Vastavalt jaotuskavale
08.06.2018 nr 18-1/18/3857
Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi
avalikustamine
Austatud koostööpartner
Keskkonnaministeerium teatab vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 37 lõikele 1 teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 (edaspidi õhusaasteainete vähendamise
programm) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalikustamisest.
Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärk on saada ülevaade Eesti paiksetest ja liikuvatest
heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste edasise vähendamise võimalustest ja
potentsiaalist. Samuti sisaldab õhusaasteainete vähendamise programm heitkoguste vähendamise
eesmärke aastateks 2020–2029 ja aastaks 2030 ning võimalikke saasteainete vähendamise
meetmeid, et täita asjakohaseid vähendamise riiklikke kohustusi. Õhusaasteainete vähendamise
programm koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2016/2284/EL, mis
käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi
2003/25/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, kehtestatud nõuetele. Olulist
piiriülest mõju ette näha ei ole.
KSH algatajaks, koostamise korraldajaks ja kehtestajaks on Keskkonnaministeerium (kontaktisik
Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Riina Maruštšak,
[email protected], 626 2979).
Õhusaasteainete vähendamise programmi koostaja on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
(kontaktisik Marek Maasikmets,
[email protected], 5648 7722).
KSH programmi koostaja on AS Maves (kontaktisik juhtekspert Karl Kupits,
[email protected],
656 7300).
Strateegilise planeerimisdokumendi lähteülesande ja KSH programmiga on võimalik tutvuda
tööpäeviti Keskkonnaministeeriumis (Narva mnt 7a, Tallinn) ja Keskkonnaministeeriumi
veebilehel https://www.envir.ee/et/kmh-teated. KSH programmi lisa 1 on vastavalt avaliku teabe
seaduse § 35 lõike 1 punktile 11 tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ning
seetõttu ei ole seda lisatud käesolevale kirjale.
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
KSH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kirjalikult kuni
20.06.2018 aadressil Narva mnt 7a, Tallinn või e-posti teel:
[email protected].
KSH programmi avalik arutelu toimub 21.06.2018 kell 09:00 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse
IV korruse suures õppeklassis aadressil Marja 4d, Tallinn.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidi Koger
Välisõhu osakonna juhataja
Lisa: KSH programmi eelnõu
Riina Maruštšak
626 2979,
[email protected]
MAVES
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riikliku programmi aastateks
2020–2030 koostamise keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmi eelnõu
juuni 2018
Töö nimetus: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku
programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmi eelnõu
Töö number: 18046
Tellija: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
KSH juhtekspert: Karl Kupits
Ekspertgrupp: Kadri Normak
Madis Metsur
Artto Pello
Tuuli Vreimann
Marek Maasikmets
Mina, Karl Kupits, kinnitan, et:
• olen omandanud magistrikraadi;
• oman vähemalt viieaastast töökogemust keskkonnakaitsega seotud tegevusalal;
• olen läbinud keskkonnamõju strateegilise hindamise alase koolituse, mis käsitleb hinnan-
gute andmist muu hulgas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi sea-
duse § 40 lõikes 4 nimetatud valdkondadele, vähemalt 60 tunni mahus ja sooritanud posi-
tiivse tulemusega vastava eksami;
• olen viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise eksperdina keskkon-
namõju strateegilise hindamise eksperdirühma töös;
• olen läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja oman vähemalt kahe pro-
jekti juhtimise kogemust;
• tunnen keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega
seonduvaid õigusakte ning olen keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja ob-
jektiivne.
SISUKORD
1 MENETLUSKÄIK .....................................................................................................................................3
2 ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMM .................................................................3
3 KSH ULATUS ...........................................................................................................................................4
3.1 SISERIIKLIK ULATUS ...........................................................................................................................4
3.2 PIIRIÜLENE MÕJU...............................................................................................................................5
4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND NING KESKKONNAMÕJU .................................5
4.1 ERITI PEENED OSAKESED ...................................................................................................................6
4.2 VÄÄVELDIOKSIID................................................................................................................................7
4.3 LÄMMASTIKOKSIIDID ........................................................................................................................8
4.4 MITTEMETAANSED LENDUVAD ORGAANILISED ÜHENDID ............................................................9
4.5 AMMONIAAK .................................................................................................................................. 10
4.6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE .................................................................................................... 12
5 SEOTUD STRATEEGILISED PLANEERIMISDOKUMENDID.................................................... 12
6 HINDAMISMETOODIKA .................................................................................................................. 12
7 SEOTUD ISIKUD JA ASUTUSED..................................................................................................... 13
7.1 EKSPERTGRUPP ............................................................................................................................... 13
7.2 SEOTUD ASUTUSED JA ORGANISATSIOONID ............................................................................... 14
8 AJAKAVA ............................................................................................................................................... 16
9 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ................................................................................... 17
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
1 MENETLUSKÄIK
Keskkonnaministeerium algatas 28.03.2018 ministri käskkirjaga nr 1-2/18/212 teatavate
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030
(edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm) koostamise ning selle keskkonna-
mõju strateegilise hindamise (KSH).
Vastavalt KeHJS § 33 lg 1 KSH tuleb algatada, kui strateegiline planeerimisdokument
koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi,
jäätmekäitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alu-
sel kavandatakse § 6 lg 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olu-
lise keskkonnamõjuga, lähtudes § 6 lõigetes 2–4 sätestatust.
Õhusaasteainete vähendamise programm on horisontaalne strateegia ning puudutab
tõenäoliselt suuremat osa eelloetletud valdkondi. Pole välistatud, et programmi tagajärjel
viiakse ellu KeHJS § 6 lg 1 loetletud tegevusi.
Sellest lähtuvalt otsustati KSH algatada selle vajadust põhjendamata.
KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS toodud menetlusele.
Sellest lähtuvalt on KSH eesmärk (§ 311):
• arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostami-
sel ning kehtestamisel;
• tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
• edendada säästvat arengut.
KSH-d juhib Karl Kupits, kes vastab KeHJS § 34 lg 4 toodud nõuetele (Lisa 1).
2 ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMM
2013. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon Euroopa puhta õhu programmi, mil-
lega ajakohastati õhusaaste vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030. Programm
koosneb keskmise võimsusega põletusseadmeid käsitlevatest nõuetest (direktiiv
2015/2193), uue nn NEC-direktiivi nõuetest (2016/2284) ning hiljuti muudetud Göteborgi
protokolli ratifitseerimise ettepanekust.
Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärk on saada ülevaade Eesti paiksetest ja
liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste edasise vähen-
damise võimalustest ja potentsiaalist. Samuti sisaldab programm õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise eesmärke aastateks 2020–2029 ja aastaks 2030 ning võima-
likke saasteainete vähendamise meetmeid, et täita asjakohaseid riiklikke vähendamise
Tallinn, 6. juuni 2018 3
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
kohustusi. Õhusaasteainete vähendamise programm koostatakse vastavalt Euroopa Par-
lamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2284/EL, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riik-
like heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/25/EÜ ning tunnista-
takse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (edaspidi direktiiv) nõuetele.
Direktiiviga kehtestatakse aastateks 2020–2029 ja aastaks 2030 saasteainete heitkoguste
vähendamise riiklikud kohustused järgmistele õhusaasteainetele: eriti peened osakesed
(PM2,5), vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), mittemetaansed lenduvad orgaa-
nilised ühendid (LOÜ) ning ammoniaak (NH3).
Eraldi osana koostatakse ammoniaagi heitkoguste kontrollimiseks ammoniaagijuhend,
mille puhul võetakse aluseks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2014. aasta hea põlluma-
jandustava raamjuhendit ammoniaagi heitkoguste vähendamiseks.
Põhimõtteliselt võib õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise jagada nelja
ossa:
• Surve selgitamine – milline on olemasolev ja ettenähtav saasteainete heite ko-
gus.
• Seisundi selgitamine – mis on välisõhu seisund uuritavate näitajate osas ning
mis on seisundi prognoos arvestades surve infot.
• Meetmed ettenähtud eesmärkide saavutamiseks – millistes sektorites millised
tegevused tuleb ellu viia, et oleks saavutatud nõuetele vastav välisõhu kvaliteet.
• Ammoniaagijuhend ammoniaagi heitkoguste kontrollimiseks.
3 KSH ULATUS
3.1 Siseriiklik ulatus
Hindamise ulatuseks on õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed nende ra-
kendamise mahus. Õhusaasteainete vähendamise programmis koostatakse saasteainete
kavandatavatele heitkogustele mitu erinevat stsenaariumi, sealhulgas meetmete raken-
damisel ja ilma meetmeteta. Stsenaariumite koostamine põhineb vastavate majandusha-
rude ja riigisisestel arengukavadel. KSH annab panuse erinevate stsenaariumite mõju kir-
jeldamisele.
KSH ulatus hõlmab eneses välja töötatud meetmeid. KSH-s antakse hinnang meetmete
seosest teiste strateegiliste arengudokumentidega.
Hindamisulatusse ei kuulu välja töötatav ammoniaagijuhend.
Kuna KSH koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile, siis hinnatakse KSH käi-
gus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel.
Tallinn, 6. juuni 2018 4
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
3.2 Piiriülene mõju
Riigikogu on ratifitseerinud Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muuda-
tuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli1.
Eraldiseisvalt on piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkulepe sõlmitud Läti Vabarii-
giga2. Sarnane kokkulepe on sõlmitud ka Soome Vabariigiga3. Mõlemas lepingus on too-
dud loetelu tegevustest (mõlemal lepingul erinev), mille korral korraldatakse piiriülene
keskkonnamõju hindamine.
Õhusaasteainete vähendamise programm otseselt ühtegi keskkonnakasutuse tegevust
ette ei näe. Direktiiviga kehtestatakse teatavate õhusaasteainete vähendamise nõuded
kõigile Euroopa Liidu (edaspidi EL) riikidele. Seoses sellega on kõik EL riigid kohustatud
koostama õhusaasteainete vähendamise programmi, mille eesmärgiks on teatavate õhu-
saasteainete ohje. Teatavasti võivad õhusaasteained kanduda tekkeallikatest kaugele
ning üle riigipiiride, mistõttu on sellel ka globaalne mõõde. Õhusaasteainete vähenda-
mise programmi edukas rakendamine kõikides EL riikides peab endaga kaasa tooma olu-
lise piiriülese positiivse mõju eeldusel, et liikmesriigid vähendavad saasteainete heitko-
guseid.
Eestis koostatav õhusaasteainete vähendamise programmi mõju väljaspoole riiki on eel-
duslikult positiivne ning piiriülest olulist keskkonnakasutust ei plaanita. Seetõttu on
mõistlik asuda seisukohale, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne pii-
riülene mõju KeHJS § 46 tähenduses.
4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND NING KESKKONNA-
MÕJU
Õhusaasteainete vähendamise programm keskendub väliõhus olevatele kindlatele saas-
teainetele:
• eriti peened osakesed (PM2,5),
1
Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise protokolli ratifitseerimise seadus. Riigikogu seadus 13.01.2010. https://www.riigitea-
taja.ee/akt/13270997
2
Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe riigipiire ületava keskkon-
namõju hindamisest. Vabariigi Valitsuse leping 14.03.1997. https://www.riigiteataja.ee/akt/78665
3
Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise piiriülese keskkonnamõju hinda-
mise kokkulepe. Vabariigi Valitsuse välisleping 21.02.2002. https://www.riigiteataja.ee/akt/110017
Tallinn, 6. juuni 2018 5
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
• vääveldioksiid (SO2),
• lämmastikoksiidid (NOx),
• mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ),
• ammoniaak (NH3).
Õhusaaste avaldab mõju inimtervisele ja looduskeskkonnale.
Alljärgnev põhineb Keskkonnaagentuuri infol4.
4.1 Eriti peened osakesed
Eriti peened osakesed põhjustavad peamiselt hingamisteede ning südame ja veresoon-
konna haigusi mõjutades eelkõige elanikkonna tundlikumat osa: vanureid ja lapsi.
Põhiosa Eestis välisõhku paisatud eriti peenetest osakestest tekib peamiselt põlevkivil
baseeruvas energeetikasektoris (2015. aastal umbes 37%). Eestis välisõhku paisatud eriti
peenetest osakestest pärineb 32% mittetööstuslikust põletamisest (eelkõige puidu põle-
tamisest) ning põletamisest töötlevas tööstuses 15%. Muudest sektoritest on olulisemad
transport ja põllumajandus.
Ajavahemikul 2000–2015 on eriti peenete osakeste heitkogused vähenenud 9%, mis on
peamiselt tingitud elektritoodangu vähenemisest.
Eestil tuleb vähendada eriti peenete osakeste heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 15%
ning 2030. aastaks 41%, võrreldes baasaasta tasemega (2005).
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 1).
4
http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/ohugraafikud
Tallinn, 6. juuni 2018 6
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
Joonis 1 PM2,5 heitkogused
4.2 Vääveldioksiid
Väävli- ja lämmastikühendid moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis hap-
pevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi, veekogude elustikku,
aga ka hooneid ja muud vara. Hapestumine on tingitud inimtegevuse tagajärjel välisõhku
paisatud vääveldioksiidist, lämmastikoksiididest (NOx) ja ammoniaagist (NH3).
Peamised vääveldioksiidi heiteallikad on Eestis põlevkivi baasil (põlevkivi on kõrge väävli-
ja tuhasisaldusega fossiilkütus) töötavad Narva Elektrijaamad, mille osakaal üldheitko-
gustest oli 2015. aastal 53,8%. Võrreldes 1990. aastaga on vääveldioksiidi heitkogused
vähenenud 88,3%, mis on seotud põlevkivi ja raskekütteõli kasutamise vähenemisega
ajavahemikul 1990–2015 vastavalt 30% ja 99,95% võrra. Sama ajavahemiku jooksul on
karmistatud ka vedelkütuste väävlisisalduse norme ning on suurenenud taastuvener-
giaallikate osakaal.
Viimastel aastatel on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemisele kaasa aidanud Eesti ja
Balti elektrijaamades mõnede energiaplokkide renoveerimine, kus vana tolmpõletusteh-
noloogia on asendatud uue keevkihttehnoloogiaga. Kaasajastatud tehnoloogia on või-
maldanud tõsta katelde efektiivsust ja vähendada vajamineva põlevkivi kogust. Uutes ka-
teldes toimub vääveldioksiidi sidumine juba põletamisprotsessi käigus, mistõttu on vää-
veldioksiidi heitmed viidud praktiliselt nullilähedasteks. Lisaks energiaplokkide renovee-
rimisele on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemist mõjutanud vanade energiaplokkide
demonteerimine Balti Elektrijaamas ning väävliärastusseadmete kasutuselevõtmine.
Tallinn, 6. juuni 2018 7
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
Eestil tuleb vähendada vääveldioksiidi heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 32% ning
2030. aastaks 68%, võrreldes baasaasta tasemega (2005).
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 2).
Joonis 2 SO2 heitkogused
4.3 Lämmastikoksiidid
Välisõhku paisatud lämmastikoksiididest (NOx) pärines 2015. aastal 47,3% liikuvatest hei-
teallikatest. Oluline heiteallikas oli ka energiasektor (25,5%), vähemal määral pärinesid
lämmastikoksiidide heitmed mittetööstuslikust põletamisest (17,2%). Sarnaselt väävel-
dioksiidiga on peamisteks paikseteks lämmastikdioksiidide heiteallikateks suuremad,
peamiselt põlevkivi kasutavad, elektrijaamad.
Võrreldes 1990. aastaga on lämmastikoksiidide heitkogused 2015. aastaks vähenenud
60,2%. Peamiselt on heitkoguste vähenemise põhjustanud muutused energia- ja trans-
pordisektoris. Lämmastikoksiidide heitkogused liikuvatest heiteallikatest on vähenenud
61,7%. Heitkogused vähenesid enim 1990. aastate alguses, sest ajavahemikul 1990–1993
vähenes oluliselt nii bensiini kui ka diislikütuse kasutamine maanteetranspordis – vasta-
valt 58% ja 45%. Alates 1994. aastast on kütuste kasutamine transpordisektoris stabili-
seerunud. Viimastel aastatel on kasvanud diislikütuse kasutamise osakaal, kuid samal ajal
on suurenenud uute, katalüsaatoritega autode arv.
Eestil tuleb vähendada lämmastikoksiidide heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 18% ning
2030. aastaks 30%, võrreldes baasaasta tasemega (2005).
Tallinn, 6. juuni 2018 8
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 3).
Joonis 3 NOx heitkogused
4.4 Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), süsinikoksiid (CO), metaan (CH4)
ja lämmastikoksiidid (NOx) põhjustavad maapinnalähedase osooni teket, mis on tugeva
oksüdeeriva toime tõttu kahjulik biosfäärile ja ümbritsevale keskkonnale, aga ka kahjuliku
toimega elusorganismidele, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Maapinnalähedane osoon
ei eraldu otse tehnoloogiliste või põlemisprotsesside käigus, vaid tekib fotokeemilise
reaktsiooni tulemusena ja on peamiselt suurlinnades esineva sudu üks komponent.
Põhiosa Eestis välisõhku paisatud mittemetaansetest lenduvatest orgaanilistest ühendi-
test tekib tööstuslikest protsessidest ja lahustite kasutamisest (2015. aastal umbes 35%).
Loomakasvatusest pärineb 22% ning mittetööstuslikust põletamisest 15%. Võrdlusena
olid aastal 1990 peamised allikad maanteetransport ja keemiatööstus.
Tallinn, 6. juuni 2018 9
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
Ajavahemikul 1990–2015 on lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenenud
65%. See on peamiselt tingitud töötlevas tööstuses ja energeetikas toimunud muutus-
test, autobensiini kasutamise vähenemisest ja viimastel aastatel ka bensiinimootoriga au-
tode arvu vähenemisest.
Eestil tuleb vähendada mittementaansete lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid
2020.–2029. aastateks 10% ning 2030. aastaks 28%, võrreldes baasaasta tasemega (2005).
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 4).
Joonis 4 LOÜ heitkogused
4.5 Ammoniaak
Väävli- ja lämmastikühendid (sh ammoniaak) moodustavad õhuniiskusega reageerides
happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi, vee-
kogude elustikku, aga ka hooneid ning muud vara. Hapestumine on tingitud inimtege-
vuse tagajärjel välisõhku paisatud vääveldioksiidist (SO2), lämmastikoksiididest (NOx) ja
ammoniaagist (NH3).
Põhiosa Eestis välisõhku paisatud ammoniaagist tekib põllumajanduses (2015. aastal um-
bes 90,8%). Loomakasvatusest pärineb 75,4% ning lämmastikväetiste kasutamisest 15,4%
Eestis välisõhku paisatud ammoniaagist. Marginaalne hulk ammoniaagist pärineb maan-
teetranspordist ja puidu põletamisest kodumajapidamistes.
Tallinn, 6. juuni 2018 10
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
Ajavahemikul 1990–2015 on ammoniaagi heitkogused vähenenud 46,4%, mis on peami-
selt tingitud muutustest majandussektoris. Näiteks on vähenenud haritava maa pindala,
kasutatavate väetiste kogused ning põllumajandusloomade arv. Võrreldes 1990. aastaga
on väetiste kasutamine vähenenud ligikaudu 38,6%, veiste ja sigade arv on vähenenud
vastavalt 66,2% ja 64,6%.
Eestil tuleb vähendada ammoniaagi heitkoguseid 2020.–2030. aastateks 1%, võrreldes
baasaasta tasemega (2005).
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 5).
Joonis 5 NH 3 heitkogused
Eeldatakse, et õhusaasteainete vähendamise programmi raames heitkoguste vähenda-
mise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhu-
saastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole
võrra.
Tallinn, 6. juuni 2018 11
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
4.6 Mõju Natura 2000 aladele
Õhusaasteainete vähendamise programmi edukas rakendamine toob kaasa saastainete
vähenemise välisõhus, millega eelduslikult vähenevad hapestavate ühendite ning üle-
liigse lämmastikuühendite mõju tundlikele ökosüsteemidele.
Pole teada, et õhusaasteainete vähendamise programmi tulemusena plaanitaks Natura
2000 alale ebasoodsat keskkonnakasutust alal või selle mõjualas.
5 SEOTUD STRATEEGILISED PLANEERIMISDOKUMENDID
KSH käigus analüüsitavad arengukavad on:
• Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21"
• Uuendatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020"
• Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020
• Eesti ekspordipoliitika põhialused
• Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020
• Transpordi arengukava 2014–2020
• Energiamajanduse arengukava aastani 2030
• Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030
• Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020
• Täiendatud "Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020"
• Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050
• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
• Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
• Looduskaitse arengukava aastani 2020
• Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020
• Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
• Eesti maaelu arengukava 2014–2020
• Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
• Heaolu arengukava 2016-2023
• Vesikondade veemajanduskavad 2015–2021
6 HINDAMISMETOODIKA
KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele.
KSH tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõe-
näoliselt kaasnevat olulist mõju, nii negatiivset kui positiivset. Keskkonnamõju on oluliselt
negatiivne, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada
Tallinn, 6. juuni 2018 12
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripä-
randi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt positiivne, kui see vähendab eeldatavalt olu-
liselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursi-
kasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele,
inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele.
KSH põhineb kahel astmel: vastavus analüüs ja välismõju analüüs.
Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse programmi kooskõla teiste strateegiliste planeeri-
misdokumentidega (vt peatükk „5 Seotud strateegilised planeerimisdokumendid“) ja
keskkonnapoliitikaga.
Välismõjude analüüsi eesmärk on selgitada õhusaasteainete vähendamise programmi
mõju teda puudutavatele valdkondadele, milleks on inimtervis, looduskaitse, tootmine
(sh põllumajandus), transport. Mõju hindamine toimub kvalitatiivselt ehk kirjeldavalt.
Kõrvutatakse erinevad stsenaariumid ning antakse hinnang nende võimalikule mõjule
lähtudes erinevate valdkondade arengukavadest.
Antakse kvalitatiivne hinnang, kas hinnatava kava rakendamine toob endaga kaasa olulisi
muutusi keskkonnatasude eeldatavas laekumises ja mil määral võib osutuda vajalikuks
keskkonnalubade muutmine.
Stsenaariumite võrdlemise kriteeriumid töötatakse välja KSH aruande koostamise käigus.
KSH aruandes Natura 2000 teemat ei käsitleta.
7 SEOTUD ISIKUD JA ASUTUSED
7.1 Ekspertgrupp
KSH ja õhusaasteainete vähendamise programmi koostamine toimub paralleelselt ning
sidusalt. KSH ekspert osaleb õhusaasteainete vähendamise programmi väljatöötamises
mahus, mis puudutab strateegilist mõju ning õhusaasteainete vähendamise programmi
koostavad eksperdid osalevad KSH aruande koostamises mahus, mis puudutab surve,
seisundi, eesmärkide ja meetmete kirjeldamist.
KSH juhtekspert, sh inimtervis, tootmine ja Karl Kupits (Maves AS), pädevuse kinnitus vt
transport Lisa 1.
Mõju looduskeskkonnale Artto Pello (Maves AS)
Mõju veekeskkonnale Kadri Normak (Maves AS)
Seos keskkonnapoliitikaga Madis Metsur (Maves AS)
Tallinn, 6. juuni 2018 13
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
Seos teiste strateegiate ja arengukavadega Tuuli Vreimann (Maves AS)
Õhusaasteainete vähendamise programmi Marek Maasikmets (Eesti Keskkonnauuringute
juhtekspert. Ülevaade NEC programmi asetu- Keskus OÜ)
misest EL välisõhupoliitika süsteemi.
Õhusaasteainete vähendamise programmi Hanna-Lii Kupri (Eesti Keskkonnauuringute
koostajad (atmosfääriõhu survetegurite kirjel- Keskus OÜ)
dus, seisundi kirjeldus, meetmete koosta-
Stanislav Stõkov (Eesti Keskkonnauuringute
mine,)
Keskus OÜ)
Merilyn Möls (Eesti Keskkonnauuringute Kes-
kus OÜ)
Igor Miilvee (Eesti Keskkonnauuringute Kes-
kus OÜ)
Regina Alber (Eesti Keskkonnauuringute Kes-
kus OÜ)
7.2 Seotud asutused ja organisatsioonid
Õhusaasteainete vähendamise programm on horisontaalne strateegia, mis puudutab val-
davat osa keskkonnakasutusega tegelevaid valdkondi ja poliitikakujundajaid.
Seotud asutuste katusorganisatsioonid on:
• Asfaldiliit
• Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit
• Autoettevõtete Liit
• Balti Keskkonnafoorum
• Eesti Aiandusliit
• Eesti Biogaasi Assotsiatsioon
• Eesti Biokütuste Ühing
• Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
• Eesti Elektritööstuse Liit
• Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon MTÜ
• Eesti Gaasiliit
• Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Eesti Keemiatööstuse Liit
• Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon
• Eesti Keskkonnaühenduste Koda
• Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
• Eesti Linnade ja Valdade Liit
• Eesti Looduskaitse Selts
Tallinn, 6. juuni 2018 14
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
• Eesti Maaülikool
• Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
• Eesti Masinatööstuse Liit
• Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
• Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
• Eesti Mööblitootjate Liit
• Eesti Piimaliit
• Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
• Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
• Eesti Soojustehnikainseneride Selts
• Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon
• Eesti Taastuvenergia Koda
• Eesti Taimekasvatuse Liit
• Eesti Toiduainetetööstuse Liit
• Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit
• Eesti Turbaliit
• Eesti Tuuletehnoloogia Liit
• Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
• Eesti Õliühing
• Eestimaa Looduse Fond
• Eestimaa Talupidajate Keskliit
• Harjumaa Ühistranspordikeskus
• Keskkonnaagentuur
• Keskkonnaamet
• Keskkonnainvesteeringute Keskus
• Keskkonnaministeerium
• Linnalabor MTÜ
• Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon
• Maaeluministeerium
• Maanteeamet
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
• Põllumajandusuuringute Keskus
• Rahandusministeerium
• Sotsiaalministeerium
• Säästva Eesti Instituut
• Tallinna Energiaagentuur
• Tallinna Linn
• Tallinna Tehnikakõrgkool
• Tallinna Tehnikaülikool
• Tartu Regiooni Energiaagentuur
• Tartu Ülikool
• Teede Infokeskus
• Terviseamet
• World Energy Council Eesti
Tallinn, 6. juuni 2018 15
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
8 AJAKAVA
TEGEVUS AEG
Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise ja KSH alga-
28.03.2018.
tamine
KSH programmi avalik väljapanek 6.06.2018–21.06.2018
Õhusaasteainete vähendamise programmi lähteülesande tutvusta-
21.06.2018
mine ja KSH programmi avalik arutelu
KSH programmi nõuetele vastavuse kontroll juuli 2018
Töörühmade töö ja koosolekud, õhusaaste vähendamise prog- juuni – november
rammi ja KSH aruande koostamine 2018
Õhusaasteainete vähendamise programmi tulemuste tutvustamine november 2018
Õhusaasteainete vähendamise eesmärkide poliitikasuundade ja
november 2018
meetmete kirjelduse tutvustus, KSH aruande eeltutvustus
Õhusaasteainete vähendamise programmi ja KSH aruande täienda- detsember 2018 –
mine arvestades laekunud ettepanekuid ja kommentaare jaanuar 2019
KSH aruande kohta seisukohtade küsimine jaanuar 2019
KSH aruande avalik väljapanek veebruar 2019
KSH aruande avalik arutelu märts 2019
KSH aruande nõuetele vastavuse kontroll aprill 2019
Euroopa Komisjonile esimese õhusaasteainete vähendamise prog-
aprill 2019
rammi esitamine
Tallinn, 6. juuni 2018 16
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
9 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD
ASUTUS KIRJA VIIDE KIRJA SISU VASTUS
Tallinna Kesk- 22.05.2018 nr
KSH programm on asjakohane ja piisav
konnaamet 6.1-5.3/600 - 2
Lisada hinnatavate dokumentide hulka:
1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+
(https://planeerimine.ee/ruumiline-planeeri- Strateegiline kava võib ruumiliste planeeringutega kokkupuudet
mine/yrp/); omada kaudselt, mistõttu nende võrdlemine ei ole tulemuslik.
2. Kõik maakonnaplaneeringud
Kliimamuutustega kohanemise arengukava liidetakse hinnatavate
(http://www.maavalitsus.ee/maakonna-pla-
dokumentide hulka.
Rahandusmi- 24.05.2018 nr 15- neeringud);
nisteerium 4/3002-4 3. Kliimamuutustega kohanemise arengukava
aastani 2030
Jätta välja ehitusmaavarade riiklik arengukava Ekspert võtab info teadmiseks, kuid veendub, kas õhusaasteainete
2011–2020 kuna eesmärgid on täidetud. vähendamise programmil on arengukavaga puutumus.
Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit on ühine-
Parandatud.
nud Linnade ja Valdade Liiduks
Tallinn, 6. juuni 2018 17
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
ASUTUS KIRJA VIIDE KIRJA SISU VASTUS
Lähtuda Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei
välja antud mõjude hindamise metoodikast.
Ekspert juhib tähelepanu, et juba metoodika sissejuhatuses on too-
Kuidas toimub asjakohaste sotsiaalsete ja ma-
dud, et metoodika on adresseeritud ametnikele õigusaktide ja vald-
janduslike mõjude hindamine? Näiteks kas ja
konna arengukavade koostamiseks. KSH koostamiseks on koostatud
kuidas selgitatakse välja: sotsiaalne, sh demog-
oma metoodika(d). KSHs pööratakse tähelepanu ka sotsiaalsetele ja
raafiline mõju; mõju majandusele; mõju regio-
majanduslikele mõjudele.
naalarengule; mõju riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse asutuste korraldusele?
Eesti Kauban-
25.05.2018 nr
dus- ja Töös- Märkusi pole. Kaasata ka edaspidi.
4/157
tuskoda
Oleks asjakohane kasutada KSH-s õhusaasteai-
nete heitkoguste ajaloolist ja hetkeolukorda
Keskkon- 21.05.2018 nr 11- kirjeldavate peatükkide (peatükid 4.1 kuni 4.5)
KSH aruandesse lisatakse ka 2016. aasta andmed.
naagentuur 3/18/778-2 koostamisel Keskkonnaagentuuri poolt
15.03.2018 riikliku õhusaasteainete heitkoguste
inventuuri raames avaldatud andmeid.
Majandus- ja
e-mail Meelis
Kommunikat-
Münt’ile Märkusi pole.
siooniminis-
25.05.2018
teerium
e-mail Riina Ma-
Sotsiaalminis- Palume KSH aruande koostamisel mõju ini-
ruštšakile Tuuakse eraldi peatükina välja.
teerium mese tervisele eraldi peatükina välja tuua
22.05.2019
Tallinn, 6. juuni 2018 18
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
ASUTUS KIRJA VIIDE KIRJA SISU VASTUS
e-mail keskkon-
Tallinna Tehni- naministee-
Märkusi pole.
kaülikool
[email protected]
vir.ee 14.05.2018
Ammoniaagijuhendi koostamisel võetakse aluseks ÜRO Euroopa Ma-
janduskomisjoni 2014. aasta hea põllumajandustava raamjuhend am-
Pole selgitatud, miks ei kuulu hindamisulatusse moniaagi heitkoguste vähendamiseks (https://www.unece.org/filead-
välja töötatav hea põllumajandustava ammo- min/DAM/env/documents/2012/EB/ECE_EB.AIR_120_ENG.pdf). Am-
niaagi heitkoguste kontrollimiseks (ammo- moniaagijuhendi kehtestamise nõue tuleb NEC-direktiivi III lisa 2. osa
niaagi heitkogustest tuleneb põllumajandusest punkti A alapunktist 1. Ammoniaagijuhendi näol on tegemist heite
Põllumajandu- 90% (sellest loomakasvatuse osa 75% ja läm- vähendamise soovituslike tehnoloogiatega. Juhend ise ei sätesta
10.05.2018 nr 2- mastikväetiste kasutamine 15%). piirväärtusi ega sea piire erinevate tehnoloogiate kasutamiseks. Üldi-
suuringute
3/105-1 selt sarnastele soovituslikele dokumentidele keskkonnamõju (stra-
Keskus
teegilisi) hindamisi läbi ei viida.
Hea põllumajandustava ammoniaagi heitko-
guste kontrollimiseks väljatöötamisse võiks
Tegemist on NEC direktiivi põhjal ammoniaagijuhendi koostamisega.
kaasata kõik põllumajandusega seatud saas-
See reguleerib ainult ammoniaagi heidet.
teained (ammoniaak, lämmastikoksiidid, mitte-
metaansed lenduvad orgaanilised ühendid).
Tallinn, 6. juuni 2018 19
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
ASUTUS KIRJA VIIDE KIRJA SISU VASTUS
Antud programmi koostamisel vaadeldakse eelkõige saasteainete (sh
NH3, PM2,5 põllumajandusest) heitkoguseid (t/a), mis saadakse saas-
teainete heitkoguste inventuurist kasutades selleks rahvusvahelist
Kas olemasolevate seirejaamade andmetest on
(EMEP/EEA Guidebook) metoodikat. Välisõhu kvaliteedi seirevõrk on
võimalik tuvastada põllumajandusest pärinevat
Eestis optimaalse suurusega ning vajadusel on võimalik sellest erine-
eriti peente osakeste osa?
vate saasteallikate osakaalu hinnata, kuid antud töö raames kasuta-
takse heitkoguste osakaalu hindamiseks saasteainete eriheitel põhi-
nevat metoodikat.
Tutvuda ka "Kulutõhusaimate meetmete leid-
Ekspert võtab teadmiseks ja tutvub dokumendi sisuga aruande koos-
miseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse
tamise käigus.
määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis"
Maaeluminis- 16.05.2018 nr
Märkusi pole.
teerium 4.1-5/2375-1
Maanteetranspordi poolt toimub eriti peente
osakeste (PM2,5) ja mittemetaansete lenduvate
osakeste (LOÜ) heide õhku. Samas on Maan-
teeamet korraldanud alates aastast 2013 nii
vee kui ka pinnase seiret, eriti just riigi põhi-
Ekspertgrupp võtab info teadmiseks.
04.05.2018 nr 15- maanteede, kui kõige suurema liiklussagedu-
Maanteeamet sega teede, ja Tallinna, Tartu, Pärnu ning Jõhvi
5/18/20344-2
linnade ümbruses. Siiani ei ole täheldatud lu-
batud piirväärtuste ületamist raskemetallide,
naftasaaduste ja hõljuvaine osas.
Info maanteedelt levivate raskmetallide mõju ja Ekspertgrupp on tänulik info eest ja võtab selle teadmiseks. Lähema
leevendusmeetmete kohta. info saamiseks pöördutakse vajadusel Maanteeameti poole.
Tallinn, 6. juuni 2018 20
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
ASUTUS KIRJA VIIDE KIRJA SISU VASTUS
Autotranspordi poolt õhusaaste heitkoguste
täpsemaks hindamiseks tuleb kavandatavas
Heitkoguste hindamine ja meetmete väljatöötamine toimub õhu-
KSH-s analüüsida olemasoleva autopargi seisu-
saasteainete vähendamise programmi enda väljatöötamise käigus.
korda eriti busside ja veoautode osas (eelkõige
Ekspert edastab ettepaneku programmi välja töötavale grupile. KSH
vanus ja kasutatav kütus), anda ettepanekuid
ja programmi väljatöötamise üks tulemus on meetmete ettepanekud
võimalike täiendavate leevendavate meetmete
eesmärkide saavutamiseks. Antud etapis ei ole võimalik prognoosida,
rakendamiseks õhusaaste kahjulike mõjude vä-
kas mõni meede võiks puudutada ka seadusandluse muutmist.
hendamiseks ning teha ettepanekud seadu-
sandluse kaasajastamiseks.
Ekspert on tänulik esitatud täpsustuste eest. Juhime tähelepanu, et
Küsimused seoses programmis viidatud seisu- peatükkides 4.1-4.5 toodud info põhineb Keskkonnaagentuuri kodu-
Tartu Ülikool e-kiri 08.05.2018 kohtadega. lehel avaldatul. Aruande koostamisel hinnatakse viidatud peatükki-
des toodud info Teie toodud küsimuste valguses üle.
Huvitatud asutusi on esitatud topelt. Vead on parandatud.
Viidatud õhuprogrammi üks väljund on NEC direktiiv. KSH aruandes
Tuua välja seos Euroopa puhta õhu program-
kirjeldatakse õhuprogrammi (http://www.consilium.europa.eu/et/po-
miga.
licies/clean-air/) seos NEC direktiiviga täpsemalt lahti.
Kesk- 21.05.2018 nr 15 Tegemist on strateegilise planeerimisdokumendi strateegilise kesk-
konnnaamet -2/18/5500-3 Hinnatavate mõjude loetelu on liialt üldine. konnamõju hindamisega. Kõiki mõjusid hinnatakse läbi vastavate
valdkondade arengukavade ja strateegiate analüüsi.
Mida hinnatakse transpordi alla ja mida hinna- Hinnatakse kokkupuudet transpordi arengukavaga 2014–2020 ja
takse looduskaitse all? Looduskaitse arengukavaga aastani 2020.
Tallinn, 6. juuni 2018 21
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
ASUTUS KIRJA VIIDE KIRJA SISU VASTUS
KSH programmi on hinnatavate dokumentide hulka liidetud ka Klii-
mamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.
Ekspert tänab tähelepanu juhtimise eest, et üks soodsat mõju toetav
Hinnata mõju kliimale ja panna tähele, et ühele
meede võib osutuda mõnes teises valdkonnas ebasoodsaks. Antud
valdkonnale soodne meede võib olla eba-
juhul tuleb eriti tähelepanu pöörata põllumajanduses ammoniaagi-
soodne teisele.
heitele. Programmi koostamise etapis ei ole veel võimalik täpselt ette
näha kas ja kus sellised konfliktid toimuvad, kuid ekspert pöörab sel-
lele hindamise käigus tähelepanu.
Mõju nendele valdkondadele hinnatakse sedavõrd, kuivõrd hinnata-
Hinnata mõju sotsiaal-majanduslikule keskkon- val kaval on kokkupuudet sotsiaalse ja majandusliku valdkonna kava-
nale. dega. Ekspert lisas hinnatavate kavade koosseisu ka Heaolu arengu-
kava 2016–2023.
Aruandes antakse kvalitatiivne hinnang, kas hinnatava õhusaasteai-
Hinnata mõju riigieelarvele ning halduskoor- nete vähendamise programmi rakendamine toob endaga kaasa olu-
musele. lisi muutusi keskkonnatasude eeldatavas laekumises ja mil määral
võib osutuda vajalikuks keskkonnalubade muutmine.
Lause fraseeriti ümber. Käesoleva tasandi strateegilisele planeeri-
misdokumendile Natura eelhindamise läbiviimine vastavalt juhises
Natura alade osas tuleb kasutada mõistet (https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/na-
"ebasoodne". Viia läbi Natura eelhindamine. tura_m6ju_hindamis_juhis_2017-lopp.pdf) toodud tingimustele ei ole
võimalik. Mõju looduskeskkonnale teostatakse läbi looduskaitse
arengukava vastavuse hindamise.
Ekspert kasutab võimalusel ja asjakohasusel kvantitatiivset meetodit.
Võimalusel kasutada kvantitatiivset meetodit. Kuid kuna tegemist on strateegilise planeerimisdokumendiga, siis es-
majärgus on hindamismeetodiks kvalitatiivne hindamine.
Tallinn, 6. juuni 2018 22
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
ASUTUS KIRJA VIIDE KIRJA SISU VASTUS
Marek Maasikmetsa ülesanne on anda ülevaade õhusaasteainete vä-
hendamise programmi asetumisest EL välisõhupoliitika süsteemi. Tei-
Mis on Marek Maasikmetsa roll KSH käigus?
sisõnu on Marek Maasikmetsal ülevaade EL välisõhupoliitika stratee-
gilistest eesmärkidest.
Hinnatavate kavade ja planeerimisdokumentide hulka liideti vesikon-
KSH programmist ei nähtu, et mõju veekesk-
dade veemajanduskavad. Välisõhu seisund ja meetmed võivad mõju-
konnale hinnatakse.
tada veekeskkonda.
Ajakavasse liita NEC programmi ajakava. Täiendus viidi sisse.
Muuta ajakava detailsemaks. Täiendus viidi sisse.
Konsolideerida kaasatavate asutuste nimekirja. Nimekirja korrigeeriti.
Tallinn, 6. juuni 2018 23