dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine

Sotsiaalministeerium · 30. juuli 2018
Viit
1.2-2/82-4
Registreeritud
30. juuli 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Leili Eenlo (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalkindlustuse osakond)

Failid

  • 📎1.2.-4182038 27.07.2018 Väljaminev kiri.bdoc421 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Kaia Iva Teie: 05.07.2018 nr 1.2-2/82-1 Sotsiaalkaitseminister Sotsiaalministeerium Meie: 27.07.2018 nr 1.2.-4/18/2038 [email protected] Eelnõule arvamuse avaldamine Tänan, et esitasite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu heakskiitmine“ eelnõu. Seoses esitatud eelnõuga on mul järgmised märkused. 1. Rakenduslepingu sõlmimine 1.1. Eelnõu seletuskirjas (lk 3) on märgitud järgnev: „Lepingu rakendamiseks sõlmitakse eraldi kokkulepe, mis on Sotsiaalministeeriumi ametkondlik välisleping ega vaja Vabariigi Valitsuse heakskiitu. Samuti ei ole plaanis rakenduslepingut allkirjastada lepinguga üheaegselt. Seetõttu ei ole rakenduslepingu teksti käesolevale korralduse eelnõule lisatud.“ 1.2. Samas on eelnõu seletuskirjas (lk 33) märgitud järgnev: „Vastavalt lepingu artikli 11 lõikele 1 sõlmivad lepingupooled lepingu rakendamiseks rakenduskokkuleppe. Rakenduskokkulepe allkirjastatakse koos põhilepinguga. Rakenduskokkulepe jõustub ja lõpeb põhilepinguga samal kuupäeval.“ 1.3. Seega on vasturääkivusi seletuskirjas ning puudub selgus, kuidas kavatsetakse toimida. Arvamuse avaldamiseks ei olnud lisatud rakenduskokkuleppe teksti, mistõttu võib eeldada, et rakenduskokkulepe sõlmitakse eraldiseisvalt. 2. Konkreetsemad tähelepanekud artikli 15 osas 2.1. Lõige 5 määratleb ära andmete kvaliteedi nõude ning minimaalsete andmete kogumise ja kasutamise aspektid. Selles on ka kirjas ka ebatäpsete isikuandmete parandamise või eemaldamise nõue, sh ka teatavas osas isikuandmetele juurdepääsu piiramine osas, mis ei ole vajalik vastuvõtvale pädevale asutusele taotluse rahuldamiseks. On arusaadav, et eelnõu põhitekstis ei reguleerita kõiki andmekaitselisi aspekte viimse detailini – sellised nõuded on võimalik ka leppida kokku konkreetsemas rakenduskokkuleppes. Seetõttu soovitan rakenduskokkuleppes ära määratleda, mis aja jooksul peaks lepingu üks osapool teavitama teist osapoolt isikuandmete parandamise vajalikkusest. 2.2. Lõige 6 määratleb ära, et inimesel on soovi korral õigus nõuda juurdepääsu enda isikuandmetele. Ma eeldan, et siin olukorras annab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) selgitusi SKA-s toimuva isikuandmete töötlemise osas, kuid see ei tähenda, et ta peaks hakkama Valgevene pädevas asutuses toimuvat isikuandmete töötlemist selgitama. Selles osas võib ka eelnõu seletuskirja täiendada. 2.3. Samuti on eelnev lõige paratamatult seotud isikuandmete töötlemise läbipaistvusega, mis on keskne komponent isikuandmete kaitse üldmääruses (üldmäärus) – seda reguleerivad üldmääruse artiklid 12-14. Läbipaistvuse teemal on ka koostatud eraldi juhend, mis on leitav ka inspektsiooni võrgulehelt. Eelnõu seletuskirjas on küll märgitud, et SKA kodulehel on „selgitused isikutele selle kohta, millistel eesmärkidel nende isikuandmeid töödeldakse, kuidas tagatakse isikuandmete turvalisus ning kuidas saab inimene taotleda oma andmetega tutvumist ja nende parandamist.“ Sellega seonduvalt soovitan mõelda, kas rakenduskokkuleppes tasuks ka ära märkida, mis teavet andmesubjektile antakse, sh ka vajaduse korral lingid vastavatele veebilehekülgedele. Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 2.4. Lõige 7 hõlmab isiku õigust nõuda ebatäpsete isikuandmete parandamist, andmete töötlemise piiramist või lõpetamist. Sellega on kaetud üldmääruse artiklid 16-18, kuid puudub selgus, kuidas on reguleeritud üldmääruse artiklist 21 tulenevat õigust esitada vastuväiteid isikuandmete töötlemise kohta (siin toimub isikuandmete töötleus üldmääruse art 6 lg 1 punkti e alusel). 2.5. Lõige 8 reguleerib andmesubjekti õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kas kohtusse või andmekaitselisse järelevalveasutusse. Inimese andmekaitseliste õiguste kaitse on seotud ka kahjude hüvitamisega, mistõttu soovitan hinnata, kas kahjude (rahalise) hüvitamise aspekti tasuks reguleerida sõlmitavas välislepingus. 2.6. Eelnõu seletuskirjas (lk 24) on lõike 10 märgitud, et „Eestis on andmekaitse järelevalve asutuseks Andmekaitse Inspektsioon, kes peab kaebuse läbi vaatama 30 päeva jooksul“. Sellega seonduvalt märgin, et inspektsioon vaatab küll esitatud kaebuse läbi 30 päeva jooksul, kuid seda tähtaega võib teatavas olukorras pikendada 60 päeva võrra. Selline nõue on nii kehtivas isikuandmete kaitse seaduses kui ka kavandatavas uues isikuandmete kaitse seaduses. 2.7. Lõige 10 reguleerib logide pidamist. Selles lõikes ei ole küll täpsemalt ära reguleeritud, kes ning mis tingimustel kontrollib pädevas asutuses nende logide abil toimunud andmetöötluste vastavust sõlmitud välislepingule. Selle märkuse osas märgin, et siin ei ole mõeldud andmekaitseasutuse tehtavat järelevalvet, vaid pädevas asutuses endas toimuvad (sise)kontrolli. Soovituslik on see aspekt ära reguleerida ka asutuste vahel sõlmitavas rakenduskokkuleppes. 2.8. Lõige 10 reguleerib, et ainult sõlmitud välislepingu alusel kasutatavad ja töödeldavad isikuandmed reguleeritakse pädevate asutuste vahel sõlmitavas rakenduskokkuleppes. Samas tekkis küsitavus, kas ei oleks võimalik detailsem edastatavate/vahetatavate andmete koosseis või andmete koosseis üldistatud tasemel välislepingu lisas ära reguleerida? Sel juhul oleks sellekohane andmetöötlus ka läbipaistvam avalikkuse ees. Seda seetõttu, et kui rakenduskokkuleppe sisu on mingis osas kinnine (nt turvameetmete tõttu), siis on vähemalt avalikkusel võimalik välislepingu lisas toodud andmekoosseisude osas saada selgust, mis teavet Eestist kolmandasse riiki edastatakse. Kui sellist eraldi lisa ei soovita teha, siis soovitan hinnata, kas läbipaistvuse huvides oleks võimalik, et osa sellest rakenduskokkuleppest on avalik. 3. Andmekaitsealane mõjuhinnang 3.1. Üldmääruse art 35 lõige 10 märgib järgnevat: „Kui artikli 6 lõike 1 punkti c või e kohase isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb liidu õigusest või vastutavale töötlejale kohaldatavast liikmesriigi õigusest ja see õigus reguleerib kõnealust konkreetset isikuandmete töötlemise toimingut või nende kogumit ning andmekaitsealane mõjuhinnang on kõnealuse õigusliku aluse vastuvõtmise raames läbiviidud üldise mõjuhinnangu osana juba tehtud, siis lõikeid 1–7 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid peavad vajalikuks korraldada selline hindamine enne isikuandmete töötlemise toimingute tegemist.“ 3.2. Kuna tegemist on uue kavandatava isikuandmete töötlemisega, siis on vajalik ka hinnata, kas andmekaitselist mõjuhinnangut on vaja teostada või mitte. Hetkel ei olnud eelnõu seletuskirjast selge, kas selline kaalumine on läbi tehtud, sh kui tekkis vajadus andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemiseks, siis mis on selle hindamise tulemus. Märgin, et sellekohast analüüsi on kasulik teha eelnõu seletuskirjas, mõjude analüüsi rubriigis. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raavo Palu õigusdirektor peadirektori ülesannetes 2 (2)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel