Rahandusministeerium Teie 12.07.2018 nr RAM/18-0776/-
[email protected] 1K, 1.1-10/5716-1
Meie 17.07.2018 nr 1.2-3/2402-2
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020 kinnitamise kooskõlastamine
Lugupeetud rahandusminister
Sotsiaalministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse korralduse „„Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2014–2020“ muudatuse kinnitamine“ eelnõu ja kaasnevad materjalid
märkustega.
Rakenduskava kohta esitatud märkused puudutavad eelnõu lisa 1 „Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2014–2020 kinnitamine“ prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse
suurendamine“ täiendamist EL vahendite kasutamise eesmärgiga 4 „Personaalmeditsiinil
tuginevate individuaalsetest vajadustest lähtuvate ennetavate ja raviteenuste arendamine
tervishoius“. Täpsustatud tekst on esitatud käesoleva kirja lisas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Lisa: Eelnõu lisa 1 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetne
suund 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“
Kristiina Hunt 6269 262
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
1.1. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine
1.1.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui
ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või
rohkem kui ühte fondi
Prioriteetne suund koosneb eesmärgi nr 9 „sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja igasuguse
diskrimineerimise vastu võitlemine“ 3 investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja nende
saavutamiseks tehtavatest tegevustest. Tulenevalt arenguvajaduste analüüsist ja riigipõhistest
soovitustest1, on Eesti ESFi investeerimisprioriteetidest valinud järgmised: „aktiivne kaasamine,
sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast
konkurentsivõimet“ ning „juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele
teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“. Samas on taskukohaste,
jätkusuutlike ja kvaliteetsete tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumiseks vajalikud ka investeeringud
infrastruktuuri. Seetõttu on valitud ka ERFi investeerimisprioriteet „investeeringud tervishoidu ja
sotsiaalsesse infrastruktuuri, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades
tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-
, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt
hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile“.
Fondide kombineerimine aitab taristusse ja teenustesse tehtavaid investeeringuid paremini
koordineerida ning viia tulemuslikumalt ellu siseriiklikult seatud eesmärgid ja reformid. Erihoolekande
ja eakate hoolekande pakkumisel on võetud suund kogukonnaga tihedamalt seotud ja toetavate
teenuste osutamisele (deinsitutsionaliseerimisele). Pikemas perspektiivis soovitakse jõuda olukorrani,
kus ööpäevaringsete teenuste maht väheneb ning erivajadusega inimesed tulevad toetavate teenuste
abil igapäevaelu toimingute ja töötamisega toime. Täna elab valdav osa erihoolekande ööpäevaringsel
hooldamisel olijaid suurtes institutsioonides ning neil puuduvad tihti harjumus ja kogemused enesega
toimetulemiseks, mistõttu on neid keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida
ning vajalik on vahe-etapp väiksemate, kogukondades asuvate üksuste näol, kus on tagatud võimalused
erinevateks töö- ja tegevusvõimalusteks. Samuti on tegevuspiiranguga inimeste toimetulekuks
osutatavate teenuste kõrval vajalik nende kodude kohandamine selliselt, et nad oleksid võimelised
toime tulema iseseisvalt või väiksema kõrvalabiga. Jätkusuutlike ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste
kättesaadavuse parendamiseks, sh esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks, eriarstiabi kvaliteedi ja
jätkusuutlikkuse tagamiseks, on vajalikud investeeringud nii taristusse kui ka teenuste arendamisse (sh
alkoholi tarbimise ennetus ja ravi ning personaalmeditsiini arendamine), tagades teenuste ja taristu
investeeringute täiendavuse.
Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: juurdepääsu parandamine taskukohastele,
jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi
sotsiaalteenustele.
1 2. Parandada tööstiimuleid, tõhustades olemasolevaid erinevaid sotsiaalhüvitiste süsteeme ning muutes hüvitiste jaotamise
paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Parandada sotsiaalteenuseid, sealhulgas lastehoiuteenuseid, suurendades samal
ajal perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutõhusust. Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et hõlbustada pikaajaliste
töötute ning invaliidsus- ja töövõimetushüvitist saavate isikute naasmist tööturule. Kehtestada kooskõlastatud meetmed
majandusarengu soodustamiseks nendes piirkondades, kus valitseb suur tööpuudus.
5. Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus
tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.
1.1.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid
ja eeldatavad tulemused
1.1.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud
hooldajate osalemine tööturul on suurenenud
Väikelastega (0-6 a) emade ja väikelasteta naiste hõivelõhe (2012. a 24,9 protsendipuntki) näitab, et
naised ei osale hõives eelkõige väikelapse hooldamise tõttu. Suur hõivelõhe on ka väikelastega naiste ja
meeste vahel, ulatudes 2012. a 20-49-aastaste naiste ja meeste puhul 37,7 protsendipunktini.2
Väikelapse hooldajate tööturule sisenemisel või naasmisel on üheks olulisemaks teguriks kvaliteetsete
ja taskukohaste lapsehoiuvõimaluste ja puudega laste tugiteenuste kättesaadavus. Lasteaiakoha ootel
oli 2012. a 5900 last (neist enamik alla 3-aastased) ja järjekorrad 33% KOV-ides.3 Hoiukohtade probleem
on Eestis piirkonniti erinev, mistõttu on mõnes piirkonnas vajadus eelkõige uute lasteaedade ja mõnes
paindlikuma hoiuteenuse järele. Puudega lastel on vajadus hoiuteenuse järele tihti suurem, pikaajalisem
ja komplekssem kui tavalaste puhul, samuti vajavad nad hoius, hariduses jt avalikes teenustes
osalemiseks täiendavaid tugiteenuseid (nt tugiisik, transport).
Lapsehoiuteenuse ja puudega lastele mõeldud tugiteenuste kättesaadavuse parandamine suurendab
nende hooldajate tööturul osalemist ning aitab kaasa laste (eriti puudega ja kehvemas
sotsiaalmajandusliku olukorraga perede laste) arenguvõimaluste paranemisele.
Tabel 1. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise
eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad.
I Näitaja Piirkon Näitaja Üldine Algvä Alg- ja Baasa Sihtväär Andmea Arua
D nakate puhul väljundnäi ärtus sihtväär asta tus llikas ndlus
gooria kasutat taja, mille tuse (2023) e
av alusel mõõtüh M N K sage
mõõtüh eesmärke ik dus
ik püstitatak
se
Osalejad, Vähe Osaleja Ei kohaldu 27 % 2014 - - 4 Sotsiaal Kord
kes 6 kuud m 4 ministee aasta
pärast arene rium s
lapsehoiu nud
ja/või
puuetega
laste
tugiteenuse
saamise
algust on
tööturul4
2 Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuringu (Labour Force Survey) andmed.
3 Ainsaar, M., Soo, K. (2012). Kohalikud omavalitsused ja lastega pered 2011. Tartu Ülikool, Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika
instituut. Sotsiaalministeerium.
4 Algtaseme aluseks on võetud ESF 2007-2013 prioriteetse suuna "Pikk ja kvaliteetne tööelu" meetme "Töölesaamist toetavad
hoolekandemeetmed" avatud taotlusvoorust toetust saanud projektide andmed. Algtaseme määratlemisel on arvestatud
ainult neid projekte, mis sisaldasid tegevusena lapsehoiuteenust. Algtaseme aluseks võetud tegevused ja sihtrühm ei ole
üks-ühele võrreldav ESF 2014-2020 perioodi tegevustega (suunatud uute lapsehoiukohtade loomisele ning puudega
lastele hoiu ja tugiteenuste pakkumisele), kuid on nendega kõige sarnasemad.
1.1.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega,
hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on
suurenenud või nende toimetulek on paranenud.
Tööelus osalemist võib takistada puue, hoolduskoormus või mitmete probleemide (nt sõltuvus,
terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest tekkivad toimetulekuraskused.
Toimetulekuraskusi esineb sagedamini pikka aega tööturult eemal olnutel, asenduskodust või
erihooldekodust kogukonda elama asujatel või vanglast vabanenutel. 2013. aasta vabanes vanglast 1878
süüdimõistetut karistustähtaja lõppemise tõttu, nendest 5% olid naised5. Asenduskodudest astus 2011.
aastal iseseisvasse ellu 59 poissi ja 41 tüdrukut, 2012. aastal olid vastavad näitajad 36 ja 29.
Toimetulekuraskustega inimesed vajavad tihti tuge nii argielu korraldamisel kui ka töökoha leidmisel.
Toimetulekuraskustega inimeste tööle naasmiseks on tarvis osutada mitmeid erineva valdkonna
teenuseid samaaegselt, ent alati ei ole hoolekandeteenuste osutamine seotud tööhõivemeetmetega
ega motiveeri mittetöötavat inimest tööle asuma.
Eestis on 15-64-aastaste inimeste hulgas hooldamiskohustus 29,4 tuhandel naisel ja 16,9 tuhandel
mehel. 2012. aasta tööjõu-uuringu andmete kohaselt ei tööta hoolduskoormuse tõttu 12,4 tuhat naist
ja 2,5 tuhat meest (vanuses 15-74 aastat). Hoolduskoormusega inimeste tööturule sisenemisel või
naasmisel on üheks olulisemaks teguriks täiskasvanud puuetega inimestele ja eakatele suunatud
kvaliteetsete hooldusteenuste kättesaadavus. Hoolekandeteenuste kvaliteet on omavalitsuste lõikes
ebaühtlane ning teenused ei ole abivajajatele alati kättesaadavad. Väiksemates kohalikes
omavalitsustes on teenuste arendamine ja pakkumine rahaliste vahendite või kompetentsi nappuse
tõttu puudulik. Omavalitsuste vaheline koostöö teenuste pakkumisel on vähene.
Sekkumiste tulemusena pareneb juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele hoolekandeteenustele
ning juurdub harjumus osutada hoolekandeteenuseid mitme omavalitsuse koostöös. Teenuste abil
saavad hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustega inimesed tööturule.
Eesmärgi saavutamise tulemusel suureneb iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid saavate isikute
arv. Toetavate teenuste arendamine ja kättesaadavamaks muutmine (nt sotsiaaltransport, päevahoid,
isiklik abistaja, tugiisiku- ja koduhooldusteenus) ning paindlikum osutamine võimaldab parandada
teenuse saajate toimetulekut, ennetada isikute paigutamist ööpäevaringsele hooldamisele ning toetab
deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid. (sh ööpäevaringselt teenuselt väljumist).
Tabel 2. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise
eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad.
I Näitaja Piirkon Näitaja Üldin Algväärt Alg- ja Baasaast Sihtväärtu Andmea Aruandl
D nakate puhul e us sihtvää a s (2023) llikas use
gooria kasutata välju rtuse M N K sagedus
v ndnä mõõtü
mõõtühi itaja, hik
k mille
aluse
l
eesm
ärke
püsti
5 Hallika, A., & Hanni, E. (2008). Vanglast vabanenute sotsiaalteenuste korraldusest. Tallinn: Justiitsministeerium.
Kriminaalpoliitika osakond.
tatak
se
Osalejad Vähem Osaleja Ei 29 % 2013 - - 30 Sotsiaal Kord
6
, kes 6 arene kohal ministee aastas
kuud nud du rium
pärast
hooleka
ndeteen
use
saamise
algust
on
tööturul
Osalejat Vähem Osaleja 57 % 2013 158 Sotsiaal Kord
e arene ministee aastas
suhtarv, nud rium
kes said
aasta
jooksul
ESFist
toetatud
hooleka
ndeteen
useid
ning
kelle
toimetul
ek
seeläbi
paranes
või kelle
puhul
välditi
ööpäeva
ringsele
institutsi
onaalsel
e
teenusel
e
suundu
mist
6 Algtaseme aluseks on võetud ESF 2007-2013 prioriteetse suuna "Pikk ja kvaliteetne tööelu" meetme "Töölesaamist toetavad
hoolekandemeetmed" avatud taotlusvoorudest rahastust saanud projektide ja programmi "Töölesaamist toetavad
hoolekandemeetmed" tegevuste andmed. Algtaseme aluseks võetud tegevused ja sihtrühm ei ole üks-ühele võrreldavad
ESF 2014-2020 perioodi tegevustega, kuid on nendega kõige sarnasemad. ESF 2014-2020 perioodi sihttaseme
määratlemisel on arvestatud meetme sisu ja sihtrühma suurust (sh sihtrühma keerukust). Vaata eeltingimuste analüüs
rakenduskava ptk 9.
7 2016. aastaks täpsustatakse baastasemes toodud näitajaid vastavalt sihttaseme mõõtmiseks planeeritud metoodikale.
Võetakse aluseks ressursside avanemisele järgnenud olukord.
8 Sihttaseme kujunemisel on võetud arvesse ESF teenuste potentsiaalsete saajate arv (10100 isikut) ning isikute osakaal neist,
kelle toimetulek tänu ESF teenuste saamisele paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele teenusele suundumist.
Prognoositakse, et umbes 15% ESF teenuseid saanud isikutest (1500 isikul) võiks 2023. aastaks toimetulek paraneda.
Osalejad Vähem Osaleja Ei 47 % 2008 75 Justiits Kord
, kes 1 arene kohal ministee aastas
kuu nud du rium
pärast
vanglast
vabanen
utele
suunatu
d
tugiteen
use
saamist
on
tööturul
1.1.2.3. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on
vähenenud
Alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurim majandus- ja haiguskoormust põhjustav terviserisk. Alkoholi
liigtarvitamise majanduslik koormus ühiskonnale oli 2006. aastal 128 mln € aastas9. Tööealistest
inimestest 27% tarvitavad alkoholi tervisele riske põhjustavates kogustes. Alkoholi liigtarvitamine
moodustab 27% meeste ja 12% naiste enneaegse suremuse (enne 64 eluaastat) põhjustest, olles üks
kõrgemaid näitajaid Euroopa riikide hulgas ning olulisim riskitegur Eesti meeste madalale keskmisele
elueale (Eestis 71,09 aastat (2012), ELis 77,16 (2011)). Alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on
võrreldes ELi keskmisega kõrge – tööealiste meeste ja naiste hulgas vastavalt 11% ja 2,1% (ELi keskmine
5,4% ja 1,5%)10. Tervishoiutöötajate oskused alkoholi liigtarvitamise käsitluse ja patsientide nõustamise
osas vajavad edendamist. Pere- ja töötervishoiu arstidest 42% pidasid oma oskuseid alkoholitarvitamise
nõustamisel halvaks või väga halvaks. Vastajatest 62% pidas tervisekäitumise nõustamiste seas
olulisimaks alkoholi teemal nõustamisoskuste koolitust11. Alkoholisõltuvuse ravi kättesaadavus Eestis on
ebapiisav, teenuse sisu ja maht ei vasta arenenud riikides sõltuvusravi osutamise praktikale. Alkoholi
tarvitamisest tingitud psüühikahäirete psühhiaatrilise abi eest tasuvad suures osas patsiendid ise12.
Teenuste tulemusena paraneb alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühinõustamise teenuse
ning alkoholisõltuvuse raviteenuse kättesaadavus ja väheneb alkoholitarvitamine. Teenuste
kättesaadavamaks muutmine ja alkoholitarvitamise vähenemine toob kaasa alkoholist tingitud kahjude
vähenemise.13
Tabel 3. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL vahendite kasutamise
eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad
I Näitaja Piirkonna Näitaja Üldin Algväärtus Alg- ja Baasaasta Sihtväärt Andme Aru
D kategoori puhul e sihtvä us (2023) allikas and
a kasutat välju ärtuse M N K luse
av ndnäi mõõtü sag
mõõtüh taja, hik edu
ik mille s
9 Reinap,M 2010 „Olulisemate käitumislike terviseriskide majanduslik koormus“
10 Rehm jt 2012, Alcohol consumption, alcohol dependence and attributable burden of disease in Europe: Potential gains from
effective interventions for alcohol dependence.
11 Pertel jt, 2010. Mapping the status of disease prevention and health promotion at primary health care level in Estonia.
12 Alkoholipoliitika roheline raamat 2012.
13 Rehm jt 2012, Alcohol consumption, alcohol dependence and attributable burden of disease in Europe: Potential gains from
effective interventions for alcohol dependence.
alusel
eesm
ärke
püstit
ataks
e
Osalejad Vähem Osaleja Ei 10 % 2016 - - Tervise Kor
, kelle arenenud kohal 2 Arengu d
hulgas du 0 Instituu aas
on t tas
alkoholi
liigtarvit
amise
riskitase
14
vähenen
ud 6
kuud
pärast
alkoholi
tarvitami
se
vähenda
misele
suunatu
d
teenuste
osutamis
e
algust15
1.1.2.4. ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: Personaalmeditsiinil tuginevate
individuaalsetest vajadustest lähtuvate ennetavate ja raviteenuste arendamine
tervishoius
Tervis on ühiskonnaelus aktiivse osalemise eeltingimus. Eesti jaoks on vananeva ja väheneva rahvastiku
tingimustes üheks suuremaks väljakutseks tervishoiusüsteemi pikaajalise finantsilise jätkusuutlikkuse
ning teenustele õigeaegse ligipääsu tagamine. Kuigi keskmine ja tervena elatud eluiga on pidevalt
tõusnud, oli 2017. aastal 22% tööealisest elanikkonnast tööturult eemal tervisest tulenevatel põhjustel.
Selliste väljakutsetega toime tulemiseks tuleb rakendada erinevaid, üksteist täiendavaid ja innovaatilisi
sekkumisi, mille abil pöörata rohkem tähelepanu ennetusele ja rakendada inimeste individuaalsetest
vajadustest lähtuvat lähenemist. Üheks selliseks sekkumiseks ja sotsiaalseks innovatsiooniks on
personaalmeditsiini arendamine.
Personaalmeditsiin on tervishoiumudel, milles arvestatakse inimeste geneetiliste faktoritega ja
seostatakse need elustiilist ning keskkonnast tulenevate teguritega nii ennetuse kui ka raviga seotud
14 Kõikide teenust saavate isikute puhul hinnatakse alkoholi tarvitamise riskitaset AUDIT-skriiningtestiga. AUDIT skoor ≥8
näitab kõrgenenud riski alkoholi tarvitamisest (e alkoholi liigtarvitamist). Isikutele AUDIT skooriga ≥8 osutatakse isiku
nõusolekul alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenust; 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele
suunatud teenuse osutamise algust on teenust saanud inimestel vähenenud alkoholi tarvitamise riskitaset näitav AUDIT
skoor.
15 Kuna võrreldavad andmed hetkel puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis alg- ja sihttasemed
täpsustatakse hiljemalt 31.11.2016. Vaata eeltingimuste analüüs rakenduskava ptk 9.
valikute tegemiseks. Mitmete levinud krooniliste haiguste puhul (diabeet, SVH, rinna- ja eesnäärmevähk
jne), aitab see tänu täpsemalt sihitud ennetus- ja raviteenustele vähendada haiguskoormust ja seeläbi
ka kulusid kokku hoida. Inimese jaoks tähendab personaalne lähenemine lisaks haiguste ennetamisele,
et ta saab just temale vajalikku ja toimivat ravi, mis aitab kiiremini aktiivsesse ellu naasta.
Eestis on juba praegu loodud eeldused personaalmeditsiini kasutuselevõtuks, kuid teenuse
laiendamiseks kogu elanikkonnale, eriti sotsiaalmajanduslikult kehvemal järjel olevatele inimestele, on
vaja täiendavaid investeeringuid personaalsetest terviseandmetest lähtuva süsteemi arendamiseks ja
uute teenuste rakendamiseks tervishoiutöötajate igapäevatöös.
Personaalmeditsiini arendamise eesmärk on tagada õigeaegne juurdepääs kvaliteetsetele,
taskukohastele, ennetavatele ja raviteenustele. Sekkumine on seotud esmatasandi tervishoiu
süsteemiga, toetab hoolduskoormuse vähendamist, kaasatust ja töövõimereformi elluviimist.
Tabel 16. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise
eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad.
ID Näitaja Mõõt Piirkonnakat Algvä Baas- Sihtväärt Andme Aruandluse
-ühik egooria ärtus aasta us 2023 -allikas sagedus
Eestis on tekkinud tk Vähem ei 2018 jah Sotsiaa Kord
personaalmeditsiini arenenud lminist aastas
otsustustoe võimekus eerium
Geenidoonorite % Vähem 0% 2018 50% Sotsiaa Kord
geneetiliste terviseriskide arenenud lminist aastas
raportid on võetud eerium
kasutusele haiguste
ennetamiseks ja
personaliseeritud ravi
pakkumiseks.
1.1.2. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed
1.1.2.4. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite
kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad,
konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid
Lapsevanemate hoolduskoormuse ning meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks
tööjõuturul suurendatakse lapsehoiuteenuse kättesaadavust ja teenuse mitmekesisust ning puudega
laste puhul rakendatavate tugiteenuste abil olemasolevate haridusteenuste (lasteaed, kool) ja
rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavust. Lapsehoiuteenuse pakkumist on kavandatud koostöös
Siseministeeriumi ERFi meetmega „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“, mille raames toetatakse
alushariduse ja lapsehoiu infrastruktuuri.
Töölesaamist toetavate hoolekandeteenuste (sh hooldusteenuste) kättesaadavuse ja kvaliteedi
ühtlustamiseks erinevates Eesti piirkondades toetatakse omavalitsuste ülest koostööd teenuste
osutamisel ning suurendatakse sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentsi koolituste ja
supervisioonide abil. Toetatakse KOVide piiride üleste teenuste arendamist ja nende terviklikule
toimepiirkonnale suunatud koostöös toimuvat osutamist. Parendatakse inimeste juurdepääsu
olemasolevatele, kuid seni ebaühtlaselt kättesaadavatele hoolekandeteenustele nagu näiteks
päevahoid, sotsiaaltransport, tugiisikuteenus jne. Lisaks sellele on vajalik arendada ja piloteerida uusi
hoolekandeteenuseid, sh infotehnoloogilistel kommunikatsioonivahenditel põhinevaid teenuseid nagu
näiteks viipekeeletõlgi videoteenus, häirenuputeenus, telehooldus jne. Teenuste sihtgrupiks on
erivajadustega inimesed (sh eakad) ning nende kõrge hoolduskoormusega pereliikmed. Täiendavalt
pakutakse omavalitsustele ja teenuseosutajatele koolitusi ja konsultatsioone, mis suurendavad nende
võimekust nii teenuste delegeerimisel kui ka omavalitsusüksuste vahelise koostöö arendamisel. Sellega
aidatakse kaasa hoolekandeteenuste osutamisel toimiva partnerluse väljakujundamisele kohalike
omavalitsuste ja teenusepakkujate vahel. Toetavad tegevused tõstavad inimeste teadlikkust võimalikest
teenustest ning valmisolekut nende sihipäraseks kasutamiseks. Teenuste kvaliteedi ja KOV-ide koostöö
tagamiseks töötatakse välja miinimumnõuded ja kehtestatakse kriteeriumid teenuse osutamise
piirkondadele.
Planeeritud tegevused toetavad deinstitutsionaliseerimise protsessi. Hoolekandeteenuste
kättesaadavuse parendamine ennetab inimeste sattumist asutusepõhisele hooldusele ja aitab kaasa
asutusepõhisel hooldusel olevate inimeste liikumisele kogukonnapõhisele hooldusele. Teenuste
(näiteks sotsiaaltransport, päevahoid, isiklik abistaja, tugiisik ja koduhooldusteenus) kättesaadavuse
parendamine aitab ellu viia asutusevälise abi tagamise põhimõtet, sest piisava abi puudumine inimesele
kodustes tingimustes võib kaasa tuua ööpäevaringse institutsionaalse teenuse kasutamise vajaduse.
Teisalt toetavad eeltoodud teenused inimesi, kes on võimelised asutusepõhistelt teenustelt liikuma
isikut vähem toetavatele teenustele, sest neile tagatakse piisav abi kogukonna poolt osutatavate
teenuste näol. Kõiki ööpäevaringsel hooldusel olevaid isikuid ei ole siiski võimalik kohe vähem toetust
pakkuvatele teenustele üle viia. Praegu elab valdav osa erihoolekande ööpäevaringsel hooldamisel
olevaid isikuid suurtes nõukogudeaegsetes institutsioonides ning neil puuduvad tihti harjumus ja
kogemused enesega toimetulemiseks, mistõttu on neid keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt
kogukonda integreerida ning vajalik on vahe-etapp väiksemate üksuste näol (rajatakse ERFi toel).
Üksused rajatakse kogukondadesse ning neis on tagatud erinevad töö ja tegevusvõimalused ning
seetõttu on need vajalikuks sammuks deinstitutsionaliseerimise protsessis.
Jätkatakse perioodil 2007-2013 alustatud integreeritud teenuste osutamise arendamist
toimetulekuraskustega inimestele, mille käigus toetatakse KOVide sotsiaaltöötajaid ja tugiisikuid, et
leida lahendusi inimeste jaoks, kellel on tööturul osalemiseks mitmed takistused (nt pikaajalised töötud
ja heitunud, vanglast vabanenud jne). Aktiveerivate teenuste integreeritud osutamine aitab sihtgrupi
tööturule suundumisele ning seeläbi väheneb püsivalt sotsiaaltoetustest elatuvate inimeste arv.
Asendushoolduse kvaliteedi tõstmiseks arendatakse asendushoolduse vorme, tugiteenuseid ning
järelhooldust. Eesmärgiks on suurendada perepõhiste asendushooldusvormide osakaalu ning ennetada
0-3-aastaste laste sattumist asutusepõhisele hooldusele, mis avaldab negatiivset mõju lapse arengule.
Professionaalse perekonnas hooldamise ning teiste perepõhiste asendushoolduse vormide arendamise
käigus luuakse ja pakutakse tugiteenuseid erinevatele vanemliku hoolitsuseta laste sihtgruppidele (nt
erivajadusega lapsed) ja nende hooldajatele. Lisaks perekonnas hooldajatele on plaanis tugiteenuste
osutamine nii eestkosteperedele kui ka lapsendajatele. Asendushooldusteenuse kvaliteedi tõstmiseks
pakutakse koolitusi ja luuakse tugisüsteeme teenuseosutajatele, lisaks tõhustatakse teenuse
järelevalvet juhiste ja väljaõppe kaudu. Asendushoolduselt lahkuvatele noortele pakutakse iseseisva
toimetuleku toetamiseks ning sujuvamaks tööturule sisenemiseks järelhooldusteenust, mis vähendab
nende sotsiaalset isoleeritust. Arendatavad tugiteenused toetavad liikumist asutusepõhiselt
hoolekandelt kogukonnapõhisele ning varajane sekkumine ennetab vanemliku hoolitsuseta kasvanud
noorte toimetulekuraskusi hilisemas elus, sh võimalikku vajadust asutusepõhiste teenuste järele.
Perepõhiste laste hoolekandevormide arendamine aitab kaasa asendushoolduse kvaliteedi tõusule ning
valmistab noored paremini ette iseseisvaks toimetulekuks ja aktiivseks osalemiseks tööturul.
Alkoholi liigtarvitamise vähendamises on oluline potentsiaal Eesti inimeste keskmise eluea ja tervelt
elatud aastate pikendamisel ja töövõimelisuse suurendamisel ning toimetuleku parenemisel. Alkoholi
liigtarvitamise ja sellega seotud kahjude vähendamiseks ning soolise lõhe vähendamiseks meeste ja
naiste eeldatavas elueas jätkatakse alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja lühinõustamise teenuse
juurutamist Eesti esmatasandi arstiabis (sh IT lahendused) ja laiendatakse eriarstiabi erialadele ning
haiguste ennetamise projektis osalevatele noorte nõustamiskeskustele, kus puututakse kokku alkoholi
liigtarvitava sihtrühmaga. Alkoholi tarvitamise varajasele avastamisele aitab kaasa esmatasandi arstiabi
tugevdamine (ERFi tegevused). Lisaks kaasajastatakse alkoholisõltuvuse raviteenuse pakkumist.
Meetmete elluviimisel võetakse arvesse sihtrühmade sugu, vanust ja sotsiaalmajanduslikke tegureid ja
nende sihtrühmade konkreetseid vajadusi, hoiakuid ja käitumisharjumusi seoseid ühiskonnas valitsevate
normide ja sooliste stereotüüpidega. Konkreetse sihtgrupi tervistkahjustava käitumise ennetamiseks ja
hoiakute muutmiseks viiakse läbi soospetsiifilisi teenuseosutamist ning teadlikkuse suurenemist
toetavaid koolitus- ja teavitustegevusi ja uuringuid. Töötakse välja juhend- ja infomaterjale, koolitatakse
teenuseosutajaid ning osutatakse teenuseid (liigtarvitamise varane avastamine ja lühinõustamine,
alkoholsõltuvuse ravi, internetipõhine nõustamine) alkoholi liigtarbivatele inimestele ja nende
lähedastele. Sekkumiste tulemusena vähenevad alkoholist tingitud suremus ja alkoholitarvitamisega
seotud tervise- ja sotsiaalsed kahjud. Paranenud tervislik seisund aitab kaasa tööhõive edendamisele ja
vähendab sotsiaalset tõrjutust ning vaesuse riski.
Tervishoiusektor peab olema tulevikku vaatav ja rakendama sotsiaalsetest muutustest, tehnoloogilistest
ning meditsiinilistest arengutest tulenevaid võimalusi, et sotsiaalse ja teenuste innovatsiooni kaudu
tagada igaühele õigeaegse, kvaliteetse, taskukohase ennetuse ja raviteenuse kättesaadavus.
Personaalmeditsiini teenuste arendamine ja juurutamine tervishoiutöötajate igapäevatöös võimaldab
efektiivsemalt edendada rahva tervist, tõhustada haiguste, sh laialdaselt levinud krooniliste haiguste
ennetamist ja ravi üksikisiku tasemel ning suurendab inimeste panustamist oma tervise hoidmisse.
Näiteks kõrge haigestumisriski puhul saavad tervishoiutöötaja ja inimene ise tegeleda tervisemurega
enne haigustunnuste avaldumist. Haigestumise korral on võimalik rakendada individuaalset lähenemist
konkreetsele inimesele sobivaima ja tõhusaima raviskeemi valikul. Heaks näiteks on farmakogeneetika
rakendused, mis võimaldavad individuaalset ravimite ning nende dooside määramist arvestades, et
rohkem kui 98% inimestel esineb vähemalt üks geenimutatsioon, mis mõjutab ravimi toimimist.
Personaalsete geeniandmete kasutamine aitab ka tõhustada skriiningprogramme haiguste varajaseks
avastamiseks, näiteks aitab see valida täpsemalt sihtrühmi rinnavähi skriiningprogrammidesse, kuhu
praegu kaasatakse naisi üksnes vanuse alusel ja osalusmäär jääb tihti alla 50%.
Sekkumise eesmärk on arstidele kohandatud tööriista loomine, et anda neile lisavõimalus osutada
igapäevase kliinilise praktika raames paremini suunatud tervishoiuteenust, pakkuda individuaalset
nõustamist terviseriskide vähendamiseks ja tegeleda krooniliste haiguste ennetamisega.
Personaalmeditsiini teenuste arendamiseks ja juurutamiseks kogutakse täiendavalt 150 000
geeniproovi, millega suurendatakse järjepidevalt Eesti Geenivaramu geeniandmete kogu ja uute
geenidoonorite arvu eesmärgiga kaasata aastaks 2023 kokku 300 000 geenidoonorit (23% Eesti
elanikkonnast). Kogutud geeniproovidest saadud informatsiooni põhjal koostab Geenivaramu
personaalsed geenikaardid (geenidoonori DNA digitaalse mudeli) ja personaalsed geeniandmetele
tuginevad riskiraportid, mis on aluseks individuaalsete nõustamis- ja raviteenuste osutamisel. Sekkumise
käigus seotakse geenivaramu infosüsteem ja riiklik tervise infosüsteem ning tagatakse nende
koostöövõime, et oleks võimalik kombineerida andmeid erinevatest allikatest ning inimene ise ja tema
nõusolekul tervishoiutöötaja saaksid kasutada teavet geneetiliste riskide kohta. Tervishoiutöötajate
ravitegevuse toetamiseks töötatakse välja ja juurutatakse kliiniline otsustustugi ravimite määramise
hõlbustamiseks. Projekti eesmärkide saavutamiseks viiakse läbi teavitustegevusi ning koolitatakse
tervishoiutöötajaid.
Personaalmeditsiini teenuste arendamine ja juurutamine toetab tegevusi, mis on suunatud Euroopa
Semestri protsessis Eesti riigiraportis välja toodud tervishoiu väljakutsete lahendamisele – tervishoiu
pikaajaline finantsjätkusuutlikkus, krooniliste haiguste üha laialdasem levik, probleemid
tervishoiuteenustele juurdepääsuga (katmata ravivajadused ja pikad ootejärjekorrad).
Eesti tervishoiusüsteemi vaatest on tegemist loomuliku arengusuunaga ja ühe osaga pikaajalisest
strateegilisest tegevuskavast, et parendada tervishoiuteenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja tõsta seeläbi
süsteemi efektiivsust. Tervishoiusüsteemi arendamisse panustatakse mitmete rahvastiku tervise
arengukava 2009–2020 tegevustega, sh tegeletakse teenuste arendamisega, kvaliteedi parendamisega
ning patsiendiohutuse suurendamisega. Eesti elanikkonnale kvaliteetse, jätkusuutliku ja tasakaalustatud
tervishoiuteenuse tagamiseks on tervishoiusektoris eelnevatel ELi toetusperioodidel edukalt
investeeritud hooldusravivõrgu (õendusabi) väljaarendamisse ning etapiliselt kesk- ja piirkondlike
haiglate väljaehitamisse. Uuenduslikesse lahendustesse meditsiini vallas panustatakse ka ERF-i teistest
suundadest ka nutika spetsialiseerumise kaudu.
Mitmed rahvusvahelised aruanded on kinnitanud, et Eesti tervishoiusüsteemi efektiivsuse näitajad
(haiglavoodite hõive, keskmine haiglaravi kestus) on ühed parimad Euroopas ning väheste ressursside
tingimustes (tervishoiukulud moodustavad 6,7% GDPst) on saavutatud väga häid tulemusi
tervisenäitajate parandamisel. Olemasolevate struktuuride ja teenusmudelite raames ei ole aga
võimalik täiendavat efektiivsust saavutada. Seetõttu on tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse
edasiseks parandamiseks vaja rakendada uusi innovaatilisi lähenemisi.
Personaalmeditsiin on üks peamisi suundumusi tuleviku tervishoius, millel on potentsiaal vähendada
survet tervishoiusüsteemile ja lühendada ravijärjekordi, võimaldades tõhusamat haiguste ennetamist ja
tervishoiuteenuste täpsemat suunitlemist. See omakorda aitab vältida ebavajalikke kordusvisiite,
vähendada kulusid ning suunata vabanevad vahendid kättesaadavuse parandamiseks.
Kavandatud meetmed täiendavad tervishoiu ümberkorraldamisega seotud tegevusi, mida ESF ja ERF
vahenditest „Sotsiaalse kaasatuse suurendamise“ prioriteetse suuna alt juba rahastatakse. Eelkõige on
personaalmeditsiini teenuste arendamine seotud ennetavate meetmete ja esmatasandi tervishoiu
tugevdamisega, täiendades investeeringuid esmatasandi tervishoiukeskuste taristusse.
Tugev ja toimiv esmatasandi tervishoid on Eesti tervishoiusüsteemi alustala, mis tagab universaalse
juurdepääsu ennetavatele ja raviteenustele kogu elanikkonnale. Personaalmeditsiini teenuste
kasutuselevõtust esmatasandi tervishoius kasu kogu elanikkond, sh majanduslikult ja sotsiaalselt
haavatavad elanikkonnagrupid. Sellel on otsene seos ka sotsiaalse kaasatuse eesmärkide
saavutamisega, panustades sellesse, et inimesed püsiksid kauem tervena ja töövõimelisena ning aidates
ennetada terviseprobleemide tõttu tööturult väljalangemist ja sotsiaalsesse tõrjutusse sattumist.
Seosed teiste sekkumistega: antud EL vahendite kasutamise eesmärgi tegevused võimaldavad
kombinatsioonis prioriteetse suuna 2 tervishoiuinvesteeringutega saavutada tõhusamalt eesmärki
„Regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused“, võimaldades
tervishoiu infrastruktuuri arendamiseks ja võrgustumiseks tehtud infrastruktuuri investeeringute
kõrvalvõtta kasutusele uusi ja tõhusamaid teenusmudeleid. Samuti on sekkumisel positiivne mõju
hoolduskoormuse vähendamisele ja see toetab otseselt prioriteetse suuna nr 3 eesmärki „Vähenenud
töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna
töövõime vähenemine on pidurdunud“, luues paremad võimalused töövõime kao ennetamiseks ja
inimeste kiiremaks tööhõivesse naasmiseks. Sekkumine on tihedalt seotud suuna 4 eesmärgiga 1: „T&A
on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav“.
1.1.2.5. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted
Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2.
Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted
Hoolekandeteenuste ja lastehoiuteenuste sekkumiste kujundamise eeltingimuseks on eelanalüüside
koostamine, mis määratlevad teenuste miinimumnõudeid, ja teenusega kaetavad piirkonnad või
sätestavad kriteeriumid piirkondade määratlemiseks, kirjeldavad otstarbekaimad koostöömudelid ning
määratlevad finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid (riigipõhise soovituse nr 5 rakendamiseks).
Eelistatakse projekte, mis soodustavad asutuste vahelist koostööd hoolekande- või tervishoiuteenuste
pakkumisel.
Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu
pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse
tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“, „Tervena elatud eluaastate
suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi
tervishoiutaristu arendamise“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega
(sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel
erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“.
Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas
tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist,
sealhulgas peab olema koostatud ja korraldusasutusega kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi
rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse.
Personaalmeditsiini tegevuste valikul lähtutakse põhimõtetest, mis aitavad parimal moel ellu viia
rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 eesmärki „Eeldatav eluiga ja tervena elatud eluiga on
pikenenud“ ja Eesti e-tervis strateegia visiooni. Sekkumiste puhul on oluline, et need toetaksid sotsiaalse
innovatsiooni abil sotsiaalse kaasatuse suurendamist.
1.1.2.6. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine
Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul.
1.1.2.7. Suurprojektide plaanitud kasutamine
Puuduvad.
1.1.2.8. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate
kaupa
Tabel 4. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad.
I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonnakategoor Sihtväärtus Andmeallikas Aruandlus
D d ia (2023) e sagedus
M N K
Hoolekande Teenuse ESF Vähem arenenud - - 10 Rakendusüks Kord
teenuste saajate saaja 100 us aastas
arv
Vanglast Teenusesaaj ESF Vähem arenenud - - 150 Rakendusüks Kord
vabanejale a 0 us aastas
suunatud
tugiteenuste
saajate arv
Hooldajate arv, Teenusesaaj ESF Vähem arenenud - - 320 Rakendusüks Kord
kes on saanud a 0 us aastas
vähemalt ühte
puuetega laste
tugiteenust ühe
puudega lapse
kohta
Uute Hoiukoht ESF Vähem arenenud - - 120 Rakendusüks Kord
lapsehoiukohta 0 us aastas
de arv
Perepõhiste Pakkuja ESF Vähem arenenud - - 120 Rakendusüks Kord
asendushooldus 0 us aastas
e vormide
pakkujate arv
Alkoholi Teenuse ESF Vähem arenenud - - 20 Rakendusüks Kord
tarvitamise saaja 453 us aastas
vähendamisele
suunatud
teenuseid
saanud inimeste
arv
Doonoritele geeniraport ESF Vähem arenenud - - 75 Rakendusüks Kord
kättesaadavaks 000 us aastas
tehtud
geeniraportite
arv
Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis
panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades
sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning
üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile.
1.1.3. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja
eeldatavad tulemused
1.1.3.4. ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: Regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja
jätkusuutlikud tervishoiuteenused
Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga suureneb ambulatoorse ja päevaravi,
sh eelkõige esmatasandi teenuste vajadus, mis on seotud haiguste ennetamise, krooniliste haiguste
jälgimise ja raviga. Esmatasandi arstiabi ei ole seda trendi arvestades piisavalt teenuseid pakkuv ning
ühtlaselt kättesaadav. Esmatasandi tervishoiu mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine haiglatele,
mis suurendab tervishoiusüsteemi kulusid ja mõjutab eriarstiabi kättesaadavust.
Samal ajal väheneb elanike arvu kiire vähenemise tõttu maakonnakeskustes paiknevate üld- ja kohalike
haiglate ning väljaspool maakonnakeskuseid asuva keskhaigla võimekus investeerida infrastruktuuri,
tagada arstidele täistööajaga töökoormus ja elanikkonnale tervishoiuteenuse osutamine kõikide
arstlikel erialadel16. Probleemide tulemusel on suurenenud arstiabi kättesaadavust, kvaliteeti ja
tervishoiukorraldust halvaks hindavate elanike hulk17 ja üha enam käiakse ravil suuremates
kompetentsikeskustes (üle 80% eriarstiabist osutatakse kesk- ja piirkondlikes haiglates).
16 Riigikontrolli audit haiglavõrgu jätkusuutlikkusest, 2010.
17 Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidav uuring.
Piirkondlike haiglate tasandil on väljaarendamisel kõikidel arstlikel erialadel vajalik pädevuskeskuste
võrk, mis aktiivses koostöös esmatasandi terviseteenuste osutajatega tagab jätkusuutliku ning
kvaliteetse eriarstiabi osutamise kogu elanikkonnale.
Tervishoiusüsteemi ümberkorralduste jätkamine on möödapääsmatu ressursside (nii inimeste,
seadmete kui ka finantsressursside) jätkusuutlikkuse tagamiseks ning vajalikud terviseasutuste vahelise
koostöö parandamiseks.
Investeeringute tulemusel suureneb piirkondlike haiglate roll pädevuskeskustena, sh kvaliteetse
eriarstiabi kättesaadavuse tagamisel maakonnahaiglates. Maakonna- ja keskhaiglad koostöös
pädevuskeskustega tagavad ambulatoorse eriarstiabi ja päevaravi maakondades ning pakuvad piiratud
mahus statsionaarseid teenuseid. Maakonna- ja keskhaiglad teevad tihedamat koostööd esmatasandi
tervishoiuga ning laieneb esmatasandi tervishoiuteenuse valik tervisekeskuste võrgustikus.
Tabel 5. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa.
ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakat Algväärt Baasaasta Sihtvä Andm Aruandlu
egooria us ärtus eallika se
(2023) s sagedus
Vastuvõttude Vastuvõtt Vähem 3296 2012 3700 Tervis Kord
arv esmatasandi 1000 arenenud e aastas
tervisekeskuste elaniku Areng
s 1000 inimese kohta u
kohta Institu
ut
Üld- ja kohalike % Vähem 8,3 2014 80 Sotsia Kord
haiglate arv, kus arenenud almini aastas
piirkondlik steeri
haigla/pädevusk um
eskus on
omandanud
osaluse/otsustu
sõiguse
Ida-Viru % Vähem 45% 2017 48% Eesti Kord
keskhaigla arenenud Haigek aastas
ambulatoorsete assa
vastuvõttude
osakaal
maakonna
elanike
kõikidest
ambulatoorsete
st
vastuvõttudest
1.1.3.5. ELi vahendite kasutamise eesmärk 5: Kvaliteetsem ja integreeritum teenuste struktuur
toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva
tegevuspiiranguga inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas
toimetulekuks
Hoolekandeteenuste pakkumisel on võetud suund kogukonnaga tihedamalt seotud ja toetavate
teenuste osutamisele. 1.06.2014 seisuga oli erihoolekande ööpäevaringsel hooldusel 2747 inimest,
kellest ligi 1800 elas enam kui 30 inimesega hoones. Sageli on need vananenud, nõukogudeaegsed,
madala energiatõhususega, tervisekaitsenõuetele mittevastavad, keskustest eemalasuvad asutused,
ning neis puudub juurdepääs avalikele teenustele, sh haridus-, töö-, kultuuri- ja õppimisvõimalustele
ning tegelusvõimalustele. Asutustes elavad kliendid on institutsionaalsetel teenustel olnud
aastakümneid (nt lastekodu taust) ning vähestel on oma kodu, lähedased ning perelaadse elamise
kogemused. Klientide majanduslik toimetulek on väga raske, valdavalt on nende ainus tulu riiklikud
toetused või pension. Seetõttu puuduvad hoolealustel tihti harjumus ja kogemused enesega
toimetulemiseks ning neid on keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida.
Investeeringute tulemusena on klientidel võimalik saada vajadustele vastavat teenust väiksemates
majades, korterites vms üksuses, mis asuvad kogukondades, kus on tagatud erinevate teenuste
kättesaadavus, töö ja tegevusvõimalused. Perioodi lõpuks soovitakse suurtes asutustes osutatavate
teenuste mahtu järsult vähendada, et erivajadusega inimesed tuleks toetavate teenuste abil
igapäevaelu toimingute ja töötamisega toime.
Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (2009) kohaselt leiavad
hinnanguliselt 8000 tööealist puudega inimest, 6000 puudega inimest vanuses kuni 74 eluaastat ja 8000
vanuses 75 ja vanemad, et nende eluruum vajaks kohandamist. Vajadustele vastavalt kohandatud
eluruumides elades paraneb puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste iseseisev toimetulek ning
väheneb hooldajate hoolduskoormus, mis suurendab nii hooldajate ja ka hooldatavate võimalusi
tööturul osalemiseks. Eluruumide kohandamine aitab vältida ka inimeste institutsioonidesse sattumist.
Tabel 6. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise
eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad.
ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakat Algväärt Baas-aasta Sihtvä Andm Aruandlu
egooria us ärtus eallika se
(2023) s sagedus
Iseseisvat - Vähem- 1,1 2013 3,6 Sotsia Kord
toimetulekut arenenud almini aastas
toetavate steeri
teenuste ja um
ööpäevaringset
e
institutsionaals
ete
hooldusteenust
e kohtade
suhtarv
erihoolekandes
1.1.4. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed
1.1.4.4. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite
kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad,
konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid
Elanikkonna tervisenäitajate paranemist ja suuremat aktiivsust on võimalik saavutada igal tasandil
paremini toimiva ja seostatud tervishoiusüsteemi abil. Kvaliteetsemate tervishoiuteenuste
kättesaadavuse tagamiseks kogu elanikkonnale on demograafilisi trende ja jätkusuutlikku
ressursikasutust silmas pidades võetud suund kõrgtehnoloogilise eriarstiabi teenuste
tsentraliseerimisele pädevuskeskustesse ning esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasvule esmavajalike
teenuste elukohalähedasel tagamisel. Investeeringute tegemise aluseks on kokku lepitud Rahvastiku
tervise arengukava lisana koostatav tervishoiu arengusuunad aastani 2020, mis käsitleb nii teenuste sisu
kui infrastruktuuri arendamise põhimõtteid.
Eesti elanikkonnale kvaliteetse, jätkusuutliku ja tasakaalustatud tervishoiuteenuse tagamiseks on
tervishoiusektoris eelnevatel ELi toetusperioodidel edukalt investeeritud hooldusravivõrgu
(õendusabi) väljaarendamisse ning etapiliselt kesk- ja piirkondlike haiglate väljaehitamisse. Hooldusravis
on investeeritud 21 projekti, loodud juurde 980 voodikohta. Kesk- ja piirkondlike haiglate tasandil on
investeeritud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA
Pärnu Haigla kaasajastamisse. Uuendatud on nende haiglate erakorralise meditsiini, intensiivravi,
operatsioonibloki, diagnostika, sünnitusabi, kiiritusravi jt osakondade taristud. Investeeringute
tulemusel on paranenud mitmete arstlike erialade ravi- ja diagnostikakvaliteet, sh vähiravi, ortopeedia
jt raviteenused. Eelnevate toetusperioodide kogemused ja tulemused (päevaravi kasv, voodihõive tõus,
voodipäeva lühenemine jne) näitavad, et planeeritud investeeringud on tulemuslikud.
Eelarveperioodil 2014-2020 investeeritakse esmatasandi tervishoiukeskuste taristusse tõmbekeskustes,
kus hakkavad tööle kolm või enam perearsti koos neid toetavate tervishoiutöötajatega, mille tulemusel
on võimalik pikendada tervisekeskuste vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi,
kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi. Spetsialistide lisandumine meeskonda
mitmekesistab esmatasandi teenuste valikut (nt füsioterapeudi, ämmaemanda, vaimse tervise õe,
koduõe, sotsiaaltöötaja jne kaudu), mistõttu väheneb surve eriarstiabile. Investeeringud tagavad kogu
elanikkonnale parema ja mitmekülgsema tervishoiuteenuse kättesaadavuse esmatasandil,
ravikvaliteedi parandamise ning need panustavad teenuse osutamise efektiivsuse kasvu. Esmatasandi
tervishoiukeskused ehitatakse tõmbekeskustesse, arvestades seejuures juba olemasolevat taristut,
elanikkonna paiknemist ja planeeritud raviteenuste mahu kasvu ning arvestades seeläbi ka
regionaalarengu suundumusi. Esmatasandi raviteenuse laiendamise ja osakaalu suurendamise
eelduseks on eriarstiabi tõhusam pakkumine. Tervisekeskuste tõhusaks toimimiseks ja seal töötavate
spetsialistide koostöö edendamiseks toetatakse esmatasandi rolli tugevdamisele suunatud
teenustepaketi arendamist, erinevate juhtimissüsteemide arendamist, mis parandavad sisemisi
tööprotsesse, koostöövõimekust ning avalike teenuste pakkumist.
Investeeringutega piirkondlikesse haiglatesse soodustatakse haiglavõrgu pädevuskeskuste tugevnemist,
töö ratsionaalsemat ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist (sh uued IT-
lahendused). Investeeritakse nende osakondade (nt patoloogia, psühhiaatria, laste-, kõrvakliinik)
taristusse ja tehnoloogia arendamisse, mille koormus kasvab tulenevalt pädevuskeskuste suuremast
rollist eriarstiabi ning konsultatiivse toe pakkumisel. Investeeringute abil toetatakse pädevuskeskuste ja
väiksemate haiglate (sh nii maakonna- kui ka keskhaiglad) ning esmatasandi tervisekeskuste omavahelist
võrgustumist, mis võimaldab esmatasandi keskustel teha tõhusamat koostööd eriarstidega.
Pädevuskeskuste roll on tagada kliinilis-konsultatiivne tugi esmatasandile ning baasid
meditsiinipersonali põhi- ja jätkukoolituseks. Diagnostilise ja konsultatiivse toe tagamine esmatasandi ja
maakondlikele tervisekeskustele eeldab võimekate pädevuskeskuste väljaehitamist. Selleks toetatakse
päevaravi, psühhiaatria, diagnostika jt teenuste kaasaegse baasi loomist piirkondlikes haiglates.
Pädevuskeskuste taristute väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabi teenuste
väljaarendamine ning kättesaadavus, mis on eelduseks piirkondlikele haiglatele jätkuvaks
väikehaiglatega võrgustumiseks ja selgete vastutuspiirkondade kujunemiseks. Võrgustikuna töötavatel
pädevus- ja esmatasandi keskusel on võimalik senisest tõhusamalt ülesandeid jaotada.
Ravijuhtude koondumine pädevuskeskustesse ja uute kõrgetasemeliste, patsienti säästvamate,
kvaliteetsete ja efektiivsete eriarstiabiteenuste arendamine suurendab pädevuskeskuse osatähtsust
elanikkonna töövõimekuse säilitamisel. Investeeringud panustavad teenuse osutamise efektiivsuse
kasvu.
Pädevuskeskuste ja tervisekeskuste kõrval on vajadus suunata täiendavaid investeeringuid
riskipiirkondadesse. Elukeskkonnana on Ida-Virumaa teiste maakondadega võrreldes halvemas
positsioonis (nt põlevkivitööstuse mõju tervisele ja elukvaliteedile). Sellest lähtuvalt muutuvad
piirkonnas tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kaasaegsed töötingimused väga oluliseks. SA Ida-Viru
Keskhaigla on maakonnakeskusest väljaspool asuva keskhaiglana võrgustunud piirkondliku
pädevuskeskusega kui ka samas maakonnas asuva haiglavõrgu arengukava üldhaiglaga
koostöökokkulepete tasemel. Investeeringute suunamise eesmärk on lõpule viia eelmisel perioodil
alustatud keskhaigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks,
mille tulemusena rajatakse diagnostika ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium,
patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia,
pulmonoloogia ja sisehaigused). Lisaks pädevuskeskusega võrgustamisele rajab SA Ida-Viru Keskhaigla
kaks esmatasandi tervisekeskust, kus tagatakse ambulatoorse eriarstiabi kättesaadavus ja tehakse
koostööd ravi koordineerimise ja ratsionaalse ressursikasutuse huvides.
Vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamine aitab vältida terviseprobleemide tõttu hõivest
väljalangemist, kiirendab hõivesse naasmist, aitab kaasa inimeste aktiviseerimisele ja vähendada
vaesusriski ning sotsiaalset tõrjutust.
Investeeringuid toetavad riigisisestest vahenditest rahastatavad tegevused, mis tagavad väheneva
tööjõu tingimustes (nt meditsiinipersonali väljaränne) arendatavates keskustes arstide ja muu personali
olemasolu. Rakendatavad meetmed on järgmised:
1. Koolitusmahtude suurendamine, arvestades migratsioonitrende.
2. „Tagasi tervishoidu“ projekti jätkamine, millega tuuakse teoreetilise ja praktilise
koolituse abil tervishoiusektorisse tagasi juba vastava diplomiga, kuid registrisse
mittekuuluvaid, arste ja õdesid.
3. Lähtetoetus Eestis väljaspool suuri keskuseid tööle asuvatele arstidele.
4. Vajadusel ajutise asendusena riigipoolse toe pakkumine perearstidele ja õdedele
vastava süsteemi kaudu.
Tervishoiusüsteemi arendamisse panustatakse ka teiste rahvastiku tervise arengukava 2009–2020
tegevustega, sh tegeletakse teenuste arendamisega, kvaliteedi parendamisega ning patsiendiohutuse
suurendamisega. Uuenduslikesse lahendustesse meditsiini vallas panustatakse ERF-i teistest
suundadest ka nutika spetsialiseerumise kaudu. Elanike tervisenäitajate parenemisse panustatakse ESF-
ist alkoholi liigtarbimise kui olulise tervisekao põhjustaja, vähendamise ning tervisekaoga inimeste
töövõime parendamise kaudu.
Hoolduskoormuse vähendamiseks ja hooldatavate paremaks iseseisvaks toimetulekuks toetatakse
kvaliteetsete teenuskohtade loomist ning kohandatakse puuetega inimeste kodusid nende vajadustele
vastavaks. Investeeringud aitavad tagada nii puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestele kui ka
nende pereliikmetele paremad võimalused aktiviseerumiseks kogukonnas ja osalemiseks tööturul,
toetades seeläbi nende kaasatust ja vähendades vaesust.
Erihoolekandes on suund võetud kogukonnaga tihedamalt seotud toetavate teenuste osutamisele
(deinstitutsionaliseerimisele). Täna suurtes asutustes elavaid inimesi on keeruline kogukonda
integreerida. Järk-järguline deinstitutsionaliseerimine võeti eesmärgiks riiklike erihoolekandeasutuste ja
–teenuste reorganiseerimise kavaga 2006. aastal. Kinnitatud on hoolekande arengusuundi kajastav
arengukava aastateks 2014-2020. Arengukava toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid, puuetega
inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid ning aitab tagada inimestele paremad elamis-, õppimis- ja
töötamistingimused. Selles tuuakse välja majutusüksuste kriteeriumid, sh määratletakse üksustes
elavate inimeste maksimaalne arv ja sisustatakse institutsiooni mõiste. Planeeritavad investeeringud
toetavad arengukava eesmärke, sh järgivad need Euroopa Ekspertgrupi juhiseid (the Guidelines of the
European Expert Group on Transfer towards community-based care) asutusepõhiselt hoolduselt
kogukonnapõhisele hooldusele liikumiseks
Psüühilise erivajadusega inimestel on vajadus privaatse ja koduse eluruumi järele. Samas on neil esmalt
vajalik kohaneda tegevustega oma üksuse piirides, edasi selle läheduses, et hiljem ise aktiivsemalt
kasutada sealseid tegevusvõimalusi. Kooskõlas Erihoolekande arengukavaga aastateks 2014-2020
planeeritud teenuskohtadel saavad psüühilise erivajadusega inimesed elada sobivates inimväärsetes
elutingimustes, olla iseseisvamad enda elu puudutavates otsustes ja elukorralduslikes küsimustes. Neil
on võimalik kasutada kogukonnas olemasolevaid või meetme raames loodavaid tegevusvõimalusi (nt
päeva- ja töökeskused) ning kättesaadavaid avalikke ja elutähtsaid teenuseid (nt eriarstiabi, kauplused,
apteek). Uutes üksustes on võimalikult tavapärased elutingimused, mis tagavad privaatsuse ja suurema
personaalse tähelepanu ning individuaalse lähenemise. Teenuskohad asutatakse kogukondadesse, mis
annab võimaluse klientide igapäevased tegevused siduda kohaliku kogukonnaga. Aktiivsuse ja
toimetulekuoskuste kasv annavad oluliselt paremaid võimalusi klientide edasiseks liikumiseks
teenustele kogukonnas ja avahooldusteenustele.
Ööpäevaringsete teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste
teenuste taristusse (nt päevakeskused ja kogukonnas elamise teenuse osutamiseks korterid). Selliste
kohtade loomine on mh vajalik ennetamaks ööpäevaringsetele kohtadele sattumist ning toetamaks
liikumist nt peremajadest iseseisvamale elamisele. Samuti suunatakse meetme raames vahendeid
selliste teenuste väljaarendamiseks ja osutamiseks, mis aitavad inimesi iseseisvale elule. Näiteks
piloteerida DI meeskonna tööd, kus väline ekspert aitab teenuseosutaja meeskonnal paremini
rakendada DI põhimõtteid (sh teenuste vajaduse hindamine), piloteeritakse suurema toetusega
igapäevaelu toetamise teenust, mis oleks suunatud asutusest välja kogukonnapõhisele teenusele
liikunud inimestele või potentsiaalsetele asutusepõhisele teenusele liikujale).
Kirjeldatud suundumustega alustati perioodi 2007-2013 ERFi vahendite toel. Suleti ja reorganiseeriti
institutsioonid neljas vanas mõisahoones ning kahest mõisast kui ööpäevaringse hooldusteenuse
osutamiseks ebasobivast hoonest on vastav teenus välja viidud. Loodi 550 kvaliteetset teenuskohta
peremajades. Ehitatud üksused paiknevad asulate vahetus läheduses Tapal, Karulas, Sinimäel, Viljandis,
Kehras, Türil, Tõrvas, Vändras, Vääna-Vitis, Uuemõisas ja Kodijärvel. Tegevused on hästi käivitunud ja
peremajade teenused on tihedalt seotud kohaliku kogukonnaga.
Uue perioodi investeeringute toel lõpetatakse ööpäevaringse teenuse osutamine mitmes suures ja
vananenud ebasobivas asutuses (nt Võisiku ja Erastvere Hooldekodu). Luuakse vastavalt kinnitatud
Erihoolekande arengukava 2014-2020 eesmärkidele 1400 kvaliteetset teenuskohta kogukondades.
Seejuures tagatakse kvaliteetse teenuse osutamiseks vajaliku taristu korrastamine ka nendele
ööpäevaringsetele teenustele, mille teisaldamine on turvalisuse või kompetentsi koondumise tõttu
ebaotstarbekas. Investeeringutele eelneb psüühilise erivajadusega inimeste vajaduste hindamine, et
tagada neile sobivaim teenus.
Investeeringutega puuetega inimeste eluruumide kohandamiseks tagatakse kokku 2000-le puudest
tuleneva tegevuspiiranguga inimesele kodud, mis vastavad individuaalsetele vajadustele. See võimaldab
nende iseseisvamat hakkamasaamist ning seeläbi nii neile kui ka nende pereliikmetele paremaid
võimalusi aktiviseerumiseks ja tööturule pääsemiseks, vähendades kõrget omaste hoolduskohustusega
inimeste arvu Eestis ning toetades kaasnevat osalemise tõusu tööjõuturul.
Hoolekande taristu arendamine ning eluruumide kohandamine on seotud teiste sama prioriteetse
suuna eesmärgi 2 „Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja
toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud“ raames ESF-ist toetatavate
tegevustega. Teenuste kvaliteedi tõstmise eesmärgil koolitatakse sotsiaalvaldkonna töötajaid ja
toetatakse teenuseosutajaid kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamisel. Pakutavad sotsiaaltranspordi,
päevahoiu, isikliku abistaja, tugiisiku ja koduhooldusteenused ning omastehoolduse korrastamine
aitavad ellu viia asutusevälise abi tagamise üldist põhimõtet, sest juhul, kui puudub piisav abi inimesele
kodustes tingimustes, võib järgmiseks etapiks olla juba ööpäevaringne teenus. Teisalt toetavad
nimetatud toetavad teenused inimesi, kes on hiljem valmis asutusepõhistelt teenustelt liikuma vähem
toetust vajavatele teenustele, sest neile on tagatud abi kohalike omavalitsuste poolt osutatavate
teenuste näol. Asendushoolduse arendamine aitab kaudselt kaasa ööpäevaringsel teenusel viibivate
erihoolekande klientide osakaalu vähendamisele. Varajane sekkumine aitab tagada, et inimesed ei oleks
abitud ja saaksid juba varasemas eluetapis õppida iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi. Nende
tegevuste koosmõjul on inimesel võimalik olla aktiivsem ühiskonnaelus.
1.1.4.5. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted
Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2.
Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted
Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu
pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Tervena elatud
eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise
ning läbi tervishoiutaristu arendamise“. Eelistatakse projekte, mis soodustavad koostööd
sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste pakkumisel.
Toetatavad tervishoiu infrastruktuuri investeeringud peavad panustama Eesti rahvastiku tervise
arengukava 2020 eesmärkide saavutamisse ning investeeringute valiku aluseks peab olema selle lisana
koostatav haiglavõrgu korrastamise tervikvisioon, mis sisaldab tervishoiuteenuste paremale kvaliteedile
ja ligipääsetavusele suunatud kriteeriume esmatasandi tervisekeskuste investeeringute asukoha
valikuks ja funktsioonide ruumiliseks jaotuseks võrgustikus (ehk teenuse osutamise piirkondade kohta).
Kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse
saavutamise viisid. Pädevuskeskuste arendamisega seotud investeeringute puhul eelistatakse projekte,
mis toetavad esmatasandi tervisekeskuste ja pädevuskeskuste omavahelist võrgustumist ja tihedat
koostööd.
Hoolekandeinvesteeringute valiku aluseks on selle alavaldkonna arendamise tervikvisioon. Oluliseks
tingimuseks on jätkuvalt asukoht kogukondades ning sellest tulenevalt avalike ja kogukonna teenuste
olemasolu. Samuti on tähtis olemasoleva taristu seisukord, selle korrastamise või asutuse
ümberkorraldamise vajadus.
Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas
tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist,
sealhulgas peab olema koostatud ja korraldusasutusega kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi
rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse.
1.1.4.6. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine
Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul.
1.1.4.7. Suurprojektide plaanitud kasutamine
Puuduvad.
1.1.4.8. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate
kaupa
Tabel 20. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad.
I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonnakategoo Sihtväärtus Andmeallik Aruandlus
D d ria (2023) as e sagedus
M N K
Pädevuskeskusten Raviüksus ERF Vähem arenenud - - 12 Rakendus- Kord
a töötavate üksus aastas
piirkondlike
haiglate
kaasajastatud
raviüksuste arv
Kaasajastatud Esmatasand ERF Vähem arenenud - - 35 Rakendus- Kord
esmatasandi i üksus aastas
tervisekeskuste arv tervisekesk
us
Paremate % ERF Vähem arenenud - - 100 Sotsiaal- Kord
tervishoiuteenuste ministee- aastas
ga hõlmatud rium
elanikud
Loodud Teenusekoh ERF Vähem arenenud - - 140 Rakendus- Kord
kvaliteetsete t 0 üksus aastas
teenuskohtade arv
Puuetega inimeste Inimene ERF Vähem arenenud - - 200 Rakendus- Kord
arv, kellele on 0 üksus aastas
tagatud sobivad
eluruumid
Esmatasandi Üldhaigla ERF Vähem arenenud - - 1 Rakendus- Kord
tervishoiuga üksus aastas
võrgustunud
kaasajastatud
üldhaiglate arv
Pädevuskeskusega Raviüksus ERF Vähem arenenud - - 11 Rakendus- Kord
võrgustunud üksus aastas
keskhaigla
kaasajastatud
raviüksuste arv
1.1.5. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste
eesmärkide 1–7 saavutamisse
Otseseid sekkumisi sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks prioriteetses suunas ette ei nähta, samas on
suunas taotlemine avatud ka näiteks sotsiaalsetele ettevõtetele ja ühisprojektidele, mille kaudu
panustatakse ka sotsiaalsesse innovatsiooni. Antud suunas toetatakse kohalike omavalitsuste
omavahelist ja partneritega (näiteks vabasektor, sotsiaalsed ettevõtted, tööturuasutused jne) koostööd
sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamiseks. Prioriteetses suunas elluviidavad
meetmed ja tegevused on sihitatud eelkõige selliste teenuste arendamisele, mis võimaldavad
suurendada seni tööturult eemale jäänud inimeste võimalusi tööturule liikumiseks ning seeläbi
panustatakse ELi tööhõive ja majanduskasvu eesmärkidesse. Suuna tegevused omavad tugevamat seost
ELi temaatiliste eesmärkidega 1-3.
Integreeritud ja paremini kättesaadavad hoolekande- ja lastehoiuteenused aitavad oluliselt parandada
hoolduskoormusega inimeste tööturule kaasatust. Samuti tõstavad inimeste tööhõivevõimelisust
prioriteetse suuna raames piloteeritavad teenused tööturu riskirühmadele nagu näiteks
multiprobleemsed inimesed, vanglast vabanejad, alkoholi liigtarvitajad jne. Läbi inimeste
tööhõivevõimelisuse suurendamise ja nende tööturul kaasamise vähendatakse mõjusid, mis kaasnevad
demograafiliste trendide (tööealise elanikkonna vähenemise ja vananemise) realiseerumisega ning
panustatakse temaatilisse eesmärki 3, tagades eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele
tööjõuressursi, mis moodustavad Eesti ettevõtetest prognoosi põhjal 2011. a seisuga 99,7 % (hõivatuid
sektoris 77,6 % koguhõivest)18.
Ettevõtete madala konkurentsivõime põhjusena Eestis tuuakse tihti välja kvalifitseeritud töötajate
puudust, eelkõige on nõrkusena tõstetud esile kvalifitseeritud inseneride ja kompetentsete juhtide
puudust. Ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks, suurema ekspordipotentsiaali ja
lisandväärtusega otseste välisinvesteeringute meelitamiseks, T&A&I erasektori investeeringute
suurendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks panustatakse temaatilistesse eesmärkidesse 1 ja 3
kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamisega, rakendades uussisserännanutele ning nende
perekonnaliikmetele kohanemisprogramme ning toetades seeläbi tööjõu vaba liikumist ning inimeste
oskuste paremat rakendamist Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Sellega aidatakse
kaasa temaatiliste eesmärkide 1 ja 3 tulemuste saavutamisele ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel
Eestis.
Rahvusvahelise koostöö toetamiseks antud suunas otseselt tegevusi ei ole kavandatud, kuid tegevuste
edasisel väljatöötamisel kaalutakse ka rahvusvahelise koostöö võimalusi ja rahvusvahelise kogemusega
arvestatakse teenuste arendamise käigus.
Olulist rolli kõigi prioriteetses suunas elluviidavate tegevuste ning arendatavate teenuste juures omab
info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamine ning inimeste juurdepääsu soodustamine
kaasaegse tehnoloogia kasutamise kaudu. Teenuste kättesaadavuse parendamiseks arendatakse
infoportaale, erivajadustega inimeste aktiviseerimiseks ja nende iseseisva hakkamasaamise
suurendamiseks rakendatakse IKT võimalusi, mis loob seose temaatilise eesmärgiga 2 ning panustab
vastastikku eesmärkide saavutamisse. Seosed eesmärkidega 4-7 on kaudsemad ning otseselt suuna
tegevusi nendega seostada ei saa.
Personaalmeditsiini teenuste arendamine ja juurutamine aitab kaasa eesmärkide 8 ja 9 saavutamisele,
aidates kaasa inimeste tervena elatud eluea pikenemisele ja ennetades terviseprobleemide tõttu
tööturult väljalangemist. Sellel on otsene seos eesmärkidega 1 ja 2, kuna teenuste arendamisel
tuginetakse teaduse ja innovatsiooni saavutustele personaalmeditsiini valdkonnas, mis on olnud ka EL
teaduse- ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 üheks peamiseks arengusuunaks
tervisevaldkonnas. Personaalmeditsiini teenuste arendamine loob eeldusi ka sotsiaalseks
innovatsiooniks, võimaldades senisest enam kaasata inimesi oma tervise eest hoolitsemisse ja
raviprotsessi. Personaalmeditsiini arendamisel on väga oluline rahvusvaheline mõõde, kuna tegemist on
rahvusvaheliselt tõusva trendiga ja kiiresti areneva valdonnaga. Eesti väiksust arvestades on see hea
võimalus testida ja hinnata personaalmeditsiini teenuste lisaväärtust kogu populatsiooni hõlmavalt ja
laiendada tulemusi teistele riikidele nii EL-s kui rahvusvaheliselt.
18 Enterprise and Industry SBA Fact Sheet 2012 Estonia.