dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Otsus

Sotsiaalministeerium · 27. juuli 2018
Viit
2-5.1.33/2540
Registreeritud
27. juuli 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Innove SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1.33 Euroopa Struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatud projektide (perioodi 2007-2013) järelkontrollide dokumendid
Toimik
2-5.1.33/2018
Vastutaja
Merle Riisna (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. august 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf420 KB
  • 📎FKO_Som_hange_167872.bdoc110 KB

Sisu (failidest)

Tere! Palun registreerida. Tervitades Ele From: SA Innove <[email protected]> Sent: Thursday, July 26, 2018 10:00 AM To: Merle Riisna <[email protected]> Subject: Finantskorrektsiooni otsus Tere! Edastame Teile kirja lisas projekti „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ 2014-2020.3.02.17-0083 osas finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/313. Vastavalt ühendmääruse § 23 lõigetele 2 ja 3 loetakse finantskorrektsiooni otsus toetuse saajale kättetoimetatuks, kui see on toetuse saajale edastatud registri vahendusel või saadetud elektrooniliselt e-posti või väljastusteatega tähtkirjaga posti teel. Otsust paberkandjal ei edastata. Lugupidamisega Kerli Allik assistent SA Innove Lõõtsa 4, 11415 Tallinn 735 0752, [email protected] www.innove.ee OTSUS Tallinn (kp digitaalallkirjas) 2018 nr 3-3.1/313 Meetme “Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” toetuse andmise tingimuste „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ (2014- 2020.3.02.17-0083) osas finantskorrektsiooni otsuse tegemine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkti 6 ja § 45 lg 1 punkti 3 alusel, kooskõlas STS § 23 lg 2 punktiga 3, § 46 lõikega 3 ning § 47 lõikega 2 ja lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ (2014-2020.3.02.17-0083) raames esitatud maksetaotlusest (edaspidi MT) nr 2 ning arvestades toetuse saaja ning partneriga peetud kirjavahetust, SA Innove (edaspidi rakendusüksus ehk RÜ) otsustab: teha finantskorrektsiooni otsus ja seoses sellega keelduda MT nr 2 aktsepteerimisest summas 528 eurot, kuna toetuse saaja partner ei ole täitnud talle STSiga pandud kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS). Vastavalt tervise- ja tööministri 30.05.2017 käskkirjaga nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1.2 kohaldub TAT partnerile STS § 25, mille kohaselt peab partner täitma muuhulgas STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses. 1. Asjaolud Toetuse saaja partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (eelnevalt ja edaspidi partner või hankija) viis läbi rahvusvahelise avatud hanke nr 167872 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri „STAR“ arendus- ja hooldustööd raamlepingu alusel“ (edaspidi ka hange), mille tulemusena sõlmiti raamlepingud kolme pakkujaga – AS Medisoft, Heisi IT OÜ ja Tieto Estonia AS perioodiks 29.02.2016-01.03.2019. Hanketeates on kvalifitseerimise tingimustes mh kirjas, et kõigil hankelepingut täitvatel programmeerijatel ja arhitektidel peab olema vähemalt suhtlustasandi eesti keele oskus. Rakendusüksus kontrollis hanke läbiviimise õiguspärasust ning tuvastas, et hanke läbiviimisel on piiratud pakkujate osalemist hankes. 2. Partneri selgitused Rakendusüksus küsis põhjendusi antud kvalifitseerimistingimuste osas, paludes täpsemalt selgitada, miks on kõigil programmeerijatel ja arhitektidel lepingu täitmiseks vältimatult 1 vajalik eesti keele oskus suhtlustasandil ning kas lepingut oleks saanud täita ka ilma eesti keele oskuseta, näiteks kasutades tõlki. Hankija tõi 23.03.2018 e-kirjas programmeerijate eesti keele oskuse vajaduse osas välja järgmist: „Programmeerija peab infosüsteemi programmeerima analüütiku ja IT arhitekti koostatud dokumentatsiooni alusel. Seega peaks programmeerija oskama vähemalt suhtlustasandil eesti keelt, et saada aru dokumentatsiooni sisust ja vajadusel konsulteerida. Otseselt programmeerimisel ta eesti keelt ei vaja, kuid seetõttu ei nõuta temalt ka kõrgtasemel keeleoskust (puudub dokumentatsiooni koostamise vajadus).“ 23.04.2018 e-kirjas tõi hankija välja veel järgmist: „Projekti meeskonnaliikmete vajadus eesti keele oskuse järele tuleneb ühtlasi sellest, et infosüsteemi senised logid on enamuses osas eesti keelsed ning projektimeeskonna liikmetel tuleb olla võimeline logidega tutvuma, nimetatute pinnalt teostatavates töödes otsuseid teha.“ Hankija lisas 30.04.2018 e-kirjas logide osas järgmist: „Logidega tutvuvad programmeerijad, testijad ja analüütikud, et teha kindlaks vigade algpõhjus või tuvastada kasutaja tegevus süsteemis. Sellest tulenevalt saadakse infot, kas tegemist on programmeerimisveaga, andmeveaga või kasutaja vale käitumisega. Lähtuvalt selles on võimalik otsustada, kas tuleb tegeleda veaparandusega koodis, andmeparandusega andmebaasis või kasutajate koolitamisega. Samuti võib sealt tulla vajadus täpsustada nõudeid ja täiendada logimist (programmeerida või seadistada süsteemi tasemel), kuna vea/sündmuse põhjust ei logita kas üldse või ei logita seda piisava detailsusega.“ Arhitekti eesti keele oskuse nõude osas tõi hankija 23.03.2018 e-kirjas välja: „IT arhitekt peab analüütiku koostatud dokumentatsiooni alusel projekteerima infosüsteemi. Tihti soovib klient koostatud IT arhitektuuri dokumentatsiooni endale sobivas keeles (antud juhul eesti keeles), et sellega tutvuda ja enne arendamist kooskõlastada. Kui kvaliteetne tõlge on tagatud, siis otseselt ei pea arhitekt kliendi ja kasutajate keelt oskama – samas võib tõesti midagi tõlkes kaduma minna ning kliendil peaks olema mingi võimalus tõlke kvaliteedis veenduda. Seega peaks arhitekt oskama vähemalt suhtlustasandil eesti keelt.“ Hankija tõi 23.04.2018 e-kirjas välja veel järgmised täiendavad selgitused antud keelenõude osas „Märkisime vastuses, et klient soovib IT arhitektuuri dokumentatsiooni endale sobivas keeles. Tegemist ei ole pelgalt suhtlusega tõlgi vahendusel vaid IT arhitektuuri dokumentatsiooni koostamisega, mis koostatakse analüütiku koostatud dokumentatsiooni alusel (mis on eesti keelne). See ei eelda kõrgtasemel keeleoskust vaid piisab suhtlustasemest, et dokumentatsioonist aru saada ja omapoolne panus anda. Jah, seda saakski teha tõlgi vahendusel, kui arhitekti emakeel ei ole eesti keel, kuid ta peaks mõistma eesti keelt vähemalt suhtlustasandil.“ Hankija lisas 23.03.2018 e-kirjas: „Üldiselt on aga tööprotsess tavaliselt selline, et kommunikatsiooni esineb siiski kõikide nimetatud osapoolte vahel ning kvaliteetsema ja efektiivsema tulemuse tagab see, kui projektis kasutatakse suhtluskeelena läbivalt ühte keelt, mis on kõige arusaadavam eelkõige ülesande püstitajale - Tellijale ja lõppkasutajale, et tagada soovitud lõpptulemus. Isikutelt, kes tegelevad dokumentatsiooniga ja tiheda suhtlusega kliendi ja töö teostajate vahel eeldatakse kõrgemat keeleoskust (sh ka 2 kirjalikku) kui nendelt, kes tegelevad töö teostamisega – nendelt nõutakse vaid suhtlustasandil keeleoskust.“ Hankija tõi 23.04.2018 e-kirjas välja veel „Oleme oma vastuses ka märkinud, et kuna IT lahenduste väljatöötamisel esineb kommunikatsiooni kõigi osapoolte vahel, siis tuleb otsustada ühe kasutatava keele kasuks – eelkõige Tellija ja lõppkasutaja seisukohast, et nemad saaksid veenduda töö kvaliteedis. Tegemist ei ole tööga, mis antakse üle selle valmimisel (st töö teostamise riisiko on vaid töö teostajal), vaid tegemist on protsessiga, kuhu kaasatakse lahenduse loomisel kõiki osapooli. Hankija projektimeeskonna vaatest on keeruline, et mitte öelda võimatu, kujutada ette suhtluse toimumist nt tõlgi vahendusel, kui meeskonnaliikmed/tellija/lõppkasutaja omavahel samas keeles vahetult suhtlemiseks võimelised ei ole.“ Hankija tõi 30.04.2018 e-kirjas osapoolte suhtluse osas veel välja: „Ka arendaja arhitektid ja programmeerijad suhtlevad teiste projektimeeskonna liikmetega nii töökoosolekutel osaledes kui ka vajadusel muid suhtlusvahendeid kasutades otse hankija meeskonnaliikmetega.“ Hankija lisas 23.04.2018 e-kirjas: „Lisaks märgime, et hankes nõutud isikute puhul on tegemist võtmeekspertidega. Hankija on esitanud keelenõuded üksnes nende projektimeeskonna liikmete osas, kelle puhul on sama keele rääkimine hankija hinnangul vältimatult vajalik tööde teostamiseks. Arendajal ei ole keelatud kasutada vajadusel lisatööjõudu, kes eesti keelt ei valda ja korraldada oma tööprotsessi sobivas keeles, kuid arendaja ei saa sekkuda hankija tööprotsessidesse.“ STS § 23 lg 2 punkti 3 alusel andis rakendusüksus 18.06.2018 toetuse saajale võimaluse finantskorrektsiooni otsuse eelnõud kommenteerida. Toetuse saaja tõi 25.06.2018 e-kirjas välja järgmised kommentaarid eelnõule: „Olete otsuses märkinud, et „paljudel IT-valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on rahvusvaheline meeskond, siis võis kõnealuste kvalifitseerimistingimuste täitmine olla keeruline ka kohalikel ettevõtjatel“. Samas ei ole te arvestanud asjaoluga, et ettevõtja saab teenuse pakkumisel ise valida, millised konkreetsed isikud ühte või teist lepingu täidavad. Seega palume hinnangut kujundada lähtuvalt sellest, et kohalikele ettevõtjatele kvalifitseerimise tingimusest piirangut ei tulenenud, sest vähemalt osalt koosneb nende meeskond eesti keelt suhtlustasandil oskavatest isikutest ning lepingu täitmiseks sellele tingimusele vastavate programmeerijate ja arhitektide leidmine ei oleks takistuseks. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et olete otsuses märkinud, et „Hankija põhjendus, et programmeerijad tuginevad oma töös IT arhitekti ja analüütiku koostatud dokumentatsioonile ning eesti keele oskus on vajalik, et dokumentidest aru saada ning vajadusel neid täpsustada, ei tõenda veel seda, et kõik programmeerijad peaksid seetõttu oskama eesti keelt ning ei piisaks sellest, et vajalikke dokumente või küsimusi tõlkida või kasutada suhtluseks mõnda muud keelt, mida mõlemad osapooled oskavad (näiteks inglise keel).“. Samas ei nähtu otsusest hinnangut asjaolule, et tegemist ei ole uue süsteemi loomise hankega, vaid vana olemasoleva süsteemi täiendamise arendushankega. Sellest tulenevalt on riskid eestikeelt mittemõistvate programmeerijate ja arhitektide puhul väga suured. Kui süsteem on juba osaliselt valminud ja olemasolev dokumentatsioon koos 3 süsteemi endaga on eesti keelne, siis palume hinnangut, kas ja kuidas saaks olla tagatud asjakohane ja professionaalne teenuse pakkumine just programmeerijate ja arhitektide poolt muus keeles. Mööname, et kõike on võimalik tõlkida, kuid riskid, kus süsteemi edasiarendamine nõuab selle ühtlustamist ja ülesehitamist eesti keelsele senisele süsteemile, toob kaasa tõsise ohu eksitusteks ning mitteühtivusteks. Tõlkes kaduma minemisel (arvestades eesti keele iseärasusi) valmib süsteem, mis ei ole lõppkokkuvõttes kasutatav.“ 3. Rakendusüksuse seisukoht RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Kuivõrd hankija viis läbi rahvusvahelise hankemenetluse, siis pidi hankija tingimuste kehtestamisel arvestama, et eelduslikult on hankes osalemisest huvitatud ka välisriikide pakkujad. Hankija, seades hanke kvalifitseerimistingimustes nõude, et kõikidel hankelepingut täitvatel programmeerijatel ja arhitektidel peab olema vähemalt suhtlustasandil eesti keele oskus, on piiranud pakkujate ringi, välistades pakkujad, kelle hankelepingut täitvad programmeerijad ja arhitektid ei oska eesti keelt suhtlustasandil. RÜ hinnangul ei ole antud piirang põhjendatud, kuna hankija selgitustest tulenevalt ei ole nimetatud meeskonnaliikmete eesti keele oskus vähemalt suhtlustasandil hankelepingu täitmiseks ilmtingimata vajalik ning lepingu täitmiseks oleks olnud võimalik kasutada tõlki või muid võimalusi. Hankija tõi küll välja, et arhitekt tugineb oma töös analüütiku koostatud dokumentatsioonile ning klient soovib antud juhul IT arhitektuuri dokumentatsiooni eesti keeles, kuid nagu hankija ka ise selgitas, kui kvaliteetne tõlge on tagatud, ei pea arhitekt oskama kliendi ja kasutajate keelt. Seega ei ole antud juhul arhitekti eesti keele oskus vältimatult vajalik. Hankija põhjendus, et programmeerijad tuginevad oma töös IT arhitekti ja analüütiku koostatud dokumentatsioonile ning eesti keele oskus on vajalik, et dokumentidest aru saada ning vajadusel neid täpsustada, ei tõenda veel seda, et kõik programmeerijad peaksid seetõttu oskama eesti keelt ning ei piisaks sellest, et vajalikke dokumente või küsimusi tõlkida või kasutada suhtluseks mõnda muud keelt, mida mõlemad osapooled oskavad (näiteks inglise keel). Nagu ka hankija ise selgitas, siis programmeerijate põhitegevuseks – programmeerimiseks – pole eesti keelt vaja, mistõttu on programmeerijatele eesti keele oskuse nõude kehtestamine piirav. 4 Eesti keele oskuse nõue on piirav eelkõige võimalike välismaiste pakkujate osas, kellel suure tõenäosusega puuduvad meeskonnas vajaliku eesti keele oskusega töötajad. Lisaks märgib RÜ täiendavalt juurde, et kuna paljudel IT-valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on rahvusvaheline meeskond, siis võis kõnealuste kvalifitseerimistingimuste täitmine olla keeruline ka kohalikel ettevõtjatel. RÜ nõustub, et lähtuvalt hanke eripärast, on võtmeekspertide, näiteks projektijuhi ja analüütikute osas eesti keele oskuse nõue põhjendatud, aga antud juhul ei saa arhitekte ja programmeerijaid lugeda võtmeisikute hulka, kes peavad vältimatult oskama eesti keelt. See, kuidas pakkuja oma meeskonnas vajalikku suhtlust ja tööülesannete jaotust korraldab, et saavutada hankelepingu kvaliteetne ja nõuetekohane täitmine, on pakkuja enda vastutus ja valik. Hankija ei tohi seada pakkuja töökorraldusele põhjendamatuid piiranguid, mis takistavad eesti keelt mitte oskavate inimeste osalemist hankelepingu täitmises. Sama keele valdamine võib küll lihtsustada suhtlust, kuid programmeerijate ja arhitektide tööd saab jagada ning korraldada ka selliselt, mis ei vaja ilmtingimata eesti keele tundmist. Toetuse saaja poolt 28.06.2018 esitatud eelnõu täiendavate kommentaaride osas nõustub RÜ, et ettevõtjad saavad küll teenuse pakkumisel ise valida, millised isikud ühte või teist lepingut täidavad ning Eesti ettevõtete meeskond koosneb eelduslikult vähemalt osaliselt eesti keelt suhtlustasandil oskavatest isikutest, kuid see ei välista asjaolu, et seatud tingimus võis takistada mõnel hankest huvitatud isikul hankes osalemast nõutud keeleoskusega meeskonnaliikmete puudumise tõttu. Seega võis seatud tingimus mõjutada hankes osalevate ettevõtete arvu, esitatud pakkumuste hinda ning seega ka edukat pakkujat. Sarnaselt võimalusele valida lepingut täitvad meeskonnaliikmed oli pakkujal võimalik ka ise otsustada, kuidas tagada lepingu nõuetekohane täitmine, sh kas kasutada mingi kindla keeleoskusega spetsialiste, kasutada tõlgi abi või mõnda muud meetodit. Toetuse saaja 28.06.2018 saadetud kommentaaride vastuseks toob RÜ veel välja, et antud hankega seotud rikkumise hindamise puhul on arvestatud asjaoluga, et tegemist on olemasoleva süsteemi täiendamise arendushankega ning RÜ nõustub, et selliste hangete puhul on riskid suuremad, kuid samas on RÜ seisukohal, et kõikides IT-süsteemide täiendamise hangetes on mitmesuguseid riske ning lepingu nõuetekohane ja kvaliteetne täitmine on pakkuja vastutus. Kõikidelt arhitektidelt ja programmeerijatelt eesti keele oskuse nõudmine suhtlustasandil ei maanda erinevaid IT-süsteemide arendamisega riske, nagu näiteks mitteühilduv või -kasutatav süsteem, eriti arvestades, et valdkonnaspetsiifilise projekti dokumentatsiooni mõistmiseks ja omavaheliseks suhtlemiseks ei pruugi suhtlustasandil keeleoskusest piisata. Projekti elluviimisega kaasnevad riskid on seotud palju rohkemate faktoritega kui vaid keeleoskus. Seega on RÜ hinnangul antud juhul põhjendamatult piiratud võimalike huvitatud isikute võimalusi hankes osalemiseks, mistõttu on eesti keele oskuse nõue arhitektidele ja programmeerijatele vastuolus RHS §-iga 3 ja § 39 lõikega 1. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude 5 täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) alusel. Vastavalt ühendmääruse § 22 lõikele 1 vähendatakse toetust vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas. RÜ on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija poleks seadnud eesti keele oskuse nõuet kõigile hankelepingut täitvatele programmeerijatele ja arhitektidele ning hankes oleks saanud osaleda ka pakkujad, kelle meeskonnas oleks olnud ka muukeelsed isikud. Ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 5 alusel vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus RHSiga. Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. RÜ võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist nähtuvalt oli hankest huvitatud kaheksa isikut, kellest viis esitas ka pakkumuse (sh kaks isikut ühispakkumuse ehk kokku esitati neli pakkumust) ning kolme isikuga sõlmiti raamleping. Seega oli antud hankes tagatud konkurents ja erinevate pakkumiste võrdlemine. Samas on kõik huvitatud isikud Eesti ettevõtted ning ei saa välistada, et nimetatud eesti keele nõue oli põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem huvilisi, sh välisettevõtteid, ei registreerunud ega pakkumust esitanud. Teisalt ei ole antud hanketingimuste põhjendatuse osas küsimusi ega vaidlustusi esitatud. Eelnevast lähtuvalt on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga. Antud hankega on seotud AS Medisoft kulud, mis on kajastatud MT-s nr 2 (SFOS nr 45962) tegevuse 6 „IT lahenduse juurutamine ja arendamine“ raames summas 10 560 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 8 976,01 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 583,99 eurot. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks kuluks MT-s nr 2 kajastatud antud hankega seotud kulud summas 528 eurot ehk 5% ulatuses esitatud kulude maksumusest ning keeldub kulude väljamaksmisest MT-s nr 2 summas 528 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 448,80 eurot ja riiklik kaasfinantseering 79,20 eurot. 6 STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Tulenevalt asjaolust, et eelpool nimetatud rikkumisega seotud hanke kulusid ei ole toetuse saaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus antud otsuse koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel antud lepingu raames tehtud kulusid, siis lähtudes ühendmääruse § 22 lõike 11 punktist 5 vähendab rakendusüksus vastava otsusega igat kulu eelpool nimetatud lepingute osas 5% ulatuses. 4. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada vaide Sotsiaalministeeriumile STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Parve elukestva õppe keskuse juht toetuste agentuuri juhi ülesannetes Angeelika Põldaru 735 0776 7
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel