dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekute edastamine

Sotsiaalministeerium · 17. juuli 2018
Viit
1.2-2/79-5
Registreeritud
17. juuli 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ravimiamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Helen Berk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎RA-arvamus-turvaelementide-seaduse-eelnõu-kohta-17_2133-2.bdoc177 KB

Sisu (failidest)

Teie: 28.06.2018 nr 1.2-2/79-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie: 17.07.2018 nr JUR-9/2133-2 Ravimiameti tähelepanekud, märkused ja ettepanekud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (turvaelemendid), seletuskirja ja rakendusaktide kohta Austatud proua sotsiaalminister 1. Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu muutmise ettepanekud: 1.1 Punktis 1 tuleks täpsustada § 102 pealkirja järgmiselt: „§ 102. Ravimi turvaelemendid ja selle nende andmekogude süsteem“, kuna turvaelemente on kaks - pakendi ainulaadne identifikaator ja rikkumisvastane seade ning andmekogude süsteem tuleks kirjutada mitmuses, kuna silmas peetakse üleeuroopalist andmekogude süsteemi, mille moodustavad riiklikult loodud andmekogud. 1.2 Punktis 1 § 102 lg 1 punktis 3 tuleks parandada järgmiselt: „3) ravimite turvaelementide infoandmekogude süsteemi asutamisele, haldamisele ja sellele juurdepääsetavusele, millega töödeldakse turvaelemente käsitlevat teavet;“. Kuna pealkirjas on kasutusel „andmekogude süsteem“ tuleks sama olukorra kirjeldamisel kasutada samu mõisteid. 1.3 Punktis 1 § 102 lõikes 2 tuleks teha järgmised parandused: „(2) Ravimi turvaelemendid on ravimi pakendi ainulaadne identifikaator ja rikkumisvastane seade. Ravimi pakendi ainulaadne identifikaator on turvaelement, mis võimaldab kontrollida üksiku ravimi_pakendi ehtsust ja ravimi_pakend tuvastada. Rikkumisvastane seade on turvaelement, mis võimaldab kontrollida, kas ravimi välispakendit on rikutud.“ Kasutusel on mõiste „ravimi pakendi ainulaadne identifikaator“, kuid käesolevast eelnõu punktist oli sõna „ravimi“ välja jäänud. Eelnõus on erinevalt kõnealusest liidu määrusest kirjutatud „ravimi pakend“ lahku ning samast kirjapildist tuleks lähtuda kogu ülejäänud eelnõus. Punktis 1 § 102 lõikes 3 jääb ebaselgeks, millist andmekogu silmas peetakse. Ravimi turvaelementide andmekogude süsteeme eksisteerib vaid üks ja selleks on üleeuroopaline turvaelementide andmekogude süsteem. Eestis luuakse üks riigisiseseks kasutamiseks mõeldud andmekogu, mis on osaks Euroopa Liidu andmekogude süsteemist. Seetõttu tuleks eelnõus esitatud sõnastust muuta selguse huvides järgmiselt: „Ravimi turvaelementide andmekogu süsteemi asutaja ja haldaja Eestis on ravimi tootjate ja ravimi müügiloa hoidjate asutatud mittetulundusühing, mis tagab ravimite turvaelementide andmekogu toimimise Euroopa Liidu andmekogude süsteemis vastavalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusele Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 / [email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477 (EL) 2016/161.“ Käesolevale ettepanekule vaatamata jääb Ravimiamet jätkuvalt oma 15.05.2018 ettepaneku juurde, et selguse, arusaadavuse ja õiguskindluse huvides tuleks ravimi turvaelementide andmekogu asutaja ja haldaja Eestis määrata valdkonna eest vastutava ministri määrusega. 1.4 Punktis 4 § 44 lg 1 punktis 29 tuleks sõnastust täpsustada ja asendada sõna „ja“ sõnaga „või“ järgmiselt: „29) tagama inimtervishoius kasutatavate ravimite turvaelementide ehtsuse ja terviklikkuse kontrolli ning kõrvaldama kasutuselt ainulaadse identifikaatori, kui ravim väljastatakse käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 või § 28 lõike 1 alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikutele ja või jaemüügiõiguseta isikutele, kellel on õigus väljastada ravimeid üldsusele, välja arvatud väljastamisel haiglaapteegile.“. 1.5 Punktis 7 § 44 lõiget 4 tuleks täpsustada järgmiselt: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 29 nimetatud isikutele võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega täiendava isikute nimekirja, kelle eest on hulgimüüja või tootja kohustatud turvaelementide ehtsust ja terviklikkust kontrollima ning nende eest kõrvaldama kasutusest ravimi ainulaadse identifikaatori.“. 1.6 Punktis 10 § 1153 sõnastust tuleks täpsustada järgmiselt: „Ravimeid, misda on lubatud müüki turustada või mida on turustatud ilma turvaelementideta Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 tähenduses enne 2019. aasta 9. veebruari ja mida ei pakendata ega märgistata seejärel ümber, võib turustada ja väljastada kuni nende kõlblikkusaja lõpuni.“. Kuna ravimite müümisel kasutatakse ravimiseaduses läbivalt turustamise mõistet, mis omab teatavat õiguslikku tähendust, on tehtud vastav parandus ka käesolevas sättes. 2. Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja muutmise ettepanekud: 2.1 Punktis 2 kolmandas lõigus ja järgnevalt tuleks asendada sõna „legaalne“ läbivalt sõnaga „seaduslik“ vastavas käändes. 2.2 Punktis 3 seoses § 102 lõikega 1 tuleks täiendada viimast lõiku selliselt, et oleks selge selle kohaldatavus arstide ja teiste isikute osas ning Ravimiamet teeb ettepaneku täiendada lõiku järgmiselt: „Arvestades Eesti tarneahelas osalevate isikute mitmekesisusega ja asjaoluga, et teatud juhtudel jaotavad tarneahelas osalevad isikud ravimeid üldsusele, omamata sealjuures ravimite jaemüügiõigust (näiteks sotsiaalministri 4. märtsi 2005. a määruses nr 38 loetletud isikud), on käesolevas sättes loodud õiguslik alus erisuste kehtestamiseks (vt RavS § 44 lõike 1 täiendamine punktidega 28, 29 ja lõikega 4). Jaemüügiõigusega ravimite käitlejateks on Eestis apteegiteenuse tegevusloa omajad, ravimeid üldsusele jaotavateks isikuteks, kes ei oma ravimite jaemüügiõigust, on aga isikud, kes tervishoiuteenuse osutamise käigus ravimeid teatud juhtudel üldsusele jagavad - näiteks perearstid vaktsiinide korral. Kirjeldatud tegevust ei loeta ravimite väljastamiseks üldsusele.“ 2.3 Punktis 3 seoses § 102 lõikega 2 tuleks kolmandas lõigus teha selguse ja arusaadavuse huvides järgmised täpsustused: „Ainulaadne identifikaator sisaldab: 1) tootekoodi, mis võimaldab tuvastada ainulaadset identifikaatorit kandva ravimi nimetuse, ravimivormi, toimeaine sisalduse, ravimipakendi suuruse ja selle tüübi, 2) seerianumbrit, mis on unikaalne igale pakendile ja koosneb maksimaalselt 20 numbrist või tähemärgist, 3) ravimi partiinumbrit ja 4) aegumise kuupäeva.“. 2.4 Punktis 3 seoses § 65 lg 12 punkti 4 muudatuse seletuskirja tuleks täiendada järgmiselt: „Lisaks on Eestis lubatud vabatahtlikult kasutada käsimüügiravimitel pakendi 2 (3) rikkumisvastast seadet juhul, kui ravimitootja on riskianalüüsi käigus leidnud, et see vähendab ravimi võltsimise riski. Sellisel juhul ei pea apteek ega hulgimüüja täiendavalt kontrollima rikkumisvastast seadet tulenevalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2016/161.“ 2.5 Punktis 6 „Mõju majandusele“ on märgitud, et sihtrühma, keda kõnealused muudatused puututavad, kuuluvad muu hulgas tervishoiuteenuse osutajad, hoolekandeasutused, veterinaararstid jne. Siiski just nimetatud isikute grupid ei kuulu seaduse muudatusega puudutavate isikute sihtrühma, vaid nimelt nende isikute ringi, kelle suhtes seadust ei rakendata. 2.6 Punktis 6 „Mõju riigiasutuste korraldusele“ alalõigus „Sihtrühm 1: Ravimiamet“ osas märgib Ravimiamet veelkord, et Ravimiametile lisanduvate kohustuste ja kirjeldatud tegevuste katteks ei ole Ravimiametile 2019. eelarves vastavat raha ette nähtud ja Ravimiameti poolt turvaelementide määruse rakendamise tarvis esitatud eelarve lisataotlusele ei ole positiivset otsust. Seetõttu ei saa Ravimiamet tagada turvaelementide järelevalve korraldamist Eestis ning järelevalvet alustatakse rahaliste vahendite leidmisel. Ravimiamet on esitanud lisaeelarve taotluse 2019. aasta eelarveks, mille alusel on selle määruse rakendamiseks küsitud ressurssi ühe inspektori ametikoha loomiseks. 2.7 Punktis 7 viimases lõigus tuleb täpsustada, et lisaks seletuskirjas juba kirjeldatud kohustustele tuleb Terviseametil lisaks ainulaadsed identifikaatorid kasutuselt kõrvaldada. 3. Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu rakendusaktide eelnõu ettepanekud: 3.1 Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 24 § 11 lõike 6 muudatusega tuleks tagada, et teated edastatakse hilisemat taasesitamist võimaldaval viisil kas elektroonselt või kirjalikult, kuid välistatud peab olema selle teabe suuline edastamine. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „Teated tuleb esitada elektrooniliselt või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.“. 3.2 Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 § 8 lõike 121 muudatust tuleks ravimi hulgimüüjate ettepanekul täpsustada järgmiselt: „121) Ravimi väljastamisel, millel on asendatud pakendi rikkumisvastane seade, tuleb ravimi saajale edastada ravimi tootmise tegevusloa omaja kinnitus poolt teave rikkumisvastase seadme asendamise kohta.“. 3.3 Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määruse nr 74 § 8 lõike 5 punkti 4 muudatust tuleb ravimi hulgimüüjate ettepanekul täpsustada järgmiselt: „4) pakendi rikkumisvastase seadme asendamisel uuega tuleb ravimi saajale edastada kinnitus teave rikkumisvastase seadme asendamise kohta.“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ott Laius Ravimiohutuse osakonna juhataja peadirektori ülesannetes Kaili Lellep, [email protected] Ly Rootslane, [email protected] 3 (3)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel