ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kaia Iva Teie: 05.07.2018 nr 1.2-2/82-1
Sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalministeerium Meie: 27.07.2018 nr 1.2.-4/18/2038
[email protected]
Eelnõule arvamuse avaldamine
Tänan, et esitasite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse
korralduse „Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu
heakskiitmine“ eelnõu. Seoses esitatud eelnõuga on mul järgmised märkused.
1. Rakenduslepingu sõlmimine
1.1. Eelnõu seletuskirjas (lk 3) on märgitud järgnev: „Lepingu rakendamiseks sõlmitakse
eraldi kokkulepe, mis on Sotsiaalministeeriumi ametkondlik välisleping ega vaja
Vabariigi Valitsuse heakskiitu. Samuti ei ole plaanis rakenduslepingut allkirjastada
lepinguga üheaegselt. Seetõttu ei ole rakenduslepingu teksti käesolevale korralduse
eelnõule lisatud.“
1.2. Samas on eelnõu seletuskirjas (lk 33) märgitud järgnev: „Vastavalt lepingu artikli 11
lõikele 1 sõlmivad lepingupooled lepingu rakendamiseks rakenduskokkuleppe.
Rakenduskokkulepe allkirjastatakse koos põhilepinguga. Rakenduskokkulepe jõustub
ja lõpeb põhilepinguga samal kuupäeval.“
1.3. Seega on vasturääkivusi seletuskirjas ning puudub selgus, kuidas kavatsetakse toimida.
Arvamuse avaldamiseks ei olnud lisatud rakenduskokkuleppe teksti, mistõttu võib
eeldada, et rakenduskokkulepe sõlmitakse eraldiseisvalt.
2. Konkreetsemad tähelepanekud artikli 15 osas
2.1. Lõige 5 määratleb ära andmete kvaliteedi nõude ning minimaalsete andmete kogumise
ja kasutamise aspektid. Selles on ka kirjas ka ebatäpsete isikuandmete parandamise või
eemaldamise nõue, sh ka teatavas osas isikuandmetele juurdepääsu piiramine osas, mis
ei ole vajalik vastuvõtvale pädevale asutusele taotluse rahuldamiseks. On arusaadav, et
eelnõu põhitekstis ei reguleerita kõiki andmekaitselisi aspekte viimse detailini –
sellised nõuded on võimalik ka leppida kokku konkreetsemas rakenduskokkuleppes.
Seetõttu soovitan rakenduskokkuleppes ära määratleda, mis aja jooksul peaks lepingu
üks osapool teavitama teist osapoolt isikuandmete parandamise vajalikkusest.
2.2. Lõige 6 määratleb ära, et inimesel on soovi korral õigus nõuda juurdepääsu enda
isikuandmetele. Ma eeldan, et siin olukorras annab Sotsiaalkindlustusamet (SKA)
selgitusi SKA-s toimuva isikuandmete töötlemise osas, kuid see ei tähenda, et ta peaks
hakkama Valgevene pädevas asutuses toimuvat isikuandmete töötlemist selgitama.
Selles osas võib ka eelnõu seletuskirja täiendada.
2.3. Samuti on eelnev lõige paratamatult seotud isikuandmete töötlemise läbipaistvusega,
mis on keskne komponent isikuandmete kaitse üldmääruses (üldmäärus) – seda
reguleerivad üldmääruse artiklid 12-14. Läbipaistvuse teemal on ka koostatud eraldi
juhend, mis on leitav ka inspektsiooni võrgulehelt. Eelnõu seletuskirjas on küll
märgitud, et SKA kodulehel on „selgitused isikutele selle kohta, millistel eesmärkidel
nende isikuandmeid töödeldakse, kuidas tagatakse isikuandmete turvalisus ning kuidas
saab inimene taotleda oma andmetega tutvumist ja nende parandamist.“ Sellega seonduvalt
soovitan mõelda, kas rakenduskokkuleppes tasuks ka ära märkida, mis teavet
andmesubjektile antakse, sh ka vajaduse korral lingid vastavatele veebilehekülgedele.
Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
2.4. Lõige 7 hõlmab isiku õigust nõuda ebatäpsete isikuandmete parandamist, andmete
töötlemise piiramist või lõpetamist. Sellega on kaetud üldmääruse artiklid 16-18, kuid
puudub selgus, kuidas on reguleeritud üldmääruse artiklist 21 tulenevat õigust esitada
vastuväiteid isikuandmete töötlemise kohta (siin toimub isikuandmete töötleus
üldmääruse art 6 lg 1 punkti e alusel).
2.5. Lõige 8 reguleerib andmesubjekti õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kas kohtusse
või andmekaitselisse järelevalveasutusse. Inimese andmekaitseliste õiguste kaitse on
seotud ka kahjude hüvitamisega, mistõttu soovitan hinnata, kas kahjude (rahalise)
hüvitamise aspekti tasuks reguleerida sõlmitavas välislepingus.
2.6. Eelnõu seletuskirjas (lk 24) on lõike 10 märgitud, et „Eestis on andmekaitse järelevalve
asutuseks Andmekaitse Inspektsioon, kes peab kaebuse läbi vaatama 30 päeva
jooksul“. Sellega seonduvalt märgin, et inspektsioon vaatab küll esitatud kaebuse läbi
30 päeva jooksul, kuid seda tähtaega võib teatavas olukorras pikendada 60 päeva võrra.
Selline nõue on nii kehtivas isikuandmete kaitse seaduses kui ka kavandatavas uues
isikuandmete kaitse seaduses.
2.7. Lõige 10 reguleerib logide pidamist. Selles lõikes ei ole küll täpsemalt ära reguleeritud,
kes ning mis tingimustel kontrollib pädevas asutuses nende logide abil toimunud
andmetöötluste vastavust sõlmitud välislepingule. Selle märkuse osas märgin, et siin ei
ole mõeldud andmekaitseasutuse tehtavat järelevalvet, vaid pädevas asutuses endas
toimuvad (sise)kontrolli. Soovituslik on see aspekt ära reguleerida ka asutuste vahel
sõlmitavas rakenduskokkuleppes.
2.8. Lõige 10 reguleerib, et ainult sõlmitud välislepingu alusel kasutatavad ja töödeldavad
isikuandmed reguleeritakse pädevate asutuste vahel sõlmitavas rakenduskokkuleppes.
Samas tekkis küsitavus, kas ei oleks võimalik detailsem edastatavate/vahetatavate
andmete koosseis või andmete koosseis üldistatud tasemel välislepingu lisas ära
reguleerida? Sel juhul oleks sellekohane andmetöötlus ka läbipaistvam avalikkuse ees.
Seda seetõttu, et kui rakenduskokkuleppe sisu on mingis osas kinnine (nt
turvameetmete tõttu), siis on vähemalt avalikkusel võimalik välislepingu lisas toodud
andmekoosseisude osas saada selgust, mis teavet Eestist kolmandasse riiki edastatakse.
Kui sellist eraldi lisa ei soovita teha, siis soovitan hinnata, kas läbipaistvuse huvides
oleks võimalik, et osa sellest rakenduskokkuleppest on avalik.
3. Andmekaitsealane mõjuhinnang
3.1. Üldmääruse art 35 lõige 10 märgib järgnevat: „Kui artikli 6 lõike 1 punkti c või e
kohase isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb liidu õigusest või vastutavale
töötlejale kohaldatavast liikmesriigi õigusest ja see õigus reguleerib kõnealust
konkreetset isikuandmete töötlemise toimingut või nende kogumit ning
andmekaitsealane mõjuhinnang on kõnealuse õigusliku aluse vastuvõtmise raames
läbiviidud üldise mõjuhinnangu osana juba tehtud, siis lõikeid 1–7 ei kohaldata, välja
arvatud juhul, kui liikmesriigid peavad vajalikuks korraldada selline hindamine enne
isikuandmete töötlemise toimingute tegemist.“
3.2. Kuna tegemist on uue kavandatava isikuandmete töötlemisega, siis on vajalik ka
hinnata, kas andmekaitselist mõjuhinnangut on vaja teostada või mitte. Hetkel ei olnud
eelnõu seletuskirjast selge, kas selline kaalumine on läbi tehtud, sh kui tekkis vajadus
andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemiseks, siis mis on selle hindamise tulemus.
Märgin, et sellekohast analüüsi on kasulik teha eelnõu seletuskirjas, mõjude analüüsi
rubriigis.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Raavo Palu
õigusdirektor
peadirektori ülesannetes
2 (2)