dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Sotsiaalministeerium · 4. juuni 2018
Viit
1.2-3/1918-1
Registreeritud
4. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
25. juuni 2018

Failid

  • 📎1.1-10_4501-1 Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.bdoc3844 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Meie 04.06.2018 nr 1.1-10/4501-1 [email protected] Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Lisad: 1. Eelnõu - 16 lk 2. seletuskiri - 31 lk 3. seletuskirja lisa 1 - 35 lk 4. seletuskirja lisa 2 - 30 lk 5. seletuskirja lisa 3 - 3 lk Lisaadressaadid: Finantsinspektsioon Eesti Fondihaldurite Liit FinanceEstonia Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Pangaliit Kertu Fedotov 6113048; [email protected] Tõnu Lillelaid 6113786; [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 1 Jah KoPS KoPS § 1 Tööandjapension on Eestis III samba all. Eestis IFS KoPS § 2 lõige 3 võib pakkuda määratud sissemaksetega tööandja KoPS § 3 pensionifonde. Sellised tööandja pensionifondid on KoPS § 53 lg 1, 21, Eesti õiguses vabatahtliku pensionifondi alaliigiks. 3 Määratud väljamaksetega tööandja pensionifonde ei ole lubatud Eestis pakkuda ja nende suhtes ei IFS § 1 kohaldata Eesti õiguses vabatahtlike IFS § 5 lg 1–4 pensionifondide kohta sätestatut. IFS § 7 lg 1–2, 4 Art 2 p 1 Jah KoPS KoPS § 3 lõige 2 IFS punkt 2 KoPS § 3 lõige 5 KoPS § 53 lg 1, 21, 3 IFS § 5 lg 1–4 IFS § 7 lg 1–2, 4 Art 2 p 2 Ei Direktiivi ei kohaldata riiklikule pensionikindlustusele (I sammas), kohustuslikule kogumispensionile (II sammas) (neile pensioniskeemidele kohalduvad liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist reguleerivad määrused 1408/71 ja 574/72 (alates 1. maist 2010 vastavalt määrused 883/2004 ja 987/2009)) ega vabatahtlike pensionifondide suhtes, mis ei ole tööandja pensionifondid. Kindlustusandjate suhtes, kes sõlmivad täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid, kohaldatakse täies ulatuses kindlustusetgevuse seaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse võetud üle direktiiv 2009/138/EÜ. 1 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 3 Jah KoPS KoPS § 3 lõige 5 Tööandjapension on Eestis III samba all. Eestis IFS IFS § 7 lõige 4 võib pakkuda määratud sissemaksetega tööandja IFS § 233 lg 1 pensionifonde. Sellised tööandja pensionifondid on Eesti õiguses vabatahtliku pensionifondi alaliigiks. Tegemist on lepingulise investeerimisfondiga. Fondi valitseb fondivalitseja, kes peab hoidma iga tema valitsetava tööandja pensionifondi vara lahus teistest tema valitsetavate tööandja pensionifondide ja muude fondide varast. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifonde ei ole lubatud Eestis pakkuda ja nende suhtes ei kohaldata Eesti õiguses vabatahtlike pensionifondide kohta sätestatut. Tegemist on aktsiaseltsina asutatud fondiga, mis valitseb oma vara ise. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib tegeleda üksnes oma vara valitsemisega ja ei või osutada fondi valitsemise teenust ega teisi teenuseid kolmandatele isikutele. Art 4 Ei Antud võimalust ei ole kasutatud. Kindlustusandjate suhtes, kes sõlmivad täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid, kohaldatakse täies ulatuses kindlustusetgevuse seaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse võetud üle direktiiv 2009/138/EÜ. Art 5 Ei Eesti ei ole kasutanud artiklis 5 sätestatud erandit. Art 6 p 1 Jah KoPS KoPS § 1 IFS KoPS § 3 lg 2 p 2, lg 5 KoPS § 5 lõige 1 ja 2 KoPS § 53 lg 1, 21 ja 3 IFS § 5 lg 1–4 IFS § 7 lg 1–2, 4 Art 6 p 2 Jah KoPS KoPS § 2 lg 3 IFS KoPS § 3 lg 5 KoPS § 53 lg 1, lg 21 KoPS § 60 KoPS § 64 lg 1, 4 IFS § 5 lg 1–4 IFS § 7 lg 1–2, 4 IFS § 43 lg 1 IFS § 216 lg 4 2 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 6 p 3 Jah KoPS KoPS § 3 lg 5 IFS KoPS § 53 lg 21 IFS § 7 lg 1 IFS § 229 lg 1–2 Art 6 p 4 Jah KoPS KoPS § 53 lg 3 Vabatahtlikust pensionifondist, sh tööandja IFS KoPS § 60 pensionifondist võib väljamakseid teha KoPS § 64 lg 1, 4 perioodiliselt, samuti on lubatud ühekordne väljamakse. Osakuomanikul on õigus sõlmida talle IFS § 43 lg 1 kuuluvate osakute eest ka täiendava IFS § 216 lg 4 kogumispensioni leping (annuiteet), et saada eluaegseid väljamakseid või ka regulaarseid väljamakseid kokkulepitud perioodil. Erinevate väljamaksete skeemide puhul kohalduvad erinevad maksureeglid. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist väljamaksete tegemise kord kehtestatakse fondi põhikirjas. Art 6 p 5 Jah KoPS KoPS § 3 lg 5 IFS KoPS § 53 lg 1, lg 21 KoPS § 54 lg 1 IFS § 216 lg 6 Art 6 p 6 Jah KoPS KoPS § 53 lg 1 Väljamakseid tehakse tööandja pensionifondi IFS KoPS § 60 osakuomanikule. Kui osakuomanik soovib, võib ta KoPS § 64 lg 1, 4 sõlmida väljamaksete saamiseks KoPS § 63 lg 3 kindlustusandjaga kindlustuslepingu (annuiteet). Kindlustuslepingu sõlmimisel saab IFS § 216 lg 6 osakuomanikust kindlustusvõtja ning siis tehakse väljamakseid kindlustusvõtjale. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes KoPS ei kohaldata, väljamakseid tehakse pensioniskeemiga hõlmatud isikule, vastavalt fondi põhikirjale. Art 6 p 7 Eesti õigusesse on üle võetud pensioniskeemiga hõlmatud isiku mõiste. Tööandja pensionifondi puhul, mis on lepinguline fond, hõlmab pensioniskeemiga hõlmatud isiku mõiste „osakuomanik“. Eesti õiguse kohaselt peab tööandja pensionifondi ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi dokumentatsioon olema avalikult kättesaadav, mistõttu ei ole eraldi reguleeritud potentsiaalsele pensioniskeemi liikmele kättesaadavad infot ja puudub vajadus nimetatud mõiste ülevõtmiseks. Art 6 p 8 Jah IFS IFS § 455 lg 2, 11 Järelevalvet teostab Finantsinspektsioon. 3 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 6 p 9 Jah IFS IFS § 7 lg 2 Art 6 p 10 Jah IFS IFS § 438 lg 1–3 IFS § 440 lg 1, 4 Art 6 p 11 Jah IFS IFS § 440 lg 1, 4 IFS § 438 lg 1–3 IFS § 437 lg 1 Art 6 p 12 Jah IFS IFS § 134 lg 1, lg 2 Eelnõu esimene lause IFS § 2331 lg 1 (eelnõu) Art 6 p 13 Jah IFS IFS § 134 lg 1, lg 2 Eelnõu esimene lause IFS § 2331 lg 1 (eelnõu) Art 6 p 14 Jah VpTS VpTS § 3 Art 6 p 15 Jah VpTS VpTS § 3 lg 3 Art 6 p 16 Jah VpTS VpTS § 3 lg 4 Art 6 p 17 Jah IFS IFS § 12 lg 1 p 12 Art 6 p 18 Jah Eelnõu IFS § 347 lg 3 (eelnõu) IFS § 223 lg 3 (eelnõu) Art 6 p 19 Jah IFS IFS § 438 lg 1–3 IFS § 440 lg 1, 4 Art 7 Jah KoPS KoPS § 3 lõige 5 Tööandja pensionifondi valitseb fondivalitseja. IFS Fondivalitseja peab iga tema valitsetava tööandja IFS § 7 lõige 4 pensionifondi vara hoidma lahus teistest tema IFS § 233 lg 1 valitsetavate tööandja pensionifondide ja muude fondide varast. Tööandja pensionifond ise on lepinguline fond, ei ole juriidiline isik. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond on aktsiaseltsina asutatud fond (juriidiline isik), kes valitseb oma vara ise. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib tegeleda üksnes oma vara valitsemisega ja ei või osutada fondi valitsemise teenust ega teisi teenuseid kolmandatele isikutele. Kindlustusandjatele, kes sõlmivad täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid, kohaldatakase täies ulatuses kindlustustegevuse seadust. 4 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 8 Jah KoPS KoPS § 3 lg 5 Sponsorettevõtjal (tööandja) ei ole keelatud IFS asutada aktsiaseltsi, kes taotleb tööandja IFS § 3 lg 1 pensionifondi valitseja tegevusloa või määratud IFS § 4 lg 1 väljamaksetega tööandja pensionifondi IFS § 5 lg 1, 2 tegevusloa. IFS § 7 lg 1, 4 Tööandja pensionifond ei ole juriidiline isik, tegemist on lepingulise fondiga, mida valitseb tööandja pensionifondi valitseja. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond on aktsiaseltsina asutatud fond (juriidiline isik), kes valitseb oma vara ise. Siiski on mõlemal juhul tagatud sponsorettevõtja ja vastavalt fondivalitseja või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi eraldatus (erinevad juriidilised isikud). 5 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 9 p 1 Jah IFS IFS § 30 lg 1 IFS § 31 lg 1 IFS § 32 lg 6 IFS § 216 lg 2 Art 9 p 2 Jah Rahandusm § 5 lg 2, 3 inistri 21.02.2011. a määruse nr 10 „Finantsins pektsiooni veebilehel andmete avalikusta mise ulatus ja kord“ Art 9 p 3 Jah Eelnõu FIS § 463 lg 21 (eelnõu) Art 10 p 1 Jah IFS IFS § 29 lg 1 Tööandja pensionifondi valitsejal ja määratud IFS § 43 lg 1 väljamaksetega tööandja pensionifondil peab IFS § 216 lg 4 olema Finantsinspektsiooni väljastatud IFS § 226 lg 5 tegevusluba. Investeerimisfondi, s.h tööandja pensionifondi tingimused ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikiri peavad olema registreeritud Finantsinspektsiooni poolt. Lepinguline fond loetakse moodustatuks tingimuste registreerimisest, määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja registreerimisest ja tegevusloa saamisest arvates. Eestis ei ole lubatud pakkuda määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi, samuti ei ole lubatud tööandjatel siin tagada pensioni maksmist. Eestis asutatud määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi on lubatud pakkuda üksnes lepinguriikides, kus selliste pensioniskeemide pakkumist võimaldatakse. Teises lepinguriigis registreeritud tööandja kohustusi reguleerivad selle lepinguriigi õigusaktid. Art 10 p 2 Jah IFS IFS § 5 lg 4 Eesti ei ole seda võimalust kasutanud, määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ei ole lubatud Eestis pakkuda. Art 11 p 1 Jah IFS IFS § 437 lg 1, 4, 5, 7 IFS § 438 lg 1 IFS § 439 lg 1, lg 11 IFS § 440 lg 1, 3, 7 IFS § 229 lg 3 6 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 11 p 2 ja Jah IFS IFS § 438 lg 1, 2 3 IFS § 229 lg 3 IFS § 440 lg 1, 4 Art 11 p 4 Jah IFS IFS § 438 lg 3 IFS § 229 lg 3 Art 11 p 5 Jah IFS IFS § 438 lg 4 teine HMS lause (eelnõu) Eelnõu IFS § 229 lg 3 HMS § 57 HMS § 71 lg 1 HMS § 87 lg 1 Art 11 p 6 Jah IFS IFS § 437 lg 4 Eelnõu IFS § 438 lg 5 ja 6 IFS § 440 lg 5 (eelnõu) Art 11 p 7 Jah IFS IFS § 438 lg 5 Eelnõu IFS § 440 lg 6 IFS § 229 lg 3 IFS § 440 lg 5 (eelnõu) Art 11 p 8 Jah IFS IFS § 438 lg 5, 6 IFS § 440 lg 6, 7 IFS § 229 lg 3 Art 11 p 9 Jah IFS IFS § 440 lg 8 Eelnõu IFS § 229 lg 3 IFS § 438 lg 61 (eelnõu) Art 11 p 10 Jah IFS IFS § 473 lg 1, 2 Art 11 p 11 Jah IFS IFS § 473 lg 3–4 Art 12 p 1 Jah IFS IFS § 134, 135 Eelnõu IFS § 1372 lg 1 (eelnõu) IFS § 2331 lg 1 (eelnõu) Art 12 p 2 Jah Eelnõu IFS § 1372 lg 2 (eelnõu) IFS § 2331 lg 2 (eelnõu) Art 12 p 3 Jah Eelnõu IFS § 1372 lg 3, 4 (eelnõu) IFS § 2331 lg 3, 4 (eelnõu) 7 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 12 p 4 Jah IFS IFS § 134 lg 5 Eelnõu IFS § 1372 lg 5, 7 (eelnõu) IFS § 1373 lg 1, 4 (eelnõu) IFS § 2331 lg 10, 5, 8 (eelnõu) Art 12 p 5 Jah IFS IFS § 135 lg 1 Eelnõu IFS § 1372 lg 5 (eelnõu) IFS § 2331 lg 5 (eelnõu) Art 12 p 6 Jah Eelnõu IFS § 1372 lg 8 (eelnõu) IFS § 2331 lg 7 (eelnõu) Art 12 p 7 Jah Eelnõu IFS § 1373 lg 3 Eestis peab määratud väljamaksetega tööandja (eelnõu) pensionifondil olema kogu aeg vara summas, mis IFS § 2331 lg 8 vastab vähemalt pensioniskeemiga hõlmatud (eelnõu) isikute ees võetud kohustuste katteks moodustatud tehniliste eraldiste suurusele. Art 12 p 8 Jah Eelnõu IFS § 1373 lg 9 (eelnõu) IFS § 2331 lg 8 (eelnõu) Art 12 p 9 Jah Eelnõu IFS § 1373 lg 8 (eelnõu) IFS § 2331 lg 8 (eelnõu) Art 12 p 10 Jah Eelnõu IFS § 1373 lg 1 HMS (eelnõu) IFS § 2331 lg 8 (eelnõu) HMS § 56 HMS § 57 HMS § 71 lg 1 HMS § 87 lg 1 Art 12 p 11 Jah Eelnõu IFS § 1373 lg 4, 5, 10 (eelnõu) IFS § 2331 lg 8 (eelnõu) Art 12 p 12 Jah Eelnõu IFS § 1373 lg 7 (eelnõu) IFS § 2331 lg 8 (eelnõu) 8 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 12 p 13 Jah Eelnõu IFS § 1373 lg 13 (eelnõu) IFS § 2331 lg 8 (eelnõu) Art 12 p 14 Jah IFS IFS § 438, 440 Eelnõu IFS § 1373 lg 12 (eelnõu) IFS § 229 lg 3 IFS § 2331 lg 9 (eelnõu) Art 13 p 1 Jah IFS IFS § 228 lg 1 Kindlustusandjate suhtes, kes sõlmivad täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid, kohaldatakse täies ulatuses kindlustusetgevuse seaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse võetud üle direktiiv 2009/138/EÜ. Artiklit 13 kohaldatakse Eestist välja pakutavate määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide suhtes. Art 13 p 2 Jah IFS IFS § 228 lg 1 Art 13 p 3 Ei IFS IFS § 228 lg 1, 2 Võimalust arvutada tehnilised eraldised kord kolme aasta tagant ei kasutata. Art 13 p 4 Jah IFS IFS § 228 lg 2–6, lg 9 Art 13 p 5 Ei Antud võimalust ei ole kasutatud. Art 14 p 1 Jah IFS IFS § 228 lg 7 Kindlustusandjate suhtes, kes sõlmivad täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid, kohaldatakse täies ulatuses kindlustusetgevuse seaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse võetud üle direktiiv 2009/138/EÜ. Artiklit 14 kohaldatakse Eestist välja pakutavate määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide suhtes. Art 14 p 2 Ei Antud võimalust ei ole kasutatud. Art 14 p 3 Jah IFS IFS § 228 lg 7 IFS § 229 lg 3 IFS § 440 lg 3 Art 15 Jah IFS IFS § 226 IFS § 334 lg 1 9 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 16 p 1 Jah IFS IFS § 225 lg 2 Kindlustusandjate suhtes, kes sõlmivad täiendava IFS § 226 kogumispensioni kindlustuslepinguid, IFS § 334 lg 1, 2 kohaldatakse täies ulatuses kindlustusetgevuse IFS § 337 lg 1 p 2, seaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse võetud lg 2 üle direktiiv 2009/138/EÜ. IFS § 338 lg 1–3 Artiklis 16 sätestatut kohaldatakse kõigi tööandja pensionifonde valitsevate fondivalitsejate suhtes ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide suhtes. Art 16 p 2 a) Jah IFS IFS § 225 lg 2 – c) IFS § 226 IFS § 334 lg 1 Art 16 p 2 Ei Selliste reservide moodustamine ei ole lubatud. d) Art 16 p 2 Jah IFS IFS § 225 lg 2 viimane IFS § 226 lause IFS § 334 lg 1 Art 16 p 3 Jah IFS IFS § 225 lg 2 IFS § 226 IFS § 334 lg 1 Art 16 p 4 Ei Antud võimalust ei ole kasutatud. Art 17 p 1 Jah IFS IFS § 226 lg 2, lg 6 Kindlustusandjate suhtes, kes sõlmivad täiendava IFS § 227 lg 1 kogumispensioni kindlustuslepinguid, kohaldatakse täies ulatuses kindlustusetgevuse seaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse võetud üle direktiiv 2009/138/EÜ. Artiklit kohaldatakse Eestist välja pakutavate määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide suhtes. Art 17 p 2 Jah IFS IFS § 227 lg 2–4 Art 17 p 3 Jah IFS IFS § 227 lg 7 Art 17 p 4 Jah IFS IFS § 227 lg 2 p 1 Art 17 p 5 Jah IFS IFS § 227 lg 5 Art 17 p 6 Jah IFS IFS § 227 lg 6 Art 18 p 1 ja Jah IFS IFS § 227 lg 7 Kindlustusandjate suhtes, kes sõlmivad täiendava 2 kogumispensioni kindlustuslepinguid, kohaldatakse täies ulatuses kindlustusetgevuse seaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse võetud üle direktiiv 2009/138/EÜ. Artiklit kohaldatakse Eestist välja pakutavate määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide suhtes. 10 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 18 p 3 Jah IFS IFS § 227 lg 8–9 Art 18 p 4 Jah IFS IFS § 227 lg 10–11 Art 18 p 5 Jah IFS IFS § 227 lg 12–13 Art 19 p 1 a) Jah IFS IFS § 98 lg 1, 2 IFS § 223 lg 1 IFS § 232 lg 1 IFS § 228 lg 8 IFS § 309 lg 1, 5 IFS § 340 Art 19 p 1 Jah Eelnõu IFS § 3631 lg 2 Eesti õigus ei piira tööandja pensionifondi b) (eelnõu) valitsejal ega määratud väljamaksetega tööandja IFS § 3632 lg 2 p 5 pensionifondil investeerimisotsuste tegemisel (eelnõu) arvesse võtta võimalikku pikaajalist mõju IFS § 224 lg 5 ja 6 keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritele. (eelnõu) Art 19 p 1 c) Jah IFS IFS § 98 lg 1, 2 IFS § 99 lg 1–3 IFS § 228 lg 8 IFS § 232 lg 1 Art 19 p 1 Jah IFS IFS § 103 lg 1–2 d) IFS § 107 lg 2–3 IFS § 115 lg 3 IFS § 121 lg 1, 2 IFS § 124 lg 4 IFS § 232 lg 1 Art 19 p 1 e) Jah IFS IFS § 127 IFS § 121 lg 1 IFS § 111 IFS § 232 lg 1 Art 19 p 1 f) Jah IFS IFS § 121 lg 1 IFS § 122–125 IFS § 128 IFS § 130 lg 1 IFS § 131–132 IFS § 232 lg 1 11 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 19 p 1 Jah IFS IFS § 124 lg 5 g) IFS § 232 lg 1 IFS § 115 lg 6 IFS § 121 lg 1 Art 19 p 1 Jah IFS IFS § 115 lg 6–7 viimane IFS § 121 lg 1 lause IFS § 232 lg 1 Art 19 p 2 Jah IFS IFS § 224 lg 1 IFS § 344 lg 4 IFS 455 lg 1 p 3, lg 11 IFS § 458 lg 3 p 4 Art 19 p 3 Jah IFS IFS § 119 IFS § 121 lg 1 IFS § 232 lg 1 Art 19 p 4 Jah Selliseid piiranguid pole, st investeerimisfondide seadus on kooskõlas antud põhimõttega. Art 19 p 5 Jah Selliseid piiranguid pole, st investeerimisfondide seadus on kooskõlas antud põhimõttega. Art 19 p 6 Jah IFS IFS § 97–119 IFS § 121–125, § 127, § 128, § 130– 132 IFS § 232 lg 1 Art 19 p 6 a) Jah Selliseid piiranguid pole, st investeerimisfondide seadus on kooskõlas antud põhimõttega. Art 19 p 6 Jah IFS IFS § 232 lg 2 b) Art 19 p 6 c) Jah Selliseid piiranguid pole, st investeerimisfondide seadus on kooskõlas antud põhimõttega. Art 19 p 6 Jah Selliseid piiranguid pole, st investeerimisfondide d) seadus on kooskõlas antud põhimõttega. Art 19 p 7 Ei Antud võimalust ei ole kasutatud. 12 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 19 p 8 Ei Eestis ei ole lubatud pakkuda garanteeritud tootlusega, määratud väljamaksetega ega suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katvaid lepinguriigi tööandja pensionifonde, vt IFS § 440 lg 3. Art 20 p 1 Jah IFS IFS § 340 lg 6 ÄS IFS § 342 lg 4 ja 5 IFS § 344 lg 1, 2 IFS § 223 lg 1, 2 IFS § 224 lg 1 ÄS § 306 lg 1, 2 ÄS § 315 ÄS § 316 ÄS § 327 13 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 20 p 2 Jah Sotsiaalpartnerite rolli ei ole piiratud. Ei ole keelatud sotsiaalpartnerite esindajate määramist tööandja pensionifondi valitseja või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi juhatuse või nõukogu liikmeks. Samuti ei ole sotsiaalpartneritel keelatud asuda tööandja pensionifondi valitseja või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktsionäriks. IFS § 310 lõikes 4 sätestatu kohaselt ei või fondivalitseja juhiks olla isik: 1) kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud fondi, fondivalitseja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel; 2) kes on pannud toime esimese astme kuriteo; 3) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 4) kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 ja 491 kohaldanud tegutsemis- või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kelle suhtes on kohus vastavalt pankrotiseaduse §-le 91 kohaldanud ärikeeldu või kelle tegutsemisõigust ärialal on muul moel seaduse, kohtuotsuse või - määruse alusel piiratud. IFS § 342 lõike 2 kohaselt ei või fondivalitseja juhatuse liige olla fondivalitseja, krediidiasutuse, kindlustusandja, makseasutuse, e-raha asutuse, krediidiandja, krediidivahendaja või investeerimisühingu juhatuse liige või töötaja, välja arvatud fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatuse liige või töötaja. Samad piirangud kohalduvad IFS § 223 lõike 2 alusel ka määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi juhtide suhtes. 14 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 21 p 1 Jah IFS IFS § 310 lg 1 Eelnõu IFS § 340 lg 1–3 IFS § 341 IFS § 223 lg 1, 2 IFS § 3631 lg 2 (eelnõu) IFS § 3632 lg 2 p 5, lg 4 ja 5 (eelnõu) IFS § 224 lg 5 ja 6 (eelnõu) Art 21 p 2 Jah IFS IFS § 310 lg 1 p 1 IFS § 223 lg 2 Art 21 p 3 Jah IFS IFS § 310 lg 1 IFS § 340 lg 1–3 IFS § 341 IFS § 344 IFS § 223 IFS § 224 lg 1, 2 Art 21 p 4 Jah IFS IFS § 347–350 IFS § 341 lg 1 p 4, lg 2 IFS § 224 lg 3 Art 21 p 5 Jah IFS IFS § 341 IFS § 342 lg 4, 5 IFS § 344 lg 3 IFS § 223 lg 1, 2 IFS § 224 lg 1 Art 21 p 6 Jah IFS IFS § 342 lg 1 Võimalust nõuda, et fondivalitsejat või määratud IFS § 223 lg 2 väljamaksetega tööandja pensionifondi juhiks tegelikult vaid üks isik, ei ole kasutatud. Art 22 p 1 ja Jah IFS IFS § 310 lg 2–4 2 Eelnõu IFS § 311, § 312 IFS § 223 lg 2 ja 3 (eelnõu) IFS § 362 lg 4, 6 ja 7 (eelnõu) Art 22 p 3 Jah Eelnõu IFS § 310 lg 5 ja 6 (eelnõu) IFS § 362 lg 6 (eelnõu) IFS § 223 lg 2 Art 22 p 4 Jah Eelnõu IFS § 310 lg 5 ja 6 (eelnõu) IFS § 362 lg 6 (eelnõu) IFS § 223 lg 2 15 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 22 p 5 Jah Eelnõu IFS § 310 lg 5 ja 6 (eelnõu) IFS § 362 lg 6 (eelnõu) IFS § 223 lg 2 Art 22 p 6 Jah Eelnõu IFS § 310 lg 5 ja 6 (eelnõu) IFS § 362 lg 6 (eelnõu) IFS § 223 lg 2 Art 22 p 7 Jah Eelnõu IFS § 310 lg 5 ja 6 Eestis on vastavad andmed kättesaadavad (eelnõu) karistusregistrist IFS § 362 lg 6 (http://www.rik.ee/et/karistusregister). (eelnõu) IFS § 223 lg 2 Art 23 p 1 Jah IFS IFS § 354 lg 1, 2 ja 17–18 IFS § 223 lg 2 Art 23 p 2 Jah IFS IFS § 354 lg 16–18 IFS § 223 lg 2 Art 23 p 3 Jah IFS IFS § 354 IFS § 365 lg 1 IFS § 223 lg 2 Art 24 p 1 Jah IFS IFS § 340 lg 1 Eelnõu IFS § 347 IFS § 347 lg 3 (eelnõu) IFS § 223 lg 1, 3 (eelnõu) IFS § 224 lg 3 Art 24 p 2 Jah IFS IFS § 348 lg 6 IFS § 349 lg 2 IFS § 350 lg 4, 5 IFS § 224 lg 3 Art 24 p 3 Jah IFS IFS § 351, 352 Eelnõu IFS § 362 lg 5 (eelnõu) IFS § 223 lg 2 (eelnõu) Art 24 p 4 Jah IFS IFS § 341 lg 2 IFS § 342 lg 4 IFS § 348 lg 8 IFS § 349 lg 4 IFS § 350 lg 6 IFS § 223 lg 1 IFS § 224 lg 3 16 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 24 p 5 Jah IFS IFS § 343 Eelnõu IFS § 223 lg 1 (eelnõu) Art 24 p 6 Jah IFS IFS § 343 lg 3 Eelnõu IFS § 223 lg 1 (eelnõu) Art 25 p 1 Jah IFS IFS § 347 IFS § 349 lg 1, 2, 4 IFS § 350 lg 1, 4–6 IFS § 224 lg 3 Art 25 p 2 Jah IFS IFS § 309 lg 1–6 Eelnõu IFS § 340 lg 1–4 IFS § 341 IFS § 344 lg 1–3 IFS § 347 IFS § 350 lg 3 IFS §223 lg 1 IFS § 224 lg 1 IFS § 224 lg 3 ja 5 (eelnõu) IFS § 3631 (eelnõu) Art 26 Jah IFS IFS § 347 IFS § 349 IFS § 224 lg 3 Art 27 p 1 Jah IFS IFS § 223 lg 3 Eelnõu IFS § 228 lg 9 IFS § 223 lg 4 (eelnõu) Art 27 p 2 Jah IFS IFS § 223 lg 3 Art 28 p 1 Jah Eelnõu IFS § 3632 lg 1, 4 (eelnõu) IFS § 224 lg 6 (eelnõu) Art 28 p 2 Jah Eelnõu IFS § 3632 lg 2 (eelnõu) IFS § 224 lg 6 (eelnõu) Art 28 p 3 Jah Eelnõu IFS § 3632 lg 3 (eelnõu) IFS § 224 lg 6 (eelnõu) Art 28 p 4 Jah Eelnõu IFS § 3632 lg 5 (eelnõu) IFS § 224 lg 6 (eelnõu) 17 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 29 Jah Eelnõu IFS § 93 lg 1, 21, 3, 6 ja 7 IFS § 81 lg 2 p 1, 2 ja 4 IFS § 83, 84 IFS § 230 lg 2–5 IFS § 231 lg 1–3 Art 30 Jah IFS IFS § 81 lg 2, 4 IFS § 83 lg 41 Rahandusm IFS § 93 lg 1, 6 ja 7 inistri 18.01.2017. IFS § 230 lg 2 a. määrus IFS § 231 lg 3 nr 8 „Nõuded Rahandusministri avalikusta 18.01.2017. a. misele määruse nr 8 kuuluvate „Nõuded fondi avalikustamisele aruannetele kuuluvate fondi “ aruannetele“ § 6 ja lisa 2 IFS § 29 lg 1 p 8 IFS § 29 lg 2 p 8 IFS § 216 lg 4 IFS § 98 lg 2 IFS § 99 lg 1–5 IFS § 232 lg 1 18 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 31 p 1 Jah IFS IFS § 340 lg 1 p 2 IFS §341 lg 1 p 4 IFS § 344 lg 3 p 7 IFS § 357 lg 3 IFS § 364–367 IFS § 233 Art 31 p 2 Jah IFS IFS § 364 lg 4 IFS § 233 Art 31 p 3 Jah IFS IFS § 364 lg 1 IFS § 365 lg 1 IFS § 233 Art 31 p 4 Jah IFS IFS § 364 lg 1 p 5– 8 IFS § 367 IFS § 233 Art 31 p 5 Jah IFS IFS § 364 lg 1 IFS § 367 lg 1 IFS § 233 Art 31 p 6 Jah IFS IFS § 364 lg 3 Eelnõu IFS § 456 lg 1 p 1, 3, 4 IFS § 456 lg 2–6, 8 IFS § 455 lg 7 IFS § 3681 (eelnõu) IFS § 233 lg 4 (eelnõu) 19 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 32 Jah IFS IFS § 365 lg 1 IFS § 233 lg 2, 3 Art 33 p 1 Jah IFS IFS § 285 lg 1 Eelnõu IFS § 440 lg 2 (eelnõu) Art 33 p 2 Jah IFS IFS § 303 lg 1, 2 Art 33 p 3 Jah IFS IFS § 286 lg 1, 2 Eelnõu IFS § 301 lg 1 (eelnõu) IFS § 303 lg 1, 2 IFS § 303 lg 11 (eelnõu) Art 33 p 4 Jah IFS IFS § 458 lg 4 p 1 Eelnõu IFS § 462 IFS § 4721 (eelnõu) IFS § 473 lg 5 (eelnõu) IFS § 474 lg 7 (eelnõu) Art 33 p 5 Jah IFS IFS § 294 lg 1, 2 IFS § 303 lg 1, 2 Art 33 p 6 Jah IFS IFS § 287 lg 1, 2 IFS § 303 lg 1, 2 Art 33 p 7 Jah IFS IFS § 287 lg 3 IFS § 303 lg 1, 2 Art 33 p 8 Ei Seda võimalust ei ole kasutatud. Art 34 p 1 Jah IFS IFS § 289 lg 1, 2 IFS § 290 lg 1, 2 IFS § 296 IFS § 303 lg 1 Art 34 p 2 Jah IFS IFS § 290 lg 2 IFS § 303 lg 1 Art 33 p 3 ja Jah IFS IFS § 298 lg 1–4, 7 4 IFS §302 lg 3–4 IFS § 303 Art 34 p 5 Ei Seda võimalust ei ole kasutatud, kõigil fondidel peab olema depositoorium. Art 35 p 1 ja Jah IFS IFS § 289 lg 1, 2 2 IFS § 291 IFS § 302 lg 1, 2 IFS § 303 lg 1, 2 20 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 35 p 3 Ei Seda võimalust ei ole kasutatud, kõigil fondidel peab olema depositoorium. Art 36 p 1 Jah IFS IFS § 93 lg 1, 6 Eelnõu IFS § 93 lg 22, 8 ja 9 (eelnõu) IFS § 81 lg 2 p 1 ja 4 IFS § 230 (eelnõu) IFS § 29 lg 1 p 1, 2, 5, 6 ja 8–12 IFS § 43 lg 1–2 IFS § 216 lg 4–6 IFS § 216 lg 41 (eelnõu) IFS § 29 lg 1 p 2, 8, 13 ja 15 IFS § 29 lg 2 p 1 ja 3 IFS § 43 lg 1 p 2 ja 5 IFS § 73 lg 1, 3 IFS § 74 lg 1, 2 ja 4 IFS § 75 Art 36 p 2 Jah IFS IFS § 93 lg 3 Teabe esitamine on kooskõlas Art 36(2) sätestatud Eelnõu IFS § 230 lg 7 ja 8 põhimõtetega. RPS (eelnõu) IFS § 80 lg 1 IFS § 83 lg 1 IFS § 231 lg 2 RPS § 16 IFS § 73 lg 1 ja 4 IFS § 75 lg 2 Art 36 p 3 Jah IFS IFS § 73 lg 1–4 IFS § 74 IFS § 75 IFS § 80 IFS § 82 21 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 37 p 1 Jah IFS IFS § 29 lg 1 p 1, 2, 5, 6 ja 8–12 IFS § 43 lg 1–2 IFS § 216 lg 4–5 IFS § 29 lg 1 p 2, 8, 13 ja 15 IFS § 29 lg 2 p 1 ja 3 IFS § 43 lg 1 p 2 ja 5 IFS § 73 lg 1, 3 IFS § 74 lg 1, lg 4 IFS § 75 Art 37 p 2 Jah IFS IFS § 29 lg 1 p 8 IFS § 43 lg 1 preambul, lg 2 IFS § 216 lg 4 preambul, lg 6 IFS § 74 lg 1 p 2 ja 5, lg 2, lg 4 IFS § 75 lg 1 p 2 ja 5 Art 37 p 3 Jah IFS IFS § 40 IFS § 46 lg 2 ja 3 IFS § 222 IFS § 96 lg 1, 4–6 Art 37 p 4 Jah IFS IFS § 93 lg 1, 6 IFS § 81 lg 2 p 1 ja 4 IFS § 230 lg 2 Art 38 p 1 Jah Eelnõu IFS § 93 lg 8 (eelnõu) IFS § 941 lg 9 (eelnõu) IFS § 230 lg 3 (eelnõu) Art 38 p 2 Jah Eelnõu IFS § 941 lg 8 (eelnõu) IFS § 230 lg 3 (eelnõu) 22 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 38 p 3 Jah Eelnõu IFS § 93 lg 8 (eelnõu) IFS § 941 lg 8 (eelnõu) IFS § 230 lg 3 ja 8 (eelnõu) Art 38 p 4 Jah Eelnõu IFS § 941 lg 7 (eelnõu) IFS § 230 lg 3 (eelnõu) Art 38 p 5 Jah Eelnõu IFS § 941 lg 2 ja 3 (eelnõu) Art 39 p 1 Jah Eelnõu IFS § 941 lg 1, 4 ja 5 (eelnõu) IFS § 230 lg 3 ja 4 (eelnõu) Art 39 p 2 Jah Eesti aktsepteerib Art 39(2) sätestatut. Art 40 p 1 Jah Eelnõu IFS § 941 lg 6 (eelnõu) IFS § 230 lg 4 (eelnõu) Art 40 p 2 Jah Eelnõu IFS § 941 lg 6 (eelnõu) Art 41 p 1 Jah IFS IFS § 93 lg 1 ja 6 Kogu teave on kõigile kättesaadav. Eelnõu IFS § 81 lg 2 p 1, 2 ja 4 IFS § 43 lg 1 IFS § 29 lg 1 p 1, 2, 5, 6 ja 8–12 IFS § 74 IFS § 75 IFS § 230 lg 2 IFS § 81 lg 2 p 1–3 IFS § 216 lg 4 IFS § 29 lg 1 p 2, 8, 13 ja 15 IFS § 29 lg 2 p 1 ja 3 IFS § 43 lg 1 p 2 ja 5 IFS § 93 lg 22 (eelnõu) IFS § 216 lg 41 (eelnõu) 23 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 41 p 2 Jah IFS IFS § 93 lg 1 ja 6 Fondi põhiteabe suhtes kohaldatakse IFS § 75 lg 2 IFS § 81 lg 2 p 4 kohaselt komisjoni määruses (EL) nr 583/2010 IFS § 75 sätestatud sisu- ja vorminõudeid, seega on tagatud ajaloolise tootluse ja võetud tasude esitlemine vähemalt 5 aasta kohta või kõigi aastate kohta, mil fond on tegutsenud, kui see periood on lühem kui 5 aastat. Määratud väljamaksetega pensionifondi, mida Eestis ei ole lubatud pakkuda, investeerimisotsuseid ei tee pensioniskeemiga hõlmatud isikud. Art 41 p 3 Jah IFS IFS § 93 lg 1 ja 6 Kogu teave on kõigile kättesaadav. Eelnõu IFS § 81 lg 2 p 1, 2 ja 4 IFS § 43 lg 1 IFS § 29 lg 1 p 1, 2, 5, 6 ja 8–12 IFS § 74 IFS § 75 IFS § 230 lg 2 (eelnõu) IFS § 81 lg 2 p 1–3 IFS § 216 lg 4 IFS § 29 lg 1 p 2, 8, 13 ja 15 IFS § 29 lg 2 p 1 ja 3 IFS § 43 lg 1 p 2 ja 5 IFS § 93 lg 22 (eelnõu) IFS § 216 lg 41 (eelnõu) 24 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 42 Jah Eelnõu IFS § 93 lg 9 (eelnõu) IFS § 230 lg 5 (eelnõu) Art 43 p 1 Jah Eelnõu IFS § 230 lg 6 Kui pensionile minnes võetakse tööandja VÕS (eelnõu) pensionifondi osakud tagasi ja sõlmitakse neile EVKS VÕS § 429 vastava summa eest elukindlustusseltsiga pensioni EVKS § 51 lg 4 saamiseks täiendava kogumispensioni EVKS § 7 lg 3 p 1 kindlustusleping, rakendub teavitamise suhtes VÕS § 429. Kui väljamakseid tehakse otse tööandja pensionifondist, saab osakuomanik ülevaate oma pensionist ja valitud väljamaksete viisist pensioniregistripidajalt, kasutades tema iseteeninduskeskkonda www.pensionikeskus.ee -> „Minu konto“. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi, mida Eestis ei ole lubatud pakkuda, teavitamiskohustus on lisatud IFS § 230 (uus lõige 6). Art 43 p 2 Jah IFS IFS § 228 lg 11 Väljamaksmisele kuulvaid summasid on võimalik vähendada vaid määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakutavates pensioniskeemides ja seda vaid tingimusel, et pensioniskeemiga hõlmatud isikud on sellise vähendamisega nõus (vt IFS § 228 lg 11). Art 43 p 3 Jah EVKS EVKS § 51 lg 4 Kui pensionile minnes võetakse tööandja EVKS § 7 lg 3 p 1 pensionifondi osakud tagasi ja sõlmitakse neile Rahandusm vastava summa eest elukindlustusseltsiga pensioni inistri Rahandusministri saamiseks täiendava kogumispensioni 18.01.2017. 18.01.2017.a kindlustusleping, rakendub teavitamise suhtes VÕS a määrus nr määrus nr 8 § 429. 8 „Nõuded „Nõuded avalikusta avalikustamisele misele kuuluvate fondi kuuluvate aruannetele“ § 2 lg fondi 1 p 2 ja § 6 aruannetele “ VÕS § 429 VÕS § 428 lg 2 p VÕS 41 25 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 44 Jah IFS IFS § 93 lg 1 ja 6 IFS § 81 lg 2 p 1, 2 Rahandusm ja 4 inistri 18.01.2017. IFS § 230 lg 2 a määrus nr IFS § 81 lg 2 p 1–3 8 „Nõuded avalikusta Rahandusministri misele 18.01.2017.a kuuluvate määrus nr 8 fondi „Nõuded aruannetele avalikustamisele “ § 2 lg 1 p kuuluvate fondi 2 ja § 6 aruannetele“ § 2 lg 1 p 2 ja § 6 Eelnõu IFS § 941 lg 10 (eelnõu) IFS § 230 lg 3 (eelnõu) Art 45 p 1 Jah FIS FIS § 2 lg 1, 2 FIS § 3 lg 1 Art 45 p 2 Jah FIS FIS § 4 FIS § 5 FIS § 6 FIS § 30 lg 2 Art 46 Jah IFS IFS § 455 lg 1–3, 7 ja 11 IFS § 458 lg 1 ja 4 IFS § 474 IFS § 228 lg 10 Art 47 p 1 Jah IFS IFS § 455 lg 1–3, 7 ja 11 Art 47 p 2 Jah FIS FIS § 5 Art 47 p 3 Jah FIS FIS § 6 lg 1 IFS IFS § 458 lg 1 IFS § 460 Art 47 p 4 Jah FIS FIS § 5 Art 47 p 5 Jah FIS FIS § 5 lg 3 Art 48 p 1 Jah IFS IFS § 458 lg 1 IFS § 458 lg 4 p 4– 10 ja 19 Art 48 p 2 Jah IFS IFS § 463 IFS § 475–508 Art 48 p 3 Jah KarS KarS § 372 Art 48 p 4 Jah FIS FIS § 54 lg 5 26 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 48 p 5 Jah IFS IFS § 458 lg 4 p 9 HMS IFS § 473 lg 3 ja 4 Eelnõu HMS § 56, § 57 HMS § 25 lg 1 FIS § 463 lg 22 (eelnõu) Art 48 p 6 Jah IFS IFS § 228 lg 10 Kohaldub määratud väljamaksetega tööandja IFS § 458 lg 4 p 1 pensionifondi suhtes. IFS § 474 lg 1, 3 ja 5 Art 48 p 7 Jah IFS IFS § 238 lg 5–7 KindlTS KindlTS § 163, § 164 IFS § 239 lg 1 IFS § 391–393 IFS § 387 Art 48 p 8 Jah IFS IFS § 458 IFS § 462 IFS § 474 Art 48 p 9 Jah HKMS HKMS § 37 Art 49 p 1 Jah IFS IFS § 458 FIS FIS § 5 lg 1, 2 FIS § 6 lg 1 p 1– 41 Art 49 p 2 Jah FIS FIS § 4 FIS § 5 lg 1, 2 FIS § 6 lg 1 p 1–41 Art 49 p 3 Jah IFS IFS § 458 Art 49 p 4 Jah FIS FIS § 4 FIS § 5 lg 2 FIS § 7 lg 2 p 1 FIS § 18 27 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 50 Jah IFS IFS § 456 IFS § 458–461 Rahandusm inistri IFS § 81, § 87, § 88 31.01.2017. a määrus nr IFS § 231 12 „Finantsins IFS § 370 pektsioonil IFS § 371 e esitatavate Rahandusministri fondivalitse 31.01.2017. a ja määrus nr 12 aruannete „Finantsinspektsioo sisu, nile esitatavate koostamise fondivalitseja alused ja aruannete sisu, esitamise koostamise alused ning ja esitamise ning fondivalitse fondivalitseja ja omavahendite omavahend aruandluse kord“ ite aruandluse Rahandusministri kord“ 13.01.2017. a määrus nr 3 Rahandusm „Finantsinspektsioo inistri nile esitatavate 13.01.2017. investeerimisfondi a määrus nr aruannete sisu, 3 koostamise „Finantsins metoodika ja pektsioonil esitamise kord“ e esitatavate IFS § 343 investeerim isfondi IFS § 364 lg 3 aruannete IFS § 367 lg 2 sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Art 51 p 1 Jah FIS FIS § 4 FIS § 5 lg 1, 2 FIS § 34 FIS § 54 28 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 51 p 2 Jah FIS FIS § 53 lg 3 p 1, Eesti aktsepteerib Art 51(2) sätestatut. 11, 12 ja 2 FIS § 54 lg 5 ja 6 Art 51 p 3 Jah FIS FIS § 8–12 FIS § 19–22 Art 52 Jah FIS FIS § 34 FIS § 54 Art 53 Jah FIS FIS § 54 FIS § 47 FIS § 471 Art 54 Ei Art 55 p 1 ja Jah FIS FIS § 48 2 FIS § 481 FIS § 54 FIS § 34 Art 55 p 3 Jah FIS FIS § 34 FIS § 54 Art 56 Jah FIS FIS § 54 lg 1–4 FIS § 34 Art 57 p 1 Jah FIS FIS § 54 FIS § 48, § 49, § 50 Art 57 p 2 Jah FIS FIS § 54 Art 58 p 1 Jah FIS FIS § 54 Art 58 p 2 Ei Seda võimalust ei ole kasutatud. Art 59 p 1 Jah FIS FIS § 463 lg 2 Art 59 p 2 Jah FIS FIS § 463 lg 2 Art 60 p 1 Jah Eesti aktsepteerib käesolevas artiklis sätestatut. Art 60 p 2 Jah Eesti aktsepteerib käesolevas artiklis sätestatut. Art 60 p 3 Jah Eesti aktsepteerib käesolevas artiklis sätestatut. Art 60 p 4 Jah Eesti aktsepteerib käesolevas artiklis sätestatut. Art 61 Jah Isikuandme FIS § 47 lg 2 teine Eesti aktsepteerib käesolevas artiklis sätestatut. te kaitse lause (Isikuandmete Finantssektori turuosalisi ei ole vabastatud seaduse kaitse seaduse isikuandmete kaitse seaduse ega otsekohalduva rakendamis rakendamise määruse (EL) 2016/679 täitmisest. e seaduse seaduse eelnõu) eelnõu IKS § 1 Isikuandme (Isikuandmete te kaitse kaitse seaduse seaduse eelnõu) eelnõu Art 62 Ei Eesti aktsepteerib käesolevas artiklis sätestatut. Art 63 p 1 Jah Eelnõu KindlTS § 3 lg 3 (eelnõu) Art 63 p 2 Ei Seda võimalust ei ole kasutatud (Eesti ei kasuta Art 4 antud võimalust). Art 64 Jah Eesti aktsepteerib käesoleva artikli põhimõtteid. Art 65 Ei Art 66 Ei 29 Seletuskirja lisa 2 Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar õigusallikas õigusakti pealkiri1 normi ülevõtmise kohustus Art 67 Ei 1 Eelnõu – käesolev seaduse eelnõu, IFS – investeerimisfondide seadus, FIS – Finantsinspektsiooni seadus, HMS – haldusmenetluse seadus, HKMS – halduskohtumenetluse seadus, KoPS – kogumispensionide seadus, KindlTS – kindlustustegevuse seadus, KarS – karistusseadustik, RPS – raamatupidamise seadus, VpTS – väärtpaberituru seadus, ÄS – äriseadustik. 30 Seletuskirja lisa 3 RAKENDUSAKTI KAVAND MÄÄRUS Kuupäev nr digiallkirjas Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendamise ulatus ja selle arvutamise kord Määrus kehtestatakse investeerimisfondide seaduse § 65 lõike 8 alusel. § 1. Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendamine (1) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendatakse sõltuvalt fondivalitseja valitsetavate kõigi kohustuslike pensionifondide vara väärtuse summast. Määrus ei kohaldu kohustuslikele pensionifondidele, mille valitsemistasu on prospekti kohaselt alla 0,5% pensionifondi vara turuväärtusest. (2) Kui fondivalitseja valitsetavate kohustuslike pensionifondide vara väärtuse summa ületab allahindluse astet, arvutatakse pensionifondi valitsemistasu määra vähendav kordaja järgmise valemi järgi: n n 1  a(1b ) ( v na )(1b ) n 1 v , kus a –allahindluse aste, mille suurus sõltub § 2 toodud investeeringute osakaalust: 1) juhul kui investeeringute osakaal on alla 10% vara mahust, siis on allahindluse aste 75 miljonit eurot; 2) juhul kui investeeringute osakaal on alla 10-30% vara mahust, siis on allahindluse aste 100 miljonit eurot; 3) juhul kui investeeringute osakaal on üle 30% vara mahust, siis on allahindluse aste 150 miljonit eurot; b – allahindluse määr, mis on minimaalselt 15% konservatiivse pensionifondi ja kohustusliku pensionifondi puhul, mille vara väärtusest investeeritakse pensionifondi tingimuste või prospekti kohaselt kokku rohkem kui 30% ulatuses teistesse fondidesse ja krediidiasutuste hoiustesse, ja minimaalselt 10% teiste kohustuslike pensionifondide puhul; v – pensionifondide vara väärtuse summa; n – pensionifondide vara väärtuse ja allahindluse astme jagatis (v/a) ümardatuna allapoole täisarvuks. 1 Seletuskirja lisa 3 p (3) Juhul kui n log (1b ) ( ) , võib pensionifondi valitsemistasu määra vähendava kordaja arvutada t järgmise valemi järgi: m  (  a(1b )m1 ) v t ( vma )v  p 1 t , kus p – valitsemistasu alampiirmäär, mille suurus sõltub § 2 toodud investeeringute osakaalust: 1) juhul kui investeeringute osakaal on alla 10% vara mahust, siis on alampiirmäär 0,4%; 2) juhul kui investeeringute osakaal on alla 10-30% vara mahust, siis on alampiirmäär 0,5%; 3) juhul kui investeeringute osakaal on üle 30% vara mahust, siis on alampiirmäär 0,6%; t – pensionifondi prospektis sätestatud valitsemistasu määr käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud kuupäeva seisuga; p m – log (1b ) ( )  1 ümardatuna allapoole täisarvuks. t (4) Valitsemistasu määra vähendav kordaja leitakse kord kalendriaastas kohustuslike pensionifondide 1. jaanuarile järgneva teise tööpäeva vara väärtuse seisuga ja määratakse täpsusega vähemalt kaks kohta pärast koma. (5) Kõigi kohustuslike pensionifondide prospektis sätestatud valitsemistasude määrasid vähendatakse iga kalendriaasta 1. veebruarist alates, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaselt leitud kordajat. § 2. Investeeringute loetelu, mille osakaalust sõltub valitsemistasu allahindluse aste ja alampiirmäär (1) Käesoleva määruse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud valitsemistasu allahindluse astme ja alampiirmäära rakendamisel võetakse arvesse järgmistesse varaklassidesse tehtud investeeringute osakaal: 1) avalikkusele olulise taristu, sealhulgas elektrituru, teedevõrgu, veevarustuse, jäätmehoolduskorralduse arendamise, haldamise või opereerimisega peamiselt tegeleva äriühingu aktsiatesse või muudesse aktsiatega sarnastesse väärtpaberitesse, millega ei kaubelda investeerimisfondide seaduse (edaspidi seadus) § 107 nimetatud reguleeritud turul või mille emitendi emiteeritud aktsiate turuväärtus ei ületa 500 miljonit eurot; 2) aktsiad või muud sarnased õigused, millega ei kaubelda seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul; 3) aktsiad, mis on võetud kauplemisele seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul, ent millel puudub likviidne turg Komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 22 lõike 1 tähenduses; 4) aktsiad, mis on võetud kauplemisele seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul, ent mille emitendiks on väike ja keskmise suurusega ettevõtja; 5) võlakirjad ja muud samaväärsed võlakohustused, millega ei kaubelda seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul ning mille emitent ei ole seaduse § 115 lõikes 7 nimetatud isik või isik, mille aktsiad on võetud kauplemisele seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul; 6) võlakirjad ja muud samaväärsed õigused, mille emitent on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja; 7) kinnisasjad; 8) kinniste investeerimisfondide aktsiad või osakud, mida ei pakuta avalikkusele ja mille vara investeeritakse peamiselt käesoleva lõike punktides 1–7 nimetatud varasse. 2 Seletuskirja lisa 3 (2) Investeeringud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud kinniste investeerimisfondide aktsiatesse või osakutesse võetakse arvesse 50% ulatuses. § 3. Määruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 5. aprilli 2017. a määrus nr 22 „Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendamise ulatus ja selle arvutamise kord“ (RT I, 11.04.2017, 1) tunnistatakse kehtetuks. § 4. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2019. aasta 1. mail. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali kantsler 3 EELNÕU Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Investeerimisfondide seaduse muutmine Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 65 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „1 ja 3“ tekstiosaga „1, 3 ja 4“; 2) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määr ei või moodustada 365-päevase aasta arvestuses pensionifondi vara turuväärtusest kokku rohkem kui 1,2 protsenti.“; 3) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Tööandja pensionifondi prospektis tuleb lisaks käesoleva seaduse § 74 lõikes 2 nimetatud teabele märkida, kas ja kuidas järgitakse pensionifondi investeerimispoliitikas vastutustundliku investeerimise põhimõtteid ning kas investeerimisotsuste tegemisel võetakse arvesse keskkonna-, kliima-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid.“; 4) paragrahvi 93 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab fondivalitseja kord aastas esitama igale enda valitsetava tööandja pensionifondi osakuomanikule käesoleva seaduse §-s 941 sätestatu kohaselt koostatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pensioniteatise. Osakuomaniku nõudmisel annab fondivalitseja talle tööandja pensionifondi pensioniteatise tasuta ärakirja. (9) Osakuomaniku nõudmisel või hiljemalt kuus kuud enne väljamaksete algust teavitab tööandja pensionifondi valitseja osakuomanikku täiendava kogumispensioni väljamaksete viisidest.“; 5) seadust täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses: „§ 941. Tööandja pensionifondi pensioniteatis (1) Tööandja pensionifondi pensioniteatis peab sisaldama järgmist teavet: 1) osakuomaniku nimi ja isikukood või selle puudumisel tema sünniaeg; 2) osakuomaniku vanus, millal hakatakse talle tööandja pensionifondi tingimuste kohaselt väljamakseid tegema; 3) fondivalitseja nimi ja kontaktandmed ning tööandja pensionifondi nimi, mille kohta pensioniteatis esitatakse; 4) osakuomanikule pärast käesoleva lõike punktis 2 sätestatud vanusesse jõudmist tehtavate väljamaksete prognoos; 5) osakuomanikule kuuluvate tööandja pensionifondi osakute väärtus kokku; 6) vähemalt viimase 12 kuu jooksul tööandja poolt osakuomaniku eest pensionifondi tehtud sissemaksete summa; 7) osakuomaniku ja tööandja pensionifondi arvel vähemalt viimase 12 kuu jooksul makstud tasude ja kaetud kulude summa. 1 (2) Osakuomanikule tööandja pensionifondist tehtavate väljamaksete prognoosimiseks vajalike eelduste tegemisel lähtub fondivalitseja oma parimatest hinnangutest ja viimases Rahandusministeeriumi majandusprognoosis avaldatud näitajatest. (3) Väljamaksete prognoosimisel kasutatavaid eeldusi võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Osakuomanikule tehtavate väljamaksete prognoosi kohta erinevate stsenaariumide esitamisel peavad need sisaldama vähemalt fondivalitseja parimale hinnangule vastavat stsenaariumi ja negatiivset stsenaariumi. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud prognoos esitatakse tööandja pensionifondi pensioniteatises koos hoiatusega, et väljamaksete tegemine osakuomanikule prognoositud summas ei ole garanteeritud ja tegelikud väljamaksed võivad erineda. (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab tööandja pensionifondi pensioniteatis sisaldama viidet sellele, kus on osakuomanikul võimalik tutvuda: 1) käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud dokumentidega fondivalitseja valitsetavate tööandja pensionifondide kohta, millesse sissemaksete tegemist on osakuomanikul võimalik valida; 2) teabega selle kohta, milliseks võivad kujuneda osakuomanikule tehtavad väljamaksed, kui tööandja lõpetab tema eest sissemaksete tegemise tööandja pensionifondi. (7) Andmed, mis on võrreldes eelmise perioodi kohta esitatud andmetega oluliselt muutunud, tuleb pensioniteatises selgelt esile tuua. (8) Tööandja pensionifondi pensioniteatis koostatakse selliselt, et osakuomanikul on selle sisust kerge aru saada, selles esitatud andmed on ajakohased ja esitatud pensioniteatises märgitud kuupäeva seisuga. (9) Nimetust „pensioniteatis“ ja vajaduse korral selle tõlget kasutatakse muutmata kujul ja lisandusteta kõigis lepinguriikides, kus tööandja pensionifondi osakuid pakutakse. (10) Osakuomaniku nõudmisel teavitab tööandja pensionifondi valitseja teda eeldustest, mida on kasutatud pensioniteatises esitatud väljamaksete prognoosimisel.“; 6) paragrahvi 115 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse võib investeerida kuni 20 protsenti eurofondi vara väärtusest.“; 7) paragrahvi 119 lõikes 2 asendatakse sõnad „omandada kinnisvara“ sõnadega „võtta laenu kinnisvara omandamiseks“; 8) paragrahvi 125 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse §-s 114 lõikes 1 nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse, mis ei ole võetud kauplemisele käesoleva seaduse § 107 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud turul, võib investeerida kokku kuni 50 protsenti pensionifondi vara väärtusest, kui selliste fondide osakute või aktsiate väärtuse saab kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna või muu asjakohase hindamissüsteemi alusel. Eelnimetatud fondide osakuid või aktsiaid ei käsitata väärtpaberitena käesoleva peatüki tähenduses. Fond, mille osakud või aktsiad on 2 võetud kauplemisele käesoleva seaduse § 107 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud turul, loetakse käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud nõuetele vastavaks.“; 9) paragrahv 137 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 137. Kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud õiguste ja kohustuste ülemineku erisus Kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad uuele fondivalitsejale üle ning fondi tingimuste ja prospekti muudatused jõustuvad kogumispensionide seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud osakute vahetamise tööpäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist käesoleva seaduse § 134 lõikes 6 nimetatud teate avaldamisest.“; 10) seadust täiendatakse §-dega 1371–1373 järgmises sõnastuses: „§ 1371. Erisused pensionifondi valitsemise õiguse üleminekul depositooriumile (1) Kui pensionifondi valitsemine on fondivalitsejalt läinud üle depositooriumile, on depositooriumil erinevalt käesoleva seaduse § 136 lõike 4 teises lauses sätestatust õigus pensionifondi osakuid välja lasta ja tagasi võtta. (2) Depositooriumil on Finantsinspektsiooni loal õigus pikendada pensionifondi valitsemise fondivalitsejale üleandmise tähtaega kuni 18 kuuni talle pensionifondi valitsemise õiguse üleminekust arvates. § 1372. Tööandja pensionifondi valitsemise ülemineku erisused (1) Tööandja pensionifondi valitsemise ülemineku suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 134 lõigetes 6 ja 8 ning § 135 lõigetes 2–5 sätestatut. (2) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise lepingus sätestatud tingimused ei või kahjustada osakuomanike huve, sealhulgas ei või lepingus ette näha valitsemise üleandmisega seotud kulude katmist fondi valitsemist üle andva ega üle võtva fondivalitseja valitsetavate tööandja pensionifondide osakuomanike arvelt. (3) Tööandja pensionifondi valitsemist üle andev fondivalitseja teavitab selle pensionifondi osakuomanikke fondi üleandmise tingimustest. (4) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmiseks on vajalik sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja ja enamuse selle pensionifondi osakuomanike, sealhulgas enamuse osakuomanike, kellele tehakse pensionifondist juba väljamakseid, nõusolek. (5) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa saamiseks tuleb fondivalitsejal, kes fondi valitsemise üle võtab, lisaks käesoleva seaduse § 135 lõikes 1 sätestatule esitada Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) valitsemist üle andva ja vastu võtva fondivalitseja ärinimed ja asukoha aadressid ning teine lepinguriik, kui valitsemist üle andev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja; 2) üle antava tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja ärinimi ja asukoha aadress; 3) üle antava tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja ja enamuse osakuomanike, sealhulgas enamuse osakuomanike, kellele tehakse tööandja pensionifondist juba väljamakseid, nõusolek fondi valitsemise üleandmisega; 3 4) lepinguriigi nimi, mille sotsiaal- ja tööõigust kohaldatakse üle antava tööandja pensionifondi suhtes. (6) Vastu võtval fondivalitsejal tuleb menetlemise ajal toimunud muudatustest käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetes ja dokumentides viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni. (7) Kui vastu võttev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja, on fondi valitsemise üleandmiseks erinevalt käesoleva seaduse § 134 lõikes 5 sätestatust vajalik selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse luba. Käesolevas lõikes sätestatud juhul ei kohaldata loa taotlemisele käesoleva seaduse § 135 lõikes 1 sätestatut. (8) Kui valitsemist üle andev fondivalitseja on teise lepinguriigi tööandja pensionifondi valitseja, teavitab Finantsinspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust tööandja pensionifondi üleandmise loa taotluse saamisest ja edastab talle viivitamata käesoleva seaduse § 135 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed ja dokumendid. § 1373. Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemise ja loa andmise erisused (1) Otsuse tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates ning toimetab selle fondi valitsemist vastu võtvale fondivalitsejale viivitamata kätte. (2) Finantsinspektsioon võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui see on esitatud oluliste puudustega. (3) Finantsinspektsioon võib keelduda tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmisest, kui: 1) loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 2) tööandja pensionifondi, mille valitsemine üle antakse, osakuomanike huvid ei ole piisavalt kaitstud või üleandmine võib kahjustada vastu võtva fondivalitseja teiste tööandja pensionifondide osakuomanike huve; 3) tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine võib kahjustada valitsemist vastu võtva fondivalitseja finantsseisundit; 4) valitsemist vastu võtva fondivalitseja organisatsiooniline ülesehitus, töökorraldus või töötajate kompetentsus ei ole piisav sellise tööandja pensionifondi valitsemiseks; 5) pärast tööandja pensionifondi valitsemise üle võtmist ei vasta valitsemist vastu võtva fondivalitseja omavahendid või neile vastav vara käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (4) Kui valitsemist üle andev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja, annab Finantsinspektsioon fondi valitsemise üleandmise loa üksnes siis, kui selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus nõustub fondi valitsemise üleandmisega. Kahe nädala jooksul tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisest arvates teavitab Finantsinspektsioon sellest valitsemist üle andva fondivalitseja lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. 4 (5) Kui tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine toob kaasa selle fondi pakkumise teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon valitsemist vastu võtvat fondivalitsejat teises lepinguriigis tööandja pensionifondi pakkumise tingimustest ühe nädala jooksul valitsemist üle andva fondivalitseja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt nende tingimuste saamisest arvates. (6) Teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt tööandja pensionifondi pakkumise tingimuste muudatuste kohta teabe saamisel teavitab Finantsinspektsioon viivitamata neist muudatustest valitsemist vastu võtvat fondivalitsejat. (7) Kui valitsemist vastu võttev fondivalitseja ei ole viie nädala jooksul Finantsinspektsiooni poolt tööandja pensionifondi vara üleandmise loa andmise otsusest teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse teavitamisest arvates saanud selles lepinguriigis tööandja pensionifondi pakkumise tingimusi, võib ta alustada tööandja pensionifondi pakkumist selles lepinguriigis, arvestades lepinguriigis tööandjapensioni käsitlevates õigusaktides sätestatud nõudeid. (8) Kui valitsemist üle andev fondivalitseja on Eesti fondivalitseja ja valitsemist vastu võttev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja, annab Finantsinspektsioon oma nõusoleku tööandja pensionifondi valitsemise üleandmiseks kaheksa nädala jooksul teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt vastava taotluse saamisest arvates. (9) Finantsinspektsioon võib keelduda tööandja pensionifondi valitsemise üleandmiseks nõusoleku andmisest, kui selle tööandja pensionifondi osakuomanike huvid ei ole piisavalt kaitstud või tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine võib kahjustada fondivalitseja valitsetavate teiste tööandja pensionifondide osakuomanike huve. (10) Kui tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine toob kaasa teise lepinguriigi valitsemist vastu võtva fondivalitseja tööandja pensionifondi pakkumise Eestis, teavitab Finantsinspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust tingimustest, millele peab vastama tööandja pensionifondi pakkumine Eestis, nelja nädala jooksul temalt tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmise kohta teabe saamisest arvates. (11) Finantsinspektsioon teavitab teise lepinguriigi, mille tööandja pensionifondi pakutakse Eestis, finantsjärelevalve asutust ka kõigist käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tingimuste olulistest muudatustest. (12) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmisega kaasneva piiriülese pakkumise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 438 ega § 440 lõigetes 4–8 sätestatut. (13) Finantsinspektsiooni ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse erimeelsuste korral tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemisel, on Finantsinspektsioonil õigus erimeelsuste lahendamiseks pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 31 lõike 2 punkti c kohaselt.“; 11) paragrahvi 216 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: 5 „(41) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirjas tuleb fondi investeerimispoliitika kirjeldamisel märkida, kas ja kuidas järgitakse vastutustundliku investeerimise põhimõtteid ning kas ja kuidas võetakse investeerimisotsuste tegemisel arvesse keskkonna-, kliima-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid.“; 12) paragrahv 223 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 223. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tegevus ja juhtimine (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab oma tegevuses arvestama käesoleva seaduse §-des 309, 340, 341 ja 343 sätestatut, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes. (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi juhtimisel lähtutakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–4, § 49 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2, §-des 310–312, 342 ja 354 ning § 362 lõigetes 4–7 tööandja pensionifondi valitseja või aktsiaseltsifondi kohta sätestatust, kohaldades pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut. (3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võtmefunktsioonide hulka kuulub ka aktuaari funktsioon, mille täitmise eest vastutab aktuaar, kes peab omama ja vajaduse korral olema võimeline tõendama kindlustus- ja finantsmatemaatilisi teadmisi ning kogemusi, mis vastavad fondi tegevusele omaste riskide laadile, ulatusele ja keerukusele. (4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktuaar: 1) koordineerib ja jälgib tehniliste eraldiste arvutamist; 2) hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavate eelduste ja meetodite ning arvutamise aluseks olevate mudelite asjakohasust; 3) hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatud andmete piisavust ja kvaliteeti; 4) võrdleb tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavaid eeldusi ja oma senist kogemust; 5) teavitab fondi juhatust ja nõukogu liikmeid tehniliste eraldiste arvutamise usaldusväärsusest ja nõuetekohasusest; 6) annab arvamuse suremus-, üleelamis- või töövõimetusriskide hindamise põhimõtete kohta, kui fond katab nimetatud riske; 7) annab arvamuse edasikindlustusprogrammide asjakohasuse kohta, kui neid kasutatakse; 8) osaleb fondi riskijuhtimissüsteemi rakendamises.“; 13) paragrahvi 224 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-des 347–350“ tekstiosaga „käesoleva seaduse §-des 347–350 ja 3631“; 14) paragrahvi 224 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi riskikontrolli funktsioon peab lisaks käesoleva seaduse § 3631 lõikes 1 sätestatule võimaldama fondi tehniliste eraldiste moodustamisega kaasnevate riskide ning, juhul kui fond katab suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske, nende riskide juhtimisega omakorda kaasnevate riskide jälgimist ja mõõtmist. (6) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab korraldama oma riskide hindamise vastavalt käesoleva seaduse §-s 3632 sätestatule, hõlmates järgmist: 1) huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks võetud meetmete hindamist, kui fondivalitseja on aktuaari funktsiooni täitmise andnud edasi fondi sissemakseid tegevale tööandjale; 2) oma üldise maksevõime ja vajadusel tehnilistele eraldistele vastava vara suuruse taastamiseks võetavate meetmete kirjeldust; 6 3) pensioniskeemiga hõlmatud isikutele väljamaksete tegemisega seotud riskide hindamist koos käesoleva seaduse § 228 lõikes 11 sätestatud meetmete kasutusele võtmise tingimuste ja nende meetmete tõhususe hindamise kirjeldusega, võimalikku väljamaksete indekseerimist ja selle mõju ning garantiide, mille on käesoleva seaduse § 226 lõike 5 kohaselt andnud fondi sissemakseid tegevad tööandjad, või edasikindlustuse kasutamise mõjuhinnangu kirjeldust.“; 15) paragrahv 230 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 230. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta teabe avalikustamine (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta avalikustatav teave peab olema tõene ja üheselt mõistetav ning ei tohi olla eksitav. (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi asukohas, tema filiaalides ja veebilehel peab sinna fondi sissemakseid tegeval ning sissemakseid tegema hakkaval tööandjal ja igal tema pensioniskeemiga hõlmatud isikul olema võimalus tutvuda vähemalt käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentidega. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule peab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond kord aastas esitama igale oma pensioniskeemiga hõlmatud isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis käesoleva seaduse §-s 941 lõigetes 1–4 ja 6–9 sätestatud nõuetele vastava pensioniteatise, kohaldades fondi osakuomanike kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes. (4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniteatis peab sisaldama lisaks käesoleva seaduse § 941 lõikes 1 sätestatule järgmist teavet: 1) pensioniskeemis sisalduvate garantiide olemus, sealhulgas pensioniskeemiga hõlmatud isikule tulevikus väljamaksmisele kuuluvad summad, mille suurus on määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi või sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandja poolt garanteeritud, koos viitega sellele, kust on võimalik saada täiendavat teavet garantiide kohta; 2) pensioniskeemile vastavate tehniliste eraldiste ja neile vastava vara suurus; 3) pensioniskeemiga hõlmatud isikule tehtavate väljamaksete suuruse arvutamisel kasutatud annuiteedimäär, annuiteedi kestus ja muud eeldused, kui väljamakseid tehakse annuiteedina; 4) pensioniskeemiga hõlmatud isikule tehtavate väljamaksete suurus, juhul kui sissemaksete tegemine fondi lõpetatakse enne põhikirjas sätestatud tähtpäeva saabumist. (5) Pensioniskeemiga hõlmatud isiku nõudmisel ja hiljemalt kuus kuud enne väljamaksete algust teavitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pensioniskeemiga hõlmatud isikut talle pakutavatest väljamaksete viisidest. (6) Kui pensioniskeemiga hõlmatud isikule tehakse väljamakseid, teavitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond teda vähemalt kord aastas väljamaksetest, millele tal veel õigus on, ja valitud väljamaksete viisist. (7) Käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid peavad olema avalikustatud selle lepinguriigi ametlikus keeles, kus määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakutakse. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda määratud väljamaksetega tööandja pensionifondilt käesolevas lõikes nimetatud dokumentide tõlkimist eesti keelde. 7 (8) Käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide ärakirjad annab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pensioniskeemiga hõlmatud isikule viimase nõudmisel tasuta.“; 16) paragrahvi 233 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Aktuaari funktsiooni või teiste käesoleva seaduse § 347 lõikes 3 sätestatud võtmefunktsioonide täitmisega seotud ülesannete edasiandmisel kolmandale isikule tuleb määratud väljamaksetega tööandja pensionifondil enne ülesannete edasiandmise lepingu jõustumist sellest teavitada Finantsinspektsiooni.“; 17) seadust täiendatakse §-ga 2331 järgmises sõnastuses: „§ 2331. Pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara üleandmine (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond (edaspidi käesolevas jaos üleandja) võib käesolevas seaduses sätestatud tingimustel oma pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustused ja vara või osa neist (edaspidi käesolevas jaos kohustused ja vara) üle anda Eesti või teise lepinguriigi määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile või kindlustusandjale, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba (edaspidi mõlemad käesolevas jaos vastuvõtja). (2) Kohustused ja vara antakse üle kohustuste ja vara üleandmise lepinguga, milles sätestatakse üleandja ja vastuvõtja poole õigused ja kohustused. Kohustuste ja vara üleandmise lepingus sätestatud tingimused ei või kahjustada pensioniskeemiga hõlmatud isikute huve, sealhulgas ei või lepingus ette näha üleandmisega seotud kulude katmist üleandja ega vastuvõtja teiste pensioniskeemiga hõlmatud isikute arvelt. (3) Üleandja teavitab oma pensioniskeemiga hõlmatud isikuid kohustuste ja vara üleandmise tingimustest. (4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohustuste ja vara üleandmiseks on vajalik sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja ja enamuse pensioniskeemiga hõlmatud isikute, sealhulgas enamuse selliste pensioniskeemiga hõlmatud isikute, kellele tehakse juba väljamakseid, nõusolek. (5) Kohustuste ja vara üleandmise loa saamiseks tuleb vastuvõtjal esitada Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus): 1) üleandja ja vastuvõtja ärinimed ja asukoha aadressid ning teine lepinguriik, kui üleandja on teise lepinguriigi määratud väljamaksetega tööandja pensionifond; 2) määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja, kelle pensioniskeemiga seotud kohustused ja vara üle antakse, ärinimi ja asukoha aadress; 3) määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja ja enamuse pensioniskeemiga hõlmatud isikute, sealhulgas enamuse selliste pensioniskeemiga hõlmatud isikute, kellele tehakse juba väljamakseid, nõusolek kohustuste ja vara üleandmiseks; 4) teised lepinguriigid, mille sotsiaal- ja tööõigust kohaldatakse pensioniskeemi suhtes, millega seotud kohustused ja vara üle antakse; 5) kohustuste ja vara üleandmise leping; 6) käesoleva seaduse § 221 lõikes 1 nimetatud avaldus ja dokumendid määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja muutmise kooskõlastamiseks; 7) pensioniskeemi, millega seotud kohustused ja vara üle antakse, olulisemate tingimuste kirjeldus; 8 8) üle antavate tehniliste eraldiste ja muude kohustuste ning neile vastava vara loetelu ja suurus. (6) Taotluse Finantsinspektsioonis menetlemise ajal toimunud muudatustest käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetes ja dokumentides tuleb vastuvõtjal viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni. (7) Kui üleandja on teise lepinguriigi määratud väljamaksetega tööandja pensionifond, teavitab Finantsinspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kohustuste ja vara üleandmise loa taotluse saamisest ja edastab selle talle. (8) Kohustuste ja vara üleandmise loa taotluse menetlemise ja loa andmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 1373 lõigetes 1–9 ja 13 sätestatut, kohaldades fondivalitseja kohta sätestatut määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes ja fondi osakuomanike kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes. (9) Kohustuste ja vara üleandmisega kaasneva määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi piiriülese pakkumise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 229 lõikes 3 sätestatut. (10) Kui vastuvõtja on teise lepinguriigi määratud väljamaksetega tööandja pensionifond või kindlustusandja, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba, on pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara üleandmiseks vajalik selle teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse luba.“; 18) paragrahvi 270 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Fondi aastaaruandes esitatud bilanss ning kulude ja tulude aruanne peavad olema auditeeritud.“; 19) paragrahvi 287 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Depositoorium kehtestab oma töötajatele käesoleva seaduse § 343 lõikes 1 nimetatud asjaoludest teavitamise korra.“; 20) paragrahvi 301 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas lõikes sätestatud piirangut ei kohaldata tööandja pensionifondi depositooriumi suhtes.“; 21) paragrahvi 302 lõikes 1 asendatakse sõnad „käesolevas peatükis“ tekstiosaga „käesoleva seaduse §-s 289“; 22) paragrahvi 303 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi depositooriumi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 285–300 eurofondi depositooriumi kohta sätestatut, kohaldades fondi aktsionäride või osakuomanike kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.“; 23) paragrahvi 303 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 306 lõike 5 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „ning muude käesoleva seaduse §-s 307 nimetatud teenuste“; 25) paragrahvi 310 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: 9 „(5) Välisriigi kodaniku puhul on käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolude välistamise tõendamiseks aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, tingimusel et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud. (6) Kui isiku päritoluriigis ei väljastata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumenti, on aktsepteeritav ka vastava välisriigi pädeva notari, kohtu- või haldusorgani dokument, mis tõendab isiku poolt notari, kohtu- või haldusorgani või muu pädeva organi ees antud vande tõesust, tingimusel et selle dokumendi väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud.“; 26) paragrahvi § 311 lõike 1 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni fondivalitseja juhi, audiitorettevõtja ja siseaudiitori funktsiooni täitva isiku valimise, määramise või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise algatamise kavatsusest, esitades Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3 või 4 nimetatud teabe ja lõikes 5 nimetatud kinnituse. Nimetatud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.“; 27) paragrahvi 311 lõiked 5–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud füüsiliste isikute andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad nimetatud isikud oma allkirjaga. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik valitakse või määratakse mitmendat korda ja isiku kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2, 3 või 4 esitatud teave ei ole muutunud, võib fondivalitseja esitada Finantsinspektsioonile vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku kirjalikus vormis kinnituse, et ta vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja tema kohta varem esitatud andmed ei ole muutunud. (7) Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni fondivalitseja juhi, siseaudiitori ja audiitorettevõtja tagasiastumise avalduse saamisest viivitamata.“; 28) paragrahvi 320 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tegevusloa ulatuse muutmise avalduse vaatab Finantsinspektsioon läbi ning teeb otsuse täiendava tegevusloa andmise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast nõuetekohase taotluse esitamist.“; 29) paragrahvi 335 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: "(2) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse § 334 lõike 3 punkti 3 kohast nõuet korrigeerida juhul, kui eelmise kalendriaastaga võrreldes on fondivalitseja majandustegevuses toimunud muutusi, mida Finantsinspektsioon peab olulisteks. Täpsemad tingimused nõude korrigeerimiseks on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.03.2014, lk 8–26), artiklis 34c."; 30) paragrahvi 343 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Fondivalitseja töötajal on õigus teavitada fondivalitsejat või Finantsinspektsiooni asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla: 10 1) fondivalitseja, tema valitsetava fondi või fondi depositooriumi tegevust reguleeriva õigusakti oluline või korduv rikkumine; 2) fondivalitseja juhi või töötaja tekitatud oluline varaline kahju fondivalitsejale või tema valitsetavale fondile, fondi investoritele või investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientidele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest teavitamisega ei riku fondivalitseja töötaja talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust. (3) Fondivalitseja kehtestab oma töötajatele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest teavitamise korra.“; 31) paragrahvi 347 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „funktsioon“ tekstiosaga „(edaspidi võtmefunktsioon)“; 32) paragrahvi 353 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas paragrahvis tegevisiku kohta sätestatut ei kohaldata fondivalitseja nõukogu liikme isiklikule tehingule.“; 33) paragrahvi 353 lõiget 6 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise raames, kui tehingule ei eelne sellega seonduvat teabevahetust väärtpaberiportfelli valitseja ja tegevisiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse;“; 34) seaduse 27. peatüki 3. jao 4. jaotise ja § 362 pealkirjast jäetakse välja sõna „kohustusliku“; 35) paragrahvi 362 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses: „(4) Tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavateks isikuteks tohib valida või määrata vaid isikud, kellel on võtmefunktsiooni korraldamiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine. (5) Tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsiooni korraldamise eest vastutav isik peab olema erinev sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja sarnase võtmefunktsiooni korraldamise eest vastutavast isikust. Käesolevas lõikes sätestatud piirangust kõrvalekaldumine on lubatud, kui see on põhjendatud fondivalitseja tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes ning fondivalitseja rakendab sellise tegevusega kaasneva huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmeid. (6) Käesoleva seaduse § 310 lõigetes 4–6 fondivalitseja juhi kohta sätestatut kohaldatakse ka tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavate isikute suhtes. (7) Võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavatest isikutest Finantsinspektsiooni teavitamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 311 lõigetes 1, 3 ja 5–8 füüsilisest isikust siseaudiitorist teavitamise kohta sätestatut.“; 36) seaduse 27. peatüki 3. jao 4. jaotist täiendatakse §-dega 3631 ja 3632 järgmises sõnastuses: „§ 3631. Täiendavad nõuded tööandja pensionifondi valitseja riskikontrolli funktsioonile (1) Tööandja pensionifondi valitseja riskikontrolli funktsioon peab võimaldama tööandja pensionifondi valitsemisega kaasnevate riskide jälgimist ja mõõtmist, eelkõige järgmiste tegevustega kaasnevas osas: 11 1) tööandja pensionifondi ja tema valitseja vara ja kohustuste haldamine; 2) investeeringute tegemine; 3) likviidsus- ja kontsentratsiooniriski juhtimine; 4) operatsiooniriski juhtimine; 5) riskimaandamise meetmete kasutamine. (2) Investeeringute tegemisega seotud riskide jälgimine ja mõõtmine peab hõlmama ka võimalikke tööandja pensionifondi vara investeerimisega kaasnevaid keskkonnaga seotud, sotsiaalseid ja juhtimisega seotud riske. § 3632. Tööandja pensionifondi valitseja oma riskide hindamine (1) Tööandja pensionifondi valitseja peab korraldama oma riskide hindamise, mis peab olema proportsionaalne ja viidud läbi, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet, ning kehtestama oma riskide hindamise läbi viimiseks ja andmete säilitamiseks õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed. (2) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut peab tööandja pensionifondi valitseja oma riskide hindamisel kirjeldama, kuidas arvestatakse sellega tööandja pensionifondi valitseja juhtimises ja otsustusprotsessis ning andma oma hinnangud vähemalt järgmisele: 1) riskijuhtimissüsteemi tõhusus; 2) huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks võetud meetmete asjakohasus ja piisavus, kui fondivalitseja on vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi funktsiooni täitmise andnud edasi oma valitsetavasse tööandja pensionifondi sissemakseid tegevale tööandjale; 3) fondivalitseja operatsiooniriskid; 4) võimalikud uued riskid, sealhulgas kliimamuutuse, loodusvarade kasutamise ja keskkonnaga seotud riskid, sotsiaalsed riskid ning regulatiivsetest muudatustest tingitud vara amortiseerimise riskid, kui tööandja pensionifondi vara investeerimisel võetakse nimetatud riske arvesse. (3) Tööandja pensionifondi valitseja peab kehtestama protseduurid, mis on vastavuses tema äritegevusega seotud riskide olemuse, ulatuse ja keerukuse astmega ning võimaldavad tuvastada ja hinnata eesseisvaid lühi- ja pikaajalisi riske, mis võivad mõjutada fondivalitseja võimekust oma kohustusi täita. Kasutusele võetud meetodite kirjeldus tuleb esitada tööandja pensionifondi valitsejal oma riskide hinnangus. (4) Tööandja pensionifondi valitseja peab oma riske hindama vähemalt iga kolme aasta tagant ja viivitamata pärast olulisi muutusi tema valitsetava tööandja pensionifondi riskiprofiilis. (5) Tööandja pensionifondi valitseja äristrateegia peab arvesse võtma oma riskide hindamise käigus tehtud järeldusi.“; 37) paragrahvi 365 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) vara investeerimine antakse edasi Eestis või välisriigis asutatud tegevusluba omavale fondivalitsejale või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise õigust omavale krediidiasutusele või investeerimisühingule.“; 38) seadust täiendatakse §-ga 3681 järgmises sõnastuses: „§ 3681. Tööandja pensionifondi valitseja ülesannete edasiandmise erisus Võtmefunktsioonide täitmisega seotud ülesannete edasiandmisel kolmandale isikule tuleb tööandja pensionifondi valitsejal sellest enne ülesannete edasiandmise lepingu jõustumist teavitada Finantsinspektsiooni.“; 12 39) paragrahvi 438 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui Finantsinspektsioon otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ning dokumente teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele mitte edastada, teavitab ta sellest fondivalitsejat kolme kuu jooksul temalt andmete saamisest arvates.“; 40) paragrahvi 438 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt saadud tingimuste muudatustest tööandja pensionifondi pakkumiseks selles lepinguriigis.“; 41) paragrahvi 440 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lepinguriigi tööandja pensionifondi vara, mis vastab Eesti tööandja töötajate, teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osale, tuleb hoida depositooriumis vastavalt käesoleva seaduse § 286 lõikes 3 ning §-des 289–292, 296–299 ja 302 tööandja pensionifondi depositooriumi ülesannetele kehtestatud nõuete kohaselt.“; 42) paragrahvi 440 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kahe kuu jooksul Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest arvates teavitab Finantsinspektsioon lepinguriigi finantsjärelevalve asutust nõuetest tööandja pensionifondi kohta avalikustatavale teabele ja muudest tingimustest, millele käesoleva seaduse, tulumaksuseaduse, töölepingu seaduse ning muude asjakohaste seaduste ja nende seaduste alusel antud õigusaktide kohaselt peab vastama lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumine Eestis.“; 43) paragrahvi 453 lõikes 1 asendatakse sõnad „Väikefondi valitseja“ sõnadega „Eestis asutatud väikefondi valitseja“; 44) seaduse 30. peatüki 5. jagu täiendatakse §-ga 4721 järgmises sõnastuses: „§ 4721. Teises lepinguriigis pakutava tööandja pensionifondi vara kasutamise ja käsutamise piiramise erisus Järelevalve teostamisel fondivalitseja üle, kelle valitsetavat tööandja pensionifondi pakutakse teises lepinguriigis, rakendab Finantsinspektsioon käesoleva seaduse §-s 462 sätestatud meetmeid ka selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastaval taotlusel.“; 45) paragrahvi 473 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumisel rikutakse käesoleva seaduse § 440 lõikes 2 või 5 sätestatud tingimusi on Finantsinspektsioonil selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt õigus taotleda, et viimane arestiks lepinguriigi tööandja pensionifondi valitseja või tema depositooriumi kontod või rakendaks nimetatud isikute varale kasutamise või käsutamise keeldu või piirangut vara säilimise tagamiseks. (6) Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumise üle järelevalve teostamisel esineb Finantsinspektsioonil erimeelsusi selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, on Finantsinspektsioonil õigus erimeelsuste lahendamiseks pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 31 punkti c kohaselt.“; 13 46) paragrahvi 474 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva seaduse §-s 462 sätestatud meetmeid rakendab Finantsinspektsioon ka selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotlusel, kus määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakutakse.“; 47) paragrahvi 516 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva seaduse § 65 lõikes 61 sätestatud kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra rakendatakse alates 2019. aasta 1. maist.“; 48) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandja pensioniinstitutsioonide tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21), muudetud direktiividega 2011/61/EL (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73) ja 2013/14/EL (ELT L 145, 31.05.2013, lk 1–3);“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85);“. § 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 457 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 457. Fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja, nende muutmise kooskõlastamise ning välisriigi fondi osakute või aktsiate pakkumise ja fondivalitseja registreerimise taotlemine (1) Lepingulise fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot. (2) Lepingulise fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja muutmise kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 200 eurot.“; 2) paragrahvi 463 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust, kui tööandjapensionide skeemidele kohaldatakse usaldatavusnormatiivi nõudeid, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) artikli 11 lõikes 1 osutatud riigisisesed sotsiaal- ja tööõigusaktid, ning ajakohastab seda teavet vähemalt iga kahe aasta tagant.“; 3) paragrahvi 463 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust tööandja pensionifondist ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist, mida pakutakse teistes lepinguriikides, nimetades vastavad lepinguriigid. (22) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust tööandja pensionifondist, mille valitsemise loa on ta fondivalitsejalt ära võtnud, ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist, kellelt on ta tegevusloa ära võtnud.“; 4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: 14 „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85).“. § 3. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Edasikindlustusandja võib edasikindlustuslepinguga võtta üle ka teisele edasikindlustusandjale üle antud kindlustusriskid (edaspidi retrotsessioon) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) nimetatud tööandja kogumispensioni asutuse pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustustega seotud riskid.“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85).“. § 4. Kogumispensionide seaduse muutmine Kogumispensionide seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10–21);“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85);“. § 5. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 13. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 ja 47 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 15 MAI 2018 Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) (edaspidi direktiiv). Vastavalt muudetakse investeerimisfondide seadust, Finantsinspektsiooni seadust, kindlustustegevuse seadust ja kogumispensionide seadust. Eestis võivad tööandjad teha oma töötajate, avalike teenistujate, juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid III samba pensioniskeemidesse – vabatahtlikesse pensionifondidesse ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingutesse. Investeerimisfondide seadus võimaldab ka eraldi tööandja pensionifondide loomist. Viimaste tegevust reguleeribki direktiiv, mis Eesti õigusesse üle tuleb võtta. Eestis ühtegi tööandja pensionifondi ei ole. Lisaks direktiivi ülevõtmisega seonduvale muudetakse eelnõuga ka kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäärad on kehtestatud investeerimisfondide seaduse rakendussätetes. Praegused piirmäärad kaotavad kehtivuse 2019. aasta 1. jaanuarist. Samuti muudetakse 2017. aasta jaanuaris jõustunud uue investeerimisfondide seaduse mõningaid probleemkohti, mis on välja tulnud uue seaduse rakendamise käigus. Kuna investeerimisfondide regulatsioon on suures osas Euroopa Liidu õiguse põhine, on küsimusi tekitanud IFS sätete muudatused suures osas seotud finantssektori direktiivide selgema harmoneerimisega Eesti õigusesse Kui eelnõu võetakse seadusena vastu, jõustub see 2019. aasta 13. jaanuaril, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära puudutavad normid jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov (tel 611 3048, [email protected]) ja peaspetsialist Tõnu Lillelaid (tel 611 3786, [email protected]) ning finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Janika Aben ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonnajuhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse investeerimisfondide seadust (RT I, 30.12.2017, 28), Finantsinspektsiooni seadust (RT I, 30.12.2017, 3), kindlustustegevuse seadust (RT I, 31.12.2017, 1) ja kogumispensionide seadust (RT I, 22.03.2018, 2. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) ülevõtmisega Eesti õigusesse. Eelnõus esitatud kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära puudutavad muudatused on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 2.8, mis kohustab rahandusministrit 2018. aasta maiks valmistama ette analüüsi ja ettepanekud kohustuslike pensionifondide kulude, tasude ja investeeringute kohta. Vastav analüüs on esitatud seletuskirja lisas 1. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Eelnõu eesmärk 2.1. Uue regulatsiooni ja eelnõu algatamise vajalikkus Eelnõu algatamine on seotud direktiivi ülevõtmisega. Direktiivi näol on tegemist terviktekstiga, mis sisaldab ka mitmeid sama valdkonna eelmise direktiivi sätteid. Olulisemad seadused, mis Eestis tööandjapensioni reguleerivad, on investeerimisfondide seadus, kogumispensionide seadus ja tulumaksuseadus. Ilma kehtivaid seadusi muutmata ei ole võimalik direktiivi Eesti õigusesse üle võtta. Eelnõu eesmärk on kaasajastada tööandja pensionifondide regulatsiooni, muutes tööandja pensionifondi valitsejate ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide juhtimise kvaliteetsemaks, täiendades töötajate, teenistujate, juhtimis- ja kontrollorgani liikmete, kelle eest tööandjad teevad sissemakseid, teavitamist puudutavaid nõudeid ja pakkudes lahendusi pensioniskeemi üleandmiseks ühelt fondivalitsejalt või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondilt teisele. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära muudatused põhinevad seletuskirja lisas 1 esitatud analüüsil ja selle käigus tehtud ettepanekutel. Seadust muutmata kaotavad kehtivad valitsemistasu piirmäärad 2019. aasta 1. jaanuaril oma kehtivuse. 2.2. Tööandjapension ja kehtiv regulatsioon Eesti pensionisüsteemis ei ole eraldi sammast tööandjapensionidele. 2012. aasta 7. märtsil vastu võetud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega anti võimalus III samba raames asutada ka tööandja pensionifonde. Komisjon asus seisukohale, et Eesti ei ole küll kohustatud tööandjapensioniskeeme oma pensionisüsteemi sisse tooma, kuid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10–21) (edaspidi IORP 1 direktiiv) viidatud tööandjapensioni kogumisasutuste asutamine peab olema Eestis siiski võimalik ja sellised asutused peavad saama pensioniskeeme pakkuda teistesse lepinguriikidesse. IORP 1 direktiivi fookus oli määratud väljamaksetega pensioniskeemidel, kus tulevase pensioni suuruses lepitakse kokku juba sissemaksete alustamisel, garanteeritud tootlusega pensioniskeemidel ning suremus-, üleelamis- või töövõimetusriskide vastu kaitset pakkuvatel skeemidel. Siiski tunnistati tööandja pensioniskeemidena ka määratud sissemaksetega pensioniskeeme (meie vabatahtlikud pensionifondid näiteks kvalifitseeruvad määratud sissemaksetega pensioniskeemideks). Eestis pakuvad garantiisid elukindlustusseltsid, kelle 2 suhtes kohaldub kindlustustegevuse seadus (edaspidi KindlTS) oma usaldatavusnõuete regulatsiooniga. IORP 1 direktiivi ülevõtmisel seda põhimõtet ei muudetud. Nii Eesti pensionisüsteemis pensionifondide näol tegemist n-ö määratud sissemaksetega pensioniskeemidega ja tulevase pensioni suurust fondivalitseja ei garanteeri. Investeerimisfondide seadus (edaspidi IFS) lubab Eestis pakkumiseks luua n-ö määratud sissemaksetega tööandja pensionifonde, mis moodustatakse lepinguliste fondidena ja mis on oma olemuselt sarnased olemasolevate vabatahtlike pensionifondidega. Lepingulise fondi saab IFS kohaselt moodustada üksnes fondivalitseja. Seega on lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondi loomiseks tööandjal vaja asutada fondivalitseja või teha koostööd mõne olemasoleva fondivalitsejaga (lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifonde võivad valitseda kõik fondivalitsejad, kellel on vastav tegevusluba). IFS lubab Eestis asutada ka määratud väljamaksetega tööandja pensionifonde, mis võivad olla garanteeritud tootlusega, suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katvad või muudel alustel kokkulepitud suuruses väljamakseid pakkuvad fondid. Tegemist on isevalitsetavate fondidega, mis tegutsevad aktsiaseltsina, mille põhieesmärk on sellise tööandja, kelle elu- või asukoht on teises lepinguriigis ning tema töötajate, avalike teenistujate või juhtimis- ja kontrollorgani liikmete vahel kokku lepitud tööandaja pensioni võimaldamine. Aktsiaseltsi vorm võimaldab direktiivist tulenevaid usaldatavusnõudeid paremini kohaldada, sest selline fond on juriidiline isik. Et sellist tüüpi fonde pole lubatud pakkuda Eestis, ei ole need ka osaks meie pensionisüsteemist ning on jäetud välja vabatahtlike pensionifondide regulatsiooni alt. Kui tööandja soovib osaleda oma töötajatele, teenistujatele või juhtimis- või kontrollorgani liikmetele pensioni kogumises, on tal võimalik fondivalitsejaga kokku leppida oma inimestele mõeldud tööandja pensionifondi moodustamises või enda lisamises juba loodud tööandja pensionifondi tingimustesse (tööandja pensionifondi võivad sissemakseid teha ka mitu tööandjat, kellele selle fondi tingimused sobivad, sissemakseid saab hakata tegema, kui tööandja nimi on lisatud fondi tingimustesse). Lisaks oma pensioniskeemi loomisele on tööandjal endiselt võimalik oma töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele pensioni kogumisel kasutada olemasolevaid vabatahtlikke pensionifonde (ei ole tööandja pensionifondid) või elukindlustusega tegeleva kindlustusandja pakutavaid kindlustuslahendusi. Et tööandja pensionifondid on kogumispensionide seaduse (edaspidi KoPS) ja IFS mõistes vabatahtlikud pensionifondid, kehtivad tööandja pensionifondi tehtavatele sissemaksetele, samuti sellest tehtavatele väljamaksetele samad maksureeglid, mis teiste vabatahtlike pensionifondide puhul. Praktikas ei ole Eestis ühtegi lepingulist tööandja pensionifondi moodustatud ega ühtegi määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi asutatud. 2.3. Eelnõuga kaasnevad peamised muudatused ja nende põhjendus Eelnõu eesmärk on kaasajastada tööandja pensionifondide regulatsiooni, viies tööandja pensionifondi valitsejate ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide juhtimist puudutavad nõuded sarnasemaks kindlustusandjate suhtes kehtivate nõuetega, täiendades töötajate, teenistujate, juhtimis- ja kontrollorgani liikmete, kelle eest tööandjad teevad sissemakseid, teavitamist puudutavaid nõudeid ning reguleerides pensioniskeemide üleandmist ühelt teenusepakkujalt teisele. Neist mahukamad ongi tööandja pensionifondi osakuomanike ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud isikute teavitamist puudutavad muudatused, eelkõige nõuded, mis puudutavad isikliku pensioniteatise koostamist ja esitamist, ning pensioniskeemi üleandmist puudutavad muudatused. 3 Pensioniteatis võtab kokku pensioniskeemi senise käekäigu – annab ülevaate tehtud sissemaksetest, võetud tasudest ja kogutud pensionivara suurusest – ja teeb prognoose tulevikus saada oleva pensioni suuruse kohta. Pensioniteatis tuleb kokku panna igal aastal ja esitada see vastavalt igale osakuomanikule või pensioniskeemiga hõlmatud isikule. Pensioniskeemi üleandmise regulatsioon on sarnane kindlustusseltside kindlustusportfelli üleandmise regulatsioonile. Lepingulise tööandja pensionifondi puhul oleks tegemist fondide kontekstis tavapärase fondi valitsemise üleandmise lahendusega, aktsiaseltsina tegutseva määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi puhul antakse üle pensioniskeemile vastavad kohustused ja vara, sarnaselt elukindlustusseltside kindlustusportfelli üleandmisele. Tööandjapensioni kontekstis on uudsed ka vastavalt fondivalitseja või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi juhtimist puudutavad nõuded. Kehtiva IFS-i sellekohane regulatsioon põhineb eurofondide ja alternatiivfondide valitsejate EL regulatsioonidel, mistõttu on suur osa normidest ka tööandja pensionifondide valitsejate ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide puhul Eesti õiguses juba olemas. Mõned täpsustused eelnõuga siiski tehakse. Eelkõige puudutavad need ettevõtte juhtidele sarnaste nõuete kohaldamist ka võtmefunktsioonide täitmise eest vastutavate isikute suhtes ja oma riskide hindamise läbiviimise nõuet. Eelpool toodud muudatused tuginevad kõik direktiivi vastavatele sätetele. Olulise muudatusena tuleb käsitleda ka direktiivi ülevõtmise välist muudatust – kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära kehtestamist. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasud on aja jooksul küll langenud, kuid on siiski ühed kõrgemad OECD riikide pensionifondide valitsemistasude hulgas. Samuti on madalamad muude investeerimisfondide tasud maailmas. Rahandusministeerium analüüsis kohustuslike pensionifondide tasusid, kulusid ja investeeringuid ning jõudis selle käigus seisukohani, et valitsemistasu piirmäära vabaks laskmine ei ole praeguses turusituatsioonis ja sissemaksete kohustuslikkust silmas pidades põhjendatud. Valitsemistasu piirmäärad kaotavad IFS-i kohaselt kehtivuse 2019. aasta 1. jaanuaril. Eelnõus on esitatud muudatus, millega kehtestatakse uus valitsemistasu piirmäär – 1,2%, seda senise 2% asemel. Vastavaid ettepanekuid puudutav põhjalik analüüs on esitatud seletuskirja lisas 1. 2.4. Väljatöötamiskavatsus Eelnõu kohta väljatöötamiskavatsust koostatud ei ole. Eelnõuga võetakse üle direktiiv, mistõttu on võimalik vastavate muudatuste puhul loobuda väljatöötamiskavatsuse koostamisest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktidele 2 ja 5 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest ning kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Muudatuste mõju on hinnatud seletuskirja punktis 6. Arvestades, et Eestis ühtegi lepingulist tööandja pensionifondi moodustatud ei ole ega ühtegi määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi asutatud ei ole ning et sisuliselt on ka vähetõenäoline selliste fondide teke Eestis, on direktiivi ülevõtmisega seotud muudatuste mõju hinnatud ebaoluliseks. Eelnõuga kehtestatakse uuesti kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäär. Antud muudatuse menetlus on kiireloomuline, kuivõrd valitsemistasu piirmäärad kaotavad kehtivuse 4 2019. aasta 1. jaanuaril. 2.5. Siseriiklikud valikukohad direktiivi (EL) 2016/2341 ülevõtmisel Direktiivi reguleerimisalast on väljas need pensioniskeemid, mida pakuvad finantsasutused, kelle tegevust reguleerib mõni teine finantssektori direktiiv (nt elukindlustusseltsid). Direktiivi kohaselt on liikmesriigi otsustada, kas kohaldada elukindlustusseltsi suhtes, kes tegeleb ka tööandja pensioniskeemide pakkumisega, selle tegevuse ulatuses direktiivi 2009/138/EÜ, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), asemel direktiivi (EL) 2016/2341, mis reguleerib tööandjapensioni kogumisasutusi, kui tööandja pensioniskeemide pakkumine on eraldatud elukindlustusseltsi muust tegevusest. Eesti ei ole seda erandit juba IORP 1 direktiivi ülevõtmisel kasutanud. Eelnõuga seda otsust ei muudeta, mistõttu kohaldub elukindlustusseltside suhtes ka edaspidi KindlTS. Kehtiv IFS eristab tööandja pensionifonde selle järgi, kas neid saab ka Eestis pakkuda või mitte. Eelnõuga siin muudatusi ei tehta. Seega säilib põhimõte, et garantiisid pakuvad elukindlustusseltsid ja garantiisid pakkuvaid määratud väljamaksetega pensionifonde võib vaid pakkuda teistes lepinguriikides, kus selliste fondide pakkumine on lubatud. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS 3.1. Eelnõu § 1 - investeerimisfondide seaduse muutmine Eelnõu § 1 punkt 1 – Paragrahvi 65 lõige 4. Kehtivate IFS sätete sõnastuse põhjal on tõusetunud küsimus, kas pensionifondi arvelt saab katta ka fondi likvideerimiskulusid. Üldise põhimõttena kaetakse fondi arvelt likvideerimiskulud ulatuses, mis tuleneb IFS § 58 lõike 1 punktist 4 ja §-st 174. Seega ülejäänud kulud kaetakse fondivalitseja arvel. IFS § 65 lõige 4 sõnastab tasud ja kulud, mida ei kaeta pensionifondi arvel. Selles lõikes on nimetatud viitena § 58 lõike 1 punktid 1 (valitsemistasu) ja 3 (tehingutasu). Kui fondi arvelt kaetavate kulude säte § 58 lõige 1 nimetab siin veel lisaks ka likvideerimiskulusid, siis antud juhul on jäänud vastav viide § 65 lõikesse 4 lisamata. Depootasu puhul on aga seejuures selgelt välja toodud, et see kaetakse fondivalitseja arvel, samalaadset selget suunist likvideerimiskulude kohta lõikes ei ole. Selguse tagamiseks on tehtud vastav muudatus viidetes ja välja toodud, et fondivalitseja arvel ei maksta üldjuhul lisaks valitsemistasule ja tehingutasudele ka likvideerimiskulusid (§ 58 lg 1 p 4). Likvideerimiskulude fondi arvelt katmisel praktikas tuleb aga arvestada §-s 174 sätestatut ehk likvideerimistaotluses esitatud kulude piirmäära. Eelnõu § 1 punkt 2 – Paragrahv 65 lõige 61. Paragrahvi lisatakse uus lõige, milles reguleeritakse kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra. Seni on vastav regulatsioon olnud seaduse rakendussätetes. Kuivõrd praktika ja analüüsid on näidanud, et valitsemistasu määra kehtestamisest loobumine ei ole otstarbekas, tuuakse vastav säte seaduse põhiteksti. Konservatiivsete pensionifondide suhtes seni kehtinud valitsemistasu määr 1,2% jääb kehtima. Sisulise muudatusena langetatakse eelnõuga teiste kohustuslike pensionifondide valitsemistasu määr 2% konservatiivsete pensionifondidega samale tasemele – 1,2%. Uus valitsemistasu piirmäär on piisavalt madal ja puudub vajadus konservatiivseid pensionifonde edaspidi eristada. Nii hakkab kõigi kohustuslike pensionifondide puhul kehtima piirmäär 1,2% pensionifondi vara turuväärtusest. Valitsemistasu piirmäära langetamisel on eesmärgiks võetud jõuda lähiaastatel keskmise valitsemistasuga teiste riikide sarnaste investeerimisfondide ja OECD riikide pensionifondide 5 mediaankeskmise valitsemistasu lähedale. Täpset OECD riikide mediaan valitsemistasu ei ole võimalik OECD andmebaasi põhjal arvutada, kuna osade riikide kohta andmed puuduvad. Numbriliselt tähendab seatud eesmärk umbes 0,5–0,7%-list valitsemistasu. Mõõdikuna mediaankeskmise näitaja kasutamise eelis aritmeetilise keskmise ees on üksikute väga suure fondide mahuga riikide mõju välistamine keskmise tasu arvutamisel. Valitsemistasu piirmäära langetamisel 1,2%-ni väheneb keskmine valitsemistasu 2019. aastal 0,71%-ni ja 2025. aastal 0,59%-ni. Täpsemalt on valitsemistasu vähendamist analüüsitud seletuskirjas lisas 1. Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 – Paragrahv 93 lõiked 11, 8 ja 9. Paragrahv sätestab pensionifondi kohta avalikustatava teabe täiendavad nõuded. Lõikega 11 täpsustatakse, et fondivalitseja peab oma tööandja pensionifondi prospektis fondi investeerimispoliitikat kirjeldades eraldi välja tooma ka selle, kas ja kuidas järgitakse vastutustundliku investeerimise põhimõtteid ja võetakse investeerimisotsuste tegemisel muuhulgas arvesse keskkonna-, kliima-, sotsiaalseid või juhtimistegureid. See tähendab, et kirjeldatakse näiteks, kuidas fondivalitseja suhtub looduskeskkonda, kuidas hallatakse suhteid oma töötajate ja klientidega, kuidas on korraldatud fondivalitseja juhtide tasustamise, kuidas korraldatakse sisekontrolli, millised on aktsionäride õigused jms. Sätte eesmärk on ühelt poolt anda suuniseid fondivalitsejatele oma tööandja pensionifondide investeerimispoliitika kujundamiseks ja teisalt teavitada nii tööandjaid, kes teevad pensionifondi sissemakseid kui avalikke teenistujaid, töötajaid ja juhte, kelle eest sissemakseid tehakse. See hõlbustab ühe või teise tööandja pensionifondi kasuks valiku langetamist neil pensionikogujatel, kes soovivad küll häid investeerimistulemusi, kuid eelistavad seejuures vastutustundlikke investeeringuid, sest on seisukohal, et investeeringuid tuleks kasutada keskkonna, sotsiaalsete ja juhtimistavade edendamiseks. Kui üldiselt tuleb fondi kohta lisaks fondi tingimustele koostada prospekt ja põhiteave, siis tööandja pensionifondide puhul näeb direktiiv ette ka osakuomanikele mõeldud personaalse pensioniteatise koostamist ja esitamist. Nii täpsustatakse lõikes 8, et fondivalitseja peab kord aastas esitama igale oma valitsetava tööandja pensionifondi osakuomanikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pensioniteatise. Pensioniteatise sisu reguleeritakse §-s 941. Kui osakuomanik soovib paberil pensioniteatist, on fondivalitseja kohustatud talle ka selle tasuta andma. Lisaks täpsustatakse lõikes 9, et fondivalitsejal on kohustus oma tööandja pensionifondide osakuomanikke eraldi teavitada sellest, millised on võimalikud pensioni väljamaksmise viisid. Pensioni makstakse välja kogumispensionide seaduse kohaselt, väljamaksete viisidele seaduses piiranguid seatud ei ole. Küll võib tööandja ette näha oma pensioniskeemist kindla pensioni väljamaksmise viisi, mis peab sellisel juhul olema sätestatud tööandja pensionifondi tingimustes. Pensioni väljamaksmise viisist sõltub see, kuidas toimub pensioni maksustamine. Osakuomanikku tuleb teavitada hiljemalt kuus kuud enne tööandja pensionifondi tingimustes ette nähtud pensioni väljamaksmise alguse saabumist, aga ka siis, kui osakuomanik seda muul ajal soovib. Eelnõu § 1 punkt 5 – Paragrahv 941. Seadusesse lisatakse uus paragrahv, milles sätestatakse nõuded tööandja pensionifondi pensioniteatisele. Tegemist on osakuomanikule mõeldud personaalse teabelehega tema pensionivara käekäigust koos tulevikus makstava pensioni prognoosiga. Lisaks osakuomaniku andmetele ning fondivalitsejat ja tööandja pensionifondi puudutavatele detailidele peavad pensioniteatises sisalduma eeldatav pensionile minemise aeg (vastavalt fondi tingimustes sätestatule), osakuomanikule kuuluvate osakute väärtus ehk kogutud summa suurus, viimase aasta jooksul tööandja pensionifondi tehtud sissemaksete summa (tööandja pensionifondi teevad sissemakseid tööandjad) ja makstud tasude ning kaetud kulude summa (lõige 1). 6 Lisaks senise käekäigu kohta ülevaate esitamisele tuleb pensioniteatises esitada ka osakuomaniku tulevase pensioni prognoos. Pensioni prognoos esitatakse koos hoiatusega, et pension, mida osakuomanik tulevikus saama hakkab ei ole prognoositud summas garanteeritud ja võib tegelikult prognoositust erineda (lõige 5). Prognooside tegemisel lähtuvad fondivalitsejad oma senisest kogemusest ja oma hinnangutest, võttes aluseks viimases Rahandusministeeriumi majandusprognoosis avaldatud näitajad (nt palgakasvu suundumus ja inflatsioon). Vajadusel täpsustab prognoosimisel kasutatavaid eeldusi rahandusminister oma määruses (lõige 3). Määruse kehtestamise vajadust hinnatakse, kui esimesed tööandja pensionifondid on Eesti turule tulnud ja nende kohta koostatud pensioniteatiste praktika pinnalt on selgunud vajadus eelduste täpsustamise järele. Kasutatud eeldused peavad olema kättesaadavad ka osakuomanikele, kellel on huvi selle kohta teavet saada. Nii näeb lõige 10 ette, et kui osakuomanik selleks soovi avaldab, peab fondivalitseja teda ka pensioni suuruse prognoosimisel kasutatud eeldustest teavitama. Pensioni prognoosimisel on lubatud esitada ka erinevaid stsenaariume, kuid sellisel juhul peavad nende stsenaariumide hulgas kindlasti olema vähemalt stsenaarium, mida fondivalitseja hindab kõige tõenäolisemaks ja üks negatiivne stsenaarium (lõige 4). Pensioniteatises tuleb esitada ka viited selle kohta, kus on osakuomanikul võimalik tutvuda tööandja pensionifondi teiste dokumentidega aga ka sama fondivalitseja valitsetavate teiste tööandja pensionifondide dokumentidega, millesse tööandja sissemaksete tegemise saaks osakuomanik senise pensionifondi asemele omale valida. Samuti tuleb pensioniteatises avaldada teave selle kohta, mis juhtub, kui tööandja peaks lõpetama sissemaksed tööandja pensionifondi – milliseks võib pension sellisel juhul kujuneda (lõige 6). Kui pensioniteatises esitatud andmetes on võrreldes eelmise aasta kohta koostatud pensioniteatisega esinenud olulisi muutusi, tuleb need kohad osakuomanikule selgelt esile tuua. Pensioniteatis peab olema koostatud nii, et osakuomanikul oleks sellest kerge aru saada, st kasutatakse selget, sisutihedat ja arusaadavat keelt, välditakse žargooni ja tehniliste terminite kasutamist, kui on võimalik kasutada tavasõnu. Fondivalitseja on pensioniteatiste koostamisel kohustatud tagama selle, et kõik andmed on ajakohastatud, samuti peab pensioniteatisest olema võimalik kindlaks teha, millise kuupäeva seisuga on andmed selles esitatud (lõiked 7 ja 8). Nagu EL ühisturul harmoniseeritud teiste investoritele mõeldud dokumentidega, nt fondi põhiteave, on ka pensioniteatise puhul kokku lepitud selle dokumendi nimetus. Selle tagamiseks sätestatakse lõikes 9, et nimetust „pensioniteatis“ ja vajaduse korral selle tõlget kasutatakse muutmata kujul ja lisandusteta kõigis lepinguriikides, kus tööandja pensionifondi osakuid pakutakse. Eelnõu § 1 punkt 6 – Paragrahvi 115 lõige 1. Muudatusega korrigeeritakse eurofondi investeerimispiiranguid. Uue seaduse kehtestamisega on tekkinud eurofondi investeerimisreeglites ebakõla võrreldes varem kehtinud korraga, mis oli kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/65/EÜ (edaspidi UCITS direktiiv) 1 ja millega on praktikas fondivalitsejad fondi vara investeerimisel jätkuvalt arvestanud. IFS § 115 kohaselt võib ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni kümme protsenti eurofondi varast. Sama sätte lõike 12 kohaselt käsitatakse ühe isikuna kõiki konsolideerimisgruppi kuuluvaid üksusi. UCITS direktiivi artikli 52 lõike 5 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (uuesti sõnastatud): http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02009L0065-20140917. 7 viimase lause kohaselt võib liikmesriik lubada investeerida ühe konsolideerimisgrupi vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse kokku kuni 20 %. Vastav lubav norm sisaldus ka eelmises investeerimisfondide seaduse redaktsioonis, mis kehtis kuni 3.01.2018 [§ 258 lõige 3, mille kohaselt ei või ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute poolt emiteeritud väärtpaberite väärtus kokku moodustada üle 20% eurofondi aktivate turuväärtusest.]. Seega käesoleva parandusega taastatakse UCITS direktiivi silmas pidades eelnev olukord, mille alusel olid avalikud fondid oma investeerimispiirangud kujundanud. Eelnõu § 1 punkt 7 – Paragrahvi 119 lõige 2. IFS § 119 lõige 2 põhineb UCITS direktiivi artikli 83 lõike 2 alapunktil (b). Viimane sätestab, et juriidilisest isikust eurofond (meie mõistes aktsiaseltsifond) võib täiendavalt võtta laenu 10% fondi mahust äritegevuseks vajaliku kinnisvara soetamiseks. Ehk kui tavaolukorras võib eurofond (mistahes eesmärgil) võtta lühiajalist laenu kuni 10% fondi mahust, siis aktsiaseltsifondist eurofondile võimaldatakse lisaks laenu võtmist ka äritegevuseks vajaliku kinnisvara soetamiseks kokku kuni 10% ulatuses fondi mahust, kuid see laen ei tohi muude fondi arvel võetud (lühiajaliste) laenudega ületada 15% fondi mahust. Kehtiva seaduse § 119 lõige 2 räägib samas üksnes kinnisvara soetamisest, mitte selleks laenu võtmisest. Seega viiakse muudatusega seadus säte täpsemini kooskõlla UCITS direktiiviga. Eelnõu § 1 punkt 8 – Paragrahvi 125 lõige 3. Käesoleva muudatusega täpsustakse seda, millistel tingimustel saab pensionifondide vara investeerida teistesse investeerimisfondidesse – eelkõige nn riskikapitali ja teistesse kinnistesse investeerimisfondidesse. Üldreegel on, et sellistesse fondidesse saab investeerida kuni 50% pensionifondi varadest ja see reegel kehtib ka praeguse seaduse alusel. Küll on praeguse seaduse kohaselt ebaselge, et kas sellistesse fondidesse investeerimisel tuleb järgida ka reguleeritud väärtpaberiturul mittekaubeldavatesse aktsiatesse, võlakirjadesse ja teistesse sarnaste väärtpaberitesse investeerimise reegleid. Muudatusega täpsustatakse, et seda ei tule teha nagu on olnud ka algne seaduse eesmärk. Lisaks täpsustakse, et kui sellist tüüpi fondide osakud/aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturul, siis loetakse nende puhul fondidesse investeerimise osas kehtivad reeglid täidetuks. Eelnõu § 1 punkt 9 – Paragrahvi 137. Paragrahv sätestab erisused pensionifondi valitsemise õiguse depositooriumile ülemineku erisused. Paragrahv tükeldatakse kaheks. Uues sõnastuses jääb § 137 kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud õiguste ja kohustuste ülemineku erisus (kehtiva seaduse sõnastuses § 137 lg 1). Sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Eelnõu § 1 punkt 10 – Seaduse täiendamine §-dega 1371–1373 Paragrahv 1371. Kehtiva seaduse § 137 lõiked 2 ja 3 on tõstetud uude § 1371, mis võtab kokku erisused pensionifondi valitsemise õiguse üleminekul depositooriumile. Sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Paragrahv 1372. Paragrahvis 1372 kehtestatakse tööandja pensionifondi valitsemise ülemineku erisused. Uue regulatsiooni kehtestamisel on nii palju kui võimalik võetud aluseks juba olemasolev IFSi fondi valitsemise ülemineku regulatsioon. Seadusesse lisatud §-s 1372 sätestatakse erisused, mis tulenevad direktiivist. Esmalt sätestatakse lõikes 1, et tööandja pensionifondi valitsemise ülemineku puhul ei kohaldata § 134 lõigetes 6 ja 8 ning § 135 lõigetes 2–5 sätestatut. Tegemist on normidega, mis oleksid vastuolus direktiivis sätestatuga. Lõikes 2 täpsustatakse, et tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise lepingus sätestatud tingimused ei või kahjustada osakuomanike huve, sealhulgas ei või lepingus ette näha valitsemise üleandmisega seotud kulude katmist fondi valitsemist üle andva ega üle võtva fondivalitseja valitsetavate tööandja pensionifondide osakuomanike arvelt. Fondi valitsemise 8 üleandmisega kaasnevad kulud tuleb seega katta fondivalitsejatel endil. Fondi üleandmise tingimustest tuleb tööandja pensionifondi valitsemist üle andval fondivalitsejal teavitada selle fondi osakuomanikke (lõige 3). Selleks, et tööandja pensionifondi saaks teisele fondivalitsejale üle anda, on vaja nii fondi sissemakseid tegeva tööandja nõusolekut, kui enamike fondi osakuomanike nõusolekut. Seejuures on vaja eraldi ka enamike vähemalt selliste osakuomanike nõusolekut, kellele tehakse fondist juba väljamakseid – makstakse pensioni (lõige 4). Loa taotlejaks on fondivalitseja, kes tööandja pensionifondi valitsemise tahab üle võtta. Lõikes 5 on sätestatud andmed ja dokumendid, mis tuleb Finantsinspektsioonile lisaks § 135 lõikes 1 sätestatule esitada. Lisaks fondivalitsejate andmetele tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka tööandja pensionifondi sissemakseid tegevate tööandjate andmed, lõikes 4 nimetatud tööandjate ja osakuomanike nõusolekud ja viited teistele lepinguriikidele, kui nende sotsiaal- ja tööõigust kohaldatakse sellesse tööandja pensionifondi sissemaksete tegemise suhtes. Nagu erinevate lubade taotlemisel tavaliselt, tuleb fondivalitsejal Finantsinspektsiooni teavitada loa taotluse menetlemise ajal toimunud muudatustest (lõige 6). Kui tööandja pensionifondi valitsemise võtab üle Eesti fondivalitseja, tuleb fondi üleandmiseks luba taotleda, nagu teiste fondide puhulgi § 134 lõike 5 alusel, Finantsinspektsioonilt. Kui tööandja pensionifondi valitsemist soovitakse aga üle anda teise lepinguriigi fondivalitsejale, on erinevalt § 134 lõikes 5 ja § 135 lõikes 1 sätestatust vaja taotleda luba selle teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt (lõige 7). Kui tööandja pensionifondi valitsemise võtab üle Eesti fondivalitseja, kuid fondi üle andev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja, tuleb Finantsinspektsioonil sellisest loa taotlemisest teavitada selle teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, edastades viimasele loa taotlemiseks esitatud avalduse koos kõigi andmete ja dokumentidega (lõige 8). Paragrahv 1373. Paragrahvis § 1373 sätestatakse tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemise ja loa andmise erisused. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil aega tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmiseks või sellest keeldumiseks kolm kuud. Nimetatud tähtaeg hakkab jooksma kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates. Lõige 2 annab Finantsinspektsioonile õiguse jätta taotlus läbi vaatamata, kui see on esitatud oluliste puudustega. Kui Finantsinspektsioon on otsuse teinud, tuleb see viivitamata taotluse esitanud fondivalitsejale (fondi valitsemise üle võttev fondivalitseja) kätte toimetada. Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmisest keeldumise alused on sätestatud lõikes 3. Tegemist on klassikalise loeteluga. Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui talle esitatud andmed või dokumendid ei vasta kehtestatud nõuetele, on ebaõiged, eksitavad või puudulikud, tööandja pensionifondi osakuomanike huvid ei ole piisavalt kaitstud või üleandmine võib kahjustada vastu võtva fondivalitseja teiste tööandja pensionifondide osakuomanike huve, fondi üleandmine võib kahjustada vastu võtva fondivalitseja finantsseisundit või tema organisatsiooniline ülesehitus, töökorraldus või töötajate kompetentsus ei ole piisav sellise tööandja pensionifondi valitsemiseks või pärast tööandja pensionifondi valitsemise üle võtmist ei vasta fondivalitseja omavahendid või neile vastav vara seaduses sätestatud nõuetele. Kui tööandja pensionifondi valitsemise annab üle teise lepinguriigi fondivalitseja ei anna Finantsinspektsioon fondi valitsemise üleandmise luba enne, kui ta pole saanud selle teise 9 lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt nõusolekut fondi üleandmiseks. Kui Finantsinspektsioon on teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse arvamuse saanud ja langetab otsuse fondi valitsemise üleandmise loa andmise või sellest keeldumise kohta, teavitab ta kahe nädala jooksul selle otsuse langetamisest ka kõnealust teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust (lõige 4). Juhul, kui tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine toob kaasa fondi piiriülese pakkumise, suhtlevad finantsjärelevalve asutused omavahel ka selleks, et teavitada tööandja pensionifondi pakkumise tingimustest. Kui Eesti fondivalitseja võtab üle teise lepinguriigi fondivalitseja tööandja pensionifondi, mis toob kaasa selle fondi pakkumise seal teises lepinguriigis (osakuomanikud on teisest lepinguriigist ja sissemaksete suhtes kohaldub selle teise lepinguriigi sotsiaal- ja tööõigus), siis edastab Finantsinspektsioon Eesti fondivalitsejale teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt saadud tingimused selles riigis tööandja pensionifondi pakkumiseks. Finantsinspektsioonil on nende tingimuste edastamiseks aega üks nädal teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt nende saamisest arvates (lõige 5). Kui tingimused peaksid aja jooksul muutuma, on Finantsinspektsioon lõike 6 kohaselt kohustatud fondivalitsejat neist muudatustest ka viivitamata teavitama, kui on vastava info teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt saanud. Nagu piiriülese pakkumise puhul tavapäraselt, näeb ka lõige 7 ette, et olukorras, kus fondivalitsejale ei ole piiriülest pakkumist puudutavaid tingimusi esitatud, võib ta viie nädala möödumisel tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa saamisest arvates alustada üle võetud fondi pakkumist teises lepinguriigis, arvestades siiski seal kehtivaid nõudeid. Kui tööandja pensionifondi valitsemise annab üle Eesti fondivalitseja, kuid selle võtab vastu teise lepinguriigi fondivalitseja, menetleb taotlust teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus. Analoogselt § 1372 lõikes 8 sätestatule teavitab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus Finantsinspektsiooni ja jääb sarnaselt § 1373 lõikes 4 sätestatule ootama nüüd Finantsinspektsiooni arvamust fondi valitsemise üleandmise küsimuses. Finantsinspektsioon annab lõike 8 alusel oma nõusoleku kaheksa nädala jooksul teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt vastava taotluse saamisest arvates. Lõike 9 kohaselt võib Finantsinspektsioon keelduda nõusoleku andmisest, kui tööandja pensionifondi osakuomanike huvid ei ole piisavalt kaitstud või tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine võib kahjustada fondivalitseja valitsetavate teiste tööandja pensionifondide osakuomanike huve. Kui tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine toob siin kaasa teise lepinguriigi fondivalitseja tööandja pensionifondi pakkumise Eestis, teavitab Finantsinspektsioon vastavat lepinguriigi finantsjärelevalve asutust tingimustest, millele peab vastama tööandja pensionifondi pakkumine Eestis (lõige 10). Finantsinspektsioon teeb seda nelja nädala jooksul tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmise kohta teiselt finantsjärelevalve asutuselt teabe saamisest arvates. Kui tööandja pensionifondi Eestis pakkumise tingimustes toimuvad olulised muudatused, teavitab Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust ka neist muudatustest (lõige 11). Selleks, et vältida topelt menetlusi ja mitmekordset teavitamist, välistab direktiiv tööandja pensionifondi valitsemise üleandmisega kaasneva piiriülese pakkumise puhul eraldi veel piiriülese pakkumise regulatsiooni sätete kohaldamise. Nii sätestatakse ka lõikes 12, et antud juhul ei kohaldata vastavalt IFS §-s 438 ega § 440 lõigetes 4–8 sätestatut. Vajalik regulatsioon on integreeritud tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise regulatsiooni (§-s 1373). Finantsjärelevalve asutuste vahel vaidluste lahendamiseks näeb lõige 13 ette Finantsinspektsiooni õiguse pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), 10 muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 31 lõike 2 punkti c kohaselt. Eelnõu § 1 punkt 11 – Paragrahv 216. Paragrahvi lisatakse uus lõige 41. Sarnaselt lepingulisest fondist tööandja pensionifondile täpsustatakse ka aktsiaseltsina tegutseva määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi puhul, et fondi investeerimispoliitika kirjeldamisel (antud juhul fondi põhikirjas) tuleb märkida, kas ja kuidas järgitakse vastutustundliku investeerimise põhimõtteid ja võetakse investeerimisotsuste tegemisel arvesse keskkonna-, kliima-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid. Vt ka § 93 lg 22 selgitust. Eelnõu § 1 punkt 12 – Paragrahv 223. Tervele paragrahvile antakse uus sõnastus. Kehtiva seaduse § 223 lõike 1 sõnastusest on ekslikult jäänud välja viide §-le 343, mis lisatakse eelnõuga uues sõnastuses lõikesse 1. Eelnõuga lisatakse § 362 lõiked 4–7, mida soovitakse kohaldada ka määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes. Lõikes 2 täiendatakse vastavalt esitatud viidete loetelu (lisatakse viide § 362 lõigetele 4–7). Vt ka § 362 lg 4–7 selgitusi. Lõikele 3 antakse uus sõnastus ja tehakse täpsustus, et määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võtmefunktsioonide hulka kuulub ka aktuaari funktsioon (nagu see on ka näiteks kindlustusandjate puhul). Kehtima jääb põhimõte, et aktuaari funktsiooni täitmise eest vastutaval aktuaaril peab olema ja ta peab vajaduse korral olema võimeline tõendama kindlustus- ja finantsmatemaatilisi teadmisi ning kogemusi, mis vastavad fondi tegevusele omaste riskide laadile, ulatusele ja keerukusele. Lõige 4 on uus ja selles reguleeritakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktuaari tegevust. Regulatsioon on sarnane kindlustusandjate vastavale regulatsioonile. Rida ülesandeid on seotud tehniliste eraldiste arvutamisega. Nii tuleb määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktuaaril koordineerida ja jälgida tehniliste eraldiste arvutamist ning hinnata nende arvutamisel kasutatavate eelduste ja meetodite, samuti arvutamise aluseks olevate mudelite asjakohasust ja kasutatud andmete piisavust ja kvaliteeti, võrrelda tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavaid eeldusi kogemusega, teavitada fondi juhatust ja nõukogu liikmeid tehniliste eraldiste arvutamise usaldusväärsusest ja nõuetekohasusest. Ühtlasi tuleb aktuaaril osaleda fondi riskijuhtimissüsteemi rakendamises, anda sealhulgas oma arvamus suremus-, üleelamis- või töövõimetusriskide hindamise põhimõtete kohta, kui fond katab nimetatud riske, ja riskide maandamiseks kasutatavate edasikindlustusprogrammide asjakohasuse kohta, kui neid kasutatakse. Eelnõu § 1 punktid 13 ja 14 – Paragrahv 224 lõiked 3, 5 ja 6. Seadust täiendatakse §-ga 3631, mida soovitakse kohaldada ka määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes. Seepärast täiendatakse § 224 lõikes 3 esitatud viidete loetelu ja lisatakse viide ka §-le 3631. Vt ka § 3631 selgitust. Lisatavas lõikes 5 täpsustatakse, et määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi riskikontrolli funktsioon peab lisaks § 3631 lõikes 1 sätestatule võimaldama fondi tehniliste eraldiste moodustamisega kaasnevate riskide ning juhul, kui fond katab suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske, nende riskide juhtimisega omakorda kaasnevate riskide jälgimist ja mõõtmist. Tegemist on spetsiifiliste riskidega, mis on omased just määratud väljamaksetega pensionifondile, aga mitte lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondile. Vt ka § 3631 selgitust. 11 Lisatava lõike 6 alusel kohaldatakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi oma riskide hindamise suhtes eelnõuga seadusesse lisatavas §-s 3632 sätestatut, kuid seda fondi spetsiifikast tulenevate lõike 6 punktides 1–3 sätestatud erisustega. Nimelt peab määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi oma riskide hindamine lisaks muule hõlmama ka huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks võetud meetmete hindamist, kui fondivalitseja on oma aktuaari funktsiooni täitmise andnud edasi fondi sissemakseid tegevale tööandjale, oma üldise maksevõime hindamist ja vajadusel tehnilistele eraldistele vastava vara suuruse taastamiseks võetavate meetmete kirjeldust, samuti pensioniskeemiga hõlmatud isikutele väljamaksete tegemisega seotud riskide hindamist. Viimase puhul tuleb hinnata ka § 228 lõikes 11 sätestatud meetmete kasutusele võtmise tingimusi ja nende meetmete tõhusust, väljamaksete indekseerimise mõju, aga ka selliste garantiide mõju, mille on § 226 lõike 5 kohaselt andnud fondi sissemakseid tegevad tööandjad ja edasikindlustuse mõju, kui seda kasutatakse. Vt ka § 3632 selgitust. Eelnõu § 1 punkt 15 – Paragrahv 230. Paragrahvile 230 antakse uus sõnastus. Lõike 1 sõnastust ei ole muudetud. Lõikes 2 on täpsustatud, et fondi asukohas, tema filiaalides ja veebilehel peab olema võimalik tutvuda vähemalt lõikes 2 loetletud dokumentidega. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakutakse teistes lepinguriikides, kus selliste fondide pakkumine on lubatud ja direktiivi kohaselt on lepinguriikidel õigus kehtestada täiendavaid nõudeid oma pensioniskeemiga hõlmatud isikute teavitamisele, mida on kohustatud täitma ka teisest lepinguriigist pärit tööandjapensioni kogumisasutused. Siiski on iga lepinguriik direktiivi kohaselt kohustatud tagama, et tema territooriumil asutatud tööandjapensioni kogumisasutused täidaksid vähemalt direktiivis teavitamise suhtes kehtestatud nõudeid. Selle kohustuse täitmiseks näeb § 230 ette nn miinimumnõuete paketi, mida määratud väljamaksetega tööandja pensionifondil pensioniskeemiga hõlmatud isikute teavitamisel täita tuleb. Analoogselt lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondidele, mida on lubatud Eestis pakkuda, näeb lõige 3 ka määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile ette personaalse pensioniteatise esitamise oma pensioniskeemiga hõlmatud isikutele. Pensioniteatise suhtes kohaldatakse suures osas ka samu nõudeid (seadusesse lisatud § 941 lõiked 1–4 ja 6–9). Erisused on sätestatud lõikes 4, kus on täpsustatud, et määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniteatis peab lisaks § 941 lõikes 1 sätestatule sisaldama ka teavet pensioniskeemis sisalduvate garantiide olemuse kohta, sh pensioniskeemiga hõlmatud isikule tulevikus väljamaksmisele kuuluvaid summasid, mille suurus on määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi või sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandja poolt garanteeritud, koos viitega sellele, kust on võimalik saada täiendavat teavet garantiide kohta, tehniliste eraldiste ja neile vastava vara suurust, väljamaksete suuruse arvutamisel kasutatud annuiteedimäära, annuiteedi kestust ja muid eeldusi, kui väljamakseid tehakse annuiteedina, ning väljamaksete suurust juhul, kui tööandja lõpetab sissemaksete tegemise fondi enne põhikirjas kehtestatud tähtpäeva saabumist. Lõige 5 on analoogne § 93 uuele lõikele 9 ja näeb ette määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud isikute teavitamise valikus olevatest väljamaksete viisidest. Pensioniskeemiga hõlmatud isikuid tuleb teavitada vähemalt kuus kuud enne väljamaksete algust ja muul ajal, kui pensioniskeemiga hõlmatud isik selleks soovi avaldab. Kui määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist juba tehakse väljamakseid, tuleb vastavaid pensioniskeemiga hõlmatud isikuid vähemalt kord aastas teavitada ka sellest, mis neil veel saada on ja milline on valitud väljamaksete viis (lõige 6). Kui väljamakseid tehakse eluaegse annuiteedina, tuleb pensioniskeemiga isikut teavitadagi, et tegemist on eluaegse annuiteediga ja et kuni isiku elu lõpuni on tal saada näiteks pensionit x eurot kuus. Kui väljamakseid tehakse tähtajalisena, on oluline teavitada sellest, kui palju on kokku veel 12 väljamakseid saada ja millal väljamaksed lõppevad. Lõikes 7 kehtestatakse fondi kohta koostatud dokumentide suhtes keelenõuded. Et määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võib pakkuda vaid teistes lepinguriikides, kus selliste fondide pakkumine on lubatud ja arvestades direktiivis kehtestatud keelenõuet, peavad määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi dokumendid olema avalikustatud selle lepinguriigi ametlikus keeles, kus määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakutakse. Järelevalve teostamiseks on Finantsinspektsioonil siiski õigus nõuda nende dokumentide tõlkimist eesti keelde. Lõikes 8 on täpsustatud, et kõiki dokumente, mis peavad olema pensioniskeemiga hõlmatud isikule kättesaadavad, on viimasel õigus määratud väljamaksetega tööandja pensionifondilt ka paberkujul nõuda. Eraldi tasu määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ärakirjade väljastamise eest võtta ei või. Sarnased nõuded kehtivad ka lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondide suhtes. Nõuded tulenevad direktiivist. Eelnõu § 1 punkt 16 – Paragrahv 233 lõige 4. Paragrahvi lisatakse uus lõige, milles täpsustatakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võtmefunktsioonide täitmisega seotud ülesannete edasiandmisega seonduvat. Enne sellise lepingu jõustumist on määratud väljamaksetega tööandja pensionifond kohustatud teavitama Finantsinspektsiooni. Eelnõu § 1 punkt 17 – Paragrahv 2331. Seadusesse lisatakse uus paragrahv, milles sätestatakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara üleandmise kord. Kui lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondi puhul on teemaks fondi valitsemise üleandmine (vt eelnõuga IFSi lisatavaid uusi §-e 1372 ja 1373), siis määratud väljamaksetega tööandja pensionifond sarnaneb rohkem elukindlustusseltsile. Seepärast kehtestatakse §-s 2331 ka eraldi kord määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara üleandmiseks. Oma olemuselt on tegemist sarnase olukorraga elukindlustusseltsi kindlustusportfelli üleandmisele. Lõikes 1 sätestatakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi õigus anda oma pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustused ja vara või osa neist üle teisele teenusepakkujale, defineeritakse üleandja (määratud väljamaksetega tööandja pensionifond, kes kohustused ja vara üle annab) ja vastuvõtja (määratud väljamaksetega tööandja pensionifond või kindlustusselts, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba, kes kohustused ja vara üle võtab). Lõikes 2 reguleeritakse kohustuste ja vara üleandmise lepingut. Sarnaselt lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondi valitsemise üleandmisele seatakse ka siin eeltingimuseks, et lepingus sätestatud tingimused ei või kahjustada pensioniskeemiga hõlmatud isikute huve, sealhulgas ei või lepingus ette näha üleandmisega seotud kulude katmist üleandja ega vastuvõtja teiste pensioniskeemiga hõlmatud isikute arvelt. Seega tuleb kohustuste ja vara üleandmise kulud katta lepingupooltel endil. Samuti eeldab kohustuste ja vara üleandmine sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandja ja enamike pensioniskeemiga hõlmatud isikute, sealhulgas enamike selliste pensioniskeemiga hõlmatud isikute, kellele tehakse juba väljamakseid, nõusolekut (lõige 4). Sama kehtib ka lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondi valitsemise üleandmisel. Kohustuste ja vara üleandmise tingimustest teavitab pensioniskeemiga hõlmatud isikuid fond, kes kohustused ja vara üle annab (lõige 3). Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond või elukindlustusselts, kes kohustused ja vara soovib üle võtta peab selleks taotlema lõike 5 kohaselt luba Finantsinspektsioonilt. Lisaks 13 kohustuste ja vara üleandmise lepingu poolte ja fondi sissemakseid tegevate tööandjate, keda see üleandmine puudutab, andmetele tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka lõikes 4 nimetatud tööandjate ja pensioniskeemiga hõlmatud isikute nõusolekud, viited teistele lepinguriikidele, mille sotsiaal- ja tööõigust kohaldatakse pensioniskeemi suhtes, millega seotud kohustused ja vara üle antakse. Finantsinspektsioonile tuleb esitada ka kohustuste ja vara üleandmise leping, pensioniskeemi, millega seotud kohustused ja vara üle antakse, olulisemate tingimuste kirjeldus ja üle antavate tehniliste eraldiste ja muude kohustuste ning neile vastava vara loetelud ja suurus. Kuivõrd kohustuste ja vara vastuvõtmine eeldab vastuvõtja põhikirja muutmist, tuleb Finantsinspektsioonile esitada kohe ka § 221 lõikes 1 nimetatud avaldus ja dokumendid vastuvõtja põhikirja muutmise kooskõlastamiseks. Nagu erinevate lubade taotlemisel tavaliselt, tuleb fondivalitsejal Finantsinspektsiooni teavitada loa taotluse menetlemise ajal toimunud muudatustest (lõige 6). Kui Eesti määratud väljamaksetega tööandja pensionifond või elukindlustusselts võtab üle teise lepinguriigi määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohustused ja vara, teavitab Finantsinspektsioon üleandmise loa taotluse saamisest selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon edastab teisele finantsjärelevalve asutusele viivitamata ka kõik andmed ja dokumendid, mis talle loa taotlemiseks esitati (lõige 7). Loa taotluse menetlemise ja loa andmise suhtes kohaldatakse sarnast protseduuri nagu lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise puhul (täpsemalt kohaldatakse lõike 8 alusel § 1373 lõigetes 1–9 ja 13 sätestatut, kohaldades fondivalitseja kohta sätestatut määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes ja fondi osakuomanike kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes). Lõikes 9 täpsustatakse, et kohustuste ja vara üleandmisega kaasneva määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi piiriülese pakkumise suhtes ei kohaldata § 229 lõikes 3 sätestatut. Selleks, et vältida topelt menetlusi ja mitmekordset teavitamist, välistab direktiiv tööandja pensionifondi valitsemise üleandmisega kaasneva piiriülese pakkumise puhul eraldi veel piiriülese pakkumise regulatsiooni sätete kohaldamise. Lõige 10 reguleerib olukorda, kus vastuvõtja on teisest lepinguriigist. Sellisel juhul taotleb ta määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohustuste ja vara üleandmise loa oma finantsjärelevalve asutuselt. Eelnõu § 1 punkt 18 – Paragrahvi 270 lõige 3. Muudatusega täpsustatakse fondi aruannete auditeerimiskohustust, mille ulatuse suhtes on kehtiva seaduse sõnastus mitmeti tõlgendatav, ning mis selguse tagamiseks viiakse sõnastusena täpsemalt kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2011/61/EL (edaspidi AIFMD direktiiv)2 tuleneva nõudega. Kehtiva § 270 lõike 3 sõnastuse kohaselt peab alternatiivfondi aastaaruanne olema auditeeritud. Fondi aastaaruanne koosneb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vähemalt bilansist, kulude ja tulude aruandest ning tegevusaruandest, millele lisatakse info investorite teabelehe muutmisest ja fondivalitseja juhtidele ja töötajatele makstud tasudest. Auditeerimise kohustuse aluseks on AIFMD direktiivi artikkel 22, mille kohaselt fondi aastaaruandes esitatud raamatupidamisandmeid tuleb auditeerida. IFS § 270 lõikes 2 esitatud loetelust kuuluvad alternatiivfondi auditeeritavate aruandeosade hulka seega raamatupidamisandmetena bilanss ning kulude ja tulude aruanne. RPS § 15 lõike 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02011L0061-20140702. 14 2 kohaselt koosneb raamatupidamise aastaaruanne põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Seega direktiivis nimetatud aruande osa, mis peab olema auditeeritud, on RPS tähenduses raamatupidamise aastaaruanne. Kuid IFS § 266 lõike 4 kohaselt ei kohaldata lepingulise fondi (ja tema allfondi) raamatupidamisele ning aruandlusele RPS §-s 14, § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 3 ning §-des 25 ja 26 sätestatut. Seega olukorras, kus alternatiivfond on lepinguline fond, ei oma RPS tähenduses raamatupidamise aastaaruande mõiste IFS raames sisulist tähendust. Kogu auditeerimiskohustuse laiendamine aga kogu fondi aastaaruandele ei ole kooskõlas RPS-st tuleneva auditeerimise sisuga. Seega on käesoleva muudatusega välja toodud, millised aruanded peavad aastaaruandest olema auditeeritud, ehk kehtestatud auditeerimise ulatuse miinimumnõue fondi aruannete jaoks. Kui fond on loodud äriühinguna – aktsiaseltsina -, kohalduvad selle auditile esmajärjekorras audiitortegevuse seadusest tulenevad auditi üldtingimused, mille puhul on auditiga hõlmatud kogu raamatupidamise aastaaruanne. Eelnõu § 1 punkt 19 – Paragrahvi 287 lõige 6. Käesolev muudatus on seotud § 343 muutmisega, mille eesmärgiks on vähendada UCITS direktiivi ja IFS koosmõjus tekkivat tõlgendamiste paljusust rikkumisest teavitamisele. UCITS direktiivi artikli 99d kohaselt tuleb võimaldada fondivalitseja ja depositooriumi töötajatele nii sisemist kui välist rikkumisest teavitamise korda. Järelevalve asutusele teavitamise korral on artikli 99d lõigetes 1 ja 2 ette nähtud täpsemad nõuded, millele vastav sõltumatu teavitamise süsteem peab vastama. Sellise süsteemi on loonud Finantsinspektsioon vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) §-le 502 ning teavituse korral on tagatud isikutele konfidentsiaalsus vastavalt FIS §-le 503. Fondivalitseja sisese teavituse korral on UCITS direktiivi artikli 99d lõike 5 kohaselt oluline, et esmalt oleks fondivalitsejas kehtestatud asjakohane kord, mille kohaselt nende töötajad teatavad õigusrikkumistest asutuse siseselt, eelduslikult on selline erikanal sõltumatu ja autonoomne. Depositooriumi töötajatele on kehtestatud rikkumisest teavitamise kohustus viitelisena IFS § 343 lõikele 3. Kehtiva IFS § 343 lõiked 1 ja 3 käsitavad töötaja poolt rikkumisest teavitamise tingimusi ning lõikega 3 on kehtestatud täpsemad tingimused fondivalitseja sisemise teavitamise süsteemile. Sätte sõnastust võib tõlgendada viisil, et töötaja on kohustatud teavitama nii Finantsinspektsiooni kui ka oma tööandjat. Ning fondivalitseja kehtestatud teavitamise kord peab vastama teatud sisutingimustele. Tulenevalt direktiivi nõuetest tuleks antud situatsiooni tõlgendada pigem alternatiivsete võimalustena ning teavituse kanalile seatud kvalitatiivsed nõuded on direktiivi artikli 99d lõigete 1 ja 2 kohaselt omased eelkõige Finantsinspektsiooni poolt loodud teavitamise kanalile. Fondivalitseja ja seega ka depositooriumi sisemise teavitamise korra puhul direktiiv nii detailseid nõudeid ei esita. Seega on tõlgendusvõimaluste täpsustamiseks käesoleva muudatusega IFS sisu viidud täpsemalt kooskõlla direktiivist tulenevate miinimumnõuetega. Eelnõu § 1 punkt 20 – Paragrahv 301 lõige 1. Kehtivas sõnastuses § 301 lõike 1 kohaselt võib pensionifondi depositooriumiks olla üksnes krediidiasutus, mis on kantud aktsiaseltsina või välisriigi äriühingu filiaalina Eesti äriregistrisse. Direktiivi kohaselt on tööandjapensioni kogumisasutuste võimalike depositooriumide ring laiem. Eelnõuga jäetakse lõikes 1 sätestatud piirang tööandja pensionifondi suhtes kohaldamata. Lõikesse lisatakse teine lause, mille kohaselt võib tööandja pensionifondi depositooriumiks olla ka investeerimisühing (kohaldub IFS § 286 lõige 1). Eelnõu § 1 punkt 21 – Paragrahv 302 lõige 1. Lõike 1 kohaselt kontrollib pensionifondi depositoorium lisaks käesolevas peatükis sätestatule ka punktides 1–3 sätestatud tehingute 15 vastavust õigusaktides, pensionifondi tingimustes ja prospektis ning kohustusliku pensionifondi korral kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 525 lõikes 3 nimetatud lepingus kehtestatud nõuetele. Kui üldiselt on pensionifondide suhtes kehtestatud erisused esitatud eraldi jaos või jaotises, siis depositooriumi osa puhul on need eraldi peatükis sätestatud. Ekslikult viitab § 302 lõige 1 käesolevas peatükis sätestatule, kuigi on mõeldud eelmist peatükki, täpsemalt selle § 289. Eelnõuga parandatakse viiteviga. Eelnõu § 1 punktid 22 ja 23 – Paragrahv 303. Lõiked 1 ja 2 tõstetakse sisuliselt kokku, parandatakse viiteviga (viitamisel ei ole mõeldud samas peatükis sätestatut, aga eelmises). Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 1 punkt 24 – Paragrahv 306 lõige 5 punkt 6. Muudatusega sõnastatakse täpsemalt õiguste loetelu, mida fondivalitseja võib omandada tegevusloa taotlemise raames (lisaks fondivalitsejana tegutsemisele). IFS § 306 lõike 5 punkti 6 kohaselt võib fondivalitseja saada tegevusloaga õiguse osutada investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid, kuid lisaks ka muid IFS §-s 307 nimetatud õigusi. IFS § 307 põhineb UCITS ja AIFMD direktiividel nimetades investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid, mida direktiivide kohaselt on eurofondi valitsejal või alternatiivfondi valitsejal lubatud osutada. Muid teenuseid lisaks juba nimetatud investeerimisteenusele ja kõrvalteenusele vastav säte ette ei näe (kuivõrd direktiivis on nimetatud õigust osutada fondi valitsemise teenust ka fondile, mida ta ei valitse, kuid selle teenuse osutamiseks ei ole IFS ega direktiivide kohaselt vajalik täiendav tegevusluba). Seega eesmärgiga viia IFS § 306 lõike 5 sõnastus täpsemalt kooskõlla UCITS direktiivi artikkel 6 lõikega 3 ning AIFMD direktiivi artikkel 6 lõikega 4 on muudatusega punktis 6 välja jäetud lauseosa „ning muude käesoleva seaduse §-s 307 nimetatud teenuste“, mille tulemusena on punkti 6 sõnastus „investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamine.“. Eelnõu § 1 punkt 25 – Paragrahv 310. Paragrahvi lisatakse uued lõiked 5 ja 6. Sarnaselt teistes finantssektori seadustes sätestatule ja arvestades direktiivis tööandjapensioni kogumisasutuste kohta sätestatut täiendatakse § 310 regulatsiooni sätetega, mis käsitlevad välisriigi kodaniku puhul tema fondivalitseja juhiks sobivuse tõendamist. Aktsepteeritav on välisriigi kodaniku puhul tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud või kui sellist dokumenti ei väljastata, siis ka vastava välisriigi pädeva notari, kohtu- või haldusorgani dokument, mis tõendab isiku poolt notari, kohtu- või haldusorgani või muu pädeva organi ees antud vande tõesust tingimusel, et selle dokumendi väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud. Eelnõu § 1 punktid 26 ja 27 – Paragrahvi 311 muutmine. Muudatusega täpsustatakse IFS-s norme, mis käsitavad uue juhi (ja muu juhtiva isiku) valimisega seotud protseduuri, mille puhul kehtiv sõnastus on tekitanud tõlgendusküsimusi, kas isiku valimisel tuleb teavitada Finantsinspektsiooni valimise kavatsusest või juba tehtud isiku valimise otsusest. Seadus jätab siinkohal turuosalistele alternatiivi, kohustades teavitama isiku valimisest, määramisest või selle kavatsusest, mistõttu on ebaselge ajahetk, millal hiljemalt peaksid turuosalised vastavast muudatusest Finantsinspektsiooni teavitama, ning sellest tulenevalt ka täpsem loetelu dokumentidest, mida järelevalve asutusele esitada. UCITS direktiivi artikli 7 (1) punkti b kohaselt peavad fondivalitseja majandustegevust tegelikult juhtivad isikud olema laitmatu mainega ning piisavalt kogenud sellist liiki eurofondide alal, mida fondivalitseja valitseb; nende isikute ning kõikide neid ametikohustuste 16 täitmisel asendavate isikute andmed tuleb eelnevalt edastada pädevale asutusele. Samasisulise kohustuse sätestab AIFMD direktiivi artikkel 8 (1) punkt c. Direktiivid kohustavad esitama juhtide kohta teavet eelnevalt („communicated forthwith“), mis IFS-s on sisustatud täpsema tähtajaga sarnaselt teistele finantsasutuste eriseadustele. Seega tuleb direktiivi mõtet arvestades esitada teave vähemalt 10 päeva enne juhtide suhtes otsuse tegemist ning teavituse sisuks on teavitada kavatsusest valida uus juht (mis võib seega tähendada ka eelneva juhi tagasi kutsumist) või pikendada juba olemasoleva juhi volituste aega. Teavituse juurde tuleb lisada ka uue isiku taustainfo, mis võimaldab hinnata tema vastavust ja laitmatut mainet. Käesoleva muudatusega on selgemini ja harmoneeritumalt teiste finantsasutuste seadustega (KrAS, KindlTS) sõnastatud juhtide ja teiste valitavate isikute kohta teabe esitamise nõuded. Esimese lõikega tuuakse välja põhimõte, et teave tuleb esitada kümme päeva enne otsuse tegemist ja seega teavitatakse Finantsinspektsiooni kavatsusest teha isikute ringis muudatus. Selleks esitatakse samal ajal ka vastavalt valitavale isikule tema kohta lõigetes 2, 3 või 4 nimetatud teave, millele lisatakse füüsilise isiku kinnitus, et esitatud andmed on õiged. Eelneva sõnastuse kohaselt oli lõikes 1 toodud välja ka teabe viivitamata Finantsinspektsioonile edastamise kohustus, mis oli suunatud olukorrale, kus juht või valitud isik esitab ise tagasiastumise avalduse – sellest ei olnud võimalik ette järelevalvet teavitada. Küll aga järgneb sellises olukorras uue isiku valimine ning juhul kui juht tuleb valida kiiremini kui 10 päeva jooksul, võimaldab lõike 1 teine lause vastavat tähtaega ka mitte kohaldada. Eristamaks selgemalt ette teatamise olukorda ning juhtumit, mil isik on esitanud ise tagasiastumise avalduse, on sellise avalduse kohta teabe edastamine reguleeritud lõikes 7. Sellest avaldusest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada viivitamata. Vastavalt lõikele 1 tuleb juhi, audiitorettevõtja ja siseaudiitori kohta esitada teave, mis on täpsustatud vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 4. Nendes lõigetes esitatud info õigsust tuleb füüsilisel isikul kinnitada oma allkirjaga. Kehtiva sõnastuse kohaselt on lõigetes 5 ja 6 viited lõigetes 2–4 esitatud infole ebajärjekindlad, seega on muudatusega viitamist täpsustatud, et kinnituse oma andmete õigsuse kohta tuleb esitada igal valitaval isikul (lõige 5). Juhul kui isik valitakse ametkohale mitmendat korda, ei ole vaja lõigetes 2–4 nimetatud teavet korduvalt esitada, kui selles muudatusi ei ole tehtud (lõige 6). Eelnõu § 1 punkt 28 – Paragrahvi 320 lõige 1. Muudatusega täpsustatakse Finantsinspektsioonis tegevusloa ulatuse muutmise menetlemise korda, mille ajaline kestus peaks direktiividest tulenevat tausta arvestades olema ühtlustatud tegevusloa esialgse menetluse tähtajaga. Kehtiva regulatsiooni kohaselt juhul, kui Finantsinspektsioon menetleb fondivalitsejale tegevusloa andmist, on tal selleks aega kuus kuud, kui aga fondivalitseja taotleb tegevusloa ulatuse muutmist, mis on sisult ja mahult väga lähedane tegevusloa taotlusele, on Finantsinspektsioonil menetlusaeg kaks kuud. Tegevusloa muutmise taustaks on AIFMD direktiivi regulatsioon, mille kohaselt on välja toodud, et tegevusloa menetluse raames võib alternatiivfondi valitseja tegevusluba taotleda ka isik, kellel on juba eurofondi valitseja luba (AIFMD artikkel 7(4)). Sellisel juhul ei tule esitada uuesti juba varem esitatud dokumente ning tegevusloa taotlus tuleb menetleda sarnaselt esmakordse taotlusega hiljemalt kuue kuu jooksul. Tegevusloaga seotud menetluste puhul rõhutavad kuuekuulist tähtaega ka järelevalve menetluse suhtes kaebuse esitamise õiguse sätted, mis nii AIFMD direktiivi artikli 49 (2) kui UCITS direktiivi artikli 107 (2) kohaselt annavad seoses tegevusloa taotlusega õiguse kohtusse pöördumiseks, kui kuue kuu jooksul alates kõiki nõutud andmeid sisaldava taotluse esitamisest ei võeta vastu otsust. Eeltoodu alusel on käesoleva muudatusega pikendatud tegevusloa ulatuse muutmisel (näiteks olukorras, kus eurofondi valitseja soovib täiendavalt hakata ka alternatiivfonde valitsema, või vastupidi) 17 maksimaalset menetlustähtaega kuue kuuni, et tagada järelevalve jaoks piisav menetlusaeg olukorras, kui näiteks on vaja küsida mitmeid kordi lisateavet või taotleja viivitab vajalike andmete või dokumentidega esitamisega. Muudatusega viiakse regulatsioon täpsemalt kooskõlla nii AIFMD kui UCITS direktiividega. Eelnõu § 1 punkt 29 – Paragrahvi 335 lõige 2. Muudatusega täpsustatakse fondivalitseja omavahendite arvutamise regulatsiooni, mille puhul on koosmõjus Euroopa Liidu aktidega IFS regulatsioonis puudu täpsustus volitusnormina Finantsinspektsioonile, mis on vajalik tulenevalt nõudeid kehtestavast määrusest, et järelevalve asutusel oleks õigus vastavaid EL määrusi fondivalitsejate suhtes rakendada. IFS § 334 lõike 3 kohaselt peab fondivalitseja omavahendite summa olema võrdne iga lõikes 3 nimetatud näitajaga, seal hulgas 25%-ga fondivalitseja püsivatest üldkuludest. § 335 kohaselt arvutatakse fondivalitseja püsivad üldkulud Euroopa komisjoni määruse nr 241/2014 artiklite 34b-34d kohaselt. Fondivalitseja omavahendite määratlus on seotud pangandusregulatsiooniga. Nii UCITS direktiiv kui AIFMD direktiiv määratlevad omavahendite mõiste eelmise pangandusdirektiivi kaudu, mis tänaseks vastavustabeli kohaselt on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 (edaspidi pangandusmäärus)3. IFS §-s 335 viidatud komisjoni määruse aluseks on seega pangandusmäärus, mis annab üldised nõuded omavahendite regulatsioonile. Pangandusmääruse artikli 97 lõike 2 kohaselt peab aktsepteeritud kapital olema vähemalt üks neljandik püsivatest üldkuludest, kuid järelevalve asutusel on äritegevuse olulise muutuse korral õigus korrigeerida omavahendite nõuet krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes. Selle õiguse rakendamiseks on Komisjoni määruse artiklis 34c ette nähtud tingimused, mida loetakse äritegevuse oluliseks muutuseks. IFS-s puudub aga säte, millest tuleneks Finantsinspektsiooni õigus korrigeerida fondivalitsejate püsivatel üldkuludel põhinevat kapitalinõuet. Pangandusmääruse artikkel 97 ei laiene ses ulatuses automaatselt fondivalitsejatele ja vajab fondivalitsejate suhtes rakendamiseks siseriiklikku normi. Seega on käesoleva muudatusega selleks, et tagada püsivate üldkulude sätete (määruse nr 241/2014 artiklid 34b-34d) täielik rakendumine fondivalitsejate suhtes, täpsustatud Finantsinspektsiooni õigust määruse kohaselt püsivatel üldkuludel põhinevat omakapitalinõuet muuta. Eelnõu § 1 punkt 30 – Paragrahvi 343 muutmine. Muudatusega täpsustatakse fondivalitseja töötajate poolt fondivalitsejale kehtestatud kohustuste rikkumisest teavitamise korda eesmärgiga vähendada tekkinud tõlgendusvõimaluste erinevusi ja viia rikkumisest teavitamise kord selgemini kooskõlla direktiividest tulenevate miinimumnõuetega. UCITS direktiivi artikli 99d kohaselt tuleb võimaldada fondivalitseja töötajatele teavitada avastatud fondivalitseja poolsest rikkumisest nii organisatsiooni siseselt kui väliselt ehk otse järelevalve asutusele. Järelevalve asutusele teavitamise korral on artikli 99d lõigetes 1 ja 2 ette nähtud täpsemad nõuded, millele vastav sõltumatu teavitamise süsteem peab vastama. Sellise süsteemi on loonud Finantsinspektsioon vastavalt FIS §-le 502 ning töötaja poolt teavitamise korral on tagatud isikule konfidentsiaalsus vastavalt FIS §-le 503. Fondivalitseja sisese teavituse korral on UCITS direktiivi artikli 99d lõike 5 kohaselt oluline, 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1524053045157&uri=CELEX:32013R0575. 18 et esmalt oleks fondivalitsejas kehtestatud asjakohane kord, mille kohaselt nende töötajad teatavad õigusrikkumistest asutuse siseselt, eelduslikult on selline erikanal sõltumatu ja autonoomne, mis tähendab, et isik kes teavitust organisatsioonis menetleb, ei tohiks teha teavitaja andmeid kättesaadavaks või äratuntavaks, et vältida selle töötaja ahistamist organisatsioonis. Rikkumisest teavitamise sisereeglite kehtestamise eesmärk on, et töötajad oskaksid märgata rikkumisena käsitatavat tegevust ja oleksid teadlikud, mil viisil ja kellele sellest teatada. Rikkumisest teavitamise reeglite kehtestamine võimaldab omakorda järelevalve asutusel kontrollida tööandja kohustuse täitmist ja töötajatele antud juhiste sisu. Tööandjale on sisemise teavitamissüsteemi loomine varane rikkumiste avastamise viis, töötajate jaoks on see aga turvaline alternatiiv rikkumisest vaikimisele. Otsest kohustust töötajale rikkumisest teavitada Euroopa fondide regulatsioonist ei tulene, küll aga peab töötajale olema loodud seega võimalus info andmiseks. Kohustus rikkumisest teavitada on kehtestatud fondivalitsejale ja depositooriumile kui järelevalve subjektile. Kehtiva IFS § 343 lõiked 1 ja 3 käsitavad töötaja poolt rikkumisest teavitamise tingimusi ning sellest tulenevalt on kehtestatud täpsemad tingimused fondivalitseja sisemise teavitamise süsteemile. Sätte sõnastust võib tõlgendada viisil, et töötaja on kohustatud teavitama nii Finantsinspektsiooni kui ka oma tööandjat. Ning fondivalitseja kehtestatud teavitamise kord peab vastama teatud sisutingimustele. Tulenevalt direktiivi nõuetest tuleks antud situatsiooni tõlgendada pigem alternatiivsete võimalustena ning teavituse kanalile seatud kvalitatiivsed nõuded on direktiivi artikli 99d lõigete 1 ja 2 kohaselt omased eelkõige Finantsinspektsiooni poolt loodud teavitamise kanalile. Fondivalitseja sisemise teavitamise korra puhul direktiiv nii detailseid nõudeid ei esita, seega on tõlgendusvõimaluste täpsustamiseks käesoleva muudatusega IFS sisu viidud täpsemalt kooskõlla direktiivist tulenevate miinimumnõuetega. Eelnõu § 1 punkt 31 – Paragrahv 347 lõige 3. Kasutades lõikes 3 sätestatut defineeritakse fondivalitseja võtmefunktsioonid – need on vastavuskontrolli, riskikontrolli ja siseauditi funktsioon. Eelnõu § 1 punkt 32 – Paragrahvi 353 lõige 1. Muudatusega täpsustatakse tegevisikute mõiste alla kuuluvate isikute määratlust, mis koosmõjus asjakohaste direktiivide sätetega on andnud alust erinevatele tõlgendustele. Tegevisikuks on üldistatult fondivalitsejaga seotud isikud, kes omavad juhtimise või kontrollifunktsiooni ja kellel võib seetõttu oma varaga tehingute tegemisel või fondivalitseja juhtimisel tekkida huvide konflikt seoses fondivalitseja või selle fondide parimates huvides käitumisega. Huvide konflikti ühe võimalikku maandamise elemendina on ette nähtud kohustus teavitada tegevisiku isiklikest väärtpaberitehingutest. IFS § 353 põhineb UCITS alamdirektiivi 2010/434 artiklil 13, mille kohaselt tuleb tegevisikute tehingutest teavitamist kohaldada „asjaomaste isikute“ puhul. Inglise keeles on vasteks: ’relevant person’ in relation to a management company, means any of the following: (a) a director, partner or equivalent, or manager of the management company; /…/. Fondivalitsejate puhul, kes osutavad ka investeerimisteenuseid (eurofondi või alternatiivfondi valitsejad), kohaldatakse tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL 4 Komisjoni direktiiv nr 2010/43/EL, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses organisatsiooniliste nõuete, huvide konfliktide, äritegevuse, riskijuhtimise ning depositooriumi ja fondivalitseja vahelise lepingu sisuga: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32010L0043&qid=1523790113493. 19 (edaspidi MIFID2 direktiiv)5 regulatsioonist vastavat delegeeritud määrust (EL) nr 2017/5656, mille artiklite 2 (punktid 1 ja 3a), 28 ja 29 alusel tuleb vastavat tehingutest teavitamise regulatsiooni kohaldada samuti järgmiste juhtimisega seotud „asjaomaste isikute puhul“, ehk inglise keeles: ‘relevant person’ in relation to an investment firm, means any of the following: (a) a director, partner or equivalent, manager or tied agent of the firm. Eeltoodud UCITS ja MIFID2 direktiivi loetelu osa võib mõista pigem täidesaatvat juhtimisfunktsiooni omavate isikutena, mitte järelevalve funktsioonina, mille hulka kuuluvad Eesti juhtimisstruktuuri kohaselt nõukogu liikmed. Kehtiva IFS sõnastuse kohaselt on tegevisiku mõistega hõlmatud aga juhtidena lisaks fondivalitseja juhatuse liikmetele ka nõukogu liikmed. Tulenevalt VpTS muutmise raames tehtud IFS § 353 muudatusest kohaldub IFS vastav säte üksnes nende fondivalitsejate suhtes, kellel ei ole õigust osutada investeerimisteenuseid. Selleks, et tagada regulatsiooni maksimaalne ühildumine delegeeritud määrusest tulenevate nõuetega ja vähendada fondivalitsejale kohalduva regulatsiooni erinevust juhul kui fondivalitseja omandab õiguse osutada investeerimisteenuseid, on muudatusega välistatud tegevisiku tehingust teavitamise nõuete kohaldamine nõukogu liikmete tehingutele. Eelnõu § 1 punkt 33 – Paragrahvi 353 lõike 6 punkt 3. Muudatusega täpsustatakse asjaolusid, mil ei kohaldu tegevisiku isiklikust tehingust tuleneva teavitamise kohustus. Teavitamiskohustuse puhul on tekkinud mitmeti tõlgendatavus erinevate Euroopa Liidu sellesisuliste aktide koosmõjus. Fondivalitsejale kohalduvad erinevad aktid tulenevalt sellest, kas fondivalitsejal on õigus osutada investeerimisteenuseid või mitte. Kuna tegevisiku isikliku tehingu regulatsioon kehtib aga mõlema tegevusspektriga fondivalitseja puhul, on muudatusega ühtlustatud ka fondivalitsejatele kohalduvate nõuete sisu. IFS-s on seoses VptS muutmisega MIFID2 direktiivi ülevõtmiseks (jõustunud 03.01.2018) tühistatud § 353 lõike 6 punkt 1, mille sisuks oli välistada tegevisiku tehingutest teavitamise kohustus juhul, kui tegevisiku jaoks on tehtud tehing väärtpaberiportfelli valitseja poolt viisil, et tegevisik ise ei ole andnud selleks juhist. VptS-ga seoses tehtud IFS muudatuse selgitusena on välja toodud „IFS eelmise redaktsiooni §-s 762 kohaselt ei välistatud selle paragrahvi nõuete kohaldamist muude fondivalitsejate puhul ühelgi juhul, mistõttu on eelnõus kavas kehtetuks tunnistada § 353 lg 6.“. IFS § 353 kohaldub fondivalitsejale, kellel ei ole õigust osutada investeerimisteenuseid. Kui fondivalitseja omandab õiguse investeerimisteenuste osutamiseks, kohaldub talle MIFID2 delegeeritud määrusest 2017/565 tulenev regulatsioon. Vastava määruse artikli 29 (6)a kohaselt ei kohaldu tehingutest teavitamise nõue, kui tehing on tehtud kaalutlusõigusel põhineva portfelli valitsemise teenuse raames, kui tehingule ei eelne sellega seotud teabevahetust portfellivalitseja ja asjaomase isiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse. Seega kehtib § 353 lõike 6 punktiga 1 samasisuline erand ka tulenevalt otsekohalduvast määrusest ning ei ole põhjust teha erisusi tegevisiku tehingutest teavitamise kohustuse ulatusele olenevalt sellest, kas fondivalitseja omab investeerimisteenuste osutamise luba või mitte, kui tegevisiku isikliku tehingu nõuded üldplaanis on mõlema olukorra puhul samasisulised. Seega selleks, et tagada 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014L0065&qid=1523791314171. 6 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017R0565&qid=1523791139387. 20 vastavate nõuete maksimaalne ühtsus ja võrdne kohtlemine fondivalitsejale on muudatusega taastatud lõike 6 punktist 1 tulenev välistus (esitatud lõikesse 6 lisatud punktis 3). Eelnõu § 1 punkt 34 – Seaduse 5. osa 27. peatüki 3. jao 4. jaotise ja § 362 pealkiri. Muudetakse jaotise pealkirja, et see arvestaks jaotise laienenud sisuga. Lisaks kohustusliku pensionifondi valitseja juhtimist ja tegevust puudutavale kehtestatakse selles jaotises ka tööandja pensionifondi valitseja juhtimise ja tegevuse nõuete erisused. Sama muudatus tehakse § 362 pealkirjas, millest jäetakse välja sõna „kohustusliku“, et see laieneks ka teiste pensionifondide valitsejatele – tööandja pensionifondi valitsejatele. Eelnõu § 1 punkt 35 – Paragrahv 362. Paragrahvi lisatakse lõiked 4–7. Direktiiv sätestab nõuded nii tööandjapensioni kogumisasutuse juhtidele kui võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavatele isikutele. Eelnõuga kohaldatakse tööandja pensionifondi juhtide suhtes sätestatud nõudeid sisuliselt ka tema võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutatavate isikute suhtes. Nii sätestatakse lõikes 4, et tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavateks isikuteks tohib valida või määrata vaid isikud, kellel on võtmefunktsiooni korraldamiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine, kohaldatakse lõike 6 alusel § 310 lõigetes 4–6 juhtide kohta sätestatut ka võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavate isikute suhtes (lõige 6) ning viimasest Finantsinspektsiooni teavitamise suhtes § 311 lõigetes 1, 3 ja 5–8 füüsilisest isikust siseaudiitorist teavitamise kohta sätestatut (lõige 7). Lisaks täpsustakse lõikes 5, et tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsiooni korraldamise eest vastutav isik peab olema erinev sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja sarnase võtmefunktsiooni korraldamise eest vastutavast isikust. Piirang tuleneb direktiivist ja selle eesmärk on vältida võimalikke huvide konflikte tööandja pensionifondi valitseja ja tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja vahel. Siiski lubatakse erandjuhtudel sellest piirangust ka mööda minna. Piirangust kõrvalekaldumine on lubatud, kui see on põhjendatud fondivalitseja tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes ning fondivalitseja rakendab sellise tegevusega kaasneva huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmeid. Eelnõu § 1 punkt 36 – Paragrahv 3631. Seadusesse lisatakse uus paragrahv. Pensionifondi valitseja võtmefunktsioonide suhtes kohaldatakse eurofondi valitseja võtmefunktsioonide kohta sätestatut. Direktiiv on tööandjapensioni kogumisasutuste suhtes siinkohal aga detailsem, mistõttu vajab mõnevõrra täiendamist tööandja pensionifondi valitseja suhtes kehtiv regulatsioon. Lisatava paragrahviga kehtestataksegi täiendavad nõuded tööandja pensionifondi valitseja riskikontrolli funktsioonile. Esmalt sätestatakse, et riskikontrolli funktsioon peab võimaldama tööandja pensionifondi valitsemisega kaasnevate riskide jälgimist ja mõõtmist, eelkõige järgmiste tegevustega kaasnevas osas: tööandja pensionifondi ja tema valitseja vara ja kohustuste haldamine, investeeringute tegemine, likviidsus-, kontsentratsiooni- ja operatsiooniriski juhtimine ning riskimaandamise meetmete kasutamine (lõige 1). Lisaks tuuakse eraldi välja, et investeeringute tegemisega seotud riskide jälgimine ja mõõtmine peab hõlmama ka võimalikke tööandja pensionifondi vara investeerimisega kaasnevaid keskkonnaga seotud, sotsiaalseid ja juhtimisega seotud riske (vastutustundlik investeerimine) (lõige 2). Paragrahv § 3632. Seadusesse lisatakse uus paragrahv, milles reguleeritakse tööandja pensionifondi valitseja oma riskide hindamist. Sarnaselt kindlustusandjatele, kelle juhtimise 21 üheks instrumendiks on oma riskide hindamine, nõutakse oma riskide hindamist direktiivi kohaselt ka tööandjapensioni kogumisasutustelt. Teistele fondidele või nende valitsejatele (näiteks eurofondid ja nende valitsejad või alternatiivfondid ja nende valitsejad) EL regulatsioonid sarnaseid nõudeid ette ei näe. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv ja seepärast täiendatakse IFSi uue regulatsiooniga, mis hakkab kohalduma tööandja pensionifondide suhtes. Teiste fondide ja nende valitsejate suhtes kehtivat regulatsiooni vastavalt ei muudeta. Lõike 1 kohaselt peab tööandja pensionifondi valitseja korraldama oma riskide hindamise, mis peab olema proportsionaalne ja viidud läbi, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet, ning kehtestama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed selle läbi viimiseks ja andmete säilitamiseks. Oma riskide hindamise läbiviimisel peab fondivalitseja kirjeldama, kuidas on see hinnang kaasatud fondivalitseja juhtimisse ja otsustusprotsessi ning hindama oma riskijuhtimissüsteemi tõhusust, huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks võetud meetmeid, kui vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi funktsiooni täitmine on edasi antud oma valitsetavasse tööandja pensionifondi sissemakseid tegevale tööandjale, oma operatsiooniriske ja kui vara investeerimisel võetakse arvesse sellega kaasnevaid keskkonnaga seotud, sotsiaalseid ja juhtimisega seotud tegureid, siis uusi või tekkida võivaid riske, sealhulgas kliimamuutuse, loodusvarade kasutamise ja keskkonnaga seotud riske, sotsiaalseid riske ja regulatiivsetest muudatustest tingitud vara amortiseerimise riske (lõige 2). Selleks, et oleks võimalik tuvastada ja hinnata erinevaid riske, mis võivad mõjutada fondivalitseja võimekust oma kohustusi täita, peab fondivalitseja kehtestama vastavad sisemised protseduurid. Protseduuride kehtestamisel on lubatud lähtuda tööandja pensionifondi valitseja äritegevusega seotud riskide olemusest, ulatusest ja keerukusest. Meetodid, mida kasutatakse, peavad olema kirjeldatud ka fondivalitseja oma riskide hinnangus (lõige 3). Oma riskide hindamise käigus tehtud järeldustega peab tööandja pensionifondi valitseja arvestama oma äristrateegias (lõige 5), oma riske tuleb hinnata regulaarselt, vähemalt sagedusega kord kolme aasta tagant ja alati pärast olulisi muutusi valitsetava tööandja pensionifondi riskiprofiilis (lõige 4). Eelnõu § 1 punkt 37 – Paragrahvi 365 lõike 1 punkt 2. Muudatuse eesmärgiks on selgitada fondivalitseja tegevuste edasi andmise regulatsiooni ning nõuete erinevaid tõlgendusi. IFS §-s 365 sätestatud loetelu isikutest, kellele võib vara investeerimise teenust edasi anda, põhineb UCITS ja AIFMD direktiivil. Mõlemal juhul (UCITS direktiivi artikkel 13 (1)c ja AIFMD direktiivi artikkel 20 (1)c ja Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 231/2013 (edaspidi AIFMD alammäärus)7 artikkel 78 (2)) on tegevuse edasi andmise eeldusena välja toodud, et ülesande täitjal peab olema tegevusluba, mis hõlmab vara valitsemise õigust. AIFMD alammääruses e komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013 on vastava loetelu ka selgelt välja toonud ja selle kohaselt võivad nendeks isikuteks olla: a) direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusloa saanud fondivalitsejad; b) direktiivi 2004/39/EÜ alusel portfelli valitsemiseks tegevusloa saanud investeerimisühingud; c) direktiivi 2006/48/EÜ alusel tegevusloa saanud krediidiasutused, kellel on luba teostada portfelli valitsemist direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt; 7 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1524141275850&uri=CELEX:32013R0231. 22 d) direktiivi 2011/61/EL kohaselt tegevusloa saanud välised AIFi valitsejad; e) kolmanda riigi üksused, kes omavad tegevusluba või on registrisse kantud varade valitsemise eesmärgil ning kelle üle teostab järelevalvet neis riikides pädev asutus. Eesmärgiga viia sätte sõnastus selgemalt kooskõlla direktiividest tulenevate nõuetega, on muudetud punkti 2 sõnastust ja välja toodud, et ülesannet saab edasi anda tegevusloaga fondivalitsejale ning alternatiivina ka portfelli valitsemise õigust omavale investeerimisühingule või krediidiasutusele. Eelnõu § 1 punkt 38 – Paragrahv 3681. Seadusesse lisatakse uus paragrahv tööandja pensionifondi valitseja ülesannete edasiandmise erisuse kehtestamiseks. Nimelt tuleb võtmefunktsioonide täitmisega seotud ülesannete edasiandmisel kolmandale isikule enne selliste ülesannete edasiandmise lepingu jõustumist teavitada Finantsinspektsiooni. Teavitamise nõude kohaldamine annab Finantsinspektsioonile võimaluse varaseks sekkumiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma. Eelnõu § 1 punktid 39 ja 40 – Paragrahv 438 lõiked 4 ja 61. Lõikesse 4 lisatakse uus lause, millega täpsustatakse, et Finantsinspektsioonil on teavitamise kohustus ka tööandja pensionifondi piiriüleseks pakkumiseks soovi avaldanud fondivalitseja ees. Viimast tuleb kolme kuu jooksul sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest arvates teavitada Finantsinspektsiooni otsusest mitte edastada neid andmeid ja dokumente teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele. Paragrahvi lisatakse lõige 61. Kui Eesti fondivalitseja soovib pakkuda oma tööandja pensionifondi teises lepinguriigis, on selle teise riigi finantsjärelevalve asutusel võimalik teda Finantsinspektsiooni vahendusel teavitada tingimustest, millele peab fondi pakkumine selles riigis vastama (eelkõige, millised on nõuded osakuomanike teavitamisele selles riigis). Kui need tingimused peaksid muutuma tuleb teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel sellest Finantsinspektsiooni teavitada, kes siis omakorda peab vastavalt teavitama fondivalitsejat. Eelnõu § 1 punktid 41 ja 42 – Paragrahv 440 lõiked 2 ja 5. Lõikele 2 antakse uus sõnastus. Direktiivi kohaselt võib vastu võttev liikmesriik nõuda, et tööandjapensioni kogumisasutus, kes tegeleb direktiivi artikli 11 kohaselt piiriülese tegevusega, määraks depositooriumi vara hoidmiseks ja järelevalvekohustuste täitmiseks, eeldusel, et depositooriumi määramine on nõutud selles riigis asutatud tööandjapensioni kogumiasutustelt. IFSi kohaselt peab tööandja pensionifondil olema depositoorium ja lõike 2 kohaselt nõutakse sama ka siin piiriüleselt pakutavalt tööandja pensionifondilt – lepinguriigi tööandja pensionifondi vara, mis vastab Eesti tööandja töötajate, teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osale tuleb hoida depositooriumis vastavalt § 286 lõikes 3 ning §-des 289–292, 296–299 ja 302 tööandja pensionifondi depositooriumi suhtes sätestatule. Lõikes 5 rõhutatakse eraldi, et Finantsinspektsioon teavitab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust tööandja pensionifondi kohta avalikustatava teabe nõuetest. Eelnõu § 1 punkt 43 – Paragrahv 453 lõige 1. Lõikes kirjeldatakse, milline fondivalitseja peab oma tegevuse viivitamatult pärast fondi valitsemisega alustamist Finantsinspektsioonis registreerima, kui ta ei ole taotlenud Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Muudatustega täpsustatakse, et vastav registreerimiskohustus lasub vaid Eestis asutatud väikefondi valitsejal. Vastav muudatus vastab AIFMD direktiivi artikli 3 (3) punktile a, mille kohaselt tuleb fondivalitsejad registreerida fondivalitseja päritoluriigis. Vastav muudatus toetab ka AIFMD direktiivist tulenevat üldist põhimõtet, et tegevusloata fondivalitsejad ei saa piiriüleselt fonde valitseda. Seega ka Eestis asutatud usaldusfondi 23 valitseja peab olema Eestis asutatud, v.a kui tal on asjakohane tegevusluba ja ta osutab fondivalitsemise teenust vastavalt EL õigusaktidele piiriüleselt. Eelnõu § 1 punkt 44 – Paragrahv 4721. Seadusesse lisatakse uus paragrahv, milles kehtestatakse teises lepinguriigis pakutava tööandja pensionifondi vara kasutamise ja käsutamise piiramise erisus. Direktiivi kohaselt peab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel olema võimalik taotleda Finantsinspektsioonilt §-s 462 sätestatud vara kasutamise ja käsutamise piiravate meetmete rakendamist. Eelnõu § 1 punkt 45 – Paragrahv 473 lõiked 5 ja 6. Lepinguriigi tööandja penisonifondi Eestis piiriülese pakkumise üle järelevalve teostamist puudutav regulatsioon viiakse kooskõlla direktiivis sätestatuga. Lõikele 5 antakse uus sõnastus. Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumisel rikutakse § 440 lõikes 2 või 5 sätestatud tingimusi on Finantsinspektsioonil selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt õigus taotleda, et viimane arestiks lepinguriigi tööandja pensionifondi valitseja või tema depositooriumi kontod või rakendaks nimetatud isikute varale kasutamise või käsutamise keeldu või piirangut vara säilimise tagamiseks. Vt § 4721 selgitust. Uues sõnastuses lõikes 6 reguleeritakse lepinguriigi tööandja pensionifondi piiriülese pakkumisega seotud järelevalve käigus Finantsinspektsiooni ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vahel esinevate erimeelsuste lahendamist. Finantsinspektsioonil on vaidluse lahendamiseks võimalik pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole. Eelnõu § 1 punkt 46 – Paragrahv 474 lõige 7. Paragrahvi lisatakse uus lõige. Sarnaselt lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondile tuleb ka määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi puhul Finantsinspektsioonil rakendada §-s 462 sätestatud meetmeid selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotlusel, kus määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakutakse. Vt ka § 4721 selgitust. Eelnõu § 1 punkt 47 – Paragrahv 516 lõige 8. Paragrahvi lisatakse uus lõige, millega kehtestatakse rakendussäte eelnõuga § 65 lõikes 61 sätestatud kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra kohaldamiseks. Muudatused on küll planeeritud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril, millal kaotavad kehtivuse § 523 alusel kehtestatud valitsemistasu määrad, kuid nende rakendamine eeldab fondivalitsejatelt fondi dokumentatsiooni muutmist. Et antud juhul on tegemist valitsemistasu määra langetamisega, mis on osakuomanikele soodne muudatus, ei ole fondivalitsejatel kohustust fondi tingimuste muudatusi kooskõlastada Finantsinspektsiooniga. Siiski eeldab uue tasumäära rakendamine fondi dokumentatsiooni muutmist. Selleks antakse fondivalitsejatele aega neli kuud muudatuste jõustumisest. Lisatava lõike kohaselt tuleb uut valitsemistasu määra rakendada alates 2019. aasta 1. maist. Seatud kuupäev arvestab muuhulgas ka kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise korda. Lisaks eelnõus sätestatule on kavandatud muuta ka valitsemistasu vähenemist reguleerivat rahandusministri määrust, mis võib tingida pensionifondide tingimustes selliste muudatuste tegemise (nt investeerimispoliitika muutmine), mille jõustumine on seatud sõltuvusse osakute vahetamise tähtajast. Muudatus ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega. Eelnõu § 1 punkt 48 – Normitehniline märkus. Seaduse normitehnilistes märkustes asendatakse kehtetuks muutuv tööandjapensione puudutav IORP 1 direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandja pensioniinstitutsioonide tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21), muudetud direktiividega 2011/61/EL (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73) ja 2013/14/EL (ELT L 145, 31.05.2013, lk 1–3)) uue direktiiviga (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85)). 24 3.2. Eelnõu § 2 – Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Eelnõu § 2 punkt 1 – Paragrahvi 457 muutmine. Muudatuse eesmärgiks on viia Finantsinspektsiooni seaduses menetlustasude kehtestamisel kasutatud mõisted täpsemalt kooskõlla IFS mõistega. 10.01.2017 jõustunud IFS §-de 31 ja 37 kohaselt tuleb avaliku fondi asutamiseks lepingulise fondi tingimused või aktsiaseltsifondi põhikiri kooskõlastada Finantsinspektsioonis, samuti tuleb kooskõlastada ka tingimuste või põhikirja muudatused. Varasemas IFS versioonis oli kasutusel mõiste fondi tingimuste või asutamise „registreerimine“, mis on kehtivas seaduse kasutusel teises tähenduses ning pigem fondivalitseja tegevuse kirjeldamiseks. Seega on muudatusega viidud FIS terminid kooskõlla IFS-s kasutatavate mõistetega ning nii pealkirjas kui lõigetes 1 ja 2 jäetud välja mõiste „registreerimine“ seoses fondi tingimuste või põhikirjaga ning asendatud see sõnaga „kooskõlastamine“. Eelnõu § 2 punktid 2 ja 3 – Paragrahv 463 lõiked 2, 21 ja 22. Paragrahv reguleerib Finantsinspektsiooni koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega (EIOPA) ja seotud organisatsioonidega. Lõikes 2 asendatakse viide kehtetuks muutuvale IORP 1 direktiivile viitega uuele direktiivile ja sellest tulenevale teavitamise korrale. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust tuleb teavitada, kui tööandjapensionide skeemidele kohaldatakse usaldatavusnormatiivi nõudeid, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) artikli 11 lõikes 1 osutatud riigisisesed sotsiaal- ja tööõigusaktid, ning ajakohastab seda teavet vähemalt iga kahe aasta tagant. Lisatavates lõigetes 21 ja 22 kohustatakse Finantsinspektsiooni EIOPA-t teavitama Eestis asutatud määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi või lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondi piiriülesest pakkumisest teistes lepinguriikides, samuti fondidest, millelt ta on vastavalt valitsemise loa või kellelt ta on tegevusloa ära võtnud. Eelnõu § 2 punkt 4 – Normitehniline märkus. Seaduse normitehniliste märkuste loetellu lisatakse viide direktiivile (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85)). 3.3. Eelnõu § 3 – Kindlustustegevuse seaduse muutmine Eelnõu § 3 punkt 1 – Paragrahv 3 lõige 3. Eelnõuga muudetakse edasikindlustusandja definitsiooni, et viia see kooskõlla direktiivis sätestatuga. Kui üldiselt võtab edasikindlustusandja üle kindlustusandja kindlustusriskid ja võib võtta üle ka teisele edasikindlustusandjale üleantud kindlustusriskid (retrosessioon), siis täpsustatakse, et edasikindlustusandja võib üle võtta ka tööandja kogumispensioni asutuste võetud riskid, Eesti õiguse näitel määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi riskid. Eelnõu § 3 punkt 2 – Normitehniline märkus. Seaduse normitehniliste märkuste loetellu lisatakse viide direktiivile (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85)). 3.4. Eelnõu § 4 – Kogumispensionide seaduse muutmine 25 Normitehniline märkus. Seaduse normitehnilistes märkustes asendatakse kehtetuks muutuv tööandjapensione puudutav IORP 1 direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandja pensioniinstitutsioonide tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21), muudetud direktiividega 2011/61/EL (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73) ja 2013/14/EL (ELT L 145, 31.05.2013, lk 1–3)) uue direktiiviga (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85)). 3.5. Eelnõu § 5 – Seaduse jõustumine Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 2019. aasta 13. jaanuaril, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu määra puudutavad muudatused (eelnõu § 1 p 2 ja 47) on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril, mil kaotavad kehtivuse praegused piirmäärad (1,2% konservatiivsetel pensionifondidel ja 2% teistel kohustuslikel pensionifondidel). 3.6. Muudatuste kooskõla põhiseadusega Vabatahtlike pensionifondide regulatsioon on puutumuses põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 32, kuivõrd pensionifondi osakud ja nende väärtusele vastav summa on rahas hinnatav nõudeõigus. PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Samuti sätestab PS § 32, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused saavad tuleneda vaid seadustest. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Pärimisõigus peab olema tagatud. Eelnõus esitatud muudatused ei sea täiendava kogumispensioniga liitunud isikutele täiendavaid kohustusi ega piiranguid. Kohustusliku kogumispensioni regulatsioon on puutumuses nii PS §-ga 32 kui §-ga 28, mille kohaselt on igal Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. PS-st tulenevalt on Eesti seadusandjal kohustus luua toimiv pensionikindlustussüsteem, mis kaitseks võimalikult paljusid Eestis elavaid inimesi vanadusriski realiseerumisel. Oluline on, et pensionisüsteemi ülesehitamisel on riigil aga küllaltki lai valikuvabadus. Eelnõus esitatud kohustuslikku kogumispensionit puudutavad muudatused ei sea kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikutele täiendavaid kohustusi ega piiranguid. Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus esitatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas olevaks. 4. TERMINOLOOGIA Eelnõuga uusi mõisteid kasutusele ei võeta. 26 5. EELNÕU KOOSKÕLA EUROOPA LIIDU ÕIGUSEGA Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85). Täpsema ülevaate direktiivi artiklite kaupa annab seletuskirja lisas 2 esitatud võrdlustabel. 6. SEADUSE MÕJUD Järgnevalt esitatakse mõjuanalüüs eelnõu olulisemate meetmete kohta: 1. tööandja pensioniskeeme puudutavate muudatuste pakett; 2. kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära muutmine. 6.1. Tööandja pensioniskeeme puudutavate muudatuste pakett Tööandja pensioniskeeme puudutavate muudatuste paketil ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Teoreetiliselt võiksid muudatused omada sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Võttes arvesse asjaolu, et Eestis ei ole moodustatud ühtegi lepingulist tööandja pensionifondi ega asutatud ühtegi määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi, ei eksisteeri ka muudatustest mõjutatud sihtrühmasid ja muudatustel praktikas mõju ei ole. Ka juhul, kui riik võtaks kasutusele täiendavaid meetmeid tööandjapensioni edendamiseks Eestis, jääks küsimärgiks selleks eraldi tööandja pensionifondide loomise otstarbekus. Tööandjatel on lubatud teha sissemakseid olemasolevatesse vabatahtlikesse pensionifondidesse, sealhulgas on fondivalitsejatel võimalik vabatahtlike pensionifondide puhul välja lasta eri liiki osakuid ja kasutada seda vajadusel ka tööandja sissemaksete eristamiseks. Kui individuaalse pensioniteatise koostamise ja osakuomanikele esitamise kohustus välja arvata, ei sea eelnõus esitatud muudatused fondivalitsejale ka olulist täiendavat lisakoormust võrreldes sellega, mis neil IFS-s esitatud nõudeid täites juba nagunii on. Kokkuvõttes ei saa eelnõus esitatud tööandja pensioniskeeme puudutavat muudatuste paketti pidada kaalukeeleks küsimuses, kas tööandja pensionifonde Eestisse luuakse või mitte. 6.2. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära muutmine Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära muudatustel puuduvad sotsiaalsed mõjud, samuti ei ole muudatustel mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muudatustel on majanduslikud mõjud. 6.2.1. Mõju majandusele 6.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas Fondivalitsejad Kohustuslike pensionifondide valitsejaid on viis – AS LHV Varahaldus, AS SEB Varahaldus, Luminor Pensions AS, Swedbank Investeerimisfondid AS ja Tuleva Fondid AS. Osakuomanikud 27 Kavandatavad muudatused puudutavad kõiki II sambaga liitunuid (2018. aasta 1. jaanuari seisuga 706 842 inimest, tulevikus kogu Eesti elanikkonda (üle 1,3 miljoni elaniku), kel on või on olnud Eestis sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu). 6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta Fondivalitsejad Valitsemistasu puudutavate muudatuste mõju hindamisel tuleb silmas pidada nii eelnõus esitatud ettepanekut langetada kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäär 1,2%-le pensionifondi vara turuväärtusest, milline on kehtiva seaduse kohaselt konservatiivsete pensionifondide valitsemistasu piirmäär, kui eelnõuga koos kavandatavaid muudatusi rahandusministri 5. aprilli 2017. a määrusega nr 22 kehtestatud kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendamise ulatuses ja selle arvutamise korras (vt rakendusakti kavandit seletuskirja lisas 3). Kohustuslike pensionifondide tasusid on põhjalikumalt analüüsitud seletuskirja lisas 1 ja alljärgnevalt on esitatud mõjuhinnangu kokkuvõte. Nagu eespool viidatud, on mõju hindamisel võetud arvesse nii eelnõus esitatud valitsemistasu piirmäära langetamine kui planeeritavad muudatused määrusega kehtestatud valitsemistasu määra vähendamise ulatuses ja selle arvutamise korras (nö valitsemistasu regressiooni muutmine). Valitsemistasu regressiooni muutmise täpset mõju valitsemistasu suurusele on keeruline hinnata, kuivõrd tulemust mõjutab olulisel see, kui palju teevad kohustuslikud pensionifondid edaspidi investeeringuid, mis võimaldavad kasutada määruses esitatud korra muutmisega pakutavat laugemat regressiooni. Tabelis 1 on esitatud kaks stsenaariumi – (a) fondide investeeringute struktuur jääb senisele tasemele ja (b) AS LHV Varahaldus suurendab fondide M, L ja XL vähelikviidsete investeeringute osakaalu 30%-ni ning Swedbank Investeerimisfondid AS fondide K3 ja K4 osakaalu 10%-ni. Esimese stsenaariumi kohaselt langevad kõigi fondivalitsejate keskmised tasud veel madalamale tasemele kui see oleks ainult valitsemistasu langetamisega 1,2%-ni, st muutmata määrusega kehtestatud valitsemistasu regressiooni. Teisel juhul jääb AS-i LHV Varahaldus keskmine valitsemistasu mõnevõrra kõrgemaks ja Swedbank Investeerimisfondid AS-i keskmine valitsemistasu enam-vähem tasemel, mis oleks siis, kui langeks vaid valitsemistasu piirmäär. 28 Tabel 1. „Fondivalitsejate keskmiste valitsemistasude prognoos 1,2%-se valitsemistasu piirmäära ja regressiooni reeglite muutmise korral.“ Kehtiv regulatsioon 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Swedbank 0,82% 0,78% 0,74% 0,71% 0,69% 0,67% 0,65% 0,63% 0,62% SEB 1,05% 1,00% 0,95% 0,91% 0,86% 0,82% 0,78% 0,75% 0,72% LHV 1,18% 1,11% 1,04% 0,97% 0,91% 0,87% 0,82% 0,79% 0,75% Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% Luminor 1,35% 1,30% 1,26% 1,21% 1,17% 1,12% 1,07% 1,03% 0,98% Turu keskmine 1,01% 0,96% 0,91% 0,86% 0,82% 0,79% 0,76% 0,73% 0,70% Stsenaarium (a): valitsemistasu lagi 1,2% koos regressiooni muutmisega – fondide investeeringud senise jaotusega 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Swedbank 0,82% 0,54% 0,52% 0,50% 0,49% 0,48% 0,47% 0,46% 0,45% SEB 1,05% 0,71% 0,67% 0,63% 0,61% 0,58% 0,56% 0,54% 0,53% LHV 1,18% 0,71% 0,68% 0,65% 0,63% 0,61% 0,60% 0,58% 0,57% Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% Luminor 1,35% 0,90% 0,87% 0,83% 0,79% 0,75% 0,71% 0,68% 0,65% Turu keskmine 1,01% 0,65% 0,62% 0,60% 0,58% 0,56% 0,54% 0,53% 0,51% Stsenaarium (b): valitsemistasu lagi 1,2% koos regressiooni muutmisega – LHV M, L ja XL fondid 30%, Swedbank K3, K4 10% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Swedbank 0,82% 0,61% 0,59% 0,57% 0,56% 0,55% 0,54% 0,53% 0,52% SEB 1,05% 0,71% 0,67% 0,63% 0,61% 0,58% 0,56% 0,54% 0,53% LHV 1,18% 0,82% 0,79% 0,76% 0,74% 0,72% 0,70% 0,69% 0,68% Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% Luminor 1,35% 0,90% 0,87% 0,83% 0,79% 0,75% 0,71% 0,68% 0,65% Turu keskmine 1,01% 0,71% 0,68% 0,66% 0,64% 0,62% 0,60% 0,59% 0,57% Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused Pensionifondivalitsejate seniste finantsaruannete järgi (vt seletuskirja lisas 1 esitatud analüüsi) on keeruline järeldada, kas ja kui palju võiks valitsemistasu vähendamine mõjutada fondivalitsejate investeerimisotsuseid. Ka valitsemistasu languse järel jääb fondivalitsejatel piisavalt ressurssi põhitegevuse jätkamiseks, müügiks ja nõustamiseks ning kasumi teenimiseks. Põhitegevuse kulud, st depootasu, registripidaja tasu, järelevalve tasu, Tagatisfondi tasu, tööjõukulu ja muu tegevuskulu on keskmiselt alla kolmandiku valitsemistasu tulust. Esitatud ettepanekute kohaselt väheneks valitsemistasu tulu samal ajal keskmiselt umbes ühe kolmandiku võrra (vt tabel 2). Et jääda kasumisse, tuleb mõnel fondivalitsejal valitsemistasu muudatuste järel ilmselt vähendada eelkõige oma müügikulusid. Samuti võib eeldada, et tasude langetamise tulemusel võivad fondivalitsejad vähendada ka senist kõrget omakapitali taset. 29 Tabel 2. Fondivalitsejate peamiste kuluartiklite osakaal valitsemistasu tulust 2017. aastal ja tulu vähenemine 2019. aastal (eeldusel, et investeeringute struktuur ei muutu). Ülejäänud Tulu Kasum Müügikulud kulud vähenemine Swedbank 29% 43% 28% 30% SEB 20% 52% 28% 29% LHV 55% 17% 18% 36% Luminor 50% 3% 47% 30% Allikas: fondivalitsejate aruanded, Rahandusministeeriumi arvutused Valitsemistasu üldine langetamine võib vähendada fondivalitsejate motivatsiooni Eestisse investeerida, kuid samas võib koos selle muudatusega kavandatud valitsemistasu diferentseerimine investeeringute järgi (määruse muutmine) seda motivatsiooni just ka suurendada. Kokkuvõttes saab öelda, et esitatud ettepanekutel on oluline mõju fondivalitsejate tuludele. Osakuomanikud Tasude vähenemisel on mõju osakuomanikele eelkõige tootluse kaudu. Mõju võib olla pensionifondide tootlusele nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne mõju on eelkõige siis kui eeldame, et tasude vähendamine ei mõjuta fondide investeeringuid ja brutotootlust. Fondivalitsejate finantsandmete ja fondide seniste investeeringute põhjal on keeruline leida argumente, mis toetaks seda, et tasude vähendamine mõjutaks olulisel määral fondide seniseid investeerimisstrateegiaid. Samas võib mõju tekkida ka läbi motivatsiooni languse – küsimus, kas fondivalitsejal jääb alles piisavalt motivatsiooni senise investeerimisstrateegiaga jätkamiseks. Selleks, et säilitada fondivalitsejate motivatsiooni jätkata investeeringute tegemist Eestisse, on eelnõuga koos kavandatud ka määruses sätestatud valitsemistasu regressiooni muutmine. Eeldades, et tasude langus ei mõjuta fondide brutotootlust, suurendab tasude langus otseselt fondide netotootlust. Ainult tasu piirmäära vähendamine mõjuks positiivselt eelkõige esimesel paarikümnel aastal, hiljem on mõju väiksem, sest keskmine valitsemistasu läheneks pikas perspektiivis 0,5%-ni. Hinnanguliselt suureneb II samba vara väärtus ainult valitsemistasu piirmäära vähendamise korral 30 aastaga umbes 3% võrra. Valitsemistasu alampiirmäära langetamine 0,5%-lt 0,4%-le suurendab 40 aastase kogumisperioodi korral vara väärtust 2% võrra. Kogu muudatusettepaneku tulemusena suureneks 40 aastase kogumisperioodi korral vara väärtus umbes 6% võrra. Lähiaastatel suureneks inimeste pensionivara hinnanguliselt kaheteistkümne kuni viieteistkümne miljoni euro võrra aastas. Tasude vähendamise võimalikku negatiivset mõju on oluliselt keerulisem hinnata, kuna pole teada kas ja mil määral muutuksid fondide investeerimisstrateegiad ning kui palju see täpselt mõjutaks fondide tootluseid. Negatiivne mõju võib kaasneda ka kaudselt, juhul kui väheneksid fondide investeeringud Eestisse ning see mõjutaks majanduskasvu ja I samba pensioniindeksit. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid riigieelarvele ning eelnõu ei ole seotud kohalike omavalitsuste tegevusega. 30 8. RAKENDUSAKTID Eelnõuga antakse üks uus volitusnorm, mis võimaldab rahandusministril vajadusel kehtestada rakendusakti tööandja pensionifondi ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniteatises esitatavate väljamaksete suuruse prognoosimisel kasutatavate eelduste täpsustamiseks (vt eelnõu § 1 p 5 – IFS täiendamine §-ga 941). Arvestades, et Eestis ühtegi lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondi ega aktsiaseltsina tegutsevat määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ei ole, ei ole plaanis ülalviidatud rakendusakti kohe kehtestada ja seetõttu ei ole eelnõu seletuskirjas ka rakendusakti kavandit esitatud. Rakendusakti kehtestamise vajalikkust hinnatakse, kui on olemas selleks vajalik praktika. Eelnõu muudab kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära. Ühtlasi on plaanis kehtestada IFS § 65 lõike 8 alusel uus rahandusministri määrus, mis reguleerib kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määrade vähendamise ulatust ja selle arvutamise korda ning tunnistada olemasolev määrus (rahandusministri 5. aprilli 2017. a määrus nr 22 „Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendamise ulatus ja selle arvutamise kord“) kehtetuks. Uue määruse kehtestamisel muudetakse valitsemistasu vähendamise korda ka seatakse valitsemistasu määra vähenemine sõltuvusse investeeringute sisust lähtuvalt. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 3 ja muudatuse sisu on detailsemalt käsitletud seletuskirja lisas 1 esitatud kohustuslike pensionifondide valitsemistasu analüüsis. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 2019. aasta 13. jaanuaril, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu määra puudutavad muudatused (eelnõu § 1 p 2 ja 47) on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril, mil kaotavad kehtivuse praegused piirmäärad (1,2% konservatiivsetel pensionifondidel ja 2% teistel kohustuslikel pensionifondidel). 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE JA HUVIRÜHMADE KAASAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Eesti Fondihaldurite Liidule, Eesti Pangaliidule, Finance Estoniale ja Eesti Tööandjate Keskliidule. 31 Seletuskirja lisa 1 Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu analüüs 2018 1 Seletuskirja lisa 1 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................................ 3 1. II samba valitsemistasu ...................................................................................................................... 4 1.1 Valitsemistasu senine praktika ......................................................................................................... 4 1.1.1 Valitsemistasu regulatsioon ...................................................................................................... 4 1.1.2 Keskmiste tasumäärade areng .................................................................................................. 5 1.1.3 Pensionifondide kogukulu ......................................................................................................... 6 1.1.4 Valitsemistasu seos vara mahuga....................................................................................... 7 1.1.5 Valitsemistasu seos fondi tootlusega ....................................................................................... 9 1.1.6 Valitsemistasu seos fondi investeeringutega ......................................................................... 10 1.1.7 Valitsemistasu seos investeerimisstrateegia aktiivsusega ..................................................... 12 1.1.8 Valitsemistasu võrdlus täiendava kogumispensioni pensionifondide tasudega ..................... 13 1.1.9 Valitsemistasu võrdlus teiste riikidega .................................................................................... 14 1.1.10 Fondivalitseja tulud, kulud ja kasum ..................................................................................... 17 1.1.11 Fondivalitseja omakapitali tootlus ........................................................................................ 20 1.1.12 Valitsemistasude languse algatused...................................................................................... 21 1.2 Valitsemistasu regulatsiooni alternatiivid ...................................................................................... 23 1.2.1 Valitsemistasu piirmäära vähendamise vajadus ja eesmärk ................................................... 23 1.2.2 Valitsemistasu piirmäära vähendamise võimalused ............................................................... 24 1.2.3 Valitsemistasu piirmäära vähendamise ettepanek ................................................................. 26 1.2.4 Valitsemistasu regressiooni muutmise ettepanek .................................................................. 27 1.2.5 Valitsemistasu vähendamise mõju .......................................................................................... 29 2. Kohustuslike pensionifondide investeeringud Eestisse ................................................................... 31 Lisa 1. Pensionifondide investeeringute, mis võimaldavad võtta kõrgemat valitsemistasu, loetelu. ..... 35 Lisa 2. Kohustuslike pensionifondide tasud ja tootlused ......................................................................... 36 2 Seletuskirja lisa 1 Sissejuhatus Analüüsi eesmärk on hinnata, kas kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäär ja regulatsioon on asjakohane ja vajalik ka peale 2018. aastat. Analüüsi tulemusel teeb rahandusministeerium ettepaneku valitsemistasu regulatsiooni muutmiseks. Varasematel aastatel on valminud mitmeid analüüse samal teemal ning tasude regulatsiooni on korduvalt ka muudetud. Käesolev analüüs võtab arvesse kõiki varasemate analüüside tulemusi. Analüüs tugineb investeerimisfondide seaduse paragrahv 523 lõikes 3 ja paragrahvis 527 toodud analüüsikohustustele, mille kohaselt:  rahandusministeerium analüüsib enne 2018. aasta 1. maid kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirangute rakendamise otstarbekust ja eesmärgipärasust ning vajaduse korral esitab ettepaneku nende muutmiseks või kehtivusaja pikendamiseks.  rahandusministeerium analüüsib 2020. aasta 1. oktoobriks IFS §-des 121–133 sätestatud pensionifondide vara investeerimise ja riskide hajutamise nõuete rakendamise otstarbekust ja eesmärgipärasust ning vajaduse korral esitab ettepanekud õigusaktide muutmiseks. Ühtlasi täidab analüüs Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 2.8, mis kohustab rahandusministrit 2018. aasta maiks valmistama ette analüüsi ja ettepanekud kohustuslike pensionifondide kulude, tasude ja investeeringute kohta. 3 Seletuskirja lisa 1 1. II samba valitsemistasu 1.1 Valitsemistasu senine praktika 1.1.1 Valitsemistasu regulatsioon 1. Kohustuslike pensionifondide poolt võetavad tasud on reguleeritud investeerimisfondide seaduses. Tasud saab üldjoones jagada fondi varast sõltuvateks tasudest ja fondi osakutega seotud tehingute tasudeks. Seadusega on reguleeritud, millised kulud kaetakse ja tasud võetakse fondi arvelt ning millised tasud fondivalitseja arvelt. Kohustusliku pensionifondi arvelt makstavad tasud ja kaetavad kulud on: 1) valitsemistasu; 2) pensionifondi arvel tehtavate tehingutega vahetult seotud ülekandekulud ja teenustasud; 3) laenu võtmisega seotud kulud. Kõik ülejäänud pensionifondi valitsemisega seotud kulud ja tasud, sh depootasu, Eesti Väärtpaberite Keskregistri tasud, Tagatisfondi tasud jms makstakse fondivalitseja poolt. Pensionifondide osakute puhasväärtusest ja seega ka tootlusest on kõik eelpoolnimetatud tasud juba maha arvestatud. 2. Seadusega on reguleeritud ainult valitsemistasu ja osakute tagasivõtmistasu. Pensionifondi kogukulu, mis sisaldab kõiki punktis üks toodud kulusid, seadusega reguleeritud ei ole (vt täpsemalt ptk 1.1.3). Valitsemistasu piirmäär on olemas olnud alates süsteemi loomisest. Üldine valitsemistasu piirmäär on püsinud sellest ajast muutumatult 2%. Ainult konservatiivsete pensionifondide valitsemistasu piirmäära langetati 2009. aastast 1,5 protsendilt 1,2 protsendile. 3. 2012. aastast lisandus kohustus vähendada valitsemistasu fondi varade kasvades. Iga 100 miljoni euro kohta pidi valitsemistasu alanema 10% võrra võrreldes eelnevas 100 miljoni euro vahemikus kehtinud valitsemistasuga. Alates 2015. aasta 1. augustist seda kohustust muudeti nii, et valitsemistasu alanemine ei sõltu enam ühe fondi varade mahust, vaid kõikide kohustuslike pensionifondide varade mahust, mida üks fondivalitseja valitseb. Muud regressiooni parameetrid jäid samaks. 4. Alates 2018. aastast sõltub pensionifondide valitsemistasu regresseerumine ka pensionifondi investeeringutest. Valitsemistasu vähendava kordaja arvutuses kasutatav allahindluse määr langes seniselt 10%-lt 15 %-le konservatiivsetele pensionifondidele ja nendele pensionifondidele, mille vara võib fondi tingimuste või prospekti kohaselt investeerida kokku rohkem kui 30% ulatuses fondi vara väärtusest teistesse fondidesse ja krediidiasutuste hoiustesse. Ülejäänud kohustuslike pensionifondide suhtes säilis seni kehtinud allahindluse määr. Seega fondi tegelik tasumäär (näiteks lisa 2 tulp „Valitsemistasu 2018“) sõltub lisaks fondi prospektis toodud tasumäärale (näiteks lisa 2 tulp „Fondi tasu prospektis“) ka fondivalitseja II samba fondide varade mahu põhjal arvutatud kordajast. 4 Seletuskirja lisa 1 5. Lisaks eelnevale on muutunud ka osakute väljalasketasu ja osakute tagasivõtmistasu regulatsioon. Süsteemi loomisel olid mõlemad tasuliigid lubatud ning neile kehtisid piirmäärad vastavalt 1,5% ja 1%. Aastast 2011 aga keelati osakute väljalasketasu võtmine. Samuti kaotati tagasivõtmistasu osakuomanikel, kes on jõudnud vanaduspensioni ikka või kellel on jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioni ikka jõudmiseni viis aastat või vähem. 2017. aastast vähendati ka üldist osakute tagasivõtmistasu piirmäära 1%-lt 0,1%-le, sh konservatiivsetel fondidel 0,05%. 1.1.2 Keskmiste tasumäärade areng 6. Kuni 2009. aastani püsis kohustuslike pensionifondide keskmine valitsemistasu stabiilselt üle 1,5%. Aastast 2010, mil rakendus fondi põhine valitsemistasu regressioon, hakkas valitsemistasu aeglaselt alanema. Pärast 2015. aasta muudatust, mil valitsemistasu regressioon sõltub fondivalitseja kõikide II samba varade mahtudest, langes keskmine valitsemistasu ühe aastaga 1,25%-ni ehk umbes 20 baaspunkti võrra (aasta lõpu seisuga). 7. 2018. aastal, mil valitsemistasu hakkas sõltuma täiendavalt veel investeeringutest, alanesid tasud kiiremini kaheksas pensionifondis, mille varade maht kokku oli aasta alguse seisuga umbes 480 miljonit eurot (13% II samba varadest). Keskmine valitsemistasu langes 2018. aastal 1,009%-ni. Prognooside kohaselt jätkub keskmise valitsemistasu langus ka edaspidi. Täpne tulemus sõltub nii varade kasvust, fondide turuosade muutusest kui ka fondivalitsejate endapoolsetest tasude muudatustest, kuid eeldades muutust ainult varade kasvus, langeks keskmine valitsemistasu viie aasta pärast umbes 0,8%-ni. 8. Lisaks valitsemistasu muudatustele on nüüdseks ära kaotatud ka pensionifondide osakute tagasivõtmistasu ja osakute väljalasketasu. Osakute tagasivõtmistasu täielik ärakaotamine on fondivalitsejate enda initsiatiiv, kuna seaduse kohaselt on võimalik seda võtta maksimaalselt kuni 0,1% ulatuses. Mõlema tasuliigi suurus absoluutväärtusena oli oluliselt väiksem valitsemistasu tulust, kuid need omasid siiski märkimisväärset mõju pensionikoguja vara väärtusele. Lihtne ühel tasul põhinev struktuur on pensionikoguja jaoks läbipaistvam ja hoomatavam ning see mõjub omakorda hästi ka konkurentsile. 5 Seletuskirja lisa 1 Joonis 1. Kohustuslike pensionifondide keskmised tegelikud tasumäärad aastatel 2002-2018 ja prognoos kuni aastani 2022. 2,0% 1,5% 1,0% 0,5% 0,0% 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 Osakute tagasivõtmistasu Osakute väljalasketasu Keskmine valitsemistasu Allikas: Pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused 1.1.3 Pensionifondide kogukulu 9. Fondivalitseja jaoks on oluline eelkõige valitsemistasu suurus, kuid investori jaoks on informatiivsem fondi kogukulu. Alates 2017. aastast peavad fondivalitsejad avalikustama kõikide II samba fondide kohta jooksvad tasud, mis sisaldavad lisaks valitsemistasule ka teisi fondi arvelt võetavaid tasusid, nt tehingukulud1. Jooksvad tasud on sisu mõttes sarnane näitaja kogukuludega (total expense ratio). Juhul, kui fondi vara investeeritakse olulisel määral ka teistesse investeerimisfondidesse, siis peavad jooksvad tasud sisaldama nende investeerimisfondide tasusid. 10. Praktikas oli esimesel aastal investeerimisfondide jooksvate tasude kajastamine erinev fondivalitsejate lõikes, kuna vastav rahvusvaheline metoodika lubab arvestuses teatud paindlikkust. Näiteks Luminori fondides ja LHV fondides M, L ja XL ei ole kajastatud teiste investeerimisfondide tasusid. Kõikide teiste fondide jooksvad kogukulud aga sisaldavad neid tasusid. Seega ei ole hetkel veel fondide andmed täies mahus võrreldavad. Tulevikus tuleb seda praktikat ühtlustada. 11. Keskmine jooksev tasu oli 2017 aastal 1,22% ehk 0,14 protsendipunkti kõrgem keskmisest valitsemistasust. Arvestades juurde metoodika erinevust, on tegelikkuses reaalne tulemus natuke kõrgem. Vaatamata andmete puudumisele varasemate aastate kohta, võib siiski hinnata, et ka jooksvad tasud on viimasel ajal vähenenud, kuna näiteks investeerimisfondide osakaal on II samba varades vähenenud 2016. aasta 55%-lt 31%-ni 2017 aastal. Viimase põhjuseks on eelkõige pensionifondide valitsemistasu määruse muutmine, mille kohaselt valitsemistasu sõltub investeeringutest. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018026 6 Seletuskirja lisa 1 Joonis 2. Kohustuslike pensionifondide jooksvad tasud ja valitsemistasu 2017. aastal. 2,0% 1,5% 1,0% 0,5% 0,0% Luminor A pluss SEB Optimaalne Swedbank K1 Swedbank K2 Swedbank K3 Swedbank K4 Tuleva MA Tuleva MV SEB Progressiivne SEB Energiline LHV L Swedbank K90-99 LHV S Luminor C LHV XL LHV M LHV XS Luminor B SEB Indeks LHV Indeks SEB Konservatiivne Luminor A Jooksvad tasud 2017 Valitsemistasu 2017 Allikas: Pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused 12. Jooksva tasu peamiseks komponendiks on valitsemistasu. Ülejäänud osa sõltub eelkõige fondivalitseja investeerimisotsustest (tehingutasud, teiste investeerimisfondide tasud), mille detailne reguleerimine riigi poolt ei ole mõistlik. Fondivalitsejatel peavad professionaalsete investoritena säilima vabad käed investeerimisotsustes, mis tagavad nende arvates maksimaalse tootluse arvestades finantsturgude arenguid, fondi investeerimisstrateegiat ja seadusandlikku raamistikku. Seetõttu ei ole ka siiamaani neid kulusid lisatud valitsemistasu alla, et vältida fondivalitseja huvide konflikti, mis tuleneb fondi tootlusele pandud ootuste ja fondivalitsejate omanike kasumitaotlusest. Ehk teisisõnu ei pea fondivalitseja tingimata loobuma investeeringust, mis on ühest küljest tulus, kuid samas omab näiteks kõrget tehingukulu. Kuigi seadusega pole täpselt reguleeritud, kui palju võib pensionifondi arvelt kulusid teha, siis fondivalitsejad on omaalgatuslikult seda fondi tingimustes piiranud. Maksimaalselt on need kulud senise praktika kohaselt 3% fondi varadest aastas. 1.1.4 Valitsemistasu seos vara mahuga 13. Üks olulisemaid investeerimisfondide tasumäärasid mõjutavaid tegureid on mastaabiefekt. Mastaabiefekt väljendub eelkõige fondivalitseja püsikulude sõltumatuses fondi varade mahust. Samuti võib mastaabiefekt tekkida fondi varast sõltuvate tasude alanemises suurte mahtude korral (II sambas näiteks EVK tasud ja depootasu). Eelduslikult peaksid suuremate fondivalitsejate, juhul kui investeerimisstrateegiad on sarnased, valitsemistasude määrad olema madalamad väiksemate fondide omast. Jooniselt 3 on näha, et kuni 2011. aastani kasvas valitsemistasu tulu kokku kiiremini kui II samba varade maht. Alates 2012 aastast, mil jõustus fondide mahust sõltuv valitsemistasu regressioon, on see tendents järk järgult muutunud vastupidiseks. 7 Seletuskirja lisa 1 Joonis 3. Kohustuslike pensionifondide vara summa ja valitsemistasu tulu muutus absoluutväärtuses (punktiiriga on toodud prognoos). 7 000 70 Miljon EUR Miljon EUR 6 000 60 5 000 50 4 000 40 3 000 30 2 000 20 1 000 10 0 0 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 2021 Varad (vasak skaala) Valitsemistasu (parem skaala) Allikas: pensionifondide aruanded, AS Pensionikeskus, rahandusministeeriumi arvutused 14. Vaatamata mahtude kasvule ei saabu piisav mastaabiefekt pensionifondivalitseja jaoks kohe esimestel aastatel. Süsteemi loomisel on kulud piisavalt suured ja mahud väikesed, et isegi mõnevõrra kõrgemate tasudega olid esimestel aastatel kõik pensionifondivalitsejad kahjumis. Sõltuvalt fondivalitsejast oli see periood erinev. Samuti tuleb arvestada, et riigi poolt ettenähtud kohustuslik omakapitalinõue oli kuni 2016. aastani võrreldes tänasega oluliselt kõrgem2, mis tegi süsteemi veel täiendavalt kallimaks. Seetõttu ei näinud riik otsest vajadust arvestada regulatsioonis mastaabiefekti mõju kohe süsteemi loomisest. Vastavad muudatused tehti süsteemi jälgides ja sobival ajahetkel. 15. Viimase kuue aastaga on keskmine valitsemistasu langenud umbes kolmandiku võrra (0,49 protsendipunkti). Swedbankil langes valitsemistasu 41%, LHV-l 36%, SEB-l 20% ja Luminoril 14%. Tasud on langenud kõigil fondivalitsejatel, kuid kuna fondimahtude alg- ja lõpptase on olnud erinev, siis pole need muutused üks ühele võrreldavad. Siiski, kui vaadata joonisel 4 toodud trende ja kaaluda tulemus fondimahtudega, siis väikseima tasuga fondivalitseja on konkurentsitult Tuleva. Järgnevad Luminor ja SEB, siis Swedbank ning kalleim on LHV. Seega, kuigi suurematel fondivalitsejatel on tasud alanenud kiiremini, siis arvestades varade mahtusid on väiksemad kuluefektiivsemad. Oluline on lisada, et vahepeal muutunud fondivalitsejate kapitalinõuded teevad erinevate aastate tasude võrdluse fondi mahtude järgi keerulisemaks. 2 Kuni 2016. aastani oli algkapitali nõue 3 miljonit eurot ja täiendavate omavahendite nõue 1% fondi vara väärtusest, mis ei ületa 1 miljardit eurot. 1 miljardit ületavas osas oli nõue 0,02% fondi vara väärtusest. Alates 2017 aastast on algkapital 1 miljon eurot. Täiendavate omavahendite määr on 0,5% vara väärtuse korral kuni 1 miljard eurot ja sealt edasi 0,02%. 8 Seletuskirja lisa 1 Joonis 4. Kohustuslike pensionifondivalitsejate keskmise valitsemistasu muutus fondimahtude kasvades aastatel 2012 ja 2018. Swedbank2018 1500 LHV2018 1000 SEB2018 Swedbank2012 500 SEB2012 Luminor2018 LHV2012 Tuleva2018 Luminor2012 0 0% 0.5% 1% 1.5% 2% Valitsemistasu Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused 1.1.5 Valitsemistasu seos fondi tootlusega 16. Tihti väidetakse, et kõrgem valitsemistasu tähendab ka pikaajaliselt kõrgemat tootlust, sest investeeritakse kõrgema riskiga, kuid ka suurema tootluse ootusega varadesse. 2018. aasta alguseks on paljud pensionifondid turul olnud üle 15 aasta ja mitmed fondid ligi 10 aastat. Kuigi pensionifondide investeerimisstrateegiad on ilmselgelt veel pikemad, on võimalik teha siiski ka esmaseid järeldusi. Võrdlemise teeb keerulisemaks asjaolu, et mitmed II samba fondid tulid turule peale finantskriisi ning nende tootluses ei ole sees 2008. aasta finantsturgude suurt langust. Samuti on viimase pooleteise aasta jooksul tulnud turule mitu indeksfondi, mille ajalugu on liialt lühike selliseks võrdluseks. 17. Jättes kõrvale indeksfondid, siis tõepoolest on näha kerget, kuid mitte väga tugevat, seost fondi tootluse ja valitsemistasu vahel. Siiski oluline on arvestada kõiki eelpooltoodud asjaolusid ja fondide mahtusid, mis teeb võrdluse usaldusväärsuse väiksemaks. Samas, kui võrrelda ainult ühe fondivalitseja sees eri liiki fonde, siis üldiselt on kõrgemat tasu võtvad fondid näidanud ka paremat tootlust. Samas on mitmeid fondipaare, kus isegi 15 aastane investeerimisperiood ei too esile kõrgema 9 Seletuskirja lisa 1 tasu eelist paremaks tootluseks – nt SEB Optimaalne ja Progressiivne fond või ka LHV konservatiivsed fondid võrreldes LHV M fondiga. Joonis 5. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu ja tootluse vaheline seos. LHV Indeks 10 8 SEB Indeks Luminor A Pluss LHV L Swedbank K90-99 6 Swedbank K4 LHV XL Luminor A Luminor B LHV S LHV M SEB Energ LHV XS Swedbank K3 4 SEB Opt SEB Prog Luminor C Swedbank K2 SEB Kons Swedbank K1 2 Tuleva MV Tuleva MA 0 0 .5 1 1.5 Tasu 2018 Allikas: AS Pensionikeskus, rahandusministeeriumi arvutused 1.1.6 Valitsemistasu seos fondi investeeringutega 18. Pensionifondivalitsejad on kujundanud fondide tasud sõltuvalt fondi investeerimisstrateegiast ja fondi riski tasemest. Madalamad on tasud passiivselt juhitud fondidel ja konservatiivsetel fondidel. Aktsiariski tõustes tõuseb ka fondi tasu. Kuigi nagu jooniselt 5 on näha, ei pruugi kõrgem tasu ja aktsiarisk tähendada osakuomaniku jaoks suuremat tootlust. Võrreldes erinevate pensionifondivalitsejate sama tüüpi fonde, siis on näha üsna suurt tasude varieeruvust. Näiteks kõige populaarsemate progressiivsete fondide tasud prospektis erinevad kuni 0,5 protsendipunkti võrra (1,5%-2%) ja tegelikud tasud 0,53 protsendipunkti võrra (0,85%-1,38%). Kui Luminori tegelik kõrgem valitsemistasu on põhjendatud fondivalitseja mõnevõrra väiksematest mahtudest, siis ülejäänud fondivalitsejate mahud on rohkem sarnased. 10 Seletuskirja lisa 1 19. Joonisel 6 on võrreldud nelja progressiivse pensionifondi (Swedbank K3, SEB Progressiivne, LHV L ja Luminor A) investeeringute jaotust aastatel 2014, 2016 ja 2017. Aastatel 2014 ja 2016 olid Swedbanki, SEB ja Luminori fondide investeeringute jaotus suhteliselt sarnane. Suur osa varast oli investeeritud võlakirja- ja aktsiafondidesse ning otseinvesteeringuid tehti vähe. 2017. aastal muutusid oluliselt Swedbanki ja SEB fondide investeeringud – fondiinvesteeringud asendusid otseinvesteeringutega aktsiatesse ja võlakirjadesse ning vähenes ka hoiuste osakaal. Muudatuse ajendiks oli suure tõenäosusega soov kasutada ka edaspidi valitsemistasu mahust sõltuva regressiooni arvutuses 10% määra 15% asemel. Muudatusega ei läinud kaasa Luminor, kelle investeeringute jaotus jäi suuresti samaks. Joonise 6 põhjal ei saa siiski teha järeldust, kas muudatus investeerimispoliitikas oli Swedbanki ja SEB jaoks ka sisuline või vormiline (järgitakse mõnda indeksit vms). 20. Teistest erinev on olnud LHV investeeringute jaotus. Peamiselt teeb LHV otseinvesteeringuid ja teistesse fondidesse investeerib vähem. Aastatel 2014 ja 2016 oli küll märkimisväärne osakaal varast hoiustes, mis 2017. aastal oluliselt vähenes. LHV puhul torkab silma, et vaatamata fondi strateegiale, mis lubab kuni 50% varast investeerida aktsiatesse, on aktsiainvesteeringute osakaal olnud alla 20% (koos kinnisvarafondidega kuni 27%). Seega on LHV pensionifond L tegelike investeeringute poolest olnud pigem tasakaalustatud strateegiaga (kuni 25% aktsiaid) pensionifond. Joonis 6. Progressiivsete fondide investeeringute jaotus (vasak skaala) ja valitsemistasu (parem skaala) aastatel 2014, 2016 ja 2017. 100% 2,0% 80% 1,5% 60% 1,0% 40% 0,5% 20% 0% 0,0% 2014 2016 2017 2014 2016 2017 2014 2016 2017 2014 2016 2017 Swedbank K3 SEB Progressiivne LHV L Luminor A Võlakirjafondid Võlakirjad Aktsiad Aktsiafondid Kinnisvarafondid Private Equity fondid Muu Hoiused Valitsemistasu Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused 21. Vaadates üldiselt investeeringute jaotust, siis on progressiivsed fondid olnud pigem kas nö fondifondid või investeerinud pigem konservatiivsemalt kui fondi investeerimisstrateegia järgi saaks järeldada. Fondide investeeringute jaotus ei peegelda seega otseselt kõrge valitsemistasu võtmise vajadust. 11 Seletuskirja lisa 1 1.1.7 Valitsemistasu seos investeerimisstrateegia aktiivsusega 22. Varasemates pensionifondide tasude analüüsides on käsitletud pensionifondide investeerimisstrateegia aktiivsust ja tasude võimalikku sidumist sellega. Investeerimisstrateegia aktiivsust on kõrvalseisjal keeruline hinnata ja ka seaduse tasemel defineerida, kui just fondivalitseja seda ise ei tee. Nüüdseks on fondivalitsejad turule tulnud passiivse investeerimisstrateegiaga indeksfondidega, kus tasud on ka oluliselt madalamad (st alla 0,5%) kui ülejäänud fondidel. Enamus neist fondidest on nö agressiivse investeerimisstrateegiaga ehk kuni 75% varast investeeritakse aktsiatesse. 23. Võrreldes agressiivsete pensionifondidega on indeksfondide valitsemistasud oluliselt madalamad (vt lisa 2). Teisest küljest on võimalik nüüd võrrelda, kas nö aktiivselt juhitud fondide investeeringud erinevad ja pakuvad suuremat lisandväärtust võrreldes passiivsete fondidega, mida varem ei olnud võimalik teha, kuna puudusid adekvaatsed võrdlusindeksid. Indeksfondide ajalugu on liiga lühike, et teha adekvaatset võrdlust lisandväärtuse osas. Võrrelda saab kuivõrd erinevad sama fondivalitseja aktiivselt ja passiivselt juhitud agressiivse pensionifondi osaku puhasväärtused. 24. Joonisel 7 on toodud LHV, Swedbanki ja SEB pensionifondide osakute puhasväärtuse (NAV) muutus perioodil detsember 2016 kuni veebruar 2018, sulgudes on fondi nime järel tegelik valitsemistasu 2017. aasta seisuga. LHV fondide NAV-ide mustrid erinevad teineteisest olulisel määral. Kuivõrd pensionifond XL on sarnase konservatiivse hoiakuga nagu L, siis fondi NAV on oluliselt vähem volatiilsem kui otseselt aktsiaturgude muutusest sõltuv LHV pensionifondi Indeks NAV. Kontrastina on teises äärmuses SEB, kus kahe Energilise pensionifondi NAV-i liikumine on pea täpselt sama. Vahepeale jäävad Swedbanki fondid, kelle K4 pensionifondi NAV on näidanud küll paremat tulemust võrreldes indeksfondiga, kuid mõlema NAV-i muster on siiski äärmiselt sarnane. Swedbanki NAV-ide erinevus tuleneb eelkõige 2017. aasta esimese poole tulemustest, hiljem on mõtlema fondi NAV-i muutus väga sarnane. Joonis 7. LHV, Swedbanki ja SEB agressiivsete pensionifondide osaku puhasväärtuse võrdlus. 1,12 1,12 1,12 1,1 1,1 1,1 1,08 1,08 1,08 1,06 1,06 1,06 1,04 1,04 1,04 1,02 1,02 1,02 1 1 1 0,98 0,98 0,98 12.2016 06.2017 12.2017 12.2016 06.2017 12.2017 12.2016 06.2017 12.2017 LHV XL (1,33%) Swedbank K4 (0,92%) SEB Energiline (1,32%) LHV Indeks (0,39%) Swedbank K90-99 (0,49%) SEB Energiline Indeks (0,29%) Allikas: AS Pensionikeskus, rahandusministeeriumi arvutused 12 Seletuskirja lisa 1 25. Lühikese võrdlusperioodi põhjal on näha, et mitmete fondivalitsejate aktiivselt ja passiivselt juhitud fondide tulemused on väga sarnased. Kuigi pikaajaliselt võib tulemus olla teistsugune, siis nende andmete pealt ei ole kõrgema valitsemistasu vajalikkus agressiivsetel aktiivselt juhitud fondidel otseselt põhjendatud. 1.1.8 Valitsemistasu võrdlus täiendava kogumispensioni pensionifondide tasudega 26. Täiendava kogumispensioni ehk III samba fondide tasusid ei ole reguleeritud sellisel kujul nagu kohustuslikus kogumispensionis. III sambas puudub nii tasude ülempiir kui ka tasude vähendamise kohustus sõltuvalt varade mahust. III sambas on võimalik võtta lisaks valitsemistasule ka osakute väljalasketasu ja osakute tagasivõtmistasu. Samuti ei pea depootasu maksma valitsemistasu arvelt, nagu kohustuslikus kogumispensionis. 27. Keskmine valitsemistasu koos depootasuga oli 2017. aasta lõpus 1,43 protsenti, mis on sarnane kohustusliku kogumispensioni keskmisega mõni aasta tagasi. Siiski siia lisanduvad osadel fondidel ka osakute väljalasketasu ja osakute tagasivõtmistasu, mis oli kõigil fondidel, mis võtsid tasu, 1 protsent. Joonis 8. Täiendava kogumispensioni fondide tasumäärad 2018. aasta alguses. 2,0% Valitsemistasu Depootasu Osakute tagasivõtmistasu Osakute väljalasketasu 1,5% 1,0% 0,5% 0,0% Swedbank V1 Swedbank V2 Swedbank V3 LHV Täiendav SEB Tasakaalukas SEB Aktiivne LHV Indeks Pluss Luminor Aktsiad 100 Luminor Intress Pluss Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused 28. Vaatamata regulatiivsete piirangute puudumisele ja III samba 30 korda väiksemale mahule (alla 140 miljoni euro) on tasud seal võrreldavad kohustusliku kogumispensioni tasudega. Veel 2014. aastal oli II samba keskmine valitsemistasu võrdne tänase III samba keskmise tasuga. Täiendav osakute tagasivõtmistasu ja väljalasketasu tulu moodustavad suhteliselt väikese osa kogu teenustasutulust. Kohustusliku kogumispensioni mastaabisääst ulatub ka III sambani, kuna kulubaas (kontor, tööjõud jne) on sama ning samuti tehakse ka mitmeid investeerimisotsuseid fondide üleselt (kõikide sammaste fondid kokku). 13 Seletuskirja lisa 1 1.1.9 Valitsemistasu võrdlus teiste riikidega 29. Pensionifondide tasude võrdlust teiste riikide samaväärsete pensionifondide tasudega on alati keeruline teha. Pensionisüsteemid ja regulatsioonist tulenevad kohustused on erinevad. Samuti jääb lahtiseks, mis tasusid täpselt võrreldakse – kas võrdluses on toodud kõik tasud, mis fondi arvelt on võimalik võtta, või ainult osa neist. Tulemusi mõjutab ka mastaabiefekt, mis on Eestis hakanud tööle, kuid võrreldes enamuste OECD riikidega on Eesti pensionifondide mahud veel marginaalsed. 2016. aasta lõpus oli näiteks kogu Eesti II samba pensionifondide maht kokku umbes neli korda väiksem kui maailma suuruselt 300-s pensionifondi maht. Üksikute II samba fondide lõikes oli erinevus loomulikult veelgi suurem. Joonis 9. Pensionifondide mahud OECD riikides. 3 000 250 200 Miljard USD 2 000 % SKP-st 150 100 1 000 50 0 0 Tsiili USA Austraalia Rootsi Türgi Slovakkia Kanada Itaalia Soome Eesti Holland L-Korea Iisrael Iirimaa Portugal Läti Sloveenia UK Taani Hispaania Poola Saksamaa Luksemburg Jaapan Sveits Island Tsehhi Ungari Kreeka Prantsusmaa Mehhiko Uus-Meremaa Miljard USD % SKP-st Allikas: OECD 30. Rahvusvaheliselt võrreldavaid pensionifondide tasude numbreid on keeruline leida. Ainus enam vähem aktsepteeritav andmebaas on OECD-l, kus tasude suurused arvutatakse sarnase meetodiga. Vaatamata sellele pole kindlust, et kõikide riikide tasud või kulud sisaldavad kõiki fondi arvelt võetavaid tasusid. Andmebaasi usaldusväärsust mõnevõrra kõigutab ka fakt, et osades riikide tasude numbrid kõiguvad aastate lõikes päris palju. Näiteks Soome keskmine tasumäär on viimastel aastatel kõikunud vahemikus 0% kuni 0,7% ja Belgial 0,2% kuni 2,1%. Eesti on asunud OECD tasude edetabelis varasematel aastatel viimaste seas, kuid tasude langus on meie positsiooni vaikselt parandanud. OECD riikide kaalumata keskmine pensionifondide valitsemistasu on vahemikus 0,5-0,7%. 14 Seletuskirja lisa 1 Joonis 10. Pensionifondide keskmised tasumäärad valitud3 OECD riikides 2016. aastal. 4,0 3,5 % varadest 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0 Tsiili Läti Eesti Austraalia Soome Kanada Sloveenia Austria Norra Slovakkia Portugal Holland Poola Belgia Tsehhi Hispaania Luksemburg Taani Sveits Island Ungari Allikas: OECD 31. Investeerimisfondide (sh pensionifondide) tasude langusest raporteerivad enamik riike. Näiteks USA avatud ja börsil kaubeldavate fondide (va rahaturu ja fondifondid) kaalutud keskmine kulude määr on langenud viimase 15 aastaga umbes 0,4 protsendipunkti võrra. Oma rolli mängib ka passiivsete indeksfondide suurenev populaarsus, mille turuosa on kasvanud juba kolmandikuni 2016. aasta lõpu seisuga. 3 Joonisel on toodud riigid, kelle andmed olid OECD andmebaasis olemas. 15 Seletuskirja lisa 1 Joonis 11. USA investeerimisfondide kaalutud keskmise tasude muutus. Allikas: https://corporate1.morningstar.com/ResearchLibrary/article/810041/us-fund-fee-study-- average-fund-fees-paid-by-investors-continued-to-decline-in-2016/ 32. Tabelis 1 on toodud USA investeerimisfondide tasude muutus fonditüüpide lõikes. Trend on kõigil fonditüüpidel sarnane joonisel 11 tooduga. Tabelist on muuhulgas näha, et nii aktsia kui ka võlakirjafondide tasude keskmine erinevus on suhteliselt väike. Tabelis ei ole toodud alternatiivsete fondide tasusid, mis oli 2016. aastal USA-s 1,34%, sealjuures veel 2013. aastal olid see 1,27%. Siiski Eesti pensionifondid teevad otse alternatiivseid investeeringuid väga väikeses mahus ja neid investeeringuid tehakse peamiselt teiste fondide kaudu. 16 Seletuskirja lisa 1 Tabel 1. USA investeerimisfondide tasude muutused fondiliikide lõikes. Allikas: https://www.ici.org/pdf/per23-03.pdf 1.1.10 Fondivalitseja tulud, kulud ja kasum 33. Alates 2012. aastast peavad fondivalitsejad esitama oma aastaaruandes eraldi ainult kohustuslike pensionifondide valitsemisega seotud kasumiaruande. Kuigi need aruanded ei ole auditeeritud, on võimalik nende põhjal hinnata fondivalitsejate kohustusliku kogumispensioniga seotud tegevuse tulusid, kulusid ja kasumlikkust. 34. Varasemad andmed kui 2012, on täpselt olemas ainult LHV kohta, kes kuni 2012. aastani oli oma tegevusega keskmiselt nullis, st puudus märkimisväärne kasum või kahjum. Alates 2013. aastast on LHV kasum hüppeliselt suurenenud kasvades 28%-lt teenustasu tuludest 53%-ni (6,8 miljonit eurot) 2017. aastal. Ülejäänud fondivalitsejate kasumid on viimastel aastatel olnud mõnevõrra väiksemad, jäädes siiski enamasti kõrgemale kui 25% teenustasutulust. 2017. aastal moodustas kasum keskmiselt 38% müügituludest. Fondivalitsejate kasumlikkusest on rohkem kirjutatud ka järgmises peatükis. 35. Teine oluline kulukomponent on müügi- ja nõustamiskulud, mis keskmiselt moodustasid 32% teenustasu tulust 2017. aastal. Märkimisväärselt kõrge oli see SEB-l (52%) ja Swedbankil (43%). 17 Seletuskirja lisa 1 36. Nõustamisteenus on vajalik pensionikogujate teadlikkuse suurendamiseks ja individuaalsete pensioniotsuste tegemiseks. Siiski on kohustuslik kogumispension suhteliselt standardiseeritud teenus, kus sissemaksed ja väljamaksed on väga täpselt reguleeritud ning inimeste valikuvõimalused on piiratud. Seetõttu ei ole kõrged nõustamiskulud, mis teevad süsteemi kalliks, kohustuslikus kogumispensionis alati ratsionaalsed. Alternatiivina võib kaaluda näiteks nõustamisteenuse tsentraliseerimist, kuid kuna riigil ei ole kohe välja pakkuda vastavaid lahendusi, ei ole võimalik ja mõistlik seda teenust otseselt piirata. 37. Müügi- ja nõustamisteenuse teine kulukomponent on müük. Kuigi praktikas võib nende eristamine olla keeruline, siis sisu mõttes tähendab see pigem fondivalitsejale uute klientide leidmist. Müük on oluline tagamaks süsteemis konkurentsi, kuid teisalt on tegemist ka kuluga, mis teatud tasemest ei loo enam otseselt lisandväärtust. See tähendab, et iga täiendav kuluühik müügile on fondivalitseja jaoks järjest ebaefektiivsem. Ka süsteemselt on olemas murdepunkt, kust alates suurem müügikulu ei loo täiendavat lisandväärtust näiteks kõrgema (keskmise) tootluse või suurema konkurentsi näol. Näiteks kuigi Swedbanki ja SEB müügi- ja nõustamiskulud on viimastel aastatel olnud väga kõrged, siis nende turuosa ei ole märkimisväärselt suurenenud (SEB-l isegi langenud). Samas näiteks LHV on suutnud väiksemate kuludega oma turuosa suurendada (osa on tingitud ka fondide ühinemisest). Ka OECD ja Maailmapank on Eesti pensionisüsteemi analüüsides öelnud, et suur müügikulu ei ole kohustuslikus kogumispensionis mõistlik ja seda tuleks piirata. 38. Olemuslikult peaks müügikulu olema püsikulu, mitte vara mahust sõltuv, kuna süsteemis osalevate inimeste arv on piiratud. See tähendab, et fondi mahtude kasvades peaks müügikulu osakaal ka suhtena fondivalitseja tuludesse vähenema. Mitmel fondivalitsejal on tänane praktika siiski pigem teistsugune. Käesolev analüüsis ei vaadata detailselt kohustusliku kogumispensioni müügi- ja nõustamise efektiivsust ja parimaid lahendusi. Siiski näitab esmane numbriline analüüs, et müügikulud tervikuna on ületanud oma optimaalse taseme ning need ei ole enam sellises mahus mõistlikud. Joonis 12. Fondivalitsejate kohustusliku kogumispensioniga seotud kulud ja kasum suhtena vara väärtusesse erinevatel aastatel. 18 Seletuskirja lisa 1 2,5% 2,0% 1,5% 1,0% 0,5% 0,0% LHV 2017 LHV 2012 LHV 2016 SEB 2012 SEB 2016 SEB 2017 TULEVA 2017 SWEDBANK 2016 SWEDBANK 2017 Luminor 2012 Luminor 2016 Luminor 2017 SWEDBANK 2012 -0,5% -1,0% Depootasu Registripidaja, järelevalve ja tagatisfondi tasu Tööjõukulu Turundus ja müük Muu kulu Kasum Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused Joonis 13. Fondivalitsejate kohustusliku kogumispensioniga seotud kulud ja kasum absoluutväärtuses erinevatel aastatel. 15 Miljon EUR 10 5 0 LHV 2012 SEB 2017 TULEVA 2017 LHV 2016 LHV 2017 SEB 2012 SEB 2016 SWEDBANK 2016 SWEDBANK 2017 Luminor 2012 Luminor 2016 Luminor 2017 SWEDBANK 2012 Depootasu Registripidaja, järelevalve ja tagatisfondi tasu Tööjõukulu Turundus ja müük Muu kulu Kasum Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused 39. Müük ja nõustamine ning kasum kokku moodustavad keskmiselt üle 2/3 fondivalitsejate teenustasutulust. 10-15% teenustasutulust ehk 0,12-0,18% vara mahust moodustavad nö kohustuslikud kulud, milleks on depootasu, tagatisfonditasu, keskregistri tasu ja järelevalvetasu. Sellest omakorda umbes 60% on depootasu. Enamikel fondivalitsejatel on depootasud 2017. aastal vähenenud vaatamata fondi mahtude kasvule ehk on näha konkurentsi ja mastaabisäästu selles teenuses. Tööjõu ja kontorikulud, mis olemuselt on suuresti püsikulu, ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. 19 Seletuskirja lisa 1 1.1.11 Fondivalitseja omakapitali tootlus 40. Omakapitali tootlus on tavapärasemaid ettevõtte omanike tulumäära mõõdikuid. Kohustuslikus kogumispensionis on kohustuslik minimaalne omakapital riigi poolt määratud seadusega. 2017. aastast alanesid fondivalitsejate kapitalinõuded ning alates sellest on kohustuslik omakapital kuni 1 miljardi vara väärtuse osas 0,5% ja seda ületaval osal 0,02%. Lisaks on ka üldine miinimum 1 miljon ulatuses (varem oli 3 miljonit eurot). Kapitalinõuete mitmekordse vähendamise üheks eesmärgiks oli fondivalitsemise teenuse odavamaks tegemine (sh väiksem kasumiootus). 41. Riik on hinnanud, et seadusega määratud kapitalinõuded on piisavad, tagamaks fondivalitseja tegevuse jätkusuutlikkust ja samas ka investorite kaitse. Seda loomulikult eeldusel, et fondivalitsejad täidavad kõiki muid seaduses toodud nõudeid. Investorite kaitse juures on oluline vaadata terviklikku garantiiskeemi. 42. Mõistliku kasumi suurust kohustuslikus kogumispensionis saaks teoreetiliselt hinnata kasutades omakapitali hinna leidmiseks CAPM (capital assets pricing model) mudelit. Seda mudelit kasutab näiteks Konkurentsiamet monopoolsete ettevõtete mõistliku kasumi hindamisel ja rahandusministeerium AS Pensionikeskuse4 hindade reguleerimisel. Mudeli kasutamise eelduseks on siiski detailne kulude kontroll reguleerija poolt, vastasel juhul regulatsioon praktikas ei tööta. Kasutades konkurentsiameti metoodikat5 ja USA andmeid6 varahalduse riskitasemest (beta) oleks mõistlik omakapitali tootlus analüüsi valmimise hetkel umbes 7-8%. Arvestades Eesti kohustusliku kogumispensioni turu eripära (garanteeritud sissemaksed jm) võiks hinnata, et pigem on beta ja mõistlik omakapitali tootlus sellest isegi väiksem. 43. Jooniselt 14 on näha, et fondivalitsejad hoiavad bilansis oluliselt rohkem omakapitali kui on seadusega nõutud. See tähendab omakorda, et omanikel on ka suurem kasumiootus. Võrreldes CAPM mudeliga arvutatud omakapitali tootlusega on hetkel fondivalitsejate kasumlikkus nö mõistlikust tasemest kordades suurem. Arvestades ainult kohustuslikku omakapitali, siis ulatub see LHV-l ja Luminoril üle 100%, kuid märkimisväärselt kõrge on see ka teistel (va Tuleva). 4 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/8201/4022/EVK_leping_lisa.pdf# 5 Näiteks www.konkurentsiamet.ee/file.php?25779 6 http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/New_Home_Page/datafile/Betas.html 20 Seletuskirja lisa 1 Joonis 14. Fondivalitsejate kasumi ja omakapitali suhe erinevatel aastatel. 140% 120% 100% 80% 60% 40% 20% 0% Luminor 2013 Luminor 2016 Luminor 2017 SEB 2017 TULEVA 2017 LHV 2013 LHV 2016 LHV 2017 SEB 2013 SEB 2016 SWEDBANK 2013 SWEDBANK 2016 SWEDBANK 2017 -20% Kasum/tegelik omakapital Kasum/nõutud omakapital Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused 1.1.12 Valitsemistasude languse algatused 44. 2010. aastani püsisid pensionifondide valitsemistasud sisuliselt muutumatutena. 2010. aastal rakendus esimest korda pensionifondide vara mahust sõltuv valitsemistasu vähendamise kohustus. Omaalgatuslikult on fondivalitsejad vähendanud ainult konservatiivsete fondide tasusid, ülejäänud pensionifondide tasud on langenud seadusest tuleneva kohustusega. 2009. aastal alanesid LHV XS ja S tasud vastavalt 1,38%-lt 0,9%-le ja 1,5%-lt 1,2%-le. SEB vähendas oma konservatiivse fondi tasu 2010. aastal 1,2%-lt 0,95%le ja 2017. aastal 0,49%-le. Swedbank K1 tasu langes 2013. aastal 1,19%-lt 0,9%-le ja 2017. aastal 0,29%-le. Kuigi tasude langused on konservatiivsetel fondidel olnud kiired, siis nende fondide osakaal koguturust moodustas 2017. aasta lõpus ainult 6%, mistõttu mõju keskmise tasu muutusele on olnud väike. 45. Fondivalitsejate passiivsust tasude alandamisel on kindlasti vähendanud ka viimastel aastatel pidev regulatiivne sekkumine fondide tasudesse. Regulaatoril on olnud valik, kas oodata muutust või muuta ise. Valitud on pigem regulatiivne sekkumine, kuna senised turupoolsed algatused tasude alandamiseks pole olnud piisavad. Teisest küljest fondivalitsejad ise on olnud äraootaval seisukohal, kas ja millisel viisil riik järgmisena tasudesse sekkub, mistõttu pole tahetud lisaks täiendavalt tasusid langetada. 46. Seaduse jõul on tasud alanenud 15 pensionifondil. Ülejäänud fondide tasud olid 2018. aasta alguses madalamad kui 0,5%. Sellest piirist allapoole ei ole fondivalitsejal otsest kohustust tasusid 21 Seletuskirja lisa 1 langetada. Languse ulatus sõltub fondivalitseja kohustuslike pensionifondide vara mahust ja prospektis olevast nö algsest valitsemistasust. Tabel 2. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasude määrad aastatel 2012 ja 2018. Roheliselt taustal on tasu, mis on perioodil 2012-2018 langenud fondivalitseja initsiatiivil ja sinisega tasu, mis on langenud seaduse sunnil. Tingimused/porspekt Tegelik 2 012 2 018 2 012 2 018 Swedbank K1 1,19% 0,29% 1,19% 0,29% Swedbank K2 1,49% 1,49% 1,44% 0,80% Swedbank K3 1,59% 1,59% 1,37% 0,85% Swedbank K4 1,59% 1,59% 1,59% 0,85% Swedbank K90-99 - 0,49% - 0,49% SEB Kons 0,95% 0,49% 0,95% 0,49% SEB Opt 1,30% 1,30% 1,30% 0,84% SEB Prog 1,50% 1,50% 1,37% 1,12% SEB Energ 1,70% 1,70% 1,70% 1,10% SEB Energ Indeks - 0,29% - 0,29% LHV XS 0,90% 0,90% 0,90% 0,59% LHV M 1,60% 1,60% 1,60% 1,01% LHV XL 2,00% 2,00% 2,00% 1,26% LHV S 1,20% 1,20% 1,20% 0,68% LHV L 2,00% 2,00% 1,94% 1,26% LHV Indeks - 0,39% - 0,39% Nordea A Pluss 1,70% 1,70% 1,70% 1,46% Nordea A 1,60% 1,60% 1,60% 1,38% Nordea B 1,50% 1,50% 1,50% 1,29% Nordea C 0,90% 0,90% 0,90% 0,70% Tuleva MA 0,34% 0,34% Tuleva MV 0,34% 0,34% Keskmine 1,56% 1,61% 1,45% 1,02% Allikas: pensionifondide aruanded 22 Seletuskirja lisa 1 1.2 Valitsemistasu regulatsiooni alternatiivid 47. 2019. aastal kaob investeerimisfondide seadusest ära kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäär. 48. Senise tasude praktika põhjal saab hinnata, et valitsemistasu piirmääral selle tänasel tasemel ei ole juba turul tegutsevatele fondidele mõju. Hetkel on ainult kahe pensionifondi – LHV L ja LHV XL, prospektis toodud tasud võrdsed seaduses sätestatud piirmääraga (vt lisa 2). Kõikide ülejäänud fondide tasud on piirmäärast madalamad. Tegelikud valitsemistasud jäävad aga piirmäärast veelgi kaugemale. Kartust, et tasud tõuseksid pärast piirmäärade kadumist, ei toeta fondivalitsejate finantsaruanded, kuna nendest ei nähtu potentsiaalset finantsilist jätkusuutmatust, pigem on olukord vastupidine. 1.2.1 Valitsemistasu piirmäära vähendamise vajadus ja eesmärk 49. Vaatamata pensionifondide valitsemistasude suhteliselt kiirele langusele, näitas peatükis 1.1 toodu, et valitsemistasud on endiselt üsna kõrged ja ruumi suuremaks efektiivsuseks on jätkuvalt. Valitsemistasu saab regulatiivselt vähendada kas muutes piirmäära või mahust sõltuva regressiooni allahindluse astet või määra. Arvutused näitavad, et mõlema alternatiivi mõju keskmisele valitsemistasule on nii kohe peale muudatust kui ka pikas perspektiivis sisuliselt sama. 50. Viimastel aastatel on mitu korda muudetud valitsemistasu sõltumist varade mahust. Viimane muudatus jõustus alles 2018. aastal. Muudatuse eesmärk oli langetada keskmist valitsemistasu senisest kiiremini, kuid samas motiveerida fondivalitsejaid tegema rohkem otseinvesteeringuid, sh eriti just Eestisse. Seletuskirjas oli ka toodud, et valitsemistasu 10-protsendilise allahindluse määra kasutamine on mõeldud ainult nendele fondidele, kes teevad ka tegelikkuses otseinvesteeringuid, mitte ei peegelda teisi fonde või indekseid. Praktikas aga muudatuse mõju ja erisuse kasutamine polnud päris selline nagu oli muudatuse eesmärk. 51. Erinevad analüüsid7 toovad välja, et investeerimisfondide tasud ja ka teenus ise on muutunud konkurentsi, tehnoloogia arengu jm mõjul järjest odavamaks. Sama kinnitavad Eesti pensionifondivalitsejate finantsandmed. Arvestades kohustusliku kogumispensioni olemust on 2%line tasude piirmäär käesolevaks ajaks ka rahvusvaheliselt kõrge tase. Tasude regulatsioonis on seega kaks vaadet – tasude üldine tase ja tasude võimalik eristamine investeeringute järgi (vt eelmist punkti). Käesolevalt ei ole kumbki neist oma eesmärki täitvad. 52. Üks aspekt, mida valitsemistasu regulatsiooni puhul silmas pidada, on selle mõju võimalike uute pakkujate lisandumisele. Samas pole kokkuvõttes ka uuele fondivalitsejale suurt vahet, kas 7 Näiteks https://www2.deloitte.com/content/dam/Deloitte/global/Documents/Financial-Services/gx-fsi-europe- fund-expenses-survey-24062015.pdf 23 Seletuskirja lisa 1 piirmäär on senisest madalam või on mahust sõltuv regressioon senisest karmim. Kogumispensioni sissemaksed ja süsteemi vara kokku on ajas kiiresti kasvavad, mistõttu uue fondivalitseja mahud jõuavad järjest kiiremini regressiooni esimese astmeni (hetkel 100 miljonit eurot). Võimalik leevendus oleks ainult siis, kui seadusega nähtaks ette, et esimestel aastatel kehtivad neile senised reeglid. Siiski on analüüsi tegemise hetkel keeruline hinnata, kas võimalik muudatus võib saada tulevikus potentsiaalseks takistuseks turule sisenemisel või mitte. 53. Valitsemistasu piirmäära langetamisel on eesmärgiks võetud jõuda keskmise valitsemistasuga lähiaastatel teiste riikide sarnaste investeerimisfondide ja OECD riikide pensionifondide mediaankeskmise valitsemistasu lähedale. Täpset OECD riikide mediaan valitsemistasu ei ole võimalik OECD andmebaasi põhjal arvutada, kuna osade riikide andmed on sealt puudu. Numbriliselt tähendab eemärk umbes 0,5-0,7 protsendilist valitsemistasu. Mediaankeskmise eelis aritmeetilise keskmise ees on siinkohal üksikute väga suure mahuga riikide mõju keskmisele tasule. Kaalutud keskmine ei pruugi näidata üldist riikide valitsemistasude taset. 1.2.2 Valitsemistasu piirmäära vähendamise võimalused 54. Valitsemistasu piirmäära muutmine mõjutab eelkõige kõrgemate tasudega fondivalitsejaid. Piirmääraga võrdsed on ainult LHV pensionifondide L ja XL prospektis määratud tasud. Nende fondide varade maht moodustab umbes viiendiku kohustusliku kogumispensioni varade mahust. Pooltel pensionifondidel on prospektis toodud tasu kõrgem kui 1,49%, samas nende fondide vara maht moodustab 83% kohustuslike pensionifondide kogumahust. Enamusel nendel fondidel on prospektis toodud tasu 1,5 ja 1,6 protsendi vahel. Joonis 15. Pensionifondide prospektis toodud valitsemistasu ja fondide kumulatiivne varade maht. 2,0% 4,0 1,5% 3,0 Miljard EUR 1,0% 2,0 0,5% 1,0 0,0% 0,0 Tuleva MA SEB Optimaalne Luminor A pluss SEB Energiline Swedbank K3 Swedbank K4 Tuleva MV SEB Progressiivne Swedbank K2 Swedbank K1 LHV XS LHV L LHV S Swedbank K90-99 LHV XL LHV M Luminor C Luminor B LHV Indeks SEB Indeks SEB Konservatiivne Luminor A Valitsemistasu Kumulatiivne varade maht Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused 24 Seletuskirja lisa 1 55. Valitsemistasu piirmäära vähendamine hakkab olulisemat mõju omama turu keskmisele valitsemistasule alles juhul, kui uueks piirmääraks oleks 1,5%. Selline piirmäär vähendaks keskmist valitsemistasu 2019. aastal 0,96%-lt 0,86%-ni. Piirmäära 1,0% korral langeks keskmine tasu aga juba 0,63%-ni. Järgnevatel aastatel langevad tasud aeglasemalt, sõltuvalt varade kasvust, ning lähenevad 0,5%-le, millest allapoole pole fondivalitsejatel kehtiva määruse kohaselt kohustust valitsemistasu vähendada. Joonis 16. Keskmise valitsemistasu prognoos erinevate piirmäärade korral. 1,2% 1,0% 0,8% 0,6% 0,4% 0,2% 0,0% 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 023 2 024 2 025 2,0% 1,8% 1,6% 1,4% 1,2% 1,0% Allikas: rahandusministeeriumi arvutused 56. Valitsemistasu piirmäära muutmine mõjub erinevatele fondivalitsejatele erinevalt. LHV valitsemistasusid mõjutaks iga valitsemistasu piimäära langus. SEB ja Luminori keskmised valitsemistasud hakkaksid langema, kui piirmäär langeks alla 1,7%. Märkimisväärsem oleks neile mõju aga alles 1,5% piirmäärast, sarnaselt Swedbankile. Siiski tuleb arvestada, et sõltumata uuest piimäärast on suurim mõju LHV-le, kuna nende prospektis määratud tasud on teistest oluliselt kõrgemad. Tabel 3. Erinevate valitsemistasu piirmäärade mõju fondivalitsejate keskmisele valitsemistasule Swedbank SEB LHV Luminor Valitsemistasu piirmäär 2 018 2 019 2 026 2 018 2 019 2 026 2 018 2 019 2 026 2 018 2 019 2 026 2,0% 0,82% 0,78% 0,62% 1,05% 1,00% 0,72% 1,18% 1,11% 0,75% 1,35% 1,30% 0,98% 1,8% 0,82% 0,78% 0,62% 1,05% 1,00% 0,72% 1,18% 1,01% 0,71% 1,35% 1,30% 0,98% 1,6% 0,82% 0,78% 0,62% 1,05% 1,00% 0,72% 1,18% 0,91% 0,66% 1,35% 1,29% 0,97% 1,5% 0,82% 0,74% 0,59% 1,05% 0,99% 0,72% 1,18% 0,86% 0,65% 1,35% 1,22% 0,92% 1,4% 0,82% 0,71% 0,58% 1,05% 0,93% 0,69% 1,18% 0,81% 0,63% 1,35% 1,14% 0,86% 1,2% 0,82% 0,63% 0,54% 1,05% 0,80% 0,62% 1,18% 0,71% 0,58% 1,35% 0,98% 0,74% 1,0% 0,82% 0,57% 0,52% 1,05% 0,68% 0,57% 1,18% 0,62% 0,54% 1,35% 0,82% 0,64% Allikas: rahandusministeeriumi arvutused 25 Seletuskirja lisa 1 1.2.3 Valitsemistasu piirmäära vähendamise ettepanek 57. Täitmaks peatükis 1.2.1 seatud eesmärki langetada keskmine valitsemistasu OECD riikide keskmisele tasemele, peaks valitsemistasu piirmäära langetama vähemalt 1,2%-ni. Tulemusena langeb keskmine valitsemistasu 2019. aastal 0,71%-ni ja 2025. aastal 0,59%-ni. Esimesel aastal, st 2019, oleks fondivalitsejate tulu langus keskmiselt 25%. Järgnevatel aastatel on mõju mõne protsendi võrra väiksem võrreldes kehtiva olukorra jätkumisega. 58. Suurim protsentuaalne mõju on 2019. aastal LHV-le, kelle tulud langevad 36% võrra ja väikseim mõju on Swedbankile, kelle tulud langevad 19% võrra. Mõju suurus oleneb eelkõige fondide prospektis (vt lisa 2) toodud valitsemistasu määrast. Mida suurem on see tasumäär, seda suurem on ka mõju. Kuna LHV fondide tasud on võrreldes teiste sama kategooria fondide tasudega kõrgemad, siis on ka nende jaoks mõju suurem. Tabel 4. Fondivalitsejate keskmiste valitsemistasude prognoos 1,2%-se valitsemistasu piirmäära korral. KEHTIV 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026 Swedbank 0,82% 0,78% 0,74% 0,71% 0,69% 0,67% 0,65% 0,63% 0,62% SEB 1,05% 1,00% 0,95% 0,91% 0,86% 0,82% 0,78% 0,75% 0,72% LHV 1,18% 1,11% 1,04% 0,97% 0,91% 0,87% 0,82% 0,79% 0,75% Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% Luminor 1,35% 1,30% 1,26% 1,21% 1,17% 1,12% 1,07% 1,03% 0,98% Keskmine 1,01% 0,96% 0,91% 0,86% 0,82% 0,79% 0,76% 0,73% 0,70% LAGI 1,2 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026 Swedbank 0,82% 0,63% 0,61% 0,59% 0,58% 0,57% 0,55% 0,54% 0,54% SEB 1,05% 0,80% 0,77% 0,73% 0,70% 0,68% 0,66% 0,64% 0,62% LHV 1,18% 0,71% 0,68% 0,66% 0,64% 0,62% 0,60% 0,59% 0,58% Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% Luminor 1,35% 0,98% 0,95% 0,92% 0,88% 0,85% 0,81% 0,78% 0,74% Keskmine 1,01% 0,71% 0,69% 0,66% 0,64% 0,62% 0,61% 0,59% 0,58% Tulude langus %-na 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026 Swedbank 0% 19% 18% 17% 16% 15% 14% 14% 13% SEB 0% 20% 19% 19% 18% 17% 16% 15% 14% LHV 0% 36% 34% 32% 31% 29% 27% 25% 24% Tuleva 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% Luminor 0% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% Keskmine 0% 25% 24% 23% 22% 21% 20% 19% 18% Allikas: rahandusministeeriumi arvutused 26 Seletuskirja lisa 1 1.2.4 Valitsemistasu regressiooni muutmise ettepanek 59. Valitsemistasu piirmäära langetamine ühetaolisele madalale tasemele kõigi jaoks võib oluliselt vähendada motivatsiooni eristuda oma investeerimisstrateegiaga tavapärasest reguleeritud turgudele investeerimise strateegiast. Tulemusena võivad väheneda investeeringud Eestisse, mistõttu kaugenetakse pensionireformi Eesti kapitaliturgude arengu ja majanduskasvu suurendamise eesmärkidest. Kuna senine valitsemistasu eristamine regressiooni määradega ei ole hakanud ka korralikult tööle, siis muudetakse täiendavalt regressiooni määrust. 60. Ettepaneku kohaselt eristatakse täiendavalt fondide mahust sõltuva regressiooni sõltuvalt fondi investeeringutest vähelikviidsetesse ja/või reguleerimata turul kaubeldavatesse instrumentidesse (vt esialgset nimekirja lisast 2). Regressioonis hakkavad nendest investeeringutest sõltuma allahindluse aste (hetkel 100 miljon EUR) ja valitsemistasu alampiirmäär (hetkel 0,5%), kõik muu jääb samaks nagu on kehtivas määruses. Seega uue reegli kohaselt: 1) juhul kui fond teeb eelmainitud investeeringuid alla 10% vara mahust, siis on aste 75 miljonit eurot ja alampiirmäär 0,4%; 2) juhul kui fond teeb eelmainitud investeeringuid 10 kuni 30% vara mahust, siis on aste 100 miljonit eurot ja alampiirmäär 0,5%; 3) juhul kui fond teeb eelmainitud investeeringuid 30% või rohkem vara mahust, siis on aste 150 miljonit eurot ja alampiirmäär 0,6%; 61. Vähelikviidsete ja reguleerimata turul kaubeldavate instrumentidesse investeerimisega võib kaasneda nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. Eeldades, et pensionifondid teevad neid investeeringuid eelkõige Eesti ja lähiriikide turgudele, siis selline erisus võib soosida pikaajalist majanduskasvu. Kohaliku kapitalituru toimimine on majandusele oluline, kuna sellel on otsene seos majanduskasvu ja töökohtade loomisega. Rahastamisallikate avardamine toetab ettevõtluse arengut, parandab elanike sissetulekuid ja seeläbi suureneb riigi maksutulu. Pensionifondide aktiivne osalemine kohalikus majanduses suurendab ettevõtete finantseerimisallikaid, suureneb ka võimalus investeerida uutesse ambitsioonikatesse projektidesse, mis omakorda võimaldab kasvatada käivitatavate äriprojektide arvu ja seeläbi toetada tööhõivet. 62. Eesti investeeringute suurenemisega kaasnevaid süsteemseid riske vaata peatükist 2. Valitsemistasu määruse muutmisega ei soovita siiski otseselt suunata pensionifondide investeeringuid nendesse instrumentidesse, kuid samas tõdeme, et investeeringute mitmekesistamine võib pikas perspektiivis maandada paremini ka investeerimisriske ja suurendada pensionikogujate jaoks erinevate pensionifondide valikut. Seega ei ole muudatus vastuolus kohustusliku kogumispensioni maksimaalse tootluse peaeesmärgiga. 63. Valitsemistasu regulatsiooniga ei muudeta investeerimispiiranguid ja pensionifondid on juba täna teinud eelmainitud vähelikviidseid investeeringuid. Muudatus võib teatud määral suurendada fondivalitsejate motivatsiooni investeerida rohkem vähelikviidsetesse instrumentidesse, mis omakorda võib suurendada investeerimisriski osakuomaniku jaoks. Investeerimisriski suurenemine ei pruugi pikaajalise investeerimishorisondi korral olla halb, kuid on oluline, et osakuomanik oleks sellest teadlik. 27 Seletuskirja lisa 1 Edaspidi tuleb mõelda, kas ja kuidas oleks võimalik paremini iseloomustada fondide riskiprofiili ja analüüsida, kas senine aktsiariski põhine fondide riski taseme eristamine on jätkuvalt sobivaim lahendus. Juhul kui pensionifondid suurendavad oma fondides vähelikviidsete ja suurema riskiga investeeringute osakaalu, siis seda tuleks osakuomanikele selgelt välja öelda. 64. Valitsemistasu regressiooni muutmise täpset mõju on keeruline hinnata, kuna tulemus sõltub paljuski, kui palju teevad fondid edaspidi investeeringuid, mis võimaldaksid neil kasutada laugemat regressiooni. Järgnevas tabelis 5 on toodud kaks stsenaariumi – fondide investeeringute struktuur jääb tänasele tasemele ja LHV suurendab fondide M, L ja XL vähelikviidsete investeeringute osakaalu 30%-ni ja Swedbank fondide K3 ja K4 osakaalu 10%-ni. Esimesel juhul langevad kõikide fondivalitsejate keskmised tasud veelgi madalamale kui on toodud tabelis 4. Teisel juhul jääb LHV keskmine valitsemistasu mõnevõrra kõrgemaks ja Swedbanki keskmine valitsemistasu enam vähem samaks kui ainult valitsemistasu piirmäära langetades. Tabel 5. Fondivalitsejate keskmiste valitsemistasude prognoos 1,2%-se valitsemistasu piirmäära ja regressiooni reeglite muutmise korral. Kehtiv 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026 Swedbank 0,82% 0,78% 0,74% 0,71% 0,69% 0,67% 0,65% 0,63% 0,62% SEB 1,05% 1,00% 0,95% 0,91% 0,86% 0,82% 0,78% 0,75% 0,72% LHV 1,18% 1,11% 1,04% 0,97% 0,91% 0,87% 0,82% 0,79% 0,75% Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% Luminor 1,35% 1,30% 1,26% 1,21% 1,17% 1,12% 1,07% 1,03% 0,98% Turu keskmine 1,01% 0,96% 0,91% 0,86% 0,82% 0,79% 0,76% 0,73% 0,70% Valitsemistasu lagi 1,2% koos regressiooni muutmisega - fondide investeeringud tänase jaotusega 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026 Swedbank 0,82% 0,54% 0,52% 0,50% 0,49% 0,48% 0,47% 0,46% 0,45% SEB 1,05% 0,71% 0,67% 0,63% 0,61% 0,58% 0,56% 0,54% 0,53% LHV 1,18% 0,71% 0,68% 0,65% 0,63% 0,61% 0,60% 0,58% 0,57% Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% Luminor 1,35% 0,90% 0,87% 0,83% 0,79% 0,75% 0,71% 0,68% 0,65% Turu keskmine 1,01% 0,65% 0,62% 0,60% 0,58% 0,56% 0,54% 0,53% 0,51% Valitsemistasu lagi 1,2% koos regressiooni muutmisega - LHV M, L ja XL fondid 30%, Swedbank K3, K4 10% 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026 Swedbank 0,82% 0,61% 0,59% 0,57% 0,56% 0,55% 0,54% 0,53% 0,52% SEB 1,05% 0,71% 0,67% 0,63% 0,61% 0,58% 0,56% 0,54% 0,53% LHV 1,18% 0,82% 0,79% 0,76% 0,74% 0,72% 0,70% 0,69% 0,68% Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% Luminor 1,35% 0,90% 0,87% 0,83% 0,79% 0,75% 0,71% 0,68% 0,65% Turu keskmine 1,01% 0,71% 0,68% 0,66% 0,64% 0,62% 0,60% 0,59% 0,57% Allikas: rahandusministeeriumi arvutused 28 Seletuskirja lisa 1 1.2.5 Valitsemistasu vähendamise mõju 65. Pensionifondivalitsejate seniste finantsaruannete järgi on keeruline järeldada, kas ja kui palju võiks valitsemistasu vähendamine mõjutada fondivalitsejate investeerimisotsuseid. Kohustuslike kulude (depoo, register, järelevalve, Tagatisfond), tööjõukulude ja muu tegevuskulu on keskmiselt alla kolmandiku valitsemistasu tulust. Ainult Luminoril on need kulud umbes pool valitsemistasu tulust. 66. Valitsemistasude langetamise eesmärk ei ole ainult fondivalitsejate kasumi kärpimine, vaid ka müügi- ja nõustamiskulude piiramine. LHV-l ja Luminoril on valitsemistasu languse ulatus väiksem kui kasumi osakaal. Mõlemal fondivalitsejal jääb pärast muudatust kasumi osakaaluks teenustasu tulus endiselt umbes kolmandik. Swedbanki ja SEB langeb valitsemistasu tulu rohkem kui oli kasumi osakaal 2017. aastal. Seega eelduslikult peavad nad vähendama müügikulusid, et jääda kasumisse. Võib eeldada, et tasude langetamise tulemusena võivad mitmed fondivalitsejad vähendada ka senist kõrget omakapitali taset. Tabel 6. Fondivalitsejate peamiste kuluartiklite osakaal valitsemistasu tulust 2017. aastal ja tulu vähenemine 2019. aastal (eeldusel, et investeeringute struktuur ei muutu). Kasum Müügikulud Ülejäänud kulud Tulu vähenemine Swedbank 29% 43% 28% 30% SEB 20% 52% 28% 29% LHV 55% 17% 18% 36% Luminor 50% 3% 47% 30% Allikas: fondivalitsejate aruanded, rahandusministeeriumi arvutused 67. Tasude vähenemisel võib olla pensionifondide tootlusele nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Positiivne mõju on eelkõige siis kui eeldame, et tasude vähendamine ei mõjuta fondide investeeringuid ja brutotootlust. Fondivalitsejate finantsandmete ja fondide seniste investeeringute põhjal on keeruline eeldada, et tasude vähendamine võiks olulisel määral mõjutada nende seniseid investeerimisstrateegiaid. Mõju võib tekkida ka läbi motivatsiooni, st kas fondivalitsejal jääb alles piisavalt motivatsiooni senise investeerimisstrateegiaga jätkamiseks. Valitsemistasu regressiooni muutmine peaks adresseerima just ka motivatsiooni osa. 68. Eeldades, et tasude langus ei mõjuta fondide tootlust, suurendab tasude langus otseselt fondide netotootlust. Ainult tasu piirmäära vähendamine mõjuks positiivselt eelkõige esimesel paarikümnel aastal, hiljem on mõju väiksem kuna nii keskmine valitsemistasu läheneks pikas perspektiivis 0,5 protsendini. Hinnanguliselt suureneb II samba vara väärtus ainult piirmäära vähendamise korral 30 aastaga umbes 3% võrra. Valitsemistasu alampiirmäära langetamine 0,5%-lt 0,4%-le suurendab 40 aastase kogumisperioodi korral vara väärtust 2% võrra. Kogu muudatusettepaneku tulemusena suureneks 40 aastase kogumisperioodi korral vara väärtus umbes 6% võrra. Lähiaastatel suureneks inimeste pensionivara umbes 12-15 miljonit eurot aastas. 29 Seletuskirja lisa 1 69. Tasude vähendamise võimalikku negatiivset mõju on oluliselt keerulisem hinnata, kuna pole teada kas ja mil määral muutuksid fondide investeerimisstrateegiad ning kui palju see täpselt mõjutaks fondide tootluseid. Negatiivne mõju võib kaasneda ka kaudselt, kui väheneksid fondide investeeringud Eestisse (vt ptk 2) ning see mõjutaks majanduskasvu ja I samba pensioniindeksit. 30 Seletuskirja lisa 1 2. Kohustuslike pensionifondide investeeringud Eestisse 70. Peatükis 1 toodud valitsemistasu vähendamise ettepanek võimaldab võtta mõnevõrra kõrgemat valitsemistasu juhul, kui fond investeerib vähelikviidsetesse või reguleerimata turul kaubeldavatesse instrumentidesse. Sellega soovitakse säilitada fondivalitsejatel motivatsiooni jätkuvalt teha investeeringuid ka Eestisse. Kuna Eesti on fondivalitsejate jaoks koduturg, tunnevad nad eeldatavalt just siinset piirkonda hästi ning antud investeeringuid tehakse Eestisse ja lähiriikidesse. Käesolevas peatükis on vaadatud kohustuslike pensionifondide senist praktikat Eestisse investeerimisel. 71. 1997. aastal Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud pensionireformi kontseptuaalsetes alustes oli muu hulgas (kokku oli 14 eesmärki) toodud Eesti majanduskasvu soodustamise ja finantsturgude arendamise eesmärgid. Eesmärgiks seati toona, et pensionifondid investeeriksid osa varast Eestisse. Pensionisüsteemi arendades ei ole võimalik aluseks võtta 14 erinevat eesmärki võrdse kaaluga, sest vastasel korral eesmärgid ja fookus hajuksid. Pensionisüsteemil saab olla ainult üks peaeesmärk (maksimaalne tootlus), ülejäänud jäävad alameesmärkideks, mis toetavad või ka suunavad peaeesmärgi saavutamist, kuid ei tohiks saada seda takistavaks. 72. Siiamaani ei ole rahandusministeerium pooldanud meetmeid, mis suunavad pensionifondide vara kohustuslikus korras Eesti kapitaliturule. Kapitalituru areng peab eelkõige toimuma vabas turumajanduses, kus nõudlus ja pakkumine saavutavad ise tasakaalu. Potentsiaalne nõudlus pikaajaliste finantsinstrumentide järele on pensionifondide näol olemas, kuid kapitaliturg peab pakkuma ka pensionifondidele sobilikke tooteid. Pakkumise suurendamine kunstlikult (pensionifondide raha kohustuslikus korras Eesti ettevõtetesse suunamine) võib moonutada meie kapitaliturgu ja suurendada oluliselt pensionikogujate riske. Valitsemistasu regulatsiooni muutus ei sunni fondivalitsejaid investeerima Eestisse, kuid siiski loob seda soodustavad tegurid. Kokkuvõttes peab fondivalitseja oma investeerimisotsustega käituma osakuomaniku huvide järgi oma parima teadmise kohaselt. 73. Kohustuslike pensionifondide investeeringud Eestisse kasvasid jõudsalt kuni 2007. aastani. Ilma hoiusteta ületas absoluutmahult investeeringute maht siis üle 100 miljoni euro, mis oli umbes 15% varast. Järgnev finantskriis külmutas Eestisse investeerimise mitmeks aastaks. Ilmselt oli üheks põhjuseks valus õppetund kohalikust turust, kuna just siinsel turul saadi suuremad kaotused. Samal ajal hakkas oluliselt suurenema hoiuste osakaal pensionifondide varas. 2016. aastal ulatus Eesti investeeringute (sh hoiuste) osakaal juba 30%-ni. Kuigi 2012. aastast hakkasid vaikselt suurenema ka investeeringud Eesti reaalmajandusse, siis osakaaluna kogu kohustusliku pensionifondide turust need investeeringud alanesid. 2017. aastal toimus aga oluline muutus – investeeringud Eesti reaalmajandusse suurenesid nii absoluutmahult kui ka suhtelisena pea kaks korda. Sama ajal vähenes drastiliselt ka hoiuste osakaal varast (4%-ni). 31 Seletuskirja lisa 1 Joonis 17. Pensionifondide investeeringute maht Eestisse. 800 30% Miljon EUR Osakaal varast 700 25% 600 20% 500 400 15% 300 10% 200 5% 100 0 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Kõik Eesti investeeringud Investeeringud ilma hoiusteta Osakaal varast (kõik) Osakaal varast (ilma hoiusteta) Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused 74. Eesti investeeringute kasv on tulnud ilma riigipoolse sunnita ja fondivalitsejate enda tahtel. Mõnevõrra võib siiski olla tulemus mõjutatud poliitilistest survest, kus soovitakse rohkem näha pensionifondide investeeringuid Eestisse. Riik on selleks ka investeerimispiiranguid vastavalt muutnud. Eesti investeeringute kasvutrendi näitab ka LHV poolt uue pensionifondi, mis investeerib ainult Eestisse, loomine 2018 aasta märtsis. 75. Otse Eesti ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse investeeriti eelmisel aastal 6,9% kohustusliku kogumispensioni varadest (2014. aastal 3,1%, 2015. aastal 2,7% ja 2016. aastal 2,3%). Ülejäänud osa Eesti investeeringutest moodustavad erinevad fondid, mis samuti investeerivad Eestisse. Arvestamata hoiuseid, investeeritakse seega Eestisse kokku umbes 10-11% II samba varadest (2016. aastal 4-5%). Joonis 18. Kohustuslike pensionifondide Eesti investeeringute jaotus 2017a lõpu seisuga. Kinnisvara- Hoiused fondid 27% 22% Aktsiafondid 4% Aktsiad 7% Võlakirjad 40% 32 Seletuskirja lisa 1 Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused 76. Jättes kõrvale hoiused, investeerivad suhtena fondi varasse kõige rohkem Eestisse LHV pensionifondid. LHV pensionifondi M varast 35% ning L ja XL varast umbes veerand on investeeritud Eestisse. Kokku on LHV pensionifondide varast investeeritud Eestisse 24%. Swedbanki pensionifondid on keskmiselt Eestisse investeerinud 7,2%, ülejäänud fondivalitsejatel on Eesti investeeringute osakaal juba märkimisväärselt madalam. Joonis 18. Kohustuslike pensionifondide Eesti investeeringute mahud (parem skaala miljon EUR) ja osakaalud fondide lõikes. 40% 200 35% milj EUR (parem skaala) 180 160 30% % varadest (vasak skaala) 140 25% 120 20% 100 15% 80 60 10% 40 5% 20 0% 0 Luminor A… Swedbank… LHV XS Seb Energ LHV M LHV XL LHV L Swed K2 Swed K3 Swed K4 Swed K1 LHV S Luminor B Luminor A SEB Indeks LHV Indeks Luminor C Seb Kons Seb Opt Tuleva MV SEB Prog Tuleva MA Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused 77. Eesti investeeringute valik on 2017. aasta jooksul oluliselt laienenud, eelkõige just võlakirja ja fondiinvesteeringute osas. All oleval joonisel on fondimahtude all toodud ainult Eesti investeeringute mahud, tegelikud on II samba investeeringud nendesse fondidesse suuremad juhul kui fond investeerib ka väljapoole Eestit. 33 Seletuskirja lisa 1 Joonis 19. Kohustuslike pensionifondide Eesti investeeringute jaotus peamiste instrumentide lõikes. 70 Miljon EUR Kinnisvara- Aktsia- 60 Aktsiad fondid fondid 50 40 30 20 10 0 Lumi retail property… East Capital Baltic… Baltcap Private Equity… Arco Vara Tallink Olympic Karma Autolist Coop Pank Tallinna Vesi Silvano Eesti Energia Tallinn FRN Eksperss Grupp Elering KJK Fund Baltic States Amber Trust 2 Nortal Group Riigi Kinnisvara Luminor BIGBANK Eften Kinnisvarafond Nelja Energia Tartu Linn Ha Serv Birdeye Timber Fund Transpordi Varahaldus Tallinna Kaubamaja Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused 78. Kuigi pensionifondide investeeringutel Eestisse on mitmeid positiivseid külgi, tuleb siiski arvestada, et nende osakaalu suurenemine suurendab oluliselt riskide kontsentreerumist kogu riiklikus pensionisüsteemis. I samba pensioniindeks on seotud Eesti majanduse arenguga. Kui Eesti majanduskasv aeglustub või on negatiivne, aeglustub või peatub (negatiivne pensioniindeks ei ole lubatud) vastavalt ka I samba pensionide kasv. Mida suurem on kohustuslike pensionifondide Eesti investeeringute osakaal, seda suurem on pensionifondide tootluse seos Eesti majanduskasvuga ning majanduslanguse mõju kogu pensionisüsteemile on oluliselt suurem. Näitena võib siinkohal tuua viimase finants- ja majanduskriisi. Pensionifondid said suuri kaotusi just Eesti investeeringutest ning samal ajal oli ka I samba arvestuslik indeks üldise majanduslanguse tõttu negatiivne. Samas on neid riske osaliselt maandatud suhteliselt detailsete investeerimispiirangutega. 79. Eesti investeeringute kontekstis on ka oluline, et Eesti majanduskasvu saab kohustusliku kogumispensioni süsteem panustada mitmel viisil. Kohalike kapitaliturgude arendamine on üks võimalik neist, kuid samamoodi toetab majanduskasvu ka sisenõudlus. Kõrgem pensionifondide tootlus ja tuluallikate mitmekesistamine tähendab kokkuvõttes suuremaid pensione. See omakorda suurendab eelduslikult tarbimist ning lõpptulemusena ka majanduskasvu. 34 Seletuskirja lisa 1 Lisa 1. Pensionifondide investeeringute, mis võimaldavad võtta kõrgemat valitsemistasu, loetelu. (võib veel muutuda) 1) Avalikkusele olulise taristu, sealhulgas elektrituru, teedevõrgu, veevarustuse, jäätmehoolduskorralduse arendamise, haldamise või opereerimisega peamiselt tegeleva äriühingu aktsiatesse või muudesse aktsiatega sarnastesse väärtpaberitesse, millega ei kaubelda investeerimisfondide seaduse (edaspidi seadus) § 107 nimetatud reguleeritud turul või mille emitendi emiteeritud aktsiate turuväärtus ei ületa 500 miljonit eurot. 2) Aktsiad või muud sarnased õigused, millega ei kaubelda seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul. 3) Aktsiad, mis on võetud kauplemisele seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul, ent millel puudub likviidne turg Komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 22 lõike 1 tähenduses. 4) Aktsiad, mis on võetud kauplemisele seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul, ent mille emitendiks on väike ja keskmise suurusega ettevõtja. 5) Võlakirjad ja muud samaväärsed võlakohustused, millega ei kaubelda seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul ning mille emitent ei ole seaduse § 115 lõikes 7 nimetatud isik või isik, mille aktsiad on võetud kauplemisele seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul. 6) Võlakirjad ja muud samaväärsed õigused, mille emitent on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja. 7) Kinnisasjad. 8) Kinniste investeerimisfondide aktsiad või osakud, mida ei pakuta avalikkusele ja mille vara investeeritakse peamiselt käesoleva lõike punktides 1-7 nimetatud varasse. Kinniste investeerimisfondide aktsiaid või osakuid saab loetelus arvestada 50% ulatuses. 35 Seletuskirja lisa 1 Lisa 2. Kohustuslike pensionifondide tasud ja tootlused Vara Tootlus käibe Regeressiooni fondi Fondi varade Jooksvad suhtarv Fondi tasu Valitsemistasu Valitsemistasu allahindluse Tootlus algusest (pa, maht (milj EUR) tasud 2017 (2017) prospektis 2017 2018 määr 2017 31.12.2017) 31.12.2017 LHV L 1,34% 0,13 2,00% 1,33% 1,26% 10% 2,8% 6,30% 749,0 LHV XL 1,35% 0,11 2,00% 1,33% 1,26% 10% 3,5% 5,42% 135,3 LHV S 0,82% 0,18 1,20% 0,80% 0,68% 15% -0,6% 4,61% 64,2 LHV M 1,08% 0,17 1,60% 1,06% 1,01% 10% 2,3% 4,64% 94,5 LHV XS 0,65% 0,12 0,90% 0,63% 0,59% 15% -0,4% 4,14% 20,8 LHV Indeks 0,86% 0 0,39% 0,39% 0,39% 6,2% 10,44% 7,5 Luminor A pluss 1,61% 0,4 1,70% 1,56% 1,46% 15% 5,0% 6,48% 32,7 Luminor A 1,51% 0,36 1,60% 1,47% 1,38% 15% 3,7% 5,63% 228,0 Luminor B 1,42% 0,38 1,50% 1,37% 1,29% 15% 2,4% 5,07% 24,6 Luminor C 0,85% 0,29 0,90% 0,82% 0,70% 15% 0,2% 3,60% 13,3 SEB Konservatiivne 0,56% 0,38 0,49% 0,49% 0,49% -0,2% 2,33% 60,8 SEB Optimaalne 1,26% 0,52 1,30% 1,01% 0,84% 15% 1,8% 3,63% 28,6 SEB Progressiivne 1,49% 0,51 1,50% 1,17% 1,12% 10% 3,5% 3,64% 536,4 SEB Energiline 1,64% 0,32 1,70% 1,32% 1,10% 15% 5,3% 4,35% 68,8 SEB Indeks 0,49% 0 0,29% 0,29% 0,29% 6,5% 7,29% 1,7 Swedbank K1 0,39% 0,13 0,29% 0,29% 0,29% 0,7% 1,78% 62,0 Swedbank K2 1,04% 0,78 1,49% 0,87% 0,80% 10% 2,8% 2,87% 305,3 Swedbank K3 1,10% 0,97 1,59% 0,92% 0,85% 10% 5,1% 4,52% 899,5 Swedbank K4 1,13% 1,06 1,59% 0,92% 0,85% 10% 8,0% 5,59% 252,1 Swedbank K90-99 0,89% 0,01 0,49% 0,49% 0,49% 4,8% 6,03% 1,7 Tuleva MA 0,50% 0 0,34% 0,34% 0,34% - 0,61% 43,1 Tuleva MV 0,50% 0 0,34% 0,34% 0,34% - -1,17% 2,6 Keskmine/kokku 1,22% 0,54 1,60% 1,08% 1,008% 3,7% 3,9% 3632,4 Reaaltootlus 0,3% 0,8% 36 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-0566 - Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15ef049e-af3b-4536-a86c- b3175129dc67 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15ef049e-af3b-4536-a86c- b3175129dc67?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel