dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Muudatusettepanekud eelnõule 652

Sotsiaalministeerium · 19. juuli 2018
Viit
1.2-5/2463-1
Registreeritud
19. juuli 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2018
Vastutaja
Pirjo Turk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎1.2-52463-1 19.07.2018 Väljaminev kiri.bdoc390 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 19.07.2018 nr 1.2-5/2463-1 Lossi plats 1a 15165, Tallinn Muudatusettepanekud eelnõule 652 Lugupeetud Helmen Kütt Esitame muudatusettepanekud Riigikogu menetluses olevale Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 652 SE. 1. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-i 1 uue punktiga 5, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „5) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus;“;“ Selgitus: Kehtiva PHS kohaselt peatab SKA perehüvitiste maksmise vanemale, kui laps eraldatakse perest. Tegemist on olukorraga, mis võib olla ajutine. Perest eraldamise otsus tehakse kiirelt, vastavalt asjaoludele, nt viiakse laps turvakodusse ning mõne aja pärast läheb ta tagasi koju. Sellisel juhul jätkab Sotsiaalkindlustusamet perehüvitiste maksmist ilma uue taotluseta varasemas suuruses. Muudatusega võimaldatakse peatada perehüvitiste maksmine ka juhul, kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus. Muudatus on vajalik, kuna peretoetusi makstakse last kasvatavale isikule ning reeglina on selleks lapse vanem. Kui aga vanem ei täida oma kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, ei ole põhjendatud talle ka peretoetusi maksta. Kehtivas PHS-is puudub alus peatada perehüvitiste maksmine sellises olukorras, kus perest eraldamise otsust tehtud pole, ent vanem last ei kasvata. Samas on lapse huvides, et tema suhtes algatataks eestkoste seadmise menetlus ning last tegelikult kasvatav isik (näiteks vanaema) saaks hooldusõiguse, millega kaasneks ka perehüvitiste saamise õigus. Kuna eestkoste seadmise menetlusele ei pruugi alati eelneda perest eraldamise otsust (näiteks märkab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, et laps elab juba pikemat aega vanavanemate juures või mõne muu lähedase isiku juures), sätestatakse perehüvitiste maksmise peatamise täiendava alusena lapse suhtes eestkoste seadmise menetluse algatamine. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 2. Teeme ettepaneku täiendada §-i 1 uue punktiga 9, arvestades, et numeratsioon on muutunud ja muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „9) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) eestkoste seadmise menetluse algatamise korral isik, kelle kasuks on eestkoste seadmise menetlus algatatud ning kes täidab kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda.“;“; Selgitus: Muudatusega lisatakse peretoetuste taotlejate hulka isik, kelle kasuks on algatatud eestkoste seadmise menetlus ning kes samal ajal täidab kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Muudatus on seotud PHS § 12 lõikes 1 tehtava muudatusega, mille kohaselt peatatakse lapse vanemale peretoetuste maksmine, kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus. Kehtiv PHS võimaldab küll taotleda peretoetusi isikul, kes last tegelikult kasvatab, ent seda vaid juhul, kui on tegemist lapse perest eraldamisega. Kui aga perest eraldamise otsust pole tehtud ja laps elab näiteks mõne lähedase juures, ei ole nimetatud lähedasel (st last kasvataval isikul) õigus peretoetusi taotleda. Eesmärgiga kaitsta lapse huvisid, on oluline, et on olemas isik, kes soovib lapse enda kasvatada võtta ja tema eestkostjaks olla, sest lisaks lapse kasvatamisega seotud kuludele on vaja lapsega seonduvalt teha ka muid lapse kasvatamise ja kasvamisega seotud otsuseid (nt lapsega arsti juures käia, korraldada tema osalemist klassiüritustel vms). Eestkoste seadmise taotlemisega näitab last tegelikult kasvatav isik üles huvi võtta vastutus lapse kasvatamise eest endale, mistõttu on peretoetuste taotlemine seotud eestkoste seadmise menetluse algatamisega. Sellest tulenevalt luuakse eelnõuga võimalus taotleda peretoetusi juba eestkoste seadmise menetluse ajal, st peretoetusi võib taotleda last tegelikult kasvatav isik, kes veel ei ole eestkostja. Kuna eestkoste seadmise menetluse ajal ei pruugi laps elada selle isiku juures, kelle kasuks eestkostet taotletakse, on lisatud tingimus, et peretoetusi saab taotleda juhul, kui see isik juba menetluse ajal last tegelikult kasvatab. Vastavalt PHS §-le 15 on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kui isik, kelle kasuks eestkostet taotletakse, on eestkoste seadmise menetluse ajal lapse tegelik kasvataja ning ta hoolitseb lapse eest, on peretoetuste maksmine talle põhjendatud. 3. Teeme ettepaneku täiendada §-i 1 uue punktiga 11, arvestades, et numeratsioon on muutunud ja muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „11) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 juhul määratakse alates eestkoste seadmise menetluse algatamise päevast kuni kohtulahendi teatavakstegemiseni üksnes lapsetoetus, kui lapsetoetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul eestkoste seadmise menetluse algatamise päevast arvates. Lapsetoetust makstakse pere esimese ja teise lapse kohta makstava lapsetoetuse suuruses.“;“; Selgitus: Muudatuse kohaselt määratakse eestkoste seadmise menetluse ajal last tegelikult kasvatavale isikule, kelle kasuks eestkostet taotletakse, üksnes lapsetoetus. Lapsetoetuse suuruse määramisel ei arvestata last selle isiku pere hulka kuuluvaks, mis tähendab, et lapse eest määratakse lapsetoetus suuruses, mida makstakse kehtiva PHS kohaselt esimese ja teise lapse kohta (kehtiv lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 55 eurot kuus). Toetus määratakse kuni eestkoste seadmise menetluse lõppemiseni. Teisi peretoetusi lapse eest, kelle suhtes eestkostet taotletakse, eestkoste seadmise menetluse ajal õigus saada ei ole, kuivõrd pole teada, kelle kasuks kohtuotsusega eestkoste seatakse. Kui last 3 tegelikult kasvatav isik saab eestkostjaks, arvatakse eestkostetav laps eestkostja pere hulka kuuluvaks ning tekib õigus taotleda ka teisi peretoetusi (nt lasterikka pere toetust, kui peres elab eelnevalt vähemalt kaks lapsetoetusele õigust omavat last; samuti eestkostetava lapse toetust). Kui lapse bioloogilisele vanemale on perehüvitiste maksmine eestkoste seadmise menetluse ajaks peatatud, siis eestkoste seadmisega talle perehüvitiste maksmine lõpetatakse (PHS § 13). 4. Teeme ettepaneku § 2 tekst muuta ja sõnastada järgmiselt: „Advokatuuriseaduse § 35 lõike 41 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, vanemapuhkuse või lapsendajapuhkuse ajaks.“.“; 5. Teeme ettepaneku § 3 tekst muuta ja sõnastada järgmiselt: „Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 42 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) emapuhkusel, isapuhkusel, vanemapuhkusel või lapsendajapuhkusel viibijale;“; 2) paragrahvi 67 lõike 7 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) emapuhkusel, isapuhkusel, vanemapuhkusel või lapsendajapuhkusel viibijale;“.“; 6. Teeme ettepaneku §-i 8 tekst muuta ja sõnastada järgmiselt: „Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 1173 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) emapuhkuse ja isapuhkuse ajaks ning ajaks, kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjal on õigus olla vanemapuhkusel, kuid mitte kauemaks kui lapse kolmeaastaseks saamiseni;“ 2) paragrahv 1173 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) lapsendajapuhkusel viibimise ajaks;“.“; 7. Teeme ettepaneku §-i 9 tekst muuta ja sõnastada järgmiselt: „Kutseõppeasutuse seaduse § 41 lõike 2 punkti 1 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamise aastal emapuhkusel, isapuhkusel, vanemapuhkusel või lapsendajapuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal oleva isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkuse, isapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või pedagoogilise praktika kestuse võrra;“.“; 8. Teeme ettepaneku §-i 11 tekst muuta ja sõnastada järgmiselt: „1) paragrahvi 18 lõikes 8 asendatakse sõnad „raseduse ja sünnituse ning lapsehoolduspuhkuse“ sõnadega „emapuhkuse, isapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse“; 4 2) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valdkonna eest vastutav minister nimetab Notarite Koja ettepanekul notarile asendaja käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktides 2–4 ja lõikes 8 sätestatud juhtudel ning kui notar viibib ametikohustuste täitmisest eemal emapuhkuse, isapuhkuse, vanemapuhkuse või lapsendajapuhkuse tõttu ning tema ametitegevust ei peatata.“.“; 9. Teeme ettepaneku §-i 16 tekst muuta ja sõnastada järgmiselt: „Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 621 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kutse omandamise järel emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva isiku või ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslase õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkusel, isapuhkusel, vanemapuhkusel või lapsendajapuhkusel viibimise aja või ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra.“; 2) paragrahvi 621 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Töötamine või tegutsemine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud isiku emapuhkuse, isapuhkuse, vanemapuhkuse või lapsendajapuhkuse ajal või ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning isiku töötamise või tegutsemise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra.“.“; Selgitused punktidele 4-9: Muudatuspunktides 4-9 on täiendatud advokatuuriseadust, audiitortegevuse seadust, kohtute seadust, kutseõppeasutuse seadust, notariaadiseadust ja ravimiseadust lapsendajapuhkuse liigiga sätetes, mis reguleerivad erandeid ema-, isa- ja vanemapuhkusel olemise ajaks. Algses eelnõu versioonis ei olnud lapsendajapuhkus lisatud nimetatud seaduste vanemapuhkuse liikide loenditesse, kuna lapsendajapuhkus on olnud ka enne sarnastel tingimustel olemas ning analoogsetes sätetes pole erisusi lapsendajapuhkusel viibimise kohta seatud. Täpsemalt oli lapsendajapuhkus seni RaKS alusel sätestatud 70-päevane ajutise töövõimetuse puhkus, mida sai kasutada üks alla 10-aastase lapse lapsendaja. Vastavalt eelnõuga tehtavatele muudatustele ei ole lapsendajapuhkus aga enam ajutise töövõimetuse puhkuseliik ning tegu on vanemapuhkuse liigiga, mille eesmärk on samuti võimaldada lapsel ja tema uutel vanematel kohaneda uue olukorraga ja perega. Lapsendajapuhkus jääb 70-päevaseks, kuid seda saavad hakata kasutama lapsendajad ükskõik millises vanuses lapse lapsendamisel, samuti hoolduspere vanemad ning mõlemad vanemad võivad seda soovi korral ka jagada (näiteks mõlemad võtavad 35 päeva). Lapsendajapuhkust võib kasutada alates selle õiguse tekkimisest 6 kuud (kas korraga või osade kaupa). 10. Teeme ettepaneku § 21 punktis 2 sisalduv töölepingu seaduse § 63 sõnastada järgmiselt: „§ 63. Lapsepuhkus (1) Lapsepuhkusele on õigus mõlemal vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse üheksa-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas. (2) Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanema hooldusõigus ära võetud või seda piiratud ning vanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. 5 (3) Lapse üheksa-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. (4) Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on 50 protsenti perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusest. Ühe kalendripäeva vanemahüvitise arvutamisel kohaldatakse lapsendaja vanemahüvitise arvutamise kohta perehüvitiste seaduse § 39 lõikes 4 sätestatut. Lapsepuhkuse korduval kasutamisel hüvitist samal kalendriaastal ümber ei arvutata. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 arvutatud ühe kalendripäeva hüvitise suurus ei või olla väiksem kui käesoleva seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise tööpäeva töötasu määr. Ühe kuu keskmise tööpäeva töötasu määra leidmiseks jagatakse töötasu alammäär kalendriaasta tööpäevade arvu ja arvu 12 jagatisega. (6) Lapsepuhkuse hüvitisele ei ole õigust isikul, kellele makstakse vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel. (7) Hüvitise arvutamisele, määramisele, maksmisele, tasaarvestamisele ja tagasinõudmisele kohaldatakse perehüvitiste seaduse § 7 lõikes 2, §-des 39–42, § 46 lõikes 1 ja §-s 464 sätestatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesoleva paragrahviga. (8) Kui töötaja soovib kasutada puhkuse ajakavasse märkimata lapsepuhkust järjestikku rohkem kui 15 kalendripäeva, teatab töötaja tööandjale sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.“; Selgitus: Eelnõu töölepingu seaduse lapsepuhkuse paragrahvis (§ 63) on muudetud lõiget 4 ning lisatud uus lõige 5. Nimetatud lõiked sätestavad lapsepuhkuse tasustamise. Senises eelnõus oli sätestatud, et lapsepuhkuse päevamäär ei tohi olla väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus. Seni kehtinud lapsepuhkuse tasu päevamäära leidmiseks on aga töötasu alammäär jagatud kalendriaasta tööpäevade arvu ja arvu 12 jagatisega. Seega on nimetatud muudatuste eesmärk tagada, et lapsepuhkuse tasustamisel ei jääks päevamäär ka tulevikus kunagi alla seni kehtinud lapsepuhkuse päevamäära. 11. Teeme ettepaneku § 21 punkt 4 muuta ja sõnastada järgmiselt: „4) paragrahvi 65 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 65. Eestkostja ja hooldaja õigus vanemapuhkusele, lapsepuhkusele, tasustamata lapsepuhkusele ja puudega lapse vanema lapsepuhkusele (1) Eestkostjal ja hoolduspere vanemal on õigus saada käesolevas jaos ettenähtud vanemapuhkust, lapsepuhkust, tasustamata lapsepuhkust ja puudega lapse vanema lapsepuhkust. (2) Lapse tegelikul hooldajal on õigus saada käesoleva seaduse §-s 62 ettenähtud vanemapuhkust.“;“; Selgitus: Seni on töölepingu seaduses sätestatud puudega lapse vanema lapsepuhkuse tingimused lapsepuhkuse (§ 63) paragrahvis ning §-s 65 on laiendatud lapsehoolduspuhkuse, lapsepuhkuse ja tasustamata lapsepuhkuse saajate ringi. Kuivõrd eelnõuga on loodud eraldi paragrahv (§ 631) puudega lapse vanema lapsepuhkuse reguleerimiseks, on oluline et see 6 puhkuseliik laieneks jätkuvalt ka eestkostjale ja hoolduspere vanemale. Seega oleme teinud ettepaneku § 65 täiendamiseks ka puudega lapse vanema lapsepuhkuse liigiga. 12. Teeme ettepaneku täiendada §-i 21 punktiga 6, muutes järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „6) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse sõna „lapsehoolduspuhkus“ sõnaga „vanemapuhkus“ vastavas käändes;“; Selgitus: Tegu on vormilise muudatusega seoses numeratsiooni ja muudatuspunkt 11 sisulise täiendusega. Võrreldes algse eelnõuga sisulisi muudatusi ei tehta. 13. Teeme ettepaneku § 21 punktis 10 (vana punkt 9) asendada arv „1393“ arvuga „1394“; Selgitus: Kuna Riigikogu võttis 06.06.2018 vastu töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE), millega lisati töölepingu seadusesse § 1393, siis peab käesolevas eelnõus muutma numeratsiooni. 14. Teeme ettepaneku § 24 lõiked 2 ja 3 muuta ning sõnastada järgmiselt: „(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 7, 9 ja 11 jõustuvad üldises korras. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 3, 8, 10 ja 12 ning § 20 jõustuvad 2019. aasta 1. septembril.“.“. Selgitus: Jõustumistähtaegu puudutavas §-s 24 muudetakse lõikeid 2 ja 3 ning ülejäänud muudatuspunktid jäävad samaks. Lõikesse 2 on lisatud punktid 5, 9 ja 11, mis reguleerivad lapsetoetuse maksmist ajutiselt last tegelikult kasvatavale isikule, kelle kasuks on algatatud eestkoste menetluse protsess. Punkt 7 ei too kaasa sisulist muudatust ning tegu on numeratsiooni muudatusest tuleneva parandusega. Nimetatud punktid jõustuvad üldises korras. Lõikes 3 on osaliselt muudetud § 1 punkte, kuid need on olnud tingitud punktide numeratsiooni muudatustest. Lõikesse on lisatud § 20 ehk täitemenetluse seadustiku muutmispunkt, kuna kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga, peaks nimetatud sätte jõustumisaeg olema samuti 01.09.2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Kaia Iva tervise- ja tööminister sotsiaalkaitseminister Pirjo Turk 6269 179 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →