Sotsiaalministeerium · 4. juuni 2018
- Viit
- 1.5-7/1930-1
- Registreeritud
- 4. juuni 2018
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Rahvusarhiiv
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
- Sari
- 1.5-7 Kirjavahetus asjaajamise, arhiivi ja dokumendihalduse küsimustes
- Toimik
- 1.5-7/2018
- Vastutaja
- Pille Elismäe
Sisu (failidest)
HINDAMISOTSUS
Tallinn 04.06.2018 nr 5-1/18/20
Riigiettevõtte Tallinna Ravitootla
dokumentide hindamine arhiiviväärtuse
väljaselgitamiseks
I Üldosa
1.1 Hindamise alus
Hindamise alus on arhiiviseaduse (RT I, 21.03.2011, 1) § 7 lg 2.
1.2 Hindamise eesmärk ja rakendusala
Sotsiaalministeerium taotles 25. aprilli 2018 kirjaga nende valduses olevate Riigiettevõtte
Tallinna Ravitootla (edaspidi ravitootla) ja selle eelkäija Tallinna Vabariikliku
Psühhoneuroloogiahaigla (edaspidi psühhoneuroloogiahaigla) Ravi-tootmistöökodade
(edaspidi ravi-tootmistöökojad) dokumentide hindamist arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks.
Hindamisele kuuluvad ravitootla ja ravi-tootmistöökodade tegevuse tulemusel 1970-2000
loodud ja saadud dokumendid.
II Hindamise läbiviimine
2.1 Hindamise alusdokumendid
Hindamisel lähtuti arhiiviseadusest, arhiivieeskirjast, Rahvusarhiivi kogumispõhimõtetest (09.
03.2017), ravitootla ja ravi-tootmistöökodade tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja arvele
võetud dokumentidest.
2.2 Arhiivimoodustaja ülevaade ja hinnatavate dokumentide kontekst
Ravi-tootmistöökojad loodi NSV Liidu tervishoiuministri 16. jaanuari 1964. aasta käskkirja
nr 20 ja Eesti NSV tervishoiuministri 06. märtsi 1970 käskkirja nr 28 alusel. Ravi-
tootmistöökodade põhiliseks eesmärgiks oli psüühiliste häirete all kannatavate haigete
ravimine töö- ja tegevusteraapia meetodite alusel.
Vastavalt psühhoneuroloogiahaigla ravi-tootmistöökodade põhimäärusele (kinnitatud peaarsti
poolt 03. juulil 1970) tegutsesid ravi-tootmistöökojad psühhoneuroloogiahaigla koosseisus
iseseisva juriidilise isikuna. Lähtuvalt NSV Liidu Ministrite Nõukogu 04. oktoobri 1965
määrusest nr 731 ja Eesti NSV tervishoiuministri 04. oktoobri 1970 käskkirjast nr 28 olid
ravi-tootmistöökodadele omistatud sotsialistliku riikliku tootmisettevõtte õigused ning nad
tegutsesid täieliku isemajandamise alusel.
Ravi-tootmistöökodade põhiliseks ülesandeks oli haigete psüühilise ja füüsilise toonuse
tõstmine soodsate tingimuste ja mitmesuguste töövõimaluste loomise kaudu. Vastavalt haigete
tervislikule seisundile õpetati neile uusi erialasid, et peale tööravi kuuri lõppemist oleks
võimalik leida haigetele tööd teistes ettevõtetes ja asutustes.
Ravi-tootmistöökodasid juhtis psühhoneuroloogiahaigla peaarst, kes määras ametisse ja
vabastas töölt ravi-tootmistöökodade direktori. Direktor juhtis ravi-tootmistöökodade tehnilist
ja finantsmajanduslikku tegevust. Haigetega seonduvates küsimustes juhindus direktor
psühhoneuroloogiahaigla tööteraapia arsti juhistest.
Eesti NSV tervishoiuministri 28. veebruari 1989. aasta käskkirjaga nr 85 viidi ravi-
tootmistöökojad alates 01. jaanuarist 1989 üle täielikule isemajandamisele ja
enesefinantseerimisele. Ravi-tootmistöökodade baasil moodustati Eesti NSV
Tervishoiuministeeriumi haldusalas Tallinna Ravitootla. Vastavalt põhikirjale (kinnitatud
23. märtsil 1989. aastal) oli ravitootla iseseisev juriidiline isik, kelle põhiülesandeks oli
tööravi rakendamine statsionaarsetele ja ambulatoorsetele psüühikahaigetele ning neile olme-
ja kultuurterapeutilise tegevuse korraldamine. Ravitootla pidi kindlustama tööravil viibivate
haigete meditsiinilise abi psühhoneuroloogiahaigla soovitusel.
Tallinna Linnakohtu 10. mai 1999 otsuse alusel algas ravitootla sundlikvideerimine. Alates
1999. aasta lõpust tootmistegevust ei toimunud, tootmisvahendid müüdi ja hoone anti rendile
MTÜ Merimetsa Tugikeskusele.
Riigiettevõte Tallinna Ravitootla likvideeriti 2001.
2.3 Hindamise käik
Hindamise viis läbi Rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna arhivaar-inspektor Tiia Siir, kes
tutvus hinnatavate dokumentidega. Selgitusi andsid Sotsiaalministeeriumi ühisosakonna
arhivaar Pille Elismäe ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla asjaajamisteenistuse arhivaar
Antonina Inno.
Hindamisotsuse kavand esitati Rahandusministeeriumile ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks.
Hindamise käigus selgus, et ravi-tootmistöökodade dokumentidest on säilinud põhitegevuse ja
personali dokumente, 1970-1987 aasta nimistusse on kantud valdavalt mitmesugused
personalidokumendid, kokku 745 toimikut.
Ravitootla 1988-2000 aasta põhitegevuse dokumendid on kantud nimistusse nr 1 (direktori
põhitegevuse käskkirjad, finantsplaanid, tööjõu ja palga statistilised aruanded,
raamatupidamise aastaaruanded, kokku 8 toimikut).
Hindamise käigus jõuti järeldusele, et hindamisele kuuluvad dokumendid ei ole
arhiiviväärtuslikud, kuna ravi-tootmistöökodade ja ravitootla tegevust käsitlev oluline teave
säilib psühhoneuroloogiahaigla dokumentides.
2 (3)
III Hindamisotsus
Riigiettevõtte Tallinna Ravitootla ja selle eelkäija Tallinna Vabariikliku
Psühhoneuroloogiahaigla Ravi-tootmistöökodade 1970-2000 dokumendid, kokku 753
toimikut, ei ole arhiiviväärtuslikud.
IV Hindamisotsuse rakendamine
Arhiiviväärtuseta dokumentide hävitamine viiakse läbi ja dokumenteeritakse vastavalt
arhiivieeskirjale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toivo Jullinen
riigiarhivaari asetäitja
3 (3)