Sotsiaalministeerium Meie 04.06.2018 nr 1.1-10/4501-1
[email protected]
Eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks investeerimisfondide seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav
koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS
vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
rahandusminister
Lisad:
1. Eelnõu - 16 lk
2. seletuskiri - 31 lk
3. seletuskirja lisa 1 - 35 lk
4. seletuskirja lisa 2 - 30 lk
5. seletuskirja lisa 3 - 3 lk
Lisaadressaadid:
Finantsinspektsioon
Eesti Fondihaldurite Liit
FinanceEstonia
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Pangaliit
Kertu Fedotov 6113048;
[email protected]
Tõnu Lillelaid 6113786;
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 1 Jah KoPS KoPS § 1 Tööandjapension on Eestis III samba all. Eestis
IFS KoPS § 2 lõige 3 võib pakkuda määratud sissemaksetega tööandja
KoPS § 3 pensionifonde. Sellised tööandja pensionifondid on
KoPS § 53 lg 1, 21, Eesti õiguses vabatahtliku pensionifondi alaliigiks.
3 Määratud väljamaksetega tööandja pensionifonde
ei ole lubatud Eestis pakkuda ja nende suhtes ei
IFS § 1 kohaldata Eesti õiguses vabatahtlike
IFS § 5 lg 1–4 pensionifondide kohta sätestatut.
IFS § 7 lg 1–2, 4
Art 2 p 1 Jah KoPS KoPS § 3 lõige 2
IFS punkt 2
KoPS § 3 lõige 5
KoPS § 53 lg 1, 21,
3
IFS § 5 lg 1–4
IFS § 7 lg 1–2, 4
Art 2 p 2 Ei Direktiivi ei kohaldata riiklikule
pensionikindlustusele (I sammas), kohustuslikule
kogumispensionile (II sammas) (neile
pensioniskeemidele kohalduvad liikmesriikide
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist
reguleerivad määrused 1408/71 ja 574/72 (alates
1. maist 2010 vastavalt määrused 883/2004 ja
987/2009)) ega vabatahtlike pensionifondide
suhtes, mis ei ole tööandja pensionifondid.
Kindlustusandjate suhtes, kes sõlmivad täiendava
kogumispensioni kindlustuslepinguid,
kohaldatakse täies ulatuses kindlustusetgevuse
seaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse võetud
üle direktiiv 2009/138/EÜ.
1
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 3 Jah KoPS KoPS § 3 lõige 5 Tööandjapension on Eestis III samba all. Eestis
IFS IFS § 7 lõige 4 võib pakkuda määratud sissemaksetega tööandja
IFS § 233 lg 1 pensionifonde. Sellised tööandja pensionifondid on
Eesti õiguses vabatahtliku pensionifondi alaliigiks.
Tegemist on lepingulise investeerimisfondiga.
Fondi valitseb fondivalitseja, kes peab hoidma iga
tema valitsetava tööandja pensionifondi vara lahus
teistest tema valitsetavate tööandja
pensionifondide ja muude fondide varast.
Määratud väljamaksetega tööandja pensionifonde
ei ole lubatud Eestis pakkuda ja nende suhtes ei
kohaldata Eesti õiguses vabatahtlike
pensionifondide kohta sätestatut. Tegemist on
aktsiaseltsina asutatud fondiga, mis valitseb oma
vara ise. Määratud väljamaksetega tööandja
pensionifond võib tegeleda üksnes oma vara
valitsemisega ja ei või osutada fondi valitsemise
teenust ega teisi teenuseid kolmandatele isikutele.
Art 4 Ei Antud võimalust ei ole kasutatud.
Kindlustusandjate suhtes, kes sõlmivad täiendava
kogumispensioni kindlustuslepinguid,
kohaldatakse täies ulatuses kindlustusetgevuse
seaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse võetud
üle direktiiv 2009/138/EÜ.
Art 5 Ei Eesti ei ole kasutanud artiklis 5 sätestatud erandit.
Art 6 p 1 Jah KoPS KoPS § 1
IFS KoPS § 3 lg 2 p 2,
lg 5
KoPS § 5 lõige 1 ja
2
KoPS § 53 lg 1, 21
ja 3
IFS § 5 lg 1–4
IFS § 7 lg 1–2, 4
Art 6 p 2 Jah KoPS KoPS § 2 lg 3
IFS KoPS § 3 lg 5
KoPS § 53 lg 1, lg
21
KoPS § 60
KoPS § 64 lg 1, 4
IFS § 5 lg 1–4
IFS § 7 lg 1–2, 4
IFS § 43 lg 1
IFS § 216 lg 4
2
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 6 p 3 Jah KoPS KoPS § 3 lg 5
IFS KoPS § 53 lg 21
IFS § 7 lg 1
IFS § 229 lg 1–2
Art 6 p 4 Jah KoPS KoPS § 53 lg 3 Vabatahtlikust pensionifondist, sh tööandja
IFS KoPS § 60 pensionifondist võib väljamakseid teha
KoPS § 64 lg 1, 4 perioodiliselt, samuti on lubatud ühekordne
väljamakse. Osakuomanikul on õigus sõlmida talle
IFS § 43 lg 1 kuuluvate osakute eest ka täiendava
IFS § 216 lg 4 kogumispensioni leping (annuiteet), et saada
eluaegseid väljamakseid või ka regulaarseid
väljamakseid kokkulepitud perioodil.
Erinevate väljamaksete skeemide puhul
kohalduvad erinevad maksureeglid.
Määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondist väljamaksete tegemise kord
kehtestatakse fondi põhikirjas.
Art 6 p 5 Jah KoPS KoPS § 3 lg 5
IFS KoPS § 53 lg 1, lg
21
KoPS § 54 lg 1
IFS § 216 lg 6
Art 6 p 6 Jah KoPS KoPS § 53 lg 1 Väljamakseid tehakse tööandja pensionifondi
IFS KoPS § 60 osakuomanikule. Kui osakuomanik soovib, võib ta
KoPS § 64 lg 1, 4 sõlmida väljamaksete saamiseks
KoPS § 63 lg 3 kindlustusandjaga kindlustuslepingu (annuiteet).
Kindlustuslepingu sõlmimisel saab
IFS § 216 lg 6 osakuomanikust kindlustusvõtja ning siis tehakse
väljamakseid kindlustusvõtjale.
Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi
suhtes KoPS ei kohaldata, väljamakseid tehakse
pensioniskeemiga hõlmatud isikule, vastavalt fondi
põhikirjale.
Art 6 p 7 Eesti õigusesse on üle võetud pensioniskeemiga
hõlmatud isiku mõiste. Tööandja pensionifondi
puhul, mis on lepinguline fond, hõlmab
pensioniskeemiga hõlmatud isiku mõiste
„osakuomanik“.
Eesti õiguse kohaselt peab tööandja pensionifondi
ja määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondi dokumentatsioon olema avalikult
kättesaadav, mistõttu ei ole eraldi reguleeritud
potentsiaalsele pensioniskeemi liikmele
kättesaadavad infot ja puudub vajadus nimetatud
mõiste ülevõtmiseks.
Art 6 p 8 Jah IFS IFS § 455 lg 2, 11 Järelevalvet teostab Finantsinspektsioon.
3
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 6 p 9 Jah IFS IFS § 7 lg 2
Art 6 p 10 Jah IFS IFS § 438 lg 1–3
IFS § 440 lg 1, 4
Art 6 p 11 Jah IFS IFS § 440 lg 1, 4
IFS § 438 lg 1–3
IFS § 437 lg 1
Art 6 p 12 Jah IFS IFS § 134 lg 1, lg 2
Eelnõu esimene lause
IFS § 2331 lg 1
(eelnõu)
Art 6 p 13 Jah IFS IFS § 134 lg 1, lg 2
Eelnõu esimene lause
IFS § 2331 lg 1
(eelnõu)
Art 6 p 14 Jah VpTS VpTS § 3
Art 6 p 15 Jah VpTS VpTS § 3 lg 3
Art 6 p 16 Jah VpTS VpTS § 3 lg 4
Art 6 p 17 Jah IFS IFS § 12 lg 1 p 12
Art 6 p 18 Jah Eelnõu IFS § 347 lg 3
(eelnõu)
IFS § 223 lg 3
(eelnõu)
Art 6 p 19 Jah IFS IFS § 438 lg 1–3
IFS § 440 lg 1, 4
Art 7 Jah KoPS KoPS § 3 lõige 5 Tööandja pensionifondi valitseb fondivalitseja.
IFS Fondivalitseja peab iga tema valitsetava tööandja
IFS § 7 lõige 4 pensionifondi vara hoidma lahus teistest tema
IFS § 233 lg 1 valitsetavate tööandja pensionifondide ja muude
fondide varast. Tööandja pensionifond ise on
lepinguline fond, ei ole juriidiline isik.
Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond
on aktsiaseltsina asutatud fond (juriidiline isik),
kes valitseb oma vara ise. Määratud
väljamaksetega tööandja pensionifond võib
tegeleda üksnes oma vara valitsemisega ja ei või
osutada fondi valitsemise teenust ega teisi
teenuseid kolmandatele isikutele.
Kindlustusandjatele, kes sõlmivad täiendava
kogumispensioni kindlustuslepinguid,
kohaldatakase täies ulatuses kindlustustegevuse
seadust.
4
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 8 Jah KoPS KoPS § 3 lg 5 Sponsorettevõtjal (tööandja) ei ole keelatud
IFS asutada aktsiaseltsi, kes taotleb tööandja
IFS § 3 lg 1 pensionifondi valitseja tegevusloa või määratud
IFS § 4 lg 1 väljamaksetega tööandja pensionifondi
IFS § 5 lg 1, 2 tegevusloa.
IFS § 7 lg 1, 4
Tööandja pensionifond ei ole juriidiline isik,
tegemist on lepingulise fondiga, mida valitseb
tööandja pensionifondi valitseja.
Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond
on aktsiaseltsina asutatud fond (juriidiline isik),
kes valitseb oma vara ise.
Siiski on mõlemal juhul tagatud sponsorettevõtja ja
vastavalt fondivalitseja või määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi eraldatus
(erinevad juriidilised isikud).
5
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 9 p 1 Jah IFS IFS § 30 lg 1
IFS § 31 lg 1
IFS § 32 lg 6
IFS § 216 lg 2
Art 9 p 2 Jah Rahandusm § 5 lg 2, 3
inistri
21.02.2011.
a määruse
nr 10
„Finantsins
pektsiooni
veebilehel
andmete
avalikusta
mise ulatus
ja kord“
Art 9 p 3 Jah Eelnõu FIS § 463 lg 21
(eelnõu)
Art 10 p 1 Jah IFS IFS § 29 lg 1 Tööandja pensionifondi valitsejal ja määratud
IFS § 43 lg 1 väljamaksetega tööandja pensionifondil peab
IFS § 216 lg 4 olema Finantsinspektsiooni väljastatud
IFS § 226 lg 5 tegevusluba. Investeerimisfondi, s.h tööandja
pensionifondi tingimused ja määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikiri
peavad olema registreeritud Finantsinspektsiooni
poolt. Lepinguline fond loetakse moodustatuks
tingimuste registreerimisest, määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja
registreerimisest ja tegevusloa saamisest arvates.
Eestis ei ole lubatud pakkuda määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi, samuti ei
ole lubatud tööandjatel siin tagada pensioni
maksmist. Eestis asutatud määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi on lubatud
pakkuda üksnes lepinguriikides, kus selliste
pensioniskeemide pakkumist võimaldatakse. Teises
lepinguriigis registreeritud tööandja kohustusi
reguleerivad selle lepinguriigi õigusaktid.
Art 10 p 2 Jah IFS IFS § 5 lg 4 Eesti ei ole seda võimalust kasutanud, määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi ei ole
lubatud Eestis pakkuda.
Art 11 p 1 Jah IFS IFS § 437 lg 1, 4, 5,
7
IFS § 438 lg 1
IFS § 439 lg 1, lg
11
IFS § 440 lg 1, 3, 7
IFS § 229 lg 3
6
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 11 p 2 ja Jah IFS IFS § 438 lg 1, 2
3 IFS § 229 lg 3
IFS § 440 lg 1, 4
Art 11 p 4 Jah IFS IFS § 438 lg 3
IFS § 229 lg 3
Art 11 p 5 Jah IFS IFS § 438 lg 4 teine
HMS lause (eelnõu)
Eelnõu IFS § 229 lg 3
HMS § 57
HMS § 71 lg 1
HMS § 87 lg 1
Art 11 p 6 Jah IFS IFS § 437 lg 4
Eelnõu IFS § 438 lg 5 ja 6
IFS § 440 lg 5
(eelnõu)
Art 11 p 7 Jah IFS IFS § 438 lg 5
Eelnõu IFS § 440 lg 6
IFS § 229 lg 3
IFS § 440 lg 5
(eelnõu)
Art 11 p 8 Jah IFS IFS § 438 lg 5, 6
IFS § 440 lg 6, 7
IFS § 229 lg 3
Art 11 p 9 Jah IFS IFS § 440 lg 8
Eelnõu IFS § 229 lg 3
IFS § 438 lg 61
(eelnõu)
Art 11 p 10 Jah IFS IFS § 473 lg 1, 2
Art 11 p 11 Jah IFS IFS § 473 lg 3–4
Art 12 p 1 Jah IFS IFS § 134, 135
Eelnõu IFS § 1372 lg 1
(eelnõu)
IFS § 2331 lg 1
(eelnõu)
Art 12 p 2 Jah Eelnõu IFS § 1372 lg 2
(eelnõu)
IFS § 2331 lg 2
(eelnõu)
Art 12 p 3 Jah Eelnõu IFS § 1372 lg 3, 4
(eelnõu)
IFS § 2331 lg 3, 4
(eelnõu)
7
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 12 p 4 Jah IFS IFS § 134 lg 5
Eelnõu IFS § 1372 lg 5, 7
(eelnõu)
IFS § 1373 lg 1, 4
(eelnõu)
IFS § 2331 lg 10, 5,
8 (eelnõu)
Art 12 p 5 Jah IFS IFS § 135 lg 1
Eelnõu IFS § 1372 lg 5
(eelnõu)
IFS § 2331 lg 5
(eelnõu)
Art 12 p 6 Jah Eelnõu IFS § 1372 lg 8
(eelnõu)
IFS § 2331 lg 7
(eelnõu)
Art 12 p 7 Jah Eelnõu IFS § 1373 lg 3 Eestis peab määratud väljamaksetega tööandja
(eelnõu) pensionifondil olema kogu aeg vara summas, mis
IFS § 2331 lg 8 vastab vähemalt pensioniskeemiga hõlmatud
(eelnõu) isikute ees võetud kohustuste katteks moodustatud
tehniliste eraldiste suurusele.
Art 12 p 8 Jah Eelnõu IFS § 1373 lg 9
(eelnõu)
IFS § 2331 lg 8
(eelnõu)
Art 12 p 9 Jah Eelnõu IFS § 1373 lg 8
(eelnõu)
IFS § 2331 lg 8
(eelnõu)
Art 12 p 10 Jah Eelnõu IFS § 1373 lg 1
HMS (eelnõu)
IFS § 2331 lg 8
(eelnõu)
HMS § 56
HMS § 57
HMS § 71 lg 1
HMS § 87 lg 1
Art 12 p 11 Jah Eelnõu IFS § 1373 lg 4, 5,
10 (eelnõu)
IFS § 2331 lg 8
(eelnõu)
Art 12 p 12 Jah Eelnõu IFS § 1373 lg 7
(eelnõu)
IFS § 2331 lg 8
(eelnõu)
8
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 12 p 13 Jah Eelnõu IFS § 1373 lg 13
(eelnõu)
IFS § 2331 lg 8
(eelnõu)
Art 12 p 14 Jah IFS IFS § 438, 440
Eelnõu IFS § 1373 lg 12
(eelnõu)
IFS § 229 lg 3
IFS § 2331 lg 9
(eelnõu)
Art 13 p 1 Jah IFS IFS § 228 lg 1 Kindlustusandjate suhtes, kes sõlmivad täiendava
kogumispensioni kindlustuslepinguid,
kohaldatakse täies ulatuses kindlustusetgevuse
seaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse võetud
üle direktiiv 2009/138/EÜ.
Artiklit 13 kohaldatakse Eestist välja pakutavate
määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondide suhtes.
Art 13 p 2 Jah IFS IFS § 228 lg 1
Art 13 p 3 Ei IFS IFS § 228 lg 1, 2 Võimalust arvutada tehnilised eraldised kord
kolme aasta tagant ei kasutata.
Art 13 p 4 Jah IFS IFS § 228 lg 2–6, lg
9
Art 13 p 5 Ei Antud võimalust ei ole kasutatud.
Art 14 p 1 Jah IFS IFS § 228 lg 7 Kindlustusandjate suhtes, kes sõlmivad täiendava
kogumispensioni kindlustuslepinguid,
kohaldatakse täies ulatuses kindlustusetgevuse
seaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse võetud
üle direktiiv 2009/138/EÜ.
Artiklit 14 kohaldatakse Eestist välja pakutavate
määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondide suhtes.
Art 14 p 2 Ei Antud võimalust ei ole kasutatud.
Art 14 p 3 Jah IFS IFS § 228 lg 7
IFS § 229 lg 3
IFS § 440 lg 3
Art 15 Jah IFS IFS § 226
IFS § 334 lg 1
9
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 16 p 1 Jah IFS IFS § 225 lg 2 Kindlustusandjate suhtes, kes sõlmivad täiendava
IFS § 226 kogumispensioni kindlustuslepinguid,
IFS § 334 lg 1, 2 kohaldatakse täies ulatuses kindlustusetgevuse
IFS § 337 lg 1 p 2, seaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse võetud
lg 2 üle direktiiv 2009/138/EÜ.
IFS § 338 lg 1–3
Artiklis 16 sätestatut kohaldatakse kõigi tööandja
pensionifonde valitsevate fondivalitsejate suhtes ja
määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondide suhtes.
Art 16 p 2 a) Jah IFS IFS § 225 lg 2
– c) IFS § 226
IFS § 334 lg 1
Art 16 p 2 Ei Selliste reservide moodustamine ei ole lubatud.
d)
Art 16 p 2 Jah IFS IFS § 225 lg 2
viimane IFS § 226
lause IFS § 334 lg 1
Art 16 p 3 Jah IFS IFS § 225 lg 2
IFS § 226
IFS § 334 lg 1
Art 16 p 4 Ei Antud võimalust ei ole kasutatud.
Art 17 p 1 Jah IFS IFS § 226 lg 2, lg 6 Kindlustusandjate suhtes, kes sõlmivad täiendava
IFS § 227 lg 1 kogumispensioni kindlustuslepinguid,
kohaldatakse täies ulatuses kindlustusetgevuse
seaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse võetud
üle direktiiv 2009/138/EÜ.
Artiklit kohaldatakse Eestist välja pakutavate
määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondide suhtes.
Art 17 p 2 Jah IFS IFS § 227 lg 2–4
Art 17 p 3 Jah IFS IFS § 227 lg 7
Art 17 p 4 Jah IFS IFS § 227 lg 2 p 1
Art 17 p 5 Jah IFS IFS § 227 lg 5
Art 17 p 6 Jah IFS IFS § 227 lg 6
Art 18 p 1 ja Jah IFS IFS § 227 lg 7 Kindlustusandjate suhtes, kes sõlmivad täiendava
2 kogumispensioni kindlustuslepinguid,
kohaldatakse täies ulatuses kindlustusetgevuse
seaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse võetud
üle direktiiv 2009/138/EÜ.
Artiklit kohaldatakse Eestist välja pakutavate
määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondide suhtes.
10
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 18 p 3 Jah IFS IFS § 227 lg 8–9
Art 18 p 4 Jah IFS IFS § 227 lg 10–11
Art 18 p 5 Jah IFS IFS § 227 lg 12–13
Art 19 p 1 a) Jah IFS IFS § 98 lg 1, 2
IFS § 223 lg 1
IFS § 232 lg 1
IFS § 228 lg 8
IFS § 309 lg 1, 5
IFS § 340
Art 19 p 1 Jah Eelnõu IFS § 3631 lg 2 Eesti õigus ei piira tööandja pensionifondi
b) (eelnõu) valitsejal ega määratud väljamaksetega tööandja
IFS § 3632 lg 2 p 5 pensionifondil investeerimisotsuste tegemisel
(eelnõu) arvesse võtta võimalikku pikaajalist mõju
IFS § 224 lg 5 ja 6 keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritele.
(eelnõu)
Art 19 p 1 c) Jah IFS IFS § 98 lg 1, 2
IFS § 99 lg 1–3
IFS § 228 lg 8
IFS § 232 lg 1
Art 19 p 1 Jah IFS IFS § 103 lg 1–2
d) IFS § 107 lg 2–3
IFS § 115 lg 3
IFS § 121 lg 1, 2
IFS § 124 lg 4
IFS § 232 lg 1
Art 19 p 1 e) Jah IFS IFS § 127
IFS § 121 lg 1
IFS § 111
IFS § 232 lg 1
Art 19 p 1 f) Jah IFS IFS § 121 lg 1
IFS § 122–125
IFS § 128
IFS § 130 lg 1
IFS § 131–132
IFS § 232 lg 1
11
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 19 p 1 Jah IFS IFS § 124 lg 5
g) IFS § 232 lg 1
IFS § 115 lg 6
IFS § 121 lg 1
Art 19 p 1 Jah IFS IFS § 115 lg 6–7
viimane IFS § 121 lg 1
lause IFS § 232 lg 1
Art 19 p 2 Jah IFS IFS § 224 lg 1
IFS § 344 lg 4
IFS 455 lg 1 p 3, lg
11
IFS § 458 lg 3 p 4
Art 19 p 3 Jah IFS IFS § 119
IFS § 121 lg 1
IFS § 232 lg 1
Art 19 p 4 Jah Selliseid piiranguid pole, st investeerimisfondide
seadus on kooskõlas antud põhimõttega.
Art 19 p 5 Jah Selliseid piiranguid pole, st investeerimisfondide
seadus on kooskõlas antud põhimõttega.
Art 19 p 6 Jah IFS IFS § 97–119
IFS § 121–125, §
127, § 128, § 130–
132
IFS § 232 lg 1
Art 19 p 6 a) Jah Selliseid piiranguid pole, st investeerimisfondide
seadus on kooskõlas antud põhimõttega.
Art 19 p 6 Jah IFS IFS § 232 lg 2
b)
Art 19 p 6 c) Jah Selliseid piiranguid pole, st investeerimisfondide
seadus on kooskõlas antud põhimõttega.
Art 19 p 6 Jah Selliseid piiranguid pole, st investeerimisfondide
d) seadus on kooskõlas antud põhimõttega.
Art 19 p 7 Ei Antud võimalust ei ole kasutatud.
12
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 19 p 8 Ei Eestis ei ole lubatud pakkuda garanteeritud
tootlusega, määratud väljamaksetega ega
suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katvaid
lepinguriigi tööandja pensionifonde, vt IFS § 440
lg 3.
Art 20 p 1 Jah IFS IFS § 340 lg 6
ÄS IFS § 342 lg 4 ja 5
IFS § 344 lg 1, 2
IFS § 223 lg 1, 2
IFS § 224 lg 1
ÄS § 306 lg 1, 2
ÄS § 315
ÄS § 316
ÄS § 327
13
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 20 p 2 Jah Sotsiaalpartnerite rolli ei ole piiratud. Ei ole
keelatud sotsiaalpartnerite esindajate määramist
tööandja pensionifondi valitseja või määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi juhatuse
või nõukogu liikmeks. Samuti ei ole
sotsiaalpartneritel keelatud asuda tööandja
pensionifondi valitseja või määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi
aktsionäriks.
IFS § 310 lõikes 4 sätestatu kohaselt ei või
fondivalitseja juhiks olla isik:
1) kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud
fondi, fondivalitseja või muu finantsjärelevalve
alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa
kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse
algatusel;
2) kes on pannud toime esimese astme kuriteo;
3) keda on karistatud majandusalase, ametialase,
varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo
eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri
seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
4) kelle suhtes kohus on vastavalt
karistusseadustiku §-dele 49 ja 491 kohaldanud
tegutsemis- või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kelle
suhtes on kohus vastavalt pankrotiseaduse §-le 91
kohaldanud ärikeeldu või kelle tegutsemisõigust
ärialal on muul moel seaduse, kohtuotsuse või -
määruse alusel piiratud.
IFS § 342 lõike 2 kohaselt ei või fondivalitseja
juhatuse liige olla fondivalitseja, krediidiasutuse,
kindlustusandja, makseasutuse, e-raha asutuse,
krediidiandja, krediidivahendaja või
investeerimisühingu juhatuse liige või töötaja,
välja arvatud fondivalitsejaga samasse
konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatuse
liige või töötaja.
Samad piirangud kohalduvad IFS § 223 lõike 2
alusel ka määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondi juhtide suhtes.
14
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 21 p 1 Jah IFS IFS § 310 lg 1
Eelnõu IFS § 340 lg 1–3
IFS § 341
IFS § 223 lg 1, 2
IFS § 3631 lg 2
(eelnõu)
IFS § 3632 lg 2 p 5,
lg 4 ja 5 (eelnõu)
IFS § 224 lg 5 ja 6
(eelnõu)
Art 21 p 2 Jah IFS IFS § 310 lg 1 p 1
IFS § 223 lg 2
Art 21 p 3 Jah IFS IFS § 310 lg 1
IFS § 340 lg 1–3
IFS § 341
IFS § 344
IFS § 223
IFS § 224 lg 1, 2
Art 21 p 4 Jah IFS IFS § 347–350
IFS § 341 lg 1 p 4,
lg 2
IFS § 224 lg 3
Art 21 p 5 Jah IFS IFS § 341
IFS § 342 lg 4, 5
IFS § 344 lg 3
IFS § 223 lg 1, 2
IFS § 224 lg 1
Art 21 p 6 Jah IFS IFS § 342 lg 1 Võimalust nõuda, et fondivalitsejat või määratud
IFS § 223 lg 2 väljamaksetega tööandja pensionifondi juhiks
tegelikult vaid üks isik, ei ole kasutatud.
Art 22 p 1 ja Jah IFS IFS § 310 lg 2–4
2 Eelnõu IFS § 311, § 312
IFS § 223 lg 2 ja 3
(eelnõu)
IFS § 362 lg 4, 6 ja
7 (eelnõu)
Art 22 p 3 Jah Eelnõu IFS § 310 lg 5 ja 6
(eelnõu)
IFS § 362 lg 6
(eelnõu)
IFS § 223 lg 2
Art 22 p 4 Jah Eelnõu IFS § 310 lg 5 ja 6
(eelnõu)
IFS § 362 lg 6
(eelnõu)
IFS § 223 lg 2
15
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 22 p 5 Jah Eelnõu IFS § 310 lg 5 ja 6
(eelnõu)
IFS § 362 lg 6
(eelnõu)
IFS § 223 lg 2
Art 22 p 6 Jah Eelnõu IFS § 310 lg 5 ja 6
(eelnõu)
IFS § 362 lg 6
(eelnõu)
IFS § 223 lg 2
Art 22 p 7 Jah Eelnõu IFS § 310 lg 5 ja 6 Eestis on vastavad andmed kättesaadavad
(eelnõu) karistusregistrist
IFS § 362 lg 6 (http://www.rik.ee/et/karistusregister).
(eelnõu)
IFS § 223 lg 2
Art 23 p 1 Jah IFS IFS § 354 lg 1, 2 ja
17–18
IFS § 223 lg 2
Art 23 p 2 Jah IFS IFS § 354 lg 16–18
IFS § 223 lg 2
Art 23 p 3 Jah IFS IFS § 354
IFS § 365 lg 1
IFS § 223 lg 2
Art 24 p 1 Jah IFS IFS § 340 lg 1
Eelnõu IFS § 347
IFS § 347 lg 3
(eelnõu)
IFS § 223 lg 1, 3
(eelnõu)
IFS § 224 lg 3
Art 24 p 2 Jah IFS IFS § 348 lg 6
IFS § 349 lg 2
IFS § 350 lg 4, 5
IFS § 224 lg 3
Art 24 p 3 Jah IFS IFS § 351, 352
Eelnõu IFS § 362 lg 5
(eelnõu)
IFS § 223 lg 2
(eelnõu)
Art 24 p 4 Jah IFS IFS § 341 lg 2
IFS § 342 lg 4
IFS § 348 lg 8
IFS § 349 lg 4
IFS § 350 lg 6
IFS § 223 lg 1
IFS § 224 lg 3
16
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 24 p 5 Jah IFS IFS § 343
Eelnõu IFS § 223 lg 1
(eelnõu)
Art 24 p 6 Jah IFS IFS § 343 lg 3
Eelnõu IFS § 223 lg 1
(eelnõu)
Art 25 p 1 Jah IFS IFS § 347
IFS § 349 lg 1, 2, 4
IFS § 350 lg 1, 4–6
IFS § 224 lg 3
Art 25 p 2 Jah IFS IFS § 309 lg 1–6
Eelnõu IFS § 340 lg 1–4
IFS § 341
IFS § 344 lg 1–3
IFS § 347
IFS § 350 lg 3
IFS §223 lg 1
IFS § 224 lg 1
IFS § 224 lg 3 ja 5
(eelnõu)
IFS § 3631 (eelnõu)
Art 26 Jah IFS IFS § 347
IFS § 349
IFS § 224 lg 3
Art 27 p 1 Jah IFS IFS § 223 lg 3
Eelnõu IFS § 228 lg 9
IFS § 223 lg 4
(eelnõu)
Art 27 p 2 Jah IFS IFS § 223 lg 3
Art 28 p 1 Jah Eelnõu IFS § 3632 lg 1, 4
(eelnõu)
IFS § 224 lg 6
(eelnõu)
Art 28 p 2 Jah Eelnõu IFS § 3632 lg 2
(eelnõu)
IFS § 224 lg 6
(eelnõu)
Art 28 p 3 Jah Eelnõu IFS § 3632 lg 3
(eelnõu)
IFS § 224 lg 6
(eelnõu)
Art 28 p 4 Jah Eelnõu IFS § 3632 lg 5
(eelnõu)
IFS § 224 lg 6
(eelnõu)
17
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 29 Jah Eelnõu IFS § 93 lg 1, 21, 3,
6 ja 7
IFS § 81 lg 2 p 1, 2
ja 4
IFS § 83, 84
IFS § 230 lg 2–5
IFS § 231 lg 1–3
Art 30 Jah IFS IFS § 81 lg 2, 4
IFS § 83 lg 41
Rahandusm IFS § 93 lg 1, 6 ja 7
inistri
18.01.2017. IFS § 230 lg 2
a. määrus IFS § 231 lg 3
nr 8
„Nõuded Rahandusministri
avalikusta 18.01.2017. a.
misele määruse nr 8
kuuluvate „Nõuded
fondi avalikustamisele
aruannetele kuuluvate fondi
“ aruannetele“ § 6 ja
lisa 2
IFS § 29 lg 1 p 8
IFS § 29 lg 2 p 8
IFS § 216 lg 4
IFS § 98 lg 2
IFS § 99 lg 1–5
IFS § 232 lg 1
18
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 31 p 1 Jah IFS IFS § 340 lg 1 p 2
IFS §341 lg 1 p 4
IFS § 344 lg 3 p 7
IFS § 357 lg 3
IFS § 364–367
IFS § 233
Art 31 p 2 Jah IFS IFS § 364 lg 4
IFS § 233
Art 31 p 3 Jah IFS IFS § 364 lg 1
IFS § 365 lg 1
IFS § 233
Art 31 p 4 Jah IFS IFS § 364 lg 1 p 5–
8
IFS § 367
IFS § 233
Art 31 p 5 Jah IFS IFS § 364 lg 1
IFS § 367 lg 1
IFS § 233
Art 31 p 6 Jah IFS IFS § 364 lg 3
Eelnõu IFS § 456 lg 1 p 1,
3, 4
IFS § 456 lg 2–6, 8
IFS § 455 lg 7
IFS § 3681 (eelnõu)
IFS § 233 lg 4
(eelnõu)
19
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 32 Jah IFS IFS § 365 lg 1
IFS § 233 lg 2, 3
Art 33 p 1 Jah IFS IFS § 285 lg 1
Eelnõu IFS § 440 lg 2
(eelnõu)
Art 33 p 2 Jah IFS IFS § 303 lg 1, 2
Art 33 p 3 Jah IFS IFS § 286 lg 1, 2
Eelnõu IFS § 301 lg 1
(eelnõu)
IFS § 303 lg 1, 2
IFS § 303 lg 11
(eelnõu)
Art 33 p 4 Jah IFS IFS § 458 lg 4 p 1
Eelnõu IFS § 462
IFS § 4721 (eelnõu)
IFS § 473 lg 5
(eelnõu)
IFS § 474 lg 7
(eelnõu)
Art 33 p 5 Jah IFS IFS § 294 lg 1, 2
IFS § 303 lg 1, 2
Art 33 p 6 Jah IFS IFS § 287 lg 1, 2
IFS § 303 lg 1, 2
Art 33 p 7 Jah IFS IFS § 287 lg 3
IFS § 303 lg 1, 2
Art 33 p 8 Ei Seda võimalust ei ole kasutatud.
Art 34 p 1 Jah IFS IFS § 289 lg 1, 2
IFS § 290 lg 1, 2
IFS § 296
IFS § 303 lg 1
Art 34 p 2 Jah IFS IFS § 290 lg 2
IFS § 303 lg 1
Art 33 p 3 ja Jah IFS IFS § 298 lg 1–4, 7
4 IFS §302 lg 3–4
IFS § 303
Art 34 p 5 Ei Seda võimalust ei ole kasutatud, kõigil fondidel
peab olema depositoorium.
Art 35 p 1 ja Jah IFS IFS § 289 lg 1, 2
2 IFS § 291
IFS § 302 lg 1, 2
IFS § 303 lg 1, 2
20
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 35 p 3 Ei Seda võimalust ei ole kasutatud, kõigil fondidel
peab olema depositoorium.
Art 36 p 1 Jah IFS IFS § 93 lg 1, 6
Eelnõu IFS § 93 lg 22, 8 ja
9 (eelnõu)
IFS § 81 lg 2 p 1 ja
4
IFS § 230 (eelnõu)
IFS § 29 lg 1 p 1, 2,
5, 6 ja 8–12
IFS § 43 lg 1–2
IFS § 216 lg 4–6
IFS § 216 lg 41
(eelnõu)
IFS § 29 lg 1 p 2, 8,
13 ja 15
IFS § 29 lg 2 p 1 ja
3
IFS § 43 lg 1 p 2 ja
5
IFS § 73 lg 1, 3
IFS § 74 lg 1, 2 ja 4
IFS § 75
Art 36 p 2 Jah IFS IFS § 93 lg 3 Teabe esitamine on kooskõlas Art 36(2) sätestatud
Eelnõu IFS § 230 lg 7 ja 8 põhimõtetega.
RPS (eelnõu)
IFS § 80 lg 1
IFS § 83 lg 1
IFS § 231 lg 2
RPS § 16
IFS § 73 lg 1 ja 4
IFS § 75 lg 2
Art 36 p 3 Jah IFS IFS § 73 lg 1–4
IFS § 74
IFS § 75
IFS § 80
IFS § 82
21
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 37 p 1 Jah IFS IFS § 29 lg 1 p 1, 2,
5, 6 ja 8–12
IFS § 43 lg 1–2
IFS § 216 lg 4–5
IFS § 29 lg 1 p 2, 8,
13 ja 15
IFS § 29 lg 2 p 1 ja
3
IFS § 43 lg 1 p 2 ja
5
IFS § 73 lg 1, 3
IFS § 74 lg 1, lg 4
IFS § 75
Art 37 p 2 Jah IFS IFS § 29 lg 1 p 8
IFS § 43 lg 1
preambul, lg 2
IFS § 216 lg 4
preambul, lg 6
IFS § 74 lg 1 p 2 ja
5, lg 2, lg 4
IFS § 75 lg 1 p 2 ja
5
Art 37 p 3 Jah IFS IFS § 40
IFS § 46 lg 2 ja 3
IFS § 222
IFS § 96 lg 1, 4–6
Art 37 p 4 Jah IFS IFS § 93 lg 1, 6
IFS § 81 lg 2 p 1 ja
4
IFS § 230 lg 2
Art 38 p 1 Jah Eelnõu IFS § 93 lg 8
(eelnõu)
IFS § 941 lg 9
(eelnõu)
IFS § 230 lg 3
(eelnõu)
Art 38 p 2 Jah Eelnõu IFS § 941 lg 8
(eelnõu)
IFS § 230 lg 3
(eelnõu)
22
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 38 p 3 Jah Eelnõu IFS § 93 lg 8
(eelnõu)
IFS § 941 lg 8
(eelnõu)
IFS § 230 lg 3 ja 8
(eelnõu)
Art 38 p 4 Jah Eelnõu IFS § 941 lg 7
(eelnõu)
IFS § 230 lg 3
(eelnõu)
Art 38 p 5 Jah Eelnõu IFS § 941 lg 2 ja 3
(eelnõu)
Art 39 p 1 Jah Eelnõu IFS § 941 lg 1, 4 ja
5 (eelnõu)
IFS § 230 lg 3 ja 4
(eelnõu)
Art 39 p 2 Jah Eesti aktsepteerib Art 39(2) sätestatut.
Art 40 p 1 Jah Eelnõu IFS § 941 lg 6
(eelnõu)
IFS § 230 lg 4
(eelnõu)
Art 40 p 2 Jah Eelnõu IFS § 941 lg 6
(eelnõu)
Art 41 p 1 Jah IFS IFS § 93 lg 1 ja 6 Kogu teave on kõigile kättesaadav.
Eelnõu IFS § 81 lg 2 p 1, 2
ja 4
IFS § 43 lg 1
IFS § 29 lg 1 p 1, 2,
5, 6 ja 8–12
IFS § 74
IFS § 75
IFS § 230 lg 2
IFS § 81 lg 2 p 1–3
IFS § 216 lg 4
IFS § 29 lg 1 p 2, 8,
13 ja 15
IFS § 29 lg 2 p 1 ja
3
IFS § 43 lg 1 p 2 ja
5
IFS § 93 lg 22
(eelnõu)
IFS § 216 lg 41
(eelnõu)
23
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 41 p 2 Jah IFS IFS § 93 lg 1 ja 6 Fondi põhiteabe suhtes kohaldatakse IFS § 75 lg 2
IFS § 81 lg 2 p 4 kohaselt komisjoni määruses (EL) nr 583/2010
IFS § 75 sätestatud sisu- ja vorminõudeid, seega on tagatud
ajaloolise tootluse ja võetud tasude esitlemine
vähemalt 5 aasta kohta või kõigi aastate kohta, mil
fond on tegutsenud, kui see periood on lühem kui 5
aastat.
Määratud väljamaksetega pensionifondi, mida
Eestis ei ole lubatud pakkuda,
investeerimisotsuseid ei tee pensioniskeemiga
hõlmatud isikud.
Art 41 p 3 Jah IFS IFS § 93 lg 1 ja 6 Kogu teave on kõigile kättesaadav.
Eelnõu IFS § 81 lg 2 p 1, 2
ja 4
IFS § 43 lg 1
IFS § 29 lg 1 p 1, 2,
5, 6 ja 8–12
IFS § 74
IFS § 75
IFS § 230 lg 2
(eelnõu)
IFS § 81 lg 2 p 1–3
IFS § 216 lg 4
IFS § 29 lg 1 p 2, 8,
13 ja 15
IFS § 29 lg 2 p 1 ja
3
IFS § 43 lg 1 p 2 ja
5
IFS § 93 lg 22
(eelnõu)
IFS § 216 lg 41
(eelnõu)
24
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 42 Jah Eelnõu IFS § 93 lg 9
(eelnõu)
IFS § 230 lg 5
(eelnõu)
Art 43 p 1 Jah Eelnõu IFS § 230 lg 6 Kui pensionile minnes võetakse tööandja
VÕS (eelnõu) pensionifondi osakud tagasi ja sõlmitakse neile
EVKS VÕS § 429 vastava summa eest elukindlustusseltsiga pensioni
EVKS § 51 lg 4 saamiseks täiendava kogumispensioni
EVKS § 7 lg 3 p 1 kindlustusleping, rakendub teavitamise suhtes VÕS
§ 429.
Kui väljamakseid tehakse otse tööandja
pensionifondist, saab osakuomanik ülevaate oma
pensionist ja valitud väljamaksete viisist
pensioniregistripidajalt, kasutades tema
iseteeninduskeskkonda www.pensionikeskus.ee ->
„Minu konto“.
Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi,
mida Eestis ei ole lubatud pakkuda,
teavitamiskohustus on lisatud IFS § 230 (uus lõige
6).
Art 43 p 2 Jah IFS IFS § 228 lg 11 Väljamaksmisele kuulvaid summasid on võimalik
vähendada vaid määratud väljamaksetega
tööandja pensionifondi pakutavates
pensioniskeemides ja seda vaid tingimusel, et
pensioniskeemiga hõlmatud isikud on sellise
vähendamisega nõus (vt IFS § 228 lg 11).
Art 43 p 3 Jah EVKS EVKS § 51 lg 4 Kui pensionile minnes võetakse tööandja
EVKS § 7 lg 3 p 1 pensionifondi osakud tagasi ja sõlmitakse neile
Rahandusm vastava summa eest elukindlustusseltsiga pensioni
inistri Rahandusministri saamiseks täiendava kogumispensioni
18.01.2017. 18.01.2017.a kindlustusleping, rakendub teavitamise suhtes VÕS
a määrus nr määrus nr 8 § 429.
8 „Nõuded „Nõuded
avalikusta avalikustamisele
misele kuuluvate fondi
kuuluvate aruannetele“ § 2 lg
fondi 1 p 2 ja § 6
aruannetele
“ VÕS § 429
VÕS § 428 lg 2 p
VÕS 41
25
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 44 Jah IFS IFS § 93 lg 1 ja 6
IFS § 81 lg 2 p 1, 2
Rahandusm ja 4
inistri
18.01.2017. IFS § 230 lg 2
a määrus nr IFS § 81 lg 2 p 1–3
8 „Nõuded
avalikusta Rahandusministri
misele 18.01.2017.a
kuuluvate määrus nr 8
fondi „Nõuded
aruannetele avalikustamisele
“ § 2 lg 1 p kuuluvate fondi
2 ja § 6 aruannetele“ § 2 lg
1 p 2 ja § 6
Eelnõu
IFS § 941 lg 10
(eelnõu)
IFS § 230 lg 3
(eelnõu)
Art 45 p 1 Jah FIS FIS § 2 lg 1, 2
FIS § 3 lg 1
Art 45 p 2 Jah FIS FIS § 4
FIS § 5
FIS § 6
FIS § 30 lg 2
Art 46 Jah IFS IFS § 455 lg 1–3, 7
ja 11
IFS § 458 lg 1 ja 4
IFS § 474
IFS § 228 lg 10
Art 47 p 1 Jah IFS IFS § 455 lg 1–3, 7
ja 11
Art 47 p 2 Jah FIS FIS § 5
Art 47 p 3 Jah FIS FIS § 6 lg 1
IFS IFS § 458 lg 1
IFS § 460
Art 47 p 4 Jah FIS FIS § 5
Art 47 p 5 Jah FIS FIS § 5 lg 3
Art 48 p 1 Jah IFS IFS § 458 lg 1
IFS § 458 lg 4 p 4–
10 ja 19
Art 48 p 2 Jah IFS IFS § 463
IFS § 475–508
Art 48 p 3 Jah KarS KarS § 372
Art 48 p 4 Jah FIS FIS § 54 lg 5
26
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 48 p 5 Jah IFS IFS § 458 lg 4 p 9
HMS IFS § 473 lg 3 ja 4
Eelnõu
HMS § 56, § 57
HMS § 25 lg 1
FIS § 463 lg 22
(eelnõu)
Art 48 p 6 Jah IFS IFS § 228 lg 10 Kohaldub määratud väljamaksetega tööandja
IFS § 458 lg 4 p 1 pensionifondi suhtes.
IFS § 474 lg 1, 3 ja
5
Art 48 p 7 Jah IFS IFS § 238 lg 5–7
KindlTS KindlTS § 163, §
164
IFS § 239 lg 1
IFS § 391–393
IFS § 387
Art 48 p 8 Jah IFS IFS § 458
IFS § 462
IFS § 474
Art 48 p 9 Jah HKMS HKMS § 37
Art 49 p 1 Jah IFS IFS § 458
FIS FIS § 5 lg 1, 2
FIS § 6 lg 1 p 1–
41
Art 49 p 2 Jah FIS FIS § 4
FIS § 5 lg 1, 2
FIS § 6 lg 1 p 1–41
Art 49 p 3 Jah IFS IFS § 458
Art 49 p 4 Jah FIS FIS § 4
FIS § 5 lg 2
FIS § 7 lg 2 p 1
FIS § 18
27
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 50 Jah IFS IFS § 456
IFS § 458–461
Rahandusm
inistri IFS § 81, § 87, § 88
31.01.2017.
a määrus nr IFS § 231
12
„Finantsins IFS § 370
pektsioonil IFS § 371
e
esitatavate Rahandusministri
fondivalitse 31.01.2017. a
ja määrus nr 12
aruannete „Finantsinspektsioo
sisu, nile esitatavate
koostamise fondivalitseja
alused ja aruannete sisu,
esitamise koostamise alused
ning ja esitamise ning
fondivalitse fondivalitseja
ja omavahendite
omavahend aruandluse kord“
ite
aruandluse Rahandusministri
kord“ 13.01.2017. a
määrus nr 3
Rahandusm „Finantsinspektsioo
inistri nile esitatavate
13.01.2017. investeerimisfondi
a määrus nr aruannete sisu,
3 koostamise
„Finantsins metoodika ja
pektsioonil esitamise kord“
e
esitatavate IFS § 343
investeerim
isfondi IFS § 364 lg 3
aruannete IFS § 367 lg 2
sisu,
koostamise
metoodika
ja esitamise
kord“
Art 51 p 1 Jah FIS FIS § 4
FIS § 5 lg 1, 2
FIS § 34
FIS § 54
28
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 51 p 2 Jah FIS FIS § 53 lg 3 p 1, Eesti aktsepteerib Art 51(2) sätestatut.
11, 12 ja 2
FIS § 54 lg 5 ja 6
Art 51 p 3 Jah FIS FIS § 8–12
FIS § 19–22
Art 52 Jah FIS FIS § 34
FIS § 54
Art 53 Jah FIS FIS § 54
FIS § 47
FIS § 471
Art 54 Ei
Art 55 p 1 ja Jah FIS FIS § 48
2 FIS § 481
FIS § 54
FIS § 34
Art 55 p 3 Jah FIS FIS § 34
FIS § 54
Art 56 Jah FIS FIS § 54 lg 1–4
FIS § 34
Art 57 p 1 Jah FIS FIS § 54
FIS § 48, § 49, § 50
Art 57 p 2 Jah FIS FIS § 54
Art 58 p 1 Jah FIS FIS § 54
Art 58 p 2 Ei Seda võimalust ei ole kasutatud.
Art 59 p 1 Jah FIS FIS § 463 lg 2
Art 59 p 2 Jah FIS FIS § 463 lg 2
Art 60 p 1 Jah Eesti aktsepteerib käesolevas artiklis sätestatut.
Art 60 p 2 Jah Eesti aktsepteerib käesolevas artiklis sätestatut.
Art 60 p 3 Jah Eesti aktsepteerib käesolevas artiklis sätestatut.
Art 60 p 4 Jah Eesti aktsepteerib käesolevas artiklis sätestatut.
Art 61 Jah Isikuandme FIS § 47 lg 2 teine Eesti aktsepteerib käesolevas artiklis sätestatut.
te kaitse lause (Isikuandmete Finantssektori turuosalisi ei ole vabastatud
seaduse kaitse seaduse isikuandmete kaitse seaduse ega otsekohalduva
rakendamis rakendamise määruse (EL) 2016/679 täitmisest.
e seaduse seaduse eelnõu)
eelnõu
IKS § 1
Isikuandme (Isikuandmete
te kaitse kaitse seaduse
seaduse eelnõu)
eelnõu
Art 62 Ei Eesti aktsepteerib käesolevas artiklis sätestatut.
Art 63 p 1 Jah Eelnõu KindlTS § 3 lg 3
(eelnõu)
Art 63 p 2 Ei Seda võimalust ei ole kasutatud (Eesti ei kasuta Art
4 antud võimalust).
Art 64 Jah Eesti aktsepteerib käesoleva artikli põhimõtteid.
Art 65 Ei
Art 66 Ei
29
Seletuskirja lisa 2
Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 võrdlustabel
EL EL Seaduse Eelnõu säte Kommentaar
õigusallikas õigusakti pealkiri1
normi
ülevõtmise
kohustus
Art 67 Ei
1
Eelnõu – käesolev seaduse eelnõu, IFS – investeerimisfondide seadus, FIS – Finantsinspektsiooni seadus, HMS –
haldusmenetluse seadus, HKMS – halduskohtumenetluse seadus, KoPS – kogumispensionide seadus, KindlTS –
kindlustustegevuse seadus, KarS – karistusseadustik, RPS – raamatupidamise seadus, VpTS – väärtpaberituru
seadus, ÄS – äriseadustik.
30
Seletuskirja lisa 3
RAKENDUSAKTI KAVAND
MÄÄRUS
Kuupäev nr
digiallkirjas
Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra
vähendamise ulatus ja selle arvutamise kord
Määrus kehtestatakse investeerimisfondide seaduse § 65 lõike 8 alusel.
§ 1. Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendamine
(1) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendatakse sõltuvalt fondivalitseja
valitsetavate kõigi kohustuslike pensionifondide vara väärtuse summast. Määrus ei kohaldu
kohustuslikele pensionifondidele, mille valitsemistasu on prospekti kohaselt alla 0,5% pensionifondi
vara turuväärtusest.
(2) Kui fondivalitseja valitsetavate kohustuslike pensionifondide vara väärtuse summa ületab
allahindluse astet, arvutatakse pensionifondi valitsemistasu määra vähendav kordaja järgmise valemi
järgi:
n
n 1
a(1b ) ( v na )(1b ) n
1
v ,
kus
a –allahindluse aste, mille suurus sõltub § 2 toodud investeeringute osakaalust:
1) juhul kui investeeringute osakaal on alla 10% vara mahust, siis on allahindluse aste 75 miljonit
eurot;
2) juhul kui investeeringute osakaal on alla 10-30% vara mahust, siis on allahindluse aste 100 miljonit
eurot;
3) juhul kui investeeringute osakaal on üle 30% vara mahust, siis on allahindluse aste 150 miljonit
eurot;
b – allahindluse määr, mis on minimaalselt 15% konservatiivse pensionifondi ja kohustusliku
pensionifondi puhul, mille vara väärtusest investeeritakse pensionifondi tingimuste või prospekti
kohaselt kokku rohkem kui 30% ulatuses teistesse fondidesse ja krediidiasutuste hoiustesse, ja
minimaalselt 10% teiste kohustuslike pensionifondide puhul;
v – pensionifondide vara väärtuse summa;
n – pensionifondide vara väärtuse ja allahindluse astme jagatis (v/a) ümardatuna allapoole täisarvuks.
1
Seletuskirja lisa 3
p
(3) Juhul kui n log (1b ) ( ) , võib pensionifondi valitsemistasu määra vähendava kordaja arvutada
t
järgmise valemi järgi:
m
( a(1b )m1 ) v t ( vma )v p
1
t ,
kus
p – valitsemistasu alampiirmäär, mille suurus sõltub § 2 toodud investeeringute osakaalust:
1) juhul kui investeeringute osakaal on alla 10% vara mahust, siis on alampiirmäär 0,4%;
2) juhul kui investeeringute osakaal on alla 10-30% vara mahust, siis on alampiirmäär 0,5%;
3) juhul kui investeeringute osakaal on üle 30% vara mahust, siis on alampiirmäär 0,6%;
t – pensionifondi prospektis sätestatud valitsemistasu määr käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud
kuupäeva seisuga;
p
m – log (1b ) ( ) 1 ümardatuna allapoole täisarvuks.
t
(4) Valitsemistasu määra vähendav kordaja leitakse kord kalendriaastas kohustuslike pensionifondide
1. jaanuarile järgneva teise tööpäeva vara väärtuse seisuga ja määratakse täpsusega vähemalt kaks
kohta pärast koma.
(5) Kõigi kohustuslike pensionifondide prospektis sätestatud valitsemistasude määrasid vähendatakse
iga kalendriaasta 1. veebruarist alates, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaselt leitud
kordajat.
§ 2. Investeeringute loetelu, mille osakaalust sõltub valitsemistasu allahindluse aste ja
alampiirmäär
(1) Käesoleva määruse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud valitsemistasu allahindluse astme ja alampiirmäära
rakendamisel võetakse arvesse järgmistesse varaklassidesse tehtud investeeringute osakaal:
1) avalikkusele olulise taristu, sealhulgas elektrituru, teedevõrgu, veevarustuse,
jäätmehoolduskorralduse arendamise, haldamise või opereerimisega peamiselt tegeleva äriühingu
aktsiatesse või muudesse aktsiatega sarnastesse väärtpaberitesse, millega ei kaubelda
investeerimisfondide seaduse (edaspidi seadus) § 107 nimetatud reguleeritud turul või mille emitendi
emiteeritud aktsiate turuväärtus ei ületa 500 miljonit eurot;
2) aktsiad või muud sarnased õigused, millega ei kaubelda seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul;
3) aktsiad, mis on võetud kauplemisele seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul, ent millel puudub
likviidne turg Komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 22 lõike 1 tähenduses;
4) aktsiad, mis on võetud kauplemisele seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul, ent mille
emitendiks on väike ja keskmise suurusega ettevõtja;
5) võlakirjad ja muud samaväärsed võlakohustused, millega ei kaubelda seaduse § 107 nimetatud
reguleeritud turul ning mille emitent ei ole seaduse § 115 lõikes 7 nimetatud isik või isik, mille aktsiad
on võetud kauplemisele seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul;
6) võlakirjad ja muud samaväärsed õigused, mille emitent on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja;
7) kinnisasjad;
8) kinniste investeerimisfondide aktsiad või osakud, mida ei pakuta avalikkusele ja mille vara
investeeritakse peamiselt käesoleva lõike punktides 1–7 nimetatud varasse.
2
Seletuskirja lisa 3
(2) Investeeringud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud kinniste investeerimisfondide
aktsiatesse või osakutesse võetakse arvesse 50% ulatuses.
§ 3. Määruse kehtetuks tunnistamine
Rahandusministri 5. aprilli 2017. a määrus nr 22 „Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra
vähendamise ulatus ja selle arvutamise kord“ (RT I, 11.04.2017, 1) tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2019. aasta 1. mail.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Veiko Tali
kantsler
3
EELNÕU
Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 65 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „1 ja 3“ tekstiosaga „1, 3 ja 4“;
2) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määr ei või moodustada 365-päevase aasta
arvestuses pensionifondi vara turuväärtusest kokku rohkem kui 1,2 protsenti.“;
3) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tööandja pensionifondi prospektis tuleb lisaks käesoleva seaduse § 74 lõikes 2 nimetatud
teabele märkida, kas ja kuidas järgitakse pensionifondi investeerimispoliitikas vastutustundliku
investeerimise põhimõtteid ning kas investeerimisotsuste tegemisel võetakse arvesse
keskkonna-, kliima-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid.“;
4) paragrahvi 93 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab fondivalitseja kord aastas esitama
igale enda valitsetava tööandja pensionifondi osakuomanikule käesoleva seaduse §-s 941
sätestatu kohaselt koostatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pensioniteatise.
Osakuomaniku nõudmisel annab fondivalitseja talle tööandja pensionifondi pensioniteatise
tasuta ärakirja.
(9) Osakuomaniku nõudmisel või hiljemalt kuus kuud enne väljamaksete algust teavitab
tööandja pensionifondi valitseja osakuomanikku täiendava kogumispensioni väljamaksete
viisidest.“;
5) seadust täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses:
„§ 941. Tööandja pensionifondi pensioniteatis
(1) Tööandja pensionifondi pensioniteatis peab sisaldama järgmist teavet:
1) osakuomaniku nimi ja isikukood või selle puudumisel tema sünniaeg;
2) osakuomaniku vanus, millal hakatakse talle tööandja pensionifondi tingimuste kohaselt
väljamakseid tegema;
3) fondivalitseja nimi ja kontaktandmed ning tööandja pensionifondi nimi, mille kohta
pensioniteatis esitatakse;
4) osakuomanikule pärast käesoleva lõike punktis 2 sätestatud vanusesse jõudmist tehtavate
väljamaksete prognoos;
5) osakuomanikule kuuluvate tööandja pensionifondi osakute väärtus kokku;
6) vähemalt viimase 12 kuu jooksul tööandja poolt osakuomaniku eest pensionifondi tehtud
sissemaksete summa;
7) osakuomaniku ja tööandja pensionifondi arvel vähemalt viimase 12 kuu jooksul makstud
tasude ja kaetud kulude summa.
1
(2) Osakuomanikule tööandja pensionifondist tehtavate väljamaksete prognoosimiseks vajalike
eelduste tegemisel lähtub fondivalitseja oma parimatest hinnangutest ja viimases
Rahandusministeeriumi majandusprognoosis avaldatud näitajatest.
(3) Väljamaksete prognoosimisel kasutatavaid eeldusi võib täpsustada valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
(4) Osakuomanikule tehtavate väljamaksete prognoosi kohta erinevate stsenaariumide
esitamisel peavad need sisaldama vähemalt fondivalitseja parimale hinnangule vastavat
stsenaariumi ja negatiivset stsenaariumi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud prognoos esitatakse tööandja
pensionifondi pensioniteatises koos hoiatusega, et väljamaksete tegemine osakuomanikule
prognoositud summas ei ole garanteeritud ja tegelikud väljamaksed võivad erineda.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab tööandja pensionifondi pensioniteatis
sisaldama viidet sellele, kus on osakuomanikul võimalik tutvuda:
1) käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud dokumentidega fondivalitseja
valitsetavate tööandja pensionifondide kohta, millesse sissemaksete tegemist on
osakuomanikul võimalik valida;
2) teabega selle kohta, milliseks võivad kujuneda osakuomanikule tehtavad väljamaksed, kui
tööandja lõpetab tema eest sissemaksete tegemise tööandja pensionifondi.
(7) Andmed, mis on võrreldes eelmise perioodi kohta esitatud andmetega oluliselt muutunud,
tuleb pensioniteatises selgelt esile tuua.
(8) Tööandja pensionifondi pensioniteatis koostatakse selliselt, et osakuomanikul on selle sisust
kerge aru saada, selles esitatud andmed on ajakohased ja esitatud pensioniteatises märgitud
kuupäeva seisuga.
(9) Nimetust „pensioniteatis“ ja vajaduse korral selle tõlget kasutatakse muutmata kujul ja
lisandusteta kõigis lepinguriikides, kus tööandja pensionifondi osakuid pakutakse.
(10) Osakuomaniku nõudmisel teavitab tööandja pensionifondi valitseja teda eeldustest, mida
on kasutatud pensioniteatises esitatud väljamaksete prognoosimisel.“;
6) paragrahvi 115 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute emiteeritud väärtpaberitesse ja
rahaturuinstrumentidesse võib investeerida kuni 20 protsenti eurofondi vara väärtusest.“;
7) paragrahvi 119 lõikes 2 asendatakse sõnad „omandada kinnisvara“ sõnadega „võtta laenu
kinnisvara omandamiseks“;
8) paragrahvi 125 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva seaduse §-s 114 lõikes 1 nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse, mis ei ole
võetud kauplemisele käesoleva seaduse § 107 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud
turul, võib investeerida kokku kuni 50 protsenti pensionifondi vara väärtusest, kui selliste
fondide osakute või aktsiate väärtuse saab kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna
või muu asjakohase hindamissüsteemi alusel. Eelnimetatud fondide osakuid või aktsiaid ei
käsitata väärtpaberitena käesoleva peatüki tähenduses. Fond, mille osakud või aktsiad on
2
võetud kauplemisele käesoleva seaduse § 107 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud
turul, loetakse käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud nõuetele vastavaks.“;
9) paragrahv 137 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 137. Kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud õiguste ja kohustuste ülemineku
erisus
Kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad uuele
fondivalitsejale üle ning fondi tingimuste ja prospekti muudatused jõustuvad
kogumispensionide seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud osakute vahetamise tööpäeval, kuid mitte
enne 100 kalendripäeva möödumist käesoleva seaduse § 134 lõikes 6 nimetatud teate
avaldamisest.“;
10) seadust täiendatakse §-dega 1371–1373 järgmises sõnastuses:
„§ 1371. Erisused pensionifondi valitsemise õiguse üleminekul depositooriumile
(1) Kui pensionifondi valitsemine on fondivalitsejalt läinud üle depositooriumile, on
depositooriumil erinevalt käesoleva seaduse § 136 lõike 4 teises lauses sätestatust õigus
pensionifondi osakuid välja lasta ja tagasi võtta.
(2) Depositooriumil on Finantsinspektsiooni loal õigus pikendada pensionifondi valitsemise
fondivalitsejale üleandmise tähtaega kuni 18 kuuni talle pensionifondi valitsemise õiguse
üleminekust arvates.
§ 1372. Tööandja pensionifondi valitsemise ülemineku erisused
(1) Tööandja pensionifondi valitsemise ülemineku suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 134
lõigetes 6 ja 8 ning § 135 lõigetes 2–5 sätestatut.
(2) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise lepingus sätestatud tingimused ei või
kahjustada osakuomanike huve, sealhulgas ei või lepingus ette näha valitsemise üleandmisega
seotud kulude katmist fondi valitsemist üle andva ega üle võtva fondivalitseja valitsetavate
tööandja pensionifondide osakuomanike arvelt.
(3) Tööandja pensionifondi valitsemist üle andev fondivalitseja teavitab selle pensionifondi
osakuomanikke fondi üleandmise tingimustest.
(4) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmiseks on vajalik sellesse pensionifondi
sissemakseid tegeva tööandja ja enamuse selle pensionifondi osakuomanike, sealhulgas
enamuse osakuomanike, kellele tehakse pensionifondist juba väljamakseid, nõusolek.
(5) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa saamiseks tuleb fondivalitsejal, kes
fondi valitsemise üle võtab, lisaks käesoleva seaduse § 135 lõikes 1 sätestatule esitada
Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
1) valitsemist üle andva ja vastu võtva fondivalitseja ärinimed ja asukoha aadressid ning teine
lepinguriik, kui valitsemist üle andev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja;
2) üle antava tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja ärinimi ja asukoha aadress;
3) üle antava tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja ja enamuse osakuomanike,
sealhulgas enamuse osakuomanike, kellele tehakse tööandja pensionifondist juba väljamakseid,
nõusolek fondi valitsemise üleandmisega;
3
4) lepinguriigi nimi, mille sotsiaal- ja tööõigust kohaldatakse üle antava tööandja pensionifondi
suhtes.
(6) Vastu võtval fondivalitsejal tuleb menetlemise ajal toimunud muudatustest käesoleva
paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetes ja dokumentides viivitamata teavitada
Finantsinspektsiooni.
(7) Kui vastu võttev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja, on fondi valitsemise
üleandmiseks erinevalt käesoleva seaduse § 134 lõikes 5 sätestatust vajalik selle lepinguriigi
finantsjärelevalve asutuse luba. Käesolevas lõikes sätestatud juhul ei kohaldata loa taotlemisele
käesoleva seaduse § 135 lõikes 1 sätestatut.
(8) Kui valitsemist üle andev fondivalitseja on teise lepinguriigi tööandja pensionifondi
valitseja, teavitab Finantsinspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust tööandja
pensionifondi üleandmise loa taotluse saamisest ja edastab talle viivitamata käesoleva seaduse
§ 135 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed ja dokumendid.
§ 1373. Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemise ja loa
andmise erisused
(1) Otsuse tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmise või sellest keeldumise
kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja
dokumentide saamisest arvates ning toimetab selle fondi valitsemist vastu võtvale
fondivalitsejale viivitamata kätte.
(2) Finantsinspektsioon võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui see on esitatud oluliste
puudustega.
(3) Finantsinspektsioon võib keelduda tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa
andmisest, kui:
1) loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
2) tööandja pensionifondi, mille valitsemine üle antakse, osakuomanike huvid ei ole piisavalt
kaitstud või üleandmine võib kahjustada vastu võtva fondivalitseja teiste tööandja
pensionifondide osakuomanike huve;
3) tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine võib kahjustada valitsemist vastu võtva
fondivalitseja finantsseisundit;
4) valitsemist vastu võtva fondivalitseja organisatsiooniline ülesehitus, töökorraldus või
töötajate kompetentsus ei ole piisav sellise tööandja pensionifondi valitsemiseks;
5) pärast tööandja pensionifondi valitsemise üle võtmist ei vasta valitsemist vastu võtva
fondivalitseja omavahendid või neile vastav vara käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(4) Kui valitsemist üle andev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja, annab
Finantsinspektsioon fondi valitsemise üleandmise loa üksnes siis, kui selle lepinguriigi
finantsjärelevalve asutus nõustub fondi valitsemise üleandmisega. Kahe nädala jooksul
tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmise või sellest keeldumise otsuse
tegemisest arvates teavitab Finantsinspektsioon sellest valitsemist üle andva fondivalitseja
lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
4
(5) Kui tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine toob kaasa selle fondi pakkumise teises
lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon valitsemist vastu võtvat fondivalitsejat teises
lepinguriigis tööandja pensionifondi pakkumise tingimustest ühe nädala jooksul valitsemist üle
andva fondivalitseja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt nende tingimuste saamisest
arvates.
(6) Teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt tööandja pensionifondi pakkumise tingimuste
muudatuste kohta teabe saamisel teavitab Finantsinspektsioon viivitamata neist muudatustest
valitsemist vastu võtvat fondivalitsejat.
(7) Kui valitsemist vastu võttev fondivalitseja ei ole viie nädala jooksul Finantsinspektsiooni
poolt tööandja pensionifondi vara üleandmise loa andmise otsusest teise lepinguriigi
finantsjärelevalve asutuse teavitamisest arvates saanud selles lepinguriigis tööandja
pensionifondi pakkumise tingimusi, võib ta alustada tööandja pensionifondi pakkumist selles
lepinguriigis, arvestades lepinguriigis tööandjapensioni käsitlevates õigusaktides sätestatud
nõudeid.
(8) Kui valitsemist üle andev fondivalitseja on Eesti fondivalitseja ja valitsemist vastu võttev
fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja, annab Finantsinspektsioon oma nõusoleku
tööandja pensionifondi valitsemise üleandmiseks kaheksa nädala jooksul teise lepinguriigi
finantsjärelevalve asutuselt vastava taotluse saamisest arvates.
(9) Finantsinspektsioon võib keelduda tööandja pensionifondi valitsemise üleandmiseks
nõusoleku andmisest, kui selle tööandja pensionifondi osakuomanike huvid ei ole piisavalt
kaitstud või tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine võib kahjustada fondivalitseja
valitsetavate teiste tööandja pensionifondide osakuomanike huve.
(10) Kui tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine toob kaasa teise lepinguriigi
valitsemist vastu võtva fondivalitseja tööandja pensionifondi pakkumise Eestis, teavitab
Finantsinspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust tingimustest, millele peab
vastama tööandja pensionifondi pakkumine Eestis, nelja nädala jooksul temalt tööandja
pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmise kohta teabe saamisest arvates.
(11) Finantsinspektsioon teavitab teise lepinguriigi, mille tööandja pensionifondi pakutakse
Eestis, finantsjärelevalve asutust ka kõigist käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud
tingimuste olulistest muudatustest.
(12) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmisega kaasneva piiriülese pakkumise suhtes ei
kohaldata käesoleva seaduse §-s 438 ega § 440 lõigetes 4–8 sätestatut.
(13) Finantsinspektsiooni ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse erimeelsuste korral
tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemisel, on
Finantsinspektsioonil õigus erimeelsuste lahendamiseks pöörduda Euroopa Kindlustus- ja
Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja
Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse
kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 31 lõike 2
punkti c kohaselt.“;
11) paragrahvi 216 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
5
„(41) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirjas tuleb fondi
investeerimispoliitika kirjeldamisel märkida, kas ja kuidas järgitakse vastutustundliku
investeerimise põhimõtteid ning kas ja kuidas võetakse investeerimisotsuste tegemisel arvesse
keskkonna-, kliima-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid.“;
12) paragrahv 223 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 223. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tegevus ja juhtimine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab oma tegevuses arvestama käesoleva
seaduse §-des 309, 340, 341 ja 343 sätestatut, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride
kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi juhtimisel lähtutakse käesoleva seaduse §
48 lõigetes 2–4, § 49 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2, §-des 310–312, 342 ja 354 ning § 362 lõigetes
4–7 tööandja pensionifondi valitseja või aktsiaseltsifondi kohta sätestatust, kohaldades
pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võtmefunktsioonide hulka kuulub ka
aktuaari funktsioon, mille täitmise eest vastutab aktuaar, kes peab omama ja vajaduse korral
olema võimeline tõendama kindlustus- ja finantsmatemaatilisi teadmisi ning kogemusi, mis
vastavad fondi tegevusele omaste riskide laadile, ulatusele ja keerukusele.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktuaar:
1) koordineerib ja jälgib tehniliste eraldiste arvutamist;
2) hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavate eelduste ja meetodite ning arvutamise
aluseks olevate mudelite asjakohasust;
3) hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatud andmete piisavust ja kvaliteeti;
4) võrdleb tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavaid eeldusi ja oma senist kogemust;
5) teavitab fondi juhatust ja nõukogu liikmeid tehniliste eraldiste arvutamise usaldusväärsusest
ja nõuetekohasusest;
6) annab arvamuse suremus-, üleelamis- või töövõimetusriskide hindamise põhimõtete kohta,
kui fond katab nimetatud riske;
7) annab arvamuse edasikindlustusprogrammide asjakohasuse kohta, kui neid kasutatakse;
8) osaleb fondi riskijuhtimissüsteemi rakendamises.“;
13) paragrahvi 224 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-des 347–350“
tekstiosaga „käesoleva seaduse §-des 347–350 ja 3631“;
14) paragrahvi 224 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi riskikontrolli funktsioon peab lisaks
käesoleva seaduse § 3631 lõikes 1 sätestatule võimaldama fondi tehniliste eraldiste
moodustamisega kaasnevate riskide ning, juhul kui fond katab suremus-, üleelamis- või
töövõimetusriske, nende riskide juhtimisega omakorda kaasnevate riskide jälgimist ja
mõõtmist.
(6) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab korraldama oma riskide hindamise
vastavalt käesoleva seaduse §-s 3632 sätestatule, hõlmates järgmist:
1) huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks võetud meetmete hindamist, kui fondivalitseja
on aktuaari funktsiooni täitmise andnud edasi fondi sissemakseid tegevale tööandjale;
2) oma üldise maksevõime ja vajadusel tehnilistele eraldistele vastava vara suuruse
taastamiseks võetavate meetmete kirjeldust;
6
3) pensioniskeemiga hõlmatud isikutele väljamaksete tegemisega seotud riskide hindamist koos
käesoleva seaduse § 228 lõikes 11 sätestatud meetmete kasutusele võtmise tingimuste ja nende
meetmete tõhususe hindamise kirjeldusega, võimalikku väljamaksete indekseerimist ja selle
mõju ning garantiide, mille on käesoleva seaduse § 226 lõike 5 kohaselt andnud fondi
sissemakseid tegevad tööandjad, või edasikindlustuse kasutamise mõjuhinnangu kirjeldust.“;
15) paragrahv 230 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 230. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta teabe avalikustamine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta avalikustatav teave peab olema
tõene ja üheselt mõistetav ning ei tohi olla eksitav.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi asukohas, tema filiaalides ja veebilehel
peab sinna fondi sissemakseid tegeval ning sissemakseid tegema hakkaval tööandjal ja igal
tema pensioniskeemiga hõlmatud isikul olema võimalus tutvuda vähemalt käesoleva seaduse §
81 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentidega.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule peab määratud väljamaksetega tööandja
pensionifond kord aastas esitama igale oma pensioniskeemiga hõlmatud isikule kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis käesoleva seaduse §-s 941 lõigetes 1–4 ja 6–9 sätestatud
nõuetele vastava pensioniteatise, kohaldades fondi osakuomanike kohta sätestatut
pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniteatis peab sisaldama lisaks
käesoleva seaduse § 941 lõikes 1 sätestatule järgmist teavet:
1) pensioniskeemis sisalduvate garantiide olemus, sealhulgas pensioniskeemiga hõlmatud
isikule tulevikus väljamaksmisele kuuluvad summad, mille suurus on määratud väljamaksetega
tööandja pensionifondi või sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandja poolt garanteeritud,
koos viitega sellele, kust on võimalik saada täiendavat teavet garantiide kohta;
2) pensioniskeemile vastavate tehniliste eraldiste ja neile vastava vara suurus;
3) pensioniskeemiga hõlmatud isikule tehtavate väljamaksete suuruse arvutamisel kasutatud
annuiteedimäär, annuiteedi kestus ja muud eeldused, kui väljamakseid tehakse annuiteedina;
4) pensioniskeemiga hõlmatud isikule tehtavate väljamaksete suurus, juhul kui sissemaksete
tegemine fondi lõpetatakse enne põhikirjas sätestatud tähtpäeva saabumist.
(5) Pensioniskeemiga hõlmatud isiku nõudmisel ja hiljemalt kuus kuud enne väljamaksete
algust teavitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pensioniskeemiga hõlmatud
isikut talle pakutavatest väljamaksete viisidest.
(6) Kui pensioniskeemiga hõlmatud isikule tehakse väljamakseid, teavitab määratud
väljamaksetega tööandja pensionifond teda vähemalt kord aastas väljamaksetest, millele tal
veel õigus on, ja valitud väljamaksete viisist.
(7) Käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
dokumendid peavad olema avalikustatud selle lepinguriigi ametlikus keeles, kus määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi pakutakse. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda
määratud väljamaksetega tööandja pensionifondilt käesolevas lõikes nimetatud dokumentide
tõlkimist eesti keelde.
7
(8) Käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
dokumentide ärakirjad annab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond
pensioniskeemiga hõlmatud isikule viimase nõudmisel tasuta.“;
16) paragrahvi 233 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Aktuaari funktsiooni või teiste käesoleva seaduse § 347 lõikes 3 sätestatud
võtmefunktsioonide täitmisega seotud ülesannete edasiandmisel kolmandale isikule tuleb
määratud väljamaksetega tööandja pensionifondil enne ülesannete edasiandmise lepingu
jõustumist sellest teavitada Finantsinspektsiooni.“;
17) seadust täiendatakse §-ga 2331 järgmises sõnastuses:
„§ 2331. Pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara üleandmine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond (edaspidi käesolevas jaos üleandja) võib
käesolevas seaduses sätestatud tingimustel oma pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud
kohustused ja vara või osa neist (edaspidi käesolevas jaos kohustused ja vara) üle anda Eesti
või teise lepinguriigi määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile või kindlustusandjale,
kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi
tegevusluba (edaspidi mõlemad käesolevas jaos vastuvõtja).
(2) Kohustused ja vara antakse üle kohustuste ja vara üleandmise lepinguga, milles sätestatakse
üleandja ja vastuvõtja poole õigused ja kohustused. Kohustuste ja vara üleandmise lepingus
sätestatud tingimused ei või kahjustada pensioniskeemiga hõlmatud isikute huve, sealhulgas ei
või lepingus ette näha üleandmisega seotud kulude katmist üleandja ega vastuvõtja teiste
pensioniskeemiga hõlmatud isikute arvelt.
(3) Üleandja teavitab oma pensioniskeemiga hõlmatud isikuid kohustuste ja vara üleandmise
tingimustest.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohustuste ja vara üleandmiseks on
vajalik sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja ja enamuse pensioniskeemiga
hõlmatud isikute, sealhulgas enamuse selliste pensioniskeemiga hõlmatud isikute, kellele
tehakse juba väljamakseid, nõusolek.
(5) Kohustuste ja vara üleandmise loa saamiseks tuleb vastuvõtjal esitada
Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus,
andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) üleandja ja vastuvõtja ärinimed ja asukoha aadressid ning teine lepinguriik, kui üleandja on
teise lepinguriigi määratud väljamaksetega tööandja pensionifond;
2) määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja, kelle
pensioniskeemiga seotud kohustused ja vara üle antakse, ärinimi ja asukoha aadress;
3) määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja ja enamuse
pensioniskeemiga hõlmatud isikute, sealhulgas enamuse selliste pensioniskeemiga hõlmatud
isikute, kellele tehakse juba väljamakseid, nõusolek kohustuste ja vara üleandmiseks;
4) teised lepinguriigid, mille sotsiaal- ja tööõigust kohaldatakse pensioniskeemi suhtes, millega
seotud kohustused ja vara üle antakse;
5) kohustuste ja vara üleandmise leping;
6) käesoleva seaduse § 221 lõikes 1 nimetatud avaldus ja dokumendid määratud väljamaksetega
tööandja pensionifondi põhikirja muutmise kooskõlastamiseks;
7) pensioniskeemi, millega seotud kohustused ja vara üle antakse, olulisemate tingimuste
kirjeldus;
8
8) üle antavate tehniliste eraldiste ja muude kohustuste ning neile vastava vara loetelu ja suurus.
(6) Taotluse Finantsinspektsioonis menetlemise ajal toimunud muudatustest käesoleva
paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetes ja dokumentides tuleb vastuvõtjal viivitamata teavitada
Finantsinspektsiooni.
(7) Kui üleandja on teise lepinguriigi määratud väljamaksetega tööandja pensionifond, teavitab
Finantsinspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kohustuste ja vara üleandmise
loa taotluse saamisest ja edastab selle talle.
(8) Kohustuste ja vara üleandmise loa taotluse menetlemise ja loa andmise suhtes kohaldatakse
käesoleva seaduse § 1373 lõigetes 1–9 ja 13 sätestatut, kohaldades fondivalitseja kohta
sätestatut määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes ja fondi osakuomanike kohta
sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(9) Kohustuste ja vara üleandmisega kaasneva määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi
piiriülese pakkumise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 229 lõikes 3 sätestatut.
(10) Kui vastuvõtja on teise lepinguriigi määratud väljamaksetega tööandja pensionifond või
kindlustusandja, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud
elukindlustuse liigi tegevusluba, on pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste
ja vara üleandmiseks vajalik selle teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse luba.“;
18) paragrahvi 270 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Fondi aastaaruandes esitatud bilanss ning kulude ja tulude aruanne peavad olema
auditeeritud.“;
19) paragrahvi 287 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Depositoorium kehtestab oma töötajatele käesoleva seaduse § 343 lõikes 1 nimetatud
asjaoludest teavitamise korra.“;
20) paragrahvi 301 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Käesolevas lõikes sätestatud piirangut ei kohaldata tööandja pensionifondi depositooriumi
suhtes.“;
21) paragrahvi 302 lõikes 1 asendatakse sõnad „käesolevas peatükis“ tekstiosaga „käesoleva
seaduse §-s 289“;
22) paragrahvi 303 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi depositooriumi suhtes kohaldatakse
käesoleva seaduse §-des 285–300 eurofondi depositooriumi kohta sätestatut, kohaldades fondi
aktsionäride või osakuomanike kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.“;
23) paragrahvi 303 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
24) paragrahvi 306 lõike 5 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „ning muude käesoleva seaduse
§-s 307 nimetatud teenuste“;
25) paragrahvi 310 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
9
„(5) Välisriigi kodaniku puhul on käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolude välistamise
tõendamiseks aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või
haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, tingimusel et selle väljastamisest ei ole
möödunud rohkem kui kolm kuud.
(6) Kui isiku päritoluriigis ei väljastata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumenti, on
aktsepteeritav ka vastava välisriigi pädeva notari, kohtu- või haldusorgani dokument, mis
tõendab isiku poolt notari, kohtu- või haldusorgani või muu pädeva organi ees antud vande
tõesust, tingimusel et selle dokumendi väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud.“;
26) paragrahvi § 311 lõike 1 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni fondivalitseja juhi, audiitorettevõtja ja
siseaudiitori funktsiooni täitva isiku valimise, määramise või enne volituste tähtaja lõppemist
tagasikutsumise algatamise kavatsusest, esitades Finantsinspektsioonile vähemalt kümme
päeva enne vastava otsuse tegemist käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3 või 4 nimetatud teabe ja
lõikes 5 nimetatud kinnituse. Nimetatud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole
mõjuval põhjusel võimalik.“;
27) paragrahvi 311 lõiked 5–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud füüsiliste isikute andmete ja dokumentide
õigsust kinnitavad nimetatud isikud oma allkirjaga.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik valitakse või määratakse mitmendat korda
ja isiku kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2, 3 või 4 esitatud teave ei ole muutunud,
võib fondivalitseja esitada Finantsinspektsioonile vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
isiku kirjalikus vormis kinnituse, et ta vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja tema
kohta varem esitatud andmed ei ole muutunud.
(7) Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni fondivalitseja juhi, siseaudiitori ja
audiitorettevõtja tagasiastumise avalduse saamisest viivitamata.“;
28) paragrahvi 320 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tegevusloa ulatuse muutmise avalduse vaatab Finantsinspektsioon läbi ning teeb otsuse
täiendava tegevusloa andmise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta kahe kuu jooksul
kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast
nõuetekohase taotluse esitamist.“;
29) paragrahvi 335 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2
järgmises sõnastuses:
"(2) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse § 334 lõike 3 punkti 3 kohast nõuet
korrigeerida juhul, kui eelmise kalendriaastaga võrreldes on fondivalitseja majandustegevuses
toimunud muutusi, mida Finantsinspektsioon peab olulisteks. Täpsemad tingimused nõude
korrigeerimiseks on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014, millega
täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete
tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes
kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.03.2014, lk 8–26), artiklis 34c.";
30) paragrahvi 343 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Fondivalitseja töötajal on õigus teavitada fondivalitsejat või Finantsinspektsiooni
asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
10
1) fondivalitseja, tema valitsetava fondi või fondi depositooriumi tegevust reguleeriva õigusakti
oluline või korduv rikkumine;
2) fondivalitseja juhi või töötaja tekitatud oluline varaline kahju fondivalitsejale või tema
valitsetavale fondile, fondi investoritele või investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientidele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest teavitamisega ei riku fondivalitseja
töötaja talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.
(3) Fondivalitseja kehtestab oma töötajatele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
asjaoludest teavitamise korra.“;
31) paragrahvi 347 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „funktsioon“ tekstiosaga „(edaspidi
võtmefunktsioon)“;
32) paragrahvi 353 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Käesolevas paragrahvis tegevisiku kohta sätestatut ei kohaldata fondivalitseja nõukogu liikme
isiklikule tehingule.“;
33) paragrahvi 353 lõiget 6 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise raames, kui tehingule ei eelne sellega
seonduvat teabevahetust väärtpaberiportfelli valitseja ja tegevisiku või muu isiku vahel, kelle
arvel tehing tehakse;“;
34) seaduse 27. peatüki 3. jao 4. jaotise ja § 362 pealkirjast jäetakse välja sõna „kohustusliku“;
35) paragrahvi 362 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:
„(4) Tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavateks
isikuteks tohib valida või määrata vaid isikud, kellel on võtmefunktsiooni korraldamiseks
vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane
maine.
(5) Tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsiooni korraldamise eest vastutav isik peab
olema erinev sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja sarnase võtmefunktsiooni
korraldamise eest vastutavast isikust. Käesolevas lõikes sätestatud piirangust kõrvalekaldumine
on lubatud, kui see on põhjendatud fondivalitseja tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust
arvesse võttes ning fondivalitseja rakendab sellise tegevusega kaasneva huvide konflikti
maandamise ja vältimise meetmeid.
(6) Käesoleva seaduse § 310 lõigetes 4–6 fondivalitseja juhi kohta sätestatut kohaldatakse ka
tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavate isikute
suhtes.
(7) Võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavatest isikutest Finantsinspektsiooni
teavitamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 311 lõigetes 1, 3 ja 5–8 füüsilisest isikust
siseaudiitorist teavitamise kohta sätestatut.“;
36) seaduse 27. peatüki 3. jao 4. jaotist täiendatakse §-dega 3631 ja 3632 järgmises sõnastuses:
„§ 3631. Täiendavad nõuded tööandja pensionifondi valitseja riskikontrolli funktsioonile
(1) Tööandja pensionifondi valitseja riskikontrolli funktsioon peab võimaldama tööandja
pensionifondi valitsemisega kaasnevate riskide jälgimist ja mõõtmist, eelkõige järgmiste
tegevustega kaasnevas osas:
11
1) tööandja pensionifondi ja tema valitseja vara ja kohustuste haldamine;
2) investeeringute tegemine;
3) likviidsus- ja kontsentratsiooniriski juhtimine;
4) operatsiooniriski juhtimine;
5) riskimaandamise meetmete kasutamine.
(2) Investeeringute tegemisega seotud riskide jälgimine ja mõõtmine peab hõlmama ka
võimalikke tööandja pensionifondi vara investeerimisega kaasnevaid keskkonnaga seotud,
sotsiaalseid ja juhtimisega seotud riske.
§ 3632. Tööandja pensionifondi valitseja oma riskide hindamine
(1) Tööandja pensionifondi valitseja peab korraldama oma riskide hindamise, mis peab olema
proportsionaalne ja viidud läbi, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja
keerukusastet, ning kehtestama oma riskide hindamise läbi viimiseks ja andmete säilitamiseks
õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed.
(2) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut peab tööandja pensionifondi valitseja
oma riskide hindamisel kirjeldama, kuidas arvestatakse sellega tööandja pensionifondi valitseja
juhtimises ja otsustusprotsessis ning andma oma hinnangud vähemalt järgmisele:
1) riskijuhtimissüsteemi tõhusus;
2) huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks võetud meetmete asjakohasus ja piisavus, kui
fondivalitseja on vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi funktsiooni täitmise andnud
edasi oma valitsetavasse tööandja pensionifondi sissemakseid tegevale tööandjale;
3) fondivalitseja operatsiooniriskid;
4) võimalikud uued riskid, sealhulgas kliimamuutuse, loodusvarade kasutamise ja keskkonnaga
seotud riskid, sotsiaalsed riskid ning regulatiivsetest muudatustest tingitud vara amortiseerimise
riskid, kui tööandja pensionifondi vara investeerimisel võetakse nimetatud riske arvesse.
(3) Tööandja pensionifondi valitseja peab kehtestama protseduurid, mis on vastavuses tema
äritegevusega seotud riskide olemuse, ulatuse ja keerukuse astmega ning võimaldavad
tuvastada ja hinnata eesseisvaid lühi- ja pikaajalisi riske, mis võivad mõjutada fondivalitseja
võimekust oma kohustusi täita. Kasutusele võetud meetodite kirjeldus tuleb esitada tööandja
pensionifondi valitsejal oma riskide hinnangus.
(4) Tööandja pensionifondi valitseja peab oma riske hindama vähemalt iga kolme aasta tagant
ja viivitamata pärast olulisi muutusi tema valitsetava tööandja pensionifondi riskiprofiilis.
(5) Tööandja pensionifondi valitseja äristrateegia peab arvesse võtma oma riskide hindamise
käigus tehtud järeldusi.“;
37) paragrahvi 365 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) vara investeerimine antakse edasi Eestis või välisriigis asutatud tegevusluba omavale
fondivalitsejale või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise õigust omavale
krediidiasutusele või investeerimisühingule.“;
38) seadust täiendatakse §-ga 3681 järgmises sõnastuses:
„§ 3681. Tööandja pensionifondi valitseja ülesannete edasiandmise erisus
Võtmefunktsioonide täitmisega seotud ülesannete edasiandmisel kolmandale isikule tuleb
tööandja pensionifondi valitsejal sellest enne ülesannete edasiandmise lepingu jõustumist
teavitada Finantsinspektsiooni.“;
12
39) paragrahvi 438 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui Finantsinspektsioon otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ning
dokumente teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele mitte edastada, teavitab ta sellest
fondivalitsejat kolme kuu jooksul temalt andmete saamisest arvates.“;
40) paragrahvi 438 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt
saadud tingimuste muudatustest tööandja pensionifondi pakkumiseks selles lepinguriigis.“;
41) paragrahvi 440 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lepinguriigi tööandja pensionifondi vara, mis vastab Eesti tööandja töötajate, teenistujate
ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osale, tuleb hoida depositooriumis vastavalt käesoleva
seaduse § 286 lõikes 3 ning §-des 289–292, 296–299 ja 302 tööandja pensionifondi
depositooriumi ülesannetele kehtestatud nõuete kohaselt.“;
42) paragrahvi 440 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kahe kuu jooksul Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete
ja dokumentide edastamisest arvates teavitab Finantsinspektsioon lepinguriigi
finantsjärelevalve asutust nõuetest tööandja pensionifondi kohta avalikustatavale teabele ja
muudest tingimustest, millele käesoleva seaduse, tulumaksuseaduse, töölepingu seaduse ning
muude asjakohaste seaduste ja nende seaduste alusel antud õigusaktide kohaselt peab vastama
lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumine Eestis.“;
43) paragrahvi 453 lõikes 1 asendatakse sõnad „Väikefondi valitseja“ sõnadega „Eestis asutatud
väikefondi valitseja“;
44) seaduse 30. peatüki 5. jagu täiendatakse §-ga 4721 järgmises sõnastuses:
„§ 4721. Teises lepinguriigis pakutava tööandja pensionifondi vara kasutamise ja
käsutamise piiramise erisus
Järelevalve teostamisel fondivalitseja üle, kelle valitsetavat tööandja pensionifondi pakutakse
teises lepinguriigis, rakendab Finantsinspektsioon käesoleva seaduse §-s 462 sätestatud
meetmeid ka selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastaval taotlusel.“;
45) paragrahvi 473 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumisel rikutakse käesoleva seaduse § 440
lõikes 2 või 5 sätestatud tingimusi on Finantsinspektsioonil selle lepinguriigi finantsjärelevalve
asutuselt õigus taotleda, et viimane arestiks lepinguriigi tööandja pensionifondi valitseja või
tema depositooriumi kontod või rakendaks nimetatud isikute varale kasutamise või käsutamise
keeldu või piirangut vara säilimise tagamiseks.
(6) Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumise üle järelevalve teostamisel esineb
Finantsinspektsioonil erimeelsusi selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, on
Finantsinspektsioonil õigus erimeelsuste lahendamiseks pöörduda Euroopa Kindlustus- ja
Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa
Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning
tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli
31 punkti c kohaselt.“;
13
46) paragrahvi 474 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva seaduse §-s 462 sätestatud meetmeid rakendab Finantsinspektsioon ka selle
lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotlusel, kus määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondi pakutakse.“;
47) paragrahvi 516 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Käesoleva seaduse § 65 lõikes 61 sätestatud kohustusliku pensionifondi valitsemistasu
määra rakendatakse alates 2019. aasta 1. maist.“;
48) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2003/41/EÜ tööandja pensioniinstitutsioonide tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L
235, 23.09.2003, lk 10–21), muudetud direktiividega 2011/61/EL (ELT L 174, 01.07.2011, lk
1–73) ja 2013/14/EL (ELT L 145, 31.05.2013, lk 1–3);“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve
kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85);“.
§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 457 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 457. Fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja, nende muutmise
kooskõlastamise ning välisriigi fondi osakute või aktsiate pakkumise ja fondivalitseja
registreerimise taotlemine
(1) Lepingulise fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja kooskõlastamise
taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot.
(2) Lepingulise fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja muutmise
kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 200 eurot.“;
2) paragrahvi 463 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust, kui
tööandjapensionide skeemidele kohaldatakse usaldatavusnormatiivi nõudeid, mida ei hõlma
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste
tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) artikli 11 lõikes 1 osutatud
riigisisesed sotsiaal- ja tööõigusaktid, ning ajakohastab seda teavet vähemalt iga kahe aasta
tagant.“;
3) paragrahvi 463 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust
tööandja pensionifondist ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist, mida pakutakse
teistes lepinguriikides, nimetades vastavad lepinguriigid.
(22) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust
tööandja pensionifondist, mille valitsemise loa on ta fondivalitsejalt ära võtnud, ja määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondist, kellelt on ta tegevusloa ära võtnud.“;
4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
14
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste
tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85).“.
§ 3. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Edasikindlustusandja võib edasikindlustuslepinguga võtta üle ka teisele
edasikindlustusandjale üle antud kindlustusriskid (edaspidi retrotsessioon) või Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse
ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) nimetatud tööandja kogumispensioni
asutuse pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustustega seotud riskid.“;
2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste
tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85).“.
§ 4. Kogumispensionide seaduse muutmine
Kogumispensionide seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja
järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10–21);“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve
kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85);“.
§ 5. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 13. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 ja 47 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, 2018
Algatab Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
15
MAI 2018
Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354,
23.12.2016, lk 37–85) (edaspidi direktiiv). Vastavalt muudetakse investeerimisfondide seadust,
Finantsinspektsiooni seadust, kindlustustegevuse seadust ja kogumispensionide seadust. Eestis
võivad tööandjad teha oma töötajate, avalike teenistujate, juhtimis- ja kontrollorgani liikmete
eest sissemakseid III samba pensioniskeemidesse – vabatahtlikesse pensionifondidesse ja
täiendava kogumispensioni kindlustuslepingutesse. Investeerimisfondide seadus võimaldab ka
eraldi tööandja pensionifondide loomist. Viimaste tegevust reguleeribki direktiiv, mis Eesti
õigusesse üle tuleb võtta. Eestis ühtegi tööandja pensionifondi ei ole.
Lisaks direktiivi ülevõtmisega seonduvale muudetakse eelnõuga ka kohustuslike
pensionifondide valitsemistasu piirmäära. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu
piirmäärad on kehtestatud investeerimisfondide seaduse rakendussätetes. Praegused piirmäärad
kaotavad kehtivuse 2019. aasta 1. jaanuarist.
Samuti muudetakse 2017. aasta jaanuaris jõustunud uue investeerimisfondide seaduse
mõningaid probleemkohti, mis on välja tulnud uue seaduse rakendamise käigus. Kuna
investeerimisfondide regulatsioon on suures osas Euroopa Liidu õiguse põhine, on küsimusi
tekitanud IFS sätete muudatused suures osas seotud finantssektori direktiivide selgema
harmoneerimisega Eesti õigusesse
Kui eelnõu võetakse seadusena vastu, jõustub see 2019. aasta 13. jaanuaril, mis on direktiivi
ülevõtmise tähtaeg. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära puudutavad normid
jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna
nõunik Kertu Fedotov (tel 611 3048,
[email protected]) ja peaspetsialist Tõnu Lillelaid (tel
611 3786,
[email protected]) ning finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Janika
Aben (
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist
osakonnajuhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549,
[email protected]). Eelnõu toimetas
keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse investeerimisfondide seadust (RT I, 30.12.2017, 28),
Finantsinspektsiooni seadust (RT I, 30.12.2017, 3), kindlustustegevuse seadust (RT I,
31.12.2017, 1) ja kogumispensionide seadust (RT I, 22.03.2018, 2.
Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega.
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja
kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85)
ülevõtmisega Eesti õigusesse.
Eelnõus esitatud kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära puudutavad
muudatused on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 2.8, mis kohustab
rahandusministrit 2018. aasta maiks valmistama ette analüüsi ja ettepanekud kohustuslike
pensionifondide kulude, tasude ja investeeringute kohta. Vastav analüüs on esitatud seletuskirja
lisas 1.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Eelnõu eesmärk
2.1. Uue regulatsiooni ja eelnõu algatamise vajalikkus
Eelnõu algatamine on seotud direktiivi ülevõtmisega. Direktiivi näol on tegemist terviktekstiga,
mis sisaldab ka mitmeid sama valdkonna eelmise direktiivi sätteid. Olulisemad seadused, mis
Eestis tööandjapensioni reguleerivad, on investeerimisfondide seadus, kogumispensionide
seadus ja tulumaksuseadus.
Ilma kehtivaid seadusi muutmata ei ole võimalik direktiivi Eesti õigusesse üle võtta.
Eelnõu eesmärk on kaasajastada tööandja pensionifondide regulatsiooni, muutes tööandja
pensionifondi valitsejate ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide juhtimise
kvaliteetsemaks, täiendades töötajate, teenistujate, juhtimis- ja kontrollorgani liikmete, kelle
eest tööandjad teevad sissemakseid, teavitamist puudutavaid nõudeid ja pakkudes lahendusi
pensioniskeemi üleandmiseks ühelt fondivalitsejalt või määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondilt teisele.
Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära muudatused põhinevad seletuskirja
lisas 1 esitatud analüüsil ja selle käigus tehtud ettepanekutel. Seadust muutmata kaotavad
kehtivad valitsemistasu piirmäärad 2019. aasta 1. jaanuaril oma kehtivuse.
2.2. Tööandjapension ja kehtiv regulatsioon
Eesti pensionisüsteemis ei ole eraldi sammast tööandjapensionidele. 2012. aasta 7. märtsil vastu
võetud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadusega anti võimalus III samba raames asutada ka tööandja pensionifonde. Komisjon asus
seisukohale, et Eesti ei ole küll kohustatud tööandjapensioniskeeme oma pensionisüsteemi sisse
tooma, kuid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni
kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10–21) (edaspidi
IORP 1 direktiiv) viidatud tööandjapensioni kogumisasutuste asutamine peab olema Eestis
siiski võimalik ja sellised asutused peavad saama pensioniskeeme pakkuda teistesse
lepinguriikidesse.
IORP 1 direktiivi fookus oli määratud väljamaksetega pensioniskeemidel, kus tulevase pensioni
suuruses lepitakse kokku juba sissemaksete alustamisel, garanteeritud tootlusega
pensioniskeemidel ning suremus-, üleelamis- või töövõimetusriskide vastu kaitset pakkuvatel
skeemidel. Siiski tunnistati tööandja pensioniskeemidena ka määratud sissemaksetega
pensioniskeeme (meie vabatahtlikud pensionifondid näiteks kvalifitseeruvad määratud
sissemaksetega pensioniskeemideks). Eestis pakuvad garantiisid elukindlustusseltsid, kelle
2
suhtes kohaldub kindlustustegevuse seadus (edaspidi KindlTS) oma usaldatavusnõuete
regulatsiooniga. IORP 1 direktiivi ülevõtmisel seda põhimõtet ei muudetud. Nii Eesti
pensionisüsteemis pensionifondide näol tegemist n-ö määratud sissemaksetega
pensioniskeemidega ja tulevase pensioni suurust fondivalitseja ei garanteeri.
Investeerimisfondide seadus (edaspidi IFS) lubab Eestis pakkumiseks luua n-ö määratud
sissemaksetega tööandja pensionifonde, mis moodustatakse lepinguliste fondidena ja mis on
oma olemuselt sarnased olemasolevate vabatahtlike pensionifondidega. Lepingulise fondi saab
IFS kohaselt moodustada üksnes fondivalitseja. Seega on lepingulise fondina moodustatud
tööandja pensionifondi loomiseks tööandjal vaja asutada fondivalitseja või teha koostööd mõne
olemasoleva fondivalitsejaga (lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifonde võivad
valitseda kõik fondivalitsejad, kellel on vastav tegevusluba).
IFS lubab Eestis asutada ka määratud väljamaksetega tööandja pensionifonde, mis võivad olla
garanteeritud tootlusega, suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katvad või muudel alustel
kokkulepitud suuruses väljamakseid pakkuvad fondid. Tegemist on isevalitsetavate fondidega,
mis tegutsevad aktsiaseltsina, mille põhieesmärk on sellise tööandja, kelle elu- või asukoht on
teises lepinguriigis ning tema töötajate, avalike teenistujate või juhtimis- ja kontrollorgani
liikmete vahel kokku lepitud tööandaja pensioni võimaldamine. Aktsiaseltsi vorm võimaldab
direktiivist tulenevaid usaldatavusnõudeid paremini kohaldada, sest selline fond on juriidiline
isik. Et sellist tüüpi fonde pole lubatud pakkuda Eestis, ei ole need ka osaks meie
pensionisüsteemist ning on jäetud välja vabatahtlike pensionifondide regulatsiooni alt.
Kui tööandja soovib osaleda oma töötajatele, teenistujatele või juhtimis- või kontrollorgani
liikmetele pensioni kogumises, on tal võimalik fondivalitsejaga kokku leppida oma inimestele
mõeldud tööandja pensionifondi moodustamises või enda lisamises juba loodud tööandja
pensionifondi tingimustesse (tööandja pensionifondi võivad sissemakseid teha ka mitu
tööandjat, kellele selle fondi tingimused sobivad, sissemakseid saab hakata tegema, kui
tööandja nimi on lisatud fondi tingimustesse). Lisaks oma pensioniskeemi loomisele on
tööandjal endiselt võimalik oma töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani
liikmetele pensioni kogumisel kasutada olemasolevaid vabatahtlikke pensionifonde (ei ole
tööandja pensionifondid) või elukindlustusega tegeleva kindlustusandja pakutavaid
kindlustuslahendusi. Et tööandja pensionifondid on kogumispensionide seaduse (edaspidi
KoPS) ja IFS mõistes vabatahtlikud pensionifondid, kehtivad tööandja pensionifondi
tehtavatele sissemaksetele, samuti sellest tehtavatele väljamaksetele samad maksureeglid, mis
teiste vabatahtlike pensionifondide puhul.
Praktikas ei ole Eestis ühtegi lepingulist tööandja pensionifondi moodustatud ega ühtegi
määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi asutatud.
2.3. Eelnõuga kaasnevad peamised muudatused ja nende põhjendus
Eelnõu eesmärk on kaasajastada tööandja pensionifondide regulatsiooni, viies tööandja
pensionifondi valitsejate ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide juhtimist
puudutavad nõuded sarnasemaks kindlustusandjate suhtes kehtivate nõuetega, täiendades
töötajate, teenistujate, juhtimis- ja kontrollorgani liikmete, kelle eest tööandjad teevad
sissemakseid, teavitamist puudutavaid nõudeid ning reguleerides pensioniskeemide üleandmist
ühelt teenusepakkujalt teisele.
Neist mahukamad ongi tööandja pensionifondi osakuomanike ja määratud väljamaksetega
tööandja pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud isikute teavitamist puudutavad
muudatused, eelkõige nõuded, mis puudutavad isikliku pensioniteatise koostamist ja esitamist,
ning pensioniskeemi üleandmist puudutavad muudatused.
3
Pensioniteatis võtab kokku pensioniskeemi senise käekäigu – annab ülevaate tehtud
sissemaksetest, võetud tasudest ja kogutud pensionivara suurusest – ja teeb prognoose tulevikus
saada oleva pensioni suuruse kohta. Pensioniteatis tuleb kokku panna igal aastal ja esitada see
vastavalt igale osakuomanikule või pensioniskeemiga hõlmatud isikule.
Pensioniskeemi üleandmise regulatsioon on sarnane kindlustusseltside kindlustusportfelli
üleandmise regulatsioonile. Lepingulise tööandja pensionifondi puhul oleks tegemist fondide
kontekstis tavapärase fondi valitsemise üleandmise lahendusega, aktsiaseltsina tegutseva
määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi puhul antakse üle pensioniskeemile vastavad
kohustused ja vara, sarnaselt elukindlustusseltside kindlustusportfelli üleandmisele.
Tööandjapensioni kontekstis on uudsed ka vastavalt fondivalitseja või määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi juhtimist puudutavad nõuded. Kehtiva IFS-i
sellekohane regulatsioon põhineb eurofondide ja alternatiivfondide valitsejate EL
regulatsioonidel, mistõttu on suur osa normidest ka tööandja pensionifondide valitsejate ja
määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide puhul Eesti õiguses juba olemas. Mõned
täpsustused eelnõuga siiski tehakse. Eelkõige puudutavad need ettevõtte juhtidele sarnaste
nõuete kohaldamist ka võtmefunktsioonide täitmise eest vastutavate isikute suhtes ja oma
riskide hindamise läbiviimise nõuet.
Eelpool toodud muudatused tuginevad kõik direktiivi vastavatele sätetele.
Olulise muudatusena tuleb käsitleda ka direktiivi ülevõtmise välist muudatust – kohustuslike
pensionifondide valitsemistasu piirmäära kehtestamist. Kohustuslike pensionifondide
valitsemistasud on aja jooksul küll langenud, kuid on siiski ühed kõrgemad OECD riikide
pensionifondide valitsemistasude hulgas. Samuti on madalamad muude investeerimisfondide
tasud maailmas. Rahandusministeerium analüüsis kohustuslike pensionifondide tasusid,
kulusid ja investeeringuid ning jõudis selle käigus seisukohani, et valitsemistasu piirmäära
vabaks laskmine ei ole praeguses turusituatsioonis ja sissemaksete kohustuslikkust silmas
pidades põhjendatud. Valitsemistasu piirmäärad kaotavad IFS-i kohaselt kehtivuse 2019. aasta
1. jaanuaril. Eelnõus on esitatud muudatus, millega kehtestatakse uus valitsemistasu piirmäär –
1,2%, seda senise 2% asemel. Vastavaid ettepanekuid puudutav põhjalik analüüs on esitatud
seletuskirja lisas 1.
2.4. Väljatöötamiskavatsus
Eelnõu kohta väljatöötamiskavatsust koostatud ei ole. Eelnõuga võetakse üle direktiiv, mistõttu
on võimalik vastavate muudatuste puhul loobuda väljatöötamiskavatsuse koostamisest.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja
normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktidele 2 ja 5 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti
eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest ning kui
seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist
mõju.
Muudatuste mõju on hinnatud seletuskirja punktis 6. Arvestades, et Eestis ühtegi lepingulist
tööandja pensionifondi moodustatud ei ole ega ühtegi määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondi asutatud ei ole ning et sisuliselt on ka vähetõenäoline selliste fondide teke Eestis,
on direktiivi ülevõtmisega seotud muudatuste mõju hinnatud ebaoluliseks.
Eelnõuga kehtestatakse uuesti kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäär. Antud
muudatuse menetlus on kiireloomuline, kuivõrd valitsemistasu piirmäärad kaotavad kehtivuse
4
2019. aasta 1. jaanuaril.
2.5. Siseriiklikud valikukohad direktiivi (EL) 2016/2341 ülevõtmisel
Direktiivi reguleerimisalast on väljas need pensioniskeemid, mida pakuvad finantsasutused,
kelle tegevust reguleerib mõni teine finantssektori direktiiv (nt elukindlustusseltsid). Direktiivi
kohaselt on liikmesriigi otsustada, kas kohaldada elukindlustusseltsi suhtes, kes tegeleb ka
tööandja pensioniskeemide pakkumisega, selle tegevuse ulatuses direktiivi 2009/138/EÜ,
kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), asemel
direktiivi (EL) 2016/2341, mis reguleerib tööandjapensioni kogumisasutusi, kui tööandja
pensioniskeemide pakkumine on eraldatud elukindlustusseltsi muust tegevusest. Eesti ei ole
seda erandit juba IORP 1 direktiivi ülevõtmisel kasutanud. Eelnõuga seda otsust ei muudeta,
mistõttu kohaldub elukindlustusseltside suhtes ka edaspidi KindlTS.
Kehtiv IFS eristab tööandja pensionifonde selle järgi, kas neid saab ka Eestis pakkuda või mitte.
Eelnõuga siin muudatusi ei tehta. Seega säilib põhimõte, et garantiisid pakuvad
elukindlustusseltsid ja garantiisid pakkuvaid määratud väljamaksetega pensionifonde võib vaid
pakkuda teistes lepinguriikides, kus selliste fondide pakkumine on lubatud.
3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
3.1. Eelnõu § 1 - investeerimisfondide seaduse muutmine
Eelnõu § 1 punkt 1 – Paragrahvi 65 lõige 4. Kehtivate IFS sätete sõnastuse põhjal on
tõusetunud küsimus, kas pensionifondi arvelt saab katta ka fondi likvideerimiskulusid. Üldise
põhimõttena kaetakse fondi arvelt likvideerimiskulud ulatuses, mis tuleneb IFS § 58 lõike 1
punktist 4 ja §-st 174. Seega ülejäänud kulud kaetakse fondivalitseja arvel.
IFS § 65 lõige 4 sõnastab tasud ja kulud, mida ei kaeta pensionifondi arvel. Selles lõikes on
nimetatud viitena § 58 lõike 1 punktid 1 (valitsemistasu) ja 3 (tehingutasu). Kui fondi arvelt
kaetavate kulude säte § 58 lõige 1 nimetab siin veel lisaks ka likvideerimiskulusid, siis antud
juhul on jäänud vastav viide § 65 lõikesse 4 lisamata. Depootasu puhul on aga seejuures selgelt
välja toodud, et see kaetakse fondivalitseja arvel, samalaadset selget suunist
likvideerimiskulude kohta lõikes ei ole. Selguse tagamiseks on tehtud vastav muudatus viidetes
ja välja toodud, et fondivalitseja arvel ei maksta üldjuhul lisaks valitsemistasule ja
tehingutasudele ka likvideerimiskulusid (§ 58 lg 1 p 4). Likvideerimiskulude fondi arvelt
katmisel praktikas tuleb aga arvestada §-s 174 sätestatut ehk likvideerimistaotluses esitatud
kulude piirmäära.
Eelnõu § 1 punkt 2 – Paragrahv 65 lõige 61. Paragrahvi lisatakse uus lõige, milles
reguleeritakse kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra. Seni on vastav regulatsioon
olnud seaduse rakendussätetes. Kuivõrd praktika ja analüüsid on näidanud, et valitsemistasu
määra kehtestamisest loobumine ei ole otstarbekas, tuuakse vastav säte seaduse põhiteksti.
Konservatiivsete pensionifondide suhtes seni kehtinud valitsemistasu määr 1,2% jääb kehtima.
Sisulise muudatusena langetatakse eelnõuga teiste kohustuslike pensionifondide valitsemistasu
määr 2% konservatiivsete pensionifondidega samale tasemele – 1,2%. Uus valitsemistasu
piirmäär on piisavalt madal ja puudub vajadus konservatiivseid pensionifonde edaspidi eristada.
Nii hakkab kõigi kohustuslike pensionifondide puhul kehtima piirmäär 1,2% pensionifondi vara
turuväärtusest.
Valitsemistasu piirmäära langetamisel on eesmärgiks võetud jõuda lähiaastatel keskmise
valitsemistasuga teiste riikide sarnaste investeerimisfondide ja OECD riikide pensionifondide
5
mediaankeskmise valitsemistasu lähedale. Täpset OECD riikide mediaan valitsemistasu ei ole
võimalik OECD andmebaasi põhjal arvutada, kuna osade riikide kohta andmed puuduvad.
Numbriliselt tähendab seatud eesmärk umbes 0,5–0,7%-list valitsemistasu. Mõõdikuna
mediaankeskmise näitaja kasutamise eelis aritmeetilise keskmise ees on üksikute väga suure
fondide mahuga riikide mõju välistamine keskmise tasu arvutamisel. Valitsemistasu piirmäära
langetamisel 1,2%-ni väheneb keskmine valitsemistasu 2019. aastal 0,71%-ni ja 2025. aastal
0,59%-ni. Täpsemalt on valitsemistasu vähendamist analüüsitud seletuskirjas lisas 1.
Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 – Paragrahv 93 lõiked 11, 8 ja 9. Paragrahv sätestab pensionifondi
kohta avalikustatava teabe täiendavad nõuded. Lõikega 11 täpsustatakse, et fondivalitseja peab
oma tööandja pensionifondi prospektis fondi investeerimispoliitikat kirjeldades eraldi välja
tooma ka selle, kas ja kuidas järgitakse vastutustundliku investeerimise põhimõtteid ja võetakse
investeerimisotsuste tegemisel muuhulgas arvesse keskkonna-, kliima-, sotsiaalseid või
juhtimistegureid. See tähendab, et kirjeldatakse näiteks, kuidas fondivalitseja suhtub
looduskeskkonda, kuidas hallatakse suhteid oma töötajate ja klientidega, kuidas on korraldatud
fondivalitseja juhtide tasustamise, kuidas korraldatakse sisekontrolli, millised on aktsionäride
õigused jms. Sätte eesmärk on ühelt poolt anda suuniseid fondivalitsejatele oma tööandja
pensionifondide investeerimispoliitika kujundamiseks ja teisalt teavitada nii tööandjaid, kes
teevad pensionifondi sissemakseid kui avalikke teenistujaid, töötajaid ja juhte, kelle eest
sissemakseid tehakse. See hõlbustab ühe või teise tööandja pensionifondi kasuks valiku
langetamist neil pensionikogujatel, kes soovivad küll häid investeerimistulemusi, kuid
eelistavad seejuures vastutustundlikke investeeringuid, sest on seisukohal, et investeeringuid
tuleks kasutada keskkonna, sotsiaalsete ja juhtimistavade edendamiseks.
Kui üldiselt tuleb fondi kohta lisaks fondi tingimustele koostada prospekt ja põhiteave, siis
tööandja pensionifondide puhul näeb direktiiv ette ka osakuomanikele mõeldud personaalse
pensioniteatise koostamist ja esitamist. Nii täpsustatakse lõikes 8, et fondivalitseja peab kord
aastas esitama igale oma valitsetava tööandja pensionifondi osakuomanikule kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis pensioniteatise. Pensioniteatise sisu reguleeritakse §-s 941.
Kui osakuomanik soovib paberil pensioniteatist, on fondivalitseja kohustatud talle ka selle
tasuta andma.
Lisaks täpsustatakse lõikes 9, et fondivalitsejal on kohustus oma tööandja pensionifondide
osakuomanikke eraldi teavitada sellest, millised on võimalikud pensioni väljamaksmise viisid.
Pensioni makstakse välja kogumispensionide seaduse kohaselt, väljamaksete viisidele seaduses
piiranguid seatud ei ole. Küll võib tööandja ette näha oma pensioniskeemist kindla pensioni
väljamaksmise viisi, mis peab sellisel juhul olema sätestatud tööandja pensionifondi
tingimustes. Pensioni väljamaksmise viisist sõltub see, kuidas toimub pensioni maksustamine.
Osakuomanikku tuleb teavitada hiljemalt kuus kuud enne tööandja pensionifondi tingimustes
ette nähtud pensioni väljamaksmise alguse saabumist, aga ka siis, kui osakuomanik seda muul
ajal soovib.
Eelnõu § 1 punkt 5 – Paragrahv 941. Seadusesse lisatakse uus paragrahv, milles sätestatakse
nõuded tööandja pensionifondi pensioniteatisele. Tegemist on osakuomanikule mõeldud
personaalse teabelehega tema pensionivara käekäigust koos tulevikus makstava pensioni
prognoosiga. Lisaks osakuomaniku andmetele ning fondivalitsejat ja tööandja pensionifondi
puudutavatele detailidele peavad pensioniteatises sisalduma eeldatav pensionile minemise aeg
(vastavalt fondi tingimustes sätestatule), osakuomanikule kuuluvate osakute väärtus ehk
kogutud summa suurus, viimase aasta jooksul tööandja pensionifondi tehtud sissemaksete
summa (tööandja pensionifondi teevad sissemakseid tööandjad) ja makstud tasude ning kaetud
kulude summa (lõige 1).
6
Lisaks senise käekäigu kohta ülevaate esitamisele tuleb pensioniteatises esitada ka
osakuomaniku tulevase pensioni prognoos. Pensioni prognoos esitatakse koos hoiatusega, et
pension, mida osakuomanik tulevikus saama hakkab ei ole prognoositud summas garanteeritud
ja võib tegelikult prognoositust erineda (lõige 5). Prognooside tegemisel lähtuvad
fondivalitsejad oma senisest kogemusest ja oma hinnangutest, võttes aluseks viimases
Rahandusministeeriumi majandusprognoosis avaldatud näitajad (nt palgakasvu suundumus ja
inflatsioon). Vajadusel täpsustab prognoosimisel kasutatavaid eeldusi rahandusminister oma
määruses (lõige 3). Määruse kehtestamise vajadust hinnatakse, kui esimesed tööandja
pensionifondid on Eesti turule tulnud ja nende kohta koostatud pensioniteatiste praktika pinnalt
on selgunud vajadus eelduste täpsustamise järele. Kasutatud eeldused peavad olema
kättesaadavad ka osakuomanikele, kellel on huvi selle kohta teavet saada. Nii näeb lõige 10
ette, et kui osakuomanik selleks soovi avaldab, peab fondivalitseja teda ka pensioni suuruse
prognoosimisel kasutatud eeldustest teavitama.
Pensioni prognoosimisel on lubatud esitada ka erinevaid stsenaariume, kuid sellisel juhul
peavad nende stsenaariumide hulgas kindlasti olema vähemalt stsenaarium, mida fondivalitseja
hindab kõige tõenäolisemaks ja üks negatiivne stsenaarium (lõige 4).
Pensioniteatises tuleb esitada ka viited selle kohta, kus on osakuomanikul võimalik tutvuda
tööandja pensionifondi teiste dokumentidega aga ka sama fondivalitseja valitsetavate teiste
tööandja pensionifondide dokumentidega, millesse tööandja sissemaksete tegemise saaks
osakuomanik senise pensionifondi asemele omale valida. Samuti tuleb pensioniteatises
avaldada teave selle kohta, mis juhtub, kui tööandja peaks lõpetama sissemaksed tööandja
pensionifondi – milliseks võib pension sellisel juhul kujuneda (lõige 6).
Kui pensioniteatises esitatud andmetes on võrreldes eelmise aasta kohta koostatud
pensioniteatisega esinenud olulisi muutusi, tuleb need kohad osakuomanikule selgelt esile tuua.
Pensioniteatis peab olema koostatud nii, et osakuomanikul oleks sellest kerge aru saada, st
kasutatakse selget, sisutihedat ja arusaadavat keelt, välditakse žargooni ja tehniliste terminite
kasutamist, kui on võimalik kasutada tavasõnu. Fondivalitseja on pensioniteatiste koostamisel
kohustatud tagama selle, et kõik andmed on ajakohastatud, samuti peab pensioniteatisest olema
võimalik kindlaks teha, millise kuupäeva seisuga on andmed selles esitatud (lõiked 7 ja 8).
Nagu EL ühisturul harmoniseeritud teiste investoritele mõeldud dokumentidega, nt fondi
põhiteave, on ka pensioniteatise puhul kokku lepitud selle dokumendi nimetus. Selle
tagamiseks sätestatakse lõikes 9, et nimetust „pensioniteatis“ ja vajaduse korral selle tõlget
kasutatakse muutmata kujul ja lisandusteta kõigis lepinguriikides, kus tööandja pensionifondi
osakuid pakutakse.
Eelnõu § 1 punkt 6 – Paragrahvi 115 lõige 1. Muudatusega korrigeeritakse eurofondi
investeerimispiiranguid. Uue seaduse kehtestamisega on tekkinud eurofondi
investeerimisreeglites ebakõla võrreldes varem kehtinud korraga, mis oli kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/65/EÜ (edaspidi UCITS direktiiv) 1 ja millega on
praktikas fondivalitsejad fondi vara investeerimisel jätkuvalt arvestanud.
IFS § 115 kohaselt võib ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse
investeerida kuni kümme protsenti eurofondi varast. Sama sätte lõike 12 kohaselt käsitatakse
ühe isikuna kõiki konsolideerimisgruppi kuuluvaid üksusi. UCITS direktiivi artikli 52 lõike 5
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks
investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (uuesti
sõnastatud): http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02009L0065-20140917.
7
viimase lause kohaselt võib liikmesriik lubada investeerida ühe konsolideerimisgrupi vabalt
võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse kokku kuni 20 %. Vastav lubav
norm sisaldus ka eelmises investeerimisfondide seaduse redaktsioonis, mis kehtis kuni
3.01.2018 [§ 258 lõige 3, mille kohaselt ei või ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute
poolt emiteeritud väärtpaberite väärtus kokku moodustada üle 20% eurofondi aktivate
turuväärtusest.]. Seega käesoleva parandusega taastatakse UCITS direktiivi silmas pidades
eelnev olukord, mille alusel olid avalikud fondid oma investeerimispiirangud kujundanud.
Eelnõu § 1 punkt 7 – Paragrahvi 119 lõige 2. IFS § 119 lõige 2 põhineb UCITS direktiivi
artikli 83 lõike 2 alapunktil (b). Viimane sätestab, et juriidilisest isikust eurofond (meie mõistes
aktsiaseltsifond) võib täiendavalt võtta laenu 10% fondi mahust äritegevuseks vajaliku
kinnisvara soetamiseks. Ehk kui tavaolukorras võib eurofond (mistahes eesmärgil) võtta
lühiajalist laenu kuni 10% fondi mahust, siis aktsiaseltsifondist eurofondile võimaldatakse
lisaks laenu võtmist ka äritegevuseks vajaliku kinnisvara soetamiseks kokku kuni 10% ulatuses
fondi mahust, kuid see laen ei tohi muude fondi arvel võetud (lühiajaliste) laenudega ületada
15% fondi mahust. Kehtiva seaduse § 119 lõige 2 räägib samas üksnes kinnisvara soetamisest,
mitte selleks laenu võtmisest. Seega viiakse muudatusega seadus säte täpsemini kooskõlla
UCITS direktiiviga.
Eelnõu § 1 punkt 8 – Paragrahvi 125 lõige 3. Käesoleva muudatusega täpsustakse seda,
millistel tingimustel saab pensionifondide vara investeerida teistesse investeerimisfondidesse –
eelkõige nn riskikapitali ja teistesse kinnistesse investeerimisfondidesse. Üldreegel on, et
sellistesse fondidesse saab investeerida kuni 50% pensionifondi varadest ja see reegel kehtib ka
praeguse seaduse alusel. Küll on praeguse seaduse kohaselt ebaselge, et kas sellistesse
fondidesse investeerimisel tuleb järgida ka reguleeritud väärtpaberiturul mittekaubeldavatesse
aktsiatesse, võlakirjadesse ja teistesse sarnaste väärtpaberitesse investeerimise reegleid.
Muudatusega täpsustatakse, et seda ei tule teha nagu on olnud ka algne seaduse eesmärk. Lisaks
täpsustakse, et kui sellist tüüpi fondide osakud/aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud
väärtpaberiturul, siis loetakse nende puhul fondidesse investeerimise osas kehtivad reeglid
täidetuks.
Eelnõu § 1 punkt 9 – Paragrahvi 137. Paragrahv sätestab erisused pensionifondi valitsemise
õiguse depositooriumile ülemineku erisused. Paragrahv tükeldatakse kaheks. Uues sõnastuses
jääb § 137 kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud õiguste ja kohustuste ülemineku
erisus (kehtiva seaduse sõnastuses § 137 lg 1). Sisulisi muudatusi tehtud ei ole.
Eelnõu § 1 punkt 10 – Seaduse täiendamine §-dega 1371–1373
Paragrahv 1371. Kehtiva seaduse § 137 lõiked 2 ja 3 on tõstetud uude § 1371, mis võtab kokku
erisused pensionifondi valitsemise õiguse üleminekul depositooriumile. Sisulisi muudatusi
tehtud ei ole.
Paragrahv 1372. Paragrahvis 1372 kehtestatakse tööandja pensionifondi valitsemise ülemineku
erisused. Uue regulatsiooni kehtestamisel on nii palju kui võimalik võetud aluseks juba
olemasolev IFSi fondi valitsemise ülemineku regulatsioon. Seadusesse lisatud §-s 1372
sätestatakse erisused, mis tulenevad direktiivist. Esmalt sätestatakse lõikes 1, et tööandja
pensionifondi valitsemise ülemineku puhul ei kohaldata § 134 lõigetes 6 ja 8 ning § 135 lõigetes
2–5 sätestatut. Tegemist on normidega, mis oleksid vastuolus direktiivis sätestatuga.
Lõikes 2 täpsustatakse, et tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise lepingus sätestatud
tingimused ei või kahjustada osakuomanike huve, sealhulgas ei või lepingus ette näha
valitsemise üleandmisega seotud kulude katmist fondi valitsemist üle andva ega üle võtva
fondivalitseja valitsetavate tööandja pensionifondide osakuomanike arvelt. Fondi valitsemise
8
üleandmisega kaasnevad kulud tuleb seega katta fondivalitsejatel endil.
Fondi üleandmise tingimustest tuleb tööandja pensionifondi valitsemist üle andval
fondivalitsejal teavitada selle fondi osakuomanikke (lõige 3). Selleks, et tööandja pensionifondi
saaks teisele fondivalitsejale üle anda, on vaja nii fondi sissemakseid tegeva tööandja
nõusolekut, kui enamike fondi osakuomanike nõusolekut. Seejuures on vaja eraldi ka enamike
vähemalt selliste osakuomanike nõusolekut, kellele tehakse fondist juba väljamakseid –
makstakse pensioni (lõige 4).
Loa taotlejaks on fondivalitseja, kes tööandja pensionifondi valitsemise tahab üle võtta. Lõikes
5 on sätestatud andmed ja dokumendid, mis tuleb Finantsinspektsioonile lisaks § 135 lõikes 1
sätestatule esitada. Lisaks fondivalitsejate andmetele tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka
tööandja pensionifondi sissemakseid tegevate tööandjate andmed, lõikes 4 nimetatud
tööandjate ja osakuomanike nõusolekud ja viited teistele lepinguriikidele, kui nende sotsiaal-
ja tööõigust kohaldatakse sellesse tööandja pensionifondi sissemaksete tegemise suhtes. Nagu
erinevate lubade taotlemisel tavaliselt, tuleb fondivalitsejal Finantsinspektsiooni teavitada loa
taotluse menetlemise ajal toimunud muudatustest (lõige 6).
Kui tööandja pensionifondi valitsemise võtab üle Eesti fondivalitseja, tuleb fondi üleandmiseks
luba taotleda, nagu teiste fondide puhulgi § 134 lõike 5 alusel, Finantsinspektsioonilt. Kui
tööandja pensionifondi valitsemist soovitakse aga üle anda teise lepinguriigi fondivalitsejale,
on erinevalt § 134 lõikes 5 ja § 135 lõikes 1 sätestatust vaja taotleda luba selle teise lepinguriigi
finantsjärelevalve asutuselt (lõige 7).
Kui tööandja pensionifondi valitsemise võtab üle Eesti fondivalitseja, kuid fondi üle andev
fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja, tuleb Finantsinspektsioonil sellisest loa
taotlemisest teavitada selle teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, edastades viimasele loa
taotlemiseks esitatud avalduse koos kõigi andmete ja dokumentidega (lõige 8).
Paragrahv 1373. Paragrahvis § 1373 sätestatakse tööandja pensionifondi valitsemise
üleandmise loa taotluse menetlemise ja loa andmise erisused.
Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil aega tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise
loa andmiseks või sellest keeldumiseks kolm kuud. Nimetatud tähtaeg hakkab jooksma kõigi
nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates. Lõige 2 annab
Finantsinspektsioonile õiguse jätta taotlus läbi vaatamata, kui see on esitatud oluliste
puudustega. Kui Finantsinspektsioon on otsuse teinud, tuleb see viivitamata taotluse esitanud
fondivalitsejale (fondi valitsemise üle võttev fondivalitseja) kätte toimetada.
Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmisest keeldumise alused on sätestatud
lõikes 3. Tegemist on klassikalise loeteluga. Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest,
kui talle esitatud andmed või dokumendid ei vasta kehtestatud nõuetele, on ebaõiged, eksitavad
või puudulikud, tööandja pensionifondi osakuomanike huvid ei ole piisavalt kaitstud või
üleandmine võib kahjustada vastu võtva fondivalitseja teiste tööandja pensionifondide
osakuomanike huve, fondi üleandmine võib kahjustada vastu võtva fondivalitseja
finantsseisundit või tema organisatsiooniline ülesehitus, töökorraldus või töötajate
kompetentsus ei ole piisav sellise tööandja pensionifondi valitsemiseks või pärast tööandja
pensionifondi valitsemise üle võtmist ei vasta fondivalitseja omavahendid või neile vastav vara
seaduses sätestatud nõuetele.
Kui tööandja pensionifondi valitsemise annab üle teise lepinguriigi fondivalitseja ei anna
Finantsinspektsioon fondi valitsemise üleandmise luba enne, kui ta pole saanud selle teise
9
lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt nõusolekut fondi üleandmiseks. Kui
Finantsinspektsioon on teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse arvamuse saanud ja
langetab otsuse fondi valitsemise üleandmise loa andmise või sellest keeldumise kohta, teavitab
ta kahe nädala jooksul selle otsuse langetamisest ka kõnealust teise lepinguriigi
finantsjärelevalve asutust (lõige 4).
Juhul, kui tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine toob kaasa fondi piiriülese
pakkumise, suhtlevad finantsjärelevalve asutused omavahel ka selleks, et teavitada tööandja
pensionifondi pakkumise tingimustest. Kui Eesti fondivalitseja võtab üle teise lepinguriigi
fondivalitseja tööandja pensionifondi, mis toob kaasa selle fondi pakkumise seal teises
lepinguriigis (osakuomanikud on teisest lepinguriigist ja sissemaksete suhtes kohaldub selle
teise lepinguriigi sotsiaal- ja tööõigus), siis edastab Finantsinspektsioon Eesti fondivalitsejale
teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt saadud tingimused selles riigis tööandja
pensionifondi pakkumiseks. Finantsinspektsioonil on nende tingimuste edastamiseks aega üks
nädal teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt nende saamisest arvates (lõige 5). Kui
tingimused peaksid aja jooksul muutuma, on Finantsinspektsioon lõike 6 kohaselt kohustatud
fondivalitsejat neist muudatustest ka viivitamata teavitama, kui on vastava info teise
lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt saanud. Nagu piiriülese pakkumise puhul tavapäraselt,
näeb ka lõige 7 ette, et olukorras, kus fondivalitsejale ei ole piiriülest pakkumist puudutavaid
tingimusi esitatud, võib ta viie nädala möödumisel tööandja pensionifondi valitsemise
üleandmise loa saamisest arvates alustada üle võetud fondi pakkumist teises lepinguriigis,
arvestades siiski seal kehtivaid nõudeid.
Kui tööandja pensionifondi valitsemise annab üle Eesti fondivalitseja, kuid selle võtab vastu
teise lepinguriigi fondivalitseja, menetleb taotlust teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus.
Analoogselt § 1372 lõikes 8 sätestatule teavitab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus
Finantsinspektsiooni ja jääb sarnaselt § 1373 lõikes 4 sätestatule ootama nüüd
Finantsinspektsiooni arvamust fondi valitsemise üleandmise küsimuses. Finantsinspektsioon
annab lõike 8 alusel oma nõusoleku kaheksa nädala jooksul teise lepinguriigi finantsjärelevalve
asutuselt vastava taotluse saamisest arvates. Lõike 9 kohaselt võib Finantsinspektsioon
keelduda nõusoleku andmisest, kui tööandja pensionifondi osakuomanike huvid ei ole piisavalt
kaitstud või tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine võib kahjustada fondivalitseja
valitsetavate teiste tööandja pensionifondide osakuomanike huve. Kui tööandja pensionifondi
valitsemise üleandmine toob siin kaasa teise lepinguriigi fondivalitseja tööandja pensionifondi
pakkumise Eestis, teavitab Finantsinspektsioon vastavat lepinguriigi finantsjärelevalve asutust
tingimustest, millele peab vastama tööandja pensionifondi pakkumine Eestis (lõige 10).
Finantsinspektsioon teeb seda nelja nädala jooksul tööandja pensionifondi valitsemise
üleandmise loa andmise kohta teiselt finantsjärelevalve asutuselt teabe saamisest arvates. Kui
tööandja pensionifondi Eestis pakkumise tingimustes toimuvad olulised muudatused, teavitab
Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust ka neist muudatustest (lõige
11).
Selleks, et vältida topelt menetlusi ja mitmekordset teavitamist, välistab direktiiv tööandja
pensionifondi valitsemise üleandmisega kaasneva piiriülese pakkumise puhul eraldi veel
piiriülese pakkumise regulatsiooni sätete kohaldamise. Nii sätestatakse ka lõikes 12, et antud
juhul ei kohaldata vastavalt IFS §-s 438 ega § 440 lõigetes 4–8 sätestatut. Vajalik regulatsioon
on integreeritud tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise regulatsiooni (§-s 1373).
Finantsjärelevalve asutuste vahel vaidluste lahendamiseks näeb lõige 13 ette
Finantsinspektsiooni õiguse pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve
Asutuse poole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010, millega asutatakse
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve),
10
muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ
(ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 31 lõike 2 punkti c kohaselt.
Eelnõu § 1 punkt 11 – Paragrahv 216. Paragrahvi lisatakse uus lõige 41. Sarnaselt
lepingulisest fondist tööandja pensionifondile täpsustatakse ka aktsiaseltsina tegutseva
määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi puhul, et fondi investeerimispoliitika
kirjeldamisel (antud juhul fondi põhikirjas) tuleb märkida, kas ja kuidas järgitakse
vastutustundliku investeerimise põhimõtteid ja võetakse investeerimisotsuste tegemisel arvesse
keskkonna-, kliima-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid. Vt ka § 93 lg 22 selgitust.
Eelnõu § 1 punkt 12 – Paragrahv 223. Tervele paragrahvile antakse uus sõnastus. Kehtiva
seaduse § 223 lõike 1 sõnastusest on ekslikult jäänud välja viide §-le 343, mis lisatakse eelnõuga
uues sõnastuses lõikesse 1.
Eelnõuga lisatakse § 362 lõiked 4–7, mida soovitakse kohaldada ka määratud väljamaksetega
tööandja pensionifondi suhtes. Lõikes 2 täiendatakse vastavalt esitatud viidete loetelu (lisatakse
viide § 362 lõigetele 4–7). Vt ka § 362 lg 4–7 selgitusi.
Lõikele 3 antakse uus sõnastus ja tehakse täpsustus, et määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondi võtmefunktsioonide hulka kuulub ka aktuaari funktsioon (nagu see on ka näiteks
kindlustusandjate puhul). Kehtima jääb põhimõte, et aktuaari funktsiooni täitmise eest
vastutaval aktuaaril peab olema ja ta peab vajaduse korral olema võimeline tõendama
kindlustus- ja finantsmatemaatilisi teadmisi ning kogemusi, mis vastavad fondi tegevusele
omaste riskide laadile, ulatusele ja keerukusele.
Lõige 4 on uus ja selles reguleeritakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi
aktuaari tegevust. Regulatsioon on sarnane kindlustusandjate vastavale regulatsioonile. Rida
ülesandeid on seotud tehniliste eraldiste arvutamisega. Nii tuleb määratud väljamaksetega
tööandja pensionifondi aktuaaril koordineerida ja jälgida tehniliste eraldiste arvutamist ning
hinnata nende arvutamisel kasutatavate eelduste ja meetodite, samuti arvutamise aluseks
olevate mudelite asjakohasust ja kasutatud andmete piisavust ja kvaliteeti, võrrelda tehniliste
eraldiste arvutamisel kasutatavaid eeldusi kogemusega, teavitada fondi juhatust ja nõukogu
liikmeid tehniliste eraldiste arvutamise usaldusväärsusest ja nõuetekohasusest. Ühtlasi tuleb
aktuaaril osaleda fondi riskijuhtimissüsteemi rakendamises, anda sealhulgas oma arvamus
suremus-, üleelamis- või töövõimetusriskide hindamise põhimõtete kohta, kui fond katab
nimetatud riske, ja riskide maandamiseks kasutatavate edasikindlustusprogrammide
asjakohasuse kohta, kui neid kasutatakse.
Eelnõu § 1 punktid 13 ja 14 – Paragrahv 224 lõiked 3, 5 ja 6. Seadust täiendatakse §-ga
3631, mida soovitakse kohaldada ka määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes.
Seepärast täiendatakse § 224 lõikes 3 esitatud viidete loetelu ja lisatakse viide ka §-le 3631. Vt
ka § 3631 selgitust.
Lisatavas lõikes 5 täpsustatakse, et määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi
riskikontrolli funktsioon peab lisaks § 3631 lõikes 1 sätestatule võimaldama fondi tehniliste
eraldiste moodustamisega kaasnevate riskide ning juhul, kui fond katab suremus-, üleelamis-
või töövõimetusriske, nende riskide juhtimisega omakorda kaasnevate riskide jälgimist ja
mõõtmist. Tegemist on spetsiifiliste riskidega, mis on omased just määratud väljamaksetega
pensionifondile, aga mitte lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondile. Vt ka §
3631 selgitust.
11
Lisatava lõike 6 alusel kohaldatakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi oma
riskide hindamise suhtes eelnõuga seadusesse lisatavas §-s 3632 sätestatut, kuid seda fondi
spetsiifikast tulenevate lõike 6 punktides 1–3 sätestatud erisustega. Nimelt peab määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi oma riskide hindamine lisaks muule hõlmama ka
huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks võetud meetmete hindamist, kui fondivalitseja
on oma aktuaari funktsiooni täitmise andnud edasi fondi sissemakseid tegevale tööandjale,
oma üldise maksevõime hindamist ja vajadusel tehnilistele eraldistele vastava vara suuruse
taastamiseks võetavate meetmete kirjeldust, samuti pensioniskeemiga hõlmatud isikutele
väljamaksete tegemisega seotud riskide hindamist. Viimase puhul tuleb hinnata ka § 228 lõikes
11 sätestatud meetmete kasutusele võtmise tingimusi ja nende meetmete tõhusust, väljamaksete
indekseerimise mõju, aga ka selliste garantiide mõju, mille on § 226 lõike 5 kohaselt andnud
fondi sissemakseid tegevad tööandjad ja edasikindlustuse mõju, kui seda kasutatakse. Vt ka §
3632 selgitust.
Eelnõu § 1 punkt 15 – Paragrahv 230. Paragrahvile 230 antakse uus sõnastus. Lõike 1
sõnastust ei ole muudetud. Lõikes 2 on täpsustatud, et fondi asukohas, tema filiaalides ja
veebilehel peab olema võimalik tutvuda vähemalt lõikes 2 loetletud dokumentidega. Määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi pakutakse teistes lepinguriikides, kus selliste fondide
pakkumine on lubatud ja direktiivi kohaselt on lepinguriikidel õigus kehtestada täiendavaid
nõudeid oma pensioniskeemiga hõlmatud isikute teavitamisele, mida on kohustatud täitma ka
teisest lepinguriigist pärit tööandjapensioni kogumisasutused. Siiski on iga lepinguriik
direktiivi kohaselt kohustatud tagama, et tema territooriumil asutatud tööandjapensioni
kogumisasutused täidaksid vähemalt direktiivis teavitamise suhtes kehtestatud nõudeid. Selle
kohustuse täitmiseks näeb § 230 ette nn miinimumnõuete paketi, mida määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondil pensioniskeemiga hõlmatud isikute teavitamisel täita
tuleb.
Analoogselt lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondidele, mida on lubatud
Eestis pakkuda, näeb lõige 3 ka määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile ette
personaalse pensioniteatise esitamise oma pensioniskeemiga hõlmatud isikutele.
Pensioniteatise suhtes kohaldatakse suures osas ka samu nõudeid (seadusesse lisatud § 941
lõiked 1–4 ja 6–9). Erisused on sätestatud lõikes 4, kus on täpsustatud, et määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniteatis peab lisaks § 941 lõikes 1 sätestatule
sisaldama ka teavet pensioniskeemis sisalduvate garantiide olemuse kohta, sh
pensioniskeemiga hõlmatud isikule tulevikus väljamaksmisele kuuluvaid summasid, mille
suurus on määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi või sellesse fondi sissemakseid
tegeva tööandja poolt garanteeritud, koos viitega sellele, kust on võimalik saada täiendavat
teavet garantiide kohta, tehniliste eraldiste ja neile vastava vara suurust, väljamaksete suuruse
arvutamisel kasutatud annuiteedimäära, annuiteedi kestust ja muid eeldusi, kui väljamakseid
tehakse annuiteedina, ning väljamaksete suurust juhul, kui tööandja lõpetab sissemaksete
tegemise fondi enne põhikirjas kehtestatud tähtpäeva saabumist.
Lõige 5 on analoogne § 93 uuele lõikele 9 ja näeb ette määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud isikute teavitamise valikus olevatest väljamaksete
viisidest. Pensioniskeemiga hõlmatud isikuid tuleb teavitada vähemalt kuus kuud enne
väljamaksete algust ja muul ajal, kui pensioniskeemiga hõlmatud isik selleks soovi avaldab.
Kui määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist juba tehakse väljamakseid, tuleb
vastavaid pensioniskeemiga hõlmatud isikuid vähemalt kord aastas teavitada ka sellest, mis neil
veel saada on ja milline on valitud väljamaksete viis (lõige 6). Kui väljamakseid tehakse
eluaegse annuiteedina, tuleb pensioniskeemiga isikut teavitadagi, et tegemist on eluaegse
annuiteediga ja et kuni isiku elu lõpuni on tal saada näiteks pensionit x eurot kuus. Kui
väljamakseid tehakse tähtajalisena, on oluline teavitada sellest, kui palju on kokku veel
12
väljamakseid saada ja millal väljamaksed lõppevad.
Lõikes 7 kehtestatakse fondi kohta koostatud dokumentide suhtes keelenõuded. Et määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi võib pakkuda vaid teistes lepinguriikides, kus selliste
fondide pakkumine on lubatud ja arvestades direktiivis kehtestatud keelenõuet, peavad
määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi dokumendid olema avalikustatud selle
lepinguriigi ametlikus keeles, kus määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakutakse.
Järelevalve teostamiseks on Finantsinspektsioonil siiski õigus nõuda nende dokumentide
tõlkimist eesti keelde.
Lõikes 8 on täpsustatud, et kõiki dokumente, mis peavad olema pensioniskeemiga hõlmatud
isikule kättesaadavad, on viimasel õigus määratud väljamaksetega tööandja pensionifondilt ka
paberkujul nõuda. Eraldi tasu määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ärakirjade
väljastamise eest võtta ei või. Sarnased nõuded kehtivad ka lepingulise fondina moodustatud
tööandja pensionifondide suhtes. Nõuded tulenevad direktiivist.
Eelnõu § 1 punkt 16 – Paragrahv 233 lõige 4. Paragrahvi lisatakse uus lõige, milles
täpsustatakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võtmefunktsioonide täitmisega
seotud ülesannete edasiandmisega seonduvat. Enne sellise lepingu jõustumist on määratud
väljamaksetega tööandja pensionifond kohustatud teavitama Finantsinspektsiooni.
Eelnõu § 1 punkt 17 – Paragrahv 2331. Seadusesse lisatakse uus paragrahv, milles
sätestatakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud
isikute ees võetud kohustuste ja vara üleandmise kord. Kui lepingulise fondina moodustatud
tööandja pensionifondi puhul on teemaks fondi valitsemise üleandmine (vt eelnõuga IFSi
lisatavaid uusi §-e 1372 ja 1373), siis määratud väljamaksetega tööandja pensionifond sarnaneb
rohkem elukindlustusseltsile. Seepärast kehtestatakse §-s 2331 ka eraldi kord määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud
kohustuste ja vara üleandmiseks. Oma olemuselt on tegemist sarnase olukorraga
elukindlustusseltsi kindlustusportfelli üleandmisele.
Lõikes 1 sätestatakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi õigus anda oma
pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustused ja vara või osa neist üle teisele
teenusepakkujale, defineeritakse üleandja (määratud väljamaksetega tööandja pensionifond,
kes kohustused ja vara üle annab) ja vastuvõtja (määratud väljamaksetega tööandja
pensionifond või kindlustusselts, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12
nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba, kes kohustused ja vara üle võtab).
Lõikes 2 reguleeritakse kohustuste ja vara üleandmise lepingut. Sarnaselt lepingulise fondina
moodustatud tööandja pensionifondi valitsemise üleandmisele seatakse ka siin eeltingimuseks,
et lepingus sätestatud tingimused ei või kahjustada pensioniskeemiga hõlmatud isikute huve,
sealhulgas ei või lepingus ette näha üleandmisega seotud kulude katmist üleandja ega vastuvõtja
teiste pensioniskeemiga hõlmatud isikute arvelt. Seega tuleb kohustuste ja vara üleandmise
kulud katta lepingupooltel endil. Samuti eeldab kohustuste ja vara üleandmine sellesse fondi
sissemakseid tegeva tööandja ja enamike pensioniskeemiga hõlmatud isikute, sealhulgas
enamike selliste pensioniskeemiga hõlmatud isikute, kellele tehakse juba väljamakseid,
nõusolekut (lõige 4). Sama kehtib ka lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondi
valitsemise üleandmisel. Kohustuste ja vara üleandmise tingimustest teavitab
pensioniskeemiga hõlmatud isikuid fond, kes kohustused ja vara üle annab (lõige 3).
Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond või elukindlustusselts, kes kohustused ja vara
soovib üle võtta peab selleks taotlema lõike 5 kohaselt luba Finantsinspektsioonilt. Lisaks
13
kohustuste ja vara üleandmise lepingu poolte ja fondi sissemakseid tegevate tööandjate, keda
see üleandmine puudutab, andmetele tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka lõikes 4 nimetatud
tööandjate ja pensioniskeemiga hõlmatud isikute nõusolekud, viited teistele lepinguriikidele,
mille sotsiaal- ja tööõigust kohaldatakse pensioniskeemi suhtes, millega seotud kohustused ja
vara üle antakse. Finantsinspektsioonile tuleb esitada ka kohustuste ja vara üleandmise leping,
pensioniskeemi, millega seotud kohustused ja vara üle antakse, olulisemate tingimuste kirjeldus
ja üle antavate tehniliste eraldiste ja muude kohustuste ning neile vastava vara loetelud ja
suurus. Kuivõrd kohustuste ja vara vastuvõtmine eeldab vastuvõtja põhikirja muutmist, tuleb
Finantsinspektsioonile esitada kohe ka § 221 lõikes 1 nimetatud avaldus ja dokumendid
vastuvõtja põhikirja muutmise kooskõlastamiseks. Nagu erinevate lubade taotlemisel
tavaliselt, tuleb fondivalitsejal Finantsinspektsiooni teavitada loa taotluse menetlemise ajal
toimunud muudatustest (lõige 6).
Kui Eesti määratud väljamaksetega tööandja pensionifond või elukindlustusselts võtab üle
teise lepinguriigi määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohustused ja vara, teavitab
Finantsinspektsioon üleandmise loa taotluse saamisest selle lepinguriigi finantsjärelevalve
asutust. Finantsinspektsioon edastab teisele finantsjärelevalve asutusele viivitamata ka kõik
andmed ja dokumendid, mis talle loa taotlemiseks esitati (lõige 7).
Loa taotluse menetlemise ja loa andmise suhtes kohaldatakse sarnast protseduuri nagu
lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise puhul
(täpsemalt kohaldatakse lõike 8 alusel § 1373 lõigetes 1–9 ja 13 sätestatut, kohaldades
fondivalitseja kohta sätestatut määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes ja fondi
osakuomanike kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes).
Lõikes 9 täpsustatakse, et kohustuste ja vara üleandmisega kaasneva määratud väljamaksetega
tööandja pensionifondi piiriülese pakkumise suhtes ei kohaldata § 229 lõikes 3 sätestatut.
Selleks, et vältida topelt menetlusi ja mitmekordset teavitamist, välistab direktiiv tööandja
pensionifondi valitsemise üleandmisega kaasneva piiriülese pakkumise puhul eraldi veel
piiriülese pakkumise regulatsiooni sätete kohaldamise.
Lõige 10 reguleerib olukorda, kus vastuvõtja on teisest lepinguriigist. Sellisel juhul taotleb ta
määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohustuste ja vara üleandmise loa oma
finantsjärelevalve asutuselt.
Eelnõu § 1 punkt 18 – Paragrahvi 270 lõige 3. Muudatusega täpsustatakse fondi aruannete
auditeerimiskohustust, mille ulatuse suhtes on kehtiva seaduse sõnastus mitmeti tõlgendatav,
ning mis selguse tagamiseks viiakse sõnastusena täpsemalt kooskõlla Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivist 2011/61/EL (edaspidi AIFMD direktiiv)2 tuleneva nõudega. Kehtiva § 270
lõike 3 sõnastuse kohaselt peab alternatiivfondi aastaaruanne olema auditeeritud. Fondi
aastaaruanne koosneb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vähemalt bilansist, kulude ja tulude
aruandest ning tegevusaruandest, millele lisatakse info investorite teabelehe muutmisest ja
fondivalitseja juhtidele ja töötajatele makstud tasudest. Auditeerimise kohustuse aluseks on
AIFMD direktiivi artikkel 22, mille kohaselt fondi aastaaruandes esitatud
raamatupidamisandmeid tuleb auditeerida.
IFS § 270 lõikes 2 esitatud loetelust kuuluvad alternatiivfondi auditeeritavate aruandeosade
hulka seega raamatupidamisandmetena bilanss ning kulude ja tulude aruanne. RPS § 15 lõike
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta,
millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr
1095/2010: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02011L0061-20140702.
14
2 kohaselt koosneb raamatupidamise aastaaruanne põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne,
rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Seega direktiivis
nimetatud aruande osa, mis peab olema auditeeritud, on RPS tähenduses raamatupidamise
aastaaruanne.
Kuid IFS § 266 lõike 4 kohaselt ei kohaldata lepingulise fondi (ja tema allfondi)
raamatupidamisele ning aruandlusele RPS §-s 14, § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 3 ning §-des 25 ja
26 sätestatut. Seega olukorras, kus alternatiivfond on lepinguline fond, ei oma RPS tähenduses
raamatupidamise aastaaruande mõiste IFS raames sisulist tähendust. Kogu
auditeerimiskohustuse laiendamine aga kogu fondi aastaaruandele ei ole kooskõlas RPS-st
tuleneva auditeerimise sisuga. Seega on käesoleva muudatusega välja toodud, millised
aruanded peavad aastaaruandest olema auditeeritud, ehk kehtestatud auditeerimise ulatuse
miinimumnõue fondi aruannete jaoks. Kui fond on loodud äriühinguna – aktsiaseltsina -,
kohalduvad selle auditile esmajärjekorras audiitortegevuse seadusest tulenevad auditi
üldtingimused, mille puhul on auditiga hõlmatud kogu raamatupidamise aastaaruanne.
Eelnõu § 1 punkt 19 – Paragrahvi 287 lõige 6. Käesolev muudatus on seotud § 343
muutmisega, mille eesmärgiks on vähendada UCITS direktiivi ja IFS koosmõjus tekkivat
tõlgendamiste paljusust rikkumisest teavitamisele. UCITS direktiivi artikli 99d kohaselt tuleb
võimaldada fondivalitseja ja depositooriumi töötajatele nii sisemist kui välist rikkumisest
teavitamise korda. Järelevalve asutusele teavitamise korral on artikli 99d lõigetes 1 ja 2 ette
nähtud täpsemad nõuded, millele vastav sõltumatu teavitamise süsteem peab vastama. Sellise
süsteemi on loonud Finantsinspektsioon vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS)
§-le 502 ning teavituse korral on tagatud isikutele konfidentsiaalsus vastavalt FIS §-le 503.
Fondivalitseja sisese teavituse korral on UCITS direktiivi artikli 99d lõike 5 kohaselt oluline,
et esmalt oleks fondivalitsejas kehtestatud asjakohane kord, mille kohaselt nende töötajad
teatavad õigusrikkumistest asutuse siseselt, eelduslikult on selline erikanal sõltumatu ja
autonoomne.
Depositooriumi töötajatele on kehtestatud rikkumisest teavitamise kohustus viitelisena IFS §
343 lõikele 3. Kehtiva IFS § 343 lõiked 1 ja 3 käsitavad töötaja poolt rikkumisest teavitamise
tingimusi ning lõikega 3 on kehtestatud täpsemad tingimused fondivalitseja sisemise
teavitamise süsteemile. Sätte sõnastust võib tõlgendada viisil, et töötaja on kohustatud
teavitama nii Finantsinspektsiooni kui ka oma tööandjat. Ning fondivalitseja kehtestatud
teavitamise kord peab vastama teatud sisutingimustele. Tulenevalt direktiivi nõuetest tuleks
antud situatsiooni tõlgendada pigem alternatiivsete võimalustena ning teavituse kanalile seatud
kvalitatiivsed nõuded on direktiivi artikli 99d lõigete 1 ja 2 kohaselt omased eelkõige
Finantsinspektsiooni poolt loodud teavitamise kanalile. Fondivalitseja ja seega ka
depositooriumi sisemise teavitamise korra puhul direktiiv nii detailseid nõudeid ei esita. Seega
on tõlgendusvõimaluste täpsustamiseks käesoleva muudatusega IFS sisu viidud täpsemalt
kooskõlla direktiivist tulenevate miinimumnõuetega.
Eelnõu § 1 punkt 20 – Paragrahv 301 lõige 1. Kehtivas sõnastuses § 301 lõike 1 kohaselt
võib pensionifondi depositooriumiks olla üksnes krediidiasutus, mis on kantud aktsiaseltsina
või välisriigi äriühingu filiaalina Eesti äriregistrisse. Direktiivi kohaselt on tööandjapensioni
kogumisasutuste võimalike depositooriumide ring laiem. Eelnõuga jäetakse lõikes 1 sätestatud
piirang tööandja pensionifondi suhtes kohaldamata. Lõikesse lisatakse teine lause, mille
kohaselt võib tööandja pensionifondi depositooriumiks olla ka investeerimisühing (kohaldub
IFS § 286 lõige 1).
Eelnõu § 1 punkt 21 – Paragrahv 302 lõige 1. Lõike 1 kohaselt kontrollib pensionifondi
depositoorium lisaks käesolevas peatükis sätestatule ka punktides 1–3 sätestatud tehingute
15
vastavust õigusaktides, pensionifondi tingimustes ja prospektis ning kohustusliku
pensionifondi korral kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 525 lõikes 3 nimetatud
lepingus kehtestatud nõuetele. Kui üldiselt on pensionifondide suhtes kehtestatud erisused
esitatud eraldi jaos või jaotises, siis depositooriumi osa puhul on need eraldi peatükis sätestatud.
Ekslikult viitab § 302 lõige 1 käesolevas peatükis sätestatule, kuigi on mõeldud eelmist
peatükki, täpsemalt selle § 289. Eelnõuga parandatakse viiteviga.
Eelnõu § 1 punktid 22 ja 23 – Paragrahv 303. Lõiked 1 ja 2 tõstetakse sisuliselt kokku,
parandatakse viiteviga (viitamisel ei ole mõeldud samas peatükis sätestatut, aga eelmises).
Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
Eelnõu § 1 punkt 24 – Paragrahv 306 lõige 5 punkt 6. Muudatusega sõnastatakse täpsemalt
õiguste loetelu, mida fondivalitseja võib omandada tegevusloa taotlemise raames (lisaks
fondivalitsejana tegutsemisele).
IFS § 306 lõike 5 punkti 6 kohaselt võib fondivalitseja saada tegevusloaga õiguse osutada
investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid, kuid lisaks ka muid IFS §-s 307 nimetatud õigusi.
IFS § 307 põhineb UCITS ja AIFMD direktiividel nimetades investeerimisteenuseid ja
kõrvalteenuseid, mida direktiivide kohaselt on eurofondi valitsejal või alternatiivfondi valitsejal
lubatud osutada. Muid teenuseid lisaks juba nimetatud investeerimisteenusele ja
kõrvalteenusele vastav säte ette ei näe (kuivõrd direktiivis on nimetatud õigust osutada fondi
valitsemise teenust ka fondile, mida ta ei valitse, kuid selle teenuse osutamiseks ei ole IFS ega
direktiivide kohaselt vajalik täiendav tegevusluba).
Seega eesmärgiga viia IFS § 306 lõike 5 sõnastus täpsemalt kooskõlla UCITS direktiivi artikkel
6 lõikega 3 ning AIFMD direktiivi artikkel 6 lõikega 4 on muudatusega punktis 6 välja jäetud
lauseosa „ning muude käesoleva seaduse §-s 307 nimetatud teenuste“, mille tulemusena on
punkti 6 sõnastus „investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamine.“.
Eelnõu § 1 punkt 25 – Paragrahv 310. Paragrahvi lisatakse uued lõiked 5 ja 6. Sarnaselt teistes
finantssektori seadustes sätestatule ja arvestades direktiivis tööandjapensioni kogumisasutuste
kohta sätestatut täiendatakse § 310 regulatsiooni sätetega, mis käsitlevad välisriigi kodaniku
puhul tema fondivalitseja juhiks sobivuse tõendamist. Aktsepteeritav on välisriigi kodaniku
puhul tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud
samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm
kuud või kui sellist dokumenti ei väljastata, siis ka vastava välisriigi pädeva notari, kohtu- või
haldusorgani dokument, mis tõendab isiku poolt notari, kohtu- või haldusorgani või muu
pädeva organi ees antud vande tõesust tingimusel, et selle dokumendi väljastamisest ei ole
möödunud rohkem kui kolm kuud.
Eelnõu § 1 punktid 26 ja 27 – Paragrahvi 311 muutmine. Muudatusega täpsustatakse IFS-s
norme, mis käsitavad uue juhi (ja muu juhtiva isiku) valimisega seotud protseduuri, mille puhul
kehtiv sõnastus on tekitanud tõlgendusküsimusi, kas isiku valimisel tuleb teavitada
Finantsinspektsiooni valimise kavatsusest või juba tehtud isiku valimise otsusest. Seadus jätab
siinkohal turuosalistele alternatiivi, kohustades teavitama isiku valimisest, määramisest või
selle kavatsusest, mistõttu on ebaselge ajahetk, millal hiljemalt peaksid turuosalised vastavast
muudatusest Finantsinspektsiooni teavitama, ning sellest tulenevalt ka täpsem loetelu
dokumentidest, mida järelevalve asutusele esitada.
UCITS direktiivi artikli 7 (1) punkti b kohaselt peavad fondivalitseja majandustegevust
tegelikult juhtivad isikud olema laitmatu mainega ning piisavalt kogenud sellist liiki
eurofondide alal, mida fondivalitseja valitseb; nende isikute ning kõikide neid ametikohustuste
16
täitmisel asendavate isikute andmed tuleb eelnevalt edastada pädevale asutusele. Samasisulise
kohustuse sätestab AIFMD direktiivi artikkel 8 (1) punkt c. Direktiivid kohustavad esitama
juhtide kohta teavet eelnevalt („communicated forthwith“), mis IFS-s on sisustatud täpsema
tähtajaga sarnaselt teistele finantsasutuste eriseadustele. Seega tuleb direktiivi mõtet arvestades
esitada teave vähemalt 10 päeva enne juhtide suhtes otsuse tegemist ning teavituse sisuks on
teavitada kavatsusest valida uus juht (mis võib seega tähendada ka eelneva juhi tagasi
kutsumist) või pikendada juba olemasoleva juhi volituste aega. Teavituse juurde tuleb lisada ka
uue isiku taustainfo, mis võimaldab hinnata tema vastavust ja laitmatut mainet.
Käesoleva muudatusega on selgemini ja harmoneeritumalt teiste finantsasutuste seadustega
(KrAS, KindlTS) sõnastatud juhtide ja teiste valitavate isikute kohta teabe esitamise nõuded.
Esimese lõikega tuuakse välja põhimõte, et teave tuleb esitada kümme päeva enne otsuse
tegemist ja seega teavitatakse Finantsinspektsiooni kavatsusest teha isikute ringis muudatus.
Selleks esitatakse samal ajal ka vastavalt valitavale isikule tema kohta lõigetes 2, 3 või 4
nimetatud teave, millele lisatakse füüsilise isiku kinnitus, et esitatud andmed on õiged. Eelneva
sõnastuse kohaselt oli lõikes 1 toodud välja ka teabe viivitamata Finantsinspektsioonile
edastamise kohustus, mis oli suunatud olukorrale, kus juht või valitud isik esitab ise
tagasiastumise avalduse – sellest ei olnud võimalik ette järelevalvet teavitada. Küll aga järgneb
sellises olukorras uue isiku valimine ning juhul kui juht tuleb valida kiiremini kui 10 päeva
jooksul, võimaldab lõike 1 teine lause vastavat tähtaega ka mitte kohaldada.
Eristamaks selgemalt ette teatamise olukorda ning juhtumit, mil isik on esitanud ise
tagasiastumise avalduse, on sellise avalduse kohta teabe edastamine reguleeritud lõikes 7.
Sellest avaldusest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada viivitamata.
Vastavalt lõikele 1 tuleb juhi, audiitorettevõtja ja siseaudiitori kohta esitada teave, mis on
täpsustatud vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 4. Nendes lõigetes esitatud info õigsust
tuleb füüsilisel isikul kinnitada oma allkirjaga. Kehtiva sõnastuse kohaselt on lõigetes 5 ja 6
viited lõigetes 2–4 esitatud infole ebajärjekindlad, seega on muudatusega viitamist täpsustatud,
et kinnituse oma andmete õigsuse kohta tuleb esitada igal valitaval isikul (lõige 5). Juhul kui
isik valitakse ametkohale mitmendat korda, ei ole vaja lõigetes 2–4 nimetatud teavet korduvalt
esitada, kui selles muudatusi ei ole tehtud (lõige 6).
Eelnõu § 1 punkt 28 – Paragrahvi 320 lõige 1. Muudatusega täpsustatakse
Finantsinspektsioonis tegevusloa ulatuse muutmise menetlemise korda, mille ajaline kestus
peaks direktiividest tulenevat tausta arvestades olema ühtlustatud tegevusloa esialgse menetluse
tähtajaga. Kehtiva regulatsiooni kohaselt juhul, kui Finantsinspektsioon menetleb
fondivalitsejale tegevusloa andmist, on tal selleks aega kuus kuud, kui aga fondivalitseja taotleb
tegevusloa ulatuse muutmist, mis on sisult ja mahult väga lähedane tegevusloa taotlusele, on
Finantsinspektsioonil menetlusaeg kaks kuud.
Tegevusloa muutmise taustaks on AIFMD direktiivi regulatsioon, mille kohaselt on välja
toodud, et tegevusloa menetluse raames võib alternatiivfondi valitseja tegevusluba taotleda ka
isik, kellel on juba eurofondi valitseja luba (AIFMD artikkel 7(4)). Sellisel juhul ei tule esitada
uuesti juba varem esitatud dokumente ning tegevusloa taotlus tuleb menetleda sarnaselt
esmakordse taotlusega hiljemalt kuue kuu jooksul. Tegevusloaga seotud menetluste puhul
rõhutavad kuuekuulist tähtaega ka järelevalve menetluse suhtes kaebuse esitamise õiguse
sätted, mis nii AIFMD direktiivi artikli 49 (2) kui UCITS direktiivi artikli 107 (2) kohaselt
annavad seoses tegevusloa taotlusega õiguse kohtusse pöördumiseks, kui kuue kuu jooksul
alates kõiki nõutud andmeid sisaldava taotluse esitamisest ei võeta vastu otsust. Eeltoodu alusel
on käesoleva muudatusega pikendatud tegevusloa ulatuse muutmisel (näiteks olukorras, kus
eurofondi valitseja soovib täiendavalt hakata ka alternatiivfonde valitsema, või vastupidi)
17
maksimaalset menetlustähtaega kuue kuuni, et tagada järelevalve jaoks piisav menetlusaeg
olukorras, kui näiteks on vaja küsida mitmeid kordi lisateavet või taotleja viivitab vajalike
andmete või dokumentidega esitamisega. Muudatusega viiakse regulatsioon täpsemalt
kooskõlla nii AIFMD kui UCITS direktiividega.
Eelnõu § 1 punkt 29 – Paragrahvi 335 lõige 2. Muudatusega täpsustatakse fondivalitseja
omavahendite arvutamise regulatsiooni, mille puhul on koosmõjus Euroopa Liidu aktidega IFS
regulatsioonis puudu täpsustus volitusnormina Finantsinspektsioonile, mis on vajalik tulenevalt
nõudeid kehtestavast määrusest, et järelevalve asutusel oleks õigus vastavaid EL määrusi
fondivalitsejate suhtes rakendada.
IFS § 334 lõike 3 kohaselt peab fondivalitseja omavahendite summa olema võrdne iga lõikes 3
nimetatud näitajaga, seal hulgas 25%-ga fondivalitseja püsivatest üldkuludest. § 335 kohaselt
arvutatakse fondivalitseja püsivad üldkulud Euroopa komisjoni määruse nr 241/2014 artiklite
34b-34d kohaselt.
Fondivalitseja omavahendite määratlus on seotud pangandusregulatsiooniga. Nii UCITS
direktiiv kui AIFMD direktiiv määratlevad omavahendite mõiste eelmise pangandusdirektiivi
kaudu, mis tänaseks vastavustabeli kohaselt on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) nr 575/2013 (edaspidi pangandusmäärus)3. IFS §-s 335 viidatud komisjoni
määruse aluseks on seega pangandusmäärus, mis annab üldised nõuded omavahendite
regulatsioonile. Pangandusmääruse artikli 97 lõike 2 kohaselt peab aktsepteeritud kapital olema
vähemalt üks neljandik püsivatest üldkuludest, kuid järelevalve asutusel on äritegevuse olulise
muutuse korral õigus korrigeerida omavahendite nõuet krediidiasutuste ja
investeerimisühingute suhtes. Selle õiguse rakendamiseks on Komisjoni määruse artiklis 34c
ette nähtud tingimused, mida loetakse äritegevuse oluliseks muutuseks.
IFS-s puudub aga säte, millest tuleneks Finantsinspektsiooni õigus korrigeerida fondivalitsejate
püsivatel üldkuludel põhinevat kapitalinõuet. Pangandusmääruse artikkel 97 ei laiene ses
ulatuses automaatselt fondivalitsejatele ja vajab fondivalitsejate suhtes rakendamiseks
siseriiklikku normi. Seega on käesoleva muudatusega selleks, et tagada püsivate üldkulude
sätete (määruse nr 241/2014 artiklid 34b-34d) täielik rakendumine fondivalitsejate suhtes,
täpsustatud Finantsinspektsiooni õigust määruse kohaselt püsivatel üldkuludel põhinevat
omakapitalinõuet muuta.
Eelnõu § 1 punkt 30 – Paragrahvi 343 muutmine. Muudatusega täpsustatakse fondivalitseja
töötajate poolt fondivalitsejale kehtestatud kohustuste rikkumisest teavitamise korda
eesmärgiga vähendada tekkinud tõlgendusvõimaluste erinevusi ja viia rikkumisest teavitamise
kord selgemini kooskõlla direktiividest tulenevate miinimumnõuetega.
UCITS direktiivi artikli 99d kohaselt tuleb võimaldada fondivalitseja töötajatele teavitada
avastatud fondivalitseja poolsest rikkumisest nii organisatsiooni siseselt kui väliselt ehk otse
järelevalve asutusele. Järelevalve asutusele teavitamise korral on artikli 99d lõigetes 1 ja 2 ette
nähtud täpsemad nõuded, millele vastav sõltumatu teavitamise süsteem peab vastama. Sellise
süsteemi on loonud Finantsinspektsioon vastavalt FIS §-le 502 ning töötaja poolt teavitamise
korral on tagatud isikule konfidentsiaalsus vastavalt FIS §-le 503.
Fondivalitseja sisese teavituse korral on UCITS direktiivi artikli 99d lõike 5 kohaselt oluline,
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes
kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1524053045157&uri=CELEX:32013R0575.
18
et esmalt oleks fondivalitsejas kehtestatud asjakohane kord, mille kohaselt nende töötajad
teatavad õigusrikkumistest asutuse siseselt, eelduslikult on selline erikanal sõltumatu ja
autonoomne, mis tähendab, et isik kes teavitust organisatsioonis menetleb, ei tohiks teha
teavitaja andmeid kättesaadavaks või äratuntavaks, et vältida selle töötaja ahistamist
organisatsioonis. Rikkumisest teavitamise sisereeglite kehtestamise eesmärk on, et töötajad
oskaksid märgata rikkumisena käsitatavat tegevust ja oleksid teadlikud, mil viisil ja kellele
sellest teatada.
Rikkumisest teavitamise reeglite kehtestamine võimaldab omakorda järelevalve asutusel
kontrollida tööandja kohustuse täitmist ja töötajatele antud juhiste sisu. Tööandjale on sisemise
teavitamissüsteemi loomine varane rikkumiste avastamise viis, töötajate jaoks on see aga
turvaline alternatiiv rikkumisest vaikimisele. Otsest kohustust töötajale rikkumisest teavitada
Euroopa fondide regulatsioonist ei tulene, küll aga peab töötajale olema loodud seega võimalus
info andmiseks. Kohustus rikkumisest teavitada on kehtestatud fondivalitsejale ja
depositooriumile kui järelevalve subjektile.
Kehtiva IFS § 343 lõiked 1 ja 3 käsitavad töötaja poolt rikkumisest teavitamise tingimusi ning
sellest tulenevalt on kehtestatud täpsemad tingimused fondivalitseja sisemise teavitamise
süsteemile. Sätte sõnastust võib tõlgendada viisil, et töötaja on kohustatud teavitama nii
Finantsinspektsiooni kui ka oma tööandjat. Ning fondivalitseja kehtestatud teavitamise kord
peab vastama teatud sisutingimustele. Tulenevalt direktiivi nõuetest tuleks antud situatsiooni
tõlgendada pigem alternatiivsete võimalustena ning teavituse kanalile seatud kvalitatiivsed
nõuded on direktiivi artikli 99d lõigete 1 ja 2 kohaselt omased eelkõige Finantsinspektsiooni
poolt loodud teavitamise kanalile. Fondivalitseja sisemise teavitamise korra puhul direktiiv nii
detailseid nõudeid ei esita, seega on tõlgendusvõimaluste täpsustamiseks käesoleva
muudatusega IFS sisu viidud täpsemalt kooskõlla direktiivist tulenevate miinimumnõuetega.
Eelnõu § 1 punkt 31 – Paragrahv 347 lõige 3. Kasutades lõikes 3 sätestatut defineeritakse
fondivalitseja võtmefunktsioonid – need on vastavuskontrolli, riskikontrolli ja siseauditi
funktsioon.
Eelnõu § 1 punkt 32 – Paragrahvi 353 lõige 1. Muudatusega täpsustatakse tegevisikute mõiste
alla kuuluvate isikute määratlust, mis koosmõjus asjakohaste direktiivide sätetega on andnud
alust erinevatele tõlgendustele. Tegevisikuks on üldistatult fondivalitsejaga seotud isikud, kes
omavad juhtimise või kontrollifunktsiooni ja kellel võib seetõttu oma varaga tehingute
tegemisel või fondivalitseja juhtimisel tekkida huvide konflikt seoses fondivalitseja või selle
fondide parimates huvides käitumisega. Huvide konflikti ühe võimalikku maandamise
elemendina on ette nähtud kohustus teavitada tegevisiku isiklikest väärtpaberitehingutest.
IFS § 353 põhineb UCITS alamdirektiivi 2010/434 artiklil 13, mille kohaselt tuleb tegevisikute
tehingutest teavitamist kohaldada „asjaomaste isikute“ puhul. Inglise keeles on vasteks:
’relevant person’ in relation to a management company, means any of the following: (a) a
director, partner or equivalent, or manager of the management company; /…/.
Fondivalitsejate puhul, kes osutavad ka investeerimisteenuseid (eurofondi või alternatiivfondi
valitsejad), kohaldatakse tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL
4
Komisjoni direktiiv nr 2010/43/EL, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ
seoses organisatsiooniliste nõuete, huvide konfliktide, äritegevuse, riskijuhtimise ning depositooriumi ja
fondivalitseja vahelise lepingu sisuga:
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32010L0043&qid=1523790113493.
19
(edaspidi MIFID2 direktiiv)5 regulatsioonist vastavat delegeeritud määrust (EL) nr 2017/5656,
mille artiklite 2 (punktid 1 ja 3a), 28 ja 29 alusel tuleb vastavat tehingutest teavitamise
regulatsiooni kohaldada samuti järgmiste juhtimisega seotud „asjaomaste isikute puhul“, ehk
inglise keeles: ‘relevant person’ in relation to an investment firm, means any of the following:
(a) a director, partner or equivalent, manager or tied agent of the firm.
Eeltoodud UCITS ja MIFID2 direktiivi loetelu osa võib mõista pigem täidesaatvat
juhtimisfunktsiooni omavate isikutena, mitte järelevalve funktsioonina, mille hulka kuuluvad
Eesti juhtimisstruktuuri kohaselt nõukogu liikmed. Kehtiva IFS sõnastuse kohaselt on
tegevisiku mõistega hõlmatud aga juhtidena lisaks fondivalitseja juhatuse liikmetele ka
nõukogu liikmed.
Tulenevalt VpTS muutmise raames tehtud IFS § 353 muudatusest kohaldub IFS vastav säte
üksnes nende fondivalitsejate suhtes, kellel ei ole õigust osutada investeerimisteenuseid.
Selleks, et tagada regulatsiooni maksimaalne ühildumine delegeeritud määrusest tulenevate
nõuetega ja vähendada fondivalitsejale kohalduva regulatsiooni erinevust juhul kui
fondivalitseja omandab õiguse osutada investeerimisteenuseid, on muudatusega välistatud
tegevisiku tehingust teavitamise nõuete kohaldamine nõukogu liikmete tehingutele.
Eelnõu § 1 punkt 33 – Paragrahvi 353 lõike 6 punkt 3. Muudatusega täpsustatakse asjaolusid,
mil ei kohaldu tegevisiku isiklikust tehingust tuleneva teavitamise kohustus.
Teavitamiskohustuse puhul on tekkinud mitmeti tõlgendatavus erinevate Euroopa Liidu
sellesisuliste aktide koosmõjus. Fondivalitsejale kohalduvad erinevad aktid tulenevalt sellest,
kas fondivalitsejal on õigus osutada investeerimisteenuseid või mitte. Kuna tegevisiku isikliku
tehingu regulatsioon kehtib aga mõlema tegevusspektriga fondivalitseja puhul, on muudatusega
ühtlustatud ka fondivalitsejatele kohalduvate nõuete sisu.
IFS-s on seoses VptS muutmisega MIFID2 direktiivi ülevõtmiseks (jõustunud 03.01.2018)
tühistatud § 353 lõike 6 punkt 1, mille sisuks oli välistada tegevisiku tehingutest teavitamise
kohustus juhul, kui tegevisiku jaoks on tehtud tehing väärtpaberiportfelli valitseja poolt viisil,
et tegevisik ise ei ole andnud selleks juhist. VptS-ga seoses tehtud IFS muudatuse selgitusena
on välja toodud „IFS eelmise redaktsiooni §-s 762 kohaselt ei välistatud selle paragrahvi nõuete
kohaldamist muude fondivalitsejate puhul ühelgi juhul, mistõttu on eelnõus kavas kehtetuks
tunnistada § 353 lg 6.“.
IFS § 353 kohaldub fondivalitsejale, kellel ei ole õigust osutada investeerimisteenuseid. Kui
fondivalitseja omandab õiguse investeerimisteenuste osutamiseks, kohaldub talle MIFID2
delegeeritud määrusest 2017/565 tulenev regulatsioon. Vastava määruse artikli 29 (6)a kohaselt
ei kohaldu tehingutest teavitamise nõue, kui tehing on tehtud kaalutlusõigusel põhineva
portfelli valitsemise teenuse raames, kui tehingule ei eelne sellega seotud teabevahetust
portfellivalitseja ja asjaomase isiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse. Seega kehtib
§ 353 lõike 6 punktiga 1 samasisuline erand ka tulenevalt otsekohalduvast määrusest ning ei
ole põhjust teha erisusi tegevisiku tehingutest teavitamise kohustuse ulatusele olenevalt sellest,
kas fondivalitseja omab investeerimisteenuste osutamise luba või mitte, kui tegevisiku isikliku
tehingu nõuded üldplaanis on mõlema olukorra puhul samasisulised. Seega selleks, et tagada
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega
muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL:
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014L0065&qid=1523791314171.
6
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja
tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega:
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017R0565&qid=1523791139387.
20
vastavate nõuete maksimaalne ühtsus ja võrdne kohtlemine fondivalitsejale on muudatusega
taastatud lõike 6 punktist 1 tulenev välistus (esitatud lõikesse 6 lisatud punktis 3).
Eelnõu § 1 punkt 34 – Seaduse 5. osa 27. peatüki 3. jao 4. jaotise ja § 362 pealkiri.
Muudetakse jaotise pealkirja, et see arvestaks jaotise laienenud sisuga. Lisaks kohustusliku
pensionifondi valitseja juhtimist ja tegevust puudutavale kehtestatakse selles jaotises ka
tööandja pensionifondi valitseja juhtimise ja tegevuse nõuete erisused. Sama muudatus tehakse
§ 362 pealkirjas, millest jäetakse välja sõna „kohustusliku“, et see laieneks ka teiste
pensionifondide valitsejatele – tööandja pensionifondi valitsejatele.
Eelnõu § 1 punkt 35 – Paragrahv 362. Paragrahvi lisatakse lõiked 4–7. Direktiiv sätestab
nõuded nii tööandjapensioni kogumisasutuse juhtidele kui võtmefunktsioonide korraldamise
eest vastutavatele isikutele. Eelnõuga kohaldatakse tööandja pensionifondi juhtide suhtes
sätestatud nõudeid sisuliselt ka tema võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutatavate
isikute suhtes.
Nii sätestatakse lõikes 4, et tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsioonide korraldamise
eest vastutavateks isikuteks tohib valida või määrata vaid isikud, kellel on võtmefunktsiooni
korraldamiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja
laitmatu ärialane maine, kohaldatakse lõike 6 alusel § 310 lõigetes 4–6 juhtide kohta sätestatut
ka võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavate isikute suhtes (lõige 6) ning viimasest
Finantsinspektsiooni teavitamise suhtes § 311 lõigetes 1, 3 ja 5–8 füüsilisest isikust
siseaudiitorist teavitamise kohta sätestatut (lõige 7).
Lisaks täpsustakse lõikes 5, et tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsiooni korraldamise
eest vastutav isik peab olema erinev sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja
sarnase võtmefunktsiooni korraldamise eest vastutavast isikust. Piirang tuleneb direktiivist ja
selle eesmärk on vältida võimalikke huvide konflikte tööandja pensionifondi valitseja ja
tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja vahel. Siiski lubatakse erandjuhtudel
sellest piirangust ka mööda minna. Piirangust kõrvalekaldumine on lubatud, kui see on
põhjendatud fondivalitseja tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes ning
fondivalitseja rakendab sellise tegevusega kaasneva huvide konflikti maandamise ja vältimise
meetmeid.
Eelnõu § 1 punkt 36 – Paragrahv 3631. Seadusesse lisatakse uus paragrahv. Pensionifondi
valitseja võtmefunktsioonide suhtes kohaldatakse eurofondi valitseja võtmefunktsioonide
kohta sätestatut. Direktiiv on tööandjapensioni kogumisasutuste suhtes siinkohal aga detailsem,
mistõttu vajab mõnevõrra täiendamist tööandja pensionifondi valitseja suhtes kehtiv
regulatsioon.
Lisatava paragrahviga kehtestataksegi täiendavad nõuded tööandja pensionifondi valitseja
riskikontrolli funktsioonile. Esmalt sätestatakse, et riskikontrolli funktsioon peab võimaldama
tööandja pensionifondi valitsemisega kaasnevate riskide jälgimist ja mõõtmist, eelkõige
järgmiste tegevustega kaasnevas osas: tööandja pensionifondi ja tema valitseja vara ja
kohustuste haldamine, investeeringute tegemine, likviidsus-, kontsentratsiooni- ja
operatsiooniriski juhtimine ning riskimaandamise meetmete kasutamine (lõige 1). Lisaks
tuuakse eraldi välja, et investeeringute tegemisega seotud riskide jälgimine ja mõõtmine peab
hõlmama ka võimalikke tööandja pensionifondi vara investeerimisega kaasnevaid keskkonnaga
seotud, sotsiaalseid ja juhtimisega seotud riske (vastutustundlik investeerimine) (lõige 2).
Paragrahv § 3632. Seadusesse lisatakse uus paragrahv, milles reguleeritakse tööandja
pensionifondi valitseja oma riskide hindamist. Sarnaselt kindlustusandjatele, kelle juhtimise
21
üheks instrumendiks on oma riskide hindamine, nõutakse oma riskide hindamist direktiivi
kohaselt ka tööandjapensioni kogumisasutustelt. Teistele fondidele või nende valitsejatele
(näiteks eurofondid ja nende valitsejad või alternatiivfondid ja nende valitsejad) EL
regulatsioonid sarnaseid nõudeid ette ei näe. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv ja
seepärast täiendatakse IFSi uue regulatsiooniga, mis hakkab kohalduma tööandja
pensionifondide suhtes. Teiste fondide ja nende valitsejate suhtes kehtivat regulatsiooni
vastavalt ei muudeta.
Lõike 1 kohaselt peab tööandja pensionifondi valitseja korraldama oma riskide hindamise, mis
peab olema proportsionaalne ja viidud läbi, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja
keerukusastet, ning kehtestama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed selle läbi
viimiseks ja andmete säilitamiseks. Oma riskide hindamise läbiviimisel peab fondivalitseja
kirjeldama, kuidas on see hinnang kaasatud fondivalitseja juhtimisse ja otsustusprotsessi ning
hindama oma riskijuhtimissüsteemi tõhusust, huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks
võetud meetmeid, kui vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi funktsiooni täitmine on
edasi antud oma valitsetavasse tööandja pensionifondi sissemakseid tegevale tööandjale, oma
operatsiooniriske ja kui vara investeerimisel võetakse arvesse sellega kaasnevaid keskkonnaga
seotud, sotsiaalseid ja juhtimisega seotud tegureid, siis uusi või tekkida võivaid riske,
sealhulgas kliimamuutuse, loodusvarade kasutamise ja keskkonnaga seotud riske, sotsiaalseid
riske ja regulatiivsetest muudatustest tingitud vara amortiseerimise riske (lõige 2).
Selleks, et oleks võimalik tuvastada ja hinnata erinevaid riske, mis võivad mõjutada
fondivalitseja võimekust oma kohustusi täita, peab fondivalitseja kehtestama vastavad
sisemised protseduurid. Protseduuride kehtestamisel on lubatud lähtuda tööandja pensionifondi
valitseja äritegevusega seotud riskide olemusest, ulatusest ja keerukusest. Meetodid, mida
kasutatakse, peavad olema kirjeldatud ka fondivalitseja oma riskide hinnangus (lõige 3).
Oma riskide hindamise käigus tehtud järeldustega peab tööandja pensionifondi valitseja
arvestama oma äristrateegias (lõige 5), oma riske tuleb hinnata regulaarselt, vähemalt
sagedusega kord kolme aasta tagant ja alati pärast olulisi muutusi valitsetava tööandja
pensionifondi riskiprofiilis (lõige 4).
Eelnõu § 1 punkt 37 – Paragrahvi 365 lõike 1 punkt 2. Muudatuse eesmärgiks on selgitada
fondivalitseja tegevuste edasi andmise regulatsiooni ning nõuete erinevaid tõlgendusi.
IFS §-s 365 sätestatud loetelu isikutest, kellele võib vara investeerimise teenust edasi anda,
põhineb UCITS ja AIFMD direktiivil. Mõlemal juhul (UCITS direktiivi artikkel 13 (1)c ja
AIFMD direktiivi artikkel 20 (1)c ja Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 231/2013 (edaspidi
AIFMD alammäärus)7 artikkel 78 (2)) on tegevuse edasi andmise eeldusena välja toodud, et
ülesande täitjal peab olema tegevusluba, mis hõlmab vara valitsemise õigust.
AIFMD alammääruses e komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013 on vastava loetelu
ka selgelt välja toonud ja selle kohaselt võivad nendeks isikuteks olla:
a) direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusloa saanud fondivalitsejad;
b) direktiivi 2004/39/EÜ alusel portfelli valitsemiseks tegevusloa saanud investeerimisühingud;
c) direktiivi 2006/48/EÜ alusel tegevusloa saanud krediidiasutused, kellel on luba teostada
portfelli valitsemist direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt;
7
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse,
läbipaistvuse ja järelevalvega:
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1524141275850&uri=CELEX:32013R0231.
22
d) direktiivi 2011/61/EL kohaselt tegevusloa saanud välised AIFi valitsejad;
e) kolmanda riigi üksused, kes omavad tegevusluba või on registrisse kantud varade valitsemise
eesmärgil ning kelle üle teostab järelevalvet neis riikides pädev asutus.
Eesmärgiga viia sätte sõnastus selgemalt kooskõlla direktiividest tulenevate nõuetega, on
muudetud punkti 2 sõnastust ja välja toodud, et ülesannet saab edasi anda tegevusloaga
fondivalitsejale ning alternatiivina ka portfelli valitsemise õigust omavale
investeerimisühingule või krediidiasutusele.
Eelnõu § 1 punkt 38 – Paragrahv 3681. Seadusesse lisatakse uus paragrahv tööandja
pensionifondi valitseja ülesannete edasiandmise erisuse kehtestamiseks. Nimelt tuleb
võtmefunktsioonide täitmisega seotud ülesannete edasiandmisel kolmandale isikule enne
selliste ülesannete edasiandmise lepingu jõustumist teavitada Finantsinspektsiooni.
Teavitamise nõude kohaldamine annab Finantsinspektsioonile võimaluse varaseks
sekkumiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma.
Eelnõu § 1 punktid 39 ja 40 – Paragrahv 438 lõiked 4 ja 61. Lõikesse 4 lisatakse uus lause,
millega täpsustatakse, et Finantsinspektsioonil on teavitamise kohustus ka tööandja
pensionifondi piiriüleseks pakkumiseks soovi avaldanud fondivalitseja ees. Viimast tuleb
kolme kuu jooksul sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest
arvates teavitada Finantsinspektsiooni otsusest mitte edastada neid andmeid ja dokumente teise
lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
Paragrahvi lisatakse lõige 61. Kui Eesti fondivalitseja soovib pakkuda oma tööandja
pensionifondi teises lepinguriigis, on selle teise riigi finantsjärelevalve asutusel võimalik teda
Finantsinspektsiooni vahendusel teavitada tingimustest, millele peab fondi pakkumine selles
riigis vastama (eelkõige, millised on nõuded osakuomanike teavitamisele selles riigis). Kui
need tingimused peaksid muutuma tuleb teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel sellest
Finantsinspektsiooni teavitada, kes siis omakorda peab vastavalt teavitama fondivalitsejat.
Eelnõu § 1 punktid 41 ja 42 – Paragrahv 440 lõiked 2 ja 5. Lõikele 2 antakse uus sõnastus.
Direktiivi kohaselt võib vastu võttev liikmesriik nõuda, et tööandjapensioni kogumisasutus, kes
tegeleb direktiivi artikli 11 kohaselt piiriülese tegevusega, määraks depositooriumi vara
hoidmiseks ja järelevalvekohustuste täitmiseks, eeldusel, et depositooriumi määramine on
nõutud selles riigis asutatud tööandjapensioni kogumiasutustelt. IFSi kohaselt peab tööandja
pensionifondil olema depositoorium ja lõike 2 kohaselt nõutakse sama ka siin piiriüleselt
pakutavalt tööandja pensionifondilt – lepinguriigi tööandja pensionifondi vara, mis vastab Eesti
tööandja töötajate, teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osale tuleb hoida
depositooriumis vastavalt § 286 lõikes 3 ning §-des 289–292, 296–299 ja 302 tööandja
pensionifondi depositooriumi suhtes sätestatule.
Lõikes 5 rõhutatakse eraldi, et Finantsinspektsioon teavitab teise lepinguriigi finantsjärelevalve
asutust tööandja pensionifondi kohta avalikustatava teabe nõuetest.
Eelnõu § 1 punkt 43 – Paragrahv 453 lõige 1. Lõikes kirjeldatakse, milline fondivalitseja
peab oma tegevuse viivitamatult pärast fondi valitsemisega alustamist Finantsinspektsioonis
registreerima, kui ta ei ole taotlenud Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Muudatustega
täpsustatakse, et vastav registreerimiskohustus lasub vaid Eestis asutatud väikefondi valitsejal.
Vastav muudatus vastab AIFMD direktiivi artikli 3 (3) punktile a, mille kohaselt tuleb
fondivalitsejad registreerida fondivalitseja päritoluriigis.
Vastav muudatus toetab ka AIFMD direktiivist tulenevat üldist põhimõtet, et tegevusloata
fondivalitsejad ei saa piiriüleselt fonde valitseda. Seega ka Eestis asutatud usaldusfondi
23
valitseja peab olema Eestis asutatud, v.a kui tal on asjakohane tegevusluba ja ta osutab
fondivalitsemise teenust vastavalt EL õigusaktidele piiriüleselt.
Eelnõu § 1 punkt 44 – Paragrahv 4721. Seadusesse lisatakse uus paragrahv, milles
kehtestatakse teises lepinguriigis pakutava tööandja pensionifondi vara kasutamise ja
käsutamise piiramise erisus. Direktiivi kohaselt peab teise lepinguriigi finantsjärelevalve
asutusel olema võimalik taotleda Finantsinspektsioonilt §-s 462 sätestatud vara kasutamise ja
käsutamise piiravate meetmete rakendamist.
Eelnõu § 1 punkt 45 – Paragrahv 473 lõiked 5 ja 6. Lepinguriigi tööandja penisonifondi
Eestis piiriülese pakkumise üle järelevalve teostamist puudutav regulatsioon viiakse kooskõlla
direktiivis sätestatuga. Lõikele 5 antakse uus sõnastus. Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi
pakkumisel rikutakse § 440 lõikes 2 või 5 sätestatud tingimusi on Finantsinspektsioonil selle
lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt õigus taotleda, et viimane arestiks lepinguriigi tööandja
pensionifondi valitseja või tema depositooriumi kontod või rakendaks nimetatud isikute varale
kasutamise või käsutamise keeldu või piirangut vara säilimise tagamiseks. Vt § 4721 selgitust.
Uues sõnastuses lõikes 6 reguleeritakse lepinguriigi tööandja pensionifondi piiriülese
pakkumisega seotud järelevalve käigus Finantsinspektsiooni ja teise lepinguriigi
finantsjärelevalve asutuse vahel esinevate erimeelsuste lahendamist. Finantsinspektsioonil on
vaidluse lahendamiseks võimalik pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide
Järelevalve Asutuse poole.
Eelnõu § 1 punkt 46 – Paragrahv 474 lõige 7. Paragrahvi lisatakse uus lõige. Sarnaselt
lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondile tuleb ka määratud väljamaksetega
tööandja pensionifondi puhul Finantsinspektsioonil rakendada §-s 462 sätestatud meetmeid
selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotlusel, kus määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondi pakutakse. Vt ka § 4721 selgitust.
Eelnõu § 1 punkt 47 – Paragrahv 516 lõige 8. Paragrahvi lisatakse uus lõige, millega
kehtestatakse rakendussäte eelnõuga § 65 lõikes 61 sätestatud kohustusliku pensionifondi
valitsemistasu määra kohaldamiseks. Muudatused on küll planeeritud jõustuma 2019. aasta 1.
jaanuaril, millal kaotavad kehtivuse § 523 alusel kehtestatud valitsemistasu määrad, kuid nende
rakendamine eeldab fondivalitsejatelt fondi dokumentatsiooni muutmist. Et antud juhul on
tegemist valitsemistasu määra langetamisega, mis on osakuomanikele soodne muudatus, ei ole
fondivalitsejatel kohustust fondi tingimuste muudatusi kooskõlastada Finantsinspektsiooniga.
Siiski eeldab uue tasumäära rakendamine fondi dokumentatsiooni muutmist. Selleks antakse
fondivalitsejatele aega neli kuud muudatuste jõustumisest. Lisatava lõike kohaselt tuleb uut
valitsemistasu määra rakendada alates 2019. aasta 1. maist. Seatud kuupäev arvestab
muuhulgas ka kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise korda. Lisaks eelnõus sätestatule
on kavandatud muuta ka valitsemistasu vähenemist reguleerivat rahandusministri määrust, mis
võib tingida pensionifondide tingimustes selliste muudatuste tegemise (nt
investeerimispoliitika muutmine), mille jõustumine on seatud sõltuvusse osakute vahetamise
tähtajast. Muudatus ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega.
Eelnõu § 1 punkt 48 – Normitehniline märkus. Seaduse normitehnilistes märkustes
asendatakse kehtetuks muutuv tööandjapensione puudutav IORP 1 direktiiv (Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandja pensioniinstitutsioonide tegevuse ja
järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21), muudetud direktiividega 2011/61/EL
(ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73) ja 2013/14/EL (ELT L 145, 31.05.2013, lk 1–3)) uue
direktiiviga (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja
kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85)).
24
3.2. Eelnõu § 2 – Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Eelnõu § 2 punkt 1 – Paragrahvi 457 muutmine. Muudatuse eesmärgiks on viia
Finantsinspektsiooni seaduses menetlustasude kehtestamisel kasutatud mõisted täpsemalt
kooskõlla IFS mõistega. 10.01.2017 jõustunud IFS §-de 31 ja 37 kohaselt tuleb avaliku fondi
asutamiseks lepingulise fondi tingimused või aktsiaseltsifondi põhikiri kooskõlastada
Finantsinspektsioonis, samuti tuleb kooskõlastada ka tingimuste või põhikirja muudatused.
Varasemas IFS versioonis oli kasutusel mõiste fondi tingimuste või asutamise
„registreerimine“, mis on kehtivas seaduse kasutusel teises tähenduses ning pigem
fondivalitseja tegevuse kirjeldamiseks. Seega on muudatusega viidud FIS terminid kooskõlla
IFS-s kasutatavate mõistetega ning nii pealkirjas kui lõigetes 1 ja 2 jäetud välja mõiste
„registreerimine“ seoses fondi tingimuste või põhikirjaga ning asendatud see sõnaga
„kooskõlastamine“.
Eelnõu § 2 punktid 2 ja 3 – Paragrahv 463 lõiked 2, 21 ja 22. Paragrahv reguleerib
Finantsinspektsiooni koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve
Asutusega (EIOPA) ja seotud organisatsioonidega. Lõikes 2 asendatakse viide kehtetuks
muutuvale IORP 1 direktiivile viitega uuele direktiivile ja sellest tulenevale teavitamise korrale.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust tuleb teavitada, kui
tööandjapensionide skeemidele kohaldatakse usaldatavusnormatiivi nõudeid, mida ei hõlma
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste
tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) artikli 11 lõikes 1 osutatud
riigisisesed sotsiaal- ja tööõigusaktid, ning ajakohastab seda teavet vähemalt iga kahe aasta
tagant.
Lisatavates lõigetes 21 ja 22 kohustatakse Finantsinspektsiooni EIOPA-t teavitama Eestis
asutatud määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi või lepingulise fondina moodustatud
tööandja pensionifondi piiriülesest pakkumisest teistes lepinguriikides, samuti fondidest,
millelt ta on vastavalt valitsemise loa või kellelt ta on tegevusloa ära võtnud.
Eelnõu § 2 punkt 4 – Normitehniline märkus. Seaduse normitehniliste märkuste loetellu
lisatakse viide direktiivile (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja
kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85)).
3.3. Eelnõu § 3 – Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Eelnõu § 3 punkt 1 – Paragrahv 3 lõige 3. Eelnõuga muudetakse edasikindlustusandja
definitsiooni, et viia see kooskõlla direktiivis sätestatuga. Kui üldiselt võtab
edasikindlustusandja üle kindlustusandja kindlustusriskid ja võib võtta üle ka teisele
edasikindlustusandjale üleantud kindlustusriskid (retrosessioon), siis täpsustatakse, et
edasikindlustusandja võib üle võtta ka tööandja kogumispensioni asutuste võetud riskid, Eesti
õiguse näitel määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi riskid.
Eelnõu § 3 punkt 2 – Normitehniline märkus. Seaduse normitehniliste märkuste loetellu
lisatakse viide direktiivile (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja
kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85)).
3.4. Eelnõu § 4 – Kogumispensionide seaduse muutmine
25
Normitehniline märkus. Seaduse normitehnilistes märkustes asendatakse kehtetuks muutuv
tööandjapensione puudutav IORP 1 direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2003/41/EÜ tööandja pensioniinstitutsioonide tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235,
23.09.2003, lk 10–21), muudetud direktiividega 2011/61/EL (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73)
ja 2013/14/EL (ELT L 145, 31.05.2013, lk 1–3)) uue direktiiviga (Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve
kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85)).
3.5. Eelnõu § 5 – Seaduse jõustumine
Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 2019. aasta 13. jaanuaril, mis on direktiivi
ülevõtmise tähtaeg.
Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu määra puudutavad muudatused (eelnõu § 1 p 2 ja
47) on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril, mil kaotavad kehtivuse praegused
piirmäärad (1,2% konservatiivsetel pensionifondidel ja 2% teistel kohustuslikel
pensionifondidel).
3.6. Muudatuste kooskõla põhiseadusega
Vabatahtlike pensionifondide regulatsioon on puutumuses põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 32,
kuivõrd pensionifondi osakud ja nende väärtusele vastav summa on rahas hinnatav nõudeõigus.
PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku
nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase
ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus
pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Samuti
sätestab PS § 32, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Kitsendused saavad tuleneda vaid seadustest. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti
kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Pärimisõigus
peab olema tagatud. Eelnõus esitatud muudatused ei sea täiendava kogumispensioniga liitunud
isikutele täiendavaid kohustusi ega piiranguid.
Kohustusliku kogumispensioni regulatsioon on puutumuses nii PS §-ga 32 kui §-ga 28, mille
kohaselt on igal Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja
puuduse korral. PS-st tulenevalt on Eesti seadusandjal kohustus luua toimiv
pensionikindlustussüsteem, mis kaitseks võimalikult paljusid Eestis elavaid inimesi
vanadusriski realiseerumisel. Oluline on, et pensionisüsteemi ülesehitamisel on riigil aga
küllaltki lai valikuvabadus. Eelnõus esitatud kohustuslikku kogumispensionit puudutavad
muudatused ei sea kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikutele täiendavaid kohustusi ega
piiranguid.
Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus esitatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas
olevaks.
4. TERMINOLOOGIA
Eelnõuga uusi mõisteid kasutusele ei võeta.
26
5. EELNÕU KOOSKÕLA EUROOPA LIIDU ÕIGUSEGA
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2341 tööandja
kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85).
Täpsema ülevaate direktiivi artiklite kaupa annab seletuskirja lisas 2 esitatud võrdlustabel.
6. SEADUSE MÕJUD
Järgnevalt esitatakse mõjuanalüüs eelnõu olulisemate meetmete kohta:
1. tööandja pensioniskeeme puudutavate muudatuste pakett;
2. kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära muutmine.
6.1. Tööandja pensioniskeeme puudutavate muudatuste pakett
Tööandja pensioniskeeme puudutavate muudatuste paketil ei ole mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele.
Teoreetiliselt võiksid muudatused omada sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Võttes arvesse
asjaolu, et Eestis ei ole moodustatud ühtegi lepingulist tööandja pensionifondi ega asutatud
ühtegi määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi, ei eksisteeri ka muudatustest
mõjutatud sihtrühmasid ja muudatustel praktikas mõju ei ole.
Ka juhul, kui riik võtaks kasutusele täiendavaid meetmeid tööandjapensioni edendamiseks
Eestis, jääks küsimärgiks selleks eraldi tööandja pensionifondide loomise otstarbekus.
Tööandjatel on lubatud teha sissemakseid olemasolevatesse vabatahtlikesse
pensionifondidesse, sealhulgas on fondivalitsejatel võimalik vabatahtlike pensionifondide
puhul välja lasta eri liiki osakuid ja kasutada seda vajadusel ka tööandja sissemaksete
eristamiseks.
Kui individuaalse pensioniteatise koostamise ja osakuomanikele esitamise kohustus välja
arvata, ei sea eelnõus esitatud muudatused fondivalitsejale ka olulist täiendavat lisakoormust
võrreldes sellega, mis neil IFS-s esitatud nõudeid täites juba nagunii on. Kokkuvõttes ei saa
eelnõus esitatud tööandja pensioniskeeme puudutavat muudatuste paketti pidada kaalukeeleks
küsimuses, kas tööandja pensionifonde Eestisse luuakse või mitte.
6.2. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära muutmine
Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära muudatustel puuduvad sotsiaalsed
mõjud, samuti ei ole muudatustel mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja
looduskeskkonnale, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Muudatustel on majanduslikud mõjud.
6.2.1. Mõju majandusele
6.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas
Fondivalitsejad
Kohustuslike pensionifondide valitsejaid on viis – AS LHV Varahaldus, AS SEB Varahaldus,
Luminor Pensions AS, Swedbank Investeerimisfondid AS ja Tuleva Fondid AS.
Osakuomanikud
27
Kavandatavad muudatused puudutavad kõiki II sambaga liitunuid (2018. aasta 1. jaanuari
seisuga 706 842 inimest, tulevikus kogu Eesti elanikkonda (üle 1,3 miljoni elaniku), kel on või
on olnud Eestis sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu).
6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta
Fondivalitsejad
Valitsemistasu puudutavate muudatuste mõju hindamisel tuleb silmas pidada nii eelnõus
esitatud ettepanekut langetada kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäär 1,2%-le
pensionifondi vara turuväärtusest, milline on kehtiva seaduse kohaselt konservatiivsete
pensionifondide valitsemistasu piirmäär, kui eelnõuga koos kavandatavaid muudatusi
rahandusministri 5. aprilli 2017. a määrusega nr 22 kehtestatud kohustusliku pensionifondi
valitsemistasu määra vähendamise ulatuses ja selle arvutamise korras (vt rakendusakti kavandit
seletuskirja lisas 3).
Kohustuslike pensionifondide tasusid on põhjalikumalt analüüsitud seletuskirja lisas 1 ja
alljärgnevalt on esitatud mõjuhinnangu kokkuvõte.
Nagu eespool viidatud, on mõju hindamisel võetud arvesse nii eelnõus esitatud valitsemistasu
piirmäära langetamine kui planeeritavad muudatused määrusega kehtestatud valitsemistasu
määra vähendamise ulatuses ja selle arvutamise korras (nö valitsemistasu regressiooni
muutmine). Valitsemistasu regressiooni muutmise täpset mõju valitsemistasu suurusele on
keeruline hinnata, kuivõrd tulemust mõjutab olulisel see, kui palju teevad kohustuslikud
pensionifondid edaspidi investeeringuid, mis võimaldavad kasutada määruses esitatud korra
muutmisega pakutavat laugemat regressiooni.
Tabelis 1 on esitatud kaks stsenaariumi – (a) fondide investeeringute struktuur jääb senisele
tasemele ja (b) AS LHV Varahaldus suurendab fondide M, L ja XL vähelikviidsete
investeeringute osakaalu 30%-ni ning Swedbank Investeerimisfondid AS fondide K3 ja K4
osakaalu 10%-ni. Esimese stsenaariumi kohaselt langevad kõigi fondivalitsejate keskmised
tasud veel madalamale tasemele kui see oleks ainult valitsemistasu langetamisega 1,2%-ni, st
muutmata määrusega kehtestatud valitsemistasu regressiooni. Teisel juhul jääb AS-i LHV
Varahaldus keskmine valitsemistasu mõnevõrra kõrgemaks ja Swedbank Investeerimisfondid
AS-i keskmine valitsemistasu enam-vähem tasemel, mis oleks siis, kui langeks vaid
valitsemistasu piirmäär.
28
Tabel 1. „Fondivalitsejate keskmiste valitsemistasude prognoos 1,2%-se valitsemistasu
piirmäära ja regressiooni reeglite muutmise korral.“
Kehtiv regulatsioon
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Swedbank 0,82% 0,78% 0,74% 0,71% 0,69% 0,67% 0,65% 0,63% 0,62%
SEB 1,05% 1,00% 0,95% 0,91% 0,86% 0,82% 0,78% 0,75% 0,72%
LHV 1,18% 1,11% 1,04% 0,97% 0,91% 0,87% 0,82% 0,79% 0,75%
Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34%
Luminor 1,35% 1,30% 1,26% 1,21% 1,17% 1,12% 1,07% 1,03% 0,98%
Turu
keskmine 1,01% 0,96% 0,91% 0,86% 0,82% 0,79% 0,76% 0,73% 0,70%
Stsenaarium (a): valitsemistasu lagi 1,2% koos regressiooni muutmisega – fondide investeeringud
senise jaotusega
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Swedbank 0,82% 0,54% 0,52% 0,50% 0,49% 0,48% 0,47% 0,46% 0,45%
SEB 1,05% 0,71% 0,67% 0,63% 0,61% 0,58% 0,56% 0,54% 0,53%
LHV 1,18% 0,71% 0,68% 0,65% 0,63% 0,61% 0,60% 0,58% 0,57%
Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34%
Luminor 1,35% 0,90% 0,87% 0,83% 0,79% 0,75% 0,71% 0,68% 0,65%
Turu
keskmine 1,01% 0,65% 0,62% 0,60% 0,58% 0,56% 0,54% 0,53% 0,51%
Stsenaarium (b): valitsemistasu lagi 1,2% koos regressiooni muutmisega – LHV M, L ja XL fondid
30%, Swedbank K3, K4 10%
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Swedbank 0,82% 0,61% 0,59% 0,57% 0,56% 0,55% 0,54% 0,53% 0,52%
SEB 1,05% 0,71% 0,67% 0,63% 0,61% 0,58% 0,56% 0,54% 0,53%
LHV 1,18% 0,82% 0,79% 0,76% 0,74% 0,72% 0,70% 0,69% 0,68%
Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34%
Luminor 1,35% 0,90% 0,87% 0,83% 0,79% 0,75% 0,71% 0,68% 0,65%
Turu
keskmine 1,01% 0,71% 0,68% 0,66% 0,64% 0,62% 0,60% 0,59% 0,57%
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused
Pensionifondivalitsejate seniste finantsaruannete järgi (vt seletuskirja lisas 1 esitatud analüüsi)
on keeruline järeldada, kas ja kui palju võiks valitsemistasu vähendamine mõjutada
fondivalitsejate investeerimisotsuseid. Ka valitsemistasu languse järel jääb fondivalitsejatel
piisavalt ressurssi põhitegevuse jätkamiseks, müügiks ja nõustamiseks ning kasumi
teenimiseks. Põhitegevuse kulud, st depootasu, registripidaja tasu, järelevalve tasu,
Tagatisfondi tasu, tööjõukulu ja muu tegevuskulu on keskmiselt alla kolmandiku valitsemistasu
tulust. Esitatud ettepanekute kohaselt väheneks valitsemistasu tulu samal ajal keskmiselt umbes
ühe kolmandiku võrra (vt tabel 2). Et jääda kasumisse, tuleb mõnel fondivalitsejal
valitsemistasu muudatuste järel ilmselt vähendada eelkõige oma müügikulusid. Samuti võib
eeldada, et tasude langetamise tulemusel võivad fondivalitsejad vähendada ka senist kõrget
omakapitali taset.
29
Tabel 2. Fondivalitsejate peamiste kuluartiklite osakaal valitsemistasu tulust 2017. aastal ja
tulu vähenemine 2019. aastal (eeldusel, et investeeringute struktuur ei muutu).
Ülejäänud Tulu
Kasum Müügikulud kulud vähenemine
Swedbank 29% 43% 28% 30%
SEB 20% 52% 28% 29%
LHV 55% 17% 18% 36%
Luminor 50% 3% 47% 30%
Allikas: fondivalitsejate aruanded, Rahandusministeeriumi arvutused
Valitsemistasu üldine langetamine võib vähendada fondivalitsejate motivatsiooni Eestisse
investeerida, kuid samas võib koos selle muudatusega kavandatud valitsemistasu
diferentseerimine investeeringute järgi (määruse muutmine) seda motivatsiooni just ka
suurendada.
Kokkuvõttes saab öelda, et esitatud ettepanekutel on oluline mõju fondivalitsejate tuludele.
Osakuomanikud
Tasude vähenemisel on mõju osakuomanikele eelkõige tootluse kaudu. Mõju võib olla
pensionifondide tootlusele nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne mõju on eelkõige siis kui
eeldame, et tasude vähendamine ei mõjuta fondide investeeringuid ja brutotootlust.
Fondivalitsejate finantsandmete ja fondide seniste investeeringute põhjal on keeruline leida
argumente, mis toetaks seda, et tasude vähendamine mõjutaks olulisel määral fondide seniseid
investeerimisstrateegiaid. Samas võib mõju tekkida ka läbi motivatsiooni languse – küsimus,
kas fondivalitsejal jääb alles piisavalt motivatsiooni senise investeerimisstrateegiaga
jätkamiseks. Selleks, et säilitada fondivalitsejate motivatsiooni jätkata investeeringute tegemist
Eestisse, on eelnõuga koos kavandatud ka määruses sätestatud valitsemistasu regressiooni
muutmine.
Eeldades, et tasude langus ei mõjuta fondide brutotootlust, suurendab tasude langus otseselt
fondide netotootlust. Ainult tasu piirmäära vähendamine mõjuks positiivselt eelkõige esimesel
paarikümnel aastal, hiljem on mõju väiksem, sest keskmine valitsemistasu läheneks pikas
perspektiivis 0,5%-ni. Hinnanguliselt suureneb II samba vara väärtus ainult valitsemistasu
piirmäära vähendamise korral 30 aastaga umbes 3% võrra. Valitsemistasu alampiirmäära
langetamine 0,5%-lt 0,4%-le suurendab 40 aastase kogumisperioodi korral vara väärtust 2%
võrra. Kogu muudatusettepaneku tulemusena suureneks 40 aastase kogumisperioodi korral vara
väärtus umbes 6% võrra. Lähiaastatel suureneks inimeste pensionivara hinnanguliselt
kaheteistkümne kuni viieteistkümne miljoni euro võrra aastas.
Tasude vähendamise võimalikku negatiivset mõju on oluliselt keerulisem hinnata, kuna pole
teada kas ja mil määral muutuksid fondide investeerimisstrateegiad ning kui palju see täpselt
mõjutaks fondide tootluseid. Negatiivne mõju võib kaasneda ka kaudselt, juhul kui väheneksid
fondide investeeringud Eestisse ning see mõjutaks majanduskasvu ja I samba pensioniindeksit.
7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE
TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD
Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid riigieelarvele ning eelnõu ei ole seotud
kohalike omavalitsuste tegevusega.
30
8. RAKENDUSAKTID
Eelnõuga antakse üks uus volitusnorm, mis võimaldab rahandusministril vajadusel kehtestada
rakendusakti tööandja pensionifondi ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi
pensioniteatises esitatavate väljamaksete suuruse prognoosimisel kasutatavate eelduste
täpsustamiseks (vt eelnõu § 1 p 5 – IFS täiendamine §-ga 941).
Arvestades, et Eestis ühtegi lepingulise fondina moodustatud tööandja pensionifondi ega
aktsiaseltsina tegutsevat määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ei ole, ei ole plaanis
ülalviidatud rakendusakti kohe kehtestada ja seetõttu ei ole eelnõu seletuskirjas ka rakendusakti
kavandit esitatud. Rakendusakti kehtestamise vajalikkust hinnatakse, kui on olemas selleks
vajalik praktika.
Eelnõu muudab kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära. Ühtlasi on plaanis
kehtestada IFS § 65 lõike 8 alusel uus rahandusministri määrus, mis reguleerib kohustusliku
pensionifondi valitsemistasu määrade vähendamise ulatust ja selle arvutamise korda ning
tunnistada olemasolev määrus (rahandusministri 5. aprilli 2017. a määrus nr 22 „Kohustusliku
pensionifondi valitsemistasu määra vähendamise ulatus ja selle arvutamise kord“) kehtetuks.
Uue määruse kehtestamisel muudetakse valitsemistasu vähendamise korda ka seatakse
valitsemistasu määra vähenemine sõltuvusse investeeringute sisust lähtuvalt.
Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 3 ja muudatuse sisu on detailsemalt
käsitletud seletuskirja lisas 1 esitatud kohustuslike pensionifondide valitsemistasu analüüsis.
9. SEADUSE JÕUSTUMINE
Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 2019. aasta 13. jaanuaril, mis on direktiivi
ülevõtmise tähtaeg.
Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu määra puudutavad muudatused (eelnõu § 1 p 2 ja
47) on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril, mil kaotavad kehtivuse praegused
piirmäärad (1,2% konservatiivsetel pensionifondidel ja 2% teistel kohustuslikel
pensionifondidel).
10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE JA HUVIRÜHMADE KAASAMINE
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks
Finantsinspektsioonile, Eesti Fondihaldurite Liidule, Eesti Pangaliidule, Finance Estoniale ja
Eesti Tööandjate Keskliidule.
31
Seletuskirja lisa 1
Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu analüüs
2018
1
Seletuskirja lisa 1
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................................... 2
Sissejuhatus ................................................................................................................................................ 3
1. II samba valitsemistasu ...................................................................................................................... 4
1.1 Valitsemistasu senine praktika ......................................................................................................... 4
1.1.1 Valitsemistasu regulatsioon ...................................................................................................... 4
1.1.2 Keskmiste tasumäärade areng .................................................................................................. 5
1.1.3 Pensionifondide kogukulu ......................................................................................................... 6
1.1.4 Valitsemistasu seos vara mahuga....................................................................................... 7
1.1.5 Valitsemistasu seos fondi tootlusega ....................................................................................... 9
1.1.6 Valitsemistasu seos fondi investeeringutega ......................................................................... 10
1.1.7 Valitsemistasu seos investeerimisstrateegia aktiivsusega ..................................................... 12
1.1.8 Valitsemistasu võrdlus täiendava kogumispensioni pensionifondide tasudega ..................... 13
1.1.9 Valitsemistasu võrdlus teiste riikidega .................................................................................... 14
1.1.10 Fondivalitseja tulud, kulud ja kasum ..................................................................................... 17
1.1.11 Fondivalitseja omakapitali tootlus ........................................................................................ 20
1.1.12 Valitsemistasude languse algatused...................................................................................... 21
1.2 Valitsemistasu regulatsiooni alternatiivid ...................................................................................... 23
1.2.1 Valitsemistasu piirmäära vähendamise vajadus ja eesmärk ................................................... 23
1.2.2 Valitsemistasu piirmäära vähendamise võimalused ............................................................... 24
1.2.3 Valitsemistasu piirmäära vähendamise ettepanek ................................................................. 26
1.2.4 Valitsemistasu regressiooni muutmise ettepanek .................................................................. 27
1.2.5 Valitsemistasu vähendamise mõju .......................................................................................... 29
2. Kohustuslike pensionifondide investeeringud Eestisse ................................................................... 31
Lisa 1. Pensionifondide investeeringute, mis võimaldavad võtta kõrgemat valitsemistasu, loetelu. ..... 35
Lisa 2. Kohustuslike pensionifondide tasud ja tootlused ......................................................................... 36
2
Seletuskirja lisa 1
Sissejuhatus
Analüüsi eesmärk on hinnata, kas kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäär ja regulatsioon
on asjakohane ja vajalik ka peale 2018. aastat. Analüüsi tulemusel teeb rahandusministeerium
ettepaneku valitsemistasu regulatsiooni muutmiseks.
Varasematel aastatel on valminud mitmeid analüüse samal teemal ning tasude regulatsiooni on
korduvalt ka muudetud. Käesolev analüüs võtab arvesse kõiki varasemate analüüside tulemusi.
Analüüs tugineb investeerimisfondide seaduse paragrahv 523 lõikes 3 ja paragrahvis 527 toodud
analüüsikohustustele, mille kohaselt:
rahandusministeerium analüüsib enne 2018. aasta 1. maid kohustuslike pensionifondide
valitsemistasu piirangute rakendamise otstarbekust ja eesmärgipärasust ning vajaduse korral
esitab ettepaneku nende muutmiseks või kehtivusaja pikendamiseks.
rahandusministeerium analüüsib 2020. aasta 1. oktoobriks IFS §-des 121–133 sätestatud
pensionifondide vara investeerimise ja riskide hajutamise nõuete rakendamise otstarbekust ja
eesmärgipärasust ning vajaduse korral esitab ettepanekud õigusaktide muutmiseks.
Ühtlasi täidab analüüs Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 2.8, mis kohustab
rahandusministrit 2018. aasta maiks valmistama ette analüüsi ja ettepanekud kohustuslike
pensionifondide kulude, tasude ja investeeringute kohta.
3
Seletuskirja lisa 1
1. II samba valitsemistasu
1.1 Valitsemistasu senine praktika
1.1.1 Valitsemistasu regulatsioon
1. Kohustuslike pensionifondide poolt võetavad tasud on reguleeritud investeerimisfondide
seaduses. Tasud saab üldjoones jagada fondi varast sõltuvateks tasudest ja fondi osakutega seotud
tehingute tasudeks. Seadusega on reguleeritud, millised kulud kaetakse ja tasud võetakse fondi arvelt
ning millised tasud fondivalitseja arvelt. Kohustusliku pensionifondi arvelt makstavad tasud ja kaetavad
kulud on:
1) valitsemistasu;
2) pensionifondi arvel tehtavate tehingutega vahetult seotud ülekandekulud ja teenustasud;
3) laenu võtmisega seotud kulud.
Kõik ülejäänud pensionifondi valitsemisega seotud kulud ja tasud, sh depootasu, Eesti Väärtpaberite
Keskregistri tasud, Tagatisfondi tasud jms makstakse fondivalitseja poolt. Pensionifondide osakute
puhasväärtusest ja seega ka tootlusest on kõik eelpoolnimetatud tasud juba maha arvestatud.
2. Seadusega on reguleeritud ainult valitsemistasu ja osakute tagasivõtmistasu. Pensionifondi
kogukulu, mis sisaldab kõiki punktis üks toodud kulusid, seadusega reguleeritud ei ole (vt täpsemalt
ptk 1.1.3). Valitsemistasu piirmäär on olemas olnud alates süsteemi loomisest. Üldine valitsemistasu
piirmäär on püsinud sellest ajast muutumatult 2%. Ainult konservatiivsete pensionifondide
valitsemistasu piirmäära langetati 2009. aastast 1,5 protsendilt 1,2 protsendile.
3. 2012. aastast lisandus kohustus vähendada valitsemistasu fondi varade kasvades. Iga 100
miljoni euro kohta pidi valitsemistasu alanema 10% võrra võrreldes eelnevas 100 miljoni euro
vahemikus kehtinud valitsemistasuga. Alates 2015. aasta 1. augustist seda kohustust muudeti nii, et
valitsemistasu alanemine ei sõltu enam ühe fondi varade mahust, vaid kõikide kohustuslike
pensionifondide varade mahust, mida üks fondivalitseja valitseb. Muud regressiooni parameetrid jäid
samaks.
4. Alates 2018. aastast sõltub pensionifondide valitsemistasu regresseerumine ka pensionifondi
investeeringutest. Valitsemistasu vähendava kordaja arvutuses kasutatav allahindluse määr langes
seniselt 10%-lt 15 %-le konservatiivsetele pensionifondidele ja nendele pensionifondidele, mille vara
võib fondi tingimuste või prospekti kohaselt investeerida kokku rohkem kui 30% ulatuses fondi vara
väärtusest teistesse fondidesse ja krediidiasutuste hoiustesse. Ülejäänud kohustuslike pensionifondide
suhtes säilis seni kehtinud allahindluse määr. Seega fondi tegelik tasumäär (näiteks lisa 2 tulp
„Valitsemistasu 2018“) sõltub lisaks fondi prospektis toodud tasumäärale (näiteks lisa 2 tulp „Fondi
tasu prospektis“) ka fondivalitseja II samba fondide varade mahu põhjal arvutatud kordajast.
4
Seletuskirja lisa 1
5. Lisaks eelnevale on muutunud ka osakute väljalasketasu ja osakute tagasivõtmistasu
regulatsioon. Süsteemi loomisel olid mõlemad tasuliigid lubatud ning neile kehtisid piirmäärad
vastavalt 1,5% ja 1%. Aastast 2011 aga keelati osakute väljalasketasu võtmine. Samuti kaotati
tagasivõtmistasu osakuomanikel, kes on jõudnud vanaduspensioni ikka või kellel on jäänud riikliku
pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioni ikka jõudmiseni viis aastat või vähem. 2017.
aastast vähendati ka üldist osakute tagasivõtmistasu piirmäära 1%-lt 0,1%-le, sh konservatiivsetel
fondidel 0,05%.
1.1.2 Keskmiste tasumäärade areng
6. Kuni 2009. aastani püsis kohustuslike pensionifondide keskmine valitsemistasu stabiilselt üle
1,5%. Aastast 2010, mil rakendus fondi põhine valitsemistasu regressioon, hakkas valitsemistasu
aeglaselt alanema. Pärast 2015. aasta muudatust, mil valitsemistasu regressioon sõltub fondivalitseja
kõikide II samba varade mahtudest, langes keskmine valitsemistasu ühe aastaga 1,25%-ni ehk umbes
20 baaspunkti võrra (aasta lõpu seisuga).
7. 2018. aastal, mil valitsemistasu hakkas sõltuma täiendavalt veel investeeringutest, alanesid
tasud kiiremini kaheksas pensionifondis, mille varade maht kokku oli aasta alguse seisuga umbes 480
miljonit eurot (13% II samba varadest). Keskmine valitsemistasu langes 2018. aastal 1,009%-ni.
Prognooside kohaselt jätkub keskmise valitsemistasu langus ka edaspidi. Täpne tulemus sõltub nii
varade kasvust, fondide turuosade muutusest kui ka fondivalitsejate endapoolsetest tasude
muudatustest, kuid eeldades muutust ainult varade kasvus, langeks keskmine valitsemistasu viie aasta
pärast umbes 0,8%-ni.
8. Lisaks valitsemistasu muudatustele on nüüdseks ära kaotatud ka pensionifondide osakute
tagasivõtmistasu ja osakute väljalasketasu. Osakute tagasivõtmistasu täielik ärakaotamine on
fondivalitsejate enda initsiatiiv, kuna seaduse kohaselt on võimalik seda võtta maksimaalselt kuni 0,1%
ulatuses. Mõlema tasuliigi suurus absoluutväärtusena oli oluliselt väiksem valitsemistasu tulust, kuid
need omasid siiski märkimisväärset mõju pensionikoguja vara väärtusele. Lihtne ühel tasul põhinev
struktuur on pensionikoguja jaoks läbipaistvam ja hoomatavam ning see mõjub omakorda hästi ka
konkurentsile.
5
Seletuskirja lisa 1
Joonis 1. Kohustuslike pensionifondide keskmised tegelikud tasumäärad aastatel 2002-2018 ja
prognoos kuni aastani 2022.
2,0%
1,5%
1,0%
0,5%
0,0%
2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022
Osakute tagasivõtmistasu Osakute väljalasketasu
Keskmine valitsemistasu
Allikas: Pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused
1.1.3 Pensionifondide kogukulu
9. Fondivalitseja jaoks on oluline eelkõige valitsemistasu suurus, kuid investori jaoks on
informatiivsem fondi kogukulu. Alates 2017. aastast peavad fondivalitsejad avalikustama kõikide II
samba fondide kohta jooksvad tasud, mis sisaldavad lisaks valitsemistasule ka teisi fondi arvelt
võetavaid tasusid, nt tehingukulud1. Jooksvad tasud on sisu mõttes sarnane näitaja kogukuludega
(total expense ratio). Juhul, kui fondi vara investeeritakse olulisel määral ka teistesse
investeerimisfondidesse, siis peavad jooksvad tasud sisaldama nende investeerimisfondide tasusid.
10. Praktikas oli esimesel aastal investeerimisfondide jooksvate tasude kajastamine erinev
fondivalitsejate lõikes, kuna vastav rahvusvaheline metoodika lubab arvestuses teatud paindlikkust.
Näiteks Luminori fondides ja LHV fondides M, L ja XL ei ole kajastatud teiste investeerimisfondide
tasusid. Kõikide teiste fondide jooksvad kogukulud aga sisaldavad neid tasusid. Seega ei ole hetkel veel
fondide andmed täies mahus võrreldavad. Tulevikus tuleb seda praktikat ühtlustada.
11. Keskmine jooksev tasu oli 2017 aastal 1,22% ehk 0,14 protsendipunkti kõrgem keskmisest
valitsemistasust. Arvestades juurde metoodika erinevust, on tegelikkuses reaalne tulemus natuke
kõrgem. Vaatamata andmete puudumisele varasemate aastate kohta, võib siiski hinnata, et ka
jooksvad tasud on viimasel ajal vähenenud, kuna näiteks investeerimisfondide osakaal on II samba
varades vähenenud 2016. aasta 55%-lt 31%-ni 2017 aastal. Viimase põhjuseks on eelkõige
pensionifondide valitsemistasu määruse muutmine, mille kohaselt valitsemistasu sõltub
investeeringutest.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018026
6
Seletuskirja lisa 1
Joonis 2. Kohustuslike pensionifondide jooksvad tasud ja valitsemistasu 2017. aastal.
2,0%
1,5%
1,0%
0,5%
0,0%
Luminor A pluss
SEB Optimaalne
Swedbank K1
Swedbank K2
Swedbank K3
Swedbank K4
Tuleva MA
Tuleva MV
SEB Progressiivne
SEB Energiline
LHV L
Swedbank K90-99
LHV S
Luminor C
LHV XL
LHV M
LHV XS
Luminor B
SEB Indeks
LHV Indeks
SEB Konservatiivne
Luminor A
Jooksvad tasud 2017 Valitsemistasu 2017
Allikas: Pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused
12. Jooksva tasu peamiseks komponendiks on valitsemistasu. Ülejäänud osa sõltub eelkõige
fondivalitseja investeerimisotsustest (tehingutasud, teiste investeerimisfondide tasud), mille detailne
reguleerimine riigi poolt ei ole mõistlik. Fondivalitsejatel peavad professionaalsete investoritena
säilima vabad käed investeerimisotsustes, mis tagavad nende arvates maksimaalse tootluse arvestades
finantsturgude arenguid, fondi investeerimisstrateegiat ja seadusandlikku raamistikku. Seetõttu ei ole
ka siiamaani neid kulusid lisatud valitsemistasu alla, et vältida fondivalitseja huvide konflikti, mis
tuleneb fondi tootlusele pandud ootuste ja fondivalitsejate omanike kasumitaotlusest. Ehk teisisõnu ei
pea fondivalitseja tingimata loobuma investeeringust, mis on ühest küljest tulus, kuid samas omab
näiteks kõrget tehingukulu. Kuigi seadusega pole täpselt reguleeritud, kui palju võib pensionifondi
arvelt kulusid teha, siis fondivalitsejad on omaalgatuslikult seda fondi tingimustes piiranud.
Maksimaalselt on need kulud senise praktika kohaselt 3% fondi varadest aastas.
1.1.4 Valitsemistasu seos vara mahuga
13. Üks olulisemaid investeerimisfondide tasumäärasid mõjutavaid tegureid on mastaabiefekt.
Mastaabiefekt väljendub eelkõige fondivalitseja püsikulude sõltumatuses fondi varade mahust. Samuti
võib mastaabiefekt tekkida fondi varast sõltuvate tasude alanemises suurte mahtude korral (II sambas
näiteks EVK tasud ja depootasu). Eelduslikult peaksid suuremate fondivalitsejate, juhul kui
investeerimisstrateegiad on sarnased, valitsemistasude määrad olema madalamad väiksemate fondide
omast. Jooniselt 3 on näha, et kuni 2011. aastani kasvas valitsemistasu tulu kokku kiiremini kui II
samba varade maht. Alates 2012 aastast, mil jõustus fondide mahust sõltuv valitsemistasu regressioon,
on see tendents järk järgult muutunud vastupidiseks.
7
Seletuskirja lisa 1
Joonis 3. Kohustuslike pensionifondide vara summa ja valitsemistasu tulu muutus absoluutväärtuses
(punktiiriga on toodud prognoos).
7 000 70
Miljon EUR
Miljon EUR
6 000 60
5 000 50
4 000 40
3 000 30
2 000 20
1 000 10
0 0
2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 2021
Varad (vasak skaala) Valitsemistasu (parem skaala)
Allikas: pensionifondide aruanded, AS Pensionikeskus, rahandusministeeriumi arvutused
14. Vaatamata mahtude kasvule ei saabu piisav mastaabiefekt pensionifondivalitseja jaoks kohe
esimestel aastatel. Süsteemi loomisel on kulud piisavalt suured ja mahud väikesed, et isegi mõnevõrra
kõrgemate tasudega olid esimestel aastatel kõik pensionifondivalitsejad kahjumis. Sõltuvalt
fondivalitsejast oli see periood erinev. Samuti tuleb arvestada, et riigi poolt ettenähtud kohustuslik
omakapitalinõue oli kuni 2016. aastani võrreldes tänasega oluliselt kõrgem2, mis tegi süsteemi veel
täiendavalt kallimaks. Seetõttu ei näinud riik otsest vajadust arvestada regulatsioonis mastaabiefekti
mõju kohe süsteemi loomisest. Vastavad muudatused tehti süsteemi jälgides ja sobival ajahetkel.
15. Viimase kuue aastaga on keskmine valitsemistasu langenud umbes kolmandiku võrra (0,49
protsendipunkti). Swedbankil langes valitsemistasu 41%, LHV-l 36%, SEB-l 20% ja Luminoril 14%. Tasud
on langenud kõigil fondivalitsejatel, kuid kuna fondimahtude alg- ja lõpptase on olnud erinev, siis pole
need muutused üks ühele võrreldavad. Siiski, kui vaadata joonisel 4 toodud trende ja kaaluda tulemus
fondimahtudega, siis väikseima tasuga fondivalitseja on konkurentsitult Tuleva. Järgnevad Luminor ja
SEB, siis Swedbank ning kalleim on LHV. Seega, kuigi suurematel fondivalitsejatel on tasud alanenud
kiiremini, siis arvestades varade mahtusid on väiksemad kuluefektiivsemad. Oluline on lisada, et
vahepeal muutunud fondivalitsejate kapitalinõuded teevad erinevate aastate tasude võrdluse fondi
mahtude järgi keerulisemaks.
2
Kuni 2016. aastani oli algkapitali nõue 3 miljonit eurot ja täiendavate omavahendite nõue 1% fondi vara
väärtusest, mis ei ületa 1 miljardit eurot. 1 miljardit ületavas osas oli nõue 0,02% fondi vara väärtusest. Alates
2017 aastast on algkapital 1 miljon eurot. Täiendavate omavahendite määr on 0,5% vara väärtuse korral kuni 1
miljard eurot ja sealt edasi 0,02%.
8
Seletuskirja lisa 1
Joonis 4. Kohustuslike pensionifondivalitsejate keskmise valitsemistasu muutus fondimahtude
kasvades aastatel 2012 ja 2018.
Swedbank2018
1500
LHV2018
1000
SEB2018
Swedbank2012
500
SEB2012
Luminor2018
LHV2012
Tuleva2018 Luminor2012
0
0% 0.5% 1% 1.5% 2%
Valitsemistasu
Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused
1.1.5 Valitsemistasu seos fondi tootlusega
16. Tihti väidetakse, et kõrgem valitsemistasu tähendab ka pikaajaliselt kõrgemat tootlust, sest
investeeritakse kõrgema riskiga, kuid ka suurema tootluse ootusega varadesse. 2018. aasta alguseks
on paljud pensionifondid turul olnud üle 15 aasta ja mitmed fondid ligi 10 aastat. Kuigi pensionifondide
investeerimisstrateegiad on ilmselgelt veel pikemad, on võimalik teha siiski ka esmaseid järeldusi.
Võrdlemise teeb keerulisemaks asjaolu, et mitmed II samba fondid tulid turule peale finantskriisi ning
nende tootluses ei ole sees 2008. aasta finantsturgude suurt langust. Samuti on viimase pooleteise
aasta jooksul tulnud turule mitu indeksfondi, mille ajalugu on liialt lühike selliseks võrdluseks.
17. Jättes kõrvale indeksfondid, siis tõepoolest on näha kerget, kuid mitte väga tugevat, seost
fondi tootluse ja valitsemistasu vahel. Siiski oluline on arvestada kõiki eelpooltoodud asjaolusid ja
fondide mahtusid, mis teeb võrdluse usaldusväärsuse väiksemaks. Samas, kui võrrelda ainult ühe
fondivalitseja sees eri liiki fonde, siis üldiselt on kõrgemat tasu võtvad fondid näidanud ka paremat
tootlust. Samas on mitmeid fondipaare, kus isegi 15 aastane investeerimisperiood ei too esile kõrgema
9
Seletuskirja lisa 1
tasu eelist paremaks tootluseks – nt SEB Optimaalne ja Progressiivne fond või ka LHV konservatiivsed
fondid võrreldes LHV M fondiga.
Joonis 5. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu ja tootluse vaheline seos.
LHV Indeks
10
8
SEB Indeks
Luminor A Pluss
LHV L
Swedbank K90-99
6
Swedbank K4 LHV XL Luminor A
Luminor B
LHV S LHV M
SEB Energ
LHV XS Swedbank K3
4
SEB Opt SEB Prog
Luminor C
Swedbank K2
SEB Kons
Swedbank K1
2
Tuleva MV
Tuleva MA
0
0 .5 1 1.5
Tasu 2018
Allikas: AS Pensionikeskus, rahandusministeeriumi arvutused
1.1.6 Valitsemistasu seos fondi investeeringutega
18. Pensionifondivalitsejad on kujundanud fondide tasud sõltuvalt fondi investeerimisstrateegiast
ja fondi riski tasemest. Madalamad on tasud passiivselt juhitud fondidel ja konservatiivsetel fondidel.
Aktsiariski tõustes tõuseb ka fondi tasu. Kuigi nagu jooniselt 5 on näha, ei pruugi kõrgem tasu ja
aktsiarisk tähendada osakuomaniku jaoks suuremat tootlust. Võrreldes erinevate
pensionifondivalitsejate sama tüüpi fonde, siis on näha üsna suurt tasude varieeruvust. Näiteks kõige
populaarsemate progressiivsete fondide tasud prospektis erinevad kuni 0,5 protsendipunkti võrra
(1,5%-2%) ja tegelikud tasud 0,53 protsendipunkti võrra (0,85%-1,38%). Kui Luminori tegelik kõrgem
valitsemistasu on põhjendatud fondivalitseja mõnevõrra väiksematest mahtudest, siis ülejäänud
fondivalitsejate mahud on rohkem sarnased.
10
Seletuskirja lisa 1
19. Joonisel 6 on võrreldud nelja progressiivse pensionifondi (Swedbank K3, SEB Progressiivne, LHV
L ja Luminor A) investeeringute jaotust aastatel 2014, 2016 ja 2017. Aastatel 2014 ja 2016 olid
Swedbanki, SEB ja Luminori fondide investeeringute jaotus suhteliselt sarnane. Suur osa varast oli
investeeritud võlakirja- ja aktsiafondidesse ning otseinvesteeringuid tehti vähe. 2017. aastal muutusid
oluliselt Swedbanki ja SEB fondide investeeringud – fondiinvesteeringud asendusid
otseinvesteeringutega aktsiatesse ja võlakirjadesse ning vähenes ka hoiuste osakaal. Muudatuse
ajendiks oli suure tõenäosusega soov kasutada ka edaspidi valitsemistasu mahust sõltuva regressiooni
arvutuses 10% määra 15% asemel. Muudatusega ei läinud kaasa Luminor, kelle investeeringute jaotus
jäi suuresti samaks. Joonise 6 põhjal ei saa siiski teha järeldust, kas muudatus investeerimispoliitikas oli
Swedbanki ja SEB jaoks ka sisuline või vormiline (järgitakse mõnda indeksit vms).
20. Teistest erinev on olnud LHV investeeringute jaotus. Peamiselt teeb LHV otseinvesteeringuid ja
teistesse fondidesse investeerib vähem. Aastatel 2014 ja 2016 oli küll märkimisväärne osakaal varast
hoiustes, mis 2017. aastal oluliselt vähenes. LHV puhul torkab silma, et vaatamata fondi strateegiale,
mis lubab kuni 50% varast investeerida aktsiatesse, on aktsiainvesteeringute osakaal olnud alla 20%
(koos kinnisvarafondidega kuni 27%). Seega on LHV pensionifond L tegelike investeeringute poolest
olnud pigem tasakaalustatud strateegiaga (kuni 25% aktsiaid) pensionifond.
Joonis 6. Progressiivsete fondide investeeringute jaotus (vasak skaala) ja valitsemistasu (parem skaala)
aastatel 2014, 2016 ja 2017.
100% 2,0%
80%
1,5%
60%
1,0%
40%
0,5%
20%
0% 0,0%
2014 2016 2017 2014 2016 2017 2014 2016 2017 2014 2016 2017
Swedbank K3 SEB Progressiivne LHV L Luminor A
Võlakirjafondid Võlakirjad Aktsiad
Aktsiafondid Kinnisvarafondid Private Equity fondid
Muu Hoiused Valitsemistasu
Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused
21. Vaadates üldiselt investeeringute jaotust, siis on progressiivsed fondid olnud pigem kas nö
fondifondid või investeerinud pigem konservatiivsemalt kui fondi investeerimisstrateegia järgi saaks
järeldada. Fondide investeeringute jaotus ei peegelda seega otseselt kõrge valitsemistasu võtmise
vajadust.
11
Seletuskirja lisa 1
1.1.7 Valitsemistasu seos investeerimisstrateegia aktiivsusega
22. Varasemates pensionifondide tasude analüüsides on käsitletud pensionifondide
investeerimisstrateegia aktiivsust ja tasude võimalikku sidumist sellega. Investeerimisstrateegia
aktiivsust on kõrvalseisjal keeruline hinnata ja ka seaduse tasemel defineerida, kui just fondivalitseja
seda ise ei tee. Nüüdseks on fondivalitsejad turule tulnud passiivse investeerimisstrateegiaga
indeksfondidega, kus tasud on ka oluliselt madalamad (st alla 0,5%) kui ülejäänud fondidel. Enamus
neist fondidest on nö agressiivse investeerimisstrateegiaga ehk kuni 75% varast investeeritakse
aktsiatesse.
23. Võrreldes agressiivsete pensionifondidega on indeksfondide valitsemistasud oluliselt
madalamad (vt lisa 2). Teisest küljest on võimalik nüüd võrrelda, kas nö aktiivselt juhitud fondide
investeeringud erinevad ja pakuvad suuremat lisandväärtust võrreldes passiivsete fondidega, mida
varem ei olnud võimalik teha, kuna puudusid adekvaatsed võrdlusindeksid. Indeksfondide ajalugu on
liiga lühike, et teha adekvaatset võrdlust lisandväärtuse osas. Võrrelda saab kuivõrd erinevad sama
fondivalitseja aktiivselt ja passiivselt juhitud agressiivse pensionifondi osaku puhasväärtused.
24. Joonisel 7 on toodud LHV, Swedbanki ja SEB pensionifondide osakute puhasväärtuse (NAV)
muutus perioodil detsember 2016 kuni veebruar 2018, sulgudes on fondi nime järel tegelik
valitsemistasu 2017. aasta seisuga. LHV fondide NAV-ide mustrid erinevad teineteisest olulisel määral.
Kuivõrd pensionifond XL on sarnase konservatiivse hoiakuga nagu L, siis fondi NAV on oluliselt vähem
volatiilsem kui otseselt aktsiaturgude muutusest sõltuv LHV pensionifondi Indeks NAV. Kontrastina on
teises äärmuses SEB, kus kahe Energilise pensionifondi NAV-i liikumine on pea täpselt sama. Vahepeale
jäävad Swedbanki fondid, kelle K4 pensionifondi NAV on näidanud küll paremat tulemust võrreldes
indeksfondiga, kuid mõlema NAV-i muster on siiski äärmiselt sarnane. Swedbanki NAV-ide erinevus
tuleneb eelkõige 2017. aasta esimese poole tulemustest, hiljem on mõtlema fondi NAV-i muutus väga
sarnane.
Joonis 7. LHV, Swedbanki ja SEB agressiivsete pensionifondide osaku puhasväärtuse võrdlus.
1,12 1,12
1,12
1,1 1,1
1,1
1,08 1,08
1,08
1,06 1,06 1,06
1,04 1,04 1,04
1,02 1,02 1,02
1 1 1
0,98 0,98 0,98
12.2016 06.2017 12.2017 12.2016 06.2017 12.2017 12.2016 06.2017 12.2017
LHV XL (1,33%) Swedbank K4 (0,92%) SEB Energiline (1,32%)
LHV Indeks (0,39%) Swedbank K90-99 (0,49%) SEB Energiline Indeks (0,29%)
Allikas: AS Pensionikeskus, rahandusministeeriumi arvutused
12
Seletuskirja lisa 1
25. Lühikese võrdlusperioodi põhjal on näha, et mitmete fondivalitsejate aktiivselt ja passiivselt
juhitud fondide tulemused on väga sarnased. Kuigi pikaajaliselt võib tulemus olla teistsugune, siis
nende andmete pealt ei ole kõrgema valitsemistasu vajalikkus agressiivsetel aktiivselt juhitud fondidel
otseselt põhjendatud.
1.1.8 Valitsemistasu võrdlus täiendava kogumispensioni pensionifondide tasudega
26. Täiendava kogumispensioni ehk III samba fondide tasusid ei ole reguleeritud sellisel kujul nagu
kohustuslikus kogumispensionis. III sambas puudub nii tasude ülempiir kui ka tasude vähendamise
kohustus sõltuvalt varade mahust. III sambas on võimalik võtta lisaks valitsemistasule ka osakute
väljalasketasu ja osakute tagasivõtmistasu. Samuti ei pea depootasu maksma valitsemistasu arvelt,
nagu kohustuslikus kogumispensionis.
27. Keskmine valitsemistasu koos depootasuga oli 2017. aasta lõpus 1,43 protsenti, mis on sarnane
kohustusliku kogumispensioni keskmisega mõni aasta tagasi. Siiski siia lisanduvad osadel fondidel ka
osakute väljalasketasu ja osakute tagasivõtmistasu, mis oli kõigil fondidel, mis võtsid tasu, 1 protsent.
Joonis 8. Täiendava kogumispensioni fondide tasumäärad 2018. aasta alguses.
2,0% Valitsemistasu Depootasu
Osakute tagasivõtmistasu Osakute väljalasketasu
1,5%
1,0%
0,5%
0,0%
Swedbank V1
Swedbank V2
Swedbank V3
LHV Täiendav
SEB Tasakaalukas
SEB Aktiivne
LHV Indeks Pluss
Luminor Aktsiad 100
Luminor Intress
Pluss
Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused
28. Vaatamata regulatiivsete piirangute puudumisele ja III samba 30 korda väiksemale mahule (alla
140 miljoni euro) on tasud seal võrreldavad kohustusliku kogumispensioni tasudega. Veel 2014. aastal
oli II samba keskmine valitsemistasu võrdne tänase III samba keskmise tasuga. Täiendav osakute
tagasivõtmistasu ja väljalasketasu tulu moodustavad suhteliselt väikese osa kogu teenustasutulust.
Kohustusliku kogumispensioni mastaabisääst ulatub ka III sambani, kuna kulubaas (kontor, tööjõud
jne) on sama ning samuti tehakse ka mitmeid investeerimisotsuseid fondide üleselt (kõikide sammaste
fondid kokku).
13
Seletuskirja lisa 1
1.1.9 Valitsemistasu võrdlus teiste riikidega
29. Pensionifondide tasude võrdlust teiste riikide samaväärsete pensionifondide tasudega on alati
keeruline teha. Pensionisüsteemid ja regulatsioonist tulenevad kohustused on erinevad. Samuti jääb
lahtiseks, mis tasusid täpselt võrreldakse – kas võrdluses on toodud kõik tasud, mis fondi arvelt on
võimalik võtta, või ainult osa neist. Tulemusi mõjutab ka mastaabiefekt, mis on Eestis hakanud tööle,
kuid võrreldes enamuste OECD riikidega on Eesti pensionifondide mahud veel marginaalsed. 2016.
aasta lõpus oli näiteks kogu Eesti II samba pensionifondide maht kokku umbes neli korda väiksem kui
maailma suuruselt 300-s pensionifondi maht. Üksikute II samba fondide lõikes oli erinevus loomulikult
veelgi suurem.
Joonis 9. Pensionifondide mahud OECD riikides.
3 000 250
200
Miljard USD
2 000
% SKP-st
150
100
1 000
50
0 0
Tsiili
USA
Austraalia
Rootsi
Türgi
Slovakkia
Kanada
Itaalia
Soome
Eesti
Holland
L-Korea
Iisrael
Iirimaa
Portugal
Läti
Sloveenia
UK
Taani
Hispaania
Poola
Saksamaa
Luksemburg
Jaapan
Sveits
Island
Tsehhi
Ungari
Kreeka
Prantsusmaa
Mehhiko
Uus-Meremaa
Miljard USD % SKP-st
Allikas: OECD
30. Rahvusvaheliselt võrreldavaid pensionifondide tasude numbreid on keeruline leida. Ainus
enam vähem aktsepteeritav andmebaas on OECD-l, kus tasude suurused arvutatakse sarnase
meetodiga. Vaatamata sellele pole kindlust, et kõikide riikide tasud või kulud sisaldavad kõiki fondi
arvelt võetavaid tasusid. Andmebaasi usaldusväärsust mõnevõrra kõigutab ka fakt, et osades riikide
tasude numbrid kõiguvad aastate lõikes päris palju. Näiteks Soome keskmine tasumäär on viimastel
aastatel kõikunud vahemikus 0% kuni 0,7% ja Belgial 0,2% kuni 2,1%. Eesti on asunud OECD tasude
edetabelis varasematel aastatel viimaste seas, kuid tasude langus on meie positsiooni vaikselt
parandanud. OECD riikide kaalumata keskmine pensionifondide valitsemistasu on vahemikus 0,5-0,7%.
14
Seletuskirja lisa 1
Joonis 10. Pensionifondide keskmised tasumäärad valitud3 OECD riikides 2016. aastal.
4,0
3,5
% varadest
3,0
2,5
2,0
1,5
1,0
0,5
0,0
Tsiili
Läti
Eesti
Austraalia
Soome
Kanada
Sloveenia
Austria
Norra
Slovakkia
Portugal
Holland
Poola
Belgia
Tsehhi
Hispaania
Luksemburg
Taani
Sveits
Island
Ungari
Allikas: OECD
31. Investeerimisfondide (sh pensionifondide) tasude langusest raporteerivad enamik riike.
Näiteks USA avatud ja börsil kaubeldavate fondide (va rahaturu ja fondifondid) kaalutud keskmine
kulude määr on langenud viimase 15 aastaga umbes 0,4 protsendipunkti võrra. Oma rolli mängib ka
passiivsete indeksfondide suurenev populaarsus, mille turuosa on kasvanud juba kolmandikuni 2016.
aasta lõpu seisuga.
3
Joonisel on toodud riigid, kelle andmed olid OECD andmebaasis olemas.
15
Seletuskirja lisa 1
Joonis 11. USA investeerimisfondide kaalutud keskmise tasude muutus.
Allikas: https://corporate1.morningstar.com/ResearchLibrary/article/810041/us-fund-fee-study--
average-fund-fees-paid-by-investors-continued-to-decline-in-2016/
32. Tabelis 1 on toodud USA investeerimisfondide tasude muutus fonditüüpide lõikes. Trend on
kõigil fonditüüpidel sarnane joonisel 11 tooduga. Tabelist on muuhulgas näha, et nii aktsia kui ka
võlakirjafondide tasude keskmine erinevus on suhteliselt väike. Tabelis ei ole toodud alternatiivsete
fondide tasusid, mis oli 2016. aastal USA-s 1,34%, sealjuures veel 2013. aastal olid see 1,27%. Siiski
Eesti pensionifondid teevad otse alternatiivseid investeeringuid väga väikeses mahus ja neid
investeeringuid tehakse peamiselt teiste fondide kaudu.
16
Seletuskirja lisa 1
Tabel 1. USA investeerimisfondide tasude muutused fondiliikide lõikes.
Allikas: https://www.ici.org/pdf/per23-03.pdf
1.1.10 Fondivalitseja tulud, kulud ja kasum
33. Alates 2012. aastast peavad fondivalitsejad esitama oma aastaaruandes eraldi ainult
kohustuslike pensionifondide valitsemisega seotud kasumiaruande. Kuigi need aruanded ei ole
auditeeritud, on võimalik nende põhjal hinnata fondivalitsejate kohustusliku kogumispensioniga
seotud tegevuse tulusid, kulusid ja kasumlikkust.
34. Varasemad andmed kui 2012, on täpselt olemas ainult LHV kohta, kes kuni 2012. aastani oli
oma tegevusega keskmiselt nullis, st puudus märkimisväärne kasum või kahjum. Alates 2013. aastast
on LHV kasum hüppeliselt suurenenud kasvades 28%-lt teenustasu tuludest 53%-ni (6,8 miljonit eurot)
2017. aastal. Ülejäänud fondivalitsejate kasumid on viimastel aastatel olnud mõnevõrra väiksemad,
jäädes siiski enamasti kõrgemale kui 25% teenustasutulust. 2017. aastal moodustas kasum keskmiselt
38% müügituludest. Fondivalitsejate kasumlikkusest on rohkem kirjutatud ka järgmises peatükis.
35. Teine oluline kulukomponent on müügi- ja nõustamiskulud, mis keskmiselt moodustasid 32%
teenustasu tulust 2017. aastal. Märkimisväärselt kõrge oli see SEB-l (52%) ja Swedbankil (43%).
17
Seletuskirja lisa 1
36. Nõustamisteenus on vajalik pensionikogujate teadlikkuse suurendamiseks ja individuaalsete
pensioniotsuste tegemiseks. Siiski on kohustuslik kogumispension suhteliselt standardiseeritud teenus,
kus sissemaksed ja väljamaksed on väga täpselt reguleeritud ning inimeste valikuvõimalused on
piiratud. Seetõttu ei ole kõrged nõustamiskulud, mis teevad süsteemi kalliks, kohustuslikus
kogumispensionis alati ratsionaalsed. Alternatiivina võib kaaluda näiteks nõustamisteenuse
tsentraliseerimist, kuid kuna riigil ei ole kohe välja pakkuda vastavaid lahendusi, ei ole võimalik ja
mõistlik seda teenust otseselt piirata.
37. Müügi- ja nõustamisteenuse teine kulukomponent on müük. Kuigi praktikas võib nende
eristamine olla keeruline, siis sisu mõttes tähendab see pigem fondivalitsejale uute klientide leidmist.
Müük on oluline tagamaks süsteemis konkurentsi, kuid teisalt on tegemist ka kuluga, mis teatud
tasemest ei loo enam otseselt lisandväärtust. See tähendab, et iga täiendav kuluühik müügile on
fondivalitseja jaoks järjest ebaefektiivsem. Ka süsteemselt on olemas murdepunkt, kust alates suurem
müügikulu ei loo täiendavat lisandväärtust näiteks kõrgema (keskmise) tootluse või suurema
konkurentsi näol. Näiteks kuigi Swedbanki ja SEB müügi- ja nõustamiskulud on viimastel aastatel olnud
väga kõrged, siis nende turuosa ei ole märkimisväärselt suurenenud (SEB-l isegi langenud). Samas
näiteks LHV on suutnud väiksemate kuludega oma turuosa suurendada (osa on tingitud ka fondide
ühinemisest). Ka OECD ja Maailmapank on Eesti pensionisüsteemi analüüsides öelnud, et suur
müügikulu ei ole kohustuslikus kogumispensionis mõistlik ja seda tuleks piirata.
38. Olemuslikult peaks müügikulu olema püsikulu, mitte vara mahust sõltuv, kuna süsteemis
osalevate inimeste arv on piiratud. See tähendab, et fondi mahtude kasvades peaks müügikulu osakaal
ka suhtena fondivalitseja tuludesse vähenema. Mitmel fondivalitsejal on tänane praktika siiski pigem
teistsugune. Käesolev analüüsis ei vaadata detailselt kohustusliku kogumispensioni müügi- ja
nõustamise efektiivsust ja parimaid lahendusi. Siiski näitab esmane numbriline analüüs, et müügikulud
tervikuna on ületanud oma optimaalse taseme ning need ei ole enam sellises mahus mõistlikud.
Joonis 12. Fondivalitsejate kohustusliku kogumispensioniga seotud kulud ja kasum suhtena vara
väärtusesse erinevatel aastatel.
18
Seletuskirja lisa 1
2,5%
2,0%
1,5%
1,0%
0,5%
0,0%
LHV 2017
LHV 2012
LHV 2016
SEB 2012
SEB 2016
SEB 2017
TULEVA 2017
SWEDBANK 2016
SWEDBANK 2017
Luminor 2012
Luminor 2016
Luminor 2017
SWEDBANK 2012
-0,5%
-1,0%
Depootasu Registripidaja, järelevalve ja tagatisfondi tasu
Tööjõukulu Turundus ja müük
Muu kulu Kasum
Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused
Joonis 13. Fondivalitsejate kohustusliku kogumispensioniga seotud kulud ja kasum absoluutväärtuses
erinevatel aastatel.
15
Miljon EUR
10
5
0
LHV 2012
SEB 2017
TULEVA 2017
LHV 2016
LHV 2017
SEB 2012
SEB 2016
SWEDBANK 2016
SWEDBANK 2017
Luminor 2012
Luminor 2016
Luminor 2017
SWEDBANK 2012
Depootasu Registripidaja, järelevalve ja tagatisfondi tasu
Tööjõukulu Turundus ja müük
Muu kulu Kasum
Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused
39. Müük ja nõustamine ning kasum kokku moodustavad keskmiselt üle 2/3 fondivalitsejate
teenustasutulust. 10-15% teenustasutulust ehk 0,12-0,18% vara mahust moodustavad nö
kohustuslikud kulud, milleks on depootasu, tagatisfonditasu, keskregistri tasu ja järelevalvetasu. Sellest
omakorda umbes 60% on depootasu. Enamikel fondivalitsejatel on depootasud 2017. aastal
vähenenud vaatamata fondi mahtude kasvule ehk on näha konkurentsi ja mastaabisäästu selles
teenuses. Tööjõu ja kontorikulud, mis olemuselt on suuresti püsikulu, ei ole viimastel aastatel oluliselt
muutunud.
19
Seletuskirja lisa 1
1.1.11 Fondivalitseja omakapitali tootlus
40. Omakapitali tootlus on tavapärasemaid ettevõtte omanike tulumäära mõõdikuid.
Kohustuslikus kogumispensionis on kohustuslik minimaalne omakapital riigi poolt määratud
seadusega. 2017. aastast alanesid fondivalitsejate kapitalinõuded ning alates sellest on kohustuslik
omakapital kuni 1 miljardi vara väärtuse osas 0,5% ja seda ületaval osal 0,02%. Lisaks on ka üldine
miinimum 1 miljon ulatuses (varem oli 3 miljonit eurot). Kapitalinõuete mitmekordse vähendamise
üheks eesmärgiks oli fondivalitsemise teenuse odavamaks tegemine (sh väiksem kasumiootus).
41. Riik on hinnanud, et seadusega määratud kapitalinõuded on piisavad, tagamaks fondivalitseja
tegevuse jätkusuutlikkust ja samas ka investorite kaitse. Seda loomulikult eeldusel, et fondivalitsejad
täidavad kõiki muid seaduses toodud nõudeid. Investorite kaitse juures on oluline vaadata terviklikku
garantiiskeemi.
42. Mõistliku kasumi suurust kohustuslikus kogumispensionis saaks teoreetiliselt hinnata
kasutades omakapitali hinna leidmiseks CAPM (capital assets pricing model) mudelit. Seda mudelit
kasutab näiteks Konkurentsiamet monopoolsete ettevõtete mõistliku kasumi hindamisel ja
rahandusministeerium AS Pensionikeskuse4 hindade reguleerimisel. Mudeli kasutamise eelduseks on
siiski detailne kulude kontroll reguleerija poolt, vastasel juhul regulatsioon praktikas ei tööta.
Kasutades konkurentsiameti metoodikat5 ja USA andmeid6 varahalduse riskitasemest (beta) oleks
mõistlik omakapitali tootlus analüüsi valmimise hetkel umbes 7-8%. Arvestades Eesti kohustusliku
kogumispensioni turu eripära (garanteeritud sissemaksed jm) võiks hinnata, et pigem on beta ja
mõistlik omakapitali tootlus sellest isegi väiksem.
43. Jooniselt 14 on näha, et fondivalitsejad hoiavad bilansis oluliselt rohkem omakapitali kui on
seadusega nõutud. See tähendab omakorda, et omanikel on ka suurem kasumiootus. Võrreldes CAPM
mudeliga arvutatud omakapitali tootlusega on hetkel fondivalitsejate kasumlikkus nö mõistlikust
tasemest kordades suurem. Arvestades ainult kohustuslikku omakapitali, siis ulatub see LHV-l ja
Luminoril üle 100%, kuid märkimisväärselt kõrge on see ka teistel (va Tuleva).
4
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/8201/4022/EVK_leping_lisa.pdf#
5
Näiteks www.konkurentsiamet.ee/file.php?25779
6
http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/New_Home_Page/datafile/Betas.html
20
Seletuskirja lisa 1
Joonis 14. Fondivalitsejate kasumi ja omakapitali suhe erinevatel aastatel.
140%
120%
100%
80%
60%
40%
20%
0%
Luminor 2013
Luminor 2016
Luminor 2017
SEB 2017
TULEVA 2017
LHV 2013
LHV 2016
LHV 2017
SEB 2013
SEB 2016
SWEDBANK 2013
SWEDBANK 2016
SWEDBANK 2017
-20%
Kasum/tegelik omakapital Kasum/nõutud omakapital
Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused
1.1.12 Valitsemistasude languse algatused
44. 2010. aastani püsisid pensionifondide valitsemistasud sisuliselt muutumatutena. 2010. aastal
rakendus esimest korda pensionifondide vara mahust sõltuv valitsemistasu vähendamise kohustus.
Omaalgatuslikult on fondivalitsejad vähendanud ainult konservatiivsete fondide tasusid, ülejäänud
pensionifondide tasud on langenud seadusest tuleneva kohustusega. 2009. aastal alanesid LHV XS ja S
tasud vastavalt 1,38%-lt 0,9%-le ja 1,5%-lt 1,2%-le. SEB vähendas oma konservatiivse fondi tasu 2010.
aastal 1,2%-lt 0,95%le ja 2017. aastal 0,49%-le. Swedbank K1 tasu langes 2013. aastal 1,19%-lt 0,9%-le
ja 2017. aastal 0,29%-le. Kuigi tasude langused on konservatiivsetel fondidel olnud kiired, siis nende
fondide osakaal koguturust moodustas 2017. aasta lõpus ainult 6%, mistõttu mõju keskmise tasu
muutusele on olnud väike.
45. Fondivalitsejate passiivsust tasude alandamisel on kindlasti vähendanud ka viimastel aastatel
pidev regulatiivne sekkumine fondide tasudesse. Regulaatoril on olnud valik, kas oodata muutust või
muuta ise. Valitud on pigem regulatiivne sekkumine, kuna senised turupoolsed algatused tasude
alandamiseks pole olnud piisavad. Teisest küljest fondivalitsejad ise on olnud äraootaval seisukohal,
kas ja millisel viisil riik järgmisena tasudesse sekkub, mistõttu pole tahetud lisaks täiendavalt tasusid
langetada.
46. Seaduse jõul on tasud alanenud 15 pensionifondil. Ülejäänud fondide tasud olid 2018. aasta
alguses madalamad kui 0,5%. Sellest piirist allapoole ei ole fondivalitsejal otsest kohustust tasusid
21
Seletuskirja lisa 1
langetada. Languse ulatus sõltub fondivalitseja kohustuslike pensionifondide vara mahust ja prospektis
olevast nö algsest valitsemistasust.
Tabel 2. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasude määrad aastatel 2012 ja 2018. Roheliselt
taustal on tasu, mis on perioodil 2012-2018 langenud fondivalitseja initsiatiivil ja sinisega tasu, mis on
langenud seaduse sunnil.
Tingimused/porspekt Tegelik
2 012 2 018 2 012 2 018
Swedbank K1 1,19% 0,29% 1,19% 0,29%
Swedbank K2 1,49% 1,49% 1,44% 0,80%
Swedbank K3 1,59% 1,59% 1,37% 0,85%
Swedbank K4 1,59% 1,59% 1,59% 0,85%
Swedbank K90-99 - 0,49% - 0,49%
SEB Kons 0,95% 0,49% 0,95% 0,49%
SEB Opt 1,30% 1,30% 1,30% 0,84%
SEB Prog 1,50% 1,50% 1,37% 1,12%
SEB Energ 1,70% 1,70% 1,70% 1,10%
SEB Energ Indeks - 0,29% - 0,29%
LHV XS 0,90% 0,90% 0,90% 0,59%
LHV M 1,60% 1,60% 1,60% 1,01%
LHV XL 2,00% 2,00% 2,00% 1,26%
LHV S 1,20% 1,20% 1,20% 0,68%
LHV L 2,00% 2,00% 1,94% 1,26%
LHV Indeks - 0,39% - 0,39%
Nordea A Pluss 1,70% 1,70% 1,70% 1,46%
Nordea A 1,60% 1,60% 1,60% 1,38%
Nordea B 1,50% 1,50% 1,50% 1,29%
Nordea C 0,90% 0,90% 0,90% 0,70%
Tuleva MA 0,34% 0,34%
Tuleva MV 0,34% 0,34%
Keskmine 1,56% 1,61% 1,45% 1,02%
Allikas: pensionifondide aruanded
22
Seletuskirja lisa 1
1.2 Valitsemistasu regulatsiooni alternatiivid
47. 2019. aastal kaob investeerimisfondide seadusest ära kohustuslike pensionifondide
valitsemistasu piirmäär.
48. Senise tasude praktika põhjal saab hinnata, et valitsemistasu piirmääral selle tänasel tasemel ei
ole juba turul tegutsevatele fondidele mõju. Hetkel on ainult kahe pensionifondi – LHV L ja LHV XL,
prospektis toodud tasud võrdsed seaduses sätestatud piirmääraga (vt lisa 2). Kõikide ülejäänud
fondide tasud on piirmäärast madalamad. Tegelikud valitsemistasud jäävad aga piirmäärast veelgi
kaugemale. Kartust, et tasud tõuseksid pärast piirmäärade kadumist, ei toeta fondivalitsejate
finantsaruanded, kuna nendest ei nähtu potentsiaalset finantsilist jätkusuutmatust, pigem on olukord
vastupidine.
1.2.1 Valitsemistasu piirmäära vähendamise vajadus ja eesmärk
49. Vaatamata pensionifondide valitsemistasude suhteliselt kiirele langusele, näitas peatükis 1.1
toodu, et valitsemistasud on endiselt üsna kõrged ja ruumi suuremaks efektiivsuseks on jätkuvalt.
Valitsemistasu saab regulatiivselt vähendada kas muutes piirmäära või mahust sõltuva regressiooni
allahindluse astet või määra. Arvutused näitavad, et mõlema alternatiivi mõju keskmisele
valitsemistasule on nii kohe peale muudatust kui ka pikas perspektiivis sisuliselt sama.
50. Viimastel aastatel on mitu korda muudetud valitsemistasu sõltumist varade mahust. Viimane
muudatus jõustus alles 2018. aastal. Muudatuse eesmärk oli langetada keskmist valitsemistasu
senisest kiiremini, kuid samas motiveerida fondivalitsejaid tegema rohkem otseinvesteeringuid, sh eriti
just Eestisse. Seletuskirjas oli ka toodud, et valitsemistasu 10-protsendilise allahindluse määra
kasutamine on mõeldud ainult nendele fondidele, kes teevad ka tegelikkuses otseinvesteeringuid,
mitte ei peegelda teisi fonde või indekseid. Praktikas aga muudatuse mõju ja erisuse kasutamine
polnud päris selline nagu oli muudatuse eesmärk.
51. Erinevad analüüsid7 toovad välja, et investeerimisfondide tasud ja ka teenus ise on muutunud
konkurentsi, tehnoloogia arengu jm mõjul järjest odavamaks. Sama kinnitavad Eesti
pensionifondivalitsejate finantsandmed. Arvestades kohustusliku kogumispensioni olemust on 2%line
tasude piirmäär käesolevaks ajaks ka rahvusvaheliselt kõrge tase. Tasude regulatsioonis on seega kaks
vaadet – tasude üldine tase ja tasude võimalik eristamine investeeringute järgi (vt eelmist punkti).
Käesolevalt ei ole kumbki neist oma eesmärki täitvad.
52. Üks aspekt, mida valitsemistasu regulatsiooni puhul silmas pidada, on selle mõju võimalike
uute pakkujate lisandumisele. Samas pole kokkuvõttes ka uuele fondivalitsejale suurt vahet, kas
7
Näiteks https://www2.deloitte.com/content/dam/Deloitte/global/Documents/Financial-Services/gx-fsi-europe-
fund-expenses-survey-24062015.pdf
23
Seletuskirja lisa 1
piirmäär on senisest madalam või on mahust sõltuv regressioon senisest karmim. Kogumispensioni
sissemaksed ja süsteemi vara kokku on ajas kiiresti kasvavad, mistõttu uue fondivalitseja mahud
jõuavad järjest kiiremini regressiooni esimese astmeni (hetkel 100 miljonit eurot). Võimalik leevendus
oleks ainult siis, kui seadusega nähtaks ette, et esimestel aastatel kehtivad neile senised reeglid. Siiski
on analüüsi tegemise hetkel keeruline hinnata, kas võimalik muudatus võib saada tulevikus
potentsiaalseks takistuseks turule sisenemisel või mitte.
53. Valitsemistasu piirmäära langetamisel on eesmärgiks võetud jõuda keskmise valitsemistasuga
lähiaastatel teiste riikide sarnaste investeerimisfondide ja OECD riikide pensionifondide
mediaankeskmise valitsemistasu lähedale. Täpset OECD riikide mediaan valitsemistasu ei ole võimalik
OECD andmebaasi põhjal arvutada, kuna osade riikide andmed on sealt puudu. Numbriliselt tähendab
eemärk umbes 0,5-0,7 protsendilist valitsemistasu. Mediaankeskmise eelis aritmeetilise keskmise ees
on siinkohal üksikute väga suure mahuga riikide mõju keskmisele tasule. Kaalutud keskmine ei pruugi
näidata üldist riikide valitsemistasude taset.
1.2.2 Valitsemistasu piirmäära vähendamise võimalused
54. Valitsemistasu piirmäära muutmine mõjutab eelkõige kõrgemate tasudega fondivalitsejaid.
Piirmääraga võrdsed on ainult LHV pensionifondide L ja XL prospektis määratud tasud. Nende fondide
varade maht moodustab umbes viiendiku kohustusliku kogumispensioni varade mahust. Pooltel
pensionifondidel on prospektis toodud tasu kõrgem kui 1,49%, samas nende fondide vara maht
moodustab 83% kohustuslike pensionifondide kogumahust. Enamusel nendel fondidel on prospektis
toodud tasu 1,5 ja 1,6 protsendi vahel.
Joonis 15. Pensionifondide prospektis toodud valitsemistasu ja fondide kumulatiivne varade maht.
2,0% 4,0
1,5% 3,0
Miljard EUR
1,0% 2,0
0,5% 1,0
0,0% 0,0
Tuleva MA
SEB Optimaalne
Luminor A pluss
SEB Energiline
Swedbank K3
Swedbank K4
Tuleva MV
SEB Progressiivne
Swedbank K2
Swedbank K1
LHV XS
LHV L
LHV S
Swedbank K90-99
LHV XL
LHV M
Luminor C
Luminor B
LHV Indeks
SEB Indeks
SEB Konservatiivne
Luminor A
Valitsemistasu Kumulatiivne varade maht
Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused
24
Seletuskirja lisa 1
55. Valitsemistasu piirmäära vähendamine hakkab olulisemat mõju omama turu keskmisele
valitsemistasule alles juhul, kui uueks piirmääraks oleks 1,5%. Selline piirmäär vähendaks keskmist
valitsemistasu 2019. aastal 0,96%-lt 0,86%-ni. Piirmäära 1,0% korral langeks keskmine tasu aga juba
0,63%-ni. Järgnevatel aastatel langevad tasud aeglasemalt, sõltuvalt varade kasvust, ning lähenevad
0,5%-le, millest allapoole pole fondivalitsejatel kehtiva määruse kohaselt kohustust valitsemistasu
vähendada.
Joonis 16. Keskmise valitsemistasu prognoos erinevate piirmäärade korral.
1,2%
1,0%
0,8%
0,6%
0,4%
0,2%
0,0%
2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 023 2 024 2 025
2,0% 1,8% 1,6% 1,4% 1,2% 1,0%
Allikas: rahandusministeeriumi arvutused
56. Valitsemistasu piirmäära muutmine mõjub erinevatele fondivalitsejatele erinevalt. LHV
valitsemistasusid mõjutaks iga valitsemistasu piimäära langus. SEB ja Luminori keskmised
valitsemistasud hakkaksid langema, kui piirmäär langeks alla 1,7%. Märkimisväärsem oleks neile mõju
aga alles 1,5% piirmäärast, sarnaselt Swedbankile. Siiski tuleb arvestada, et sõltumata uuest piimäärast
on suurim mõju LHV-le, kuna nende prospektis määratud tasud on teistest oluliselt kõrgemad.
Tabel 3. Erinevate valitsemistasu piirmäärade mõju fondivalitsejate keskmisele valitsemistasule
Swedbank SEB LHV Luminor
Valitsemistasu
piirmäär 2 018 2 019 2 026 2 018 2 019 2 026 2 018 2 019 2 026 2 018 2 019 2 026
2,0% 0,82% 0,78% 0,62% 1,05% 1,00% 0,72% 1,18% 1,11% 0,75% 1,35% 1,30% 0,98%
1,8% 0,82% 0,78% 0,62% 1,05% 1,00% 0,72% 1,18% 1,01% 0,71% 1,35% 1,30% 0,98%
1,6% 0,82% 0,78% 0,62% 1,05% 1,00% 0,72% 1,18% 0,91% 0,66% 1,35% 1,29% 0,97%
1,5% 0,82% 0,74% 0,59% 1,05% 0,99% 0,72% 1,18% 0,86% 0,65% 1,35% 1,22% 0,92%
1,4% 0,82% 0,71% 0,58% 1,05% 0,93% 0,69% 1,18% 0,81% 0,63% 1,35% 1,14% 0,86%
1,2% 0,82% 0,63% 0,54% 1,05% 0,80% 0,62% 1,18% 0,71% 0,58% 1,35% 0,98% 0,74%
1,0% 0,82% 0,57% 0,52% 1,05% 0,68% 0,57% 1,18% 0,62% 0,54% 1,35% 0,82% 0,64%
Allikas: rahandusministeeriumi arvutused
25
Seletuskirja lisa 1
1.2.3 Valitsemistasu piirmäära vähendamise ettepanek
57. Täitmaks peatükis 1.2.1 seatud eesmärki langetada keskmine valitsemistasu OECD riikide
keskmisele tasemele, peaks valitsemistasu piirmäära langetama vähemalt 1,2%-ni. Tulemusena langeb
keskmine valitsemistasu 2019. aastal 0,71%-ni ja 2025. aastal 0,59%-ni. Esimesel aastal, st 2019, oleks
fondivalitsejate tulu langus keskmiselt 25%. Järgnevatel aastatel on mõju mõne protsendi võrra
väiksem võrreldes kehtiva olukorra jätkumisega.
58. Suurim protsentuaalne mõju on 2019. aastal LHV-le, kelle tulud langevad 36% võrra ja väikseim
mõju on Swedbankile, kelle tulud langevad 19% võrra. Mõju suurus oleneb eelkõige fondide prospektis
(vt lisa 2) toodud valitsemistasu määrast. Mida suurem on see tasumäär, seda suurem on ka mõju.
Kuna LHV fondide tasud on võrreldes teiste sama kategooria fondide tasudega kõrgemad, siis on ka
nende jaoks mõju suurem.
Tabel 4. Fondivalitsejate keskmiste valitsemistasude prognoos 1,2%-se valitsemistasu piirmäära korral.
KEHTIV
2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026
Swedbank 0,82% 0,78% 0,74% 0,71% 0,69% 0,67% 0,65% 0,63% 0,62%
SEB 1,05% 1,00% 0,95% 0,91% 0,86% 0,82% 0,78% 0,75% 0,72%
LHV 1,18% 1,11% 1,04% 0,97% 0,91% 0,87% 0,82% 0,79% 0,75%
Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34%
Luminor 1,35% 1,30% 1,26% 1,21% 1,17% 1,12% 1,07% 1,03% 0,98%
Keskmine 1,01% 0,96% 0,91% 0,86% 0,82% 0,79% 0,76% 0,73% 0,70%
LAGI 1,2
2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026
Swedbank 0,82% 0,63% 0,61% 0,59% 0,58% 0,57% 0,55% 0,54% 0,54%
SEB 1,05% 0,80% 0,77% 0,73% 0,70% 0,68% 0,66% 0,64% 0,62%
LHV 1,18% 0,71% 0,68% 0,66% 0,64% 0,62% 0,60% 0,59% 0,58%
Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34%
Luminor 1,35% 0,98% 0,95% 0,92% 0,88% 0,85% 0,81% 0,78% 0,74%
Keskmine 1,01% 0,71% 0,69% 0,66% 0,64% 0,62% 0,61% 0,59% 0,58%
Tulude langus %-na
2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026
Swedbank 0% 19% 18% 17% 16% 15% 14% 14% 13%
SEB 0% 20% 19% 19% 18% 17% 16% 15% 14%
LHV 0% 36% 34% 32% 31% 29% 27% 25% 24%
Tuleva 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0%
Luminor 0% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24%
Keskmine 0% 25% 24% 23% 22% 21% 20% 19% 18%
Allikas: rahandusministeeriumi arvutused
26
Seletuskirja lisa 1
1.2.4 Valitsemistasu regressiooni muutmise ettepanek
59. Valitsemistasu piirmäära langetamine ühetaolisele madalale tasemele kõigi jaoks võib oluliselt
vähendada motivatsiooni eristuda oma investeerimisstrateegiaga tavapärasest reguleeritud turgudele
investeerimise strateegiast. Tulemusena võivad väheneda investeeringud Eestisse, mistõttu
kaugenetakse pensionireformi Eesti kapitaliturgude arengu ja majanduskasvu suurendamise
eesmärkidest. Kuna senine valitsemistasu eristamine regressiooni määradega ei ole hakanud ka
korralikult tööle, siis muudetakse täiendavalt regressiooni määrust.
60. Ettepaneku kohaselt eristatakse täiendavalt fondide mahust sõltuva regressiooni sõltuvalt
fondi investeeringutest vähelikviidsetesse ja/või reguleerimata turul kaubeldavatesse
instrumentidesse (vt esialgset nimekirja lisast 2). Regressioonis hakkavad nendest investeeringutest
sõltuma allahindluse aste (hetkel 100 miljon EUR) ja valitsemistasu alampiirmäär (hetkel 0,5%), kõik
muu jääb samaks nagu on kehtivas määruses. Seega uue reegli kohaselt:
1) juhul kui fond teeb eelmainitud investeeringuid alla 10% vara mahust, siis on aste 75
miljonit eurot ja alampiirmäär 0,4%;
2) juhul kui fond teeb eelmainitud investeeringuid 10 kuni 30% vara mahust, siis on aste 100
miljonit eurot ja alampiirmäär 0,5%;
3) juhul kui fond teeb eelmainitud investeeringuid 30% või rohkem vara mahust, siis on aste
150 miljonit eurot ja alampiirmäär 0,6%;
61. Vähelikviidsete ja reguleerimata turul kaubeldavate instrumentidesse investeerimisega võib
kaasneda nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. Eeldades, et pensionifondid teevad neid
investeeringuid eelkõige Eesti ja lähiriikide turgudele, siis selline erisus võib soosida pikaajalist
majanduskasvu. Kohaliku kapitalituru toimimine on majandusele oluline, kuna sellel on otsene seos
majanduskasvu ja töökohtade loomisega. Rahastamisallikate avardamine toetab ettevõtluse arengut,
parandab elanike sissetulekuid ja seeläbi suureneb riigi maksutulu. Pensionifondide aktiivne osalemine
kohalikus majanduses suurendab ettevõtete finantseerimisallikaid, suureneb ka võimalus investeerida
uutesse ambitsioonikatesse projektidesse, mis omakorda võimaldab kasvatada käivitatavate
äriprojektide arvu ja seeläbi toetada tööhõivet.
62. Eesti investeeringute suurenemisega kaasnevaid süsteemseid riske vaata peatükist 2.
Valitsemistasu määruse muutmisega ei soovita siiski otseselt suunata pensionifondide investeeringuid
nendesse instrumentidesse, kuid samas tõdeme, et investeeringute mitmekesistamine võib pikas
perspektiivis maandada paremini ka investeerimisriske ja suurendada pensionikogujate jaoks erinevate
pensionifondide valikut. Seega ei ole muudatus vastuolus kohustusliku kogumispensioni maksimaalse
tootluse peaeesmärgiga.
63. Valitsemistasu regulatsiooniga ei muudeta investeerimispiiranguid ja pensionifondid on juba
täna teinud eelmainitud vähelikviidseid investeeringuid. Muudatus võib teatud määral suurendada
fondivalitsejate motivatsiooni investeerida rohkem vähelikviidsetesse instrumentidesse, mis omakorda
võib suurendada investeerimisriski osakuomaniku jaoks. Investeerimisriski suurenemine ei pruugi
pikaajalise investeerimishorisondi korral olla halb, kuid on oluline, et osakuomanik oleks sellest teadlik.
27
Seletuskirja lisa 1
Edaspidi tuleb mõelda, kas ja kuidas oleks võimalik paremini iseloomustada fondide riskiprofiili ja
analüüsida, kas senine aktsiariski põhine fondide riski taseme eristamine on jätkuvalt sobivaim
lahendus. Juhul kui pensionifondid suurendavad oma fondides vähelikviidsete ja suurema riskiga
investeeringute osakaalu, siis seda tuleks osakuomanikele selgelt välja öelda.
64. Valitsemistasu regressiooni muutmise täpset mõju on keeruline hinnata, kuna tulemus sõltub
paljuski, kui palju teevad fondid edaspidi investeeringuid, mis võimaldaksid neil kasutada laugemat
regressiooni. Järgnevas tabelis 5 on toodud kaks stsenaariumi – fondide investeeringute struktuur jääb
tänasele tasemele ja LHV suurendab fondide M, L ja XL vähelikviidsete investeeringute osakaalu 30%-ni
ja Swedbank fondide K3 ja K4 osakaalu 10%-ni. Esimesel juhul langevad kõikide fondivalitsejate
keskmised tasud veelgi madalamale kui on toodud tabelis 4. Teisel juhul jääb LHV keskmine
valitsemistasu mõnevõrra kõrgemaks ja Swedbanki keskmine valitsemistasu enam vähem samaks kui
ainult valitsemistasu piirmäära langetades.
Tabel 5. Fondivalitsejate keskmiste valitsemistasude prognoos 1,2%-se valitsemistasu piirmäära ja
regressiooni reeglite muutmise korral.
Kehtiv
2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026
Swedbank 0,82% 0,78% 0,74% 0,71% 0,69% 0,67% 0,65% 0,63% 0,62%
SEB 1,05% 1,00% 0,95% 0,91% 0,86% 0,82% 0,78% 0,75% 0,72%
LHV 1,18% 1,11% 1,04% 0,97% 0,91% 0,87% 0,82% 0,79% 0,75%
Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34%
Luminor 1,35% 1,30% 1,26% 1,21% 1,17% 1,12% 1,07% 1,03% 0,98%
Turu keskmine 1,01% 0,96% 0,91% 0,86% 0,82% 0,79% 0,76% 0,73% 0,70%
Valitsemistasu lagi 1,2% koos regressiooni muutmisega - fondide investeeringud tänase jaotusega
2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026
Swedbank 0,82% 0,54% 0,52% 0,50% 0,49% 0,48% 0,47% 0,46% 0,45%
SEB 1,05% 0,71% 0,67% 0,63% 0,61% 0,58% 0,56% 0,54% 0,53%
LHV 1,18% 0,71% 0,68% 0,65% 0,63% 0,61% 0,60% 0,58% 0,57%
Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34%
Luminor 1,35% 0,90% 0,87% 0,83% 0,79% 0,75% 0,71% 0,68% 0,65%
Turu keskmine 1,01% 0,65% 0,62% 0,60% 0,58% 0,56% 0,54% 0,53% 0,51%
Valitsemistasu lagi 1,2% koos regressiooni muutmisega - LHV M, L ja XL fondid 30%, Swedbank K3, K4 10%
2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026
Swedbank 0,82% 0,61% 0,59% 0,57% 0,56% 0,55% 0,54% 0,53% 0,52%
SEB 1,05% 0,71% 0,67% 0,63% 0,61% 0,58% 0,56% 0,54% 0,53%
LHV 1,18% 0,82% 0,79% 0,76% 0,74% 0,72% 0,70% 0,69% 0,68%
Tuleva 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34% 0,34%
Luminor 1,35% 0,90% 0,87% 0,83% 0,79% 0,75% 0,71% 0,68% 0,65%
Turu keskmine 1,01% 0,71% 0,68% 0,66% 0,64% 0,62% 0,60% 0,59% 0,57%
Allikas: rahandusministeeriumi arvutused
28
Seletuskirja lisa 1
1.2.5 Valitsemistasu vähendamise mõju
65. Pensionifondivalitsejate seniste finantsaruannete järgi on keeruline järeldada, kas ja kui palju
võiks valitsemistasu vähendamine mõjutada fondivalitsejate investeerimisotsuseid. Kohustuslike
kulude (depoo, register, järelevalve, Tagatisfond), tööjõukulude ja muu tegevuskulu on keskmiselt alla
kolmandiku valitsemistasu tulust. Ainult Luminoril on need kulud umbes pool valitsemistasu tulust.
66. Valitsemistasude langetamise eesmärk ei ole ainult fondivalitsejate kasumi kärpimine, vaid ka
müügi- ja nõustamiskulude piiramine. LHV-l ja Luminoril on valitsemistasu languse ulatus väiksem kui
kasumi osakaal. Mõlemal fondivalitsejal jääb pärast muudatust kasumi osakaaluks teenustasu tulus
endiselt umbes kolmandik. Swedbanki ja SEB langeb valitsemistasu tulu rohkem kui oli kasumi osakaal
2017. aastal. Seega eelduslikult peavad nad vähendama müügikulusid, et jääda kasumisse. Võib
eeldada, et tasude langetamise tulemusena võivad mitmed fondivalitsejad vähendada ka senist kõrget
omakapitali taset.
Tabel 6. Fondivalitsejate peamiste kuluartiklite osakaal valitsemistasu tulust 2017. aastal ja tulu
vähenemine 2019. aastal (eeldusel, et investeeringute struktuur ei muutu).
Kasum Müügikulud Ülejäänud kulud Tulu vähenemine
Swedbank 29% 43% 28% 30%
SEB 20% 52% 28% 29%
LHV 55% 17% 18% 36%
Luminor 50% 3% 47% 30%
Allikas: fondivalitsejate aruanded, rahandusministeeriumi arvutused
67. Tasude vähenemisel võib olla pensionifondide tootlusele nii positiivne kui ka negatiivne mõju.
Positiivne mõju on eelkõige siis kui eeldame, et tasude vähendamine ei mõjuta fondide investeeringuid
ja brutotootlust. Fondivalitsejate finantsandmete ja fondide seniste investeeringute põhjal on
keeruline eeldada, et tasude vähendamine võiks olulisel määral mõjutada nende seniseid
investeerimisstrateegiaid. Mõju võib tekkida ka läbi motivatsiooni, st kas fondivalitsejal jääb alles
piisavalt motivatsiooni senise investeerimisstrateegiaga jätkamiseks. Valitsemistasu regressiooni
muutmine peaks adresseerima just ka motivatsiooni osa.
68. Eeldades, et tasude langus ei mõjuta fondide tootlust, suurendab tasude langus otseselt
fondide netotootlust. Ainult tasu piirmäära vähendamine mõjuks positiivselt eelkõige esimesel
paarikümnel aastal, hiljem on mõju väiksem kuna nii keskmine valitsemistasu läheneks pikas
perspektiivis 0,5 protsendini. Hinnanguliselt suureneb II samba vara väärtus ainult piirmäära
vähendamise korral 30 aastaga umbes 3% võrra. Valitsemistasu alampiirmäära langetamine 0,5%-lt
0,4%-le suurendab 40 aastase kogumisperioodi korral vara väärtust 2% võrra. Kogu
muudatusettepaneku tulemusena suureneks 40 aastase kogumisperioodi korral vara väärtus umbes
6% võrra. Lähiaastatel suureneks inimeste pensionivara umbes 12-15 miljonit eurot aastas.
29
Seletuskirja lisa 1
69. Tasude vähendamise võimalikku negatiivset mõju on oluliselt keerulisem hinnata, kuna pole
teada kas ja mil määral muutuksid fondide investeerimisstrateegiad ning kui palju see täpselt mõjutaks
fondide tootluseid. Negatiivne mõju võib kaasneda ka kaudselt, kui väheneksid fondide investeeringud
Eestisse (vt ptk 2) ning see mõjutaks majanduskasvu ja I samba pensioniindeksit.
30
Seletuskirja lisa 1
2. Kohustuslike pensionifondide investeeringud Eestisse
70. Peatükis 1 toodud valitsemistasu vähendamise ettepanek võimaldab võtta mõnevõrra
kõrgemat valitsemistasu juhul, kui fond investeerib vähelikviidsetesse või reguleerimata turul
kaubeldavatesse instrumentidesse. Sellega soovitakse säilitada fondivalitsejatel motivatsiooni jätkuvalt
teha investeeringuid ka Eestisse. Kuna Eesti on fondivalitsejate jaoks koduturg, tunnevad nad
eeldatavalt just siinset piirkonda hästi ning antud investeeringuid tehakse Eestisse ja lähiriikidesse.
Käesolevas peatükis on vaadatud kohustuslike pensionifondide senist praktikat Eestisse
investeerimisel.
71. 1997. aastal Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud pensionireformi kontseptuaalsetes alustes
oli muu hulgas (kokku oli 14 eesmärki) toodud Eesti majanduskasvu soodustamise ja finantsturgude
arendamise eesmärgid. Eesmärgiks seati toona, et pensionifondid investeeriksid osa varast Eestisse.
Pensionisüsteemi arendades ei ole võimalik aluseks võtta 14 erinevat eesmärki võrdse kaaluga, sest
vastasel korral eesmärgid ja fookus hajuksid. Pensionisüsteemil saab olla ainult üks peaeesmärk
(maksimaalne tootlus), ülejäänud jäävad alameesmärkideks, mis toetavad või ka suunavad
peaeesmärgi saavutamist, kuid ei tohiks saada seda takistavaks.
72. Siiamaani ei ole rahandusministeerium pooldanud meetmeid, mis suunavad pensionifondide
vara kohustuslikus korras Eesti kapitaliturule. Kapitalituru areng peab eelkõige toimuma vabas
turumajanduses, kus nõudlus ja pakkumine saavutavad ise tasakaalu. Potentsiaalne nõudlus
pikaajaliste finantsinstrumentide järele on pensionifondide näol olemas, kuid kapitaliturg peab
pakkuma ka pensionifondidele sobilikke tooteid. Pakkumise suurendamine kunstlikult (pensionifondide
raha kohustuslikus korras Eesti ettevõtetesse suunamine) võib moonutada meie kapitaliturgu ja
suurendada oluliselt pensionikogujate riske. Valitsemistasu regulatsiooni muutus ei sunni
fondivalitsejaid investeerima Eestisse, kuid siiski loob seda soodustavad tegurid. Kokkuvõttes peab
fondivalitseja oma investeerimisotsustega käituma osakuomaniku huvide järgi oma parima teadmise
kohaselt.
73. Kohustuslike pensionifondide investeeringud Eestisse kasvasid jõudsalt kuni 2007. aastani. Ilma
hoiusteta ületas absoluutmahult investeeringute maht siis üle 100 miljoni euro, mis oli umbes 15%
varast. Järgnev finantskriis külmutas Eestisse investeerimise mitmeks aastaks. Ilmselt oli üheks
põhjuseks valus õppetund kohalikust turust, kuna just siinsel turul saadi suuremad kaotused. Samal
ajal hakkas oluliselt suurenema hoiuste osakaal pensionifondide varas. 2016. aastal ulatus Eesti
investeeringute (sh hoiuste) osakaal juba 30%-ni. Kuigi 2012. aastast hakkasid vaikselt suurenema ka
investeeringud Eesti reaalmajandusse, siis osakaaluna kogu kohustusliku pensionifondide turust need
investeeringud alanesid. 2017. aastal toimus aga oluline muutus – investeeringud Eesti
reaalmajandusse suurenesid nii absoluutmahult kui ka suhtelisena pea kaks korda. Sama ajal vähenes
drastiliselt ka hoiuste osakaal varast (4%-ni).
31
Seletuskirja lisa 1
Joonis 17. Pensionifondide investeeringute maht Eestisse.
800 30%
Miljon EUR
Osakaal varast
700
25%
600
20%
500
400 15%
300
10%
200
5%
100
0 0%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Kõik Eesti investeeringud Investeeringud ilma hoiusteta
Osakaal varast (kõik) Osakaal varast (ilma hoiusteta)
Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused
74. Eesti investeeringute kasv on tulnud ilma riigipoolse sunnita ja fondivalitsejate enda tahtel.
Mõnevõrra võib siiski olla tulemus mõjutatud poliitilistest survest, kus soovitakse rohkem näha
pensionifondide investeeringuid Eestisse. Riik on selleks ka investeerimispiiranguid vastavalt muutnud.
Eesti investeeringute kasvutrendi näitab ka LHV poolt uue pensionifondi, mis investeerib ainult
Eestisse, loomine 2018 aasta märtsis.
75. Otse Eesti ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse investeeriti eelmisel aastal 6,9%
kohustusliku kogumispensioni varadest (2014. aastal 3,1%, 2015. aastal 2,7% ja 2016. aastal 2,3%).
Ülejäänud osa Eesti investeeringutest moodustavad erinevad fondid, mis samuti investeerivad
Eestisse. Arvestamata hoiuseid, investeeritakse seega Eestisse kokku umbes 10-11% II samba varadest
(2016. aastal 4-5%).
Joonis 18. Kohustuslike pensionifondide Eesti investeeringute jaotus 2017a lõpu seisuga.
Kinnisvara-
Hoiused
fondid
27%
22%
Aktsiafondid
4%
Aktsiad
7%
Võlakirjad
40%
32
Seletuskirja lisa 1
Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused
76. Jättes kõrvale hoiused, investeerivad suhtena fondi varasse kõige rohkem Eestisse LHV
pensionifondid. LHV pensionifondi M varast 35% ning L ja XL varast umbes veerand on investeeritud
Eestisse. Kokku on LHV pensionifondide varast investeeritud Eestisse 24%. Swedbanki pensionifondid
on keskmiselt Eestisse investeerinud 7,2%, ülejäänud fondivalitsejatel on Eesti investeeringute osakaal
juba märkimisväärselt madalam.
Joonis 18. Kohustuslike pensionifondide Eesti investeeringute mahud (parem skaala miljon EUR) ja
osakaalud fondide lõikes.
40% 200
35% milj EUR (parem skaala) 180
160
30% % varadest (vasak skaala) 140
25% 120
20% 100
15% 80
60
10%
40
5% 20
0% 0
Luminor A…
Swedbank…
LHV XS
Seb Energ
LHV M
LHV XL
LHV L
Swed K2
Swed K3
Swed K4
Swed K1
LHV S
Luminor B
Luminor A
SEB Indeks
LHV Indeks
Luminor C
Seb Kons
Seb Opt
Tuleva MV
SEB Prog
Tuleva MA
Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused
77. Eesti investeeringute valik on 2017. aasta jooksul oluliselt laienenud, eelkõige just võlakirja ja
fondiinvesteeringute osas. All oleval joonisel on fondimahtude all toodud ainult Eesti investeeringute
mahud, tegelikud on II samba investeeringud nendesse fondidesse suuremad juhul kui fond investeerib
ka väljapoole Eestit.
33
Seletuskirja lisa 1
Joonis 19. Kohustuslike pensionifondide Eesti investeeringute jaotus peamiste instrumentide lõikes.
70
Miljon EUR
Kinnisvara- Aktsia-
60 Aktsiad fondid fondid
50
40
30
20
10
0
Lumi retail property…
East Capital Baltic…
Baltcap Private Equity…
Arco Vara
Tallink
Olympic
Karma
Autolist
Coop Pank
Tallinna Vesi
Silvano
Eesti Energia
Tallinn FRN
Eksperss Grupp
Elering
KJK Fund Baltic States
Amber Trust 2
Nortal Group
Riigi Kinnisvara
Luminor
BIGBANK
Eften Kinnisvarafond
Nelja Energia
Tartu Linn
Ha Serv
Birdeye Timber Fund
Transpordi Varahaldus
Tallinna Kaubamaja
Allikas: pensionifondide aruanded, rahandusministeeriumi arvutused
78. Kuigi pensionifondide investeeringutel Eestisse on mitmeid positiivseid külgi, tuleb siiski
arvestada, et nende osakaalu suurenemine suurendab oluliselt riskide kontsentreerumist kogu riiklikus
pensionisüsteemis. I samba pensioniindeks on seotud Eesti majanduse arenguga. Kui Eesti
majanduskasv aeglustub või on negatiivne, aeglustub või peatub (negatiivne pensioniindeks ei ole
lubatud) vastavalt ka I samba pensionide kasv. Mida suurem on kohustuslike pensionifondide Eesti
investeeringute osakaal, seda suurem on pensionifondide tootluse seos Eesti majanduskasvuga ning
majanduslanguse mõju kogu pensionisüsteemile on oluliselt suurem. Näitena võib siinkohal tuua
viimase finants- ja majanduskriisi. Pensionifondid said suuri kaotusi just Eesti investeeringutest ning
samal ajal oli ka I samba arvestuslik indeks üldise majanduslanguse tõttu negatiivne. Samas on neid
riske osaliselt maandatud suhteliselt detailsete investeerimispiirangutega.
79. Eesti investeeringute kontekstis on ka oluline, et Eesti majanduskasvu saab kohustusliku
kogumispensioni süsteem panustada mitmel viisil. Kohalike kapitaliturgude arendamine on üks
võimalik neist, kuid samamoodi toetab majanduskasvu ka sisenõudlus. Kõrgem pensionifondide
tootlus ja tuluallikate mitmekesistamine tähendab kokkuvõttes suuremaid pensione. See omakorda
suurendab eelduslikult tarbimist ning lõpptulemusena ka majanduskasvu.
34
Seletuskirja lisa 1
Lisa 1. Pensionifondide investeeringute, mis võimaldavad võtta kõrgemat
valitsemistasu, loetelu.
(võib veel muutuda)
1) Avalikkusele olulise taristu, sealhulgas elektrituru, teedevõrgu, veevarustuse,
jäätmehoolduskorralduse arendamise, haldamise või opereerimisega peamiselt tegeleva äriühingu
aktsiatesse või muudesse aktsiatega sarnastesse väärtpaberitesse, millega ei kaubelda
investeerimisfondide seaduse (edaspidi seadus) § 107 nimetatud reguleeritud turul või mille
emitendi emiteeritud aktsiate turuväärtus ei ületa 500 miljonit eurot.
2) Aktsiad või muud sarnased õigused, millega ei kaubelda seaduse § 107 nimetatud reguleeritud
turul.
3) Aktsiad, mis on võetud kauplemisele seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul, ent millel
puudub likviidne turg Komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 22 lõike 1 tähenduses.
4) Aktsiad, mis on võetud kauplemisele seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul, ent mille
emitendiks on väike ja keskmise suurusega ettevõtja.
5) Võlakirjad ja muud samaväärsed võlakohustused, millega ei kaubelda seaduse § 107 nimetatud
reguleeritud turul ning mille emitent ei ole seaduse § 115 lõikes 7 nimetatud isik või isik, mille aktsiad
on võetud kauplemisele seaduse § 107 nimetatud reguleeritud turul.
6) Võlakirjad ja muud samaväärsed õigused, mille emitent on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja.
7) Kinnisasjad.
8) Kinniste investeerimisfondide aktsiad või osakud, mida ei pakuta avalikkusele ja mille vara
investeeritakse peamiselt käesoleva lõike punktides 1-7 nimetatud varasse. Kinniste
investeerimisfondide aktsiaid või osakuid saab loetelus arvestada 50% ulatuses.
35
Seletuskirja lisa 1
Lisa 2. Kohustuslike pensionifondide tasud ja tootlused
Vara Tootlus
käibe Regeressiooni fondi Fondi varade
Jooksvad suhtarv Fondi tasu Valitsemistasu Valitsemistasu allahindluse Tootlus algusest (pa, maht (milj EUR)
tasud 2017 (2017) prospektis 2017 2018 määr 2017 31.12.2017) 31.12.2017
LHV L 1,34% 0,13 2,00% 1,33% 1,26% 10% 2,8% 6,30% 749,0
LHV XL 1,35% 0,11 2,00% 1,33% 1,26% 10% 3,5% 5,42% 135,3
LHV S 0,82% 0,18 1,20% 0,80% 0,68% 15% -0,6% 4,61% 64,2
LHV M 1,08% 0,17 1,60% 1,06% 1,01% 10% 2,3% 4,64% 94,5
LHV XS 0,65% 0,12 0,90% 0,63% 0,59% 15% -0,4% 4,14% 20,8
LHV Indeks 0,86% 0 0,39% 0,39% 0,39% 6,2% 10,44% 7,5
Luminor A pluss 1,61% 0,4 1,70% 1,56% 1,46% 15% 5,0% 6,48% 32,7
Luminor A 1,51% 0,36 1,60% 1,47% 1,38% 15% 3,7% 5,63% 228,0
Luminor B 1,42% 0,38 1,50% 1,37% 1,29% 15% 2,4% 5,07% 24,6
Luminor C 0,85% 0,29 0,90% 0,82% 0,70% 15% 0,2% 3,60% 13,3
SEB Konservatiivne 0,56% 0,38 0,49% 0,49% 0,49% -0,2% 2,33% 60,8
SEB Optimaalne 1,26% 0,52 1,30% 1,01% 0,84% 15% 1,8% 3,63% 28,6
SEB Progressiivne 1,49% 0,51 1,50% 1,17% 1,12% 10% 3,5% 3,64% 536,4
SEB Energiline 1,64% 0,32 1,70% 1,32% 1,10% 15% 5,3% 4,35% 68,8
SEB Indeks 0,49% 0 0,29% 0,29% 0,29% 6,5% 7,29% 1,7
Swedbank K1 0,39% 0,13 0,29% 0,29% 0,29% 0,7% 1,78% 62,0
Swedbank K2 1,04% 0,78 1,49% 0,87% 0,80% 10% 2,8% 2,87% 305,3
Swedbank K3 1,10% 0,97 1,59% 0,92% 0,85% 10% 5,1% 4,52% 899,5
Swedbank K4 1,13% 1,06 1,59% 0,92% 0,85% 10% 8,0% 5,59% 252,1
Swedbank K90-99 0,89% 0,01 0,49% 0,49% 0,49% 4,8% 6,03% 1,7
Tuleva MA 0,50% 0 0,34% 0,34% 0,34% - 0,61% 43,1
Tuleva MV 0,50% 0 0,34% 0,34% 0,34% - -1,17% 2,6
Keskmine/kokku 1,22% 0,54 1,60% 1,08% 1,008% 3,7% 3,9% 3632,4
Reaaltootlus 0,3% 0,8%
36
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0566 - Investeerimisfondide seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15ef049e-af3b-4536-a86c-
b3175129dc67
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15ef049e-af3b-4536-a86c-
b3175129dc67?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main