Teie: 28.06.2018 nr 1.2-2/79-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie: 17.07.2018 nr JUR-9/2133-2
Ravimiameti tähelepanekud, märkused ja ettepanekud ravimiseaduse muutmise
seaduse eelnõu (turvaelemendid), seletuskirja ja rakendusaktide kohta
Austatud proua sotsiaalminister
1. Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu muutmise ettepanekud:
1.1 Punktis 1 tuleks täpsustada § 102 pealkirja järgmiselt: „§ 102. Ravimi
turvaelemendid ja selle nende andmekogude süsteem“, kuna turvaelemente on kaks -
pakendi ainulaadne identifikaator ja rikkumisvastane seade ning andmekogude süsteem
tuleks kirjutada mitmuses, kuna silmas peetakse üleeuroopalist andmekogude süsteemi, mille
moodustavad riiklikult loodud andmekogud.
1.2 Punktis 1 § 102 lg 1 punktis 3 tuleks parandada järgmiselt: „3) ravimite
turvaelementide infoandmekogude süsteemi asutamisele, haldamisele ja sellele
juurdepääsetavusele, millega töödeldakse turvaelemente käsitlevat teavet;“. Kuna pealkirjas
on kasutusel „andmekogude süsteem“ tuleks sama olukorra kirjeldamisel kasutada samu
mõisteid.
1.3 Punktis 1 § 102 lõikes 2 tuleks teha järgmised parandused: „(2) Ravimi turvaelemendid
on ravimi pakendi ainulaadne identifikaator ja rikkumisvastane seade. Ravimi pakendi
ainulaadne identifikaator on turvaelement, mis võimaldab kontrollida üksiku ravimi_pakendi
ehtsust ja ravimi_pakend tuvastada. Rikkumisvastane seade on turvaelement, mis võimaldab
kontrollida, kas ravimi välispakendit on rikutud.“ Kasutusel on mõiste „ravimi pakendi
ainulaadne identifikaator“, kuid käesolevast eelnõu punktist oli sõna „ravimi“ välja jäänud.
Eelnõus on erinevalt kõnealusest liidu määrusest kirjutatud „ravimi pakend“ lahku ning
samast kirjapildist tuleks lähtuda kogu ülejäänud eelnõus.
Punktis 1 § 102 lõikes 3 jääb ebaselgeks, millist andmekogu silmas peetakse. Ravimi
turvaelementide andmekogude süsteeme eksisteerib vaid üks ja selleks on üleeuroopaline
turvaelementide andmekogude süsteem. Eestis luuakse üks riigisiseseks kasutamiseks
mõeldud andmekogu, mis on osaks Euroopa Liidu andmekogude süsteemist. Seetõttu tuleks
eelnõus esitatud sõnastust muuta selguse huvides järgmiselt: „Ravimi turvaelementide
andmekogu süsteemi asutaja ja haldaja Eestis on ravimi tootjate ja ravimi müügiloa hoidjate
asutatud mittetulundusühing, mis tagab ravimite turvaelementide andmekogu toimimise
Euroopa Liidu andmekogude süsteemis vastavalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusele
Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 /
[email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477
(EL) 2016/161.“ Käesolevale ettepanekule vaatamata jääb Ravimiamet jätkuvalt oma
15.05.2018 ettepaneku juurde, et selguse, arusaadavuse ja õiguskindluse huvides tuleks
ravimi turvaelementide andmekogu asutaja ja haldaja Eestis määrata valdkonna eest
vastutava ministri määrusega.
1.4 Punktis 4 § 44 lg 1 punktis 29 tuleks sõnastust täpsustada ja asendada sõna „ja“ sõnaga
„või“ järgmiselt: „29) tagama inimtervishoius kasutatavate ravimite turvaelementide ehtsuse
ja terviklikkuse kontrolli ning kõrvaldama kasutuselt ainulaadse identifikaatori, kui ravim
väljastatakse käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 või § 28 lõike 1 alusel või käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikutele ja või jaemüügiõiguseta isikutele, kellel on õigus
väljastada ravimeid üldsusele, välja arvatud väljastamisel haiglaapteegile.“.
1.5 Punktis 7 § 44 lõiget 4 tuleks täpsustada järgmiselt: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktis 29 nimetatud isikutele võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada
määrusega täiendava isikute nimekirja, kelle eest on hulgimüüja või tootja kohustatud
turvaelementide ehtsust ja terviklikkust kontrollima ning nende eest kõrvaldama kasutusest
ravimi ainulaadse identifikaatori.“.
1.6 Punktis 10 § 1153 sõnastust tuleks täpsustada järgmiselt: „Ravimeid, misda on lubatud
müüki turustada või mida on turustatud ilma turvaelementideta Euroopa Komisjoni
delegeeritud määruse (EL) 2016/161 tähenduses enne 2019. aasta 9. veebruari ja mida ei
pakendata ega märgistata seejärel ümber, võib turustada ja väljastada kuni nende
kõlblikkusaja lõpuni.“. Kuna ravimite müümisel kasutatakse ravimiseaduses läbivalt
turustamise mõistet, mis omab teatavat õiguslikku tähendust, on tehtud vastav parandus ka
käesolevas sättes.
2. Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja muutmise ettepanekud:
2.1 Punktis 2 kolmandas lõigus ja järgnevalt tuleks asendada sõna „legaalne“ läbivalt
sõnaga „seaduslik“ vastavas käändes.
2.2 Punktis 3 seoses § 102 lõikega 1 tuleks täiendada viimast lõiku selliselt, et oleks selge
selle kohaldatavus arstide ja teiste isikute osas ning Ravimiamet teeb ettepaneku täiendada
lõiku järgmiselt: „Arvestades Eesti tarneahelas osalevate isikute mitmekesisusega ja
asjaoluga, et teatud juhtudel jaotavad tarneahelas osalevad isikud ravimeid üldsusele,
omamata sealjuures ravimite jaemüügiõigust (näiteks sotsiaalministri 4. märtsi 2005. a
määruses nr 38 loetletud isikud), on käesolevas sättes loodud õiguslik alus erisuste
kehtestamiseks (vt RavS § 44 lõike 1 täiendamine punktidega 28, 29 ja lõikega 4).
Jaemüügiõigusega ravimite käitlejateks on Eestis apteegiteenuse tegevusloa omajad,
ravimeid üldsusele jaotavateks isikuteks, kes ei oma ravimite jaemüügiõigust, on aga isikud,
kes tervishoiuteenuse osutamise käigus ravimeid teatud juhtudel üldsusele jagavad - näiteks
perearstid vaktsiinide korral. Kirjeldatud tegevust ei loeta ravimite väljastamiseks
üldsusele.“
2.3 Punktis 3 seoses § 102 lõikega 2 tuleks kolmandas lõigus teha selguse ja arusaadavuse
huvides järgmised täpsustused: „Ainulaadne identifikaator sisaldab: 1) tootekoodi, mis
võimaldab tuvastada ainulaadset identifikaatorit kandva ravimi nimetuse, ravimivormi,
toimeaine sisalduse, ravimipakendi suuruse ja selle tüübi, 2) seerianumbrit, mis on unikaalne
igale pakendile ja koosneb maksimaalselt 20 numbrist või tähemärgist, 3) ravimi
partiinumbrit ja 4) aegumise kuupäeva.“.
2.4 Punktis 3 seoses § 65 lg 12 punkti 4 muudatuse seletuskirja tuleks täiendada
järgmiselt: „Lisaks on Eestis lubatud vabatahtlikult kasutada käsimüügiravimitel pakendi
2 (3)
rikkumisvastast seadet juhul, kui ravimitootja on riskianalüüsi käigus leidnud, et see
vähendab ravimi võltsimise riski. Sellisel juhul ei pea apteek ega hulgimüüja täiendavalt
kontrollima rikkumisvastast seadet tulenevalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusest
(EL) 2016/161.“
2.5 Punktis 6 „Mõju majandusele“ on märgitud, et sihtrühma, keda kõnealused
muudatused puututavad, kuuluvad muu hulgas tervishoiuteenuse osutajad,
hoolekandeasutused, veterinaararstid jne. Siiski just nimetatud isikute grupid ei kuulu
seaduse muudatusega puudutavate isikute sihtrühma, vaid nimelt nende isikute ringi, kelle
suhtes seadust ei rakendata.
2.6 Punktis 6 „Mõju riigiasutuste korraldusele“ alalõigus „Sihtrühm 1: Ravimiamet“
osas märgib Ravimiamet veelkord, et Ravimiametile lisanduvate kohustuste ja kirjeldatud
tegevuste katteks ei ole Ravimiametile 2019. eelarves vastavat raha ette nähtud ja
Ravimiameti poolt turvaelementide määruse rakendamise tarvis esitatud eelarve
lisataotlusele ei ole positiivset otsust. Seetõttu ei saa Ravimiamet tagada turvaelementide
järelevalve korraldamist Eestis ning järelevalvet alustatakse rahaliste vahendite leidmisel.
Ravimiamet on esitanud lisaeelarve taotluse 2019. aasta eelarveks, mille alusel on selle
määruse rakendamiseks küsitud ressurssi ühe inspektori ametikoha loomiseks.
2.7 Punktis 7 viimases lõigus tuleb täpsustada, et lisaks seletuskirjas juba kirjeldatud
kohustustele tuleb Terviseametil lisaks ainulaadsed identifikaatorid kasutuselt kõrvaldada.
3. Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu rakendusaktide eelnõu ettepanekud:
3.1 Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 24 § 11 lõike 6 muudatusega tuleks
tagada, et teated edastatakse hilisemat taasesitamist võimaldaval viisil kas elektroonselt või
kirjalikult, kuid välistatud peab olema selle teabe suuline edastamine. Seetõttu teeme
ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „Teated tuleb esitada elektrooniliselt või muul
kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.“.
3.2 Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 § 8 lõike 121 muudatust tuleks
ravimi hulgimüüjate ettepanekul täpsustada järgmiselt: „121) Ravimi väljastamisel, millel on
asendatud pakendi rikkumisvastane seade, tuleb ravimi saajale edastada ravimi tootmise
tegevusloa omaja kinnitus poolt teave rikkumisvastase seadme asendamise kohta.“.
3.3 Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määruse nr 74 § 8 lõike 5 punkti 4
muudatust tuleb ravimi hulgimüüjate ettepanekul täpsustada järgmiselt: „4) pakendi
rikkumisvastase seadme asendamisel uuega tuleb ravimi saajale edastada kinnitus teave
rikkumisvastase seadme asendamise kohta.“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ott Laius
Ravimiohutuse osakonna juhataja peadirektori ülesannetes
Kaili Lellep,
[email protected]
Ly Rootslane,
[email protected]
3 (3)