dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse kavandatud rakendamine Eestis

Sotsiaalministeerium · 8. juuni 2018
Viit
5.1-2/1998-1
Registreeritud
8. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-2 Tervisekaitse ja tervisliku elukeskkonna kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-2/2018
Vastutaja
Gerlin Kallas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. juuli 2018

Failid

  • 📎MKM ja KEM uhiskiri EL energialiidu ja kli.._ (003).bdoc399 KB

Sisu (failidest)

MKM 25.05.2018 nr 17-1/18-0242/4645 KEM 28.05.2018 nr 12-3/18/3581 EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse kavandatud rakendamine Eestis Info Puhta Energia Paketist ja EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrusest 2016. a novembris esitas Euroopa Komisjon Euroopa Nõukogule ja Parlamendile arutamiseks nn Puhta Energia Paketi. See dokumentide kogum sisaldas mitmeid õigusaktide eelnõusid 2014. a oktoobris Euroopa Ülemkogul kokku lepitud Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks. Nende õigusaktide hulgas oli ka energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrusi, mis kehtestab mehhanismi Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika rakendamiseks ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. 2017. a detsembris lepiti Eesti eesistumise tulemusena Euroopa Nõukogus kokku liikmesriikide ühises seisukohas ka energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse üldises lähenemisviisis. 2018. a jaanuaris valmis Euroopa Parlamendi sisene kokkulepe määruse eelnõu muutmise ettepanekute osas. Lõplik kokkulepe energialiidu juhtimisraamistiku määruse kohta peaks sündima käimasoleval poolaastal Bulgaaria poolt veetavate läbirääkimiste raames. Vastavalt energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse eelnõule (artikkel 9 lõige 1) peavad liikmesriigid esitama eraldi teatisega Euroopa Komisjonile ülevaate enda plaanidest kliimamuutuste leevendamiseks ja energiamajanduses aastani 2030. See teatis, mida välja töötatavas määruses nimetatakse riiklikuks energia- ja kliimakavaks (REKK2030), koostatakse kahes etapis: 1) teatise „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ eelnõu tuleb esitada Euroopa Komisjonile hiljemalt 2018. aasta detsembri lõpuks; 2) lõplikud teatised tuleb igal riigil kinnitada ja esitada Euroopa Komisjonile 2019. aasta lõpuks. Nõuded koostatavale REKK 2030 dokumendile sätestatakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrusega. Ehk REKK 2030 annab ülevaate riigi eesmärkidest ning tegevustest nende eesmärkide saavutamiseks järgmistes valdkondades:  CO2-heite vähendamine, sh taastuvenergia kasutuselevõtt;  energiatõhusus;  energiajulgeolek;  energia siseturg;  teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime kliima- ja energiavaldkonnas. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lisaks tuleb anda ülevaade mõnedest REKK 2030 aluseks olevatest andmetest ja metoodikatest. Kava koostamisel tuleb järgida selle kohustuslikku vormi, millega saab tutvuda lingil http://bit.ly/REKK- 2030-vorm. See vorm võib veel käimasolevate läbirääkimiste tulemusena muutuda. Eesti pikaajalised kavad kliimamuutuste leevendamiseks ja energiamajanduses 2017. aastal jõudis lõpule kolme riigile olulise arengudokumendi menetlemine, mis käsitlevad Eesti kliima- ja energiapoliitikat aastani 2030: 1) 2. märtsil 2017 kiideti heaks „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“, 2) 5. aprillil 2017 kinnitas Riigikogu „Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ning 3) 19. oktoobril 2017 kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030“. Nende arengudokumentide koostamise käigus toimus laialdane huvitatud osapoolte kaasamine ning saavutati laiapõhjaline konsensus nende sisu osas. Enne nende eelnõude kehtestamist arutati neid ka Riigikogus/Riigikoguga. Lähtumaks kokku lepitud strateegilistest alustest on otstarbekas, et välja töötatav REKK 2030 põhineb nendel äsja heaks kiidetud arengudokumentidel. Teemadel, mida tuleb käsitleda REKK 2030 dokumendis ning mis on selleks piisavas ulatuses olemasolevates arengudokumentides käsitletud, anname REKK 2030 dokumendis ülevaate vastavalt olemasolevatele arengudokumentidele. Meie esialgsel hinnangul on neid käsitlemist vajavaid teemasid energia- ja kliimakavas, mida Eesti olemasolevad arengudokumendid piisavalt ei kajasta, suhteliselt vähe. Juhul, kui nende arutamine asjaomaseid huvigruppe kaasates on otstarbekas enne REKK 2030 põhidokumendi valmimist, korraldame nende käsitlemiseks seminare või koosolekuid ja anname sellest huvirühmadele aegsasti teada. Plaanid „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) koostamisel ja edasise info levitamine Esialgne ajakava REKK 2030 koostamiseks Keskkonnaministeeriumi ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on järgmine: Tegevus Aeg REKK 2030 eelnõu koostamise aluste tutvustamine seminaridel ja aprill-mai 2018 teabepäevadel REKK 2030 põhidokumendi eelnõu valmimine august 2018 REKK 2030 eelnõu lisamaterjalide (arvutuste aluseks olnud andmete juuni-august 2018 kirjeldamine, ülevaated kasutatud metoodikatest) koostamine REKK 2030 põhidokumendi eelnõu konsultatsioonid Eestis ja september-oktoober naaberriikidega 2018 REKK 2030 põhidokumendi eelnõu ametlik kooskõlastamine november 2018 REKK 2030 põhidokumendi eelnõu heakskiitmine ja esitamine Euroopa detsember 2018 Komisjonile infovahetus REKK 2030 eelnõu osas Euroopa Komisjoniga jaanuar-juuni 2019 REKK 2030 eelnõu uuendamine laekunud kommentaaride põhjal juuli-august 2019 REKK 2030 eelnõu ametlik kooskõlastamine september- november 2019 REKK 2030 kehtestamine ja esitamine Euroopa Komisjonile detsember 2019 2 (3) Juhul, kui soovite olla kursis REKK 2030 koostamisega ning saada edaspidi infot otse e-posti vahendusel, palume teil täita ankeet veebilehel http://bit.ly/REKK_2030_huviline. Infot energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse menetlemise kohta Euroopa Liidu institutsioonides saab jälgida:  http://eur-lex.europa.eu/procedure/ET/2016_375  https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/23fd9c74-b38c-4531-b057-4a2e7d0b476f REKK 2030 koostamise kontaktisikud on: - Keskkonnaministeeriumis: Getlyn Denks, [email protected], tel. 626 0753 - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis: Madis Laaniste, [email protected], tel. 625 6497. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman Meelis Münt Energeetika asekantsler Kliima- ja välissuhete asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Madis Laaniste 6 256 497; [email protected] i Ettepanek 2016/0375 (COD): Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ja millega muudetakse direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiive 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013. 3 (3)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel