Sotsiaalministeerium · 27. juuli 2018
- Viit
- 1.2-2/79-6
- Registreeritud
- 27. juuli 2018
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
- Sari
- 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.2-2/2018
- Vastutaja
- Helen Berk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)
Sisu (failidest)
Tere,
Käesolevaga edastame REKS poolsed kommentaarid ja ettepanekud ravimiseaduse eelnõu osas.
Parimate soovidega,
Raul Mill
52 22 150
Juhatuse liige
Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA
This e-mail is confidential and may also contain privileged information. If you are not the intended
recipient you are not authorised to read, print, save, process or disclose this message. If you have
received this message by mistake, please inform the sender immediately and delete this e-mail, its
attachments and any copies. Thank you!
Virus-free. www.avast.com
DAB4FAD8-2DD7-40BB-A1B8-4E2AA1F9FDF2
Meie: 27 .07.2018 2.1-2018.02 L ugupeetud Riina Sikkut Vastus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõul e Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on reguleerida muuhulgas ravimite välispakenditel kasuta ta vaid turvaelemente . Esitame käesolevaga Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA (edaspidi REKS) märkused ja ettepanekud seaduse eelnõule. Palume esitatud ettepanekuid tõsiselt kaaluda ja teha vajalikud muudatused, kuivõrd meie hinnangul on teatud eelnõu sätted vastuolus Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/161 (edaspidi delegeeritud määrus) . Eelnõu punkt 1 millega reguleeritakse seaduse § -i 10 2 lg 3 on kasutatud ekslikult sõna mittetulundusühing , mis Eesti õigusregulatsiooni kohaselt on kindel juriidilise isiku liik Delegeeritud määruse artikkel 31 lõike 1 sõnastuse kohaselt on õige kasutada termini t : „mittetulunduslik juriidiline isik “. REKS on õiguslikult vormilt sihtasustus, mis ei ole äriühing vaid mittetulunduslik juriidiline isik, kes on asutatud vara valitsemiseks ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks . Kuivõrd ravimiseadus e eelnõu muudab delegeeritud määruse mõiste kitsamaks on see vastuoluline ja teeme ettepaneku asendada ravimiseaduse eelnõu s sõna „mittetulundusühing“ sõnapaariga „mittetulunduslik juriidiline isik“ või jätta seaduse tasandil õiguslik vorm nimetamata, kuivõrd see on delegeeritud määrusega reguleeritud . Eelnõus on ravimite ehtsuse andmekogu süsteemi nimetatud erinevate terminitega nt turvaelementide andmekogu jne. Asjakohane on sätestada läbivalt üks terminoloogia , mis võtaks aluseks delegeeritud määruse põhimõtte, et on olemas „keskus“ ja on olemas andmekogu, mis teenindab ühe riigi territooriumi . Teeme ettepaneku nimetada delegeeritud määruse alusel, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ loodud andmekogu süsteemi Eestis õigusregulatsioonis läbivalt “ Eesti ravimite ehtsuse kontrolli andmekogu“ . Eelnõu punkt 3 millega muudetakse seaduse §-i 44 lg 1 sätestab kohustuse ravimite tootjatele ja ravimite hulgimüügi tegevusloa omajatele teavitada viivitamat ult Ravimiametit ja müügiloahoidja i d ravimist, mis on või võib olla võltsitud või defektne. Delegeeritud määruse artikkel 30 paneb samaväärse kohustuse ka isikutele, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida ehk näiteks apteegid . Olenemata asjaolus t , et delegeeritud määrus on ravimiseaduse osas ülimuslik ja viidatud isikutel on kohustus teavitada , tule ks siiski kaaluda ravimiseaduses sätestada teavitamise kohustus kõikidele delegeeritud määruses nimetatud isikute osas. Teeme ettepaneku täiendada seadus e eelnõu delegeeritud määruse artikkel 30-s toodud isikute teavitamise kohustuse osas. Juhime tähelepanu, et varasemalt on arutletud teemal, kas Ravimiamet soovib saada kõiki kahtluse teavitusi või ainult REKS poolt kontrollitud kahtluse teavituse. Juhul kui jõustub käesolevas eelnõus toodud sõnastus on kõikidel kohusega allutatud osapooltel viivitamata nõue teavitada Ravimiametit. Sellisel juhul jõuavad kõiki teavitused ainult Ravimiametisse ning Ravimiamet peab ise esitama REKS-le kontrollimiseks vastavad andmed. Teeme ettepaneku kaaluda seaduse tasandil volitusnormi andmist, mis võimaldaks teavituse protsessi osas teha hiljem vajadusel muudatusi sh ka vajadusel sätestada kord, mille kohaselt paralleelselt REKS kontrollib kahtluse osas andmeid süsteemist. Lisaks annab eraldi kehtestatud teavitamise kord tehniliste võimaluste arenemisel lihtsustada ja hõlbustada teavitamise kohustust nt andmekogu kaudu. Eelnõu punkt 5 millega muudetakse ravimiseaduse §-i 44 sätestab volitusnormi, mille eesmärk on kehtestada nende isikute nimekiri, kelle osas on kohustus hulgimüüjatel või tootjate l kontrollida ja kasutuselt kõrvalda d a ainulaadset identifikaatorit. Palume hinnata, kas k õnealu s e sät t e sõnastus ületab delegeeritud määruse artiklis 23 toodud volitust, mille kohaselt saab liikmesriik teha erisused hulgimüüjate kohustuste osas, mitte kõikide tootjate osas. Siinkohal on erisus nende tootjate mõistes, kes turustavad oma tooteid hulgimüügi kaudu, kuna neile kohaldub delegeeritud määruse artikkel 23 samas ulatuses. Üldist kohustust töötajatel delegeeritud määrise alusel ei ole kehtestatud. Teeme ettepaneku sõnastus üle vaadata. Palume esitada seaduse eelnõu juurde rakendusakti kavandi, millest selguks, kes on nimetatud institutsioonid, kelle eest on hulgimüüjatel kohustus kontrollida ravimite ehtsust ja kõrvaldada kasutuselt ainulaadne identifikaator. Kõnealune rakendusakt võib mõjutada oluliselt andmekogu süsteemi lõppkasutajaid ehk et kellel on kohustus tagada liidestus ja sõlmida leping REKS-ga. Juhime ka tähelepanu, et delegeeritud määruse artikkel 23 toodud nimekirja osas ei saa Eestis kehtestatud rakendusakt minna laiemaks. Ettepanek on lisada seaduse eelnõu juurde vastava rakendusakti kavand. Eelnõu punkt 7 millega muudetakse ravimiseaduse 101 1 lg 1 kohustab andmekogu süsteemi asutajat ja haldajat (REKS) võimaldama turustada turvaelementidega ravimit . Eelnõust ega eelnõu seletuskirjast ei selgu, millistel hetkedel nimetatud ettekirjutust/kohustust kavatseb Ravimiamet rakendada. Juhime tähelepanu, et delegeeritud määruse artikkel 37 punkt b kohustab andmekogu haldajat kehtestama turvamenetlused, millega tagatakse, et andmekogule pääsevad juurde ja saavad sinna delegeeritud määruse artiklis 33 lõikes 2 osutatud teavet üles laadida ainult sellised kasutajad kelle isik, roll j a õiguspärasus on kindlaks tehtud. REKS vaatest tähendab see, et nimetatud institutsioonil/isikul on REKS kehtiv leping. Kehtiv leping tähendab müügiloahoidjate/tootjate jaoks aastatasu maksmist ning lõppkasutajate jaoks kehtiva arendusliidese litsentsi olemasolu. Kõnealune säte on hetkel vastuolus delegeeritud määrusega. Juhul kui riigi huvi on kaitsta Eesti ravimiturgu, siis tuleb selleks ette näha ka vastavad meetmed: nt võimalus osutada riigiabi nendele ettevõtetele, kes ei suuda/saa täita delegeeritud määrusega pandud kohustusi maksta andmekogu kulusid või ei suuda/ saa arendada välja tehnilist liidest. Teeme ettepaneku kõnealune säte välja jätt a , et ei tekiks vastuolu delegeeritud määrusega või leida vastavad meetmed, mis võimaldaks riigil leida vahendid pakkuda riigiabi. Kehtiva ravimiseaduse § 3 lg 3 sätestab need asutused, kes teevad ravimiseaduse täitmise üle järelevalvet. Kehtivat seadust on vaja muuta selliselt, et oleks selgesõnaliselt sätestatud, kes teeb järelevalvet ravimite ehtsuse andmekogu süsteemi osas vastavalt delegeeritud määr u se artiklile 39. Järelevalve asutus ei tohiks olla asutus, kes on ise ka vastava süsteemi lõpp kasutaja rollis (nt Terviseamet). Ettepane k on k ehtestada delegeeritud määr u se artiklit 36 täitma Ravimiamet ning välistama teiste asutuste õiguse teha selles osas järelevalvet. Lugupidamisega Raul Mill REKS Juhatuse liige