Tere!
Palun registreerida.
Tervitades
Ele
From: SA Innove <
[email protected]>
Sent: Thursday, July 26, 2018 10:00 AM
To: Merle Riisna <
[email protected]>
Subject: Finantskorrektsiooni otsus
Tere!
Edastame Teile kirja lisas projekti „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“
2014-2020.3.02.17-0083 osas finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/313.
Vastavalt ühendmääruse § 23 lõigetele 2 ja 3 loetakse finantskorrektsiooni otsus toetuse saajale
kättetoimetatuks, kui see on toetuse saajale edastatud registri vahendusel või saadetud
elektrooniliselt e-posti või väljastusteatega tähtkirjaga posti teel. Otsust paberkandjal ei edastata.
Lugupidamisega
Kerli Allik
assistent
SA Innove
Lõõtsa 4, 11415 Tallinn
735 0752,
[email protected]
www.innove.ee
OTSUS
Tallinn (kp digitaalallkirjas) 2018 nr 3-3.1/313
Meetme “Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” toetuse
andmise tingimuste „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ (2014-
2020.3.02.17-0083) osas finantskorrektsiooni otsuse tegemine
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkti 6 ja § 45 lg 1
punkti 3 alusel, kooskõlas STS § 23 lg 2 punktiga 3, § 46 lõikega 3 ning § 47 lõikega 2 ja
lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste
„Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ (2014-2020.3.02.17-0083) raames
esitatud maksetaotlusest (edaspidi MT) nr 2 ning arvestades toetuse saaja ning partneriga
peetud kirjavahetust, SA Innove (edaspidi rakendusüksus ehk RÜ) otsustab:
teha finantskorrektsiooni otsus ja seoses sellega keelduda MT nr 2 aktsepteerimisest
summas 528 eurot, kuna toetuse saaja partner ei ole täitnud talle STSiga pandud kohustust
järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS).
Vastavalt tervise- ja tööministri 30.05.2017 käskkirjaga nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi
arendamine ja testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile
7.1.2 kohaldub TAT partnerile STS § 25, mille kohaselt peab partner täitma muuhulgas
STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse
saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses.
1. Asjaolud
Toetuse saaja partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (eelnevalt ja edaspidi
partner või hankija) viis läbi rahvusvahelise avatud hanke nr 167872 „Sotsiaalteenuste ja
-toetuste andmeregistri „STAR“ arendus- ja hooldustööd raamlepingu alusel“ (edaspidi ka
hange), mille tulemusena sõlmiti raamlepingud kolme pakkujaga – AS Medisoft, Heisi IT
OÜ ja Tieto Estonia AS perioodiks 29.02.2016-01.03.2019.
Hanketeates on kvalifitseerimise tingimustes mh kirjas, et kõigil hankelepingut täitvatel
programmeerijatel ja arhitektidel peab olema vähemalt suhtlustasandi eesti keele oskus.
Rakendusüksus kontrollis hanke läbiviimise õiguspärasust ning tuvastas, et hanke
läbiviimisel on piiratud pakkujate osalemist hankes.
2. Partneri selgitused
Rakendusüksus küsis põhjendusi antud kvalifitseerimistingimuste osas, paludes täpsemalt
selgitada, miks on kõigil programmeerijatel ja arhitektidel lepingu täitmiseks vältimatult
1
vajalik eesti keele oskus suhtlustasandil ning kas lepingut oleks saanud täita ka ilma eesti
keele oskuseta, näiteks kasutades tõlki.
Hankija tõi 23.03.2018 e-kirjas programmeerijate eesti keele oskuse vajaduse osas välja
järgmist: „Programmeerija peab infosüsteemi programmeerima analüütiku ja IT arhitekti
koostatud dokumentatsiooni alusel. Seega peaks programmeerija oskama vähemalt
suhtlustasandil eesti keelt, et saada aru dokumentatsiooni sisust ja vajadusel
konsulteerida. Otseselt programmeerimisel ta eesti keelt ei vaja, kuid seetõttu ei nõuta
temalt ka kõrgtasemel keeleoskust (puudub dokumentatsiooni koostamise vajadus).“
23.04.2018 e-kirjas tõi hankija välja veel järgmist: „Projekti meeskonnaliikmete vajadus
eesti keele oskuse järele tuleneb ühtlasi sellest, et infosüsteemi senised logid on enamuses
osas eesti keelsed ning projektimeeskonna liikmetel tuleb olla võimeline logidega tutvuma,
nimetatute pinnalt teostatavates töödes otsuseid teha.“
Hankija lisas 30.04.2018 e-kirjas logide osas järgmist: „Logidega tutvuvad
programmeerijad, testijad ja analüütikud, et teha kindlaks vigade algpõhjus või tuvastada
kasutaja tegevus süsteemis. Sellest tulenevalt saadakse infot, kas tegemist on
programmeerimisveaga, andmeveaga või kasutaja vale käitumisega. Lähtuvalt selles on
võimalik otsustada, kas tuleb tegeleda veaparandusega koodis, andmeparandusega
andmebaasis või kasutajate koolitamisega. Samuti võib sealt tulla vajadus täpsustada
nõudeid ja täiendada logimist (programmeerida või seadistada süsteemi tasemel), kuna
vea/sündmuse põhjust ei logita kas üldse või ei logita seda piisava detailsusega.“
Arhitekti eesti keele oskuse nõude osas tõi hankija 23.03.2018 e-kirjas välja: „IT arhitekt
peab analüütiku koostatud dokumentatsiooni alusel projekteerima infosüsteemi. Tihti
soovib klient koostatud IT arhitektuuri dokumentatsiooni endale sobivas keeles (antud
juhul eesti keeles), et sellega tutvuda ja enne arendamist kooskõlastada. Kui kvaliteetne
tõlge on tagatud, siis otseselt ei pea arhitekt kliendi ja kasutajate keelt oskama – samas
võib tõesti midagi tõlkes kaduma minna ning kliendil peaks olema mingi võimalus tõlke
kvaliteedis veenduda. Seega peaks arhitekt oskama vähemalt suhtlustasandil eesti keelt.“
Hankija tõi 23.04.2018 e-kirjas välja veel järgmised täiendavad selgitused antud
keelenõude osas „Märkisime vastuses, et klient soovib IT arhitektuuri dokumentatsiooni
endale sobivas keeles. Tegemist ei ole pelgalt suhtlusega tõlgi vahendusel vaid IT
arhitektuuri dokumentatsiooni koostamisega, mis koostatakse analüütiku koostatud
dokumentatsiooni alusel (mis on eesti keelne). See ei eelda kõrgtasemel keeleoskust vaid
piisab suhtlustasemest, et dokumentatsioonist aru saada ja omapoolne panus anda. Jah,
seda saakski teha tõlgi vahendusel, kui arhitekti emakeel ei ole eesti keel, kuid ta peaks
mõistma eesti keelt vähemalt suhtlustasandil.“
Hankija lisas 23.03.2018 e-kirjas: „Üldiselt on aga tööprotsess tavaliselt selline, et
kommunikatsiooni esineb siiski kõikide nimetatud osapoolte vahel ning kvaliteetsema ja
efektiivsema tulemuse tagab see, kui projektis kasutatakse suhtluskeelena läbivalt ühte
keelt, mis on kõige arusaadavam eelkõige ülesande püstitajale - Tellijale ja lõppkasutajale,
et tagada soovitud lõpptulemus. Isikutelt, kes tegelevad dokumentatsiooniga ja tiheda
suhtlusega kliendi ja töö teostajate vahel eeldatakse kõrgemat keeleoskust (sh ka
2
kirjalikku) kui nendelt, kes tegelevad töö teostamisega – nendelt nõutakse vaid
suhtlustasandil keeleoskust.“
Hankija tõi 23.04.2018 e-kirjas välja veel „Oleme oma vastuses ka märkinud, et kuna IT
lahenduste väljatöötamisel esineb kommunikatsiooni kõigi osapoolte vahel, siis tuleb
otsustada ühe kasutatava keele kasuks – eelkõige Tellija ja lõppkasutaja seisukohast, et
nemad saaksid veenduda töö kvaliteedis. Tegemist ei ole tööga, mis antakse üle selle
valmimisel (st töö teostamise riisiko on vaid töö teostajal), vaid tegemist on protsessiga,
kuhu kaasatakse lahenduse loomisel kõiki osapooli. Hankija projektimeeskonna vaatest on
keeruline, et mitte öelda võimatu, kujutada ette suhtluse toimumist nt tõlgi vahendusel, kui
meeskonnaliikmed/tellija/lõppkasutaja omavahel samas keeles vahetult suhtlemiseks
võimelised ei ole.“
Hankija tõi 30.04.2018 e-kirjas osapoolte suhtluse osas veel välja: „Ka arendaja arhitektid
ja programmeerijad suhtlevad teiste projektimeeskonna liikmetega nii töökoosolekutel
osaledes kui ka vajadusel muid suhtlusvahendeid kasutades otse hankija
meeskonnaliikmetega.“
Hankija lisas 23.04.2018 e-kirjas: „Lisaks märgime, et hankes nõutud isikute puhul on
tegemist võtmeekspertidega. Hankija on esitanud keelenõuded üksnes nende
projektimeeskonna liikmete osas, kelle puhul on sama keele rääkimine hankija hinnangul
vältimatult vajalik tööde teostamiseks. Arendajal ei ole keelatud kasutada vajadusel
lisatööjõudu, kes eesti keelt ei valda ja korraldada oma tööprotsessi sobivas keeles, kuid
arendaja ei saa sekkuda hankija tööprotsessidesse.“
STS § 23 lg 2 punkti 3 alusel andis rakendusüksus 18.06.2018 toetuse saajale võimaluse
finantskorrektsiooni otsuse eelnõud kommenteerida.
Toetuse saaja tõi 25.06.2018 e-kirjas välja järgmised kommentaarid eelnõule: „Olete
otsuses märkinud, et „paljudel IT-valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on rahvusvaheline
meeskond, siis võis kõnealuste kvalifitseerimistingimuste täitmine olla keeruline ka
kohalikel ettevõtjatel“. Samas ei ole te arvestanud asjaoluga, et ettevõtja saab teenuse
pakkumisel ise valida, millised konkreetsed isikud ühte või teist lepingu täidavad. Seega
palume hinnangut kujundada lähtuvalt sellest, et kohalikele ettevõtjatele kvalifitseerimise
tingimusest piirangut ei tulenenud, sest vähemalt osalt koosneb nende meeskond eesti keelt
suhtlustasandil oskavatest isikutest ning lepingu täitmiseks sellele tingimusele vastavate
programmeerijate ja arhitektide leidmine ei oleks takistuseks.
Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et olete otsuses märkinud, et „Hankija põhjendus, et
programmeerijad tuginevad oma töös IT arhitekti ja analüütiku koostatud
dokumentatsioonile ning eesti keele oskus on vajalik, et dokumentidest aru saada ning
vajadusel neid täpsustada, ei tõenda veel seda, et kõik programmeerijad peaksid seetõttu
oskama eesti keelt ning ei piisaks sellest, et vajalikke dokumente või küsimusi tõlkida või
kasutada suhtluseks mõnda muud keelt, mida mõlemad osapooled oskavad (näiteks inglise
keel).“. Samas ei nähtu otsusest hinnangut asjaolule, et tegemist ei ole uue süsteemi
loomise hankega, vaid vana olemasoleva süsteemi täiendamise arendushankega. Sellest
tulenevalt on riskid eestikeelt mittemõistvate programmeerijate ja arhitektide puhul väga
suured. Kui süsteem on juba osaliselt valminud ja olemasolev dokumentatsioon koos
3
süsteemi endaga on eesti keelne, siis palume hinnangut, kas ja kuidas saaks olla tagatud
asjakohane ja professionaalne teenuse pakkumine just programmeerijate ja arhitektide
poolt muus keeles. Mööname, et kõike on võimalik tõlkida, kuid riskid, kus süsteemi
edasiarendamine nõuab selle ühtlustamist ja ülesehitamist eesti keelsele senisele
süsteemile, toob kaasa tõsise ohu eksitusteks ning mitteühtivusteks. Tõlkes kaduma
minemisel (arvestades eesti keele iseärasusi) valmib süsteem, mis ei ole lõppkokkuvõttes
kasutatav.“
3. Rakendusüksuse seisukoht
RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 kohaselt
peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa
Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement –
GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele
seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,
asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise
tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime
tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade,
teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.
Kuivõrd hankija viis läbi rahvusvahelise hankemenetluse, siis pidi hankija tingimuste
kehtestamisel arvestama, et eelduslikult on hankes osalemisest huvitatud ka välisriikide
pakkujad. Hankija, seades hanke kvalifitseerimistingimustes nõude, et kõikidel
hankelepingut täitvatel programmeerijatel ja arhitektidel peab olema vähemalt
suhtlustasandil eesti keele oskus, on piiranud pakkujate ringi, välistades pakkujad, kelle
hankelepingut täitvad programmeerijad ja arhitektid ei oska eesti keelt suhtlustasandil.
RÜ hinnangul ei ole antud piirang põhjendatud, kuna hankija selgitustest tulenevalt ei ole
nimetatud meeskonnaliikmete eesti keele oskus vähemalt suhtlustasandil hankelepingu
täitmiseks ilmtingimata vajalik ning lepingu täitmiseks oleks olnud võimalik kasutada tõlki
või muid võimalusi.
Hankija tõi küll välja, et arhitekt tugineb oma töös analüütiku koostatud
dokumentatsioonile ning klient soovib antud juhul IT arhitektuuri dokumentatsiooni eesti
keeles, kuid nagu hankija ka ise selgitas, kui kvaliteetne tõlge on tagatud, ei pea arhitekt
oskama kliendi ja kasutajate keelt. Seega ei ole antud juhul arhitekti eesti keele oskus
vältimatult vajalik.
Hankija põhjendus, et programmeerijad tuginevad oma töös IT arhitekti ja analüütiku
koostatud dokumentatsioonile ning eesti keele oskus on vajalik, et dokumentidest aru saada
ning vajadusel neid täpsustada, ei tõenda veel seda, et kõik programmeerijad peaksid
seetõttu oskama eesti keelt ning ei piisaks sellest, et vajalikke dokumente või küsimusi
tõlkida või kasutada suhtluseks mõnda muud keelt, mida mõlemad osapooled oskavad
(näiteks inglise keel). Nagu ka hankija ise selgitas, siis programmeerijate põhitegevuseks –
programmeerimiseks – pole eesti keelt vaja, mistõttu on programmeerijatele eesti keele
oskuse nõude kehtestamine piirav.
4
Eesti keele oskuse nõue on piirav eelkõige võimalike välismaiste pakkujate osas, kellel
suure tõenäosusega puuduvad meeskonnas vajaliku eesti keele oskusega töötajad. Lisaks
märgib RÜ täiendavalt juurde, et kuna paljudel IT-valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on
rahvusvaheline meeskond, siis võis kõnealuste kvalifitseerimistingimuste täitmine olla
keeruline ka kohalikel ettevõtjatel. RÜ nõustub, et lähtuvalt hanke eripärast, on
võtmeekspertide, näiteks projektijuhi ja analüütikute osas eesti keele oskuse nõue
põhjendatud, aga antud juhul ei saa arhitekte ja programmeerijaid lugeda võtmeisikute
hulka, kes peavad vältimatult oskama eesti keelt.
See, kuidas pakkuja oma meeskonnas vajalikku suhtlust ja tööülesannete jaotust korraldab,
et saavutada hankelepingu kvaliteetne ja nõuetekohane täitmine, on pakkuja enda vastutus
ja valik. Hankija ei tohi seada pakkuja töökorraldusele põhjendamatuid piiranguid, mis
takistavad eesti keelt mitte oskavate inimeste osalemist hankelepingu täitmises. Sama keele
valdamine võib küll lihtsustada suhtlust, kuid programmeerijate ja arhitektide tööd saab
jagada ning korraldada ka selliselt, mis ei vaja ilmtingimata eesti keele tundmist.
Toetuse saaja poolt 28.06.2018 esitatud eelnõu täiendavate kommentaaride osas nõustub
RÜ, et ettevõtjad saavad küll teenuse pakkumisel ise valida, millised isikud ühte või teist
lepingut täidavad ning Eesti ettevõtete meeskond koosneb eelduslikult vähemalt osaliselt
eesti keelt suhtlustasandil oskavatest isikutest, kuid see ei välista asjaolu, et seatud
tingimus võis takistada mõnel hankest huvitatud isikul hankes osalemast nõutud
keeleoskusega meeskonnaliikmete puudumise tõttu. Seega võis seatud tingimus mõjutada
hankes osalevate ettevõtete arvu, esitatud pakkumuste hinda ning seega ka edukat
pakkujat. Sarnaselt võimalusele valida lepingut täitvad meeskonnaliikmed oli pakkujal
võimalik ka ise otsustada, kuidas tagada lepingu nõuetekohane täitmine, sh kas kasutada
mingi kindla keeleoskusega spetsialiste, kasutada tõlgi abi või mõnda muud meetodit.
Toetuse saaja 28.06.2018 saadetud kommentaaride vastuseks toob RÜ veel välja, et antud
hankega seotud rikkumise hindamise puhul on arvestatud asjaoluga, et tegemist on
olemasoleva süsteemi täiendamise arendushankega ning RÜ nõustub, et selliste hangete
puhul on riskid suuremad, kuid samas on RÜ seisukohal, et kõikides IT-süsteemide
täiendamise hangetes on mitmesuguseid riske ning lepingu nõuetekohane ja kvaliteetne
täitmine on pakkuja vastutus. Kõikidelt arhitektidelt ja programmeerijatelt eesti keele
oskuse nõudmine suhtlustasandil ei maanda erinevaid IT-süsteemide arendamisega riske,
nagu näiteks mitteühilduv või -kasutatav süsteem, eriti arvestades, et valdkonnaspetsiifilise
projekti dokumentatsiooni mõistmiseks ja omavaheliseks suhtlemiseks ei pruugi
suhtlustasandil keeleoskusest piisata. Projekti elluviimisega kaasnevad riskid on seotud
palju rohkemate faktoritega kui vaid keeleoskus.
Seega on RÜ hinnangul antud juhul põhjendamatult piiratud võimalike huvitatud isikute
võimalusi hankes osalemiseks, mistõttu on eesti keele oskuse nõue arhitektidele ja
programmeerijatele vastuolus RHS §-iga 3 ja § 39 lõikega 1.
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on
jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse
tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle
rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude
5
täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust Vabariigi Valitsuse
01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) alusel.
Vastavalt ühendmääruse § 22 lõikele 1 vähendatakse toetust vastavalt sama paragrahvi
lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal
ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle
tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on
ebamõistlikult aja- või ressursimahukas.
RÜ on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on
tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks
kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija
poleks seadnud eesti keele oskuse nõuet kõigile hankelepingut täitvatele
programmeerijatele ja arhitektidele ning hankes oleks saanud osaleda ka pakkujad, kelle
meeskonnas oleks olnud ka muukeelsed isikud.
Ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 5 alusel vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust
25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse
vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides
nimetatud kriteerium, mis on vastuolus RHSiga. Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt
võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest
kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
RÜ võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist nähtuvalt oli
hankest huvitatud kaheksa isikut, kellest viis esitas ka pakkumuse (sh kaks isikut
ühispakkumuse ehk kokku esitati neli pakkumust) ning kolme isikuga sõlmiti raamleping.
Seega oli antud hankes tagatud konkurents ja erinevate pakkumiste võrdlemine. Samas on
kõik huvitatud isikud Eesti ettevõtted ning ei saa välistada, et nimetatud eesti keele nõue
oli põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem huvilisi, sh välisettevõtteid, ei
registreerunud ega pakkumust esitanud. Teisalt ei ole antud hanketingimuste põhjendatuse
osas küsimusi ega vaidlustusi esitatud.
Eelnevast lähtuvalt on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni
määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga.
Antud hankega on seotud AS Medisoft kulud, mis on kajastatud MT-s nr 2 (SFOS nr
45962) tegevuse 6 „IT lahenduse juurutamine ja arendamine“ raames summas 10 560
eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 8 976,01 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 583,99
eurot.
Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks kuluks MT-s nr 2
kajastatud antud hankega seotud kulud summas 528 eurot ehk 5% ulatuses esitatud
kulude maksumusest ning keeldub kulude väljamaksmisest MT-s nr 2 summas 528
eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 448,80 eurot ja riiklik kaasfinantseering 79,20
eurot.
6
STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust
vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale
proportsioonile.
STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus,
vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise
tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.
Tulenevalt asjaolust, et eelpool nimetatud rikkumisega seotud hanke kulusid ei ole toetuse
saaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus antud otsuse
koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel antud lepingu raames tehtud
kulusid, siis lähtudes ühendmääruse § 22 lõike 11 punktist 5 vähendab rakendusüksus
vastava otsusega igat kulu eelpool nimetatud lepingute osas 5% ulatuses.
4. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada vaide Sotsiaalministeeriumile STS-is ja haldusmenetluse
seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide
esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Parve
elukestva õppe keskuse juht
toetuste agentuuri juhi ülesannetes
Angeelika Põldaru
735 0776
7