Edastame dokumendi(d).
Lugupidamisega
Terviseamet
TERVISEAMET
HEALTH BOARD
Sotsiaalministeerium
[email protected]
08.06.2018 nr 1.1-14/ 4151
Sotsiaalkindlustusamet
[email protected]
Sihtuuringu „Asenduskoduteenuse vastavus
tervisekaitsenõuetele“ edastamine
Terviseameti talitused viisid 2017. aasta I-III kvartalis asenduskodudes läbi sihtuuringu
„Asenduskoduteenuse vastavus tervisekaitsenõuetele“. Edastame Teile informatsiooniks uuringu
kokkuvõtte.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Jürilo
peadirektor
Lisa: sihtuuringu kokkuvõte
Kaili Sillamaa
794 3544
Paldiski mnt 81 Tel +372 794 3500 Kemikaaliohutuse osakond: Paldiski mnt 81, Tallinn tel 794 3552
10617 Tallinn Tervishoiuteenuste osakond: Paldiski mnt 81, Tallinn tel 650 9861
Erakorralise meditsiini osakond: Paldiski mnt 81, Tallinn tel 650 9860
Järelevalve osakond: Paldiski mnt 81, Tallinn tel 794 3724
Meditsiiniseadmete osakond: Põllu 1a, Tartu tel +372 5809 4339
www.terviseamet.ee e-post:
[email protected] Kesklabor: Paldiski mnt 81, Tallinn tel 794 3600
Registrikood 70008799 Tartu labor: Põllu 1a, Tartu tel +372 5809 3071
Kohtla-Järve labor: Kalevi 10, Kohtla-Järve tel +372 5880 3572
Sihtuuring „Asenduskoduteenuse vastavus tervisekaitsenõuetele”
1. Sissejuhatus
Asenduskoduteenus on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste
võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse
ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena (sotsiaalhoolekande seadus §
116, kuni 31.12.2017. a kehtiv redaktsioon).
Sotsiaalhoolekande seaduse alates 01.01.2018. a jõustuva redaktsiooni kohaselt on
asenduskodu üks võimalikest asendushooldusteenuse osutajatest.
Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu on toodud seaduse uues redaktsioonis § 455 lg 1 ja 2:
(1) Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille
eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema
põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja
arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks
toimetulekuks täisealisena.
(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.
Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja.
Tervisekaitsenõuded asenduskoduteenusele asuvad sotsiaalministri 20.07.2007. a määruses nr
59 "Tervisekaitsenõuded asenduskoduteenusele" ja sotsiaalministri 15.01.2008. a määruses
nr 8 "Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis".
Tervisekaitsenõuete kontrollimisel kontrollitakse teenuse osutamise ala, ruume ja ruumide
sisustust, sisekliimat, korrashoidu, hügieeninõudeid ja toitlustamist.
2. Eesmärk
Sihtuuringu eesmärgiks oli hinnata asenduskoduteenuse vastavust tervisekaitsenõuetele.
Uuring hõlmas sotsiaalministri 20.07.2007. a määruse nr 59 „Tervisekaitsenõuded
asenduskoduteenusele“ ja sotsiaalministri 15.01.2008. a määruse nr 8 "Tervisekaitsenõuded
toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis" nõudeid ning küsimust kuidas on
organiseeritud tervishoiuteenuste osutamine asenduskoduteenusel viibivatele lastele.
3. Sihtuuringu läbiviimise aeg ja koht
Sihtuuring viidi läbi 2017 a. I-III kvartalis. Kontrolliti asenduskoduteenuse pakkujaid igast
maakonnast.
4. Kokkuvõte
Sihtuuringu „Asenduskoduteenuse vastavus tervisekaitsenõuetele“ käigus kontrolliti
Terviseameti talituste töötajate poolt kokku 69 (2011. a uuriti 47) asenduskoduteenuse
osutamise kohta. Riskianalüüsi tulemused olid dokumenteeritud kõikides asenduskodudes.
Asenduskoduteenuse pakkujate ja uuringus osalejate arv Terviseameti talituste kaupa:
1
Ida talitus 23 (uuriti kõik),
Lääne talitus 4 (uuriti kõik),
Põhja talitus 21 (uuriti kõik),
Lõuna talitus 22 (uuriti 21: üks asenduskodu jäi kontrollimata, peres elab üks laps).
Põhja talituse piirkonnas oli 2017. a 21 asenduskoduteenust pakkuvat kohta, sh Harjumaal 5
(välja arvatud Tallinnas), Tallinnas 11, Raplamaal 1 ja Järvamaal 4.
Lõuna talituse piirkonnas oli 22 tegutsevat asenduskodu. Maakondades on asenduskodude
jaotus järgmine: Jõgevamaa 4, Tartumaa 6, Valgamaa 4, Viljandimaa 7, Võrumaal1 ja
Põlvamaa 1 asenduskodu.
Lääne talituse piirkonnas 4 asenduskodu: Hiiumaal 1, Saaremaal 1, Läänemaal 1, Pärnus 1.
Ida talituse piirkonnas oli 23 asenduskodu: Ida-Virumaa, sh Narva linn 18, Lääne-Virumaa 5.
Uuringu andmetel viibis asenduskoduteenusel kokku 974 last.
Asenduskoduteenuse pakkumise kohad on valdavalt peretüüpi asenduskodud. Asenduskodud
paiknevad kas selleks ehitatud hoone(te)s, kus pered elavad omaette majas või paarismajas
või asenduskoduks kohandatud hoones. Kontrollitud asenduskodude seas olid ka noortemajad,
kuhu noored vanuses 16-23 aastat tulevad pärast põhikooli lõpetamist, asudes edasi õppima
keskkooli või kutsekooli. Uuring näitas (joonis 1), et kõige rohkem on asenduskodusid (57
%), kus elab 5 kuni 13 last.
Joonis 1
Asenduskodude arv
(vastavalt neis viibivate laste arvule)
5 3 7
7
8 23
16
1 kuni 4 last 5 kuni 7 last 8 kuni 13 last 14 kuni 20 last
22 kuni 30 last 31 kuni 40 last 46 kuni 64 last
2
Joonis 2
Jooniselt 2 on näha, et valdav
Asenduskodu hoone(te) iseloomustus osa asenduskodusid asuvad
(number näitab asenduskodude arvu) asenduskoduks ehitatud
1 hoonetes. See tähendab
kaasaegseid ruume ja
25
ruumide sisustust, sobilikku
õueala ning teiste tingimuste
vastavust teenusele
43 kehtestatud nõuetele.
Asenduskoduks võib olla
kohandatud elamus paiknev
Asenduskoduks ehitatud
korter, eramaja, endine
Asenduskoduks kohandatud lastekoduhoone. On ka
Nii kohandatud kui selleks ehitatud hoonetes kombineeritud variante: ühel
juhul asenduskodu peremaja
asus asenduskoduks kohandatud hoones. Sellele ehitati juurde teine peremaja, mis
spetsiaalselt asenduskoduks projekteeritud.
Järgnevalt on toodud teenuse osutamise ala, ruumide, ruumide sisustuse, valgustuse,
korrashoiu ja hügieeni tervisekaitsenõuete kontrollimise tulemused, kontrollitud vastavalt
määruse nr 59 nõuetele.
4.1. Elamu maa-ala
Tabel 1
Määruse nõue Asutuste osakaal (%)
Elamu on piiratud (hekk, piirdeaed) 88
Elamu lähiümbrus on vähemalt 40% ulatuses haljastatud 100
Õueala on õues tegevusteks ohutu 99
12 % teenuse pakkujaist pakub asenduskoduteenust mitme korteriga elamus või korrusmajas,
sellised elamud ei ole reeglina piiratud heki või piirdeaiaga. Kui teenuse pakkumine toimub
kolme ja enama korteriga elamus, ei kohaldu nõue, et elamu peab olema piiratud heki või
piirdeaiaga.
Oli üksikuid mänguväljakuid, kus väikelaste kiikede all puudusid lööki summutavad
materjalid või pehmed katted või leiti lagunenud servadega liivakaste.
4.2. Ruumid ja ruumide sisustus
Tabel 2
Määruse nõue Asutuste osakaal (%)
Ruumide koosseis ja pindala on nõuetekohane 99
Magamiskohtade arv magamistoas on nõuetekohane 99
Eraldi magamistoad poistele ja tüdrukutele (alates 3 a) 100
Sisustus vastab lapse eale ja vajadustele, on ohutu 100
Köögi/kööginurga sisustus on nõuetekohane 100
Ruumide uksed on lastele ohutud 100
Aknad võimaldavad tuulutamist ja pesemist 100
3
Päikesepoolsetel akendel on kardin, ruloo või muu kate 100
Põrandapind on konarusteta, mitte libe, kergesti puhastatav 100
Ruumide koosseis ja pindala ei olnud nõuetekohane ühes asenduskodus, kus ühte peremajja
oli paigutatud kokku kaks peret. Asenduskodu pidajale (vallale) koostati märgukiri.
Uuringu käigus kontrolliti ka, kas treppide olemasolu korral on alla 3-aastase lapse ohutus
tagatud. Ohutus oli treppide olemasolul tagatud kõikides asenduskodudes, kus esinesid
trepid. Selliseid asenduskodusid oli 29%. Ülejäänud ehk valdavas enamuses asenduskodudes
treppe ei olnud.
Veel kontrolliti, kas alla 7-aastasele lapsele kättesaadavas kõrguses asuvad elektripistikupesad
on kaetud kaitsega. Elektripistikupesade kaitse oli 71% asenduskodudest ehk asenduskodudes,
kus oli alla 7-aastaseid lapsi. Ülejäänud asenduskodudes (29%) ei olnud alla 7-aastaseid lapsi.
Kontrolliti, kas klaasuksed, põrandani ulatuvad klaasist aknad ja vaheseinad, peegeluksed
ning- pinnad ruumides on ohutud ja alla 7-aastase lapse kõrguselt varustatud kaitsega või
nähtavalt märgistatud. 26% asenduskodudest märgistamist vajavaid pindu ei olnud. 74%
asenduskodudest olid sellised pinnad märgistatud.
96% asenduskodudest asusid puhastusvahendid ja kemikaalid lastele kättesaamatus kohas.
Kolmes asenduskodus olid puhastusvahendid ja kemikaalid lastele kättesaadavad: ühel juhul
oli tegemist paarismaja kahekorruselise boksiga, kus elas üks 15-aastane laps ja teistel
juhtudel oli tegemist noortemajadega, kus teenusel viibijate vanus oli 16-21 aastat ja 16-23
aastat.
4.3. Valgustus. Ruumide ja sisustuse korrashoid. Hügieeninõuded.
Tabel 3
Määruse nõue Asutuste osakaal (%)
Ruumid, ruumide sisustus ja vahendid on puhtad 100
Tualeti puhastusvahendid on markeeritud, nõuetekohaselt hoitud 100
Ruumides ei ole närilisi 100
Lapsel on isiklik puhas voodipesu, rätikud jm hügieenivahendid 100
Lapse rõivad ja jalatsid on puhtad ja eakohased 100
Lapsele on kättesaadav nõuetele vastav joogivesi 100
Tualetti on võimalik kasutada hügieeniliselt ja ohutult 100
Käte pesemiseks on tagatud voolav soe vesi 100
Nelja asenduskodu puhul oli kunstliku valgustuse kohta käiv küsimus jäänud vastamata.
Nende kohta võis märkuste lahtrist lugeda, et neljast asenduskodust ühes kunstliku valgustuse
andmed puudusid-lisakommentaare ei olnud. Kahes asenduskodus kunstliku valgustuse
andmed küll puudusid, kuid pereema ja omanik olid kehtivatest valgustustiheduse normidest
teadlikud ning taganud ühtlase ja hajutatud valgustuse. Ühes asenduskodus oli küsimuse
lahter vastamata ja puudus ka valgustuse kohta kommentaar.
Lemmikloomaks on koer, jänes või kass. Lemmikloom on 29% asenduskodudest ja ta on
reeglina vaktsineeritud. Kontrollides leiti üks vaktsineerimata kass. 71% asenduskodudest
lemmikloomi ei ole.
Paaril korral juhiti tähelepanu mööbli katte ja seina viimistluse parandamise vajadusele.
4
4.4. Tervishoiuteenuse osutamine lastele
Uuriti, kuidas on tagatud/korraldatud tervishoiuteenuse osutamine asenduskoduteenusel
viibivatele lastele.
Tervishoiuteenuste osutamine on lahendatud erinevalt, kuid olenemata sellest on lastele
asenduskodudes arstiabi tagatud. On asenduskodusid, kus kõik lapsed on kantud ühe perearsti
nimistusse, teistes on igal lapsel oma perearst. Eriarstide (enamasti psühhiaater, silmaarst,
logopeed, psühholoog) vastuvõtul käiakse vastavalt vajadusele. Vajadusel kutsutakse kiirabi.
Asenduskodusid, kus on palju erivajadusega lapsi (sh lamajad), külastab regulaarselt lastearst.
Mõnes asenduskodus on tööl tervishoiutöötaja või hooldusspetsialist, kes suhtleb laste
perearstidega.
4.5. Järeldused elukeskkonna ja tervishoiuteenuse osutamise kohta
Enamusel asenduskoduteenuse pakkujatest on sotsiaalministri 20.07.2007. a määruses nr 59
„Tervisekaitsenõuded asenduskoduteenusele“ toodud tervisekaitsenõuded täidetud.
Kuigi asenduskodude elukeskkond põhinõuete (teenuse osutamise ala, ruumid ja nende
sisustus, hügieen) osas on hea, leiti paaris kohas kõrvalekaldeid nõuetest:
ruumid, mis vajavad remonti
kemikaale ei hoitud lukustatud kapis
ravimid olid lastele kättesaadavad.
Puuduste kohta koostati märgukirjad, juhiti tähelepanu puudustele ning tehti ettepanek
rakendada meetmeid nende kõrvaldamiseks. Puudustega asenduskodud kontrollitakse üle
järelkontrolli käigus. Mitmed puudused on tänaseks kõrvaldatud.
Asenduskoduteenusel olevatele lastele on vajaduse ilmnemisel tervishoiuteenused tagatud.
4.6. Laste toitlustamine
Kokku oli toitlustamise korraldamine kontrollitud 69-s asenduskodus (100%). Kontrolli
aluseks on sotsiaalministri 15.01.2008 määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele
koolieelses lasteasutuses ja koolis“ nõuded (edaspidi määrus nr 8).
Toitlustamismudelid on asenduskodudes erinevad (vt Tabel 4)
Tabel 4
Asutuste arv
Kontrollitud asutused 69
Toitlustab pereema (sh osalevad lapsed ise) 56
Toitlustab firma ja pereema 7
Toitlustab firma 6
Tabeli 4 andmetel on kõige levinum pereema poolt korraldatud toitlustamise mudel (56
asutust). Sealhulgas on need asutused, kus lisaks pereemale on toidu valmistamisse kaasatud
ka lapsed. Suurematel lastel on võimalus toitlustamist korraldada iseseisvalt: sooritada ostud
ja valmistada söök. Seejuures toimuvat pidevalt jälgitakse.
Uuritud asutustest seitsmes on juurutatud kaks toitlustamismudelit paralleelselt: osa
toidukordi valmistab lastele toitu pereema ning osa tellitakse firmalt või valmistab
5
asutusekeskselt kokk (näiteks väga raske liitpuudega laste sonditoitlustamiseks kasutatakse
firma poolt valmistatud eritoitu).
Kuues asutuses toitlustas lapsi üksnes toitlustusfirma.
Lisaks asenduskodus toitlustusele saab enamus lapsi toitu lasteaias või koolis. Lapse haiguse
tõttu või koolivaheajal korraldatakse alati toitlustamine asenduskodus.
Uuritud asenduskodudest 35-s oli lapsi, kes sai toitu ainult asenduskodus (nt imikud või raske
puudega lapsed).
Kõik asenduskodu lapsed saavad süüa vähemalt neli korda päevas. Võimalusel toitlustatakse
lapsi päevakavaga kindlaks määratud kellaaegadel (51-s asutuses). Täpsema päevakava
juurutamine on raskendatud kuna kooliõpilaste söögiaeg võib varieeruda sõltuvalt kojutuleku
ajast (mõjutab kooli tunniplaan ja koormatus huviringidega).
Tabel 5
Asutuste arv Osakaal ( %)
Kontrollitud kokku 69 100
On olemas vähemalt 3-e päeva menüü 43 62
sh on tehtud arvestused 15 22
Toitlustamine on päevakavaga kindlaks määratud kellaaegadel 51 74
On võimalik kontrollida nõuetele vastavust 17 25
sh toitlustamine on nõuetega vastavuses 15 22
Tabel 5 näitab, et lapsi toitlustatakse menüü alusel 43 asenduskodus (62%). Antud juhul
arvesse on võetud need asutused, kus on koostatud menüü vähemalt kolmeks päevaks.
Ülejäänud 26-s asenduskodus menüü ette planeerimist ei toimu üldse või arvestades laste
eelistustega koostatakse üheks päevaks menüü (samal või eelneval päeval) koos lastega.
43-st asenduskodust, kus koostatakse menüü, on 15-s asutuses tehtud toiduenergia ja
põhitoitainete sisalduse arvutused. Arvesse on võetud ka need asutused, kus on arvutused ühe
toidukorra kohta.
Asenduskodudes, kus ei toimu menüüde koostamist ja toiduenergia arvestust, on võimalik
ostutšekkide alusel kontrollida vaid ostetavate toiduainete mitmekesisust. Menüüde hindamist
takistab muuhulgas ka asjaolu, et pereema korraldab lastega ühiseid söömaaegu väljaspool
asenduskodu (toitlustusasutustes). Seetõttu objektiivselt oli võimalik kontrollida toitlustamise
korraldamise vastavust nõuetele ainult 17-s asenduskodus. Nendest asutustest vastas
toitlustamise nõuetele 15-s asenduskodu, mis moodustab 22% kontrollitud objektidest.
4.7. Järeldused toitlustamise kohta
Uuringu tulemustest on selgunud, et peretüüpi asenduskoduteenuse mudel eeldab
loomingulist lähenemist kodu majandamise (sh toitlustamise korraldamise) ülesehitusel.
Peretüüpi asutustes reeglina ei planeerita menüüd kaheks nädalaks ning arvestatakse
maksimaalselt laste toitumisharjumuste ja -eelistustega. Samas teenusel viibivatele lastele on
tagatud võimalus küsida/ise võtta külmikust toitu ja teha endale/koos pereema abiga vahepala.
Kokku on Eestis asenduskoduteenusel 974 last, kelle toitlustamisele ei ole võimalik anda
täishinnangut rakendatud toitlustamismudelite tõttu.
6
Kontrollitud asutustest (69) oli koostatud menüü vähemalt kolmeks päevaks 43 asutuses ning
toiduenergia ja põhitoitainete sisaldust arvutati ainult 15-s asutuses (sh mõnedes
asenduskodudes olid arvutused ainult ühe toidukorra kohta). Kontrollitud asutustest 15-s
(22%) hinnati toitlustamine nõuetele vastavaks.
Uuringu käigus selgus, et toitlustamise korraldamisel arvestatakse liigselt laste soovidega, mis
muudab menüü ühekülgseks: värskest kalast valmistatud toitu ei pakuta piisavalt sageli;
vorstitooted pakutakse liiga tihti; põhitoiduna sageli pakutakse kartulit; ei väldita
hüdrogeenitud taimerasvasid sisaldavate toodete kasutamist; pakutakse oakohvi.
Terviseameti poolt tehti tegevuskohtades ettepanekuid toitlustamise paremaks korraldamiseks
ning ühele asenduskodule koostati märgukiri. Planeeritud on olukorra monitooring.
Koostajad:
Kaili Sillamaa (keskkonnatervise ja tervishoiuteenuste osutamise kokkuvõte)
Olga Gurjanova (toitlustamise kokkuvõte)
7