Sotsiaalministeerium · 1. juuni 2018
Sisu (failidest)
Tere!
Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskus on verekabinetis rakendanud tööle analüsaatorid ja toimub
tellimuste ja vastuste elektroonne liikumine elektroonilise haigusloo (eHL), laboriprogrammi
eLabor ja analüsaatorite vahel. Praegu ei ole veel automatiseeritud sobivusproovide tegemine.
Tegeleme selle jaoks vajaliku andmevahetuse arendamisega.
Sotsiaalministri määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende
dokumentide säilitamise tingimused ja kord“, vastu võetud 18.09.2008, hetkel kehtiv redaktsioon
jõustunud 01.07.2016, järgi:
§ 1. Määruse reguleerimisala
...
(3) Määrusega kehtestatu on aluseks tervishoiuteenuste osutamise elektroonilise dokumenteerimise
ja sellekohase elektroonilise andmevahetuse süsteemi väljatöötamisele.
(4) Dokumendid võib vormistada ainult elektrooniliselt, kui on tagatud käesoleva määrusega
kehtestatud vormistamise, edastamise, säilitamise ja autentimise nõuete täitmine ning andmete ja
muu teabe säilimine muutumatuna nende sisestamise kuupäeva seisuga.
Antud määrus sõnastab, et verekaart ja siis koos sellega kehtivad dokumendid on haigusloo osad.
Haiguslugu on statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument. Määrus annab väga
täpselt ette, millised andmed peavad dokumentidel kas esimesel või teisel lehel olema st on eeldab
paberkandjal dokumente.
Väljavõte määrusest:
5. jagu
Haiguslugu
§ 33. Haiguslugu
Haiguslugu on statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument, mis koosneb
järgnevatest osadest:
1) üldosa;
2) anamnees;
3) päevik;
4) epikriis;
5) konsultatsioonid;
6) anesteesia kaart;
7) intensiivravi jälgimisleht;
8) TISS-leht;
9) patsiendi verekaart;
10) verekomponendi tellimine ja transfusiooniprotokoll;
11) transfusioonijärgse reaktsiooni protokoll;
12) operatsiooniprotokoll;
13) erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaart;
14) [kehtetu – RT I, 07.07.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]
15) [kehtetu – RT I, 07.07.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]
16) [kehtetu – RT I, 07.07.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]
17) statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva patsiendi valdusest äravõetud keelatud ainete ja
esemete leht;
[RT I, 25.07.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
18) statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva patsiendi suhtes rakendatud ohjeldusmeetmete leht.
[RT I, 25.07.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
§ 54. „Haigusloo patsiendi verekaardi osa“
(1) Haigusloo patsiendi verekaardi osa (edaspidi verekaart) vormistatakse iga patsiendi kohta, kellele
osutatakse sellekohast tervishoiuteenust.
(2) Käesoleva määruse tähenduses koosneb verekaart kahest lehest. Esimene leht vormistatakse
määruse lisas 21 ja teine leht määruse lisas 22 toodud vormi kohaselt.
§ 55. Verekaardi esimene leht
(1) Haigla osakonnas, kus patsient ravil viibib, kantakse verekaardi esimesele lehele järgmised
andmed:
1) haigla nimetus;
2) patsiendi ees- ja perekonnanimi;
3) patsiendi sugu;
4) patsiendi isikukood või selle puudumisel sünnipäev, -kuu ja -aasta;
5) haigusloo number, osakonna nimetus;
6) diagnoositud haiguse nimetus ja kood RHK-10 järgi;
7) osakonnas määratud esmane veregrupp;
8) varasemad veretoodete transfusioonid, transfusioonireaktsioonid, immuunantikehad, rasedused,
abordid anamneesis;
9) vereproovi võtmise kuupäev;
10) vereproovi võtnud õe või bioanalüütiku ees- ja perekonnanimi, registreerimistõendi number ning
allkiri;
11) patsienti raviva arsti ees- ja perekonnanimi, registreerimistõendi number ning allkiri.
(2) Laboris kantakse verekaarti järgmised andmed:
1) haigla või verekeskuse laboris määratud patsiendi veregrupp, RhD-kuuluvus, antikehade
olemasolu;
2) analüüside tegemise aeg, bioanalüütiku ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
3) täiendava analüüsi vastus koos selle tegemise aja, bioanalüütiku ees- ja perekonnanime ning
allkirjaga.
§ 56. Verekaardi teise lehe kanded
Verekaardi teisele lehele kantakse sobivusproovide tulemused, doosi number, proovi tegemise aeg
ja tulemused.
§ 57. Haigusloo veretoote tellimise ja transfusiooniprotokolli osa
(1) Haigusloo veretoote tellimise ja transfusiooniprotokolli osa (edaspidi veretoote tellimise ja
transfusiooniprotokoll) vormistatakse iga patsiendi kohta, kellele osutatakse sellekohast
tervishoiuteenust.
(2) Veretoote tellimise ja transfusiooniprotokoll vormistatakse verekaarti täiendava dokumendina.
(3) Käesoleva määruse tähenduses koosneb veretoote tellimise ja transfusiooniprotokoll kahest
lehest. Esimene leht vormistatakse määruse lisas 23 ja teine leht määruse lisas 24 toodud vormi
kohaselt.
§ 58. Veretoote tellimise ja transfusiooniprotokolli esimene leht
Veretoote tellimise ja transfusiooniprotokolli esimesele lehele kantakse järgmised andmed:
1) haigla nimetus;
2) patsiendi ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünnipv, -kuu ja -aasta;
3) diagnoositud haiguse nimetus ja kood RHK-10 järgi või transfusiooni põhjus;
4) tellitav veretoode: erütrotsüütide suspensioon – doosides või kogus ml; suspensiooni ülekande või
eeldatava verekaotusega operatsiooni aeg, erütrotsüütide suspensiooni kiire tellimise erivariandid –
0 Rh negatiivse vere või sobimatu vere tellimus; värskelt külmutatud plasma koos sulatamisajaga;
krüopretsipitaat; trombotsüütide kontsentraat, muu toode;
5) veretoote tellija ees- ja perekonnanimi, registreerimistõendi number ning allkiri;
6) vereproovid võtnud õe või bioanalüütiku ees- ja perekonnanimi;
7) väljastatud veretooted, veregrupi kontrollid, sobivusproovide tegemine, võimalik
transfusioonireaktsioon;
8) laboritestide tegemise aeg, tegija ees- ja perekonnanimi ning allkiri.
§ 59. Veretoote tellimise ja transfusiooniprotokolli teine leht
(1) Veretoote tellimise ja transfusiooniprotokolli teisele lehele kantakse järgmised andmed:
1) transfusiooni kuupäev;
2) transfusiooni teinud osakonna nimetus;
3) transfusiooni alguse ja lõpu kellaajad;
4) transfusiooni ajal iga poole tunni järel mõõdetud patsiendi kehatemperatuur ja vererõhk;
5) transfusioonijärgselt iga tunni järel patsiendi mõõdetud kehatemperatuur ja vererõhk kolme tunni
jooksul;
6) uriini kontroll, märkides koguse, värvuse;
7) transfusiooni ajal ja selle järgselt patsiendi jälgimise eest vastutava õe ees- ja perekonnanimi,
registreerimistõendi number ning allkiri.
(2) Veretoote tellimise ja transfusiooniprotokolli teisele lehele kleebitakse üle kantud veretoodete
etiketid, millele märgitakse transfusiooni eest vastutava arsti ees- ja perekonnanimi,
registreerimistõendi number ning allkiri.
§ 60. Haigusloo transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli osa
(1) Haigusloo transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli osa (edaspidi transfusioonijärgse reaktsiooni
protokoll) vormistatakse iga patsiendi kohta, kellel on tekkinud transfusioonijärgne reaktsioon.
(2) Käesoleva määruse tähenduses koosneb transfusioonijärgse reaktsiooni protokoll kahest lehest.
Esimene leht vormistatakse määruse lisas 25 ja teine leht määruse lisas 26 toodud vormi kohaselt.
§ 61. Transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli esimese lehe kanded
(1) Transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli esimesele lehele kantakse järgmised andmed:
1) haigla nimetus;
2) osakonna nimetus;
3) patsiendi ees- ja perekonnanimi;
4) patsiendi isikukood või selle puudumisel sünnipäev, -kuu ja -aasta;
5) transfusiooni kuupäev, alustamise ja lõpetamise kellaaeg;
6) transfusioonijärgse reaktsiooni alguse kellaaeg;
7) tekkinud reaktsiooni sümptomid: õhupuudus, rinnavalu, seljavalu, nimmevalu, peavalu, iiveldus,
külmavärinad, higistamine, hingeldamine, hüpotensioon, kehatemperatuuri tõus, kalduvus
veritsusele, oligouuria, anuuria, urtikaaria, kudede turse, naha punetamine, muud sümptomid;
hinnang seerumile visuaalselt enne ja pärast reaktsiooni, hinnang uriinile visuaalselt;
8) sümptomite kanded teinud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
9) transfusiooni eest vastutava arsti määratud täiendav laboratoorne analüüs, kui on vaja selgitada
reaktsiooni põhjust või tekkemehhanismi, märkides sellekohaste analüüside tulemused (vere
hemoglobiini sisaldus enne ja pärast transfusiooni, seerumis – vaba hemoglobiin, bilirubiin,
haptoglobiin, methemalbumiin, immuunglobuliin A; uriinis – hemoglobinuuria, hematuuria,
müoglobinuuria; seroloogilised analüüsid – patsiendi transfusioonieelsest ja -järgsest vereproovist
veregrupp, Rh-kuuluvus, IAT, DAT, doonori veregrupp ja Rh-kuuluvus, sobivusproov);
10) otsus reaktsiooni olemasolu kohta: kas oli või ei olnud tegemist transfusioonireaktsiooniga,
lisades reaktsiooni nimetuse ja koodi määruse § 62 kohaselt.
(2) Transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli esimesele lehe allosas olevale teatise osale märgitakse
haigla ja osakonna nimetus, haigusloo number, veretoote nimetus, doosi number, transfusiooni
kuupäev, reaktsiooni kood määruse § 62 kohaselt. Vahetu hemolüütilise reaktsiooni korral lisatakse
transfusioonieelne ja -järgne vereproov, ülekantud toodete jäägid ning koopiad verekaardist,
veretoodete tellimislehest, transfusiooniprotokollist ja reaktsiooniprotokollist.
(3) Transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli teatise osa lõigatakse ära ja saadetakse nõustavale
verekeskusele reaktsiooni registreerimiseks.
§ 62. Transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli teine leht
Transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli teisel lehel antakse transfusioonijärgsete reaktsioonide
nimetused ja koodid järgnevalt:
1) anafülaktiline reaktsioon – kood 400.
Esineb IgA puudulikkusega patsientidel, kes on varasemate veretoodete transfusioonide järgselt
sensibiliseerunud IgA suhtes. Uuel kokkupuutel IgA-ga tekib anafülaksia. Reaktsioon tekib kohe
ülekande alguses;
2) vahetu hemolüütiline reaktsioon – kood 401.
Tekib sellise doonorivere ülekandel, milles sisalduva antigeeni suhtes on patsiendi seerumis
antikehad juba olemas ning AK+AG vallandab hemolüüsi. Hemolüüs võib olla intravasaalne (näiteks
vale grupi veretoote transfusioon ABO süsteemis ja Kidd-süsteemi antikehade korral) või
ekstravasaalne (näiteks Rh-, Duffy- ja Kell-süsteemi antikehade korral). Reaktsioon tekib kohe
transfusiooni alguses või selle ajal;
3) septiline reaktsioon – kood 402.
Veretoode on bakteriaalselt saastunud. Transfusiooni tulemusena tekib septitseemia. Reaktsioon
tekib kohe transfusiooni alguses või selle ajal;
4) temperatuurireaktsioon – kood 403.
Patsient on varasemate transfusioonide või raseduste käigus sensibiliseerunud võõraste
leukotsüütide suhtes. Uus kokkupuude doonori leukotsüütidega vallandab järsu kehatemperatuuri
tõusu üle 1 oC 0,5–1 tund peale ülekande algust, mis kestab 2–6 tundi ja peaks mööduma 10 tunni
jooksul;
5) transfusiooniga seotud äge kopsukahjustus (TRALI) – kood 404.
Veretoode (plasma, täisveri) sisaldab leukotsüütide vastaseid antikehi, mis reageerivad patsiendi
leukotsüütidega kopsudes. Sümptomaatikalt sarnaneb täiskasvanute respiratoorsele distress-
sündroomile. Tekib transfusiooni ajal;
6) urtikaaria jm kergemad allergilised reaktsioonid – kood 405.
Patsient on sensibiliseerinud millegi veretootes sisalduva suhtes. Reaktsioon tekib kohe transfusiooni
alguses või selle ajal;
7) tsirkulatoorne ülekoormus – kood 500.
Tekib veretoote liiga kiirel või rohkel transfusioonil, kui tegemist on väga noore, väga vana või
normovoleemilise patsiendiga;
8) hilinenud hemolüütiline reaktsioon – kood 406.
Doonorivere ülekande järgselt tekib patsiendi sensibiliseerumine mingi selles sisaldunud antigeeni
suhtes. Tekib 1–3 nädala jooksul pärast transfusiooni;
9) transfusioonijärgne purpura (PTP) – kood 407.
Patsiendil tekivad pärast doonori trombotsüütide transfusiooni antitrombotsütaarsed antikehad nii
doonori kui ka oma trombotsüütide suhtes. Tekib 1 kuni 2 nädalat pärast ülekannet;
10) transplantaat «peremehe» vastu (GvH) – kood 408.
Immuunpuudulikkuse seisundis olevat patsienti ründavad doonori lümfotsüüdid. Ilmneb 2–3 nädalat
pärast transfusiooni;
11) haigustekitajate ülekanne – kood 600.
Veretoodetega on oht üle kanda mitmeid haigustekitajaid. Olulisemad: inimese immuunpuudulikkuse
viirus (HIV), B- ja C-hepatiidi viirus, süüfilise tekitaja, herpesviirus, tsütomegaloviirus, parvoviirus.
Haigus ilmneb nädalaid kuni aastaid pärast ülekannet.
Kuna praegu on kasutatav elektrooniline haiguslugu, siis tahaksime selle ühe osana võtta
kasutusele ka elektroonilise verekaardi, veretoodete tellimise ja transfusiooniprotokolli ja
transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli.
Määruse § 1. „Määruse reguleerimisala“ punkt (4) ütleb, et „Dokumendid võib vormistada ainult
elektrooniliselt, kui on tagatud käesoleva määrusega kehtestatud vormistamise, edastamise,
säilitamise ja autentimise nõuete täitmine ning andmete ja muu teabe säilimine muutumatuna
nende sisestamise kuupäeva seisuga.“, siis kas oleks see praegu kehtiva määruse alusel lubatud
transfusioonravi puudutavate dokumentide puhul?
Kui see ei ole, siis teeme ettepaneku määruse üle vaatamiseks.
Kui määrust väga täpselt jälgida, siis kõiki määruses nõutud andmeid, mis on esitatud vastavate
dokumentide esimesele ja teisele lehele, ei ole elektroonsele vormile vajalik enam dubleerida, osa on
neist juba elektroonilise haigusloo osad.
Kuna elektroonilisse haiguslukku andmete sisestamisel jääb alati näha, kes on andmete sisestaja, kas
on vajalik eraldi lisa allkiri? Samuti on LIS-s jälgitav laboratoorsete analüüside teostaja.
Lugupidamisega,
Helve König, SA TÜK Verekeskuse direktor
Merle Keps, SA TÜK Verekeskuse kvaliteedijuht