dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muutmine

Sotsiaalministeerium · 31. juuli 2018
Viit
1.2-3/2567-1
Registreeritud
31. juuli 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Susanna Jurs (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
14. august 2018

Failid

  • 📎Esituskiri_docx.bdoc463 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministri 03.02.2017 määrus nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” Lisa 4 (maaeluministri xx.xx 2018 määruse nr xx sõnastuses) Loomakasvatuse (välja arvatud piimatootmine ja mesindus) tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid Üldraamistik Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi Hindepunktid Rea nr kirjeldus/alakriteeriumid Taotleja suhtes ei ole “Eesti maaelu arengukava Taotleja suhtes ei ole MAK 2007– 8 2007–2013” (edaspidi MAK 2007–2013) meetme 1.4 2013 meetme 1.4 raames tehtud 1 “Põllumajandusettevõtete ajakohastamine” (edaspidi toetuse maksmise otsust ega käesoleva meede 1.4) raames tehtud toetuse maksmise otsust ega toetuse raames tehtud taotluse käesoleva toetuse raames tehtud taotluse rahuldamise rahuldamise otsust. otsust. Taotleja suhtes on MAK 2007–2013 meetme 1.4 raames tehtud toetuse maksmise otsus või käesoleva toetuse raames taotluse rahuldamise otsus kokku või eraldi summas: 2 Sotsiaalmajanduslik kuni 50 000 eurot 5 üle 50 000 euro – 150 000 eurot 3 üle 150 000 euro – 300 000 eurot 2 Taotleja, kes kavandab investeeringu teha saarel. Taotleja, kelle investeeringuobjekt 1 asub saarel või kes kavandab 3 investeeringu teha saarel. 9 4 Sotsiaalmajanduslik maksimaalselt kokku 1 Taotleja, kellel on keskkonnanõuete või loomade heaolu Taotlejal1 on kohustus 3 nõuete täitmise kohustus, ja taotleja, kes on mahetootja. keskkonnasõbraliku majandamise või 5 loomade heaolu toetuse alusel. Taotlejaks2 on mahetootja, kelle 4 ettevõte on mahepõllumajanduse 6 valdkonnas tunnustamise üleminekuperioodil või tunnustatud. Taotleja, kes investeerib bioenergia tootmisse. Taotlusega kavandatavast 3 koguinvesteeringust üle 50,00% 7 moodustab bioenergia tootmisse tehtud investeering. Keskkond Taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla3 ehitamiseks. Laguuntüüpi sõnnikuhoidla ehitamine 3 moodustab üle 50,00% taotlusega 8 kavandatava koguinvesteeringu maksumusest. Sõnnikuhoidla, välja arvatud 5 laguuntüüpi sõnnikuhoidla ehitamine 9 moodustab 25,00–50,00% taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest. Sõnnikuhoidla, välja arvatud 7 laguuntüüpi sõnnikuhoidla ehitamine 10 moodustab üle 50,00% taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest. 1 Tootjarühma puhul peab nimetatud kohustus olema tootjarühmal või kõigil tema liikmetel. 2 Taotleja ettevõte on tunnustatud põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määruse nr 26 “Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse menetlemise kord“ § 1 lõike 1 alusel. 3 Sõnnikuhoidlaks loetakse ka sügavallapanuga laut, mis mahutab lauda loomakoha kohtade alusel arvutatud vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse. 2 Taotleja, kellel sõnnikuhoidla varem 7 puudus, ehitab sõnnikuhoidla, mis 11 moodustab üle 50,00% taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest4. Lisapunktid, kui ridadel 8–11 märgitud 3 sõnnikuhoidla ehitamine tagab taotleja 12 tootmisüksuses peetavate loomade5 vähemalt 12 kuu sõnniku koguse mahutavuse. Lisapunktid, kui ridadel 8–11 3 nimetatud sõnnikuhoidla asub 13 nitraaditundlikul alal või see plaanitakse sinna rajada. Investeering tehakse vedelsõnnikulaoturi6 ostmiseks. Vedelsõnnikulaoturi ostmine moodustab taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest: 14 10,00–25,00% 2 üle 25,00% 3 4 Nimetatud taotleja ei saa hindepunkte ridadel 8–10 esitatud kriteeriumite alusel. 5 Tootmisüksuses peetavate loomade säilitatava sõnniku kogus arvutatakse, lähtudes põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määruse nr 71 “Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid” lisast 8 ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registris tootmisüksusesse kuuluvates loomakasvatusehitistes olevate loomade arvust ning munakanade puhul maksimumvõimsusest. Muude kodulindude puhul arvutatakse säilitatava sõnniku kogus loomakasvatusehitises olevate loomakohtade arvu alusel. Eri loomaliikide pidamise korral loomaliikide säilitatava sõnniku kogused liidetakse. Sõnnikuhoidla mahutavuse kindlakstegemisel tuleb arvestada taotluses kavandatud loomakasvatusehitise loomakohtade arvuga. 6 Ostetav vedelsõnnikulaotur peab olema kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 6 kohaselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kui segamis-, avalõhe-sisestus-, sulglõhe-sisestus- või kõrgsurve-sisestusseadisega laotur. 3 Investeering tehakse väljaspool loomade pidamiseks Söötmis- või jootmisplatsi rajamine mõeldud ehitist asuva söötmis- või jootmisplatsi moodustab taotlusega kavandatava rajamiseks. koguinvesteeringu maksumusest7: 15 10,00–25,00% 2 üle 25,00% 3 16 Keskkond maksimaalselt kokku 22 Taotleja, kes tõenäoliselt vajab investeeringu tegemiseks Taotleja taotluse esitamisele vahetult toetust enam. eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus8: 14 000 – 50 000 eurot 3 17 üle 50 000 euro – 100 000 eurot 5 üle 100 000 euro – 200 000 eurot 3 Majandus üle 200 000 euro – 400 000 eurot 1 Investeeringuga ehitatakse hoonet või laiendatakse või Taotlusega kavandatavast 2 ehitatakse ümber olemasolevat. koguinvesteeringust üle 50,00% 18 moodustab hoone ehitamisse tehtud investeering9. Taotlusega kavandatava 1 koguinvesteeringu maksumuse ja 19 taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta 7 Söötmis- või jootmisplatsiks ei loeta ehitusseadustiku § 3 lõike 2 tähenduses hoonet. 8 Tootjarühma puhul jagatakse tootjarühma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu tootjarühma liikmete arvuga. Kui tootjarühm ei ole äriregistrile esitanud majandusaasta aruandeid, siis loetakse tootjarühma müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava müügitulu keskmist. 9 Välja arvatud sõnnikuhoidlasse või sügavallapanuga lauta, mis mahutab taotleja loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse, tehtud investeering. 4 Toetuse ergutava mõju tagamiseks antakse hindepunkte keskmise müügitulu suhtarv on üle taotlejale, kelle investeeringu maksumuse ja müügitulu 3,01. suhe ei ole liiga suur ega väike10. Taotlusega kavandatava 2 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 20 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 2,01–3,00. Taotlusega kavandatava 3 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 21 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 1,00–2,00. Taotlusega kavandatava 2 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 22 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 0,50–0,99. Taotlusega kavandatava 1 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 23 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 0,11–0,49. 10 Kui tootjarühm on äriregistrile esitanud vähem kui kahe majandusaasta aruanded, loetakse tootjarühma puuduva majandusaasta müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava müügitulu summa. 5 Taotleja on spetsialiseerunud tegutsema valdavalt Taotleja taotluse esitamisele vahetult 9 põllumajanduse valdkonnas. eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud 24 põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal11 kogu müügitulus oli üle 90,00%. Taotleja taotluse esitamisele vahetult 7 eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud 25 põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal10 kogu müügitulus oli vahemikus 80,01–90,00%. Taotleja taotluse esitamisele vahetult 5 eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud 26 põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal10 kogu müügitulus oli vahemikus 70,00–80,00%. Investeering tehakse valdkonda, kus Eesti isevarustatuse Investeering on mõeldud pardi, hane, tase ei ole täidetud. kalkuni, pärlkana, faasani, küüliku või vabapidamisel peetava kana pidamiseks. Nimetatud valdkondade investeering moodustab taotlusega kavandatava koguinvesteeringu 27 maksumusest: 50,00–90,00% 4 7 üle 90,00% 11 Tootjarühma puhul vaadatakse osakaalu liikmete summaarses müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav) või tootjarühma turustatud põllumajanduslike toodete müügitulu osakaalu tootjarühma kogu müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav). 6 Taotleja tegeleb ohustatud tõugu loomade (v.a maatõugu Taotlejal on ohustatud tõugu looma 4 piimaveised) kasvatamisega.12 pidamise toetuse alusel kohustus pidada kokku vähemalt kuut eesti 28 hobuse, eesti raskeveohobuse, tori universaalsuuna või vana-tori suuna tõugu hobust. Taotlejal on ohustatud tõugu looma 4 29 pidamise toetuse alusel kohustus pidada eesti vutti. 30 Majandus maksimaalselt kokku 30 Taotleja on tootjarühm. Toetust taotleb tootjarühm. 7 31 Ühistegevus 32 Ühistegevus maksimaalselt kokku 7 33 Maksimaalne hindepunktide summa 59 34 Minimaalne hindepunktide summa (25%) 15 12 Ridadel 28 ja 29 toodud hindepunkte ei liideta. 7 Maaeluministri 03.02.2017 määrus nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” Lisa 5 (maaeluministri xx.xx 2018 määruse nr xx sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede kasvatamise tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid Rea nr Üldraamistik Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi Hindepunktid kirjeldus/alakriteeriumid Taotleja suhtes ei ole “Eesti maaelu arengukava Taotleja suhtes ei ole MAK 2007– 8 2007–2013” (edaspidi MAK 2007–2013) meetme 1.4 2013 meetme 1.4 raames tehtud 1 “Põllumajandusettevõtete ajakohastamine” (edaspidi toetuse maksmise otsust ega käesoleva meede 1.4) raames tehtud toetuse maksmise otsust ega toetuse raames tehtud taotluse käesoleva toetuse raames tehtud taotluse rahuldamise rahuldamise otsust. otsust. Taotleja suhtes on MAK 2007–2013 meetme 1.4 raames tehtud toetuse maksmise otsus või käesoleva toetuse raames taotluse rahuldamise otsus kokku või eraldi summas: 2 Sotsiaalmajanduslik kuni 50 000 eurot 5 üle 50 000 euro – 150 000 eurot 3 üle 150 000 euro – 300 000 eurot 2 Taotleja, kes kavandab investeeringu teha saarel. Taotleja, kelle investeeringuobjekt 1 asub saarel või kes kavandab 3 investeeringu teha saarel. 1 4 Sotsiaalmajanduslik maksimaalselt kokku 9 Taotleja, kellel on keskkonnanõuete või loomade heaolu Taotlejal1 on kohustus 3 5 nõuete täitmise kohustus, või taotleja, kes on keskkonnasõbraliku majandamise või mahetootja. loomade heaolu toetuse alusel. Taotlejaks2 on mahetootja, kelle 4 ettevõte on mahepõllumajanduse 6 valdkonnas tunnustamise üleminekuperioodil või tunnustatud. Taotleja, kes investeerib bioenergia tootmisse. Taotlusega kavandatava 3 koguinvesteeringu maksumusest üle 7 50,00% moodustab bioenergia tootmisse tehtud investeering. Keskkond Taotleja, kes ehitab või ostab uue kuivati või ehitab Taotlusega kavandatava 3 ümber olemasoleva. koguinvesteeringu maksumusest üle 8 50,00% moodustab kuivati ostmisse või ehitamisse tehtud investeering3. Lisapunktid, kui real 8 märgitud 2 kuivati ehitab või ostab või ehitab ümber olemasoleva kuivati taotleja, kes on tootnud viimase kahe 9 kalendriaasta jooksul vähemalt ühe sertifitseeritud seemne partii. Jooksval kalendriaastal vaadeldakse sertifitseeritud seemnepartii tootmist 1 Tootjarühma puhul peab nimetatud kohustus olema tootjarühmal või kõigil tema liikmetel. 2 Taotleja ettevõte on tunnustatud põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määruse nr 26 “Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse menetlemise kord“ § 1 lõike 1 alusel. 3 Kuivati ehitamiseks või ümberehitamiseks ei loeta vaid katla või põleti ostu. Uue kuivati ehitamise või olemasoleva ümberehitamise üks osa võib olla katla ja kuivati tööks vajalike statsionaarsete seadmete ostmine. 2 taotlemise tähtajale vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga. Investeering tehakse vedelsõnnikulaoturi4 ostmiseks. Vedelsõnnikulaoturi ostmine moodustab taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest: 10 10,00–25,00% 2 üle 25,00% 3 5 Taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla ehitamiseks. Sõnnikuhoidla ehitamine moodustab 1 11 50,00–75,00% taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest. Sõnnikuhoidla ehitamine moodustab 2 12 üle 75,00% taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest. Lisapunktid, kui ridadel 11 ja 12 2 märgitud sõnnikuhoidla ehitamine 13 tagab taotleja tootmisüksuses peetavate loomade6 vähemalt 12 kuu sõnniku koguse mahutavuse. Lisapunktid, kui ridadel 11 ja 12 3 märgitud sõnnikuhoidla asub 14 nitraaditundlikul alal või see plaanitakse sinna rajada. 15 Keskkond maksimaalselt kokku 13 4 Ostetav vedelsõnnikulaotur peab olema kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 6 kohaselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kui segamis-, avalõhe-sisestus-, sulglõhe-sisestus- või kõrgsurve-sisestusseadisega laotur. 5 Sõnnikuhoidlaks loetakse ka sügavallapanuga laut, mis mahutab taotleja loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse. 6 Tootmisüksuses peetavate loomade säilitatava sõnniku kogus arvutatakse, lähtudes põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määruse nr 71 “Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid” lisast 8 ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registris tootmisüksusesse kuuluvates loomakasvatusehitistes olevate loomade arvust ning munakanade puhul maksimumvõimsusest. Muude kodulindude puhul arvutatakse säilitatava sõnniku kogus loomakasvatusehitises olevate loomakohtade arvu alusel. Eri loomaliikide pidamise korral loomaliikide säilitatava sõnniku kogused liidetakse. Sõnnikuhoidla mahutavuse kindlakstegemisel arvestatakse ka taotluses kavandatud loomakasvatusehitise loomakohtade arvuga. 3 Taotleja, kes tõenäoliselt vajab investeeringu tegemiseks Taotleja taotluse esitamisele vahetult toetust enam. eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus7: 14 000 – 30 000 eurot 1 16 üle 30 000 euro – 100 000 eurot 3 üle 100 000 euro – 200 000 eurot 5 üle 200 000 euro – 300 000 eurot 3 Majandus üle 300 000 euro – 700 000 eurot 1 Investeeringuga ehitatakse hoonet või laiendatakse või Taotlusega kavandatavast 2 ehitatakse ümber olemasolevat. koguinvesteeringust üle 50,00% 17 moodustab hoone ehitamisse tehtud investeering8. Toetuse ergutava mõju tagamiseks antakse hindepunkte Taotlusega kavandatava 1 taotlejale, kelle investeeringu maksumuse ja müügitulu koguinvesteeringu maksumuse ja suhe ei ole liiga suur ega väike9. taotleja taotluse esitamisele vahetult 18 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on üle 3,01. 7 Tootjarühma puhul jagatakse tootjarühma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu tootjarühma liikmete arvuga. Kui tootjarühm ei ole äriregistrile esitanud majandusaasta aruandeid, siis loetakse tootjarühma müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava müügitulu keskmist. 8 Välja arvatud sõnnikuhoidlasse, sügavallapanuga lauta, mis mahutab taotleja loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse, või kuivatisse tehtud investeering. 9 Kui tootjarühm on äriregistrile esitanud vähem kui kahe majandusaasta aruanded, loetakse tootjarühma puuduva majandusaasta müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava müügitulu summa. 4 Taotlusega kavandatava 2 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 19 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 2,01–3,00. Taotlusega kavandatava 3 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 20 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 1,00–2,00. Taotlusega kavandatava 2 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 21 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 0,50–0,99. Taotlusega kavandatava 1 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 22 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 0,11–0,49. Taotleja on spetsialiseerunud tegutsema valdavalt Taotleja taotluse esitamisele vahetult 9 põllumajanduse valdkonnas. eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud 23 põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal10 kogu müügitulus oli üle 90,00%. 10 Tootjarühma puhul vaadatakse osakaalu liikmete summaarses müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav) või tootjarühma turustatud põllumajanduslike toodete müügitulu osakaalu tootjarühma kogu müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav). 5 Taotleja taotluse esitamisele vahetult 7 eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud 24 põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal9 kogu müügitulus oli vahemikus 80,01–90,00%. Taotleja taotluse esitamisele vahetult 5 eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud 25 põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal9 kogu müügitulus oli vahemikus 70,00–80,00%. 26 Majandus maksimaalselt kokku 19 27 Ühistegevus Taotleja on tootjarühm. Toetust taotleb tootjarühm. 7 28 Ühistegevus maksimaalselt kokku 7 29 Maksimaalne hindepunktide summa 46 30 Minimaalne hindepunktide summa (25%) 12 6 Maaeluministri 03.02.2017 määrus nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” Lisa 3 (maaeluministri xx.xx.2018 määruse nr xx sõnastuses) Piimatootmise tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid Rea nr Üldraamistik Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi Hindepunktid kirjeldus/alakriteeriumid Taotleja suhtes ei ole “Eesti maaelu arengukava Taotleja suhtes ei ole MAK 2007– 8 2007–2013” (edaspidi MAK 2007–2013) meetme 1.4 2013 meetme 1.4 raames tehtud 1 “Põllumajandusettevõtete ajakohastamine” (edaspidi toetuse maksmise otsust ega meede 1.4) raames tehtud toetuse maksmise otsust ega käesoleva toetuse raames tehtud käesoleva toetuse raames tehtud taotluse rahuldamise taotluse rahuldamise otsust. otsust. Taotleja suhtes on MAK 2007–2013 meetme 1.4 raames tehtud toetuse maksmise otsus või käesoleva toetuse raames taotluse rahuldamise otsus Sotsiaalmajanduslik kokku või eraldi summas: 2 kuni 50 000 eurot 5 üle 50 000 euro – 150 000 eurot 3 üle 150 000 euro – 300 000 eurot 2 Taotleja, kes kavandab investeeringu teha saarel. Taotleja, kelle investeeringuobjekt 1 3 asub saarel või kes kavandab investeeringu teha saarel. 4 Sotsiaalmajanduslik maksimaalselt kokku 9 1 Taotleja, kellel on keskkonnanõuete või loomade heaolu Taotlejal1 on kohustus 3 5 nõuete täitmise kohustus, või taotleja, kes on mahetootja. keskkonnasõbraliku majandamise või loomade heaolu toetuse alusel. Taotlejaks2 on mahetootja, kelle 4 ettevõte on mahepõllumajanduse 6 valdkonnas tunnustamise üleminekuperioodil või tunnustatud. Taotleja, kes investeerib bioenergia tootmisse. Taotlusega kavandatava 3 koguinvesteeringu maksumusest üle 7 50,00% moodustab bioenergia tootmisse tehtud investeering. Taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla3 ehitamiseks. Laguuntüüpi sõnnikuhoidla ehitamine 3 Keskkond moodustab üle 50,00% taotlusega 8 kavandatava koguinvesteeringu maksumusest. Sõnnikuhoidla, välja arvatud 5 laguuntüüpi sõnnikuhoidla ehitamine 9 moodustab 25,00–50,00% taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest. Sõnnikuhoidla, välja arvatud 7 laguuntüüpi sõnnikuhoidla ehitamine 10 moodustab üle 50,00% taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest. 1 Tootjarühma puhul peab nimetatud kohustus olema tootjarühmal või kõigil tema liikmetel. 2 Taotleja ettevõte on tunnustatud põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määruse nr 26 “Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse menetlemise kord“ § 1 lõike 1 alusel. 3 Sõnnikuhoidlaks loetakse ka sügavallapanuga laut, mis mahutab taotleja loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse. 2 Taotleja, kellel sõnnikuhoidla varem 7 puudus, ehitab sõnnikuhoidla, mis 11 moodustab üle 50,00% taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest4. Lisapunktid, kui ridadel 8–11 3 märgitud sõnnikuhoidla ehitamine 12 tagab taotleja tootmisüksuses peetavate loomade5 vähemalt 12 kuu sõnniku koguse mahutavuse. Lisapunktid, kui ridadel 8–11 3 märgitud sõnnikuhoidla asub 13 nitraaditundlikul alal või see plaanitakse sinna rajada. Investeering tehakse vedelsõnnikulaoturi6 ostmiseks. Vedelsõnnikulaoturi ostmine moodustab taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest: 14 10,00–25,00% 2 üle 25,00% 3 15 Keskkond maksimaalselt kokku 20 4 Nimetatud taotleja ei saa hindepunkte ridadel 8–10 esitatud kriteeriumite alusel. 5 Tootmisüksuses peetavate loomade säilitatava sõnniku kogus arvutatakse, lähtudes põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määruse nr 71 “Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid” lisast 8 ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registris tootmisüksusesse kuuluvates loomakasvatusehitistes olevate loomade arvust ning munakanade puhul maksimumvõimsusest. Muude kodulindude puhul arvutatakse säilitatava sõnniku kogus loomakasvatusehitises olevate loomakohtade arvu alusel. Eri loomaliikide pidamise korral loomaliikide säilitatava sõnniku kogused liidetakse. Sõnnikuhoidla mahutavuse kindlakstegemisel arvestatakse ka taotluses kavandatud loomakasvatusehitise loomakohtade arvuga. 6 Ostetav vedelsõnnikulaotur peab olema kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 6 kohaselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kui segamis-, avalõhe-sisestus-, sulglõhe-sisestus- või kõrgsurve-sisestusseadisega laotur. 3 Taotleja, kes tõenäoliselt vajab investeeringu tegemiseks Taotleja taotluse esitamisele vahetult toetust enam. eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus7: 14 000 – 100 000 eurot 1 üle 100 000 euro – 150 000 eurot 3 16 üle 150 000 euro – 400 000 eurot 5 üle 400 000 euro – 800 000 eurot 3 Majandus üle 800 000 euro – 1 200 000 eurot 1 Investeeringuga ehitatakse hoone või laiendatakse või Taotlusega kavandatavast 2 ehitatakse ümber olemasolevat. koguinvesteeringust üle 50,00% 17 moodustab hoone ehitamisse tehtud investeering8. Toetuse ergutava mõju tagamiseks antakse hindepunkte Taotlusega kavandatava 1 taotlejale, kelle investeeringu maksumuse ja müügitulu koguinvesteeringu maksumuse ja suhe ei ole liiga suur ega väike9. taotleja taotluse esitamisele vahetult 18 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on üle 3,01. 7 Tootjarühma puhul jagatakse tootjarühma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu tootjarühma liikmete arvuga. Kui tootjarühm ei ole äriregistrile esitanud majandusaasta aruandeid, siis loetakse tootjarühma müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava müügitulu keskmist. 8 Välja arvatud sõnnikuhoidlasse või sügavallapanuga lauta, mis mahutab taotleja loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse, tehtud investeering. 9 Kui tootjarühm on äriregistrile esitanud vähem kui kahe majandusaasta aruanded, loetakse tootjarühma puuduva majandusaasta müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava müügitulu summa. 4 Taotlusega kavandatava 2 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 19 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 2,01–3,00. Taotlusega kavandatava 3 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 20 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 1,00–2,00. Taotlusega kavandatava 2 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 21 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 0,50–0,99. Taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumuse ja 1 taotleja taotluse esitamisele vahetult 22 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 0,11–0,49. Taotleja on spetsialiseerunud tegutsema valdavalt Taotleja taotluse esitamisele vahetult 9 põllumajanduse valdkonnas. eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud 23 põllumajanduslike toodete müügitulu 5 osakaal10 kogu müügitulus oli üle 90,00%. Taotleja taotluse esitamisele vahetult 7 eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud 24 põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal9 kogu müügitulus oli vahemikus 80,01–90,00%. Taotleja taotluse esitamisele vahetult 5 eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud 25 põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal9 kogu müügitulus oli vahemikus 70,00–80,00%. Taotleja, kes peab taotlemise tähtajale 4 vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade 26 Taotleja tegeleb maatõugu piimaveiste kasvatamisega. registri andmetel vähemalt kuut maatõugu piimalehma või kelle peetavatest kõigist piimalehmadest on maatõugu piimalehmi üle 50,00%. 27 Majandus maksimaalselt kokku 23 10 Tootjarühma puhul vaadatakse osakaalu liikmete summaarses müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav) või tootjarühma turustatud põllumajanduslike toodete müügitulu osakaalu tootjarühma kogu müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav). 6 28 Ühistegevus Taotleja on tootjarühm. Toetust taotleb tootjarühm. 7 29 Ühistegevus maksimaalselt kokku 7 30 Maksimaalne hindepunktide summa 57 31 Minimaalne hindepunktide summa (25%) 14 7 Maaeluministri 03.02.2017 määrus nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” Lisa 6 (maaeluministri xx.xx 2018 määruse nr xx sõnastuses) Muude põllumajandussaaduste tootmise (kaasa arvatud mesindus) tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid Rea nr Üldraamistik Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi Hindepunktid kirjeldus/alakriteeriumid Taotleja suhtes ei ole “Eesti maaelu arengukava Taotleja suhtes ei ole MAK 2007– 8 2007–2013” (edaspidi MAK 2007–2013) meetme 1.4 2013 meetme 1.4 raames tehtud 1 “Põllumajandusettevõtete ajakohastamine” (edaspidi toetuse maksmise otsust ega meede 1.4) raames tehtud toetuse maksmise otsust ega käesoleva toetuse raames tehtud käesoleva toetuse raames tehtud taotluse rahuldamise taotluse rahuldamise otsust. otsust. Taotleja suhtes on MAK 2007–2013 meetme 1.4 raames tehtud toetuse maksmise otsus ja käesoleva toetuse raames taotluse rahuldamise otsus Sotsiaalmajanduslik kokku või eraldi summas: 2 kuni 50 000 eurot 4 üle 50 000 euro – 150 000 eurot 3 üle 150 000 euro – 300 000 eurot 2 Taotleja, kes kavandab investeeringu teha saarel. Taotleja, kelle investeeringuobjekt 1 3 asub saarel või kes kavandab investeeringu teha saarel. 4 Sotsiaalmajanduslik maksimaalselt kokku 9 1 Taotleja, kellel on keskkonnanõuete või loomade heaolu Taotlejal1 on kohustus 3 5 nõuete täitmise kohustus, või taotleja, kes on keskkonnasõbraliku majandamise või mahetootja. loomade heaolu toetuse alusel. Taotlejaks2 on mahetootja, kelle 4 ettevõte on mahepõllumajanduse 6 valdkonnas tunnustamise üleminekuperioodil või tunnustatud. Taotleja, kes investeerib bioenergia tootmisse. Taotlusega kavandatava 3 koguinvesteeringu maksumusest üle 7 50,00% moodustab bioenergia tootmisse tehtud investeering. Taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla3 ehitamiseks. Sõnnikuhoidla ehitamine moodustab 1 50,00–75,00% taotlusega 8 Keskkond kavandatava koguinvesteeringu maksumusest. Sõnnikuhoidla ehitamine moodustab 2 9 üle 75,00% taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest. Lisapunktid, kui ridadel 8 ja 9 2 märgitud sõnnikuhoidla ehitamine tagab taotleja tootmisüksuses 10 peetavate loomade4 vähemalt 12 kuu sõnniku koguse mahutavuse. 1 Tootjarühma puhul peab nimetatud kohustus olema tootjarühmal või kõigil tema liikmetel. 2 Taotleja ettevõte on tunnustatud põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määruse nr 26 “Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse menetlemise kord“ § 1 lõike 1 alusel. 3 Sõnnikuhoidlaks loetakse ka sügavallapanuga laut, mis mahutab vähemalt taotleja loomade kaheksa kuu sõnniku koguse. 4 Tootmisüksuses peetavate loomade säilitatava sõnniku kogus arvutatakse, lähtudes põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määruse nr 71 “Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid” lisast 8 ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registris tootmisüksusesse kuuluvates loomakasvatusehitistes olevate loomade arvust ning munakanade puhul maksimumvõimsusest. Muude kodulindude puhul arvutatakse säilitatava sõnniku kogus loomakasvatusehitises olevate loomakohtade arvu alusel. Eri loomaliikide pidamise korral loomaliikide säilitatava sõnniku kogused liidetakse. Sõnnikuhoidla mahutavuse kindlakstegemisel arvestatakse taotluses kavandatud loomakasvatusehitise loomakohtade arvuga. 2 Lisapunktid, kui ridadel 8 ja 9 3 märgitud sõnnikuhoidla asub 11 nitraaditundlikul alal või see plaanitakse sinna rajada. Investeering tehakse vedelsõnnikulaoturi5 ostmiseks. Vedelsõnnikulaoturi ostmine moodustab taotlusega kavandatava koguinvesteeringu maksumusest: 12 10,00–25,00% 2 üle 25,00% 3 13 Keskkond maksimaalselt kokku 13 Taotleja, kes tõenäoliselt vajab investeeringu tegemiseks Taotleja taotluse esitamise aastale toetust enam. vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus6: 14 000 – 30 000 eurot 2 14 üle 30 000 euro – 100 000 eurot 4 Majandus üle 100 000 euro – 200 000 eurot 2 üle 200 000 euro – 300 000 eurot 1 Investeeringuga ehitatakse hoone või laiendatakse või Taotlusega kavandatavast 2 ehitatakse ümber olemasolevat. koguinvesteeringust üle 50,00% 15 5 Ostetav vedelsõnnikulaotur peab olema kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 6 kohaselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kui segamis-, avalõhe-sisestus-, sulglõhe-sisestus- või kõrgsurve-sisestusseadisega laotur. 6 Tootjarühma puhul jagatakse tootjarühma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu tootjarühma liikmete arvuga. Kui tootjarühm ei ole äriregistrile esitanud majandusaasta aruandeid, siis loetakse tootjarühma müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava müügitulu keskmist. 3 moodustab hoone ehitamisse tehtud investeering7. Toetuse ergutava mõju tagamiseks antakse hindepunkte Taotlusega kavandatava 1 taotlejale, kelle investeeringu maksumuse ja müügitulu koguinvesteeringu maksumuse ja suhe ei ole liiga suur ega väike 8. taotleja taotluse esitamisele vahetult 16 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on üle 3,01. Taotlusega kavandatava 2 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 17 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 2,01–3,00. Taotlusega kavandatava 3 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 18 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 1,00–2,00. Taotlusega kavandatava 2 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 19 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 0,50–0,99. 7 Välja arvatud sõnnikuhoidlasse või sügavallapanuga lauta, mis mahutab taotleja loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse, tehtud investeering. 8 Kui tootjarühm on äriregistrile esitanud vähem kui kahe majandusaasta aruanded, loetakse tootjarühma puuduva majandusaasta müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava müügitulu summa. 4 Taotlusega kavandatava 1 koguinvesteeringu maksumuse ja taotleja taotluse esitamisele vahetult 20 eelnenud kahe majandusaasta keskmise müügitulu suhtarv on vahemikus 0,11–0,49. Taotleja on spetsialiseerunud tegutsema valdavalt Taotleja taotluse esitamisele vahetult 9 põllumajanduse valdkonnas. eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud 21 põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal9 kogu müügitulus oli üle 90,00%. Taotleja taotluse esitamisele vahetult 7 eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud 22 põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal8 kogu müügitulus oli vahemikus 80,01–90,00%. Taotleja taotluse esitamisele vahetult 5 eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud 23 põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal8 kogu müügitulus oli vahemikus 70,00–80,00%. 9 Tootjarühma puhul vaadatakse osakaalu liikmete summaarses müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav) või tootjarühma turustatud põllumajanduslike toodete müügitulu osakaalu tootjarühma kogu müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav). 5 Investeering tehakse valdkonda, kus Eesti isevarustatuse Investeering tehakse marjade, puu- tase ei ole täidetud. või köögivilja kasvatamisse või mesinduse arendamisse. Nimetatud valdkondadesse planeeritud investeering moodustab 24 koguinvesteeringust: 50,00–90,00% 4 üle 90,00% 7 25 Majandus maksimaalselt kokku 25 26 Ühistegevus Taotleja on tootjarühm. Toetust taotleb tootjarühm. 7 7 27 Ühistegevus maksimaalselt kokku 28 Maksimaalne hindepunktide summa 45 29 Minimaalne hindepunktide summa (25%) 11 6 Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 31.07.2018 nr 1.4-3/992 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetav minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri 3. veebruari 2014. a määruse nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Maaeluminister Lisad: 1. EN_2018.docx 2. SK_2018.docx 4. L_3_2018_piim.docx 5. L_4_2018_loom.docx 6. L_5_2018_teravili.docx 7. L_6_2018_muu.docx Harry Pässa 625 6527, [email protected] Jaana Lepik 625 6202, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EELNÕU 31.07.2018 MÄÄRUS … .2018 nr ….. Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määrust nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 14 punktis 2 asendatakse tekstiosa “31. detsembril” tekstiosaga “30. juunil”; 2) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: “(31) Toetust antakse kuni 70 protsenti abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetuse taotleja on kaitstud töö teenust või töötamise toetamise teenust saaval isikul võimaldanud oma ettevõttes ühe aasta jooksul enne taotluse esitamise tähtpäevale vahetult eelnenud kuu viimasest päevast arvates teha tööd vähemalt korra kvartalis.”; 3) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: “(4) Kui toetust taotleb noor ettevõtja või tootjarühm, võib toetuse määra suurendada viie protsendi võrra, kuid mitte rohkem kui 70 protsendini.”; 4) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: “31) kaitstud töö või töötamise toetamise teenuse osutaja nimi ning äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood, kui taotleja taotleb kõrgemat toetuse määra § 18 lõike 31 alusel;”; 5) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: “(5) Kui taotleja soovib saada hindepunkte lisa 3 real 12, lisa 4 real 12, lisa 5 real 13 või lisa 6 real 10 kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel, esitab ta lisaks järgmised andmed: 1) andmed ettevõttesse või ettevõtte terviklikuks üksuseks olevasse osasse (edaspidi koos tootmisüksus) kuuluva loomakasvatusehitise kohta, milles peetavate loomade sõnnik on kavandatud ladustada ehitatavasse sõnnikuhoidlasse, sealhulgas selle loomakasvatusehitise kohta, mille ehitamine on kavandatud taotluses; 2) andmed tootmisüksusesse kuuluvate sõnnikuhoidlate, sealhulgas nende mahu kohta; 3) kui taotlusega kavandatakse loomakasvatusehitise ehitamist, siis andmed selle looma liigi, vanuse või toodangurühma kohta, keda kavatsetakse selles hoones pidama hakata; 4) teave tootmisüksuses lindude, välja arvatud munakanade pidamiseks ettenähtud loomakohtade kohta; 5) andmed tootmisüksusesse kuuluvasse sõnnikuhoidlasse investeeringu järel ladustatava sõnniku tüübi kohta.”; 6) paragrahvi 23 lõiget 4 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: “8) kui taotleja soovib saada hindepunkte lisa 3 real 12, lisa 4 real 12, lisa 5 real 13 või lisa 6 real 10 kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel, siis dokument või muu asjakohane tõend, millest nähtub loomakohtade arv loomakasvatusehitises, kus peetakse kodulinde; 9) kui taotleja taotleb kõrgemat toetuse määra § 18 lõike 31 alusel, siis kaitstud töö teenuse osutaja või töötamise toetamise teenuse osutaja kinnitus selle kohta, et taotleja on võimaldanud oma ettevõttes teha tööd vähenenud või puuduva töövõimega isikul vähemalt viidatud lõikes sätestatud mahus.”; 7) paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: “11) esitada ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest dokumendid, mis tõendavad, et § 4 lõike 1 punktides 1, 3 ja 10 ning § 4 lõike 2 punktides 1–3, 6–8 ja 11 nimetatud tegevustest on ellu viidud osa, mis moodustab vähemalt 20 protsenti tegevuste abikõlblikust maksumusest;”; 8) paragrahvi 29 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna “tegemisest” tekstiosaga “, kuid hiljemalt 2023. aasta 30. juunil”; 9) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: “(7) Paragrahvi 29 lõike 3 punktis 11 sätestatut ei kohaldata enne 2018. aastat taotluse esitanud toetuse saajate suhtes.”; 10) lisad 3–6 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Minister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler Lisad: 1. Lisa 3 Piimatootmise tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid 2. Lisa 4 Loomakasvatuse (välja arvatud piimatootmine ja mesindus) tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid 3. Lisa 5 Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamise tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid 4. Lisa 6 Muude põllumajandussaaduste tootmise (kaasa arvatud mesindus) tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid 2 3 SELETUSKIRI maaeluministri määruse “Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muutmine” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 67 lõike 2 alusel “Eesti maaelu arengukava 2014−2020” (edaspidi arengukava) tegevuse liigi 4.1 “Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks” (edaspidi meede 4.1) rakendamiseks. Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” (edaspidi kehtiv määrus) muutmise määrusega (edaspidi eelnõu): • kehtestatakse toetuse määr kuni 70% abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetuse taotleja on oma tegevuses kaasanud kaitstud töö teenust või töötamise toetamise teenust saanud isikuid; • kehtestatakse, et sõltumata taotlejast ja kavandatavast tegevusest on maksimaalne toetuse määr 70%toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest; • lisatakse eelistus tootmisüksusesse sõnniku säilitamiseks miinimumnõuetest suurema võimaluse rajamise eest; • lisatakse tingimus, et kui toetust taotletakse ehitustegevuseks, tuleb investeeringu elluviimisega alustada esimese aasta jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist (ellu tuleb viia vähemalt 20% toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest). See tähendab, et arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist tuleb ühe aasta jooksul ellu viia osa, mis moodustab vähemalt 20% toetatava ehitustegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo peaspetsialist Harry Pässa (625 6527, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegid Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (625 6202, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 10 punktist. Eelnõu punktides 1 ja 8 muudetakse liisingumaksete abikõlblikkuse maksimaalset tähtaega ja investeeringu elluviimist tõendavate dokumentide esitamise maksimaalset tähtaega. Kehtiva määruse alusel on liisingumaksed abikõlblikud, kui asja omandiõigus läheb üle viie aasta möödudes arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 31.12. 2023. Pärast muudatust on liisingumaksed endiselt abikõlblikud, kui asja omandiõigus läheb üle viie aasta möödudes arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid 1 muutub kuupäev, mis ajaks peab omandiõigus olenemata viie aasta täitumisest üle minema – selleks kuupäevaks on 30.06 2023. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 65 lõike 2 kohaselt on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on tasutud hiljemalt 31. detsembril 2023. Nimetatud lõike teine lause täpsustab, et lisaks on kulud toetuse saamiseks kõlblikud ainult juhul, kui makseasutus (s.o PRIA) maksab asjaomase abi tegelikult välja enne 31. detsembrit 2023. Tagamaks, et PRIA jõuaks programmiperioodi lõppu jäävaid väljamakseid teha enne 2023. aasta 31. detsembrit, ja võimaldamaks PRIA-le ka kuludokumentide menetlemiseks mõistlik aeg, siis tuuakse nii abikõlblikkust tõendavate kuludokumentide esitamise kui ka omandiõiguse ülemineku tähtaeg varasemaks. Kehtiva määruse alusel teeb PRIA toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste kuludokumentide saamisest. Arvestades nimetatud aega ja võimalikku aega vaidemenetlusteks on vajalik, et asja omandiõigus peab olema üle läinud hiljemalt 30. juunil 2023. Samuti peavad kulu abikõlblikust tõendavad dokumendid olema PRIAle esitatud hiljemalt 30. juunil 2023. Muudatus ei puuduta juba toimunud taotlusvoorudes toetuse saajaid (taotlusvoorud I-V), kuna nende taotlusvoorudes toetust saanute tegevuste elluviimise tähtpäev saabub enne 31. detsembrit 2023. Eelnõu punktid 2 ja 4 ning punkti 6 teine osa puudutavad kõrgema toetuse määra kehtestamist taotlejatele, kes on oma tegevuses kaasanud Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest finantseeritavaid kaitstud töö teenust (hõlmab nii lühi- kui pikaajalist kaitstud tööd) või töötamise toetamise teenust saavaid isikuid. Ettevõtjatel, kes kaasavad vähenenud või puuduva töövõimega isikuid suurendatakse toetuse määra kuni 70%, sest lisaks põllumajanduslikele investeeringutele on neil vaja teha ka täiendavaid investeeringuid tagamaks vähenenud või puuduva töövõimega isikutele vajalikud töötingimused. Kõrgema toetuse määra seadmise eesmärgiks on motiveerida põllumajandustootjaid senisest enam kaasama oma majandustegevuses vähenenud või puuduva töövõimega isikuid. Vähenenud või puuduva töövõimega isikutele töö pakkumine võimaldab neil olla senisest iseseisvamad ning ühiskonda kaasatumad. Põllumajandustootmisega seotud tegevus on üheks nende inimeste ühiskonda kaasamise võimaluseks, mis aitab kaasa nende füüsilise ja vaimse tervise paranemisele. Toetust antakse jätkuvalt vaid põllumajanduslike investeeringute tegemiseks, kuid arvestades, et vähenenud või puuduva töövõimega isikutele sobivate töökohtade loomine nõuab täiendavaid investeeringuid on neil ettevõtjatel võimalik põllumajanduslik investeering teha madalama omaosalusega. Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest finantseeritavad kaitstud töö teenust või töötamise toetamise teenust saavad isikud saavad riigilt nii öelda tervikteenuse (lisaks töötamise võimalusele ka nõustamine, juhendamine ja psühholoogiline tugi). See tähendab, et nimetatud 2 programmide eesmärk on tuua vähenenud või puuduva töövõimega isik tööturule võimalikult pikaks ajaperioodiks. Muudatus aitab kaasa Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi eelarvevahendite kaasaabil püstitatud vähenenud või puuduva töövõimega isikute tööturule kaasamiseks püstitatud eesmärkide täitmisele ning nimetatud vahendite täielikuma kasutuse tagamisele. Pikaajalise kaitstud töö (edaspidi PKT) teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest finantseeritava projekti “Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine” raames, mis on toetuse andmise tingimuste “Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine” üheks alategevuseks (prioriteetne suund “Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine”). Vastavad teenuse osutajad peavad looma sinna suunatud inimestele töö tegemise võimaluse vastavalt kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas, sh kaasates võimalikult mitmekesiseid töökohti erinevate tööandjate juures ning osutama abi tööle saamiseks avatud tööturul. PKT teenus on mõeldud inimestele, kelle töövõimetusprotsent on 80-100% ning kelle töövõimetuse on tinginud üks alljärgnevatest põhjustest: • raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire; • liitpuue; • nägemispuue; • peaajutrauma või ajukahjustusest tekitatud haigus. Lühiajalise kaitstud töö (edaspidi LKT) teenuse hankeid korraldab Töötukassa organisatsioonidele, kelle juurest peaksid inimesed pärast töötamise harjutamist avatud tööturule edasi liikuma. LKT keskkonnas valmistatakse klienti ette avatud tööturul töötamiseks ja teda toetatakse tööle asumisel ja töötamise algusperioodil. LKT teenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, intellektipuue, peaajutrauma või ajukahjustus, nägemispuue või liitpuue. Töötamise toetamise teenust rahastatakse riigieelarvest. Teenuse osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Töötamise toetamise teenust on õigus saada raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%. Sotsiaalametist saadud andmete kohaselt oli aastatel 2017‒2018 neid põllumajandusettevõtteid, kes kasutasid pikaajalise kaitstud töö teenusel olevaid isikuid, kaheksa ning töötamise toetamise teenusel olevaid isikuid kasutas üks põllumajandusettevõte. Töötukassast saadud andmete kohaselt oli Töötukassa partnereid lühiajalise kaitstud töö teenuse osutamisel aastatel 2017‒ 2018 ligikaudu 20 asutust. Toetuse taotlusel ei ole vajadust esitada vähenenud töövõimega isiku isikuandmeid. PRIA kontrollib PKT ja töötamise toetamise teenuse osutajad Sotsiaalkindlustusametilt saadud andmete alusel. Nimetatud teave on leitav ka Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt: 1. http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kaitstud- too#Pikaajaline%20kaitstud%20t%C3%B6%C3%B6 2. http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/erihoolekande_teenusekohtade_tabel_01.03.2018.pdf LKT teenuse osutajaid kontrollitakse Töötukassalt saadavate andmete alusel. Teenuse osutaja ei ole toetuse taotleja vaid isik, kes korraldab vähenenud või puudega isikutele töötegemise võimaluse, otsib sobivad ettevõtjad ning juhendab ja toetab neid selle juures. 3 Toetuse taotleja esitab koos avaldusega PKT, LKT või töötamise toetamise teenuse osutaja kinnituskirja, milles nähtub, et teenuse osutaja on pakkunud toetuse taotleja juures töö tegemise võimalust vähenenud või puuduva töövõimega inimesele. Toetuse taotleja juures töötamiseks ei pea see isik olema sõlminud töösuhet käsitlevat lepingut toetuse taotlejaga, vaid töösuhe korraldatakse vastavalt PKT, LKT või töötamise teenuse osutamise lepingus kehtestatud tingimustel. See tähendab, et töö tegevmiseks on sõlmitud leping hoopis teenuse osutaja ja vähenenud või puuduva töövõimega isiku vahel, mille liik sõltub tehtava töö iseloomust (tööleping, käsundusleping (sh vabatahtliku töö leping), töövõtuleping). Kinnituskirja sisu ei pea kajastama teavet vähenenud või puuduva töövõimega inimese toetuse taotleja juures töö tegemise aluseks olevate sõlmitud lepingute (tööleping või võlaõiguslik leping) kohta. Eelnõu punktis 3 sätestatakse, et käesoleva toetuse raames on toetuse maksimaalne suurus 70% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Varasemalt oli võimalik noorel ettevõtjal ja tootjarühmal toetust saada kuni 75% abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetust taotleti niisutussüsteemi ehitamiseks. Muudel juhtudel oli toetuse maksimaalne suurus ka siiani niisutusinvesteeringute puhul kuni 70% abikõlblikust kulust. Seni toimunud taotlusvoorudes ei ole toetuse taotlejad kasutatud võimalust 75% määraga toetuse taotlemiseks. Arvestades asjaolu, et kõrgem toetuse määr soosib üldjuhul toetatavate teenuse hindade kasvu ning soov on meetme raames toetada võimalikult paljusid ettevõtjaid, seatakse edaspidi maksimaalseks toetuse määraks 70% abikõlbliku kulu maksumusest. Eelnõu punktidega 5 ja 10 lisatakse eelistus põllumajandustootjale, kes võtavad kohutuse investeerida sõnnikuhoidlasse eesmärgiga mahutada tootmisüksuse sõnnikuhoidlates vähemalt 12 kuu sõnniku kogus. Muudatuse eesmärk on motiveerida taotlejaid rajama oma tootmisüksusesse sõnniku mahutamise võimalus, mis ületab veeseaduses sätestatud miinimumnõudeid. Eelnõu punktis 10 kehtestatakse määruse lisad 3–6 uues sõnastuses. Hindamiskriteeriumis “Taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla ehitamiseks“ lisatakse uus alamkriteerium nendele põllumajandustootjatele, kes kavandavad teha investeeringu mahutamaks tootmisüksuses peetavate loomade vähemalt 12 kuu sõnniku koguse. Arvesse tuleb võtta nii taotleja taotluse esitamisel ajal peetavad loomad, kelle arv tehakse kindlaks põllumajandusloomade registri andmete alusel kui ka rajamisel olevasse loomakasvatushoonesse kavandatud loomakohtade arv. Kavandatud loomakohtade arvu avaldamine vähemalt 12 kuu sõnniku koguse arvestamiseks on vajalik, kuna lisanduvatelt loomadelt saadava sõnniku koguse tõttu võivad tootmisüksuse sõnnikuhoidlad mahutada vähem kui 12 kuu sõnniku koguse. Muudatuse ajendiks oli 2017. aasta erakordselt vihmane sügis, mis tõi teravalt esile, et sõnnikuhoidlate mahutavus ei ole piisav, kui sõnnikuhoidlaid ei ole võimalik ettenähtud ajal tühjendada. Lisaks selgub Maaülikooli poolt 2018. aastal koostatud aruandest “Veeseaduse nõuetest tulenevate põllumajandustootjate investeeringuvajaduste analüüsi koostamine”, et oluline osa väiketootjatest ladustab kuni kaheksa kuu sõnnikut laudas, lauda kõrval, aunas või sõnnikuhoidlas (44% vastanutest) ning veerand väiketootjatest (26%) ladustab sõnnikut enne selle tarvitamist 12 kuud ning veel väiksem osa veelgi kauem ehk 18 kuud ja enam. Nimetatud aruandes tehakse järeldus, et praktikas peaks väiketootja sõnnikuhoidla mahutama vähemalt 12 kuu sõnniku koguse. Samuti kinnitas Keskkonnaministeeriumi tellimusel OÜ Consultare poolt läbiviidud uuring “Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur” (Tartu, 2017), et klastris 300-500 loomühikut on sõnnikuhoidlate maht piisav 42%-l ettevõtetest ning klastris 500+ loomühikut on enamusel ettevõtetel küll olemas keskkonnakompleksluba, mille raames 4 kontrollitakse ka sõnnikuhoidlate mahu piisavust, kuid kogutud andmete põhjal võib sõnnikuhoidlate mahutavusega olla probleeme kolmandikul ettevõtetest. Nimetatud uuringu järeldustes on välja toodud, et suurte piimafarmide puhul tuleb pöörata tähelepanu sõnnikuhoidlate piisava mahu tagamisele ja vajadusel tahesõnnikuhoidlate rekonstrueerimisele. Üldjuhul toimub tootmisüksuse sõnnikuhoidlate mahu määratlemine põllumajandusloomade registris oleva loomade arvu alusel. Kuna põllumajandusloomade register kodulindude arvu kohta andmeid ei sisalda, kuid sisaldab munakanade korral teavet munakanade pidamiseks ettenähtud loomakasvatushoone, -rajatise või loomade pidamiseks piiritletud ala maksimumvõimsus kohta, siis munakanade korral määratletakse sõnnikuhoidla maht maksimumvõimsuse alusel. Kuna põllumajandusloomade registris ei ole andmeid ka muude kodulindude kohta, siis nende puhul tuleb toetuse taotlusel esitada loomakasvatusehitises olev kodulindude pidamiseks ettenähtud loomakohtade arv. Dokumendiks või asjakohaseks tõendiks, mis sisaldab teavet loomakohtade arvu kohta, võib olla ehitusprojekti põhiprojekti seletuskiri, akt, tõend, luba jms dokument. Sõnnikuhoidla 12 kuu mahtuvus arvutatakse põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määruse nr 71 “Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid” lisa 8 alusel. See tähendab, et sõnnikuhoidla suuruse määratlemisel eeldatakse, et tootmisüksuses peetavaid loomi peetakse pidevalt siseruumides sõltumata sellest, kas loomi tegelikult karjatakse väljas või mitte (s.o karjatamisperioodiga ei arvestata). Sõnnikuhoidla mahutavuse leidmiseks on võimalik kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutus poolt avaldatud sõnnikuhoidlate mahu arvutamise kalkulaatorit: https://www.pikk.ee/valdkonnad/keskkond/sonniku-naitajate-kalkulaator/#.Wiagd2cUky8. Tootmisüksuseks loetakse ettevõtet tervikuna või selle terviklikuks üksuseks olevat osa, mis moodustub ühest või mitmest loomkasvatusehitisest , kus peetakse ühte või mitut liiki loomi. Sõnnikuhoidla, mille kohta toetust taotletakse, peab olema selles tootmisüksuses peetavate loomade sõnnikukäitlusega otseselt liituv ja tehniliselt või logistiliselt seotud. Tootmisüksuses olevate loomkasvatusehitiste omavaheline kaugus ei üheselt määratud, kuid arvestama peab toetuse taotleja senise toomistegevusega ja sõnnikukäitlusega. Kavandatav sõnnikuhoidla võib asuda ka tootmisüksusest kaugemal, kui seda tingib kasutuses oleva haritava maa kaugus toomisüksusest. Näiteks võib olla otstarbekas vedada loomadelt saadav sõnnik põldude lähedal asuvasse sõnnikuhoidlasse. Lisaks täpsustatakse lisas 3 hindamiskriteeriumi “Taotleja tegeleb maatõugu piimaveiste kasvatamisega” sõnastust. Muudatuse kohaselt saab hindepunkte taotleja, kes peab taotlemise tähtpäevale vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt kuut maatõugu piimalehma või kelle maatõugu piimalehmade osakaal moodustab enam kui 50,00% kõigist tema peetavatest piimalehmadest. Muudatus täpsustab, et hindepunkte saavad vaid need põllumajandustootjad, kes peavad põllumajandusloomade registri andmetel maatõugu piimalehmi, mitte maatõugu pulle, pullikuid, vasikaid ja lehmikuid. Kuna tegevusvaldkond “Piimatootmine“ on suunatud eeskätt piimatootjatele, siis võimaldab määruse muudatus täpsemini suunata toetust nendele põllumajandustootjatele, kes tegelevad maatõugu veistelt saadava piima tootmisega. Eelnõu punktid 7 ja 10 sätestavad, et toetuse saajal tuleb § 4 lõike 1 punktides 1, 3 ja 10 ning § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 3, 6, 7, 8 ja 11 nimetatud tegevuste abikõlblikust maksumusest (ehitustegevused) esimese aasta lõpuks teostada osa, mille maksumus moodustab vähemalt 5 20% kogu taotluse ehitustegevusega seonduva toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest. Tähtaja arvestus algab PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Muudatuse eesmärk on kohustada toetuse saajaid kavandatud tegevuste elluviimisega alustama võimalikult ruttu pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist, et tagada investeeringu tähtaegne elluviimine. Lisaks võimaldab muudatus paremini planeerida Euroopa Liidu ja riigieelarveliste vahendite kasutust, kuna võimaldab kiiremini määratleda toetuse saajad, kes tõenäoliselt ei suuda kavandatud investeeringuid ellu viia. Muudatus puudutab vaid ehitustegevust, kuna võrreldes mobiilsete masinate ja seadmete soetamiseks tehtavate investeeringutega, on investeering ehitustegevusse mahukam ja pikemaajalist kavandamist nõudev. Esimese nelja taotlusvooru raames on esimese aasta jooksul pärast toetuse määramise otsust ellu viidud ehitamisega seotud investeeringuid ligi poole vähem, võrreldes kõigi taotlusvoorude toetatavate tegevuste keskmise näitajaga. Tabel: Makstud toetuse osakaal kogu määratud toetussummast esimese aasta lõpuks Taotlusvoor Makstud toetuse osakaal kogu määratud toetussummast esimese aasta lõpuks Ehitamise seotud tegevused Kõik määratud tegevused I voor 17% 34% II voor 39% 37% III voor 14% 27% IV voor 9% 17% Keskmine 15% 29% Algandmed: PRIA Meetme 4.1 I-IV taotlusvoorus määratud toetusest loobunutest moodustavad toetuse saajad, kes on toetust saanud ehitustegevuseks ligi 60% ning nende poolt kasutamata jäänud toetusumma ligi 70% kogu loobutud toetussummast. Kokku on I-IV taotlusvoorus olnud seitse toetuse saajat, kes on loobunud toetuse elluviimisest. Neile määrati toetust kokku 1,9 miljonit eurot. Kohustus teha 20% investeeringu mahust on komisjoni määruse 640/2014 tähenduses muu kohustus, mis tähendab, et selle rikkumise korral on võimalik PRIAl sanktsioonina vähendada määratud toetust osaliselt või täielikult. Kohustus teha ehitsutegevuste korral esimese aasta lõpuks vähemalt 20% investeeringu mahust ei kohaldata enne 2018. aastat taotluse esitanud ( I-IV taotlusvoor) toetuse saajate suhtes. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548)ning komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses 6 kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73). Eelnimetatud Euroopa Liidu õigusaktidega saab tutvuda internetis Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis aadressil http://europa.eu.int/eur-lex. 4. Määruse mõjud Määrus toob kaasa kaudsed positiivsed mõjud nii keskkonna- kui sotsiaalmajanduslikul tasandil. Kõrgema toetuse määra kehtestamine (kuni 70% abikõlbliku kulu maksumusest) juhul, kui toetuse taotleja on oma tegevuses kaasanud kaitstud töö või töötamise toetamise teenusel olevaid vähenenud või puuduva töövõimega isikuid, aitab kaasa vähenenud või puuduva töövõimega isikute tööturule kaasamisele ning suurendab põllumajandustootja huvi nende kaasamiseks põllumajandustootmises. Kokku on sellised põllumajandustootjaid, kes on kaasanud oma ettevõttes vähenenud või puuduva töövõimega isikuid, kaheksa. Samuti võimaldab määruse muudatus, läbi tegevuste elluviimise esimesele osale tähtaja seadmise, tagada MAK 2014-2020 eelarvevahendite tõhusamat kasutust. Määruse muudatus, mis kehtestab täiendavad eelistused nendele põllumajandustootjatele, kes võtavad kohutuse investeerida sõnnikuhoidlasse ning mahutada tootmisüksuse loomade vähemalt 12 kuu sõnniku kogus, vähendab ilmastikust tulenevat riski ümbritsevale keskkonnale. Muudatus aitab kaasa EAFRD toetusraha ja Eesti kaasfinantseeringuna antava toetusraharaha eesmärgipärasele ja täielikule kasutamisele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Põllumajandusettevõtjate investeeringutoetust rahastatakse 85% ulatuses EAFRD-st ning 15% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest. Arengukava meetme 4.1 kogueelarve on 143 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on 85% (121,55 miljonit eurot) ja Eesti riigi kaasfinantseering 15% (21,45 miljonit eurot). Kokku on meetme 4.1 raames toimunud viis taotlusvooru, mille jooksul on määratud kokku 115,52 miljonit eurot toetust (81% kogu eelarvest). Määruse muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid või tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le. 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/18-0826 - Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df0beab2-791d-432d-93c0- 1a04b8d03b77 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df0beab2-791d-432d-93c0- 1a04b8d03b77?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel