dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 kinnitamise kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 17. juuli 2018
Viit
1.2-3/2402-2
Registreeritud
17. juuli 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Kristiina Hunt (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎1.2-32402-2 17.07.2018 Väljaminev kiri.bdoc1407 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 12.07.2018 nr RAM/18-0776/- [email protected] 1K, 1.1-10/5716-1 Meie 17.07.2018 nr 1.2-3/2402-2 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 kinnitamise kooskõlastamine Lugupeetud rahandusminister Sotsiaalministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse korralduse „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ muudatuse kinnitamine“ eelnõu ja kaasnevad materjalid märkustega. Rakenduskava kohta esitatud märkused puudutavad eelnõu lisa 1 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 kinnitamine“ prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ täiendamist EL vahendite kasutamise eesmärgiga 4 „Personaalmeditsiinil tuginevate individuaalsetest vajadustest lähtuvate ennetavate ja raviteenuste arendamine tervishoius“. Täpsustatud tekst on esitatud käesoleva kirja lisas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Lisa: Eelnõu lisa 1 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetne suund 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ Kristiina Hunt 6269 262 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 1.1. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 1.1.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund koosneb eesmärgi nr 9 „sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine“ 3 investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja nende saavutamiseks tehtavatest tegevustest. Tulenevalt arenguvajaduste analüüsist ja riigipõhistest soovitustest1, on Eesti ESFi investeerimisprioriteetidest valinud järgmised: „aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet“ ning „juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“. Samas on taskukohaste, jätkusuutlike ja kvaliteetsete tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumiseks vajalikud ka investeeringud infrastruktuuri. Seetõttu on valitud ka ERFi investeerimisprioriteet „investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse infrastruktuuri, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal- , kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile“. Fondide kombineerimine aitab taristusse ja teenustesse tehtavaid investeeringuid paremini koordineerida ning viia tulemuslikumalt ellu siseriiklikult seatud eesmärgid ja reformid. Erihoolekande ja eakate hoolekande pakkumisel on võetud suund kogukonnaga tihedamalt seotud ja toetavate teenuste osutamisele (deinsitutsionaliseerimisele). Pikemas perspektiivis soovitakse jõuda olukorrani, kus ööpäevaringsete teenuste maht väheneb ning erivajadusega inimesed tulevad toetavate teenuste abil igapäevaelu toimingute ja töötamisega toime. Täna elab valdav osa erihoolekande ööpäevaringsel hooldamisel olijaid suurtes institutsioonides ning neil puuduvad tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks, mistõttu on neid keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida ning vajalik on vahe-etapp väiksemate, kogukondades asuvate üksuste näol, kus on tagatud võimalused erinevateks töö- ja tegevusvõimalusteks. Samuti on tegevuspiiranguga inimeste toimetulekuks osutatavate teenuste kõrval vajalik nende kodude kohandamine selliselt, et nad oleksid võimelised toime tulema iseseisvalt või väiksema kõrvalabiga. Jätkusuutlike ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamiseks, sh esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks, eriarstiabi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks, on vajalikud investeeringud nii taristusse kui ka teenuste arendamisse (sh alkoholi tarbimise ennetus ja ravi ning personaalmeditsiini arendamine), tagades teenuste ja taristu investeeringute täiendavuse. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele. 1 2. Parandada tööstiimuleid, tõhustades olemasolevaid erinevaid sotsiaalhüvitiste süsteeme ning muutes hüvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Parandada sotsiaalteenuseid, sealhulgas lastehoiuteenuseid, suurendades samal ajal perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutõhusust. Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et hõlbustada pikaajaliste töötute ning invaliidsus- ja töövõimetushüvitist saavate isikute naasmist tööturule. Kehtestada kooskõlastatud meetmed majandusarengu soodustamiseks nendes piirkondades, kus valitseb suur tööpuudus. 5. Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. 1.1.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 1.1.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud Väikelastega (0-6 a) emade ja väikelasteta naiste hõivelõhe (2012. a 24,9 protsendipuntki) näitab, et naised ei osale hõives eelkõige väikelapse hooldamise tõttu. Suur hõivelõhe on ka väikelastega naiste ja meeste vahel, ulatudes 2012. a 20-49-aastaste naiste ja meeste puhul 37,7 protsendipunktini.2 Väikelapse hooldajate tööturule sisenemisel või naasmisel on üheks olulisemaks teguriks kvaliteetsete ja taskukohaste lapsehoiuvõimaluste ja puudega laste tugiteenuste kättesaadavus. Lasteaiakoha ootel oli 2012. a 5900 last (neist enamik alla 3-aastased) ja järjekorrad 33% KOV-ides.3 Hoiukohtade probleem on Eestis piirkonniti erinev, mistõttu on mõnes piirkonnas vajadus eelkõige uute lasteaedade ja mõnes paindlikuma hoiuteenuse järele. Puudega lastel on vajadus hoiuteenuse järele tihti suurem, pikaajalisem ja komplekssem kui tavalaste puhul, samuti vajavad nad hoius, hariduses jt avalikes teenustes osalemiseks täiendavaid tugiteenuseid (nt tugiisik, transport). Lapsehoiuteenuse ja puudega lastele mõeldud tugiteenuste kättesaadavuse parandamine suurendab nende hooldajate tööturul osalemist ning aitab kaasa laste (eriti puudega ja kehvemas sotsiaalmajandusliku olukorraga perede laste) arenguvõimaluste paranemisele. Tabel 1. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkon Näitaja Üldine Algvä Alg- ja Baasa Sihtväär Andmea Arua D nakate puhul väljundnäi ärtus sihtväär asta tus llikas ndlus gooria kasutat taja, mille tuse (2023) e av alusel mõõtüh M N K sage mõõtüh eesmärke ik dus ik püstitatak se Osalejad, Vähe Osaleja Ei kohaldu 27 % 2014 - - 4 Sotsiaal Kord kes 6 kuud m 4 ministee aasta pärast arene rium s lapsehoiu nud ja/või puuetega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul4 2 Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuringu (Labour Force Survey) andmed. 3 Ainsaar, M., Soo, K. (2012). Kohalikud omavalitsused ja lastega pered 2011. Tartu Ülikool, Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Sotsiaalministeerium. 4 Algtaseme aluseks on võetud ESF 2007-2013 prioriteetse suuna "Pikk ja kvaliteetne tööelu" meetme "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed" avatud taotlusvoorust toetust saanud projektide andmed. Algtaseme määratlemisel on arvestatud ainult neid projekte, mis sisaldasid tegevusena lapsehoiuteenust. Algtaseme aluseks võetud tegevused ja sihtrühm ei ole üks-ühele võrreldav ESF 2014-2020 perioodi tegevustega (suunatud uute lapsehoiukohtade loomisele ning puudega lastele hoiu ja tugiteenuste pakkumisele), kuid on nendega kõige sarnasemad. 1.1.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud. Tööelus osalemist võib takistada puue, hoolduskoormus või mitmete probleemide (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest tekkivad toimetulekuraskused. Toimetulekuraskusi esineb sagedamini pikka aega tööturult eemal olnutel, asenduskodust või erihooldekodust kogukonda elama asujatel või vanglast vabanenutel. 2013. aasta vabanes vanglast 1878 süüdimõistetut karistustähtaja lõppemise tõttu, nendest 5% olid naised5. Asenduskodudest astus 2011. aastal iseseisvasse ellu 59 poissi ja 41 tüdrukut, 2012. aastal olid vastavad näitajad 36 ja 29. Toimetulekuraskustega inimesed vajavad tihti tuge nii argielu korraldamisel kui ka töökoha leidmisel. Toimetulekuraskustega inimeste tööle naasmiseks on tarvis osutada mitmeid erineva valdkonna teenuseid samaaegselt, ent alati ei ole hoolekandeteenuste osutamine seotud tööhõivemeetmetega ega motiveeri mittetöötavat inimest tööle asuma. Eestis on 15-64-aastaste inimeste hulgas hooldamiskohustus 29,4 tuhandel naisel ja 16,9 tuhandel mehel. 2012. aasta tööjõu-uuringu andmete kohaselt ei tööta hoolduskoormuse tõttu 12,4 tuhat naist ja 2,5 tuhat meest (vanuses 15-74 aastat). Hoolduskoormusega inimeste tööturule sisenemisel või naasmisel on üheks olulisemaks teguriks täiskasvanud puuetega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste kättesaadavus. Hoolekandeteenuste kvaliteet on omavalitsuste lõikes ebaühtlane ning teenused ei ole abivajajatele alati kättesaadavad. Väiksemates kohalikes omavalitsustes on teenuste arendamine ja pakkumine rahaliste vahendite või kompetentsi nappuse tõttu puudulik. Omavalitsuste vaheline koostöö teenuste pakkumisel on vähene. Sekkumiste tulemusena pareneb juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele hoolekandeteenustele ning juurdub harjumus osutada hoolekandeteenuseid mitme omavalitsuse koostöös. Teenuste abil saavad hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustega inimesed tööturule. Eesmärgi saavutamise tulemusel suureneb iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid saavate isikute arv. Toetavate teenuste arendamine ja kättesaadavamaks muutmine (nt sotsiaaltransport, päevahoid, isiklik abistaja, tugiisiku- ja koduhooldusteenus) ning paindlikum osutamine võimaldab parandada teenuse saajate toimetulekut, ennetada isikute paigutamist ööpäevaringsele hooldamisele ning toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid. (sh ööpäevaringselt teenuselt väljumist). Tabel 2. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkon Näitaja Üldin Algväärt Alg- ja Baasaast Sihtväärtu Andmea Aruandl D nakate puhul e us sihtvää a s (2023) llikas use gooria kasutata välju rtuse M N K sagedus v ndnä mõõtü mõõtühi itaja, hik k mille aluse l eesm ärke püsti 5 Hallika, A., & Hanni, E. (2008). Vanglast vabanenute sotsiaalteenuste korraldusest. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika osakond. tatak se Osalejad Vähem Osaleja Ei 29 % 2013 - - 30 Sotsiaal Kord 6 , kes 6 arene kohal ministee aastas kuud nud du rium pärast hooleka ndeteen use saamise algust on tööturul Osalejat Vähem Osaleja 57 % 2013 158 Sotsiaal Kord e arene ministee aastas suhtarv, nud rium kes said aasta jooksul ESFist toetatud hooleka ndeteen useid ning kelle toimetul ek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäeva ringsele institutsi onaalsel e teenusel e suundu mist 6 Algtaseme aluseks on võetud ESF 2007-2013 prioriteetse suuna "Pikk ja kvaliteetne tööelu" meetme "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed" avatud taotlusvoorudest rahastust saanud projektide ja programmi "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed" tegevuste andmed. Algtaseme aluseks võetud tegevused ja sihtrühm ei ole üks-ühele võrreldavad ESF 2014-2020 perioodi tegevustega, kuid on nendega kõige sarnasemad. ESF 2014-2020 perioodi sihttaseme määratlemisel on arvestatud meetme sisu ja sihtrühma suurust (sh sihtrühma keerukust). Vaata eeltingimuste analüüs rakenduskava ptk 9. 7 2016. aastaks täpsustatakse baastasemes toodud näitajaid vastavalt sihttaseme mõõtmiseks planeeritud metoodikale. Võetakse aluseks ressursside avanemisele järgnenud olukord. 8 Sihttaseme kujunemisel on võetud arvesse ESF teenuste potentsiaalsete saajate arv (10100 isikut) ning isikute osakaal neist, kelle toimetulek tänu ESF teenuste saamisele paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele teenusele suundumist. Prognoositakse, et umbes 15% ESF teenuseid saanud isikutest (1500 isikul) võiks 2023. aastaks toimetulek paraneda. Osalejad Vähem Osaleja Ei 47 % 2008 75 Justiits Kord , kes 1 arene kohal ministee aastas kuu nud du rium pärast vanglast vabanen utele suunatu d tugiteen use saamist on tööturul 1.1.2.3. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud Alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurim majandus- ja haiguskoormust põhjustav terviserisk. Alkoholi liigtarvitamise majanduslik koormus ühiskonnale oli 2006. aastal 128 mln € aastas9. Tööealistest inimestest 27% tarvitavad alkoholi tervisele riske põhjustavates kogustes. Alkoholi liigtarvitamine moodustab 27% meeste ja 12% naiste enneaegse suremuse (enne 64 eluaastat) põhjustest, olles üks kõrgemaid näitajaid Euroopa riikide hulgas ning olulisim riskitegur Eesti meeste madalale keskmisele elueale (Eestis 71,09 aastat (2012), ELis 77,16 (2011)). Alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on võrreldes ELi keskmisega kõrge – tööealiste meeste ja naiste hulgas vastavalt 11% ja 2,1% (ELi keskmine 5,4% ja 1,5%)10. Tervishoiutöötajate oskused alkoholi liigtarvitamise käsitluse ja patsientide nõustamise osas vajavad edendamist. Pere- ja töötervishoiu arstidest 42% pidasid oma oskuseid alkoholitarvitamise nõustamisel halvaks või väga halvaks. Vastajatest 62% pidas tervisekäitumise nõustamiste seas olulisimaks alkoholi teemal nõustamisoskuste koolitust11. Alkoholisõltuvuse ravi kättesaadavus Eestis on ebapiisav, teenuse sisu ja maht ei vasta arenenud riikides sõltuvusravi osutamise praktikale. Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühikahäirete psühhiaatrilise abi eest tasuvad suures osas patsiendid ise12. Teenuste tulemusena paraneb alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühinõustamise teenuse ning alkoholisõltuvuse raviteenuse kättesaadavus ja väheneb alkoholitarvitamine. Teenuste kättesaadavamaks muutmine ja alkoholitarvitamise vähenemine toob kaasa alkoholist tingitud kahjude vähenemise.13 Tabel 3. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad I Näitaja Piirkonna Näitaja Üldin Algväärtus Alg- ja Baasaasta Sihtväärt Andme Aru D kategoori puhul e sihtvä us (2023) allikas and a kasutat välju ärtuse M N K luse av ndnäi mõõtü sag mõõtüh taja, hik edu ik mille s 9 Reinap,M 2010 „Olulisemate käitumislike terviseriskide majanduslik koormus“ 10 Rehm jt 2012, Alcohol consumption, alcohol dependence and attributable burden of disease in Europe: Potential gains from effective interventions for alcohol dependence. 11 Pertel jt, 2010. Mapping the status of disease prevention and health promotion at primary health care level in Estonia. 12 Alkoholipoliitika roheline raamat 2012. 13 Rehm jt 2012, Alcohol consumption, alcohol dependence and attributable burden of disease in Europe: Potential gains from effective interventions for alcohol dependence. alusel eesm ärke püstit ataks e Osalejad Vähem Osaleja Ei 10 % 2016 - - Tervise Kor , kelle arenenud kohal 2 Arengu d hulgas du 0 Instituu aas on t tas alkoholi liigtarvit amise riskitase 14 vähenen ud 6 kuud pärast alkoholi tarvitami se vähenda misele suunatu d teenuste osutamis e algust15 1.1.2.4. ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: Personaalmeditsiinil tuginevate individuaalsetest vajadustest lähtuvate ennetavate ja raviteenuste arendamine tervishoius Tervis on ühiskonnaelus aktiivse osalemise eeltingimus. Eesti jaoks on vananeva ja väheneva rahvastiku tingimustes üheks suuremaks väljakutseks tervishoiusüsteemi pikaajalise finantsilise jätkusuutlikkuse ning teenustele õigeaegse ligipääsu tagamine. Kuigi keskmine ja tervena elatud eluiga on pidevalt tõusnud, oli 2017. aastal 22% tööealisest elanikkonnast tööturult eemal tervisest tulenevatel põhjustel. Selliste väljakutsetega toime tulemiseks tuleb rakendada erinevaid, üksteist täiendavaid ja innovaatilisi sekkumisi, mille abil pöörata rohkem tähelepanu ennetusele ja rakendada inimeste individuaalsetest vajadustest lähtuvat lähenemist. Üheks selliseks sekkumiseks ja sotsiaalseks innovatsiooniks on personaalmeditsiini arendamine. Personaalmeditsiin on tervishoiumudel, milles arvestatakse inimeste geneetiliste faktoritega ja seostatakse need elustiilist ning keskkonnast tulenevate teguritega nii ennetuse kui ka raviga seotud 14 Kõikide teenust saavate isikute puhul hinnatakse alkoholi tarvitamise riskitaset AUDIT-skriiningtestiga. AUDIT skoor ≥8 näitab kõrgenenud riski alkoholi tarvitamisest (e alkoholi liigtarvitamist). Isikutele AUDIT skooriga ≥8 osutatakse isiku nõusolekul alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenust; 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuse osutamise algust on teenust saanud inimestel vähenenud alkoholi tarvitamise riskitaset näitav AUDIT skoor. 15 Kuna võrreldavad andmed hetkel puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis alg- ja sihttasemed täpsustatakse hiljemalt 31.11.2016. Vaata eeltingimuste analüüs rakenduskava ptk 9. valikute tegemiseks. Mitmete levinud krooniliste haiguste puhul (diabeet, SVH, rinna- ja eesnäärmevähk jne), aitab see tänu täpsemalt sihitud ennetus- ja raviteenustele vähendada haiguskoormust ja seeläbi ka kulusid kokku hoida. Inimese jaoks tähendab personaalne lähenemine lisaks haiguste ennetamisele, et ta saab just temale vajalikku ja toimivat ravi, mis aitab kiiremini aktiivsesse ellu naasta. Eestis on juba praegu loodud eeldused personaalmeditsiini kasutuselevõtuks, kuid teenuse laiendamiseks kogu elanikkonnale, eriti sotsiaalmajanduslikult kehvemal järjel olevatele inimestele, on vaja täiendavaid investeeringuid personaalsetest terviseandmetest lähtuva süsteemi arendamiseks ja uute teenuste rakendamiseks tervishoiutöötajate igapäevatöös. Personaalmeditsiini arendamise eesmärk on tagada õigeaegne juurdepääs kvaliteetsetele, taskukohastele, ennetavatele ja raviteenustele. Sekkumine on seotud esmatasandi tervishoiu süsteemiga, toetab hoolduskoormuse vähendamist, kaasatust ja töövõimereformi elluviimist. Tabel 16. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. ID Näitaja Mõõt Piirkonnakat Algvä Baas- Sihtväärt Andme Aruandluse -ühik egooria ärtus aasta us 2023 -allikas sagedus Eestis on tekkinud tk Vähem ei 2018 jah Sotsiaa Kord personaalmeditsiini arenenud lminist aastas otsustustoe võimekus eerium Geenidoonorite % Vähem 0% 2018 50% Sotsiaa Kord geneetiliste terviseriskide arenenud lminist aastas raportid on võetud eerium kasutusele haiguste ennetamiseks ja personaliseeritud ravi pakkumiseks. 1.1.2. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 1.1.2.4. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Lapsevanemate hoolduskoormuse ning meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks tööjõuturul suurendatakse lapsehoiuteenuse kättesaadavust ja teenuse mitmekesisust ning puudega laste puhul rakendatavate tugiteenuste abil olemasolevate haridusteenuste (lasteaed, kool) ja rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavust. Lapsehoiuteenuse pakkumist on kavandatud koostöös Siseministeeriumi ERFi meetmega „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“, mille raames toetatakse alushariduse ja lapsehoiu infrastruktuuri. Töölesaamist toetavate hoolekandeteenuste (sh hooldusteenuste) kättesaadavuse ja kvaliteedi ühtlustamiseks erinevates Eesti piirkondades toetatakse omavalitsuste ülest koostööd teenuste osutamisel ning suurendatakse sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentsi koolituste ja supervisioonide abil. Toetatakse KOVide piiride üleste teenuste arendamist ja nende terviklikule toimepiirkonnale suunatud koostöös toimuvat osutamist. Parendatakse inimeste juurdepääsu olemasolevatele, kuid seni ebaühtlaselt kättesaadavatele hoolekandeteenustele nagu näiteks päevahoid, sotsiaaltransport, tugiisikuteenus jne. Lisaks sellele on vajalik arendada ja piloteerida uusi hoolekandeteenuseid, sh infotehnoloogilistel kommunikatsioonivahenditel põhinevaid teenuseid nagu näiteks viipekeeletõlgi videoteenus, häirenuputeenus, telehooldus jne. Teenuste sihtgrupiks on erivajadustega inimesed (sh eakad) ning nende kõrge hoolduskoormusega pereliikmed. Täiendavalt pakutakse omavalitsustele ja teenuseosutajatele koolitusi ja konsultatsioone, mis suurendavad nende võimekust nii teenuste delegeerimisel kui ka omavalitsusüksuste vahelise koostöö arendamisel. Sellega aidatakse kaasa hoolekandeteenuste osutamisel toimiva partnerluse väljakujundamisele kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujate vahel. Toetavad tegevused tõstavad inimeste teadlikkust võimalikest teenustest ning valmisolekut nende sihipäraseks kasutamiseks. Teenuste kvaliteedi ja KOV-ide koostöö tagamiseks töötatakse välja miinimumnõuded ja kehtestatakse kriteeriumid teenuse osutamise piirkondadele. Planeeritud tegevused toetavad deinstitutsionaliseerimise protsessi. Hoolekandeteenuste kättesaadavuse parendamine ennetab inimeste sattumist asutusepõhisele hooldusele ja aitab kaasa asutusepõhisel hooldusel olevate inimeste liikumisele kogukonnapõhisele hooldusele. Teenuste (näiteks sotsiaaltransport, päevahoid, isiklik abistaja, tugiisik ja koduhooldusteenus) kättesaadavuse parendamine aitab ellu viia asutusevälise abi tagamise põhimõtet, sest piisava abi puudumine inimesele kodustes tingimustes võib kaasa tuua ööpäevaringse institutsionaalse teenuse kasutamise vajaduse. Teisalt toetavad eeltoodud teenused inimesi, kes on võimelised asutusepõhistelt teenustelt liikuma isikut vähem toetavatele teenustele, sest neile tagatakse piisav abi kogukonna poolt osutatavate teenuste näol. Kõiki ööpäevaringsel hooldusel olevaid isikuid ei ole siiski võimalik kohe vähem toetust pakkuvatele teenustele üle viia. Praegu elab valdav osa erihoolekande ööpäevaringsel hooldamisel olevaid isikuid suurtes nõukogudeaegsetes institutsioonides ning neil puuduvad tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks, mistõttu on neid keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida ning vajalik on vahe-etapp väiksemate üksuste näol (rajatakse ERFi toel). Üksused rajatakse kogukondadesse ning neis on tagatud erinevad töö ja tegevusvõimalused ning seetõttu on need vajalikuks sammuks deinstitutsionaliseerimise protsessis. Jätkatakse perioodil 2007-2013 alustatud integreeritud teenuste osutamise arendamist toimetulekuraskustega inimestele, mille käigus toetatakse KOVide sotsiaaltöötajaid ja tugiisikuid, et leida lahendusi inimeste jaoks, kellel on tööturul osalemiseks mitmed takistused (nt pikaajalised töötud ja heitunud, vanglast vabanenud jne). Aktiveerivate teenuste integreeritud osutamine aitab sihtgrupi tööturule suundumisele ning seeläbi väheneb püsivalt sotsiaaltoetustest elatuvate inimeste arv. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmiseks arendatakse asendushoolduse vorme, tugiteenuseid ning järelhooldust. Eesmärgiks on suurendada perepõhiste asendushooldusvormide osakaalu ning ennetada 0-3-aastaste laste sattumist asutusepõhisele hooldusele, mis avaldab negatiivset mõju lapse arengule. Professionaalse perekonnas hooldamise ning teiste perepõhiste asendushoolduse vormide arendamise käigus luuakse ja pakutakse tugiteenuseid erinevatele vanemliku hoolitsuseta laste sihtgruppidele (nt erivajadusega lapsed) ja nende hooldajatele. Lisaks perekonnas hooldajatele on plaanis tugiteenuste osutamine nii eestkosteperedele kui ka lapsendajatele. Asendushooldusteenuse kvaliteedi tõstmiseks pakutakse koolitusi ja luuakse tugisüsteeme teenuseosutajatele, lisaks tõhustatakse teenuse järelevalvet juhiste ja väljaõppe kaudu. Asendushoolduselt lahkuvatele noortele pakutakse iseseisva toimetuleku toetamiseks ning sujuvamaks tööturule sisenemiseks järelhooldusteenust, mis vähendab nende sotsiaalset isoleeritust. Arendatavad tugiteenused toetavad liikumist asutusepõhiselt hoolekandelt kogukonnapõhisele ning varajane sekkumine ennetab vanemliku hoolitsuseta kasvanud noorte toimetulekuraskusi hilisemas elus, sh võimalikku vajadust asutusepõhiste teenuste järele. Perepõhiste laste hoolekandevormide arendamine aitab kaasa asendushoolduse kvaliteedi tõusule ning valmistab noored paremini ette iseseisvaks toimetulekuks ja aktiivseks osalemiseks tööturul. Alkoholi liigtarvitamise vähendamises on oluline potentsiaal Eesti inimeste keskmise eluea ja tervelt elatud aastate pikendamisel ja töövõimelisuse suurendamisel ning toimetuleku parenemisel. Alkoholi liigtarvitamise ja sellega seotud kahjude vähendamiseks ning soolise lõhe vähendamiseks meeste ja naiste eeldatavas elueas jätkatakse alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja lühinõustamise teenuse juurutamist Eesti esmatasandi arstiabis (sh IT lahendused) ja laiendatakse eriarstiabi erialadele ning haiguste ennetamise projektis osalevatele noorte nõustamiskeskustele, kus puututakse kokku alkoholi liigtarvitava sihtrühmaga. Alkoholi tarvitamise varajasele avastamisele aitab kaasa esmatasandi arstiabi tugevdamine (ERFi tegevused). Lisaks kaasajastatakse alkoholisõltuvuse raviteenuse pakkumist. Meetmete elluviimisel võetakse arvesse sihtrühmade sugu, vanust ja sotsiaalmajanduslikke tegureid ja nende sihtrühmade konkreetseid vajadusi, hoiakuid ja käitumisharjumusi seoseid ühiskonnas valitsevate normide ja sooliste stereotüüpidega. Konkreetse sihtgrupi tervistkahjustava käitumise ennetamiseks ja hoiakute muutmiseks viiakse läbi soospetsiifilisi teenuseosutamist ning teadlikkuse suurenemist toetavaid koolitus- ja teavitustegevusi ja uuringuid. Töötakse välja juhend- ja infomaterjale, koolitatakse teenuseosutajaid ning osutatakse teenuseid (liigtarvitamise varane avastamine ja lühinõustamine, alkoholsõltuvuse ravi, internetipõhine nõustamine) alkoholi liigtarbivatele inimestele ja nende lähedastele. Sekkumiste tulemusena vähenevad alkoholist tingitud suremus ja alkoholitarvitamisega seotud tervise- ja sotsiaalsed kahjud. Paranenud tervislik seisund aitab kaasa tööhõive edendamisele ja vähendab sotsiaalset tõrjutust ning vaesuse riski. Tervishoiusektor peab olema tulevikku vaatav ja rakendama sotsiaalsetest muutustest, tehnoloogilistest ning meditsiinilistest arengutest tulenevaid võimalusi, et sotsiaalse ja teenuste innovatsiooni kaudu tagada igaühele õigeaegse, kvaliteetse, taskukohase ennetuse ja raviteenuse kättesaadavus. Personaalmeditsiini teenuste arendamine ja juurutamine tervishoiutöötajate igapäevatöös võimaldab efektiivsemalt edendada rahva tervist, tõhustada haiguste, sh laialdaselt levinud krooniliste haiguste ennetamist ja ravi üksikisiku tasemel ning suurendab inimeste panustamist oma tervise hoidmisse. Näiteks kõrge haigestumisriski puhul saavad tervishoiutöötaja ja inimene ise tegeleda tervisemurega enne haigustunnuste avaldumist. Haigestumise korral on võimalik rakendada individuaalset lähenemist konkreetsele inimesele sobivaima ja tõhusaima raviskeemi valikul. Heaks näiteks on farmakogeneetika rakendused, mis võimaldavad individuaalset ravimite ning nende dooside määramist arvestades, et rohkem kui 98% inimestel esineb vähemalt üks geenimutatsioon, mis mõjutab ravimi toimimist. Personaalsete geeniandmete kasutamine aitab ka tõhustada skriiningprogramme haiguste varajaseks avastamiseks, näiteks aitab see valida täpsemalt sihtrühmi rinnavähi skriiningprogrammidesse, kuhu praegu kaasatakse naisi üksnes vanuse alusel ja osalusmäär jääb tihti alla 50%. Sekkumise eesmärk on arstidele kohandatud tööriista loomine, et anda neile lisavõimalus osutada igapäevase kliinilise praktika raames paremini suunatud tervishoiuteenust, pakkuda individuaalset nõustamist terviseriskide vähendamiseks ja tegeleda krooniliste haiguste ennetamisega. Personaalmeditsiini teenuste arendamiseks ja juurutamiseks kogutakse täiendavalt 150 000 geeniproovi, millega suurendatakse järjepidevalt Eesti Geenivaramu geeniandmete kogu ja uute geenidoonorite arvu eesmärgiga kaasata aastaks 2023 kokku 300 000 geenidoonorit (23% Eesti elanikkonnast). Kogutud geeniproovidest saadud informatsiooni põhjal koostab Geenivaramu personaalsed geenikaardid (geenidoonori DNA digitaalse mudeli) ja personaalsed geeniandmetele tuginevad riskiraportid, mis on aluseks individuaalsete nõustamis- ja raviteenuste osutamisel. Sekkumise käigus seotakse geenivaramu infosüsteem ja riiklik tervise infosüsteem ning tagatakse nende koostöövõime, et oleks võimalik kombineerida andmeid erinevatest allikatest ning inimene ise ja tema nõusolekul tervishoiutöötaja saaksid kasutada teavet geneetiliste riskide kohta. Tervishoiutöötajate ravitegevuse toetamiseks töötatakse välja ja juurutatakse kliiniline otsustustugi ravimite määramise hõlbustamiseks. Projekti eesmärkide saavutamiseks viiakse läbi teavitustegevusi ning koolitatakse tervishoiutöötajaid. Personaalmeditsiini teenuste arendamine ja juurutamine toetab tegevusi, mis on suunatud Euroopa Semestri protsessis Eesti riigiraportis välja toodud tervishoiu väljakutsete lahendamisele – tervishoiu pikaajaline finantsjätkusuutlikkus, krooniliste haiguste üha laialdasem levik, probleemid tervishoiuteenustele juurdepääsuga (katmata ravivajadused ja pikad ootejärjekorrad). Eesti tervishoiusüsteemi vaatest on tegemist loomuliku arengusuunaga ja ühe osaga pikaajalisest strateegilisest tegevuskavast, et parendada tervishoiuteenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja tõsta seeläbi süsteemi efektiivsust. Tervishoiusüsteemi arendamisse panustatakse mitmete rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 tegevustega, sh tegeletakse teenuste arendamisega, kvaliteedi parendamisega ning patsiendiohutuse suurendamisega. Eesti elanikkonnale kvaliteetse, jätkusuutliku ja tasakaalustatud tervishoiuteenuse tagamiseks on tervishoiusektoris eelnevatel ELi toetusperioodidel edukalt investeeritud hooldusravivõrgu (õendusabi) väljaarendamisse ning etapiliselt kesk- ja piirkondlike haiglate väljaehitamisse. Uuenduslikesse lahendustesse meditsiini vallas panustatakse ka ERF-i teistest suundadest ka nutika spetsialiseerumise kaudu. Mitmed rahvusvahelised aruanded on kinnitanud, et Eesti tervishoiusüsteemi efektiivsuse näitajad (haiglavoodite hõive, keskmine haiglaravi kestus) on ühed parimad Euroopas ning väheste ressursside tingimustes (tervishoiukulud moodustavad 6,7% GDPst) on saavutatud väga häid tulemusi tervisenäitajate parandamisel. Olemasolevate struktuuride ja teenusmudelite raames ei ole aga võimalik täiendavat efektiivsust saavutada. Seetõttu on tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse edasiseks parandamiseks vaja rakendada uusi innovaatilisi lähenemisi. Personaalmeditsiin on üks peamisi suundumusi tuleviku tervishoius, millel on potentsiaal vähendada survet tervishoiusüsteemile ja lühendada ravijärjekordi, võimaldades tõhusamat haiguste ennetamist ja tervishoiuteenuste täpsemat suunitlemist. See omakorda aitab vältida ebavajalikke kordusvisiite, vähendada kulusid ning suunata vabanevad vahendid kättesaadavuse parandamiseks. Kavandatud meetmed täiendavad tervishoiu ümberkorraldamisega seotud tegevusi, mida ESF ja ERF vahenditest „Sotsiaalse kaasatuse suurendamise“ prioriteetse suuna alt juba rahastatakse. Eelkõige on personaalmeditsiini teenuste arendamine seotud ennetavate meetmete ja esmatasandi tervishoiu tugevdamisega, täiendades investeeringuid esmatasandi tervishoiukeskuste taristusse. Tugev ja toimiv esmatasandi tervishoid on Eesti tervishoiusüsteemi alustala, mis tagab universaalse juurdepääsu ennetavatele ja raviteenustele kogu elanikkonnale. Personaalmeditsiini teenuste kasutuselevõtust esmatasandi tervishoius kasu kogu elanikkond, sh majanduslikult ja sotsiaalselt haavatavad elanikkonnagrupid. Sellel on otsene seos ka sotsiaalse kaasatuse eesmärkide saavutamisega, panustades sellesse, et inimesed püsiksid kauem tervena ja töövõimelisena ning aidates ennetada terviseprobleemide tõttu tööturult väljalangemist ja sotsiaalsesse tõrjutusse sattumist. Seosed teiste sekkumistega: antud EL vahendite kasutamise eesmärgi tegevused võimaldavad kombinatsioonis prioriteetse suuna 2 tervishoiuinvesteeringutega saavutada tõhusamalt eesmärki „Regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused“, võimaldades tervishoiu infrastruktuuri arendamiseks ja võrgustumiseks tehtud infrastruktuuri investeeringute kõrvalvõtta kasutusele uusi ja tõhusamaid teenusmudeleid. Samuti on sekkumisel positiivne mõju hoolduskoormuse vähendamisele ja see toetab otseselt prioriteetse suuna nr 3 eesmärki „Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud“, luues paremad võimalused töövõime kao ennetamiseks ja inimeste kiiremaks tööhõivesse naasmiseks. Sekkumine on tihedalt seotud suuna 4 eesmärgiga 1: „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav“. 1.1.2.5. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Hoolekandeteenuste ja lastehoiuteenuste sekkumiste kujundamise eeltingimuseks on eelanalüüside koostamine, mis määratlevad teenuste miinimumnõudeid, ja teenusega kaetavad piirkonnad või sätestavad kriteeriumid piirkondade määratlemiseks, kirjeldavad otstarbekaimad koostöömudelid ning määratlevad finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid (riigipõhise soovituse nr 5 rakendamiseks). Eelistatakse projekte, mis soodustavad asutuste vahelist koostööd hoolekande- või tervishoiuteenuste pakkumisel. Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“, „Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja korraldusasutusega kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. Personaalmeditsiini tegevuste valikul lähtutakse põhimõtetest, mis aitavad parimal moel ellu viia rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 eesmärki „Eeldatav eluiga ja tervena elatud eluiga on pikenenud“ ja Eesti e-tervis strateegia visiooni. Sekkumiste puhul on oluline, et need toetaksid sotsiaalse innovatsiooni abil sotsiaalse kaasatuse suurendamist. 1.1.2.6. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 1.1.2.7. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 1.1.2.8. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 4. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonnakategoor Sihtväärtus Andmeallikas Aruandlus D d ia (2023) e sagedus M N K Hoolekande Teenuse ESF Vähem arenenud - - 10 Rakendusüks Kord teenuste saajate saaja 100 us aastas arv Vanglast Teenusesaaj ESF Vähem arenenud - - 150 Rakendusüks Kord vabanejale a 0 us aastas suunatud tugiteenuste saajate arv Hooldajate arv, Teenusesaaj ESF Vähem arenenud - - 320 Rakendusüks Kord kes on saanud a 0 us aastas vähemalt ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Uute Hoiukoht ESF Vähem arenenud - - 120 Rakendusüks Kord lapsehoiukohta 0 us aastas de arv Perepõhiste Pakkuja ESF Vähem arenenud - - 120 Rakendusüks Kord asendushooldus 0 us aastas e vormide pakkujate arv Alkoholi Teenuse ESF Vähem arenenud - - 20 Rakendusüks Kord tarvitamise saaja 453 us aastas vähendamisele suunatud teenuseid saanud inimeste arv Doonoritele geeniraport ESF Vähem arenenud - - 75 Rakendusüks Kord kättesaadavaks 000 us aastas tehtud geeniraportite arv Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. 1.1.3. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 1.1.3.4. ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: Regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga suureneb ambulatoorse ja päevaravi, sh eelkõige esmatasandi teenuste vajadus, mis on seotud haiguste ennetamise, krooniliste haiguste jälgimise ja raviga. Esmatasandi arstiabi ei ole seda trendi arvestades piisavalt teenuseid pakkuv ning ühtlaselt kättesaadav. Esmatasandi tervishoiu mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine haiglatele, mis suurendab tervishoiusüsteemi kulusid ja mõjutab eriarstiabi kättesaadavust. Samal ajal väheneb elanike arvu kiire vähenemise tõttu maakonnakeskustes paiknevate üld- ja kohalike haiglate ning väljaspool maakonnakeskuseid asuva keskhaigla võimekus investeerida infrastruktuuri, tagada arstidele täistööajaga töökoormus ja elanikkonnale tervishoiuteenuse osutamine kõikide arstlikel erialadel16. Probleemide tulemusel on suurenenud arstiabi kättesaadavust, kvaliteeti ja tervishoiukorraldust halvaks hindavate elanike hulk17 ja üha enam käiakse ravil suuremates kompetentsikeskustes (üle 80% eriarstiabist osutatakse kesk- ja piirkondlikes haiglates). 16 Riigikontrolli audit haiglavõrgu jätkusuutlikkusest, 2010. 17 Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidav uuring. Piirkondlike haiglate tasandil on väljaarendamisel kõikidel arstlikel erialadel vajalik pädevuskeskuste võrk, mis aktiivses koostöös esmatasandi terviseteenuste osutajatega tagab jätkusuutliku ning kvaliteetse eriarstiabi osutamise kogu elanikkonnale. Tervishoiusüsteemi ümberkorralduste jätkamine on möödapääsmatu ressursside (nii inimeste, seadmete kui ka finantsressursside) jätkusuutlikkuse tagamiseks ning vajalikud terviseasutuste vahelise koostöö parandamiseks. Investeeringute tulemusel suureneb piirkondlike haiglate roll pädevuskeskustena, sh kvaliteetse eriarstiabi kättesaadavuse tagamisel maakonnahaiglates. Maakonna- ja keskhaiglad koostöös pädevuskeskustega tagavad ambulatoorse eriarstiabi ja päevaravi maakondades ning pakuvad piiratud mahus statsionaarseid teenuseid. Maakonna- ja keskhaiglad teevad tihedamat koostööd esmatasandi tervishoiuga ning laieneb esmatasandi tervishoiuteenuse valik tervisekeskuste võrgustikus. Tabel 5. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakat Algväärt Baasaasta Sihtvä Andm Aruandlu egooria us ärtus eallika se (2023) s sagedus Vastuvõttude Vastuvõtt Vähem 3296 2012 3700 Tervis Kord arv esmatasandi 1000 arenenud e aastas tervisekeskuste elaniku Areng s 1000 inimese kohta u kohta Institu ut Üld- ja kohalike % Vähem 8,3 2014 80 Sotsia Kord haiglate arv, kus arenenud almini aastas piirkondlik steeri haigla/pädevusk um eskus on omandanud osaluse/otsustu sõiguse Ida-Viru % Vähem 45% 2017 48% Eesti Kord keskhaigla arenenud Haigek aastas ambulatoorsete assa vastuvõttude osakaal maakonna elanike kõikidest ambulatoorsete st vastuvõttudest 1.1.3.5. ELi vahendite kasutamise eesmärk 5: Kvaliteetsem ja integreeritum teenuste struktuur toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks Hoolekandeteenuste pakkumisel on võetud suund kogukonnaga tihedamalt seotud ja toetavate teenuste osutamisele. 1.06.2014 seisuga oli erihoolekande ööpäevaringsel hooldusel 2747 inimest, kellest ligi 1800 elas enam kui 30 inimesega hoones. Sageli on need vananenud, nõukogudeaegsed, madala energiatõhususega, tervisekaitsenõuetele mittevastavad, keskustest eemalasuvad asutused, ning neis puudub juurdepääs avalikele teenustele, sh haridus-, töö-, kultuuri- ja õppimisvõimalustele ning tegelusvõimalustele. Asutustes elavad kliendid on institutsionaalsetel teenustel olnud aastakümneid (nt lastekodu taust) ning vähestel on oma kodu, lähedased ning perelaadse elamise kogemused. Klientide majanduslik toimetulek on väga raske, valdavalt on nende ainus tulu riiklikud toetused või pension. Seetõttu puuduvad hoolealustel tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks ning neid on keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida. Investeeringute tulemusena on klientidel võimalik saada vajadustele vastavat teenust väiksemates majades, korterites vms üksuses, mis asuvad kogukondades, kus on tagatud erinevate teenuste kättesaadavus, töö ja tegevusvõimalused. Perioodi lõpuks soovitakse suurtes asutustes osutatavate teenuste mahtu järsult vähendada, et erivajadusega inimesed tuleks toetavate teenuste abil igapäevaelu toimingute ja töötamisega toime. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (2009) kohaselt leiavad hinnanguliselt 8000 tööealist puudega inimest, 6000 puudega inimest vanuses kuni 74 eluaastat ja 8000 vanuses 75 ja vanemad, et nende eluruum vajaks kohandamist. Vajadustele vastavalt kohandatud eluruumides elades paraneb puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste iseseisev toimetulek ning väheneb hooldajate hoolduskoormus, mis suurendab nii hooldajate ja ka hooldatavate võimalusi tööturul osalemiseks. Eluruumide kohandamine aitab vältida ka inimeste institutsioonidesse sattumist. Tabel 6. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakat Algväärt Baas-aasta Sihtvä Andm Aruandlu egooria us ärtus eallika se (2023) s sagedus Iseseisvat - Vähem- 1,1 2013 3,6 Sotsia Kord toimetulekut arenenud almini aastas toetavate steeri teenuste ja um ööpäevaringset e institutsionaals ete hooldusteenust e kohtade suhtarv erihoolekandes 1.1.4. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 1.1.4.4. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Elanikkonna tervisenäitajate paranemist ja suuremat aktiivsust on võimalik saavutada igal tasandil paremini toimiva ja seostatud tervishoiusüsteemi abil. Kvaliteetsemate tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks kogu elanikkonnale on demograafilisi trende ja jätkusuutlikku ressursikasutust silmas pidades võetud suund kõrgtehnoloogilise eriarstiabi teenuste tsentraliseerimisele pädevuskeskustesse ning esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasvule esmavajalike teenuste elukohalähedasel tagamisel. Investeeringute tegemise aluseks on kokku lepitud Rahvastiku tervise arengukava lisana koostatav tervishoiu arengusuunad aastani 2020, mis käsitleb nii teenuste sisu kui infrastruktuuri arendamise põhimõtteid. Eesti elanikkonnale kvaliteetse, jätkusuutliku ja tasakaalustatud tervishoiuteenuse tagamiseks on tervishoiusektoris eelnevatel ELi toetusperioodidel edukalt investeeritud hooldusravivõrgu (õendusabi) väljaarendamisse ning etapiliselt kesk- ja piirkondlike haiglate väljaehitamisse. Hooldusravis on investeeritud 21 projekti, loodud juurde 980 voodikohta. Kesk- ja piirkondlike haiglate tasandil on investeeritud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Pärnu Haigla kaasajastamisse. Uuendatud on nende haiglate erakorralise meditsiini, intensiivravi, operatsioonibloki, diagnostika, sünnitusabi, kiiritusravi jt osakondade taristud. Investeeringute tulemusel on paranenud mitmete arstlike erialade ravi- ja diagnostikakvaliteet, sh vähiravi, ortopeedia jt raviteenused. Eelnevate toetusperioodide kogemused ja tulemused (päevaravi kasv, voodihõive tõus, voodipäeva lühenemine jne) näitavad, et planeeritud investeeringud on tulemuslikud. Eelarveperioodil 2014-2020 investeeritakse esmatasandi tervishoiukeskuste taristusse tõmbekeskustes, kus hakkavad tööle kolm või enam perearsti koos neid toetavate tervishoiutöötajatega, mille tulemusel on võimalik pikendada tervisekeskuste vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi. Spetsialistide lisandumine meeskonda mitmekesistab esmatasandi teenuste valikut (nt füsioterapeudi, ämmaemanda, vaimse tervise õe, koduõe, sotsiaaltöötaja jne kaudu), mistõttu väheneb surve eriarstiabile. Investeeringud tagavad kogu elanikkonnale parema ja mitmekülgsema tervishoiuteenuse kättesaadavuse esmatasandil, ravikvaliteedi parandamise ning need panustavad teenuse osutamise efektiivsuse kasvu. Esmatasandi tervishoiukeskused ehitatakse tõmbekeskustesse, arvestades seejuures juba olemasolevat taristut, elanikkonna paiknemist ja planeeritud raviteenuste mahu kasvu ning arvestades seeläbi ka regionaalarengu suundumusi. Esmatasandi raviteenuse laiendamise ja osakaalu suurendamise eelduseks on eriarstiabi tõhusam pakkumine. Tervisekeskuste tõhusaks toimimiseks ja seal töötavate spetsialistide koostöö edendamiseks toetatakse esmatasandi rolli tugevdamisele suunatud teenustepaketi arendamist, erinevate juhtimissüsteemide arendamist, mis parandavad sisemisi tööprotsesse, koostöövõimekust ning avalike teenuste pakkumist. Investeeringutega piirkondlikesse haiglatesse soodustatakse haiglavõrgu pädevuskeskuste tugevnemist, töö ratsionaalsemat ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist (sh uued IT- lahendused). Investeeritakse nende osakondade (nt patoloogia, psühhiaatria, laste-, kõrvakliinik) taristusse ja tehnoloogia arendamisse, mille koormus kasvab tulenevalt pädevuskeskuste suuremast rollist eriarstiabi ning konsultatiivse toe pakkumisel. Investeeringute abil toetatakse pädevuskeskuste ja väiksemate haiglate (sh nii maakonna- kui ka keskhaiglad) ning esmatasandi tervisekeskuste omavahelist võrgustumist, mis võimaldab esmatasandi keskustel teha tõhusamat koostööd eriarstidega. Pädevuskeskuste roll on tagada kliinilis-konsultatiivne tugi esmatasandile ning baasid meditsiinipersonali põhi- ja jätkukoolituseks. Diagnostilise ja konsultatiivse toe tagamine esmatasandi ja maakondlikele tervisekeskustele eeldab võimekate pädevuskeskuste väljaehitamist. Selleks toetatakse päevaravi, psühhiaatria, diagnostika jt teenuste kaasaegse baasi loomist piirkondlikes haiglates. Pädevuskeskuste taristute väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabi teenuste väljaarendamine ning kättesaadavus, mis on eelduseks piirkondlikele haiglatele jätkuvaks väikehaiglatega võrgustumiseks ja selgete vastutuspiirkondade kujunemiseks. Võrgustikuna töötavatel pädevus- ja esmatasandi keskusel on võimalik senisest tõhusamalt ülesandeid jaotada. Ravijuhtude koondumine pädevuskeskustesse ja uute kõrgetasemeliste, patsienti säästvamate, kvaliteetsete ja efektiivsete eriarstiabiteenuste arendamine suurendab pädevuskeskuse osatähtsust elanikkonna töövõimekuse säilitamisel. Investeeringud panustavad teenuse osutamise efektiivsuse kasvu. Pädevuskeskuste ja tervisekeskuste kõrval on vajadus suunata täiendavaid investeeringuid riskipiirkondadesse. Elukeskkonnana on Ida-Virumaa teiste maakondadega võrreldes halvemas positsioonis (nt põlevkivitööstuse mõju tervisele ja elukvaliteedile). Sellest lähtuvalt muutuvad piirkonnas tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kaasaegsed töötingimused väga oluliseks. SA Ida-Viru Keskhaigla on maakonnakeskusest väljaspool asuva keskhaiglana võrgustunud piirkondliku pädevuskeskusega kui ka samas maakonnas asuva haiglavõrgu arengukava üldhaiglaga koostöökokkulepete tasemel. Investeeringute suunamise eesmärk on lõpule viia eelmisel perioodil alustatud keskhaigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks, mille tulemusena rajatakse diagnostika ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). Lisaks pädevuskeskusega võrgustamisele rajab SA Ida-Viru Keskhaigla kaks esmatasandi tervisekeskust, kus tagatakse ambulatoorse eriarstiabi kättesaadavus ja tehakse koostööd ravi koordineerimise ja ratsionaalse ressursikasutuse huvides. Vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamine aitab vältida terviseprobleemide tõttu hõivest väljalangemist, kiirendab hõivesse naasmist, aitab kaasa inimeste aktiviseerimisele ja vähendada vaesusriski ning sotsiaalset tõrjutust. Investeeringuid toetavad riigisisestest vahenditest rahastatavad tegevused, mis tagavad väheneva tööjõu tingimustes (nt meditsiinipersonali väljaränne) arendatavates keskustes arstide ja muu personali olemasolu. Rakendatavad meetmed on järgmised: 1. Koolitusmahtude suurendamine, arvestades migratsioonitrende. 2. „Tagasi tervishoidu“ projekti jätkamine, millega tuuakse teoreetilise ja praktilise koolituse abil tervishoiusektorisse tagasi juba vastava diplomiga, kuid registrisse mittekuuluvaid, arste ja õdesid. 3. Lähtetoetus Eestis väljaspool suuri keskuseid tööle asuvatele arstidele. 4. Vajadusel ajutise asendusena riigipoolse toe pakkumine perearstidele ja õdedele vastava süsteemi kaudu. Tervishoiusüsteemi arendamisse panustatakse ka teiste rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 tegevustega, sh tegeletakse teenuste arendamisega, kvaliteedi parendamisega ning patsiendiohutuse suurendamisega. Uuenduslikesse lahendustesse meditsiini vallas panustatakse ERF-i teistest suundadest ka nutika spetsialiseerumise kaudu. Elanike tervisenäitajate parenemisse panustatakse ESF- ist alkoholi liigtarbimise kui olulise tervisekao põhjustaja, vähendamise ning tervisekaoga inimeste töövõime parendamise kaudu. Hoolduskoormuse vähendamiseks ja hooldatavate paremaks iseseisvaks toimetulekuks toetatakse kvaliteetsete teenuskohtade loomist ning kohandatakse puuetega inimeste kodusid nende vajadustele vastavaks. Investeeringud aitavad tagada nii puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestele kui ka nende pereliikmetele paremad võimalused aktiviseerumiseks kogukonnas ja osalemiseks tööturul, toetades seeläbi nende kaasatust ja vähendades vaesust. Erihoolekandes on suund võetud kogukonnaga tihedamalt seotud toetavate teenuste osutamisele (deinstitutsionaliseerimisele). Täna suurtes asutustes elavaid inimesi on keeruline kogukonda integreerida. Järk-järguline deinstitutsionaliseerimine võeti eesmärgiks riiklike erihoolekandeasutuste ja –teenuste reorganiseerimise kavaga 2006. aastal. Kinnitatud on hoolekande arengusuundi kajastav arengukava aastateks 2014-2020. Arengukava toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid, puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid ning aitab tagada inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Selles tuuakse välja majutusüksuste kriteeriumid, sh määratletakse üksustes elavate inimeste maksimaalne arv ja sisustatakse institutsiooni mõiste. Planeeritavad investeeringud toetavad arengukava eesmärke, sh järgivad need Euroopa Ekspertgrupi juhiseid (the Guidelines of the European Expert Group on Transfer towards community-based care) asutusepõhiselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele liikumiseks Psüühilise erivajadusega inimestel on vajadus privaatse ja koduse eluruumi järele. Samas on neil esmalt vajalik kohaneda tegevustega oma üksuse piirides, edasi selle läheduses, et hiljem ise aktiivsemalt kasutada sealseid tegevusvõimalusi. Kooskõlas Erihoolekande arengukavaga aastateks 2014-2020 planeeritud teenuskohtadel saavad psüühilise erivajadusega inimesed elada sobivates inimväärsetes elutingimustes, olla iseseisvamad enda elu puudutavates otsustes ja elukorralduslikes küsimustes. Neil on võimalik kasutada kogukonnas olemasolevaid või meetme raames loodavaid tegevusvõimalusi (nt päeva- ja töökeskused) ning kättesaadavaid avalikke ja elutähtsaid teenuseid (nt eriarstiabi, kauplused, apteek). Uutes üksustes on võimalikult tavapärased elutingimused, mis tagavad privaatsuse ja suurema personaalse tähelepanu ning individuaalse lähenemise. Teenuskohad asutatakse kogukondadesse, mis annab võimaluse klientide igapäevased tegevused siduda kohaliku kogukonnaga. Aktiivsuse ja toimetulekuoskuste kasv annavad oluliselt paremaid võimalusi klientide edasiseks liikumiseks teenustele kogukonnas ja avahooldusteenustele. Ööpäevaringsete teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste taristusse (nt päevakeskused ja kogukonnas elamise teenuse osutamiseks korterid). Selliste kohtade loomine on mh vajalik ennetamaks ööpäevaringsetele kohtadele sattumist ning toetamaks liikumist nt peremajadest iseseisvamale elamisele. Samuti suunatakse meetme raames vahendeid selliste teenuste väljaarendamiseks ja osutamiseks, mis aitavad inimesi iseseisvale elule. Näiteks piloteerida DI meeskonna tööd, kus väline ekspert aitab teenuseosutaja meeskonnal paremini rakendada DI põhimõtteid (sh teenuste vajaduse hindamine), piloteeritakse suurema toetusega igapäevaelu toetamise teenust, mis oleks suunatud asutusest välja kogukonnapõhisele teenusele liikunud inimestele või potentsiaalsetele asutusepõhisele teenusele liikujale). Kirjeldatud suundumustega alustati perioodi 2007-2013 ERFi vahendite toel. Suleti ja reorganiseeriti institutsioonid neljas vanas mõisahoones ning kahest mõisast kui ööpäevaringse hooldusteenuse osutamiseks ebasobivast hoonest on vastav teenus välja viidud. Loodi 550 kvaliteetset teenuskohta peremajades. Ehitatud üksused paiknevad asulate vahetus läheduses Tapal, Karulas, Sinimäel, Viljandis, Kehras, Türil, Tõrvas, Vändras, Vääna-Vitis, Uuemõisas ja Kodijärvel. Tegevused on hästi käivitunud ja peremajade teenused on tihedalt seotud kohaliku kogukonnaga. Uue perioodi investeeringute toel lõpetatakse ööpäevaringse teenuse osutamine mitmes suures ja vananenud ebasobivas asutuses (nt Võisiku ja Erastvere Hooldekodu). Luuakse vastavalt kinnitatud Erihoolekande arengukava 2014-2020 eesmärkidele 1400 kvaliteetset teenuskohta kogukondades. Seejuures tagatakse kvaliteetse teenuse osutamiseks vajaliku taristu korrastamine ka nendele ööpäevaringsetele teenustele, mille teisaldamine on turvalisuse või kompetentsi koondumise tõttu ebaotstarbekas. Investeeringutele eelneb psüühilise erivajadusega inimeste vajaduste hindamine, et tagada neile sobivaim teenus. Investeeringutega puuetega inimeste eluruumide kohandamiseks tagatakse kokku 2000-le puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimesele kodud, mis vastavad individuaalsetele vajadustele. See võimaldab nende iseseisvamat hakkamasaamist ning seeläbi nii neile kui ka nende pereliikmetele paremaid võimalusi aktiviseerumiseks ja tööturule pääsemiseks, vähendades kõrget omaste hoolduskohustusega inimeste arvu Eestis ning toetades kaasnevat osalemise tõusu tööjõuturul. Hoolekande taristu arendamine ning eluruumide kohandamine on seotud teiste sama prioriteetse suuna eesmärgi 2 „Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud“ raames ESF-ist toetatavate tegevustega. Teenuste kvaliteedi tõstmise eesmärgil koolitatakse sotsiaalvaldkonna töötajaid ja toetatakse teenuseosutajaid kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamisel. Pakutavad sotsiaaltranspordi, päevahoiu, isikliku abistaja, tugiisiku ja koduhooldusteenused ning omastehoolduse korrastamine aitavad ellu viia asutusevälise abi tagamise üldist põhimõtet, sest juhul, kui puudub piisav abi inimesele kodustes tingimustes, võib järgmiseks etapiks olla juba ööpäevaringne teenus. Teisalt toetavad nimetatud toetavad teenused inimesi, kes on hiljem valmis asutusepõhistelt teenustelt liikuma vähem toetust vajavatele teenustele, sest neile on tagatud abi kohalike omavalitsuste poolt osutatavate teenuste näol. Asendushoolduse arendamine aitab kaudselt kaasa ööpäevaringsel teenusel viibivate erihoolekande klientide osakaalu vähendamisele. Varajane sekkumine aitab tagada, et inimesed ei oleks abitud ja saaksid juba varasemas eluetapis õppida iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi. Nende tegevuste koosmõjul on inimesel võimalik olla aktiivsem ühiskonnaelus. 1.1.4.5. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise“. Eelistatakse projekte, mis soodustavad koostööd sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste pakkumisel. Toetatavad tervishoiu infrastruktuuri investeeringud peavad panustama Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020 eesmärkide saavutamisse ning investeeringute valiku aluseks peab olema selle lisana koostatav haiglavõrgu korrastamise tervikvisioon, mis sisaldab tervishoiuteenuste paremale kvaliteedile ja ligipääsetavusele suunatud kriteeriume esmatasandi tervisekeskuste investeeringute asukoha valikuks ja funktsioonide ruumiliseks jaotuseks võrgustikus (ehk teenuse osutamise piirkondade kohta). Kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. Pädevuskeskuste arendamisega seotud investeeringute puhul eelistatakse projekte, mis toetavad esmatasandi tervisekeskuste ja pädevuskeskuste omavahelist võrgustumist ja tihedat koostööd. Hoolekandeinvesteeringute valiku aluseks on selle alavaldkonna arendamise tervikvisioon. Oluliseks tingimuseks on jätkuvalt asukoht kogukondades ning sellest tulenevalt avalike ja kogukonna teenuste olemasolu. Samuti on tähtis olemasoleva taristu seisukord, selle korrastamise või asutuse ümberkorraldamise vajadus. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja korraldusasutusega kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. 1.1.4.6. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 1.1.4.7. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 1.1.4.8. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 20. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonnakategoo Sihtväärtus Andmeallik Aruandlus D d ria (2023) as e sagedus M N K Pädevuskeskusten Raviüksus ERF Vähem arenenud - - 12 Rakendus- Kord a töötavate üksus aastas piirkondlike haiglate kaasajastatud raviüksuste arv Kaasajastatud Esmatasand ERF Vähem arenenud - - 35 Rakendus- Kord esmatasandi i üksus aastas tervisekeskuste arv tervisekesk us Paremate % ERF Vähem arenenud - - 100 Sotsiaal- Kord tervishoiuteenuste ministee- aastas ga hõlmatud rium elanikud Loodud Teenusekoh ERF Vähem arenenud - - 140 Rakendus- Kord kvaliteetsete t 0 üksus aastas teenuskohtade arv Puuetega inimeste Inimene ERF Vähem arenenud - - 200 Rakendus- Kord arv, kellele on 0 üksus aastas tagatud sobivad eluruumid Esmatasandi Üldhaigla ERF Vähem arenenud - - 1 Rakendus- Kord tervishoiuga üksus aastas võrgustunud kaasajastatud üldhaiglate arv Pädevuskeskusega Raviüksus ERF Vähem arenenud - - 11 Rakendus- Kord võrgustunud üksus aastas keskhaigla kaasajastatud raviüksuste arv 1.1.5. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Otseseid sekkumisi sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks prioriteetses suunas ette ei nähta, samas on suunas taotlemine avatud ka näiteks sotsiaalsetele ettevõtetele ja ühisprojektidele, mille kaudu panustatakse ka sotsiaalsesse innovatsiooni. Antud suunas toetatakse kohalike omavalitsuste omavahelist ja partneritega (näiteks vabasektor, sotsiaalsed ettevõtted, tööturuasutused jne) koostööd sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamiseks. Prioriteetses suunas elluviidavad meetmed ja tegevused on sihitatud eelkõige selliste teenuste arendamisele, mis võimaldavad suurendada seni tööturult eemale jäänud inimeste võimalusi tööturule liikumiseks ning seeläbi panustatakse ELi tööhõive ja majanduskasvu eesmärkidesse. Suuna tegevused omavad tugevamat seost ELi temaatiliste eesmärkidega 1-3. Integreeritud ja paremini kättesaadavad hoolekande- ja lastehoiuteenused aitavad oluliselt parandada hoolduskoormusega inimeste tööturule kaasatust. Samuti tõstavad inimeste tööhõivevõimelisust prioriteetse suuna raames piloteeritavad teenused tööturu riskirühmadele nagu näiteks multiprobleemsed inimesed, vanglast vabanejad, alkoholi liigtarvitajad jne. Läbi inimeste tööhõivevõimelisuse suurendamise ja nende tööturul kaasamise vähendatakse mõjusid, mis kaasnevad demograafiliste trendide (tööealise elanikkonna vähenemise ja vananemise) realiseerumisega ning panustatakse temaatilisse eesmärki 3, tagades eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele tööjõuressursi, mis moodustavad Eesti ettevõtetest prognoosi põhjal 2011. a seisuga 99,7 % (hõivatuid sektoris 77,6 % koguhõivest)18. Ettevõtete madala konkurentsivõime põhjusena Eestis tuuakse tihti välja kvalifitseeritud töötajate puudust, eelkõige on nõrkusena tõstetud esile kvalifitseeritud inseneride ja kompetentsete juhtide puudust. Ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks, suurema ekspordipotentsiaali ja lisandväärtusega otseste välisinvesteeringute meelitamiseks, T&A&I erasektori investeeringute suurendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks panustatakse temaatilistesse eesmärkidesse 1 ja 3 kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamisega, rakendades uussisserännanutele ning nende perekonnaliikmetele kohanemisprogramme ning toetades seeläbi tööjõu vaba liikumist ning inimeste oskuste paremat rakendamist Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Sellega aidatakse kaasa temaatiliste eesmärkide 1 ja 3 tulemuste saavutamisele ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel Eestis. Rahvusvahelise koostöö toetamiseks antud suunas otseselt tegevusi ei ole kavandatud, kuid tegevuste edasisel väljatöötamisel kaalutakse ka rahvusvahelise koostöö võimalusi ja rahvusvahelise kogemusega arvestatakse teenuste arendamise käigus. Olulist rolli kõigi prioriteetses suunas elluviidavate tegevuste ning arendatavate teenuste juures omab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamine ning inimeste juurdepääsu soodustamine kaasaegse tehnoloogia kasutamise kaudu. Teenuste kättesaadavuse parendamiseks arendatakse infoportaale, erivajadustega inimeste aktiviseerimiseks ja nende iseseisva hakkamasaamise suurendamiseks rakendatakse IKT võimalusi, mis loob seose temaatilise eesmärgiga 2 ning panustab vastastikku eesmärkide saavutamisse. Seosed eesmärkidega 4-7 on kaudsemad ning otseselt suuna tegevusi nendega seostada ei saa. Personaalmeditsiini teenuste arendamine ja juurutamine aitab kaasa eesmärkide 8 ja 9 saavutamisele, aidates kaasa inimeste tervena elatud eluea pikenemisele ja ennetades terviseprobleemide tõttu tööturult väljalangemist. Sellel on otsene seos eesmärkidega 1 ja 2, kuna teenuste arendamisel tuginetakse teaduse ja innovatsiooni saavutustele personaalmeditsiini valdkonnas, mis on olnud ka EL teaduse- ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 üheks peamiseks arengusuunaks tervisevaldkonnas. Personaalmeditsiini teenuste arendamine loob eeldusi ka sotsiaalseks innovatsiooniks, võimaldades senisest enam kaasata inimesi oma tervise eest hoolitsemisse ja raviprotsessi. Personaalmeditsiini arendamisel on väga oluline rahvusvaheline mõõde, kuna tegemist on rahvusvaheliselt tõusva trendiga ja kiiresti areneva valdonnaga. Eesti väiksust arvestades on see hea võimalus testida ja hinnata personaalmeditsiini teenuste lisaväärtust kogu populatsiooni hõlmavalt ja laiendada tulemusi teistele riikidele nii EL-s kui rahvusvaheliselt. 18 Enterprise and Industry SBA Fact Sheet 2012 Estonia.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel