dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 20. juuli 2018
Viit
1.2-3/2023-5
Registreeritud
20. juuli 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Helen Tralla (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-32023-5 20.07.2018 Väljaminev kiri.bdoc564 KB

Sisu (failidest)

Teie 11.06.2018 nr 2-5/18- Sotsiaalministeerium 01224 [email protected] Meie 18.07.2018 nr 8-2/4156 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse (656 SE) eelnõu kohta Justiitsministeerium toetab ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõus 656 SE toodud põhimõtteid, kuid neist ei piisa. Oleme seisukohal, et ravimituru korralduses tuleks läbi viia põhjalikum reform ning mitte ainult piirduda eelnõus toodud ettepanekutega. Kui üldpildis võib pidada Eestit liberaalse turumajandusega riigiks, kus on OECD keskmisest näitajast madalam tururegulatsiooni (PMR) indeks1, siis ravimisektoris on tegemist täiesti vastupidise olukorraga, mis on halvaks näiteks Eesti liberaalsele majanduskeskkonnale. Nii nagu teistes sektorites, võib ka ravimisektori puhul jagada riikliku regulatsiooni kaheks: kvaliteedi kontroll ja majandusregulatsioon. Kui kvaliteedikontrolli osas ei saa teha mööndusi – riik peab tagama ravimiohutuse, siis täna kehtiva ravimiseaduse alusel sätestatud majandustegevuse piirangud ei ole põhjendatud. Kehtivas seaduses sätestatud piirangud nagu apteegi ja hulgimüüja vertikaalse integratsiooni keeld; omandi piirang (apteegi enamusosalus peab kuuluma proviisorile) või keeld müüa käsimüügiravimeid väljaspool apteeki ei teeni tarbijate huve. Vertikaalse integratsiooni keeld oleks põhjendatud juhul kui hulgimüüja puhul oleks tegemist loomuliku monopoliga ning konkureeriva hulgimüüja asutamine ei oleks võimalik. Paralleeli võib tuua näiteks energeetikasektorist, kus on sätestatud elektri ja gaasi põhivõrgu vertikaalse integratsiooni keeld ehk kohustus omandiliseks eristamiseks. Kui elektri või gaasi põhivõrgu puhul on tegemist loomulike monopolidega, kus konkurents on välistatud ja juhul kui põhivõrk kuuluks energia müüjale, oleks risk ebavõrdseks kohtlemiseks, siis ravimisektoris on selline risk välistatud. Nagu juba eelpool nimetatud ei ole hulgimüüja esiteks loomulik monopol ning konkureeriva hulgimüüja asutamine on võimalik. Analoogne on olukord ka apteekide osas, kus tegemist ei ole monopoolse teenusega vaid konkureeriva apteegi asutamine on majanduslikult võimalik. Tarbijale annab parima tulemuse vaba konkurents, kus nii hulgimüüjate kui ka apteekidele ei ole sätestatud majandustegevuse piiranguid. Proviisorapteekide üheks eesmärgiks võib olla tarbijale parema teenuse ning ravimiohutuse tagamine. Samas ei ole selle eesmärgi täitmine omandivormi piirangu kaudu põhjendatud. Ravimiohutuse tagamiseks on täiesti piisav ravimseaduse § 42 lg 5 sätestatud nõue, et apteegiteenust võivad apteegis ja apteegi struktuuriüksuses osutada ainult Terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut. Nimetatud sättega on tagatud tarbijate huvide ja tervise kaitse kus teenust saab osutada vaid vastava kvalifikatsiooniga töötaja. Analoogne, ilma omandipiiranguteta, regulatsioon on sätestatud ka enamuses majandusharudes. Võib tuua väga mitmeid näiteid kus tegemist on väga kõrget kvalifikatsiooni ja oskusi nõudvate tegevusaladega. Näiteks äärmiselt karmid reeglid on sätestatud lennuohutuse alal, kus tuleb järjepidevalt läbi viia nii lennukite tehnokontroll kui ka lendurid peavad olema väga kõrge kvalifikatsiooniga. Samas ei ole seaduses sätestatud omandipiirangut, et lennuettevõtte tohiks olla vaid lendurite enamusosalus. Vastupidiselt, sätestades sellisel kujul omandipiirangu jõuaksime olukorda, kus vaba konkurents ei toimiks, sest ei oleks võimalik asutada konkureerivat ettevõtet. Kokkuvõttes ei saa ravimisektoris omandipiirangut pidada adekvaatseks meetmeks tarbijatele parima 1 Roundtable on Competition Neutrality; OECD DAF/COMP(2015)5, lk 6. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 teenuse osutamisel. Omandipiirangu säilimisel ei ole võimalik tagada tugevate apteekide olemasolu, mis suudaksid olla võrdväärsed partnerid finantsiliselt olulisemalt tugevamatele hulgimüüjatele. Vastupidiselt võib tekkida olukord kus üksikutel nõrkadel apteekidel puudub läbirääkimisvõimekus hulgimüüjatega olukorras kus viimastel omandipiirang puudub. Alljärgnevalt on toodud Justiitsministeeriumi konkreetsed seisukohad seaduse eelnõu osas. Ministeerium toetab RavS § 42 lg 5 kehtetuks tunnistamist ja § 42 lg 4 muutmist, millega kaotatakse apteegi ja ravimite hulgimüüja vertikaalse integratsiooni keeld. Nagu juba eelpool mainitud ei täida nimetatud keeld oma eesmärki. Hulgimüüjate puhul ei ole tegemist loomulike monopolidega, kus nimetatud piirangu sätestamine parandaks konkurentsi olukorda. Vastupidiselt, on nimetatud piirang vaba konkurentsi takistuseks kus täna turul tegutsevate või turule sisemist plaanivate ettevõtete tegevus on takistatud, sest neil puudub võimalus konkureeriva hulgimüüja asutamiseks, vaid nad on kohustatud tarbima juba olemasolevate hulgimüüjate teenuseid. Ka Konkurentsiamet on korduvalt avaldanud esikohta, et üldapteegi ja ravimite hulgimüüja integratsiooni keeld ei aita kaasa konkurentsiolukorra paranemisele, vaid avaldab vastupidist efekti.2 Lisaks on amet juhtinud tähelepanu, et apteekide ja hulgimüüjate valitseva mõju hindamine haldusmenetluse käigus on praktikas äärmiselt problemaatiline. Parem järelevalvepädevus tähendaks Konkurentsiametile jälitustegevuseks õiguse andmist, kuid selle saavutamiseks tuleks apteekide ja ravimite hulgimüüjate seotus kriminaliseerida, mis oleks äärmuslik samm ja osutuks kõnealuste omandisuhete vähest mõju arvestades ebaproportsionaalseks. RavS § 42 lg 4 muudatuse järgselt kehtiksid üldapteekide omamisele edasi ravimite tootjaid ja tervishoiuteenuse osutajaid puudutavad piirangud, millega ettevõtjad on pidanud oma tegevuses kogu aeg arvestama. Ministeerium toetab RavS § 41 lg 3 kehtetuks tunnistamist, millega tühistatakse proviisorapteegi nõue ning omandipiirang. Nagu juba eelpool mainitud ei täida nimetatud piirang eesmärki tagada tarbijale parem teenindus ja ravimiohutus. Täna kehtiva seaduse kohaselt peab apteegis töötama vastava eriharidusega proviisor või farmatseut. Ka ei aita omandipiirang kuidagi kaasa konkurentsiolukorra paranemisele. Nagu seaduse algatajate poolt korduvalt rõhutatud oleks tegemist vaba ettevõtlust oluliselt piirava regulatsiooniga. Seaduse rakendamisel tuleks suur hulk seaduse nõuetele mittevastavaid apteeke võõrandada proviisoritele. Samas ei ole teada, kui palju proviisoreid oleks ka tegelikult valmis hakkama ettevõtlusega tegelema ning kas soovijatel oleks olemas piisav finantsiline võimekus apteekide ostmiseks. Kui arvestatavat osa apteeke ei õnnestu proviisoritele võõrandada, tuleks vastavad tegevusload tühistada ja apteegid sulgeda, mis aga ei lähtu tervishoiupoliitika huvidest ning lisaks sellele halvendaks konkurentsi. Nimetatud puudustele on oma analüüsis viidanud ka Konkurentsiamet. Praeguse eelnõu kohaselt on plaanitud RavS § 41 lg-s 2 sätestatud piirang üldapteegi tegevusloa väljastamisel füüsilisest isikust ettevõtjale kehtima jätta. Olukorras, kus apteeki omada sooviv füüsilisest isikust ettevõtja peab olema proviisor, kuid eraõigusliku juriidilise isiku puhul proviisori osaluse nõue puudub, seatakse sama teenust pakkuvad ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda. Ministeeriumi hinnangul ei ole selline erisus põhjendatud ning oleme seisukohal, et RavS § 41 lg 2 tuleks tunnistada kehtetuks. Eelnõu koostajad on teinud ettepaneku muuta paragrahvi 31 1 lõike 3 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1) samale isikule on antud kokku vähemalt kümme üldapteegiteenuse osutamise tegevusluba“. Sisuliselt jäetakse selle muudatusega kehtima tänane regulatsioon kus vähemalt kümme tegevusluba omavale apteegile on pandud kohustus osutada teenust maapiirkondades. Ehk apteegikettidele on pandud kohustus hoida üleval ka regionaalset apteegivõrku. Ministeerium on seisukohal, et apteegi teenuse tagamine maapiirkondades on ülimalt oluline. Samas tuleks analüüsida 2 Konkurentsiameti arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 656 SE kohta 18.06.2018 nr 5 4/2018-084-2 ja ka varasemalt (vt http://www.konkurentsiamet.ee/public/Seisukohad_ja_arvamused/Konkurentsiameti_ettepanek_ravi miseaduse_kohta.pdf). ka teise võimalusi. Kehtiva seaduse kohaselt on tegemist haldusmenetlusliku lähenemisega kus Ravimiametil on õigus panna suurematele apteegikettidele kohustus teenuse osutamiseks maapiirkondades. Nimetatud meede ei pruugi olla majanduslikult efektiivne, sest haldusmenetluslikult kohustuste panemine ei pruugi tagada kõige paremat lahendust. Seoses sellega soovitame kaaluda varianti kus omavalitsusel on õigus esitada Ravimiametile taotlus, et rajataks apteek omavalitsuse territooriumile ning seejuures on tagatud vajalik toetuse skeem. Sealjuures toimub apteegi rajamine oksjoni teel kus õiguse apteegi rajamiseks võidab oksjonil parima pakkumise (väikseim ettevõtlustoetus) teinud ettevõte. Vajaliku toetuse finantseerimine toimuks Haigekassa eelarvest. Nimetatud viis tagaks majanduslikult parima viisi kus juba tegutsevatele apteekidele ei panda lisakoormust. Lisaks eelpooltoodu ettepanekutele on ministeerium seisukohal, et käsimüügiravimite müük tuleks liberaliseerida ning lisaks apteekidele peaks müük olema lubatud ka poodides (supermarketid, bensiinijaamad, jm). Nimetatu teemale on juhtinud tähelepanu ka Konkurentsiamet.3 Kehtiva seaduse alusel ei ole lubatud käsimüügiravimite müük mujal kui apteegis. Nimetatud piirangut on põhjendatud nii ravimiohutuse kui ka patsiendi heaoluga. Samas on selline piirang tänapäeva infoühiskonnas selgelt ajale jalgu jäänud. Vastavalt 2013 ja 2014 muudetud ravimiseaduses on sätestatud õigus ravimite kaugmüügiks arvutivõrgu abil infoühiskonna teenusena (RavS § 31 lõiked 51 kuni 57). Kuna tarbijale on antud õigus osta ravimeid on-line kaubanduse kaudu, siis ei ole enam ka adekvaatne põhjendus, et ravimite ostmisel vaid apteegist on tarbija kaitstud ravimite väärkasutamise eest. Ostes ravimeid interneti poest on tegemist samalaadse või isegi suurema riskiga kui nende ostmisel muust müügikohast. Näiteks ravimite müügil poodides saab sätestada nõude, et müüja teavitab tarbijat ja tuletab meelde, et ravimi tarvitamisel tuleb eelnevalt läbi lugeda infoleht. Võttes ravimid pakiautomaadist sellist meeldetuletuse kohustust panna ei saa. Käsimüügiravimite müügi liberaliseerimine oleks tarbijasõbralik – paraneb ravimite kättesaadavus eelkõige maapiirkondades. Samas tugevdaks see konkurentsi erinevate müügikanalite – apteekide ja poodide vahel. Mõlemad eelpoolnimetatud aspektid teeniksid eelkõige tarbijate huve. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Lisaadressaadid: Riigikantselei 3 http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=14500 Riigikogu sotsiaalkomisjon Teie 19.07.2018 nr RIIGIKOGU/18- [email protected] 0605/-3T/ Meie 20.07.2018 nr 1.2-3/2023-5 Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 656 SE Vabariigi Valitsus arutas 19.07.2018. a istungil Reformierakonna fraktsiooni 7. juunil 2018. a algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) ja otsustas eelnõu mitte toetada. Juhime tähelepanu, et eelnõu sätted on seotud ravimiseaduse muudatustega, mille algatas Riigikogu sotsiaalkomisjon 2014. aasta novembris (782 SE). Eelnõu eesmärk oli leida jätkusuutlik lahendus Eesti ravimituru probleemidele, seoses ravimite kättesaadavusega vähese nõudlusega piirkondades ja ravimituru konkurentsiolukorraga, mis tulenes vertikaalsest integratsioonist ravimite hulgi- ja jaemüügituru vahel. Samuti oli eesmärk vältida apteegiturul üleinvesteerimist ja turumoonutusi turuosa hõivamise või hoidmise eesmärgil, mis tooks kaasa kulude kasvu, surve ravimite juurdehindluste tõstmiseks ja seega ka ravimite hinna tõusuks. Loetletud eesmärkide saavutamiseks kehtestati Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud seaduseelnõuga ravimiseaduses vertikaalse integratsiooni keeld, mis tähendab, et üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja. Vertikaalse integratsiooni piirangu eesmärk on eelkõige võimaldada konkurentsi tekkimist ravimite hulgimüügiturul, sest hulgimüüjad peavad hakkama konkureerima neist sõltumatute jaemüüjate tellimustele. Nõue, et apteegi tegevusloa omaja enamusosalus peab kuuluma proviisorile aitab välistada hulgimüüjate mõju apteegiteenuse osutajatele, et saavutada apteekri sõltumatus ja suurendada tema isiklikku vastutust apteegiteenuse osutamisel, et tõsta seeläbi apteegiteenuse kvaliteeti. Samuti on Vabariigi Valitsusele esitatud 656 SE eelnõu veel seotud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusega (615 SE). Selle seadusega sätestati haruapteekide tegevuse lõpetamine ning Riigikogu oli menetluse ajal arvamusel, et haruapteek kujutab endast ruumide ja erialatöötajate kvalifikatsiooni poolest vähendatud nõuetega apteeki ning vähendatud nõuete seadmine on õigustatud maapiirkondades ja väiksemates linnades tegutsemise puhul, kuid mitte suuremates linnades, seda enam, et apteegi asutamispiirangute kehtetuks muutmise järgselt esineb eelkõige sellistes kohtades võimalikult väheste kuludega uute teenuse osutamiskohtade hõivamise risk. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 See omakorda halvendaks tavanõuetele vastavate üldapteekide toimetulekut, võides seeläbi kahjustada pakutava teenuse kvaliteeti. Samuti märgiti 615 SE seletuskirjas, et seni suuremates linnades tegutsenud haruapteekidele antakse piisav üleminekuaeg (5 aastat), mille jooksul leitakse võimalused oma tegevuse vastavusse viimiseks üldapteegi nõuetega või haruapteegi ümberkolimiseks vähese nõudlusega piirkonda või haruapteegi tegevuse lõpetamiseks. Lisaks on Õiguskantsler asunud 13. märtsi 2018. a hinnangus „Apteegireformi põhiseaduspärasus“1 seisukohale, et kui seadusandja asuks praegu kehtivaid reegleid muutma, oleks omakorda riivatud nende turuosaliste õiguspärane ootus, kes on aegsasti teinud ettevalmistusi, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla. Pikem üleminekuaeg ei muudaks reformi vähem radikaalseks. Viis aastat peaks olema piisav, et turuosalised saaksid oma tegevuse ümber korraldada ja kohanduda uute tegevusnõuetega. Riigikohus on kahe lahendi järgselt (3-15-2937 ja 3-15-1445) öelnud, millega sooviti olemasolevaid haruapteeke kolida või uusi avada, et ravimiseaduses sätestatud vertikaalse integratsiooni omandipiirangud on õigusselged ning omandipiirangul puudub vastuolu põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega. Samuti on nimetatud lahendeid tehes tuginetud apteegireformi eesmärgipärasusele ning seadusandja tahtele. Lisaks rõhutati nimetatud lahendites, et omandipiirangu eesmärk on tagada rahva tervise kaitse, et tugevdada proviisorapteekide positsiooni ning piirata apteekide ketistumist ja hulgifirmade mõju. Vertikaalse integratsiooni keeld ja proviisorite enamusosaluse nõue on ülekaaluka avaliku huvi kaitseks sobiv ja õigustatud. Praegusel juhul ei ole ka tegemist tavapärase ettevõtlusrežiimiga, vaid üleminekuajaga, mille lõppedes peavad nõuetele mittevastavad ettevõtjad olema turult lahkunud. Ettevõtjatele on antud piisav üleminekuaeg (5 aastat), mille jooksul saab leida võimalused oma tegevuse vastavusse viimiseks ravimiseaduse nõuetega. Apteegireformi rakendamisega seotud väljakutseid on sotsiaalministeeriumi poolt tutvustatud ja arutatud Riigikogu sotsiaalkomisjonis mitmel korral, viimati 3. aprillil 2018. aastal toimunud sotsiaalkomisjoni ja õiguskomisjoni ühisistungil, kus kaks komisjoni praeguste apteegikettide initsiatiivil seda teemat arutasid. Komisjonide ühisistungil jõuti arvamusele, et seaduse muudatus on jõus ja ootab rakendamist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.07.2018. a otsusele on juurde lisatud justiitsministri seisukoht. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Lisa: justiitsministri seisukoht 3 lehel.pdf
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel