Maaeluministri 03.02.2017 määrus nr 14
“Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise
investeeringutoetus”
Lisa 4
(maaeluministri xx.xx 2018 määruse nr xx sõnastuses)
Loomakasvatuse (välja arvatud piimatootmine ja mesindus) tegevusvaldkonna
hindamiskriteeriumid
Üldraamistik Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi Hindepunktid
Rea nr kirjeldus/alakriteeriumid
Taotleja suhtes ei ole “Eesti maaelu arengukava Taotleja suhtes ei ole MAK 2007– 8
2007–2013” (edaspidi MAK 2007–2013) meetme 1.4 2013 meetme 1.4 raames tehtud
1 “Põllumajandusettevõtete ajakohastamine” (edaspidi toetuse maksmise otsust ega käesoleva
meede 1.4) raames tehtud toetuse maksmise otsust ega toetuse raames tehtud taotluse
käesoleva toetuse raames tehtud taotluse rahuldamise rahuldamise otsust.
otsust. Taotleja suhtes on MAK 2007–2013
meetme 1.4 raames tehtud toetuse
maksmise otsus või käesoleva toetuse
raames taotluse rahuldamise otsus
kokku või eraldi summas:
2 Sotsiaalmajanduslik
kuni 50 000 eurot 5
üle 50 000 euro – 150 000 eurot 3
üle 150 000 euro – 300 000 eurot 2
Taotleja, kes kavandab investeeringu teha saarel. Taotleja, kelle investeeringuobjekt 1
asub saarel või kes kavandab
3 investeeringu teha saarel.
9
4 Sotsiaalmajanduslik maksimaalselt kokku
1
Taotleja, kellel on keskkonnanõuete või loomade heaolu Taotlejal1 on kohustus 3
nõuete täitmise kohustus, ja taotleja, kes on mahetootja. keskkonnasõbraliku majandamise või
5
loomade heaolu toetuse alusel.
Taotlejaks2 on mahetootja, kelle 4
ettevõte on mahepõllumajanduse
6 valdkonnas tunnustamise
üleminekuperioodil või tunnustatud.
Taotleja, kes investeerib bioenergia tootmisse. Taotlusega kavandatavast 3
koguinvesteeringust üle 50,00%
7 moodustab bioenergia tootmisse tehtud
investeering.
Keskkond Taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla3 ehitamiseks. Laguuntüüpi sõnnikuhoidla ehitamine 3
moodustab üle 50,00% taotlusega
8
kavandatava koguinvesteeringu
maksumusest.
Sõnnikuhoidla, välja arvatud 5
laguuntüüpi sõnnikuhoidla ehitamine
9 moodustab 25,00–50,00% taotlusega
kavandatava koguinvesteeringu
maksumusest.
Sõnnikuhoidla, välja arvatud 7
laguuntüüpi sõnnikuhoidla ehitamine
10 moodustab üle 50,00% taotlusega
kavandatava koguinvesteeringu
maksumusest.
1
Tootjarühma puhul peab nimetatud kohustus olema tootjarühmal või kõigil tema liikmetel.
2
Taotleja ettevõte on tunnustatud põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määruse nr 26 “Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse
menetlemise kord“ § 1 lõike 1 alusel.
3
Sõnnikuhoidlaks loetakse ka sügavallapanuga laut, mis mahutab lauda loomakoha kohtade alusel arvutatud vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse.
2
Taotleja, kellel sõnnikuhoidla varem 7
puudus, ehitab sõnnikuhoidla, mis
11 moodustab üle 50,00% taotlusega
kavandatava koguinvesteeringu
maksumusest4.
Lisapunktid, kui ridadel 8–11 märgitud 3
sõnnikuhoidla ehitamine tagab taotleja
12 tootmisüksuses peetavate loomade5
vähemalt 12 kuu sõnniku koguse
mahutavuse.
Lisapunktid, kui ridadel 8–11 3
nimetatud sõnnikuhoidla asub
13 nitraaditundlikul alal või see
plaanitakse sinna rajada.
Investeering tehakse vedelsõnnikulaoturi6 ostmiseks. Vedelsõnnikulaoturi ostmine
moodustab taotlusega kavandatava
koguinvesteeringu maksumusest:
14 10,00–25,00% 2
üle 25,00% 3
4
Nimetatud taotleja ei saa hindepunkte ridadel 8–10 esitatud kriteeriumite alusel.
5
Tootmisüksuses peetavate loomade säilitatava sõnniku kogus arvutatakse, lähtudes põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määruse nr 71 “Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse
arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid” lisast 8 ja taotluse esitamisele vahetult
eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registris tootmisüksusesse kuuluvates loomakasvatusehitistes olevate loomade arvust ning munakanade puhul
maksimumvõimsusest. Muude kodulindude puhul arvutatakse säilitatava sõnniku kogus loomakasvatusehitises olevate loomakohtade arvu alusel. Eri loomaliikide pidamise korral
loomaliikide säilitatava sõnniku kogused liidetakse. Sõnnikuhoidla mahutavuse kindlakstegemisel tuleb arvestada taotluses kavandatud loomakasvatusehitise loomakohtade arvuga.
6
Ostetav vedelsõnnikulaotur peab olema kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 6 kohaselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide
registrisse kui segamis-, avalõhe-sisestus-, sulglõhe-sisestus- või kõrgsurve-sisestusseadisega laotur.
3
Investeering tehakse väljaspool loomade pidamiseks Söötmis- või jootmisplatsi rajamine
mõeldud ehitist asuva söötmis- või jootmisplatsi moodustab taotlusega kavandatava
rajamiseks. koguinvesteeringu maksumusest7:
15 10,00–25,00% 2
üle 25,00% 3
16 Keskkond maksimaalselt kokku 22
Taotleja, kes tõenäoliselt vajab investeeringu tegemiseks Taotleja taotluse esitamisele vahetult
toetust enam. eelnenud kahe majandusaasta
keskmine müügitulu oli vahemikus8:
14 000 – 50 000 eurot 3
17
üle 50 000 euro – 100 000 eurot 5
üle 100 000 euro – 200 000 eurot 3
Majandus
üle 200 000 euro – 400 000 eurot 1
Investeeringuga ehitatakse hoonet või laiendatakse või Taotlusega kavandatavast 2
ehitatakse ümber olemasolevat. koguinvesteeringust üle 50,00%
18 moodustab hoone ehitamisse tehtud
investeering9.
Taotlusega kavandatava 1
koguinvesteeringu maksumuse ja
19 taotleja taotluse esitamisele vahetult
eelnenud kahe majandusaasta
7
Söötmis- või jootmisplatsiks ei loeta ehitusseadustiku § 3 lõike 2 tähenduses hoonet.
8
Tootjarühma puhul jagatakse tootjarühma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu tootjarühma liikmete arvuga. Kui tootjarühm ei ole äriregistrile esitanud
majandusaasta aruandeid, siis loetakse tootjarühma müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava müügitulu keskmist.
9
Välja arvatud sõnnikuhoidlasse või sügavallapanuga lauta, mis mahutab taotleja loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse, tehtud investeering.
4
Toetuse ergutava mõju tagamiseks antakse hindepunkte keskmise müügitulu suhtarv on üle
taotlejale, kelle investeeringu maksumuse ja müügitulu 3,01.
suhe ei ole liiga suur ega väike10.
Taotlusega kavandatava 2
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
20
eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 2,01–3,00.
Taotlusega kavandatava 3
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
21
eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 1,00–2,00.
Taotlusega kavandatava 2
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
22
eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 0,50–0,99.
Taotlusega kavandatava 1
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
23
eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 0,11–0,49.
10
Kui tootjarühm on äriregistrile esitanud vähem kui kahe majandusaasta aruanded, loetakse tootjarühma puuduva majandusaasta müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava
müügitulu summa.
5
Taotleja on spetsialiseerunud tegutsema valdavalt Taotleja taotluse esitamisele vahetult 9
põllumajanduse valdkonnas. eelnenud kahe majandusaasta
keskmine omatoodetud
24
põllumajanduslike toodete müügitulu
osakaal11 kogu müügitulus oli üle
90,00%.
Taotleja taotluse esitamisele vahetult 7
eelnenud kahe majandusaasta
keskmine omatoodetud
25
põllumajanduslike toodete müügitulu
osakaal10 kogu müügitulus oli
vahemikus 80,01–90,00%.
Taotleja taotluse esitamisele vahetult 5
eelnenud kahe majandusaasta
keskmine omatoodetud
26
põllumajanduslike toodete müügitulu
osakaal10 kogu müügitulus oli
vahemikus 70,00–80,00%.
Investeering tehakse valdkonda, kus Eesti isevarustatuse Investeering on mõeldud pardi, hane,
tase ei ole täidetud. kalkuni, pärlkana, faasani, küüliku või
vabapidamisel peetava kana
pidamiseks. Nimetatud valdkondade
investeering moodustab taotlusega
kavandatava koguinvesteeringu
27 maksumusest:
50,00–90,00% 4
7
üle 90,00%
11
Tootjarühma puhul vaadatakse osakaalu liikmete summaarses müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav) või tootjarühma turustatud
põllumajanduslike toodete müügitulu osakaalu tootjarühma kogu müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav).
6
Taotleja tegeleb ohustatud tõugu loomade (v.a maatõugu Taotlejal on ohustatud tõugu looma 4
piimaveised) kasvatamisega.12 pidamise toetuse alusel kohustus
pidada kokku vähemalt kuut eesti
28 hobuse, eesti raskeveohobuse, tori
universaalsuuna või vana-tori suuna
tõugu hobust.
Taotlejal on ohustatud tõugu looma 4
29 pidamise toetuse alusel kohustus
pidada eesti vutti.
30 Majandus maksimaalselt kokku 30
Taotleja on tootjarühm. Toetust taotleb tootjarühm. 7
31 Ühistegevus
32 Ühistegevus maksimaalselt kokku 7
33 Maksimaalne hindepunktide summa 59
34 Minimaalne hindepunktide summa (25%) 15
12
Ridadel 28 ja 29 toodud hindepunkte ei liideta.
7
Maaeluministri 03.02.2017 määrus nr 14
“Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise
investeeringutoetus”
Lisa 5
(maaeluministri xx.xx 2018 määruse nr xx sõnastuses)
Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede kasvatamise tegevusvaldkonna
hindamiskriteeriumid
Rea nr Üldraamistik Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi Hindepunktid
kirjeldus/alakriteeriumid
Taotleja suhtes ei ole “Eesti maaelu arengukava Taotleja suhtes ei ole MAK 2007– 8
2007–2013” (edaspidi MAK 2007–2013) meetme 1.4 2013 meetme 1.4 raames tehtud
1 “Põllumajandusettevõtete ajakohastamine” (edaspidi toetuse maksmise otsust ega käesoleva
meede 1.4) raames tehtud toetuse maksmise otsust ega toetuse raames tehtud taotluse
käesoleva toetuse raames tehtud taotluse rahuldamise rahuldamise otsust.
otsust. Taotleja suhtes on MAK 2007–2013
meetme 1.4 raames tehtud toetuse
maksmise otsus või käesoleva toetuse
raames taotluse rahuldamise otsus
kokku või eraldi summas:
2 Sotsiaalmajanduslik
kuni 50 000 eurot 5
üle 50 000 euro – 150 000 eurot 3
üle 150 000 euro – 300 000 eurot 2
Taotleja, kes kavandab investeeringu teha saarel. Taotleja, kelle investeeringuobjekt 1
asub saarel või kes kavandab
3 investeeringu teha saarel.
1
4 Sotsiaalmajanduslik maksimaalselt kokku 9
Taotleja, kellel on keskkonnanõuete või loomade heaolu Taotlejal1 on kohustus 3
5 nõuete täitmise kohustus, või taotleja, kes on keskkonnasõbraliku majandamise või
mahetootja. loomade heaolu toetuse alusel.
Taotlejaks2 on mahetootja, kelle 4
ettevõte on mahepõllumajanduse
6 valdkonnas tunnustamise
üleminekuperioodil või tunnustatud.
Taotleja, kes investeerib bioenergia tootmisse. Taotlusega kavandatava 3
koguinvesteeringu maksumusest üle
7 50,00% moodustab bioenergia
tootmisse tehtud investeering.
Keskkond Taotleja, kes ehitab või ostab uue kuivati või ehitab Taotlusega kavandatava 3
ümber olemasoleva. koguinvesteeringu maksumusest üle
8 50,00% moodustab kuivati ostmisse
või ehitamisse tehtud investeering3.
Lisapunktid, kui real 8 märgitud 2
kuivati ehitab või ostab või ehitab
ümber olemasoleva kuivati taotleja,
kes on tootnud viimase kahe
9
kalendriaasta jooksul vähemalt ühe
sertifitseeritud seemne partii. Jooksval
kalendriaastal vaadeldakse
sertifitseeritud seemnepartii tootmist
1
Tootjarühma puhul peab nimetatud kohustus olema tootjarühmal või kõigil tema liikmetel.
2
Taotleja ettevõte on tunnustatud põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määruse nr 26 “Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse
menetlemise kord“ § 1 lõike 1 alusel.
3
Kuivati ehitamiseks või ümberehitamiseks ei loeta vaid katla või põleti ostu. Uue kuivati ehitamise või olemasoleva ümberehitamise üks osa võib olla katla ja kuivati tööks vajalike
statsionaarsete seadmete ostmine.
2
taotlemise tähtajale vahetult eelnenud
kuu viimase päeva seisuga.
Investeering tehakse vedelsõnnikulaoturi4 ostmiseks. Vedelsõnnikulaoturi ostmine
moodustab taotlusega kavandatava
koguinvesteeringu maksumusest:
10
10,00–25,00% 2
üle 25,00% 3
5
Taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla ehitamiseks. Sõnnikuhoidla ehitamine moodustab 1
11 50,00–75,00% taotlusega kavandatava
koguinvesteeringu maksumusest.
Sõnnikuhoidla ehitamine moodustab 2
12 üle 75,00% taotlusega kavandatava
koguinvesteeringu maksumusest.
Lisapunktid, kui ridadel 11 ja 12 2
märgitud sõnnikuhoidla ehitamine
13 tagab taotleja tootmisüksuses peetavate
loomade6 vähemalt 12 kuu sõnniku
koguse mahutavuse.
Lisapunktid, kui ridadel 11 ja 12 3
märgitud sõnnikuhoidla asub
14
nitraaditundlikul alal või see
plaanitakse sinna rajada.
15 Keskkond maksimaalselt kokku 13
4
Ostetav vedelsõnnikulaotur peab olema kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 6 kohaselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide
registrisse kui segamis-, avalõhe-sisestus-, sulglõhe-sisestus- või kõrgsurve-sisestusseadisega laotur.
5
Sõnnikuhoidlaks loetakse ka sügavallapanuga laut, mis mahutab taotleja loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse.
6
Tootmisüksuses peetavate loomade säilitatava sõnniku kogus arvutatakse, lähtudes põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määruse nr 71 “Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse
arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid” lisast 8 ja taotluse esitamisele vahetult
eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registris tootmisüksusesse kuuluvates loomakasvatusehitistes olevate loomade arvust ning munakanade puhul
maksimumvõimsusest. Muude kodulindude puhul arvutatakse säilitatava sõnniku kogus loomakasvatusehitises olevate loomakohtade arvu alusel. Eri loomaliikide pidamise korral
loomaliikide säilitatava sõnniku kogused liidetakse. Sõnnikuhoidla mahutavuse kindlakstegemisel arvestatakse ka taotluses kavandatud loomakasvatusehitise loomakohtade arvuga.
3
Taotleja, kes tõenäoliselt vajab investeeringu tegemiseks Taotleja taotluse esitamisele vahetult
toetust enam. eelnenud kahe majandusaasta
keskmine müügitulu oli vahemikus7:
14 000 – 30 000 eurot 1
16 üle 30 000 euro – 100 000 eurot 3
üle 100 000 euro – 200 000 eurot 5
üle 200 000 euro – 300 000 eurot 3
Majandus
üle 300 000 euro – 700 000 eurot 1
Investeeringuga ehitatakse hoonet või laiendatakse või Taotlusega kavandatavast 2
ehitatakse ümber olemasolevat. koguinvesteeringust üle 50,00%
17
moodustab hoone ehitamisse tehtud
investeering8.
Toetuse ergutava mõju tagamiseks antakse hindepunkte Taotlusega kavandatava 1
taotlejale, kelle investeeringu maksumuse ja müügitulu koguinvesteeringu maksumuse ja
suhe ei ole liiga suur ega väike9. taotleja taotluse esitamisele vahetult
18
eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on üle
3,01.
7
Tootjarühma puhul jagatakse tootjarühma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu tootjarühma liikmete arvuga. Kui tootjarühm ei ole äriregistrile esitanud
majandusaasta aruandeid, siis loetakse tootjarühma müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava müügitulu keskmist.
8
Välja arvatud sõnnikuhoidlasse, sügavallapanuga lauta, mis mahutab taotleja loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse, või kuivatisse tehtud investeering.
9
Kui tootjarühm on äriregistrile esitanud vähem kui kahe majandusaasta aruanded, loetakse tootjarühma puuduva majandusaasta müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava
müügitulu summa.
4
Taotlusega kavandatava 2
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
19
eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 2,01–3,00.
Taotlusega kavandatava 3
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
20
eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 1,00–2,00.
Taotlusega kavandatava 2
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
21
eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 0,50–0,99.
Taotlusega kavandatava 1
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
22
eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 0,11–0,49.
Taotleja on spetsialiseerunud tegutsema valdavalt Taotleja taotluse esitamisele vahetult 9
põllumajanduse valdkonnas. eelnenud kahe majandusaasta
keskmine omatoodetud
23
põllumajanduslike toodete müügitulu
osakaal10 kogu müügitulus oli üle
90,00%.
10
Tootjarühma puhul vaadatakse osakaalu liikmete summaarses müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav) või tootjarühma turustatud
põllumajanduslike toodete müügitulu osakaalu tootjarühma kogu müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav).
5
Taotleja taotluse esitamisele vahetult 7
eelnenud kahe majandusaasta
keskmine omatoodetud
24
põllumajanduslike toodete müügitulu
osakaal9 kogu müügitulus oli
vahemikus 80,01–90,00%.
Taotleja taotluse esitamisele vahetult 5
eelnenud kahe majandusaasta
keskmine omatoodetud
25
põllumajanduslike toodete müügitulu
osakaal9 kogu müügitulus oli
vahemikus 70,00–80,00%.
26 Majandus maksimaalselt kokku 19
27 Ühistegevus Taotleja on tootjarühm. Toetust taotleb tootjarühm. 7
28 Ühistegevus maksimaalselt kokku 7
29 Maksimaalne hindepunktide summa 46
30 Minimaalne hindepunktide summa (25%) 12
6
Maaeluministri 03.02.2017 määrus nr 14
“Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise
investeeringutoetus”
Lisa 3
(maaeluministri xx.xx.2018 määruse nr xx sõnastuses)
Piimatootmise tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid
Rea nr Üldraamistik Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi Hindepunktid
kirjeldus/alakriteeriumid
Taotleja suhtes ei ole “Eesti maaelu arengukava Taotleja suhtes ei ole MAK 2007– 8
2007–2013” (edaspidi MAK 2007–2013) meetme 1.4 2013 meetme 1.4 raames tehtud
1 “Põllumajandusettevõtete ajakohastamine” (edaspidi toetuse maksmise otsust ega
meede 1.4) raames tehtud toetuse maksmise otsust ega käesoleva toetuse raames tehtud
käesoleva toetuse raames tehtud taotluse rahuldamise taotluse rahuldamise otsust.
otsust. Taotleja suhtes on MAK 2007–2013
meetme 1.4 raames tehtud toetuse
maksmise otsus või käesoleva toetuse
raames taotluse rahuldamise otsus
Sotsiaalmajanduslik kokku või eraldi summas:
2
kuni 50 000 eurot 5
üle 50 000 euro – 150 000 eurot 3
üle 150 000 euro – 300 000 eurot 2
Taotleja, kes kavandab investeeringu teha saarel. Taotleja, kelle investeeringuobjekt 1
3 asub saarel või kes kavandab
investeeringu teha saarel.
4 Sotsiaalmajanduslik maksimaalselt kokku 9
1
Taotleja, kellel on keskkonnanõuete või loomade heaolu Taotlejal1 on kohustus 3
5 nõuete täitmise kohustus, või taotleja, kes on mahetootja. keskkonnasõbraliku majandamise või
loomade heaolu toetuse alusel.
Taotlejaks2 on mahetootja, kelle 4
ettevõte on mahepõllumajanduse
6
valdkonnas tunnustamise
üleminekuperioodil või tunnustatud.
Taotleja, kes investeerib bioenergia tootmisse. Taotlusega kavandatava 3
koguinvesteeringu maksumusest üle
7 50,00% moodustab bioenergia
tootmisse tehtud investeering.
Taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla3 ehitamiseks. Laguuntüüpi sõnnikuhoidla ehitamine 3
Keskkond moodustab üle 50,00% taotlusega
8 kavandatava koguinvesteeringu
maksumusest.
Sõnnikuhoidla, välja arvatud 5
laguuntüüpi sõnnikuhoidla ehitamine
9 moodustab 25,00–50,00% taotlusega
kavandatava koguinvesteeringu
maksumusest.
Sõnnikuhoidla, välja arvatud 7
laguuntüüpi sõnnikuhoidla ehitamine
10 moodustab üle 50,00% taotlusega
kavandatava koguinvesteeringu
maksumusest.
1
Tootjarühma puhul peab nimetatud kohustus olema tootjarühmal või kõigil tema liikmetel.
2
Taotleja ettevõte on tunnustatud põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määruse nr 26 “Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse
menetlemise kord“ § 1 lõike 1 alusel.
3
Sõnnikuhoidlaks loetakse ka sügavallapanuga laut, mis mahutab taotleja loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse.
2
Taotleja, kellel sõnnikuhoidla varem 7
puudus, ehitab sõnnikuhoidla, mis
11 moodustab üle 50,00% taotlusega
kavandatava koguinvesteeringu
maksumusest4.
Lisapunktid, kui ridadel 8–11 3
märgitud sõnnikuhoidla ehitamine
12 tagab taotleja tootmisüksuses
peetavate loomade5 vähemalt 12 kuu
sõnniku koguse mahutavuse.
Lisapunktid, kui ridadel 8–11 3
märgitud sõnnikuhoidla asub
13
nitraaditundlikul alal või see
plaanitakse sinna rajada.
Investeering tehakse vedelsõnnikulaoturi6 ostmiseks. Vedelsõnnikulaoturi ostmine
moodustab taotlusega kavandatava
koguinvesteeringu maksumusest:
14
10,00–25,00% 2
üle 25,00% 3
15 Keskkond maksimaalselt kokku 20
4
Nimetatud taotleja ei saa hindepunkte ridadel 8–10 esitatud kriteeriumite alusel.
5
Tootmisüksuses peetavate loomade säilitatava sõnniku kogus arvutatakse, lähtudes põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määruse nr 71 “Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse
arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid” lisast 8 ja taotluse esitamisele vahetult
eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registris tootmisüksusesse kuuluvates loomakasvatusehitistes olevate loomade arvust ning munakanade puhul
maksimumvõimsusest. Muude kodulindude puhul arvutatakse säilitatava sõnniku kogus loomakasvatusehitises olevate loomakohtade arvu alusel. Eri loomaliikide pidamise korral
loomaliikide säilitatava sõnniku kogused liidetakse. Sõnnikuhoidla mahutavuse kindlakstegemisel arvestatakse ka taotluses kavandatud loomakasvatusehitise loomakohtade arvuga.
6
Ostetav vedelsõnnikulaotur peab olema kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 6 kohaselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide
registrisse kui segamis-, avalõhe-sisestus-, sulglõhe-sisestus- või kõrgsurve-sisestusseadisega laotur.
3
Taotleja, kes tõenäoliselt vajab investeeringu tegemiseks Taotleja taotluse esitamisele vahetult
toetust enam. eelnenud kahe majandusaasta
keskmine müügitulu oli vahemikus7:
14 000 – 100 000 eurot 1
üle 100 000 euro – 150 000 eurot 3
16
üle 150 000 euro – 400 000 eurot 5
üle 400 000 euro – 800 000 eurot 3
Majandus
üle 800 000 euro – 1 200 000 eurot 1
Investeeringuga ehitatakse hoone või laiendatakse või Taotlusega kavandatavast 2
ehitatakse ümber olemasolevat. koguinvesteeringust üle 50,00%
17
moodustab hoone ehitamisse tehtud
investeering8.
Toetuse ergutava mõju tagamiseks antakse hindepunkte Taotlusega kavandatava 1
taotlejale, kelle investeeringu maksumuse ja müügitulu koguinvesteeringu maksumuse ja
suhe ei ole liiga suur ega väike9. taotleja taotluse esitamisele vahetult
18
eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on üle
3,01.
7
Tootjarühma puhul jagatakse tootjarühma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu tootjarühma liikmete arvuga. Kui tootjarühm ei ole äriregistrile esitanud
majandusaasta aruandeid, siis loetakse tootjarühma müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava müügitulu keskmist.
8
Välja arvatud sõnnikuhoidlasse või sügavallapanuga lauta, mis mahutab taotleja loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse, tehtud investeering.
9
Kui tootjarühm on äriregistrile esitanud vähem kui kahe majandusaasta aruanded, loetakse tootjarühma puuduva majandusaasta müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava
müügitulu summa.
4
Taotlusega kavandatava 2
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
19 eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 2,01–3,00.
Taotlusega kavandatava 3
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
20
eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 1,00–2,00.
Taotlusega kavandatava 2
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
21
eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 0,50–0,99.
Taotlusega kavandatava
koguinvesteeringu maksumuse ja 1
taotleja taotluse esitamisele vahetult
22 eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 0,11–0,49.
Taotleja on spetsialiseerunud tegutsema valdavalt Taotleja taotluse esitamisele vahetult 9
põllumajanduse valdkonnas. eelnenud kahe majandusaasta
keskmine omatoodetud
23 põllumajanduslike toodete müügitulu
5
osakaal10 kogu müügitulus oli üle
90,00%.
Taotleja taotluse esitamisele vahetult 7
eelnenud kahe majandusaasta
keskmine omatoodetud
24 põllumajanduslike toodete müügitulu
osakaal9 kogu müügitulus oli
vahemikus 80,01–90,00%.
Taotleja taotluse esitamisele vahetult 5
eelnenud kahe majandusaasta
keskmine omatoodetud
25 põllumajanduslike toodete müügitulu
osakaal9 kogu müügitulus oli
vahemikus 70,00–80,00%.
Taotleja, kes peab taotlemise tähtajale 4
vahetult eelnenud kuu viimase päeva
seisuga põllumajandusloomade
26 Taotleja tegeleb maatõugu piimaveiste kasvatamisega. registri andmetel vähemalt kuut
maatõugu piimalehma või kelle
peetavatest kõigist piimalehmadest on
maatõugu piimalehmi üle 50,00%.
27 Majandus maksimaalselt kokku 23
10
Tootjarühma puhul vaadatakse osakaalu liikmete summaarses müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav) või tootjarühma turustatud
põllumajanduslike toodete müügitulu osakaalu tootjarühma kogu müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav).
6
28 Ühistegevus Taotleja on tootjarühm. Toetust taotleb tootjarühm. 7
29 Ühistegevus maksimaalselt kokku 7
30 Maksimaalne hindepunktide summa 57
31 Minimaalne hindepunktide summa (25%) 14
7
Maaeluministri 03.02.2017 määrus nr 14
“Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise
investeeringutoetus”
Lisa 6
(maaeluministri xx.xx 2018 määruse nr xx sõnastuses)
Muude põllumajandussaaduste tootmise (kaasa arvatud mesindus) tegevusvaldkonna
hindamiskriteeriumid
Rea nr Üldraamistik Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi Hindepunktid
kirjeldus/alakriteeriumid
Taotleja suhtes ei ole “Eesti maaelu arengukava Taotleja suhtes ei ole MAK 2007– 8
2007–2013” (edaspidi MAK 2007–2013) meetme 1.4 2013 meetme 1.4 raames tehtud
1 “Põllumajandusettevõtete ajakohastamine” (edaspidi toetuse maksmise otsust ega
meede 1.4) raames tehtud toetuse maksmise otsust ega käesoleva toetuse raames tehtud
käesoleva toetuse raames tehtud taotluse rahuldamise taotluse rahuldamise otsust.
otsust. Taotleja suhtes on MAK 2007–2013
meetme 1.4 raames tehtud toetuse
maksmise otsus ja käesoleva toetuse
raames taotluse rahuldamise otsus
Sotsiaalmajanduslik kokku või eraldi summas:
2
kuni 50 000 eurot 4
üle 50 000 euro – 150 000 eurot 3
üle 150 000 euro – 300 000 eurot 2
Taotleja, kes kavandab investeeringu teha saarel. Taotleja, kelle investeeringuobjekt 1
3 asub saarel või kes kavandab
investeeringu teha saarel.
4 Sotsiaalmajanduslik maksimaalselt kokku 9
1
Taotleja, kellel on keskkonnanõuete või loomade heaolu Taotlejal1 on kohustus 3
5 nõuete täitmise kohustus, või taotleja, kes on keskkonnasõbraliku majandamise või
mahetootja. loomade heaolu toetuse alusel.
Taotlejaks2 on mahetootja, kelle 4
ettevõte on mahepõllumajanduse
6 valdkonnas tunnustamise
üleminekuperioodil või tunnustatud.
Taotleja, kes investeerib bioenergia tootmisse. Taotlusega kavandatava 3
koguinvesteeringu maksumusest üle
7
50,00% moodustab bioenergia
tootmisse tehtud investeering.
Taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla3 ehitamiseks. Sõnnikuhoidla ehitamine moodustab 1
50,00–75,00% taotlusega
8
Keskkond kavandatava koguinvesteeringu
maksumusest.
Sõnnikuhoidla ehitamine moodustab 2
9 üle 75,00% taotlusega kavandatava
koguinvesteeringu maksumusest.
Lisapunktid, kui ridadel 8 ja 9 2
märgitud sõnnikuhoidla ehitamine
tagab taotleja tootmisüksuses
10
peetavate loomade4 vähemalt 12 kuu
sõnniku koguse mahutavuse.
1
Tootjarühma puhul peab nimetatud kohustus olema tootjarühmal või kõigil tema liikmetel.
2
Taotleja ettevõte on tunnustatud põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määruse nr 26 “Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse
menetlemise kord“ § 1 lõike 1 alusel.
3
Sõnnikuhoidlaks loetakse ka sügavallapanuga laut, mis mahutab vähemalt taotleja loomade kaheksa kuu sõnniku koguse.
4
Tootmisüksuses peetavate loomade säilitatava sõnniku kogus arvutatakse, lähtudes põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määruse nr 71 “Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse
arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid” lisast 8 ja taotluse esitamisele vahetult
eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registris tootmisüksusesse kuuluvates loomakasvatusehitistes olevate loomade arvust ning munakanade puhul
maksimumvõimsusest. Muude kodulindude puhul arvutatakse säilitatava sõnniku kogus loomakasvatusehitises olevate loomakohtade arvu alusel. Eri loomaliikide pidamise korral
loomaliikide säilitatava sõnniku kogused liidetakse. Sõnnikuhoidla mahutavuse kindlakstegemisel arvestatakse taotluses kavandatud loomakasvatusehitise loomakohtade arvuga.
2
Lisapunktid, kui ridadel 8 ja 9 3
märgitud sõnnikuhoidla asub
11
nitraaditundlikul alal või see
plaanitakse sinna rajada.
Investeering tehakse vedelsõnnikulaoturi5 ostmiseks. Vedelsõnnikulaoturi ostmine
moodustab taotlusega kavandatava
koguinvesteeringu maksumusest:
12
10,00–25,00% 2
üle 25,00% 3
13 Keskkond maksimaalselt kokku 13
Taotleja, kes tõenäoliselt vajab investeeringu tegemiseks Taotleja taotluse esitamise aastale
toetust enam. vahetult eelnenud kahe majandusaasta
keskmine müügitulu oli vahemikus6:
14 000 – 30 000 eurot 2
14
üle 30 000 euro – 100 000 eurot 4
Majandus
üle 100 000 euro – 200 000 eurot 2
üle 200 000 euro – 300 000 eurot 1
Investeeringuga ehitatakse hoone või laiendatakse või Taotlusega kavandatavast 2
ehitatakse ümber olemasolevat. koguinvesteeringust üle 50,00%
15
5
Ostetav vedelsõnnikulaotur peab olema kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 6 kohaselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide
registrisse kui segamis-, avalõhe-sisestus-, sulglõhe-sisestus- või kõrgsurve-sisestusseadisega laotur.
6
Tootjarühma puhul jagatakse tootjarühma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu tootjarühma liikmete arvuga. Kui tootjarühm ei ole äriregistrile esitanud
majandusaasta aruandeid, siis loetakse tootjarühma müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava müügitulu keskmist.
3
moodustab hoone ehitamisse tehtud
investeering7.
Toetuse ergutava mõju tagamiseks antakse hindepunkte Taotlusega kavandatava 1
taotlejale, kelle investeeringu maksumuse ja müügitulu koguinvesteeringu maksumuse ja
suhe ei ole liiga suur ega väike 8. taotleja taotluse esitamisele vahetult
16 eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on üle
3,01.
Taotlusega kavandatava 2
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
17 eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 2,01–3,00.
Taotlusega kavandatava 3
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
18 eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 1,00–2,00.
Taotlusega kavandatava 2
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
19
eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 0,50–0,99.
7
Välja arvatud sõnnikuhoidlasse või sügavallapanuga lauta, mis mahutab taotleja loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse, tehtud investeering.
8
Kui tootjarühm on äriregistrile esitanud vähem kui kahe majandusaasta aruanded, loetakse tootjarühma puuduva majandusaasta müügituluks tema liikmete vastava aasta vastava
müügitulu summa.
4
Taotlusega kavandatava 1
koguinvesteeringu maksumuse ja
taotleja taotluse esitamisele vahetult
20 eelnenud kahe majandusaasta
keskmise müügitulu suhtarv on
vahemikus 0,11–0,49.
Taotleja on spetsialiseerunud tegutsema valdavalt Taotleja taotluse esitamisele vahetult 9
põllumajanduse valdkonnas. eelnenud kahe majandusaasta
keskmine omatoodetud
21 põllumajanduslike toodete müügitulu
osakaal9 kogu müügitulus oli üle
90,00%.
Taotleja taotluse esitamisele vahetult 7
eelnenud kahe majandusaasta
keskmine omatoodetud
22 põllumajanduslike toodete müügitulu
osakaal8 kogu müügitulus oli
vahemikus 80,01–90,00%.
Taotleja taotluse esitamisele vahetult 5
eelnenud kahe majandusaasta
keskmine omatoodetud
23 põllumajanduslike toodete müügitulu
osakaal8 kogu müügitulus oli
vahemikus 70,00–80,00%.
9
Tootjarühma puhul vaadatakse osakaalu liikmete summaarses müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav) või tootjarühma turustatud
põllumajanduslike toodete müügitulu osakaalu tootjarühma kogu müügitulus (kui vastava majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav).
5
Investeering tehakse valdkonda, kus Eesti isevarustatuse Investeering tehakse marjade, puu-
tase ei ole täidetud. või köögivilja kasvatamisse või
mesinduse arendamisse. Nimetatud
valdkondadesse planeeritud
investeering moodustab
24 koguinvesteeringust:
50,00–90,00% 4
üle 90,00% 7
25 Majandus maksimaalselt kokku 25
26 Ühistegevus Taotleja on tootjarühm. Toetust taotleb tootjarühm. 7
7
27 Ühistegevus maksimaalselt kokku
28 Maksimaalne hindepunktide summa 45
29 Minimaalne hindepunktide summa (25%) 11
6
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 31.07.2018 nr 1.4-3/992
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri 3. veebruari 2014. a määruse nr
14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muutmise
eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Tamm
Maaeluminister
Lisad:
1. EN_2018.docx
2. SK_2018.docx
4. L_3_2018_piim.docx
5. L_4_2018_loom.docx
6. L_5_2018_teravili.docx
7. L_6_2018_muu.docx
Harry Pässa 625 6527,
[email protected]
Jaana Lepik 625 6202,
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EELNÕU
31.07.2018
MÄÄRUS
… .2018 nr …..
Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14
“Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise
investeeringutoetus” muutmine
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67
lõike 2 alusel.
Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määrust nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse
parandamise investeeringutoetus” muudetakse järgmiselt:
1) paragrahvi 14 punktis 2 asendatakse tekstiosa “31. detsembril” tekstiosaga “30. juunil”;
2) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
“(31) Toetust antakse kuni 70 protsenti abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetuse taotleja on
kaitstud töö teenust või töötamise toetamise teenust saaval isikul võimaldanud oma ettevõttes
ühe aasta jooksul enne taotluse esitamise tähtpäevale vahetult eelnenud kuu viimasest päevast
arvates teha tööd vähemalt korra kvartalis.”;
3) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
“(4) Kui toetust taotleb noor ettevõtja või tootjarühm, võib toetuse määra suurendada
viie protsendi võrra, kuid mitte rohkem kui 70 protsendini.”;
4) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
“31) kaitstud töö või töötamise toetamise teenuse osutaja nimi ning äriregistri või
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood, kui taotleja taotleb kõrgemat toetuse määra
§ 18 lõike 31 alusel;”;
5) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
“(5) Kui taotleja soovib saada hindepunkte lisa 3 real 12, lisa 4 real 12, lisa 5 real 13 või lisa 6
real 10 kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel, esitab ta lisaks järgmised andmed:
1) andmed ettevõttesse või ettevõtte terviklikuks üksuseks olevasse osasse (edaspidi koos
tootmisüksus) kuuluva loomakasvatusehitise kohta, milles peetavate loomade sõnnik on
kavandatud ladustada ehitatavasse sõnnikuhoidlasse, sealhulgas selle loomakasvatusehitise
kohta, mille ehitamine on kavandatud taotluses;
2) andmed tootmisüksusesse kuuluvate sõnnikuhoidlate, sealhulgas nende mahu kohta;
3) kui taotlusega kavandatakse loomakasvatusehitise ehitamist, siis andmed selle looma liigi,
vanuse või toodangurühma kohta, keda kavatsetakse selles hoones pidama hakata;
4) teave tootmisüksuses lindude, välja arvatud munakanade pidamiseks ettenähtud
loomakohtade kohta;
5) andmed tootmisüksusesse kuuluvasse sõnnikuhoidlasse investeeringu järel ladustatava
sõnniku tüübi kohta.”;
6) paragrahvi 23 lõiget 4 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
“8) kui taotleja soovib saada hindepunkte lisa 3 real 12, lisa 4 real 12, lisa 5 real 13 või lisa 6
real 10 kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel, siis dokument või muu asjakohane tõend,
millest nähtub loomakohtade arv loomakasvatusehitises, kus peetakse kodulinde;
9) kui taotleja taotleb kõrgemat toetuse määra § 18 lõike 31 alusel, siis kaitstud töö teenuse
osutaja või töötamise toetamise teenuse osutaja kinnitus selle kohta, et taotleja on võimaldanud
oma ettevõttes teha tööd vähenenud või puuduva töövõimega isikul vähemalt viidatud lõikes
sätestatud mahus.”;
7) paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
“11) esitada ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest
dokumendid, mis tõendavad, et § 4 lõike 1 punktides 1, 3 ja 10 ning § 4 lõike 2 punktides 1–3,
6–8 ja 11 nimetatud tegevustest on ellu viidud osa, mis moodustab vähemalt 20 protsenti
tegevuste abikõlblikust maksumusest;”;
8) paragrahvi 29 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna “tegemisest” tekstiosaga “, kuid
hiljemalt 2023. aasta 30. juunil”;
9) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
“(7) Paragrahvi 29 lõike 3 punktis 11 sätestatut ei kohaldata enne 2018. aastat taotluse esitanud
toetuse saajate suhtes.”;
10) lisad 3–6 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Tamm
Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Illar Lemetti
Kantsler
Lisad:
1. Lisa 3 Piimatootmise tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid
2. Lisa 4 Loomakasvatuse (välja arvatud piimatootmine ja mesindus) tegevusvaldkonna
hindamiskriteeriumid
3. Lisa 5 Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamise tegevusvaldkonna
hindamiskriteeriumid
4. Lisa 6 Muude põllumajandussaaduste tootmise (kaasa arvatud mesindus) tegevusvaldkonna
hindamiskriteeriumid
2
3
SELETUSKIRI
maaeluministri määruse “Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14
“Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muutmine”
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Maaeluministri määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise
seaduse (edaspidi ELÜPS) § 67 lõike 2 alusel “Eesti maaelu arengukava 2014−2020” (edaspidi
arengukava) tegevuse liigi 4.1 “Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse
parandamiseks” (edaspidi meede 4.1) rakendamiseks.
Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse
parandamise investeeringutoetus” (edaspidi kehtiv määrus) muutmise määrusega (edaspidi
eelnõu):
• kehtestatakse toetuse määr kuni 70% abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetuse taotleja
on oma tegevuses kaasanud kaitstud töö teenust või töötamise toetamise teenust saanud
isikuid;
• kehtestatakse, et sõltumata taotlejast ja kavandatavast tegevusest on maksimaalne
toetuse määr 70%toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest;
• lisatakse eelistus tootmisüksusesse sõnniku säilitamiseks miinimumnõuetest suurema
võimaluse rajamise eest;
• lisatakse tingimus, et kui toetust taotletakse ehitustegevuseks, tuleb investeeringu
elluviimisega alustada esimese aasta jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist
(ellu tuleb viia vähemalt 20% toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest). See
tähendab, et arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi
PRIA) poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist tuleb ühe aasta jooksul ellu viia osa,
mis moodustab vähemalt 20% toetatava ehitustegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna
põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo peaspetsialist Harry Pässa (625 6527,
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegid Maaeluministeeriumi
õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (625 6202,
[email protected]). Keeleliselt toimetas
eelnõu Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 10 punktist.
Eelnõu punktides 1 ja 8 muudetakse liisingumaksete abikõlblikkuse maksimaalset tähtaega ja
investeeringu elluviimist tõendavate dokumentide esitamise maksimaalset tähtaega. Kehtiva
määruse alusel on liisingumaksed abikõlblikud, kui asja omandiõigus läheb üle viie aasta
möödudes arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 31.12.
2023. Pärast muudatust on liisingumaksed endiselt abikõlblikud, kui asja omandiõigus läheb
üle viie aasta möödudes arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid
1
muutub kuupäev, mis ajaks peab omandiõigus olenemata viie aasta täitumisest üle minema –
selleks kuupäevaks on 30.06 2023.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta,
nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 65 lõike 2
kohaselt on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud
juhul, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on tasutud hiljemalt 31. detsembril 2023.
Nimetatud lõike teine lause täpsustab, et lisaks on kulud toetuse saamiseks kõlblikud ainult
juhul, kui makseasutus (s.o PRIA) maksab asjaomase abi tegelikult välja enne 31. detsembrit
2023. Tagamaks, et PRIA jõuaks programmiperioodi lõppu jäävaid väljamakseid teha enne
2023. aasta 31. detsembrit, ja võimaldamaks PRIA-le ka kuludokumentide menetlemiseks
mõistlik aeg, siis tuuakse nii abikõlblikkust tõendavate kuludokumentide esitamise kui ka
omandiõiguse ülemineku tähtaeg varasemaks. Kehtiva määruse alusel teeb PRIA toetuse
maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja
arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste kuludokumentide saamisest.
Arvestades nimetatud aega ja võimalikku aega vaidemenetlusteks on vajalik, et asja
omandiõigus peab olema üle läinud hiljemalt 30. juunil 2023. Samuti peavad kulu abikõlblikust
tõendavad dokumendid olema PRIAle esitatud hiljemalt 30. juunil 2023.
Muudatus ei puuduta juba toimunud taotlusvoorudes toetuse saajaid (taotlusvoorud I-V), kuna
nende taotlusvoorudes toetust saanute tegevuste elluviimise tähtpäev saabub enne 31.
detsembrit 2023.
Eelnõu punktid 2 ja 4 ning punkti 6 teine osa puudutavad kõrgema toetuse määra
kehtestamist taotlejatele, kes on oma tegevuses kaasanud Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi
vahenditest finantseeritavaid kaitstud töö teenust (hõlmab nii lühi- kui pikaajalist kaitstud tööd)
või töötamise toetamise teenust saavaid isikuid.
Ettevõtjatel, kes kaasavad vähenenud või puuduva töövõimega isikuid suurendatakse toetuse
määra kuni 70%, sest lisaks põllumajanduslikele investeeringutele on neil vaja teha ka
täiendavaid investeeringuid tagamaks vähenenud või puuduva töövõimega isikutele vajalikud
töötingimused. Kõrgema toetuse määra seadmise eesmärgiks on motiveerida
põllumajandustootjaid senisest enam kaasama oma majandustegevuses vähenenud või puuduva
töövõimega isikuid. Vähenenud või puuduva töövõimega isikutele töö pakkumine võimaldab
neil olla senisest iseseisvamad ning ühiskonda kaasatumad. Põllumajandustootmisega seotud
tegevus on üheks nende inimeste ühiskonda kaasamise võimaluseks, mis aitab kaasa nende
füüsilise ja vaimse tervise paranemisele.
Toetust antakse jätkuvalt vaid põllumajanduslike investeeringute tegemiseks, kuid arvestades,
et vähenenud või puuduva töövõimega isikutele sobivate töökohtade loomine nõuab
täiendavaid investeeringuid on neil ettevõtjatel võimalik põllumajanduslik investeering teha
madalama omaosalusega.
Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest finantseeritavad kaitstud töö teenust või
töötamise toetamise teenust saavad isikud saavad riigilt nii öelda tervikteenuse (lisaks töötamise
võimalusele ka nõustamine, juhendamine ja psühholoogiline tugi). See tähendab, et nimetatud
2
programmide eesmärk on tuua vähenenud või puuduva töövõimega isik tööturule võimalikult
pikaks ajaperioodiks. Muudatus aitab kaasa Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi
eelarvevahendite kaasaabil püstitatud vähenenud või puuduva töövõimega isikute tööturule
kaasamiseks püstitatud eesmärkide täitmisele ning nimetatud vahendite täielikuma kasutuse
tagamisele.
Pikaajalise kaitstud töö (edaspidi PKT) teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi
vahenditest finantseeritava projekti “Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine”
raames, mis on toetuse andmise tingimuste “Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse
tõstmine ja nende töötamise soodustamine” üheks alategevuseks (prioriteetne suund “Tööturule
juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine”). Vastavad teenuse osutajad
peavad looma sinna suunatud inimestele töö tegemise võimaluse vastavalt kaitstud ja
kohandatud töökeskkonnas, sh kaasates võimalikult mitmekesiseid töökohti erinevate
tööandjate juures ning osutama abi tööle saamiseks avatud tööturul. PKT teenus on mõeldud
inimestele, kelle töövõimetusprotsent on 80-100% ning kelle töövõimetuse on tinginud üks
alljärgnevatest põhjustest:
• raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;
• liitpuue;
• nägemispuue;
• peaajutrauma või ajukahjustusest tekitatud haigus.
Lühiajalise kaitstud töö (edaspidi LKT) teenuse hankeid korraldab Töötukassa
organisatsioonidele, kelle juurest peaksid inimesed pärast töötamise harjutamist avatud
tööturule edasi liikuma. LKT keskkonnas valmistatakse klienti ette avatud tööturul töötamiseks
ja teda toetatakse tööle asumisel ja töötamise algusperioodil. LKT teenus on mõeldud eelkõige
inimestele, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, intellektipuue,
peaajutrauma või ajukahjustus, nägemispuue või liitpuue.
Töötamise toetamise teenust rahastatakse riigieelarvest. Teenuse osutamist korraldab
Sotsiaalkindlustusamet. Töötamise toetamise teenust on õigus saada raske, sügava või püsiva
kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.
Sotsiaalametist saadud andmete kohaselt oli aastatel 2017‒2018 neid põllumajandusettevõtteid,
kes kasutasid pikaajalise kaitstud töö teenusel olevaid isikuid, kaheksa ning töötamise toetamise
teenusel olevaid isikuid kasutas üks põllumajandusettevõte. Töötukassast saadud andmete
kohaselt oli Töötukassa partnereid lühiajalise kaitstud töö teenuse osutamisel aastatel 2017‒
2018 ligikaudu 20 asutust.
Toetuse taotlusel ei ole vajadust esitada vähenenud töövõimega isiku isikuandmeid. PRIA
kontrollib PKT ja töötamise toetamise teenuse osutajad Sotsiaalkindlustusametilt saadud
andmete alusel. Nimetatud teave on leitav ka Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt:
1. http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kaitstud-
too#Pikaajaline%20kaitstud%20t%C3%B6%C3%B6
2. http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Erihoolekanne/erihoolekande_teenusekohtade_tabel_01.03.2018.pdf
LKT teenuse osutajaid kontrollitakse Töötukassalt saadavate andmete alusel. Teenuse osutaja
ei ole toetuse taotleja vaid isik, kes korraldab vähenenud või puudega isikutele töötegemise
võimaluse, otsib sobivad ettevõtjad ning juhendab ja toetab neid selle juures.
3
Toetuse taotleja esitab koos avaldusega PKT, LKT või töötamise toetamise teenuse osutaja
kinnituskirja, milles nähtub, et teenuse osutaja on pakkunud toetuse taotleja juures töö tegemise
võimalust vähenenud või puuduva töövõimega inimesele. Toetuse taotleja juures töötamiseks
ei pea see isik olema sõlminud töösuhet käsitlevat lepingut toetuse taotlejaga, vaid töösuhe
korraldatakse vastavalt PKT, LKT või töötamise teenuse osutamise lepingus kehtestatud
tingimustel. See tähendab, et töö tegevmiseks on sõlmitud leping hoopis teenuse osutaja ja
vähenenud või puuduva töövõimega isiku vahel, mille liik sõltub tehtava töö iseloomust
(tööleping, käsundusleping (sh vabatahtliku töö leping), töövõtuleping). Kinnituskirja sisu ei
pea kajastama teavet vähenenud või puuduva töövõimega inimese toetuse taotleja juures töö
tegemise aluseks olevate sõlmitud lepingute (tööleping või võlaõiguslik leping) kohta.
Eelnõu punktis 3 sätestatakse, et käesoleva toetuse raames on toetuse maksimaalne suurus
70% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Varasemalt oli võimalik noorel
ettevõtjal ja tootjarühmal toetust saada kuni 75% abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetust
taotleti niisutussüsteemi ehitamiseks. Muudel juhtudel oli toetuse maksimaalne suurus ka siiani
niisutusinvesteeringute puhul kuni 70% abikõlblikust kulust. Seni toimunud taotlusvoorudes ei
ole toetuse taotlejad kasutatud võimalust 75% määraga toetuse taotlemiseks. Arvestades
asjaolu, et kõrgem toetuse määr soosib üldjuhul toetatavate teenuse hindade kasvu ning soov
on meetme raames toetada võimalikult paljusid ettevõtjaid, seatakse edaspidi maksimaalseks
toetuse määraks 70% abikõlbliku kulu maksumusest.
Eelnõu punktidega 5 ja 10 lisatakse eelistus põllumajandustootjale, kes võtavad kohutuse
investeerida sõnnikuhoidlasse eesmärgiga mahutada tootmisüksuse sõnnikuhoidlates vähemalt
12 kuu sõnniku kogus. Muudatuse eesmärk on motiveerida taotlejaid rajama oma
tootmisüksusesse sõnniku mahutamise võimalus, mis ületab veeseaduses sätestatud
miinimumnõudeid.
Eelnõu punktis 10 kehtestatakse määruse lisad 3–6 uues sõnastuses.
Hindamiskriteeriumis “Taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla ehitamiseks“ lisatakse uus
alamkriteerium nendele põllumajandustootjatele, kes kavandavad teha investeeringu
mahutamaks tootmisüksuses peetavate loomade vähemalt 12 kuu sõnniku koguse. Arvesse
tuleb võtta nii taotleja taotluse esitamisel ajal peetavad loomad, kelle arv tehakse kindlaks
põllumajandusloomade registri andmete alusel kui ka rajamisel olevasse
loomakasvatushoonesse kavandatud loomakohtade arv. Kavandatud loomakohtade arvu
avaldamine vähemalt 12 kuu sõnniku koguse arvestamiseks on vajalik, kuna lisanduvatelt
loomadelt saadava sõnniku koguse tõttu võivad tootmisüksuse sõnnikuhoidlad mahutada
vähem kui 12 kuu sõnniku koguse. Muudatuse ajendiks oli 2017. aasta erakordselt vihmane
sügis, mis tõi teravalt esile, et sõnnikuhoidlate mahutavus ei ole piisav, kui sõnnikuhoidlaid ei
ole võimalik ettenähtud ajal tühjendada. Lisaks selgub Maaülikooli poolt 2018. aastal koostatud
aruandest “Veeseaduse nõuetest tulenevate põllumajandustootjate investeeringuvajaduste
analüüsi koostamine”, et oluline osa väiketootjatest ladustab kuni kaheksa kuu sõnnikut laudas,
lauda kõrval, aunas või sõnnikuhoidlas (44% vastanutest) ning veerand väiketootjatest (26%)
ladustab sõnnikut enne selle tarvitamist 12 kuud ning veel väiksem osa veelgi kauem ehk 18
kuud ja enam. Nimetatud aruandes tehakse järeldus, et praktikas peaks väiketootja
sõnnikuhoidla mahutama vähemalt 12 kuu sõnniku koguse. Samuti kinnitas
Keskkonnaministeeriumi tellimusel OÜ Consultare poolt läbiviidud uuring
“Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur” (Tartu, 2017), et
klastris 300-500 loomühikut on sõnnikuhoidlate maht piisav 42%-l ettevõtetest ning klastris
500+ loomühikut on enamusel ettevõtetel küll olemas keskkonnakompleksluba, mille raames
4
kontrollitakse ka sõnnikuhoidlate mahu piisavust, kuid kogutud andmete põhjal võib
sõnnikuhoidlate mahutavusega olla probleeme kolmandikul ettevõtetest. Nimetatud uuringu
järeldustes on välja toodud, et suurte piimafarmide puhul tuleb pöörata tähelepanu
sõnnikuhoidlate piisava mahu tagamisele ja vajadusel tahesõnnikuhoidlate rekonstrueerimisele.
Üldjuhul toimub tootmisüksuse sõnnikuhoidlate mahu määratlemine põllumajandusloomade
registris oleva loomade arvu alusel. Kuna põllumajandusloomade register kodulindude arvu
kohta andmeid ei sisalda, kuid sisaldab munakanade korral teavet munakanade pidamiseks
ettenähtud loomakasvatushoone, -rajatise või loomade pidamiseks piiritletud ala
maksimumvõimsus kohta, siis munakanade korral määratletakse sõnnikuhoidla maht
maksimumvõimsuse alusel. Kuna põllumajandusloomade registris ei ole andmeid ka muude
kodulindude kohta, siis nende puhul tuleb toetuse taotlusel esitada loomakasvatusehitises olev
kodulindude pidamiseks ettenähtud loomakohtade arv. Dokumendiks või asjakohaseks
tõendiks, mis sisaldab teavet loomakohtade arvu kohta, võib olla ehitusprojekti põhiprojekti
seletuskiri, akt, tõend, luba jms dokument.
Sõnnikuhoidla 12 kuu mahtuvus arvutatakse põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määruse
nr 71 “Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu
arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise
koefitsiendid” lisa 8 alusel. See tähendab, et sõnnikuhoidla suuruse määratlemisel eeldatakse,
et tootmisüksuses peetavaid loomi peetakse pidevalt siseruumides sõltumata sellest, kas loomi
tegelikult karjatakse väljas või mitte (s.o karjatamisperioodiga ei arvestata). Sõnnikuhoidla
mahutavuse leidmiseks on võimalik kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutus poolt avaldatud
sõnnikuhoidlate mahu arvutamise kalkulaatorit:
https://www.pikk.ee/valdkonnad/keskkond/sonniku-naitajate-kalkulaator/#.Wiagd2cUky8.
Tootmisüksuseks loetakse ettevõtet tervikuna või selle terviklikuks üksuseks olevat osa, mis
moodustub ühest või mitmest loomkasvatusehitisest , kus peetakse ühte või mitut liiki loomi.
Sõnnikuhoidla, mille kohta toetust taotletakse, peab olema selles tootmisüksuses peetavate
loomade sõnnikukäitlusega otseselt liituv ja tehniliselt või logistiliselt seotud. Tootmisüksuses
olevate loomkasvatusehitiste omavaheline kaugus ei üheselt määratud, kuid arvestama peab
toetuse taotleja senise toomistegevusega ja sõnnikukäitlusega. Kavandatav sõnnikuhoidla võib
asuda ka tootmisüksusest kaugemal, kui seda tingib kasutuses oleva haritava maa kaugus
toomisüksusest. Näiteks võib olla otstarbekas vedada loomadelt saadav sõnnik põldude lähedal
asuvasse sõnnikuhoidlasse.
Lisaks täpsustatakse lisas 3 hindamiskriteeriumi “Taotleja tegeleb maatõugu piimaveiste
kasvatamisega” sõnastust. Muudatuse kohaselt saab hindepunkte taotleja, kes peab taotlemise
tähtpäevale vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registri
andmetel vähemalt kuut maatõugu piimalehma või kelle maatõugu piimalehmade osakaal
moodustab enam kui 50,00% kõigist tema peetavatest piimalehmadest. Muudatus täpsustab, et
hindepunkte saavad vaid need põllumajandustootjad, kes peavad põllumajandusloomade
registri andmetel maatõugu piimalehmi, mitte maatõugu pulle, pullikuid, vasikaid ja lehmikuid.
Kuna tegevusvaldkond “Piimatootmine“ on suunatud eeskätt piimatootjatele, siis võimaldab
määruse muudatus täpsemini suunata toetust nendele põllumajandustootjatele, kes tegelevad
maatõugu veistelt saadava piima tootmisega.
Eelnõu punktid 7 ja 10 sätestavad, et toetuse saajal tuleb § 4 lõike 1 punktides 1, 3 ja 10 ning
§ 4 lõike 2 punktides 1, 2, 3, 6, 7, 8 ja 11 nimetatud tegevuste abikõlblikust maksumusest
(ehitustegevused) esimese aasta lõpuks teostada osa, mille maksumus moodustab vähemalt
5
20% kogu taotluse ehitustegevusega seonduva toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest.
Tähtaja arvestus algab PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Muudatuse eesmärk
on kohustada toetuse saajaid kavandatud tegevuste elluviimisega alustama võimalikult ruttu
pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist, et tagada investeeringu tähtaegne elluviimine.
Lisaks võimaldab muudatus paremini planeerida Euroopa Liidu ja riigieelarveliste vahendite
kasutust, kuna võimaldab kiiremini määratleda toetuse saajad, kes tõenäoliselt ei suuda
kavandatud investeeringuid ellu viia. Muudatus puudutab vaid ehitustegevust, kuna võrreldes
mobiilsete masinate ja seadmete soetamiseks tehtavate investeeringutega, on investeering
ehitustegevusse mahukam ja pikemaajalist kavandamist nõudev. Esimese nelja taotlusvooru
raames on esimese aasta jooksul pärast toetuse määramise otsust ellu viidud ehitamisega seotud
investeeringuid ligi poole vähem, võrreldes kõigi taotlusvoorude toetatavate tegevuste
keskmise näitajaga.
Tabel: Makstud toetuse osakaal kogu määratud toetussummast esimese aasta lõpuks
Taotlusvoor Makstud toetuse osakaal kogu määratud toetussummast esimese aasta lõpuks
Ehitamise seotud tegevused Kõik määratud tegevused
I voor 17% 34%
II voor 39% 37%
III voor 14% 27%
IV voor 9% 17%
Keskmine 15% 29%
Algandmed: PRIA
Meetme 4.1 I-IV taotlusvoorus määratud toetusest loobunutest moodustavad toetuse saajad, kes
on toetust saanud ehitustegevuseks ligi 60% ning nende poolt kasutamata jäänud toetusumma
ligi 70% kogu loobutud toetussummast. Kokku on I-IV taotlusvoorus olnud seitse toetuse
saajat, kes on loobunud toetuse elluviimisest. Neile määrati toetust kokku 1,9 miljonit eurot.
Kohustus teha 20% investeeringu mahust on komisjoni määruse 640/2014 tähenduses muu
kohustus, mis tähendab, et selle rikkumise korral on võimalik PRIAl sanktsioonina vähendada
määratud toetust osaliselt või täielikult.
Kohustus teha ehitsutegevuste korral esimese aasta lõpuks vähemalt 20% investeeringu mahust
ei kohaldata enne 2018. aastat taotluse esitanud ( I-IV taotlusvoor) toetuse saajate suhtes.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr
1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 320–469), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa
Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013,
lk 487–548)ning komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi
osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses
6
kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste
toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73).
Eelnimetatud Euroopa Liidu õigusaktidega saab tutvuda internetis Euroopa Liidu õigusaktide
andmebaasis aadressil http://europa.eu.int/eur-lex.
4. Määruse mõjud
Määrus toob kaasa kaudsed positiivsed mõjud nii keskkonna- kui sotsiaalmajanduslikul
tasandil.
Kõrgema toetuse määra kehtestamine (kuni 70% abikõlbliku kulu maksumusest) juhul, kui
toetuse taotleja on oma tegevuses kaasanud kaitstud töö või töötamise toetamise teenusel
olevaid vähenenud või puuduva töövõimega isikuid, aitab kaasa vähenenud või puuduva
töövõimega isikute tööturule kaasamisele ning suurendab põllumajandustootja huvi nende
kaasamiseks põllumajandustootmises. Kokku on sellised põllumajandustootjaid, kes on
kaasanud oma ettevõttes vähenenud või puuduva töövõimega isikuid, kaheksa.
Samuti võimaldab määruse muudatus, läbi tegevuste elluviimise esimesele osale tähtaja
seadmise, tagada MAK 2014-2020 eelarvevahendite tõhusamat kasutust.
Määruse muudatus, mis kehtestab täiendavad eelistused nendele põllumajandustootjatele, kes
võtavad kohutuse investeerida sõnnikuhoidlasse ning mahutada tootmisüksuse loomade
vähemalt 12 kuu sõnniku kogus, vähendab ilmastikust tulenevat riski ümbritsevale
keskkonnale.
Muudatus aitab kaasa EAFRD toetusraha ja Eesti kaasfinantseeringuna antava toetusraharaha
eesmärgipärasele ja täielikule kasutamisele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Põllumajandusettevõtjate investeeringutoetust rahastatakse 85% ulatuses EAFRD-st ning 15%
ulatuses Eesti riigi riigieelarvest. Arengukava meetme 4.1 kogueelarve on 143 miljonit eurot,
millest Euroopa Liidu osa on 85% (121,55 miljonit eurot) ja Eesti riigi kaasfinantseering 15%
(21,45 miljonit eurot). Kokku on meetme 4.1 raames toimunud viis taotlusvooru, mille jooksul
on määratud kokku 115,52 miljonit eurot toetust (81% kogu eelarvest). Määruse muudatus ei
too kaasa täiendavaid kulusid või tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile õigusaktide
eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse
andmiseks PRIA-le.
7
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/18-0826 - Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse
nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise
investeeringutoetus” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium;
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.08.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df0beab2-791d-432d-93c0-
1a04b8d03b77
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df0beab2-791d-432d-93c0-
1a04b8d03b77?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main