dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Toiduseaduse muutmise seadus- kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 31. juuli 2018
Viit
1.2-3/2555-1
Registreeritud
31. juuli 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
21. august 2018

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎ToiduS_esitluskiri_EIS.bdoc366 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/18-0824 - Toiduseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b29bd950-8690-45f1-aeb0-ae77fac20dfe Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b29bd950-8690-45f1-aeb0-ae77fac20dfe?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main 3549015 88900 EELNÕU 26 .07 .201 8 0 0 EELNÕU 26 .07 .201 8 Toidu seadus e muutmise seadus § 1. Toiduseaduse muutmine Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba toidu käitlemiseks järgmistes ettevõtetes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punktide b ja c kohane ettevõte; 2) ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega ja käideldakse loomset toitu , mida turustatakse teise le käitlejale , välja arvatud ettevõte, kus loomset toitu turustatakse üksnes jaekaubandusega tegeleva le käitlejale ja turustatava toidu kogus on käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt väikesemahuline; 3) ettevõte, kus tegeletakse toitlustamisega koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses , kinnipidamisasutuses ning K aitseväe territooriumil ; 4) ettevõte, kus tegeletakse väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava loomse toiduga (edaspidi mittenõuetekohane loomne toit ) varustamisega; 5) ettevõte, kus tegeletakse mittenõuetekohase loomse toidu ladustamisega vabatsoonis või tollilaos. “ ; 2 ) paragrahvi 9 lõi k e 2 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks ; 3 ) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Ettevõtte puhul , kus tegeletakse väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva mittenõuetekohase loomse toidu varustamisega , ja ettevõtte puhul, kus tegeletakse mittenõuetekohase loomse toidu ladustamisega vabatsoonis või tollilaos , esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid: 1) andmed käideldava mittenõuetekohase loomse toidu ning selle säilitamis e nõuete ja pakendamise kohta; 2) ettevõtte hoonete plaan koos ruumide jaotus ega ; 3 ) Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele vastava toi d u (edaspidi nõuetekohane toit ) käitlemise korral andmed mittenõuetekohase loomse toidu nõuetekohasest toidust eraldamise kohta ja andmed ristsaastumise vältimi s e kohta ; 4) andmed mittenõuetekohase loomse toidu üle arvestuse pidami s e kohta .“; 4 ) paragrahvi 22 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (2) Käitleja järgi b toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu tootja, töötleja, sealhulgas valmistaja, või pakendaja . “; 5) paragrahvi 25 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktis 8 või 9“ tekstiosaga „punkti de s 4 ja 5“; 6 ) paragrahvi 26 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastata kse järgmise lt : „ Nimetatud nõuetena võib kehtestada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 1 ja artikli 13 lõikes 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 1 ja artikli 10 lõikes 3 nimetatud väikesed tootekogused, ettevõt te ehituse, projektlahenduse ja seadmete erandid ja erandid jaekaubandusettevõttele ning määrata kohaliku piirkonna. “ ; 7 ) paragrahvi 26 täiendatakse lõi get ega 3 1 – 3 3 järgmises sõnastuses: „( 3 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete nõude i d võib kohaldada käitleja , kes on komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (E LT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) , lisa artikli 2 lõike 3 tähenduses mikroettevõt ja , välja arvatud loomade tapmisega tegelev käitleja . M ikroettevõt jana käsitatava käitleja käibe hulka arvestatakse üksnes toidu käitlemisega seotud käive. (3 2 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete nõudeid võib kohaldada loomade tapmisega tegelev käitleja , kelle ettevõttes tapetakse kuni 20 loomühiku le vastaval arvul loomi nädalas või kuni neljale loomühiku le vastaval arvul loomi nädalas , kui samas ruumis t egeletakse ka lihalõikus ega . Loomühiku suurus kehtestatakse samas lõikes nimetatud toiduhügieeni nõuetena. ( 3 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõttes tegutsev käitleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandeid jaekaubandusettevõttele juhul , kui toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot aastas. “; 8 ) seadus t täiendatakse §-ga 65 6 järgmises sõnastuses: „ § 65 6 . Teatamiskohustus ettevõtte puhul, milles toidu käitlemiseks tegevusloakohustus asendub 20 2 1 . aasta 1. jaanuarist teatamiskohustusega Teatamiskohustus loetakse täidetuks sellise ettevõtte puhul, milles toidu käitlemiseks on tegevusluba antud ja tegevusloakohustus asendub 20 2 1 . aasta 1. jaanuarist teatamiskohustusega . “ . § 2 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. juulil . (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. ( 3 ) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 5 jõustu vad 2021. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 2019 _____________________________________________ ______________________________ 3834517 48205 26 .07.2018 0 0 26 .07.2018 Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Seaduse eelnõu ettevalmistamine on tingitud vajadusest vähendad a käitlejate halduskoormust, kasutada võimalust kehtestada ettevõtte hoonete ja ruumide kohta paindlik u ma d nõuded ning laiendada loomse toidu turustamis e võimalusi. Kõik kavandatavad muudatused on seotud toiduhügieeni valdkonnaga, mis on reguleeritud EL määrustega (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004. Seetõttu tuleb seaduse muutmisel arvestada nendest määrustest tulenevate põhimõtete, kohustus t e ja võimalustega . Eriti tuleb arvestada põhimõttega, et nõuete leebemaks muutmise ja tegevusloakohustuse kaotamise korral ei väheneks inimese tervise kaitse kõrge tase toiduvaldkonnas ning nõuetekohaselt käideldud toit oleks ohutu inimese tervisele. M uudatused on kooskõlas põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttega. Leebemate nõuete kehtestamine ja teatud käitlemisvaldkondades loakohustuse st vabastamine tähendab põhimõtteliselt ettevõtlusvabaduse piirangute ära jäämist , mis omakorda innustab toidu käitlemise ga tegelema rohkem ettevõtjaid. Siinkohal tuleb rõhutada, et nõuded kehtivad ka edaspidi ja alustavad ning juba tegutsevad toidukäitlejad peavad nõudeid täitma olenemata ettevõtte suurusest või tegevusest. E uroopa L iidu õigusaktidest tulenevaid võimalusi kasutades kitsendatakse käitlejate halduskoormuse vähendamiseks loakohustusega ettevõtete loetelu. Muudatusele nähakse ette üleminekuaeg ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks, täiendavate juhendmaterjalide koostamiseks ja järelevalvekorralduse muutmiseks. Toiduseaduses on kehtestatud loakohustus mitmes toidukäitlemisvaldkonnas , kus vahetult kohalduvates EL hügieenimäärustes tegevusluba otseselt ette nähtud ei ole ja piisab majandustegevusteate esitamisest. E uroopa L iidu määruseid on rakendatud alates 2006. aastast, k äitlejate teadlikkus on muutunud ning Veterinaar- ja Toiduamet on välja töötanud mitmeid abistavaid juhendmaterjale ettevõtete enesekontrollisüsteemi koostamiseks, mis samuti aitavad kaasa ettevõtte nõuetele vastavuse tagamisele. Eelnõu kohaselt kaob alates 2021. aasta 1. jaanuarist loakohustus mitteloomsete esmatoodete käitlemisel (nt porgandite riivimine, salatilehtede tükeldamine), mitteloomse toidu ning mitteloomse ja loomse toidu (edaspidi liittoit ) töötlemisel, loomse toidu töötlemisel eramus, kui tegevus on väikesemahuline ja vastab jaekaubanduse mõistele , toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustami sel jae- või hulgikaubandusettevõttes , kui ladustamine on ainus tegevus ja toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemisel jaekaubanduses, kui tegevus on väikesemahuline . Käitlemisega alustamisel tuleb ka teatamiskohustusliku ettevõtte puhul järgida toiduseaduse s , selle allaktide s ja EL otsekohanduvates määrustes sätestatud nõudeid. Käitlejate teadlikkuse tõstmisel tuleb enim rõhutada enesekontrollisüsteemi vajalikkust ja enesekontrolliplaani olemasolu nõuet vastavalt kehtiva seaduse §-le 34 . Kuigi loakohustuse kadumisega kaob kohustus Veterinaar- ja Toiduametile dokumentide edastamiseks, siis peamiselt on tegemist enesekontrolliplaani osa de ks olevate andmetega, mis peavad olemas olema enne tegevusest teada andmist ehk majandustegevusteate esitamist. Tegevusloa taotlemisel tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele esitada Veterinaar- ja Toiduametile lisa andmeid ja dokumente. Tegevusl oa taotlemise lihtsustamiseks tunnistatakse kehtetuks kohustus edastada ettevõtte asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga ning andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta . Tegemist on andmemahukate dokumentidega, mille elektrooniline edastamine järelevalveasutusele on tihti raskendatud. Alles jääb kohustus edastada ruumide plaan, kus on näha ka veevõtu kohad . Viimistlusmaterjalide osas kehtib EL hügieenimäärusest nõue, et pinnad peavad olema heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajadusel desinfitseeritavad. Tegevusloa taotlemisega seonduvalt lisatakse seadusesse lõik, mis käsitleb lisaandmete ja dokumentide esitamist ettevõtete puhul, kus tegeletakse väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava loomse toiduga (edaspidi mittenõuetekohane loomne toit ) varustamisega või mittenõuetekohase loomse toidu ladustamisega vabatsoonis või tollilaos. Nende ettevõtete puhul piisab tegevusloa taotlemisel vähemast hulgast dokumentidest. Käitleja kohustus on järgida toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu tootja, töötleja, s eal h ulgas valmistaja , või pakendaja. Kehtivas seaduses on valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitus kehtestada toidu säilitamis e nõuded ja kestvuskatsete tegemise kord. Toidu säilitamis e nõuded olene vad toidu koostisest ja töötlemis- ja pakendamisviisist ning nende määramise eest vastutab toidu käitleja . T oidu säilitamis e nõuded on tarbijale esitatava toidualase teabe kohustuslik osa (määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 mõistes), mi lle eest vastutab samuti toidu käitleja . Käitlejate abistamiseks on koostatud juhendmaterjal toidu kestvuskatsete tegemise ja säili tamisnõuete m ääramise kohta . Nimetatud v olitusnormid toidu säilitamis e nõuete ja kestvuskatsete tegemise korra kehtesta miseks tunnistatakse kehtetuks alates 2020. aasta 1. jaanuarist . Käitlejate võrdse kohtlemise, nõuete ühtse rakendamise ja väiksema tootmismahuga tapamajade ( edaspidi väiketapamajade ) rajamise võimaldamiseks täiendatakse seadust volitusnormiga , mis võimaldab teha erand eid ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete nõuetest. Kuigi määrus (EÜ) nr 852/2004 on sõnastatud põhimõttel, et nõudeid saa b kohaldada erinevas suuruses ettevõtete puhul ja järelevalveametnik saa b kaalutlusõiguse alusel rakendada ettevõtte loomisel või kohandamisel nõudeid paindlikult, aitavad õigusaktiga kehtestatud erandid kõigi toidukäitlemisettevõtete puhul kaasa nõuete ühtlasemale rakendamisele kogu Eestis. Erandite selge sõnast amine aitab vältida teadmatusest tulenevaid väärarusaamasid toidu käitlemise ga seotud nõuete keerukuse kohta, mis v õib viia nõuetest kõrvalehoidumiseni. Erandite lubamiseks tuleb seaduse s määrat a ettevõtted, kelle suhtes erand eid saab kohaldada . Erandeid võib kohaldada käitlemisettevõttes, kus toidu käitlemine on väikesemahuline. Väikesemahuliseks toidukäitlemisettevõtteks loetakse komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust , lisa s määratletud mikroettevõtte i d. Väike tapamajaks loetakse tapamaju, milles tapetakse kuni 20 loomühikule vastaval arvul loomi nädalas või kuni 4 loomühiku le vastaval arvul loomi nädalas , kui samas ruumis tegeletakse ka lihalõikus ega. Loomühiku suuruse kehtestamise õigus on jäetud valdkonna eest vastutavale ministrile. Erandite loomist toetab koalitsioonilepingus kokkulepitud halduskoormuse vähendamise projekt, nn nullbürokraatia, mille üheks eesmärgiks on väikeettevõtetele kehtivate hügieeninõuete paindlikumaks muutmine. Seaduses täiendatakse valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitust kehtestada erandeid ajutises ja teisaldatavas müügikohas ning eramus valmistatud loomse toidu turustamisel teisele käitlejale , kui loomset toitu turustatakse jaekaubandusettevõtjale ja tegevus on väikesemahuline . Esialgu eeldab tegevus ka tegevusloa taotlemise kohustust, kuid alates 2021. aasta 1. jaanuaris piisab majandustegevusteate esitamisest. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo nõunik Ingrid Vesmes (625 6272 , [email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul (625 6259, [email protected] ) ja eelnõu toimetas keeleliselt sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165, [email protected] ). Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2015 – 2019. Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmär k Sead use muutmisel on mitu eesmärki. Tegevusloakohustusega seotud muudatuste eesmärk on vähendada toidu käitlejate halduskoormust, loobudes riigisisesest loakohustusest valdkondades, kus piisab vahetult kohalduvate EL hügieenimääruste kohaselt ka majandustegevusteate esitamisest. Toidu käitlemisega alustamine muutub l ihtsamaks . Seeläbi väheneb ka järelevalveasutuse haldusmenetlusega seotud töö koormus, sest tegevusloa väljastamisega seotud toimingutele kulub vähem aega ja seega saab veelgi enam tegeleda riskipõhise järelevalvega. Käitlejatele jäävad kehtima kõik toiduohutusega seotud nõuded. Endiselt pea vad enne tegevuse alustamist ja majandustegevusteate esitamist olema täidetud nõuded nii ruumide, töötajate kui ka dokument ide kohta , s eal h ulgas peab olemas olema enesekontrolliplaan jne. Riigisisese tegevusloakohustuse kaotamine väiksema tervise riskiga käitlemisvaldkondades võib elavdada kogu majandustegevust, tuues juurde ka neid ettevõtjaid, kes siiani on peljanud tegevusloa taotlemisega kaasnevaid kohustusi. Kuigi nõuded kehtivad nii majandustegevusteate kui ka tegevusloa puhul , on ettevõtjatel tihti arusaam, et tegevusloa taotlemine saab neile takistuseks toidu käitlemisega alustamisel . Tegevusloakohustusest loobumine eeldab käitlejate hulgas teavitustöö tegemist, et selgitada majandustegevusteate esitamise ga ja toidu käitlemisega alustamisega seotud nõudeid ja kohustusi. Samuti on vaja täiendada juhendmaterjale ja järelevalvekorraldust, mistõttu jõustub loakohustusega seotud muudatus a lles 2021. aasta 1. jaanuarist. Ehitusele, projektlahendusele ja seadmetele kehtivatest nõuetest erandite tegemise eesmärk on soodustada ettevõtluse arengut, julgustada eramus tegutsevaid toidu käitlejaid oma tegevust laiendama ja juhul, kui toidu käitlemine toimub kohandatud ruumides, siis julgustada ettevõtjaid tunnistama, et tegemist on v äikeettevõttega, mitte enam era muga. Alustav ettevõtja saa b toidukäitlemishoone ja ruumi projekteerimisel arvestada lihtsustatud nõuetega. See annab võimaluse enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ja leida oma toodete le turustamisvõimalusi. Erandite tegemine annab võimaluse ka väike tapamajade rajamiseks. Euroopa Komisjoni TRIS andmebaasi kohaselt on antud erandit kasutanud 10 liikmesriiki. Lisaks on mitmed liikmesriigid kasutanud väikeettevõtetele erandite kehtestamiseks teisi EL hügieenimäärustes ettenähtud volitusnorme seoses traditsiooniliste meetodite kasutamise, traditsiooniliste toodete valmistamise või geograafiliste eripiirangutega piirkondadega. Erandite kehtestamist toetab koalitsioonilepingus kokkulepitud halduskoormuse vähendamise projekt, nn nullbürokraatia, mille üheks eesmärgiks on väikeettevõtetele kehtivate hügieeninõuete paindlikumaks muutmine. Jaekaubandusettevõtte erandi laiem rakendamine ajutise või teisaldatava müügikoha ning eramu puhul on vajalik võrdsete võimaluste loomiseks võrreldes käitlejatega teiste s liikmesriikide s . Pärast loakohustusega seotud muudatuse jõustumist piisab jaekaubandusettevõttest teise jaekaubandusettevõttesse turustatava loomse toidu puhul majandustegevusteate esitamisest, kui tegevus on väikesemahuline ja kohaliku ulatusega. Eelkõige e ramus tegutsevate käitlejate puhul ei ole tegevusloa nõud mine proportsionaalne. Eelnõu ettevalmistamise le eelnes toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus e (edaspidi VTK ) koostamine . VTK toimiku number EISis on MEM/17-0590 . VTK esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. VTK esitati arvamuste küsimiseks Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstusko jale, E esti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Lambakasvatajate Seltsile, Eesti Leivaliidule, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsile, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusele, Eesti Pagarite Seltsile, Eesti Põllumeeste Keskliidule, Eesti Talumeiereide Liidule, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Tõuloomakasvatuse Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Kihnu Maalambakasvatajate Seltsile, Maamajanduse Infokeskusele, MTÜ-le Eesti Maaturism ja MTÜ-le Eesti Tõulammaste Aretusühing. Kommentaare saatsid Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning nendega on eelnõu väljatöötamisel arvestatud. Eelnõu vastab VTK- le . 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduseelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimese s tehakse muudatused toiduseaduses ja teises sätestatakse seaduse jõustumine . Paragrahvi 1 punkti 4 puhul (toidu säilitamise nõuete kehtetuks tunnistamine) nähakse ette hilisem jõustumine, kuna muudatus vaja b teavitustegevust ja vajadusel juhendmaterjali koostamist . Paragrahvi 1 punktide 1 ja 5 puhul (loakohustuse kaotamine) on hilisem jõustumine seotud käitlejate teadlikkuse tõstmise, erinevate juhendmaterjalide koostamise ja järelevalvekorralduse muutmisega. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse ja sõnastatakse uuesti toidu seaduse § 8 lõige 1 , milles on loetletud ettevõtted, mille puhul peab toidu käitlemisega alustamiseks olema ettevõtjal tegevusluba. Toidukäitlemise valdkonnas tuleneb l oakohustus ehk tunnustamise nõue määrustest (EÜ) nr 852/20 04 ja nr 853/2004 ning on seotud loomse toidu käitlemisega. Lähtutud on põhimõttest, et loomse toidu käitlemise ga võib kaasneda oht inim ese tervisele. M ääruse (EÜ) nr 852/2004 artikl i 6 lõike 3 punkti a kohaselt on l iikmesriigile jäetud võimalus tunnustada ettevõtteid rii gisiseste õigusnormide alusel ehk nõuda neilt tegevusluba . Loakohustus tähendab seda, et e nne tegevuse alustamist teeb järelevalveasutus ettevõtte kontrolli ja väljastab selle tulemuse alusel asjakohase loa . Eestis on seda põhimõtet järjepidevalt rakendatud ja riigisisene loakohustus kehtib paljudele toidu käitlemise ga tegelevatele e ttevõt ja tel e . L ähtudes EL määruse (EÜ) nr 178/2002 põhimõttest, et käitlejal on parimad võimalused vastutada toiduohutuse tagamise eest , ja riskipõhise järelevalvetegevuse rakendamise laiendamisest, tuleks riigisise st loakohustus t toidu käitlemise valdkonnas muuta . Samuti on tegevusloakohustus kui intensiivne ettevõtlusvabaduse piirang liialt koormav ja põhjendamatu mitmete käitlemisvaldkondade puhul. Muudatuse e esmärk on lihtsustada toidu käitlemisega alustamis t . Toiduseaduse § 8 lõike 1 uus sõnastus jõustub alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Kuigi loakohustuse asendumisel teatamiskohustusega ei muutu ettevõttele kehtivad nõuded, vajab muudatus põhjalikku teavitustegevust käitlejate seas ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve korralduse ja protseduuride muutmist. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse ja sõnastatakse uuesti seaduse § 8 lõi ge 1 . Kehtiva seaduse § 8 lõikest 1 jäetakse alles punktid 1, 8 ja 9, kuid muutub punktide 8 ja 9 numeratsioon. § 8 lõike 1 punktis 1 viidatakse määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punktidele b ja c. Nimetatud viite kohaselt kuuluvad loakohustusega ettevõtete hulka loomset toitu käitlevad ettevõtted , millele kohalduvad nõuded määrusest (EÜ) nr 853/2004, ja k omisjoni otsuse alusel tunnustamisele kuuluvad ettevõtted (idandatud seemneid ja idusid käitlevad ettevõtted). Selle viitega on kaetud ka suurem osa kehtiva seaduse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõte test , kus loomsete esmatoodete käitlemise käigus ei muutu nende esialgne kuju ja esialgsed omadused. Tegemist on näiteks piimakogumiskeskuse ja muna pakenduskeskusega . Katmata jäävad meepakenduskeskused , mille puhul ei ole määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas spetsiifilisi nõudeid sätest at ud ja seetõttu ei ole ette nähtud ka EL nõuetest tulenevat loakohustust . Sarnaselt teistele ettevõtetele, mille puhul loakohustus asendub teatamiskohustusega, jäävad meepakenduskeskusele kehti m a kõik nõuded, muutub vaid protseduur tegevuse alustamisel. § 8 lõike 1 punktiga 1 on kaetud ka kehtiva seaduse § 8 lõike 1 punktides 4 - 7 nimetatud ettevõtted, mille suhtes rakenduvad määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas sätestatud nõuded : ettevõte, kus toimub loomse toidu töötlemine; määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III nimetatud ettevõte ( ajutised ja teisaldatavad müügikohad, näiteks jäätiseputkad ning eramud, kus toimub toidu käitlemine) , kus käideldakse loomset toitu ja seda turustatakse teise ettevõttesse , mis ei ole jaekaubandusettevõte või kui teine ettevõte on jaekaubandusettevõte, siis ei ole tegevus väikesemahuline ; ettevõte, kus ladustatakse loomset toitu , millele rakenduvad nõuded määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisast ja tegemist ei ole jae- või hulgikaubandusettevõttega, kus toimub vaid ladustamine ; ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega, käidel d akse loomset toitu ja seda turustatakse teise ettevõttesse, mis ei ole jaekaubandusettevõte või kui teine ettevõte on jaekaubandusettevõte, siis ei ole tegevus väikesemahuline. § 8 lõike 1 punktis 2 viidatakse ettevõttele, kus tegeletakse jaekaubandusega ja käideldakse loomset toitu , mida turustatakse teisele käitlejale . Kuigi nimetatud ettevõtted käivad ka eelmise punkti alla, siis teatud juhtudel loakohustuse st erandi andmiseks on neid vaja ka eraldi loetleda . Nimelt on p unktist 2 välja arvatud ettevõte, kus loomset toitu turustatakse üksnes jaekaubandusega tegeleva le käitlejale ja turustatava toidu kogus on toiduseaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt väikesemahuline . Määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 5 punktis c on antud liikmesriigile volitusnorm kehtestada õigusaktiga nõuded, mille kohaselt võib turustada loomset toitu ilma tegevusloata. Volitusnormi kohaselt võib liikmesriik kehtestada riiklikke meetmeid määruse nõuete rakendamiseks riigi territooriumil paikneva jaeettevõtte kohta, kui sellest jaeettevõttest tarnitakse loomset toitu üksnes teise jaeettevõttesse ning kui selline tegevus on kooskõlas riigisisese õigusakti nõuetega väikesemahuline, kohaliku ulatusega ja piiratud. S ihtrühmaks on käitlejad , kes soovivad turustada loomset toitu nii otse tarbijale kui ka kohalikule jaekaubandusettevõtjale, sealhulgas toitlustusettevõtjale (näiteks poodi või restorani), ja kelle suhtes tegevusloakohustus ei ole proportsionaalne. Suurimaks takistuseks on see eramus tegutsevate toidu käitlejatele oma toodete turustamise puhul. Võttes arvesse nende tegevuse väikesemahulisust (väikesest toodangumahust tulenev väike tarbijate hulk) on nende puhul tegevusloakohustus kui intensiivne ettevõtlusvabaduse piirang liialt koormav ja põhjendamatu. § 8 lõike 1 punkti 2 rakendamiseks täiendatakse seaduse §-i 26 lõikega 3 3 , maaeluministri määrusega määratletakse kohalik ulatus ja väikesemahulisus jaekaubandusettevõttes ja tunnistatakse kehtetuks põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 75 „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu töötlemise ja selle turustamise hügieeninõuded“. § 8 lõike 1 punktis 3 loetletakse teatud asutustes toitlustamisega tegelevad ettevõtted. Nimetatud on koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid, tervishoiu- ja hoolekandeasutu sed, kinnipidamisasutused ning K aitseväe territoorium (nn väljaõppekeskused) . Loakohustus kehtib n ii loetletud asutustes kohapeal tegutsevale ettevõt jale kui teenust pakkuvale ettevõt jale. Tegemist on nn institutsionaalse toitlustamisega, mille puhul on hinnatud risk toidu ohutusele kõrgemaks. § 8 lõike 1 punktid 4 ja 5 on kehtiva seaduse § 8 lõike 1 punktid 8 ja 9, mis käsitlevad ettevõtet, kus tegeletakse väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava loomse toidu ga varustamisega ja ettevõtet, kus tegeletakse mittenõuetekohase loomse toidu ladustamisega vabatsoonis või tollilaos. Eelnõu § 1 punkti 1 jõustumisel alates 2021. aasta 1. jaanuarist kaob v õrreldes kehtiva seadusega loakohustus mitteloomsete esmatoodete käitlemisel (nt porgandite riivimine, salatilehtede tükeldamine), mitteloomse ja liittoidu töötlemisel, loomse toidu töötlemisel eramus, kui tegevus on väikesemahuline ja vastab jaekaubanduse mõistele , toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustami sel jae- või hulgikaubandusettevõttes , kui ladustamine on ainus tegevus (ettevõttele kehtivad siiski temperatuurinõuded määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisast) ja toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemisel jaekaubanduses, kui tegevus on väikesemahuline. Muudatusega ei muutu ettevõtetele kehtivad nõuded, mis peavad olema täidetud ka enne majandustegevusteate esitamist. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 9 lõike 2 punktid 2 ja 4 . Seaduse § 9 lõikes 2 on loetletud andmed ja dokumendi d , mi s tuleb esitada koos tegevusloa taotlusega lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse s sätestatu d andmetele . Muudatusega tunnistatakse kehtetuks § 9 lõike 2 punktid 2 ja 4 , mis käsitlevad ettevõtte asendiplaani koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga ning andmeid käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta. Alles jääb kohustus edastada ruumide plaan, kus on näha ka veevõtu kohad. Viimistlusmaterjalide osas kehtib EL hügieenimäärusest nõue, et pinnad peavad olema heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajadusel desinfitseeritavad. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seaduse §-i 9 lõikega 2 1 , millega antakse erand tegevusloa taotlemisel esitatavatest andmetest ja dokumentidest ettevõtjatele, kelle ettevõttes tegeletakse väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava loomse toidu ga varustamisega või kelle ettevõttes tegeletakse mittenõuetekohase loomse toidu ladustam isega vabatsoonis või tollilaos. Nimetatud ettevõtjad peavad esitama tegevusloa taotlemisel andmed mittenõuetekohase loomse toidu kohta, ettevõtte hoonete plaani koos ruumide jaotusega, andmed selle kohta, kuidas tagatakse mittenõuetekohase loomse toidu eraldamine nõuetekohasest toidust ja välditakse ristsaastumist ning andmed mittenõuetekohase loomse toidu arvestuse pidamise üle. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse seaduse § 22 lõi get 2 , jättes uues sõnastuses välja tekstiosa, mis käsitleb toidu säilitamis e nõuete määramist kestvuskatsete alusel või valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud toidu säilitamis e nõuete alusel. Välja jäetakse ka asjakohased volitusnormid ministri määruste kehtestamiseks. Käitleja vastutab tarbijale esitatava toidualase teabe eest, mille kohustuslik osa (määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 mõistes) on toidu säilitamise nõuded. “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ tegevus e „Te admussiirde pikaajaline programm “ raames Eesti Maaülikooli koostatud toidu säilimisaja juhendi ( https://toiduteave.ee/kasiraamatud ) kohaselt ei ole õigusaktide ja juhenddokumentidega võimalik hõlmata kõiki toitusid ainuüksi juba seetõttu, et need on oma koostiselt, töötlemis- ja kasutamistingimustelt ning pakendamisviisilt erinevad. Piisab ühe olulise toidu koostisosa, n äi t eks keedusoola sisalduse vähendamisest või mõne toidu sünteetilise lisaaine asendamisest mõne taimse lisandi vastu, et muuta oluliselt nii toidu säilimisaega kui ka ohutust. Erinevate toodete retsepte on tuhandeid ning seega on võimatu ja eba mõistlik kehtestada õigusaktidega kõikidele erinevatele toitudele konkreetseid toiduohutuse ja kvaliteedi kriteeriume. Toidu säilitamis e tingimuste eest vastutab toidu käitleja ning sellekohased kriteeriumid tuleb ettevõtte enesekontrolli tegevuste raames välja töötada ja kehtestada. Samuti on ettevõt ja kohustuseks tõendada säilitamistingimuste ning toiduohutuse kriteeriumite järgimist . Säilimisaja määramisel erinevate kriteeriumite arvestamise olulisust rõhutatakse ka Euroopa Komisjoni juhendmaterjalis valmistoidu säilimisaja hindamise kohta ( https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/safety/docs/biosafety_fh_mc_guidance_document_lysteria.pdf ). Juhendi kohaselt tuleb säili misaja määramisel arvesse võtta tarnitava tooraine kvaliteeti ja kvaliteedi seire suundumusi (kas kvaliteet on ühtlane või esinev kõrvalekaldeid), hea hügieenitava meetmete rakendamist ettevõttes (proovivõtt tootmisalalt ja -seadmetelt), kogemusi sarnaste toodete tootmisel, mikrobioloogilise riknemise määra ja organoleptilise kvaliteedi säilimist ettenähtud säilitamis- ja kasutamistingimustel. Toidu säilimisaja ja nõuetekohasuse vastavust võib hinnata erineval moel, alates toodet iseloomustavate näitajate võrdlusest teaduskirjanduse andmetega. Kui toodet iseloomustavate näitajate ja kättesaadava teaduskirjanduse või teiste andmete võrdluse põhjal ei ole piisavalt andmeid säilimisaja hindamiseks, tuleb veel teha uuringuid. Edasised uuringutes võib olla mikrobioloogilisi prognoose, asjakohaseid vanemaid või spetsiaalsete laboriuuringute, nagu säilimis- või challange -katsete, andmeid. Iga meede neist omab eeliseid ja puudusi ning vajaduse korral võib erinevaid meetmeid kombineerida. Toidukäitlejad võivad teha koostööd üksteisega ning küsida nõu erinevaist toidulaboritest (näiteks uurimislaboritest või referentlaboritest) toidu säilimisaja uuringute tegemiseks Muudatus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril, kuna muudatus vajab teavitustegevust ja vajadusel täiendava juhendmaterjali koostamist. Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse seaduse § 25 lõikes 3 viide § 8 lõike 1 punktidele 8 ja 9 viitega punktidele 4 ja 5 . Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 1 tehtava muudatusega, millega sõnastatakse ümber seaduse § 8 lõige 1. Sisulist muudatust ei tehta. Muudatus jõustub samal ajal § 8 lg 1 muudatuse jõustumisega ehk 2021. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu § 1 punktiga 6 asendatakse seaduse § 26 lõike 3 teine lause , laiendades valdkonna eest vastutava ministri volitust kehtestada määrused ettevõtte ehituse, projektlahendus e ja seadmete erandid ning erandid jaekaubandusettevõttele . M ääruse (EÜ) nr 852/2004 II lisas on sätestatud hügieeni üldnõuded kõikidele toidu käitlejatele (v älja arvatud esmatootjatele). Sätestatud on nõuded toidukäitlemishoonetele , ruumidele, sisseseadele j a muule . Ruumide ja hoonete puhul on leebemate nõuetega eraldi peatükk teisaldatavate või ajutiste käitlemiskohtade kohta ja selliste käitlemiskohtade kohta , mida põhiliselt kasutatakse eramuna, kuid kus toimub regulaarne toidu valmistamine turuleviimiseks . Teistes peatükkides ei ole kehtestatud nõuetes tehtud vahet tulenevalt ettevõtete suurusest. Ühesugused nõuded kehtivad nii väikeses kui ka väga suures mahus tootmise puhul . Määrus on sõnastatud põhimõttel, et nõudeid saa b kohaldada erinevas suuruses ettevõtete suhtes , kasutades n äiteks väljendeid „ piisav “ , „ vajaduse korral “ , „ kus asjakohane “ , „ sobivad vahendid “ . M ääruse kohaselt saab järelevalveametnik ettevõtte loomisel või kohandamisel rakendada kaalutlusõiguse alusel iga kord nõudeid paindlikult. Siiski on sätteid, mille paindlik rakendamine ei ole määruses ette nähtud. Samuti on määruse sellise rakendamise puuduseks asjaolu, et nõuete rakendamine võib maakonniti erineda ja sellisel juhul ei ole tagatud sarnases olukorras olevate käitlejate võrdne kohtlemine. M ääruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas on sätestatud täiendavad erinõuded loomse toidu käitlemise kohta , m uu hulgas nõuded tapamajale ja lihalõikusruumidele. Loetletud on palju eri nõudeid selle kohta , millised ruumid ja tingimused peavad olema loomse toidu käitlemise korral tagatud. Seejuures ei ole käsitletud eraldi väiksemaid ja suuremaid ettevõtteid. Kuna tegemist on eri nõuetega, siis ei nähta sätetega ette nende paindlikku rakendamist. Määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja 853/2004 on sätestatud volitusnorm riigisisese õigusaktiga l eebemate nõuete kehtestamiseks väiksema tootmismahuga ettevõtetele ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohta , kuid selle rakendamiseks tuleb sätestada volitusnorm ka toiduseaduses. Muudatusega on seotud eelnõu §-i 1 punkt 7. Teine täiendus § 26 lõike 3 teise lausesse on seotud eranditega jaekaubandusettevõttele. Määruse (EÜ) nr 853/2004 artik li 4 lõike 2 kohaselt pea b tegevusluba olema kõi gil ettevõt etel , kus käideldakse loomse t toitu , mille kohta on sätestatud nõuded määruse III lisas (n äi t eks liha ja lihatooted, kala ja kalandustooted, piim ja piimatooted). Samas on m ääruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 5 punktis c sätestatud liikmesriigile volitusnorm , mis annab võimaluse kehtestada õigusakt, mille kohaselt võib turustada loomset toitu ilma tunnustamiseta ehk ilma tegevusloata. Volitusnormi kohaselt või b liikmesrii k kehtestada riiklikke meetmeid määruse nõuete rakendamiseks riigi territooriumil paikneva jaeettevõtte kohta , kui sellest jaeettevõttest tarnitakse loomset toitu üksnes teise jaeettevõtte sse ning kui selline tegevus on kooskõlas riigi õigusaktidega väikesemahuline , kohaliku ulatusega ja piiratud. M ääruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 5 punktis c sätestatud volitusnormi alusel on kehtestatud põllumajandusministri 15. juuni 2006 . a määrus nr 75 „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu töötlemise ja selle turustamise hügieeninõuded“, milles on määratud piiratud kogused loomse toidu kohta, samuti kohalik ulatus. Kogused on kokku lepitud ja kehtestatud vaid suuri jaekauba ndusettevõtteid arvestades, kuigi erandit võiks rakendada ka väikese tootmismahuga ettevõtte suhtes , kui tooteid turustatakse nii otse tarbijale kui ka kohalikku jaekaubandusettevõttesse, s eal h ulgas toitlustusettevõttesse (n äi t eks poodi või restorani). Samuti ei ole erandi kehtestamisel arvestatud võimalust, et ka eramus toidu käitlemist võib teatud tingimustel pidada jaetegevuseks . Sellega seoses määratletakse seadusemuudatusega seotud maaeluministri määrusega kohalik ulatus ja väikesemahulisus jaeettevõttes ning tunnistatakse kehtetu ks põllumajandusministri määrus nr 75. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seaduse § -i 26 lõi getega 3 1 –3 3 . Lõigetega 3 1 –3 2 määratletakse väiksema tootmismahuga ettevõtted. Määratlust on vaja seoses volitusnormi loomisega ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete suhtes kohaldatavatest nõuetest erandite tegemiseks. Erandite lubamiseks tuleb määrata väiksema tootmismahuga ettevõtete piir, milleks võib olla toidukäitlemisettevõtte puhul n äi t eks tooraine või toodangu kogus. Sellisel juhul sõltuksid kogused toidukäitlemisvaldkonnast . Lihtsama ja üheselt mõistetava piiri kehtestamiseks sätestatakse seaduses , et nõudeid võib kohaldada käitleja , kes on komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), lisa artikli 2 lõike 3 tähenduses mikroettevõtja, välja arvatud loomade tapmisega tegelev käitleja . Mikroettevõtjana käsitatava käitleja käibe hulka arvestatakse üksnes toidu käitlemisega seotud käive kalendriaasta algusest arvestatuna ja töötajate hulka arvestatakse ettevõtte kõik töötajad. Alustava ettevõtja puhul tuleb lähtuda heas usus koostatud hinnangulistest näitajatest. Väike tapamajade puhul, kus lisaks toiduohutuse le tuleb arvestada ka loomade heaolunõudeid, on §-i 26 lõikes 3 2 sätestatud, et erandeid võib kohaldada loomade tapmisega tegelev käitleja , kelle ettevõttes tapetakse kuni 20 loomühiku le vastaval arvul loomi nädalas või kuni 4 loomühiku le vastaval arvul loomi nädalas , kui samas ruumis tegeletakse ka lihalõikus ega . Kui tapamajas on lähtuvalt hooajalisest tootmisest kavas tappa rohkematele loomühikutele vastaval arvul loomi, siis tuleb arvestada tapamaja planeeritud võimsusega, eriti jahutus- ja hoiukambri mahutavusega. Loomühiku suuruse kehtestamise õigus jäetakse valdkonna eest vastutavale ministrile. Loomühikute suurus kehtestatakse maaeluministri määrusega, mida töötatakse välja seaduse eelnõuga samaaegselt. Määruse e elnõu kohaselt tehakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88 ( EÜT L 321, 1.12.2008, lk 14 – 34 ) artiklile 2 (b) ja loomühiku arutamisel võetakse arvesse Komisjoni määruse (EÜ) nr 1200/20 09, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas ( ELT L 329 15.12.2009, lk 1 – 28 ) I lisas sätestatud koefitsiente. Varasemalt ei ole EL hügieeni õigusaktides tehtud seoseid loomühikute arvu ja koefitsientidega, kuid hetkel väljatöötava, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/625 , ametliku kontrolli määruse ( ELT L 95, 7.4.2017, lk 1 – 142 ), rakendusakti eelnõus on tapaeelsest ja -järgsest ametlikust kontrollist erandite lubamiseks seos tehtud. Määruse (EÜ) nr 1166/2008 artiklis 2 (b) defineeritakse loomühiku mõiste – standardne mõõtühik, mis võimaldab eri liiki loomi käsitlevaid andmeid võrreldavuse eesmärgil koondada. Loomühikud määratakse kindlaks ü ksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel ning selleks võetakse vastu koefitsiendid vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele . M ääruse (EÜ) nr 1200/20 09 I lisas on sätestatud loomühikute koefitsiendid: Veised Alla ühe aasta vanused 0,400 Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused 0,700 Vähemalt kahe aasta vanused pullid 1,000 Vähemalt kahe aasta vanused lehmmullikad 0,800 Lüpsilehmad 1,000 Muud vähemalt kahe aasta vanused lehmad 0,800 Lambad ja kitsed 0,100 Hobuslased 0,800 Sead Põrsad eluskaaluga alla 20 kg 0,027 Suguemised kaaluga vähemalt 50 kg 0,500 Muud sead 0,300 Kodulinnud Broilerid 0,007 Munakanad 0,014 Jaanalinnud 0,350 Muud kodulinnud 0,030 Emased suguküülikud 0,020 § 26 l õike s 3 3 määratletakse määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõttes tegutsevad käitlejad , kes võivad kohaldada jaekaubandusettevõtjale ettenähtud erandit loomse toidu turustamisel . Tegemist on käitlejaga , kes tegutseb teisaldatavas või ajutise s käitlemiskoh as ja sellises käitlemiskoh as , mida põhiliselt kasutatakse eramuna, kuid kus toimub regulaarne toidu valmistamine turuleviimiseks . Seaduses sätestatakse, et erandeid võivad kohaldada käitlejad , ke lle toidu käitlemisega seotud käive ei ületa 40 000 eurot aastas. Käibe määr on tuletatud 1. jaanuaril 2018 kehtima hakanud kä i bemaksuseaduse redaktsiooni st, mille kohaselt muutub ettevõtja registreerimiskohustusega käibemaksukohus tus laseks, kui tema maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot . Toiduseadusest tulenevate erandite rakendamiseks arvestatakse maksustatava käibe hulka üksnes toidu käitlemisega seotud käive . Alustava ettevõtja puhul tuleb lähtuda heas usus koostatud hinnangulistest näitajatest. Lisaks peab erandi kohaldamiseks olema tegevus kooskõlas ministri määrusega , kohaliku ulatusega ja väikesemahuline. Esialgu eeldab tegevus ka tegevusloa taotlemise kohustust, kuid alates 2021. aasta 1. jaanuaris piisab majandustegevusteate esitamisest. § 26 täiendamine lõikega 3 3 on seotud ka toidukäitlejatega , kes tegutsevad eramutes, Nende lugemine jaeettevõtjaks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused , artikli 3 lõikes 7 toodud jaeettevõtte mõistega. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse seadust §-ga 65 6 , millega loetakse teatamiskohustus täidetuks sellise ettevõtte puhul, milles toidu käitlemiseks on tegevusluba antud ja tegevusloakohustus asendub 20 21 . aasta 1. jaanuarist teatamiskohustusega . Eelnõu § 2 punktiga 1 määratakse seadusemuudatuse jõustumise ajaks 2019. aasta 1. juuli . E elnõu sisaldab toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, millest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. Teavitusprotseduur kestab 3 kuud, kuid võib märkuste laekumisel pikeneda 3 kuu võrra. Sellest tulenevalt võib seadusemuudatuse jõustumise aeg nihkuda. Eelnõu § 2 punktidega 2 ja 3 määratakse üleminekuaeg teatud muudatuste jõustumiseks. Eelnõu §-i 1 punktis 4 tehtav toidu säilitamise nõuetega seotud muudatus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril, kuna see vajab teavitustegevust ja vajadusel täiendava juhendmaterjali koostamist. Eelnõu §-i 1 punktides 1 ja 5 tehtav loakohustusega seotud muudatus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril, andes võimaluse käitlejate paremaks teavitamiseks ja järelevalveasutuse töö ümberkorraldamiseks. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatav terminoloogia on kooskõlas muudetavas seaduses kasutatava terminoloogiaga. Lisatud on viide mikroettevõtja määratlusele komisjoni soovituses (EL) nr 361/2003. 5 . Eelnõu vastav us Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud kahe Euroopa Liidu määruse ja komisjoni soovitusega : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205) ; 3) komisjoni soovitus (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (E LT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) . 6. Seaduse mõjud Eelnõu § 1 punktis 1 tehtav muudatus on seotud te gevusloakohustusest loobumisega. Eelnõu kohaselt kaob alates 2021. aasta 1. jaanuarist loakohustus mitteloomsete esmatoodete käitlemisel (nt porgandite riivimine, salatilehtede tükeldamine), mitteloomse ja liittoidu töötlemisel, loomse toidu töötlemisel eramus, kui tegevus on väikesemahuline ja vastab jaekaubanduse mõistele, toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustami sel jae- või hulgikaubandusettevõttes, kui ladustamine on ainus tegevus ja toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemisel jaekaubanduses, kui tegevus on väikesemahuline (sh loomse toidu käitlemine eramus, kui see turustatakse jaekaubandusettevõtjale) . Muudatus mõjutab majandus t , riigiasutuste korraldust ja tööturu valdkonda. M uudatustel on keskmise suurusega positiivne mõju sektorile ja järelevalveasutusele, sest väheneb nende käitlejate arv, kes enne tegevuse alustamist peavad taotlema tegevusluba . Kiirene b toidu käitlemisega alustami ne , sest tegevust võib alustada kohe pärast nõuete täitmist ja oma tegevusest teatamist. 2018 . aasta alguses oli Eestis üle 15 000 toidu käitleja , kellest tegevusluba toidu käitlemise valdkonnas oli umbes 8000 käitleja l . Mitteloomsete esmato odete käitlejaid oli umbes 150, mitteloomse toidu käitlejaid umbes 350. E ramus loomse toidu käitlejaid oli 265 ja nendest kuuel oli tegevusluba. Muudatusega laienevad loomsete toodete turustamisvõimalused majandustegevusteate alusel, mille tulemusel suureneb ettevõtetevaheline koostöö ning seeläbi kohalike toodete valik ja kättesaadavus tarbijatele. Loakohustuse muudatus ei mõjuta siiski oluliselt ettevõtjate halduskoormust. Kuigi kaob tegevusloa taotlemise k ohustus, jäävad kehtima nõuded, mis peavad olema täidetud enne majandustegevusteate esitamist ja käitlemisega alustamist. Loamenetluse puhul on järelevalveametnik ul võimalus juhtida käitleja tähelepanu puudustele nii dokumentatsioonis (nt enesekontrolliplaan) kui ka käitlemisruumides juba enne tegevuse alustamist . Arvestades e ttevõtjate teadlikkust toiduohutusalastest õigusaktidest, v õib järelevalveametnikul teatamiskohustusliku ettevõtte puhul kuluda pikem aeg järelevalvetoimingut teostades, kuna tegevust võib alustada koheselt pärast teate esitamist. Muudatus mõjutab Veterinaar- ja Toiduameti ametnike tööülesannete hulka ja laadi , asutuse sisemist töökorraldust ja protseduure. Tegevusloa taotlemise eelselt pöörduvad paljud käitlejad järelevalveametnike poole nõuete selgitamiseks ja vajalike dokumentide koostamiseks . Loakohustuse kaotamisel võib eeldada, et kui käitlejad ei tule nõu küsima enne tegevuse alustamist, siis toimub nõustamine esimese kontrollkäigu ajal ettevõttesse. Seega ei kao nõuete selgitamise vajadus, kuid muutub nõustamise vorm. Loakohustusega seotud m uudatuste ühtne rakendamine eeldab ametnike koolitamist. Uute nõuete rakendamine mõjutab ka käitlejate koolitusvajadust. Koolituste korraldamiseks on “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ tegevus e „Te admussiirde pikaajaline programm “ raames ette nähtud rahalised vahendid Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) . Aastaks 2018 on plaanitud kaks infopäeva kuni 50 osalejaga , millest üks toimuks Tallinnas ja teine Tartus. Lisaks on plaanis tutvustada muudatusi, erinevatel erialaliitude ja kohalikke käitlejaid ühendavate organisatsioonide infopäevadel. Muudatusele nähakse ette üleminekuaeg ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks, täiendavate juhendmaterjalide koostamiseks ja järelevalvekorralduse muutmiseks Eelnõu § 1 punkti de ga 2 ja 3 tehakse muudatus tegevusloa taotlusele lisatavates andmetes ja dokumentides. Punktis 2 tehtav m uudatus mõjutab toidu käitlejaid , kes edaspidi ei pea nimetatud andmeid Veterinaar- ja Toiduametile esitama. 2017. aastal väljastati umbes 1150 tegevusluba . Punktiga 3 antakse erand tegevusloa taotlemisel esitatavatest andmetest ja dokumentidest ettevõtjatele, kelle ettevõttes tegeletakse väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva mittenõuetekohase loomse toidu varustamisega ja kelle ettevõtte tegeletakse mittenõuetekohase loomse toidu ladustamisega vabatsoonis või tollilaos . Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse alates 2020. aasta 1. jaanuarist kehtetuks valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitusnorm toidu säili tamis e nõuete ja kestvuskatsete tegemise korra kehtestamiseks . Toidu säilitamis e nõuete täitmise eest vastutab toidu käitleja ning need töötatakse välja ja kehtestatakse ettevõtte enesekontrolli tegevuste raames. Muudatus mõjutab toidu käitlejaid . Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist viide seaduse § 8 punkti 1 lõigetele, mille numeratsioon eelnõus muutub. Sisulist muudatust ei ole. Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 7 tehtavate muudatustega luuakse võimalus valdkonna eest vastutava ministri määruste muutmiseks ja kehtestamiseks. Muudatus mõjutab elu- ja looduskeskkon da , majandus t , regionaalarengu t , riigiasutuste korraldust ja tööturu valdkonda. Muudatus mõjutab eelkõige alustavaid ettevõtjaid ja eramus toidu käitlejaid . Luuakse võimalus kehtestada ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete nõuetest p aindlik u ma d nõu ded ehk erandid väikesemahulistele ettevõtetele . Erandite kehtestamisel mikroettevõtjatele ja väiketapamajadele on lähtutud koalitsioonilepingus kokkulepitud halduskoormuse vähendamise projekti, nn nullbürokraatia, ühest eesmärgist, mis näeb ette väikeettevõtetele kehtivate hügieeninõuete paindlikumaks muutmist. Muudatuste mõjul lihts ustub uute ettevõtete rajamine. Tekib võimalus rajada väiketapamaju , mis on eriti oodatud lambakasvatussektoris. Toidukäitlemis valdkonnas üldisemalt võib mõju ulatust hinnata keskmiseks, kuid tapamajade osas veidi suuremaks. Toidukäitlemishoonetele on üksikjuhtumi põhiselt võimalik ka praegu teatud nõuetest erandeid teha , kuid tapamajade rajamiseks on vaja kehtestada erandid õigusaktiga. Muudatuse puhul on ras k e määrata kehtestatavaid erandeid kasutavate alustatavate ettevõtjate täpset arvu. Muudatusega julgustatakse eramus toidu käitlejad , kes sooviksid oma tegevust laien da da , et nad oleksid juba laienenud tegevuse puhul valmis tunnistama, et tegemist on väikeettevõtte ga mit te era mus toidu käitlejaga . 2018 . aasta alguses oli eramus tegutsevaid toidu käitlejaid 265 . Hinnanguliselt 15 – 20% nendest võiksid oma ettevõttega kuuluda väikeettevõtete hulka. Muudatuse eesmärk on luua paremad võimalused rajada põllumajandusloomade pidamise ja esmatootmise juurde väiketööstusi esmatoodete väärindamiseks . See annab võimaluse luua töökohti oma pereliikmetele ja kohalikele elanikele. Muudatuse tulemusel leiaksid inimesed maapiirkondades paremini tööd. Prognoosime ettevõtete arvu kasvu, konkurentsivõime suurenemist ja eeskätt maapiirkondades ettevõtlusstruktuuri mitmekesistumist. Seoses loakohustuse olulisusega loomsete toodete valmistamisel annab väikeettevõtetele hoonete, ruumide ja sisseseade nõuetest erandite tegemine võimaluse taotleda tegevusluba väiksemate investeeringutega. Sellises ettevõttes valmistatud loomseid tooteid võib turustada ka piiriüleselt. Oodatud on äritegevuse aktiivsemaks muutumine ja toidukäitlemis valdkonda tehtavate investeeringute suurenemine , s amuti konkurentsivõime suurenemine toodete väärindamise kaudu . Muudatuste positiivse mõju tagamiseks on oluline teha teavitustöö d , et oleks tagatud Eestis toodetava, töödeldava ja tarbitava toidu ohutus ja kvaliteet , sealhulgas loomade heaolu väiketapamajade s . Mikroettevõtja le ja väike tapamajale leebemate nõuete kehtestamine ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohta toob kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte riive küsimuse . Sarnaste isikute gruppe hakatakse kohtlema erinevalt, sest ühele osale toidu käitlejatest hakkavad kehtima leebemad nõuded , samas kui teised käitlejad peavad jätkuvalt täitma rangemaid nõudeid. E randite kehtestamise aluseks on EL määrustes sisalduvad volitusnormid, mis tähendab võrdsuspõhiõiguse riive küsimuse tekkimist juba EL õiguse tasandil. Riive esinemine ei tähenda alati võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. See toimub vaid juhul, kui erinevat kohtlemist ei ole võimalik õigustada ehk puudub legitiimne eesmärk ja kui riivet põhjustav abinõu ei ole proportsionaalne selle eesmärgi suhtes . Käesoleval juhul on legitiimne eesmärk olemas, samuti on tagatud proportsionaalsuse põhimõte. E rineva kohtlemise eesmärk on majandustegevus e ergutamine toidu käitlemis e valdkonnas. Nimelt vajab ehituse, projektlahenduse ja seadmete leebemate nõuete täitmine väiksemaid investeeringuid ja see julgustab uusi käitlejaid hakkama tegelema toidu käitlemisega, mis omakorda muudab toidu valiku mitmekesisemaks. Eriti on see asjakohane maapiirkonnas, kus toidu käitlemisel on võimalik kasutada värsket kohalikku toorainet. Erandite kehtestamine on vajalik väiketapamajade loomiseks, millele kehtivad EL määruste nõuded ei ole paindlikult sõnastatud. Praegu kehtivad nõuded ei tee vahet, kas tegemist on suure või väikesemahulise käitlemisega ja see tähendab, et väikeses mahus toidu käitleja peab vastama samadele hügieeninõuetele kui suuremahuline ettevõtte. Samas on v äikeses mahus toidu käit lemisel v õimalik tagada toiduohutus ka ruumide ja seadmete nõuetele erandeid rakendades. Väikesemahulise käitlemise korral on nii tooraine kui lõpptoodangu mahud väiksemad ja käitlemisega seotud inimeste arv väiksem. Seeläbi on lihtsam planeerida tootmisprotsessi (nt samade ruumide kasutamine erinevates käitlemisetappides) ja läbi mõelda töötajate liikumisteid selliselt, et tagatud oleks ristsaastumise vältimine. Mis puudutab abinõu sobivust, siis on järelevalveametnikul ka praegu võimalik rakendada kaalutlusõiguse alusel teatud hügieeninõudeid toidu käitlemisele paindlikult. Kuna seda ei saa teha kõigi seadmete, ruumide, projektlahenduse nõuete puhul, siis on sobivaks meetmeks leebemate nõuete kehtestamine just õigusaktiga. Sellega ühtlustatakse nõuete rakendamine ja tagatakse sarnases olukorras olevate käitlejate võrdne kohtlemine. Abinõu on vajalik, sest see annab võimaluse alustada toidu käitlemisega väiksemate investeeringutega, mis ergutab majandustegevust toidu käitle mise valdkonnas. Seega leebemate nõuete kehtestamine mikroettevõtjale ja väiketapamajale on õigustatud, sest sellel abinõul on olemas põhjendatud eesmärk ja see on proportsionaalne soovitud eesmärgi suhtes. Eelnõu § 1 punktiga 8 sätestatakse, et 2019. aasta 1. jaanuarist teatamiskohustuslik ul ettevõt t e l , mis on tegevusloaga enne nimetatud kuupäeva, loetakse teatamiskohustus täidetuks toidu seaduse § 7 kohaselt . Eelnimetatud mõjude ulatus ja sagedus ning sihtrühm ei ole suur ning võimalikud kaasnevad ebasoovitavad mõjud puuduvad. Seega ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 80 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskir i “ § 46 lõike 3 k ohast mõjude analüüsi aruannet. 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Seaduse s tehtavate muudatuste rakendamine aitab ümber korralda järelevalveasutuse töö d ja suurendada riskipõhist järelevalve t . Töökoormuse muutust otseselt ette näha ei ole, kuid muutub töökorraldus. Kohalikule omavalitsusele lisategevusi ei kaasne . Muudatustega ei kaasne kulusid ega tulusid kohalikele omavalitsustele. 8 . Rakendusaktid Asjaomased rakendusaktide muudatused valmistatakse ette töökorras ning need jõustuvad sama l ajal seadusega või seaduses ettenähtud ajal . Tulenevalt toiduseaduse §-s 26 tehtavatest volitusnormi muudatustest (volitusnormiga kohustatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama asjakoha sed määrus ed ) tuleb kehtestada maaeluministri määrused „Erandid ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuetest toidu väikesemahulisel käitlemisel“ ja „Jaekaubandusettevõttes loomse to idu käitlemise hügieeninõuded“. Tulenevalt toiduseaduse §-s 8 tehtavatest muudatustest (muudetakse nende ettevõtjate loetelu, kellel peab toidu käitlemiseks olema tegevusluba) muudetakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist p õllumajandusministri 25. juuni 2014 . a määrus e nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“ lisasid 1 ja 2 . Tulenevalt toiduseaduse § 22 lõike 2 tehtavatest muudatustest muutub alates 2020. aasta 1. jaanuarist kehtetuks põllumajandusministri 21 . novembri 20 1 4. a määrus nr 1 0 5 „ Kestvuskatsete tegemise kord” (https://www.riigiteataja.ee/akt/125112014025). Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. juulil . Nimetatud kuupäev võib muutuda , sest eelnõu sisaldab toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, millest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik e . Samuti tuleb määruse (EÜ) nr 852/2004 artikkel 13 lõike 5 ja määruse (EÜ) nr 853/2004 artikkel 10 lõike 5 kohaselt teavitada eelnõust komisjoni ja teisi liikmesriike. Eelnõu § -i 1 punktis 4 tehtud muudatus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud kuupäev jätab võimaluse teavitada käitleja id ja vajadusel koostada täiendav juhendmaterjal. Eelnõu §-i 1 punktides 1 ja 5 tehtav muudatus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril, andes võimaluse käitlejate paremaks teavitamiseks ja järelevalveasutuse töö ümberkorraldamiseks. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Toiduseaduse muutmise eelnõu ettevalmistamise le eelnes eelnõu väljatöötamiskavatsus e (toimiku number EISis on MEM/17-0590 ) koostamine, mis saadeti ministeeriumitele, asjassepuutuvatele asutustele ja huvigruppidele ettepanekute ja märkuste tegemiseks 2017. aasta mai keskel. Laekunud ettepaneku tega on eelnõu väljatöötamisel arvestatud. Toidusea duse muudatusi on käitlejatele tutvustatud erinevatel infopäevadel. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile , Kaitseministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiit s ministeeriumile . Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Veterinaar- ja Toiduametile , Põllumajandusuuringute Keskusele , Terviseametile ja järgmistele huvigruppidele: Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Lambakasvatajate Ühistu, Eesti Lamba - ja Kitse kasvatajate Liit , Eesti Leivaliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Pagarite Selts, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Talumeiereide Liit, Eesti Tõulammaste Aretusühing, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Kihnu Maalambakasvatajate Selts, MTÜ Eesti Kalaliit, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Tõulammaste Aretusühing , MTÜ Väikelinnukasvatajate Selts, MTÜ Eesti Väiketapamajade Liit . Kuna eelnõu sisaldab tehnilist normi, siis menetletakse seda t oote nõuetele vastavuse seaduse § 43 ning sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse s nr 140 “Tehnilist normi, infoühiskonna teenusele ja teenuse osutamise suhtes hindamisele kuuluvat nõuet kehtestava õigusakti eelnõust ning börsikorraldaja, reguleeritud väärtpaberiturgu korraldava isiku või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja poolt infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine” sätestatud korra kohaselt. Lisa Toiduseaduse muutmise seaduse seletuskirja juurde 3690454 1189245 KAVAND 25.4 .2018 0 0 KAVAND 25.4 .2018 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 2018 nr ….. Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 26 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04. 2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 5 punkti c alusel. § 1. Üldsätted Määruses kehtestatakse jaekaubandusettevõttes käitlemise hügieeninõuded sellise loomse toidu kohta, mis on mõeldud müümise ks või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmise ks (edaspidi turustamine ) teisele jaekaubandusettevõtjale, kelle ettevõte asub kuni nelja tunni või Eesti mandri ääreala ja saarte puhul kuni kuue tunni veoaja kaugusel ettevõttest, millest loomset toitu turustatakse . § 2. Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded (1) Jaekaubandusettevõttes, kus käideldakse loomset toitu ja kus t eise le jaekaubandusettevõt jale turustatava loomse toidu kogus on väikesemahuline ehk ei ületa 50 protsenti nädalas töödeldud loomse toidu üldkogusest , kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54), nõudeid. (2) Jaekaubandusettevõttes, kus käideldakse loomset toitu ja kus t eise le jaekaubandusettevõt jale turustatava loomse toidu kogus ületab 50 protsenti nädalas töödeldud loomse toidu üldkogusest , kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 85 2 /2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) n r 853/2004 nõudeid. ( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõttes, kus käideldakse loomset toitu ja kus teise le jaekaubandusettevõt jale turustatava loomse toidu kogus on väikesemahuline ehk ei ületa 75 protsenti nädalas töödeldud loomse toidu üldkogusest , kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 nõudeid . (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõttes, kus käideldakse loomset toitu ja kus teise le jaekaubandusettevõt jale turustatava loomse toidu kogus ületab 75 protsenti nädalas töödeldud loomse toidu üldkogusest , kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 85 2 /2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 85 3 /2004 nõudeid. § 3. Rakendussätted (1) Põllumajandusministri 16. juuni 2006. a määrus nr 75 „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu töötlemise ja selle turustamise hügieeninõuded“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. juulil 2019 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 3690454 1189245 KAVAND 09.05.2018 0 0 KAVAND 09.05.2018 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 2018 nr ….. Erandid ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuetest toidu väikesemahulisel käitlemisel Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 26 lõike 3, Euroop a Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 85 2 /2004 toiduainete hügieeni kohta (ETL L 139, 30.04.2004, lk 1 – 54) artikli 13 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30 .04.2004, lk 55–205), artikli 10 lõike 3 alusel . § 1. Üldsätted (1) Määruses kehtestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas sätestatud ehituse, projektlahenduse ja seadmete nõuetest . (2) Määrust kohaldatakse toiduseaduse § 26 lõikes 3 1 nimetatud mikroettevõtja ettevõtte (edaspidi mikroettevõte ) ja sama seaduse § 26 lõikes 3 2 nimetatud loomade tapmisega tegeleva käitleja ettevõtte (edaspidi väike tapamaja ) suhtes. (3) Toiduseaduse § 26 lõikes 3 2 nimetatud loomühiku mõiste on defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88 ( EÜT L 321, 1.12.2008, lk 1– 34 ) artiklis 2 (b) ja loomühiku arutamisel võetakse arvesse Komisjoni määruse (EÜ) nr 1200/20 09, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas ( ELT L 329 15.12.2009, lk 1 –28 ) I lisas sätestatud koefitsiendid. (4) Mikroettevõttes ja väiketapamajas selle määruse nõuete kohaldamisel tuleb tagada toidu ohutus ning toidu ohutust tagavaid meetmeid tuleb kirjeldada enesekontrolliplaanis. § 2. M ikroettevõtte e hituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded (1) E rinevate tehnoloogiliste protsesside etappe võib läbi viia ja erinevaid tooteid võib käidelda samas ruumis eri ajal või eri kohas. (2) T ootmisprotsessi ühe etapi võib vajaduse korral läbi viia väljaspool käitlemisruumi või välitingimustes . (3)T ehnoloogilisest protsessist tulenevalt võib mikroettevõttes kasutada puitpindasid . (4 ) K äitlemisruumi uksed võivad avaneda otse õue , kui need on tootmisprotsessi ajal suletud. (5 ) Tehnoloogilisest protsessist tulenevalt ei pea põrandapinnal olema äravoolutrappi, kui mikroettevõttes on tagatud põrandapinna puhastamine . (6 ) Üleriideid või kaitseriideid võib hoida selleks ettenähtud kohas käitlemisruumis, kui need on toidukäitlemisalast piisavalt eraldatud. (7 ) Mikroettevõttes ei pea olema tualett ruumi , kui töötajal on võimalik kasutada ettevõtte läheduses paiknevat tualettruumi. (8) Käte ja toidu pesemiseks ei pea mikroettevõttes olema eraldi valamuid. (9 ) Mikroettevõttes ei pea olema eraldi ruumi: 1) toidu ning pak endamis- ja pakkimis materja li hoidmiseks; 2 ) käitlemisvahendite ja taara pesemiseks; 3 ) puhastus- ja desinfitseerimisvahend ite hoidmiseks, kui need on selgelt tähistatud ja neid hoitakse toidust piisavalt eraldatuna ning võimaluse korral selleks ette nähtud kapis . § 3. V äiketapamaja e hituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded (1 ) Väiketapamajas ei pea olema: 1) ootetarandik ku , kui on tagatud loomade heaolu ; 2) eraldi lukustatava t rajatis t või tarandik ku haigetele ja taudikahtlastele loomadele , kui tapamajja tuuakse vaid kliiniliselt terveid loomi; 3 ) eraldi ruum i loomade magude ja soolte tühjendamiseks, kui seda on võimalik teha samas ruumis eri ajal; 4) eraldi lukustatava t ruum i kinnipeetud liha jahutatuna ladustamiseks , kui tapamajja tuuakse vaid kliiniliselt terveid loomi ; 5) ruume elusloomade veovahendi puhastamiseks, pes emiseks ja desinfitseerimiseks, kui sellised kohad ei asu tapamajast liiga kaugel; 6) eraldi ruumi lindude ja jäneseliste siseelundite eemaldamiseks ja rümpade korrastamiseks ; 7) eraldi ruumi lihalõikuseks, kui on tagatud, et lihalõikusel ei tõuse liha temperatuur üle 7 °C ; 8) eraldi rajatist kütitud ulukite nülgimata kerede vastuvõtmiseks ja ladustamiseks, kui on tagatud, et nimetatud tegevusi tehakse põllumajandusloomade käitlemisest eri ajal. (2) Tööriistu võib steriliseeri da väljaspool käitlemisruumi, kui tapmise ajal on tagatud piisav steriliseeritud tööriistade varu . (3 ) Tapajärgse kontrolli tegemiseks peab tapaliinil olema piisavalt r uumi, asjakohane varustus ja piisav valgustus . (4) K ui tapajärgset kontrolli lihale ei tehta vahetult pärast loomade tapmist tapaliinil, peab külmkambris olema selleks piisava valgustusega eraldi ala ning peab olema tagatud rümpade ja organite kokkukuuluvus. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2019 . a astal. (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 3690454 1189245 KAVAND 16.07.2018 0 0 KAVAND 16.07.2018 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 2018 nr ….. Põllumajandusministri 25. juuni 2014. a määruse nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“ muutmine Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 7 lõike 3 ja § 8 lõike 3 alusel. Põllumajandusministri 25. juuni 2014. a määruse nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba” lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Minister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler Lisa 1. Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate Lisa 2. Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba P õllumajandusministri 25. juuni 2014 määrus nr 63 „ Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba ” Lisa 1 (maaeluministri xx.xx.2018 määruse nr xx sõnastuses) Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate Jrk nr Käitlemisvaldkond A lam käitlemis valdkond Toidugrupp Alamtoidugrupp 1 2 3 4 5 1 Liha käitlemine Kütitud suuruluki käitlemine kogumiskeskuses Hirv Karu Metskits Metssiga Põder Muu – Kodulinnu liha väikeses koguses käitlemine l oomakasvatushoones või rajatises või loomade pidamiseks piiritletud alal (edaspidi farm ) Broileriliha Haneliha Kalkuniliha Pardiliha Põldpüüliha Vutiliha Muu – Jäneselise liha väikeses koguses käitlemine farmis Küülikuliha Nutrialiha Muu – Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemine Hirv Jahilind Jänes Karu Kobras Metskits Metssiga Põder Muu – 2 Kala käitlemine Kalandustoote esmatootmine ja sellega seotud tegevused kalalaeval Elusad kahepoolmelised molluskid Kala Krevetid Vähid Muu – 3 Mee käitlemine Pakendamine pakendamiskeskuses Mesi Mesindussaadus Meepõhine toode Pakendamine (üksnes rohkem kui 15 tarust pärineva enda toodetud mee pakendamine) Mesi – 4 Toidu vedamine – Toatemperatuurist erinevat temperatuuri (edaspidi eritemperatuur ) mittevajav toit Jahutatud toit Külmutatud toit Pakendamata granuleeritud või pulbriline toode Pakendamata vedel toode Muu – 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud põhiliselt eraelamuna kasutatavas käitlemiskohas (edaspidi eramus ) toidu või väikesemahulises koguses loomse toidu valmistamine, v.a loomse toidu valmistamine eesmärgiga turustada see teisele käitlejale , kes ei ole jaekaubandusettevõtja (sh tarbijale turustav hulgikaubandusettevõtja) – Alkohol Dessert, magustoit Eritoit Hakkliha Hakklihast lihavalmistis Idandid Kalatoode Kaste Kate, täidis Valmistoit Kondiitritoode Konserveeritud toode Kuivtoit Lihatoode Lihavalmistis Lihtpagaritoode Maitseained, ürdid Maltoosa Meepõhine toode Mittealkohoolne jook Munatoode Pasta-, teraviljatoode Piimatoode Puu-, köögivilja-, marjatoode Salat Seenetoode Siirup Suši Suupisted Sojatoode Puljong Taigen Tee Toidulisand Valikpagaritoode Võileib, võileivatort Muu – 6 Eramus toitlustamine Valmistamine, serveerimine Jäätis, jäätisekokteil, külmutatud jogurt, smuuti Kiirtoit Kuum jook – Kaasamüük Serveerimine Taaskuumutamine Toitlustamisteenuse osutamine väljaspool ettevõtet Turustamine väljaspool ettevõtet otse tarbijale Valmistamine Muu – 7 Mitteloomsete esmatoodete tootmine Turustamine hulgikaubandusettevõtjale Agarik Geneetiliselt muundatud esmatoode Köögivili Maitsetaimed, ürdid Marjad, seened Puumahl Puuvili Teravili Vetikad Muu (v.a idandatud seemned, idandid) – Turustamine töötlemisettevõtjale Agarik Geneetiliselt muundatud esmatoode Köögivili Maitsetaimed, ürdid Marjad, seened Puumahl Puuvili Teravili Vetikad Muu (v.a idandatud seemned, idandid) – 9 Mitteloomse ja liittoidu käitlemine – Alkohoolne jook Allikavesi Analoogtoode Dessert Emulgeerimata kaste Emulgeeritud kaste Eritoit Hoidis Imiku-, väikelapsetoit Joogivesi Kakao, kakaotoode Kalamarja analoog Kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja Kissell Kohv Kondiitritoode Konserv Kuivaine Kuivtoit Lihtpagaritoode Lisaaine Maitseaine Makaronitoode, pastatoode Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit Mineraalvesi Mittealkohoolne jook, v.a. mahlatoode Preserv Pulbriline toit Puljong Puu-, köögivilja-, marjakonserv, moos, džemm, püree Puu-, köögivilja-, marjamahlatoode (sh nektar) Puu-, köögivilja- ning marjatoode Puuvilja-, mahlajää Puu-, köögivili, marjad Pärm Ravitoit Salat Seemned, pähklid Seened, seenetoode Sinep Soja, sojatoode Taigen Tee Tehnoloogiline abiaine Teravili Teraviljatoode Toidujää Toidulisand Toidurasv Toiduõli Toiduäädikas Valikpagaritoode Valmistoit Veepõhine tarretis Muu 8 Toidu pakendamine – Mitteloomne toit, mitteloomne ja loomne toit koos (edaspidi liittoit) Töötlemata ja muutmata kujul puuvili, köögivili ja marjad 9 Toitlustamine Valmistamine, serveerimine Kuum jook Jäätis, jäätisekokteil, külmutatud jogurt, smuuti Kiirtoit – Turustamine Pakendatud jäätis Kaasamüük Serveerimine Taaskuumutamine Turustamine väljaspool ettevõtet otse tarbijale Valmistamine Valmistamine eesmärgiga turustada toit teisele käitlejale Toitlustusteenuse osutamine väljaspool ettevõtet Muu Eritemperatuuri mittevajav toit Muu 10 Ajutine toitlustamine Valmistamine, serveerimine Jäätis, jäätisekokteil, külmutatud jogurt, smuuti Kiirtoit Kuum jook – Kaasamüük Serveerimine Taaskuumutamine Toitlustamisteenuse osutamine väljaspool ettevõtet Turustamine väljapoole ettevõtet otse tarbijale Valmistamine Muu – 11 Toitlustamine teisaldatavas vahendis või kohas Valmistamine, serveerimine Jäätis, jäätisekokteil, külmutatud jogurt, smuuti Kiirtoit Kuum jook – Kaasamüük Serveerimine Taaskuumutamine Toitlustamisteenuse osutamine väljaspool ettevõtet Turustamine väljapoole ettevõtet otse tarbijale Valmistamine Muu – 12 Jaekaubandus Mitteloomse ja liittoidu jaekaubandus – – Loomse toidu jaekaubandus eesmärgiga turustada toit otse tarbijale – – Loomse toidu jaekaubandus eesmärgiga turustada toit teisele jaekaubandusettevõtjale ja tegevus on väikesemahuline – – 13 Ajutine jaekaubandus Eritemperatuuri mittevajava toidu turustamine Eritemperatuuri vajava toidu turustamine Muu Jahutatud pakendamata toit Jahutatud pakendatud toit Kuumalt säilitatav toit Külmutatud toit – 14 Jaekaubandus teisaldatavas vahendis või kohas Eritemperatuuri mittevajava toidu turustamine Eritemperatuuri vajava toidu turustamine Muu Jahutatud pakendamata toit Jahutatud pakendatud toit Kuumalt säilitatav toit Külmutatud toit – 15 Hulgikaubandus Muu kui enda valmistatud toidu ladustamine eesmärgiga turustada toit teisele käitlejale Eritemperatuuri mittevajav toit Alkohol Eritoit Imiku-, väikelapsetoit Kala, kalandustoode Liha, lihatoode Lisaaine, tehnoloogiline abiaine, ensüüm jm Loomne saadus Mesi, mesindussaadus, meepõhine toode Mittealkohoolne jook, v.a mahl Mitteloomne toit või liittoit Muna, munatoode Piim, piimatoode Puu-, köögivilja-, marja-, seenetoode Puu-, köögivili, marjad, seened Pähklid, seemned, rosinad Tera-, kaunvili Tera-, kaunviljatoode Toidulisand Toidurasv, -õli Muu Muu kui enda valmistatud toidu vahendamine eesmärgiga turustada toit teisele käitlejale , sh e-kaubandus või postikaubandus (v.a import, eksport) Eritemperatuuri mittevajav toit Alkohol Eritoit Imiku-, väikelapsetoit Kala, kalandustoode Liha, lihatoode Lisaain , tehnoloogiline abiaine, ensüüm jm Loomne saadus Mesi, mesindussaadus, meepõhine toode Mittealkohoolne jook, v.a mahl Mitteloomne või liittoit Muna, munatoode Piim, piimatoode Puu-, köögivilja-, marja-, seenetoode Puu-, köögivili, marjad, seened Pähklid, seemned, rosinad Tera-, kaunvili Tera-, kaunviljatoode Toidulisand Toidurasv, -õli Muu Eritemperatuuri vajav toit Alkohol Eritoit Imiku-, väikelapsetoit Kala, kalandustoode Liha, lihatoode Lisaaine, tehnoloogiline abiaine, ensüüm jm Loomne saadus Mesi, mesindussaadus, meepõhine toode Mittealkohoolne jook, v.a mahl Mitteloomne või liittoit Muna, munatoode Piim, piimatoode Puu-, köögivilja-, marja-, seenetoode Puu-, köögivili, marjad, seened Pähklid, seemned, rosinad Tera-, kaunvili Tera-, kaunviljatoode Toidulisand Toidurasv, -õli Muu 16 Eestisse toimetamine Import Kala, kalandustoode Liha, lihatoode Liittoit Mesi, mesindussaadus, meepõhine toode Mitteloomne toit Muna, munatoode Piim, piimatoode Muu – 17 Loomse toidu vastuvõtmine teisest Euroopa Liidu liikmesriigist – – – P õllumajandusministri 25. juuni 2014 määrus nr 63 „ Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba ” Lisa 2 (maaeluministri xx.xx.2018 määruse nr xx sõnastuses) Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba Jrk nr Käitlemisvaldkond A lam käitlemis valdkond Toidugrupp Alamtoidugrupp 1 2 3 4 5 1 Liha käitlemine Farmis peetud uluki tapmine ja töötlemine farmis Emu Hirvlane Jaanalind Piison Sigalane Muu – Põllumajanduslooma tapmine ja töötlemine töötlemisettevõttes Hobune Kits Lammas Piison Siga Veis Muu – Kodulinnu tapmine ja töötlemine töötlemisettevõttes Broiler Kalkun Kana Põldpüü Põldvutt Muu – Jäneselise tapmine ja töötlemine töötlemisettevõttes Küülik Näriline Muu – Farmis peetud uluki tapmine ja töötlemine töötlemisettevõttes Emu Hirvlane Jaanalind Piison Sigalane Muu – Lihalõikus Farmiulukiliha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Sealiha Veiseliha Muu – Lihavalmistise valmistamine Farmiulukiliha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Lihamass Sealiha Veiseliha Muu – Hakkliha valmistamine Farmiulukiliha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Sealiha Veiseliha Muu – Lihamassi valmistamine Kodulindude liha, luud Sealiha, -luud – Lihatoote, v.a lihakonservi valmistamine Farmiulukiliha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Lihamass Põldpüüliha Põldvutiliha Sealiha Veiseliha Muu – Lihakonservi valmistamine Farmiuluki liha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Lihamass Põldpüü liha Põldvuti liha Sealiha Veiseliha Muu – Uluki töötlemine töötlemisettevõttes Farmis peetud uluk Kütitud suuruluk Kütitud väikeuluk – Puhastatud seedeelundite käitlemine töötlemisettevõttes Kitsesooled Lambasooled Seamaod Seapõied Seasooled Veisemaod Muu – Sulatatud toidurasva valmistamine Sea toorrasv Veise toorrasv Muu – 2 Piima käitlemine Piima kogumine kogumiskeskuses Kitse toorpiim Lehma toorpiim Ute toorpiim Muu – Piimatoote valmistamine töötlemisettevõttes Joogipiim Lõss Väikese rasvasisaldusega piim Toorpiim Täispiim Hapendatud piimatoode Imiku piimasegu, jätkupiimasegu Juust, juustutoode Jäätis Kaseiin, kaseinaadid Kaste Kohupiim, kohupiimatoode Kondenskonserv Piima-, kooredessert, puding Piimapulber, piimapulbrisegu Rõõsk koor Vadak Vadakujook Võiderasv Muu – 3 Kala käitlemine Rookimine töötlemisettevõttes – – Fileerimine töötlemisettevõttes – – Kalandustoote valmistamine töötlemisettevõttes Elusad kahepoolmelised molluskid Värske kalandustoode Kalamari Konserv Krabid Krevetid Töödeldud kalandustoode Preserv Surimitoode Mehaaniliselt eraldatud kalandustoode Muu – Töötlemine tehaslaeval Elusad kahepoolmelised molluskid Kala Krevetid Muu – Töötlemine külmutuslaeval Elusad kahepoolmelised molluskid Kala Krevetid Muu – 4 Munade käitlemine Pakendamine pakendamiskeskuses Jaanalinnumunad Kanamunad Pardimunad Vutimunad Muu – Munatoote valmistamine töötlemisettevõttes Munatoode Muu – 5 Mee käitlemine Meepõhise toote valmistamine töötlemisettevõttes Meepõhine toode – 6 Mitteloomsete esmatoodete tootmine Turustamine hulgikaubandusettevõtjale Idandatud seemned, idandid – Turustamine töötlemisettevõtjale Idandatud seemned, idandid – 7 Toitlustamine Koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses ning Kaitseväe territooriumil – – 8 Jaekaubandus Loomse toidu jaekaubandus eesmärgiga turustada toit teisele jaekaubandusettevõtjale ja tegevus ületab väikesemahulisuse – – Loomse toidu jaekaubandus eesmärgiga turustada toit teisele ettevõtjale, kes ei ole jaekaubandusettevõtja – – 9 Mitteloomse ja liittoidu käitlemine – Idandatud seemned, idandid – 11 Toidu pakendamine – Mitteloomne, liittoit Alkohoolne jook Analoogtoote Emulgeerimata kaste Emulgeeritud kaste Eritoit Idandatud seemned, idandid Imiku-, väikelapsetoit Joogivesi Kakao, kakaotoode Kohv Kondiitritoode Kuivaine Kuivtoit Lihtpagaritoode Lisaaine Maitseained Makaronitoode, pastatoode Mittealkohoolne jook, v.a mahlatoode Moos, džemm, püree Pulbriline toit Puu-, köögivilja-, marjamahlatoode (sh nektar) Puuvili, köögivili, marjad Pärm Ravitoit Seemned, pähklid Seened, seenetoode Sinep Soja, sojatoode Taigen Tee Tehnoloogiline abiaine Teravili Teraviljatoode Toidujää Toidulisand Toidurasv Toiduõli Toiduäädikas Valikpagaritoode Valmistoit Võiderasv Muu Liha, lihatoode Hakkliha Hobuseliha Kitseliha Kodulindude liha Lambaliha Lihatoode Lihavalmistis Sealiha Ulukiliha Veiseliha Muu Kala, kalandustoode Kalandustoode Krevetid Värske kala Muu Mesi, mesindussaadus Meepõhine toode Mesi Mesindussaadus Muu Munatoode – Piim, piimatoode Imiku piimasegu, jätkupiimasegu Kaseiin, kaseinaadid Piim Piimapulber Piimapõhine toode Vadak, vadakutoode Või Muu Loomne saadus Sooled Želatiin Muu Muu – 12 Toidu külmutamine – Mitteloomne, liittoit Alkohoolne jook Analoogtoode Emulgeerimata kaste Emulgeeritud kaste Eritoit Idandatud seemned, idandid Imiku-, väikelapsetoit Joogivesi Kakao, kakaotoode Kondiitritoode Kuivtoit Lihtpagaritoode Lisaaine Maitseained Makaronitoode, pastatoode Mittealkohoolne jook, v.a mahlatoode Moos, džemm, püree Puu-, köögivilja-, marjamahlatoode (sh nektar) Puu-, köögivili, marjad Seened, seenetoode Soja, sojatoode Taigen Teraviljatoode Toidulisand Toidurasv Toiduõli Valikpagaritoode Valmistoit Võiderasv Muu Liha, lihatoode Hakkliha Hobuseliha Kitseliha Kodulindude liha Lambaliha Lihatoode Lihavalmistis Sealiha Ulukiliha Veiseliha Muu Kala, kalandustoode Kalandustoode Krevetid Värske kala Muu Mesi, mesindussaadus Meepõhine toode Mesi Mesindussaadus Muu Munatoode – Piim, piimatoode Imiku piimasegu, jätkupiimasegu Kaseiin, kaseinaadid Piim Piimapõhine toode Vadak, vadakutoode Või Muu Muu – 13 Väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva varustamine Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava loomse toiduga – – – 14 Mittenõuetekohase loomse toidu ladustamine Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava ning transiidiks mõeldud loomse toidu ladustamine tollilaos, vabalaos või vabatsoonis – – 15 Eramus loomse toidu valmistamine väikesemahulisest kogusest suuremas koguses või eesmärgiga turustada see teisele käitlejale , kes ei ole jaekaubandusettevõtja (sh tarbijale turustav hulgikaubandusettevõtja) – Hakkliha Hakklihast lihavalmistis Kalatoode Lihatoode Lihavalmistis Meepõhine toode Munatoode Piimatoode – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 30.07.2018 nr 1.4-1/984 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Kaitseministeerium Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Maaeluminister Lisad: 1. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu, ToiduS_eelnou_2018.docx; 2. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, ToiduS_seletuskiri_2018.docx Ingrid Vesmes 625 6272 [email protected] Diana Rammul 625 6259 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel