dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 1. juuni 2018
Viit
5.2-2/1902-1
Registreeritud
1. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA TÜK Verekeskuse
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Mare Toompuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
1. juuli 2018

Failid

  • 📎kiri ministeeriumile.pdf529 KB

Sisu (failidest)

Tere! Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskus on verekabinetis rakendanud tööle analüsaatorid ja toimub tellimuste ja vastuste elektroonne liikumine elektroonilise haigusloo (eHL), laboriprogrammi eLabor ja analüsaatorite vahel. Praegu ei ole veel automatiseeritud sobivusproovide tegemine. Tegeleme selle jaoks vajaliku andmevahetuse arendamisega. Sotsiaalministri määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“, vastu võetud 18.09.2008, hetkel kehtiv redaktsioon jõustunud 01.07.2016, järgi: § 1. Määruse reguleerimisala ... (3) Määrusega kehtestatu on aluseks tervishoiuteenuste osutamise elektroonilise dokumenteerimise ja sellekohase elektroonilise andmevahetuse süsteemi väljatöötamisele. (4) Dokumendid võib vormistada ainult elektrooniliselt, kui on tagatud käesoleva määrusega kehtestatud vormistamise, edastamise, säilitamise ja autentimise nõuete täitmine ning andmete ja muu teabe säilimine muutumatuna nende sisestamise kuupäeva seisuga. Antud määrus sõnastab, et verekaart ja siis koos sellega kehtivad dokumendid on haigusloo osad. Haiguslugu on statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument. Määrus annab väga täpselt ette, millised andmed peavad dokumentidel kas esimesel või teisel lehel olema st on eeldab paberkandjal dokumente. Väljavõte määrusest: 5. jagu Haiguslugu § 33. Haiguslugu Haiguslugu on statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument, mis koosneb järgnevatest osadest: 1) üldosa; 2) anamnees; 3) päevik; 4) epikriis; 5) konsultatsioonid; 6) anesteesia kaart; 7) intensiivravi jälgimisleht; 8) TISS-leht; 9) patsiendi verekaart; 10) verekomponendi tellimine ja transfusiooniprotokoll; 11) transfusioonijärgse reaktsiooni protokoll; 12) operatsiooniprotokoll; 13) erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaart; 14) [kehtetu – RT I, 07.07.2011, 2 - jõust. 01.01.2012] 15) [kehtetu – RT I, 07.07.2011, 2 - jõust. 01.01.2012] 16) [kehtetu – RT I, 07.07.2011, 2 - jõust. 01.01.2012] 17) statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva patsiendi valdusest äravõetud keelatud ainete ja esemete leht; [RT I, 25.07.2012, 1 - jõust. 01.09.2012] 18) statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva patsiendi suhtes rakendatud ohjeldusmeetmete leht. [RT I, 25.07.2012, 1 - jõust. 01.09.2012] § 54. „Haigusloo patsiendi verekaardi osa“ (1) Haigusloo patsiendi verekaardi osa (edaspidi verekaart) vormistatakse iga patsiendi kohta, kellele osutatakse sellekohast tervishoiuteenust. (2) Käesoleva määruse tähenduses koosneb verekaart kahest lehest. Esimene leht vormistatakse määruse lisas 21 ja teine leht määruse lisas 22 toodud vormi kohaselt. § 55. Verekaardi esimene leht (1) Haigla osakonnas, kus patsient ravil viibib, kantakse verekaardi esimesele lehele järgmised andmed: 1) haigla nimetus; 2) patsiendi ees- ja perekonnanimi; 3) patsiendi sugu; 4) patsiendi isikukood või selle puudumisel sünnipäev, -kuu ja -aasta; 5) haigusloo number, osakonna nimetus; 6) diagnoositud haiguse nimetus ja kood RHK-10 järgi; 7) osakonnas määratud esmane veregrupp; 8) varasemad veretoodete transfusioonid, transfusioonireaktsioonid, immuunantikehad, rasedused, abordid anamneesis; 9) vereproovi võtmise kuupäev; 10) vereproovi võtnud õe või bioanalüütiku ees- ja perekonnanimi, registreerimistõendi number ning allkiri; 11) patsienti raviva arsti ees- ja perekonnanimi, registreerimistõendi number ning allkiri. (2) Laboris kantakse verekaarti järgmised andmed: 1) haigla või verekeskuse laboris määratud patsiendi veregrupp, RhD-kuuluvus, antikehade olemasolu; 2) analüüside tegemise aeg, bioanalüütiku ees- ja perekonnanimi ning allkiri; 3) täiendava analüüsi vastus koos selle tegemise aja, bioanalüütiku ees- ja perekonnanime ning allkirjaga. § 56. Verekaardi teise lehe kanded Verekaardi teisele lehele kantakse sobivusproovide tulemused, doosi number, proovi tegemise aeg ja tulemused. § 57. Haigusloo veretoote tellimise ja transfusiooniprotokolli osa (1) Haigusloo veretoote tellimise ja transfusiooniprotokolli osa (edaspidi veretoote tellimise ja transfusiooniprotokoll) vormistatakse iga patsiendi kohta, kellele osutatakse sellekohast tervishoiuteenust. (2) Veretoote tellimise ja transfusiooniprotokoll vormistatakse verekaarti täiendava dokumendina. (3) Käesoleva määruse tähenduses koosneb veretoote tellimise ja transfusiooniprotokoll kahest lehest. Esimene leht vormistatakse määruse lisas 23 ja teine leht määruse lisas 24 toodud vormi kohaselt. § 58. Veretoote tellimise ja transfusiooniprotokolli esimene leht Veretoote tellimise ja transfusiooniprotokolli esimesele lehele kantakse järgmised andmed: 1) haigla nimetus; 2) patsiendi ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünnipv, -kuu ja -aasta; 3) diagnoositud haiguse nimetus ja kood RHK-10 järgi või transfusiooni põhjus; 4) tellitav veretoode: erütrotsüütide suspensioon – doosides või kogus ml; suspensiooni ülekande või eeldatava verekaotusega operatsiooni aeg, erütrotsüütide suspensiooni kiire tellimise erivariandid – 0 Rh negatiivse vere või sobimatu vere tellimus; värskelt külmutatud plasma koos sulatamisajaga; krüopretsipitaat; trombotsüütide kontsentraat, muu toode; 5) veretoote tellija ees- ja perekonnanimi, registreerimistõendi number ning allkiri; 6) vereproovid võtnud õe või bioanalüütiku ees- ja perekonnanimi; 7) väljastatud veretooted, veregrupi kontrollid, sobivusproovide tegemine, võimalik transfusioonireaktsioon; 8) laboritestide tegemise aeg, tegija ees- ja perekonnanimi ning allkiri. § 59. Veretoote tellimise ja transfusiooniprotokolli teine leht (1) Veretoote tellimise ja transfusiooniprotokolli teisele lehele kantakse järgmised andmed: 1) transfusiooni kuupäev; 2) transfusiooni teinud osakonna nimetus; 3) transfusiooni alguse ja lõpu kellaajad; 4) transfusiooni ajal iga poole tunni järel mõõdetud patsiendi kehatemperatuur ja vererõhk; 5) transfusioonijärgselt iga tunni järel patsiendi mõõdetud kehatemperatuur ja vererõhk kolme tunni jooksul; 6) uriini kontroll, märkides koguse, värvuse; 7) transfusiooni ajal ja selle järgselt patsiendi jälgimise eest vastutava õe ees- ja perekonnanimi, registreerimistõendi number ning allkiri. (2) Veretoote tellimise ja transfusiooniprotokolli teisele lehele kleebitakse üle kantud veretoodete etiketid, millele märgitakse transfusiooni eest vastutava arsti ees- ja perekonnanimi, registreerimistõendi number ning allkiri. § 60. Haigusloo transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli osa (1) Haigusloo transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli osa (edaspidi transfusioonijärgse reaktsiooni protokoll) vormistatakse iga patsiendi kohta, kellel on tekkinud transfusioonijärgne reaktsioon. (2) Käesoleva määruse tähenduses koosneb transfusioonijärgse reaktsiooni protokoll kahest lehest. Esimene leht vormistatakse määruse lisas 25 ja teine leht määruse lisas 26 toodud vormi kohaselt. § 61. Transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli esimese lehe kanded (1) Transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli esimesele lehele kantakse järgmised andmed: 1) haigla nimetus; 2) osakonna nimetus; 3) patsiendi ees- ja perekonnanimi; 4) patsiendi isikukood või selle puudumisel sünnipäev, -kuu ja -aasta; 5) transfusiooni kuupäev, alustamise ja lõpetamise kellaaeg; 6) transfusioonijärgse reaktsiooni alguse kellaaeg; 7) tekkinud reaktsiooni sümptomid: õhupuudus, rinnavalu, seljavalu, nimmevalu, peavalu, iiveldus, külmavärinad, higistamine, hingeldamine, hüpotensioon, kehatemperatuuri tõus, kalduvus veritsusele, oligouuria, anuuria, urtikaaria, kudede turse, naha punetamine, muud sümptomid; hinnang seerumile visuaalselt enne ja pärast reaktsiooni, hinnang uriinile visuaalselt; 8) sümptomite kanded teinud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning allkiri; 9) transfusiooni eest vastutava arsti määratud täiendav laboratoorne analüüs, kui on vaja selgitada reaktsiooni põhjust või tekkemehhanismi, märkides sellekohaste analüüside tulemused (vere hemoglobiini sisaldus enne ja pärast transfusiooni, seerumis – vaba hemoglobiin, bilirubiin, haptoglobiin, methemalbumiin, immuunglobuliin A; uriinis – hemoglobinuuria, hematuuria, müoglobinuuria; seroloogilised analüüsid – patsiendi transfusioonieelsest ja -järgsest vereproovist veregrupp, Rh-kuuluvus, IAT, DAT, doonori veregrupp ja Rh-kuuluvus, sobivusproov); 10) otsus reaktsiooni olemasolu kohta: kas oli või ei olnud tegemist transfusioonireaktsiooniga, lisades reaktsiooni nimetuse ja koodi määruse § 62 kohaselt. (2) Transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli esimesele lehe allosas olevale teatise osale märgitakse haigla ja osakonna nimetus, haigusloo number, veretoote nimetus, doosi number, transfusiooni kuupäev, reaktsiooni kood määruse § 62 kohaselt. Vahetu hemolüütilise reaktsiooni korral lisatakse transfusioonieelne ja -järgne vereproov, ülekantud toodete jäägid ning koopiad verekaardist, veretoodete tellimislehest, transfusiooniprotokollist ja reaktsiooniprotokollist. (3) Transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli teatise osa lõigatakse ära ja saadetakse nõustavale verekeskusele reaktsiooni registreerimiseks. § 62. Transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli teine leht Transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli teisel lehel antakse transfusioonijärgsete reaktsioonide nimetused ja koodid järgnevalt: 1) anafülaktiline reaktsioon – kood 400. Esineb IgA puudulikkusega patsientidel, kes on varasemate veretoodete transfusioonide järgselt sensibiliseerunud IgA suhtes. Uuel kokkupuutel IgA-ga tekib anafülaksia. Reaktsioon tekib kohe ülekande alguses; 2) vahetu hemolüütiline reaktsioon – kood 401. Tekib sellise doonorivere ülekandel, milles sisalduva antigeeni suhtes on patsiendi seerumis antikehad juba olemas ning AK+AG vallandab hemolüüsi. Hemolüüs võib olla intravasaalne (näiteks vale grupi veretoote transfusioon ABO süsteemis ja Kidd-süsteemi antikehade korral) või ekstravasaalne (näiteks Rh-, Duffy- ja Kell-süsteemi antikehade korral). Reaktsioon tekib kohe transfusiooni alguses või selle ajal; 3) septiline reaktsioon – kood 402. Veretoode on bakteriaalselt saastunud. Transfusiooni tulemusena tekib septitseemia. Reaktsioon tekib kohe transfusiooni alguses või selle ajal; 4) temperatuurireaktsioon – kood 403. Patsient on varasemate transfusioonide või raseduste käigus sensibiliseerunud võõraste leukotsüütide suhtes. Uus kokkupuude doonori leukotsüütidega vallandab järsu kehatemperatuuri tõusu üle 1 oC 0,5–1 tund peale ülekande algust, mis kestab 2–6 tundi ja peaks mööduma 10 tunni jooksul; 5) transfusiooniga seotud äge kopsukahjustus (TRALI) – kood 404. Veretoode (plasma, täisveri) sisaldab leukotsüütide vastaseid antikehi, mis reageerivad patsiendi leukotsüütidega kopsudes. Sümptomaatikalt sarnaneb täiskasvanute respiratoorsele distress- sündroomile. Tekib transfusiooni ajal; 6) urtikaaria jm kergemad allergilised reaktsioonid – kood 405. Patsient on sensibiliseerinud millegi veretootes sisalduva suhtes. Reaktsioon tekib kohe transfusiooni alguses või selle ajal; 7) tsirkulatoorne ülekoormus – kood 500. Tekib veretoote liiga kiirel või rohkel transfusioonil, kui tegemist on väga noore, väga vana või normovoleemilise patsiendiga; 8) hilinenud hemolüütiline reaktsioon – kood 406. Doonorivere ülekande järgselt tekib patsiendi sensibiliseerumine mingi selles sisaldunud antigeeni suhtes. Tekib 1–3 nädala jooksul pärast transfusiooni; 9) transfusioonijärgne purpura (PTP) – kood 407. Patsiendil tekivad pärast doonori trombotsüütide transfusiooni antitrombotsütaarsed antikehad nii doonori kui ka oma trombotsüütide suhtes. Tekib 1 kuni 2 nädalat pärast ülekannet; 10) transplantaat «peremehe» vastu (GvH) – kood 408. Immuunpuudulikkuse seisundis olevat patsienti ründavad doonori lümfotsüüdid. Ilmneb 2–3 nädalat pärast transfusiooni; 11) haigustekitajate ülekanne – kood 600. Veretoodetega on oht üle kanda mitmeid haigustekitajaid. Olulisemad: inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV), B- ja C-hepatiidi viirus, süüfilise tekitaja, herpesviirus, tsütomegaloviirus, parvoviirus. Haigus ilmneb nädalaid kuni aastaid pärast ülekannet. Kuna praegu on kasutatav elektrooniline haiguslugu, siis tahaksime selle ühe osana võtta kasutusele ka elektroonilise verekaardi, veretoodete tellimise ja transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli. Määruse § 1. „Määruse reguleerimisala“ punkt (4) ütleb, et „Dokumendid võib vormistada ainult elektrooniliselt, kui on tagatud käesoleva määrusega kehtestatud vormistamise, edastamise, säilitamise ja autentimise nõuete täitmine ning andmete ja muu teabe säilimine muutumatuna nende sisestamise kuupäeva seisuga.“, siis kas oleks see praegu kehtiva määruse alusel lubatud transfusioonravi puudutavate dokumentide puhul? Kui see ei ole, siis teeme ettepaneku määruse üle vaatamiseks. Kui määrust väga täpselt jälgida, siis kõiki määruses nõutud andmeid, mis on esitatud vastavate dokumentide esimesele ja teisele lehele, ei ole elektroonsele vormile vajalik enam dubleerida, osa on neist juba elektroonilise haigusloo osad. Kuna elektroonilisse haiguslukku andmete sisestamisel jääb alati näha, kes on andmete sisestaja, kas on vajalik eraldi lisa allkiri? Samuti on LIS-s jälgitav laboratoorsete analüüside teostaja. Lugupidamisega, Helve König, SA TÜK Verekeskuse direktor Merle Keps, SA TÜK Verekeskuse kvaliteedijuht
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel