Riigikogu õiguskomisjon Teie 26.07.2018 nr RIIGIKOGU/18-
[email protected] 0637/-4T/
Lossi plats 1a Meie 26.07.2018 nr 1.2-3/2086-5
15165, Tallinn Harju maakond
Vabariigi Valitsuse arvamus eelnõu 667 SE
kohta
Lugupeetud õiguskomisjoni esimees
Vabariigi Valitsus, arvestades Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi
ja Rahandusministeeriumi seisukohti, otsustas oma 26. juuli 2018. a istungil mitte toetada
Riigikogu 34 liikme algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning
politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE).
Mittetoetamise põhjused on kokkuvõtlikult järgmised. Pensionide ümberarvutamise küsimus
on läbi arutatud kõikides kohtuastmetes. Kohtud on asunud seisukohale, et palkade
vähendamine 2009. aasta 1. juulist ei olnud ajutine ning politseiametnikel ja kaitseväelastel
ei ole õiguspärast ootust, et riik taastab enne pensionide indekseerimisele üleminekut
pensioni arvutamise alusena kuni 1. juulini 2009 kehtinud ametipalga baastaseme.
Kohtumenetluste käigus on Riigikohus jätnud mõlema sihtgrupi suhtes põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse algatamata, sest pidas kehtivat korda põhiseadusele vastavaks.
Samuti suureneks eelnõu rakendamisel ebavõrdsus nii ametkondade vahel kui ka nende
sees. Näiteks suureneks politseiametnike pension 8%, aga kaitseväelaste pension 24%.
Lisaks tuleks arvestada ka kõigi teiste õigustatud gruppidega, näiteks politseiametnikega,
kes jäid pensionile pärast 2010. aasta 1. jaanuari.
Konkreetselt ettepanekutest.
Eelnõu §-s 1 tehakse kaks ettepanekut: esiteks, suurendada enne 01.04.2013 kehtinud
kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) alusel määratud pensione koefitsiendiga 1,24
ning teiseks, võimaldada selle seaduse alusel pensionile jäänud kaitseväelaste, kelle
teenistusaega pikendati üle sätestatud piirvanuse, pensioni ümberarvutamine.
Enne 01.04.2013 pensionile jäänud tegevväelaste pensioni suuruse arvutamise osas
langetas Riigikohtu halduskolleegium 20. detsembril 2016. a otsuse nr 3-3-1-44-16 ning
leidis, et enne 01.04.2013 kehtinud KVTSi alusel (väljateenitud aastate pension) ning alates
01.04.2013 kehtima hakanud KVTSi alusel (tegevteenistuspension) pensioni arvutamise
aluse oluline erinevus välistab õiguspärase ootuse.
Kolleegium leidis, et riik andis enne 01.04.2013 teenistuses olnud kaadrikaitseväelastele
lubaduse arvutada nende väljateenitud aastate pension ümber, kui muutub ametikoha
auastmele vastava palgataseme keskmine ja auastmetasu. Riik pole andnud lubadust
arvutada kaadrikaitseväelaste väljateenitud aastate pension ümber, kui toimuvad olulised
struktuursed muudatused (reform) kaadrikaitseväelaste palgakorralduses ja pensioni
arvutamise aluses. Kolleegiumi hinnangul õiguspärast ootust antud juhul ei rikutud ning
isikute erinev kohtlemine pole meelevaldne. Kolleegium oli seisukohal, et 01.04.2013
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
jõustunud ulatuslikud struktuursed muutused Kaitseväe palgakorralduses, mis mõjutasid
oluliselt tegevteenistuspensioni arvutamise aluse kujunemist, ning väljateenitud aastate
pensioni ja tegevteenistuspensioni arvutamise aluse oluline erinevus välistavad õiguspärase
ootuse, et kaebajate pension arvutatakse ümber 01.04.2013 kehtima hakanud KVTSi alusel.
Kolleegium jättis vaidlusaluse regulatsiooni suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluse algatamata, sest pidas regulatsiooni kohaldamist põhiseaduspäraseks.
Samuti suurendab enne 01.04.2013 pensionile jäänud kaitseväelaste, kelle teenistusaega oli
pikendatud üle sätestatud piirvanuse, pensioni ümberarvutamine ebavõrdset kohtlemist
võrreldes teiste kaitseväelastega. Neil, kelle teenistusaega pikendati, on juba soodustuseks
see, et 13 aastase staaži puhul moodustab pension 50% palgast, samal ajal kui teistel on
selleks vaja teenida 20 aastat. Ümberarvutamise võimaluse tekkimisel oleks neil 20 aastase
staaži puhul pension 67,5% palgast ning 23 aasta puhul 75%, samas kui teised peavad
viimasel juhul omama 30 aastast teenistusstaaži.
Ka puuduvad eelnõu seletuskirjas muudatustega tekkiva kulu arvestused.
Seadusemuudatuse heakskiitmisel kaasneks 24 protsendilise pensioni tõusuga täiendav kulu
kaitse-eelarvele: kehtiva riigieelarve strateegia perioodil oleks kulu 2019. a 1,41 miljonit,
2020. a 1,54 miljonit, 2021. a 1,65 miljonit ning 2022. a 1,76 miljonit eurot. Sellele lisanduks
kulu pensioni suurendamiseks neile, kelle teenistusaega pikendati. Kulu jätkuks ka edaspidi
ning sellega ei ole riigi eelarvestrateegias arvestatud. Seega tuleks eelnõu vastuvõtmise
korral ette näha püsiv lisarahastus. Vastasel juhul toimuks eelnõus sätestatud pensionite
suurendamine tänaste ja tulevaste tegevväelaste palgafondi ja - positsiooni arvelt.
Eelnõu §-s 2 tehakse ettepanek arvutada politsei- ning piirivalveametnike, kes jäid
pensionile enne politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) jõustumist, pensioni suurus
ümber enne 2009. aastal toimunud palgaastmete vähendamist kehtinud palgamäärade ja
auastmetasude määrade alusel.
Riigikohtu halduskolleegium langetas 9. märtsil 2017. a otsuse nr 3-3-1-66-16 enne
1. jaanuari 2010. a määratud politseiametniku pensioni ümberarvutamise kohta 2013. aasta
1. jaanuarist suurendatud politseiametnike ametipalkade alusel. Kohus jättis sarnaselt
otsusega nr 3-3-1-44-16 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamata, kuna
pidas mitteümberarvutamist kaebajate suhtes põhiseaduspäraseks. Kolleegium leidis, et
vastavalt politseiametnike teenistuse ja palgakorralduse ning pensioni suuruse arvutamise
aluse muutumisele kehtestati PPVS-ga politseipensioni ümberarvutamiseks teistsugused
reeglid, kui olid kehtestatud politseiteenistuse seadusega. Enne 2010. aasta 1. jaanuari
pensionile jäänud politseiametnike pension arvutati 2009.a lõpus kehtinud palgamäärade
alusel. Nende pensionide ümberarvutamine enne 2009. a 1. juulit kehtinud palgamäärade
alusel tähendaks 8 protsendilist pensioni tõusu.
Samas ainult enne 2010. aasta 1. jaanuari pensionile jäänud politseiametnike pensioni
tõstmine tähendaks ebavõrdset kohtlemist pärast 2010. aasta 1. jaanuari pensionile jäänud
politseiametnike suhtes. Politseiametnike palkade vähendamine alates 2009. aasta 1. juulist
ei mõjutanud mitte ainult enne 2010. aasta 1. jaanuari pensionile jäänud politseiametnikke,
vaid ka pärast 1. jaanuari 2010. aastal teenistust jätkavate politseiametnike töötasu, seega
ka nende pensionit. Nende politseiametnike ametipalk jõudis 2009. aasta 1. juuli tasemele
alles 2013. aastal, mõnel juhul isegi alles 2015. aastal. Seega tuleks võrdse kohtlemise
põhimõttest lähtuvalt laiendada esitatud ettepanekut ka kõikidele pärast 2010. aasta 1.
jaanuari pensionile jäänud politseiametnikele.
Eelnõust on jäänud välja Kaitsepolitseiameti politseiametnikud, kelle palgad on kehtestatud
Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnikega võrreldes erinevates määrustes. Seega tuleks
eelnõus viidata ka Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrusele nr 190
„Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine“.
3
Siseministeeriumi andmeil oleks 2020. a täiendav pensionikulu ca 950 tuhat eurot, kui
suurendada pensioni kõigil enne 2012. aasta 30. aprilli pensionile jäänutel. Edasi summa
kasvaks seoses pensionide indekseerimisega. Sealjuures tuleb arvestada, et osal neist juba
2012. a pension indekseeriti ning Riigikohtu 6. jaanuari 2015. aasta otsuse nr 3-4-1-18-14
kohaselt arvutati aastatel 2010–2012 pensionile jäänud politseiametnike pension ümber
vastavalt muutunud politseiametnike ametipalkadele. Samuti ei pruugi ka pärast 2012. aastat
pensionile jäänud või pensionile jäävate politseiametnike palk olla tõusnud majanduskriisi
eelsele tasemele, s.t muudatusettepanek vajaks kindlasti täiendavat analüüsi.
Suurendades 2009. aastal vähendatud palkade alusel määratud pensione, tuleb arvestada
kõigi õigustatud gruppidega. Kuna 2009. aastal vähendatud töötasude taastamine toimus
erinevates asutustes ja erinevatel ametikohtadel eritempos, oleks olukorda õiglaselt taastada
äärmiselt keeruline ja töömahukas. Muudatuse elluviimine vajaks isikupõhist lähenemist
umbes 1700 politseipensioni saaja suhtes, lisaks oleks vaja tuvastada, kes ja kas veel on
palkade vähendamise tõttu pensioni suuruses kaotanud. Selle väljaselgitamine nõuaks
omakorda täiendavaid vahendeid.
Mõlema seaduse muudatused tähendaksid riigieelarvele täiendavat pikaajalist koormust,
millega riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 ei ole arvestatud. Samuti kaasnevad
eelnõu rakendamisega täiendavad tegevused, rakenduskulud ja investeeringud juba 2018.
aastal, millega selle aasta eelarves ei ole arvestatud.
Jõustumise aeg 2019. aasta 1. jaanuar ei taga seaduse rakendamiseks vajalikku
ettevalmistust ja ei ole reaalne. Kõigil juhtudel suureneks tööde maht seoses hõlmatavate
isikute kindlakstegemisega ja pensioni korrigeerimisega. Eelnõu § 1 punktides 2–4 toodu
rakendamine, st erakordne indekseerimine vajaks ka täiendavat arendust ning selleks eraldi
hanke läbiviimist. Samuti suureneksid Sotsiaalkindlustusameti kulud.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et riiklikke vanaduspensione ei vähendatud
majanduslanguse ajal. Neid küll ei vähendatud, kuid riikliku pensionikindlustuse seaduse §
26 lõike 52 kohaselt on Vabariigi Valitsusel kohustus viie aasta jooksul lisada või
tasaarvestada rakendamata jäänud indeksi osa. Vabariigi Valitsus vastavad tasaarvestused
ka tegi. Seega, kuigi riiklikke vanaduspensione ei vähendatud, need ka ei tõusnud hiljem
tavapärases tempos kuni tasaarvestamise lõppemiseni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
Mare Jõeorg 6269 239
[email protected]