dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 "Teadmistepõhine Eesti" rakendusplaan aastateks 2018-2020 heakskiitmine

Sotsiaalministeerium · 7. juuni 2018
Viit
1.2-3/1984-1
Registreeritud
7. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Kristiina Hunt (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. juuni 2018

Failid

  • 📎HTM-2791.bdoc2038 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Riigikantselei 6.06.2018 nr 8-1/18/2791 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine“ eelnõu. Palume rakendusplaani tabelites vaadata üle oma ministeeriumi valitsemisala tegevused ning esitada oma täiendused kooskõlastuse käigus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Korralduse eelnõu.pdf; 2. TAI rakendusplaan_2018_2020_tekst.pdf; 3. Rakendusplaan_tabel_2019_2020_koond.pdf; 4. Rakendusplaan_tabel_2019_2020_tegevused.pdf 5. Seletuskiri.pdf. Martin Eessalu 735 4061 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 06.06.2018 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea 2018 nr Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“: 1. Kiita heaks “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”” rakendusplaan aastateks 2018–2020. 2. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokumendid ministeeriumi kodulehel. Jüri Ratas peaminister Heiki Loot riigisekretär Rakendusplaan Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” eesmärkide täitmiseks aastatel 2018–2020 Kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse …..2018.a korraldusega nr …. 1. Sissejuhatus Käesolev Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”1 rakendusplaan (edaspidi rakendusplaan) on koostatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusele nr. 302 („Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord”), mis näeb ette, et valdkonna arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mille vastutav minister esitab Vabariigi Valitsusele hiljemalt kolme kuu jooksul valdkonna arengukava kinnitamisest arvates. Rakendusplaan aastateks 2014–2017 kiideti heaks 03.09.2014 valitsuse korraldusega nr 377. Käesolev rakendusplaan on järjekorras kolmas TAI strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” (TE III) sõnastatud eesmärkide, meetmete ja tegevuste rakendusplaan ning puudutab tegevusi aastatel 2018–2020. Aastatel 2014 ja 2015 on kinnitatud rakendusplaani lisad nr 1 (Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide loetelu) ja lisa nr 2 (Eesti osaluse strateegiline raamistik Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes). Rakendusplaani lisana aastal 2016. kinnitati Eesti kosmosevaldkonna tegevuskava 2016–2020. Strateegia eesmärgid TAI strateegia käsitleb Eesti ees seisvaid väljakutseid TAI korraldusele, ettevõtlusele ja majanduse konkurentsivõimele, avalikule sektorile ning TAI poliitika kujundamisele. Strateegia on suunatud ühiskonna jätkusuutliku arengu toetamisele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu. See aitab kaasa Eesti pikaajaliste arengustrateegiate eesmärkide saavutamisele. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. TAI strateegia alaeesmärkideks on: 1. Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine. See on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav ning katab põhilisi kõrgharidus- ja kultuurivaldkondi. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt. Taristu on nüüdisaegne. Teadlaste ja innovaatorite järelkasv on kindlustatud. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning teadlaskarjäär on populaarne. 2. Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. See lähtub ühiskonna ja majanduse vajadustest ning tähtsustab rakendusi. Teadusasutused on motiveeritud tegema rakendusuuringuid ning tulemuslikku koostööd ettevõtjate ja valitsusasutustega. Riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark tellija. Sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate uuringute korraldus on tõhus. 3. TA muudab majandusstruktuuri teadmusmahukamaks. Nutika spetsialiseerumise meetodil valitud ja juhitud TAI investeeringud soodustavad kasvuvaldkondade arengut 1 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ heakskiitmine – Riigi Teataja III, 29.01.2014, 2. 1 ennaktempos. Teadmusmahuka ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisandväärtus kasvavad märgatavalt. 4. Eesti on rahvusvahelises TAI koostöös aktiivne ja nähtav. Riikideülene koostöö aitab lahendada Eesti ja maailma ees seisvaid ülesandeid. Eesti osaleb partnerina Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises), Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, rahvusvahelistes teadustaristutes. Ettevõtjatele on kättesaadavad maailma uusimad TAI tulemused, avatud koostöövõimalused ja taristu. 2. Meetmete rakendamine Strateegiat rakendatakse käesoleva rakendusplaani alusel, milles on aastate ja vastutajate kaupa esitatud konkreetsed tegevused ja nende kolme (3) aasta maksumus. TAI strateegia rakendamine peab tagama Eesti TAI süsteemi koordineeritud arendamise ja võimekuse tõusu, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2014–2020 (OP) ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti peab rakendamine arvestama TAI strateegiaga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega. Ressursside planeerimisel on arvestatud valitseva majandusolukorra ja kõige viimaste majandusprognoosidega. Rakendusplaanis kavandatu on planeeritud sisendiks riigi eelarvestrateegiasse (RES) ministeeriumide valitsemisala arengukavade kaudu. Täpsem tegevuste loetelu koos vastutajate ja ministeeriumide valitsemisalade kaupa kavandatud ressurssidega on esitatud tabelina käesoleva tekstiosa lisas. Rahastamisallikatena on kajastatud erinevate ministeeriumide eelarves planeeritud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamisega seotud kulutusi. Rakendusplaan kajastab nii maksutuludest kui ka Euroopa Liidu tõukefondidest2 jm välisabist rahastatavaid tegevusi. TAI strateegia eesmärkide täitmine toimub nelja meetme kaudu: 1. Meede: „Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine“. 2. Meede: „TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine“. 3. Meede: „Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest“. 4. Meede: „Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI koostöös“. 1. Meede „Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine“ Eesmärkide saavutamiseks tuleb:  suurendada Eesti TA konkurentsivõimet ning tagada põhilisi teadusvaldkondi kattev mitmekesisus;  tagada teaduse rahastamise kvaliteedipõhisus ning luua eeldused TAI süsteemi tulemuslikkuse tõstmiseks; 2 Haridus- ja Teadusministeeriumi TAI tegevusi rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.1 „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ ja 4.2. „TAI süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“ eelarvetest 2  suurendada teaduse rahastamise stabiilsust ning teadusasutuste baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste tasakaalustatust, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine;  tagada teadlaste ja inseneride järelkasv, sh pöörata senisest enam tähelepanu doktoriõppe süsteemsele arendamisele;  toetada jätkusuutliku teadlaste ja ettevõtjate kogukonna loomist ning teadus- ja arendustegevuseks, innovatsiooniks ning tehnoloogiliseks uuendustegevuseks atraktiivse keskkonna loomist;  arendada teadustööks atraktiivset ja nüüdisaegset töökeskkonda. Tegevused: Tegevus 1.1. Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA); tõukefondidest (TF) rahastatav tegevus 4.1.1., määrus kinnitatud 08.04.2015; Institutsionaalse arendusprogrammi raames toetatakse kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste vastutusvaldkondade arendamist, struktuurseid muutusi, keskendumist strateegilisele põhitegevusele ning asutuste võrgustiku korrastamist; suurendatakse teadusasutuste vastutust oma tegevuse tulemuslikkuse eest. Teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamiseks toetatakse doktorikoole. Toetatakse ülikoolide, TA asutuste ja rakenduskõrgkoolide teenuste väljaarendamist ettevõtluskoostöö laiendamiseks (teadustaristu avamine ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse kasvatamine jm). Alates 01.01.2018 ühinesid Tartu Ülikooliga kaks riigi teadus- ja arendusasutust: Eesti Biokeskus ja Tartu Observatoorium. Ühinemist toetatakse ASTRA programmist. Tegevus 1.2. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine, sh baasfinantseerimine ja uurimistoetused Tegevuse eesmärgiks on teadus- ja arendustegevuse põhiliste rahastusinstrumentide (baasfinantseerimine, institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused, taristu ülalpidamise ja jätkusuutliku arendamise toetused jt) rakendamine ja nende mahu kasvatamine kooskõlaliselt ajutise iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Tagatakse erinevate rahastusinstrumentide koostoime ja TAI süsteemi tasakaalustatud areng. Tegevusest tagatakse järgmiste instrumentide rahastus:  teadusasutuste baasfinantseerimine,  konkurentsipõhised uurimistoetused ning taristu ülalpidamine,  riigi TA asutuste tegevuskulud,  Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tegevustoetus (selle koosseisus väliskoostöö projektid, ettevalmistustoetuse maksmine kvaliteetsete Horisont2020 taotluste koostajatele jm (TAI 1.5.)),  Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine (TAI 1.9)).  Muud tegevused ja kulud (Norra ja EMP välisabi, riigi TA asutuste muude tulude arvel tehtavad kulud, õppelaenud, kaudsed kulud). 2016. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus on kirjas, et teaduse rahastamisel lähtutakse sihist saavutada baasfinantseerimise ja projektipõhise rahastamise tasakaal tasemel 50/50. 2017. aasta riigieelarves kokkulepitud teaduse põhirahastuse tõus võimaldas suurendada baasfinantseerimist 3 ning muuta baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavahelist suhet tasemeni 30/70. Vastavalt RES 2018-2021 eraldatud lisavahenditele ja 2018. a riigieelarvele, on alates 2018. a võimalik baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavahelist suhet täiendavalt parandada tasemeni 40/60. 2018. aastal tõuseb baasfinantseerimise maht 10 mln euro võrra 26,9 mln euroni. Baasfinantseerimise osakaalu edasine suurendamine 50/50 eesmärgini eeldab lisavahendeid. Alates 2017. aastast rakendusid baasfinantseerimise määruse muudatused, millega suurendati lepingulise tulu osakaalu baasfinantseerimise valemis. Selle eesmärgiks on stimuleerida teadusasutuste koostööd ettevõtetega ning välisrahastuse hankimist. Alates 2018. aastast toimub järk-järguline üleminek uuele uurimistoetuste süsteemile. 2018. aaastal algatatakse koos kõrgharidusseadustiku väljatöötamisega ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) muutmine ning töötatakse välja uued rakendusaktid, sh töötatakse välja ministri määrus "Teadus- ja arendusasutuste tegevustoetuste määramise tingimused ja kord" seoses baasfinantserimise muutmisega tegevustoetusteks. Tegevus 1.3. Teaduse tippkeskuste toetamine (TAI 1.3) Teaduse tippkeskus on oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma ühendus, mille eesmärk on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta läbiviidavate teadusuuringute taset ja tulemuslikkust. Tegevusest toetatakse teaduse tippkeskusi maailmatasemel teadusuuringute edendamisel. Rahastatakse 9 teaduse tippkeskust. Tegevus 1.4. Teaduse ja teadushariduse populariseerimine ühiskonnas (TAI 1.6, 1.10, 2.13) Tegevuse raames tagatakse teaduskeskus AHHAA tegevustoetus, riigi teaduspreemiad ning viiakse läbi teaduse populariseerimise projektikonkurss ja tagatakse teadustööde riiklike konkursside preemiad (üliõpilaste teadustööde riikliku konkurss, õpilaste teadustööde riiklik konkurss, õpilasleiutajate konkurss, kasvatusteaduslike tööde konkurss, teaduse populariseerimise auhind, koostööpartnerite toetamine). Rakendatakse alameede "Teaduse populariseerimine" (TeaMe+) (telesaated, õppematerjalid, kampaaniad jpm). Jätkatakse teadussaate „Rakett69“ toetamist. Viiakse ellu avatud taotlusvooru Teeme+ projektid, kus toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid üritustesarju ja tegevusi, LTT huviringide arendamist ning ettevõtete kaasamist teaduse ja LTT populariseerimisse. Tegevus 1.5. Teaduskollektsioonide toetamine (TAI 1.11) Toetatakse järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ning teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist. Tegevus 1.6. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel (TAI 1.12, 4.2) 2018.a toimub riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride teekaardi järjekordne uuendamine. Eesmärgiks on tagada süsteemne taristu, sh digitaalse taristu arendamine ning planeerida riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid korrapäraselt uuendatava tegevuskava alusel, arvestades rahvusvaheliste taristutega liitumisel seatud kvaliteeditingimusi. Tegevusest toetatakse osalemist ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides ning tagatakse HITSA/EENET-i tegevustoetus, s.h liikmemaksud. 2018.a teises pooles valmistatakse ette riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeerimisettepanekute kogumise II voor (mahus ca 10 mln eurot). 4 2. Meede „TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine“ Ministeeriumide TA tegevust korraldatakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (TAKS3) sätestatud nõuetele, mille alusel muuhulgas on kõigi ministeeriumide ülesanded teadus- ja arendustegevuse valdkonnas:  oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine;  valdkondlike teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine ning oma valitsemisala teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine;  oma valitsemisalasse kuuluva teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks vajalike vahendite põhjendamine ja määramine valitsemisala eelarve projekti koostamisel ning nende teadus- ja arendusasutuste eelarvete kinnitamine riigieelarves valitsemisala teadus- ja arendustegevuseks eraldatud summade ulatuses. TAI strateegias on sätestatud, et igas ministeeriumis on määratud TA tegevuste koordineerimise eest vastutav isik, kes osaleb strateegia rakendusplaani koostamises ning vahendab riigieelarve planeerimisprotsessis ja ülevaadete ning aruannete koostamisel TA teemalist teavet. Lisaks sellele on TAI strateegia eesmärk rakendada meetmed ministeeriumide TA alase vastutuse ja võimekuse suurendamiseks, sh luua ministeeriumidevahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Samuti on TAI strateegias sätestatud, et TAN arutab igal aastal strateegia rakenduskava enne selle esitamist Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks, annab hinnangu strateegia rakendamisele eelmisel aastal ja soovitusi edaspidiseks, sh kord aastas käsitleb TAN: - nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade toetamise tegevusi; - sotsiaal-majanduslike eesmärkide täitmisega seotud teadus- ja arendustegevust ministeeriumides. Vastavalt TAI strateegiale koostatakse rakendusplaan riigieelarve strateegia (RES) planeerimise käigus, kus ministeeriumide roll on nimetada oma RES taotlustes planeeritava TA (vastavalt valitsemisfunktsioonide klassifikaatorile COFOG, ingl k classification of the functions of government) ja kasvuvaldkondade arendamiseks mõeldud tegevused. Koostöös ministeeriumide ja Statistikaametiga on strateegia elluviimise üheks sihiks täpsustada TAI kulutuste arvestamise ja klassifitseerimise korda, et saada täpsem ja süsteemsem ülevaade tehtud kulutustest vastavalt GBAORD metoodikale (ingl k government budget appropriations or outlays for research and development)4. Samuti on riigil TAI süsteemi juhtimiseks vaja süstemaatiliselt planeerida ja monitoorida ministeeriumide vastutusvaldkondades toimuvat teadus- ja arendustegevust ja selle rahastamist. Tegevused: Tegevus 2.1. Riiklike programmide "Eesti keel ja kultuurimälu II" ning "Eesti keeletehnoloogia" elluviimine (TAI 2.1) Eesmärgiks on toetada eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ning soodustada nende võimalikult laialdast 3 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13, lg 1 – Riigi Teataja I 1997, 30, 471. 4 Statistikaametiga saavutatud kokkuleppe järgi rakendatakse uut metoodikat alates 2016.a andmete kogumisest. 5 rakendamist. Alates 2018.a käivitatakse uus Eesti keeletehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programm. Aastaks 2019 uuendatakse ja käivitatakse uus riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu“. Tegevus 2.2. Tuumiktaristu toetamine ja avamine välistele kasutajatele (TAI 2.3) Tegevuse elluviimine toimub läbi tuumiktaristu toetusmeetme. Tuumiktaristu on teadus- ja arendusasutusele kuuluv uurimisteemade täitmiseks vajalik taristu, mis on loodud avalikes huvides ja mida teadus- ja arendusasutuse kehtestatud tingimustel ja korras on võimalik kasutada teistel isikutel. Tegevus 2.3. Teadusandmebaaside litsentside hankimine ja teadusraamatukogude toetamine (TAI 2.11) Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloog ESTER arendamist ja käigushoidmist. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 kokkulepitud lisavahendite arvelt on alates 2017 võimalik tagada elektrooniliste teadusandmebaaside juurdepääs senisel tasemel püsivalt riigieelarvest. Tegevus 2.4. Riigiasutuste TA alase võimekuse tõstmine (RITA) (TAI 2.12, 2.10) Tegevuse eesmärgiks on suurendada ministeeriumide TA alast vastutust ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel, luua ministeeriumide vahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. 2016.aastal valiti välja 5 esimest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) strateegilise teadus- ja arendustegevuse (TA) uuringuprojektide ideed kogumahuga 7,5 mln eurot. Nende strateegiliste teemade uurimiseks korraldas Eesti Teadusagentuur 2017. a avalikud konkursid. Strateegiliste teadus- ja arendustegevuse uuringuprojektide ideede kogumise 2. voor käivitati 2017.aastal, TAN andis oma arvamuse 2017.a lõpus ning 2018.a on planeeritud uuringuettepanekute esitamine, hindamine ja uuringute käivitamine. Tegevusest jätkatakse Eesti Teadusinfosüsteemi arendamist (uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist, uute liideste ja teenuste loomist, ning ETIS-e teiste infosüsteemidega sidustatuse parandamist). RITA raames toetatakse ministeeriumites teadusnõunike ametikohtade loomist. 3. Meede „Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest“ Arengufondi koordineeritud ning koostöös ettevõtjate ja teadusasutustega valminud analüüsi5 põhjal on nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad: 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite6 2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused7 5 Eesti Arengufond, „Nutikas spetsialiseerumine – Kvalitatiivne analüüs”, 20.02.2013, http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf. 6 näiteks IKT kasutamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika), küberturvalisus, tarkvara arendamine. 7 näiteks biotehnoloogia, e-tervis (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks). 6 3. Ressursside efektiivsem kasutamine8 Nimetatud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi toetatakse strateegia meetme nr 3 tegevuste kaudu, aga nutika spetsialiseerumise eesmärkidesse võivad panustada ka teised, sh horisontaalse iseloomuga meetmed. Nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on kirjeldatud TAI strateegia peatükis 5.2., kus on öeldud, et strateegiate juhtimis-, seire- ja koordinatsioonisüsteemi täpsem kirjeldus ja tööjaotus esitatakse TAI strateegia ja ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaanides. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arendamise juhtimiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014.a käskkirjaga nr 14-004 kokku kutsutud juhtkomitee, kuhu kuuluvad ministeeriumide, Riigikantselei, Rektorite Nõukogu ja ettevõtjate esindajad. Juhtkomitee ülesanne on jälgida nutika spetsialiseerumise eesmärkide suunas liikumist ja nende täitmist ning vajaduse korral teha ministeeriumidele, innovatsioonipoliitika komisjonile ja teaduspoliitika komisjonile ettepanekuid muudatusteks strateegiate meetmetes ja tegevustes või algatada strateegiate muutmine. Tegevused: Tegevus 3.1. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade rakendusuuringute toetamine (TAI 3.1.) Rakendatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise tegevused SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuuri koostöös. Toetuse andmise eesmärgiks on: 1) Aidata kaasa ettevõtjate huvides läbi viidavate rakendusuuringute ja tootearenduse rahastamisele avalikes TA asutustes; 2) tõsta Eesti avalike TA asutuste motivatsiooni ja valmisolekut ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute ja tootearendusprojektide läbiviimiseks kasvuvaldkondades; 3) soodustada teadmussiiret ettevõtete ja Eesti avalike TA asutuste vahel. Toetuse andmise tulemusena toimib Eesti teadus- ja arendustegevus senisest enam ühiskonna ja majanduse huvides ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks. Samuti on eesmärk, et Eesti avalikud TA asutused teeksid rohkem koostööd ettevõtetega. Rakendusuuringute elluviimise tulemusel kasvab TA asutuste ja ettevõtete koostööprojektide arv ja tulemuslikkus ning ettevõtted saavad toote/teenuse edasiseks arendamiseks vajalikku informatsiooni, oskusteavet ja tehnoloogilisi lahendusi. Tootearenduse tulemusel saavad ettevõtted oma toote/teenuse prototüübi testitud toimimiskeskkonnas, viimistleda ja kvalifitseerida süsteeme ning testida toodet/teenust reaalselt eksisteerival kujul toimimiskeskkonnas. Tegevus 3.2. Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades (TAI 3.2., 3.4.) Eesmärgiks on toetada kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järel- ja juurdekasvu. Jätkatakse ülikoolide ja ettevõtete koostöös pakutava doktorantuuri toetamist. Tegevus 3.3. IKT teadus- ja arendustegevuse toetamine (TAI 3.1., 3.2.) Eesti majandusareng vajab uusi kasvuallikaid, mis saaksid tekkida ennekõike läbi olemasolevate tugevuste võimendamise. IKT valdkonnas on tugev potentsiaal majanduse kiireks arenguks. IKT valdkonnas on kavas laiendada ülikoolide teadus- ja ar endustegevust, tugevdada nii seoseid teiste 8 näiteks materjaliteadus ja -tööstus, innovaatiline ehitus ehk „tark maja”, tervist toetav toit, keemiatööstus (põlevkivi efektiivsem kasutamine). 7 valdkondadega (sh tööstuse digitaliseerimine, kõrghharidus) kui ka tugevdada kompetentse IKT põhilistes arengusuundades, mis valitakse ministeeriumite, ettevõtete ning ülikoolide koostöös. Tulemusena moderniseeritakse ja mehitatakse ülikoolide õppetoolid ja uurimisgrupid, milles IKT-l on oluline osa, aga mitte tingimata põhiosa. See stimuleerib IKT kasutamist nendes valdkondades, kus Eestil on tajutud mahajäämus (näiteks tööstus), aga ka kõigis teistes valdkondades. Samuti tugevdatakse teaduslikku taset IKT põhierialadel, mis Eesti e-eestvedaja staatuse hoidmiseks maailmas on hädavajalik, kuid mida me ei ole piisavalt saavutanud (meil on positiivsed arengud, kuid vähestel suundadel). Hea teaduslik tase on ka eelduseks õppe kõrgele kvaliteedile. IKT teadus- ja arendustegevuse finantseerimine võimaldab ülikoolidel palgata kõrgetasemelisi teadustöötajaid, õppejõude ning pöörata tähelepanu teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamisele. See kõik loob eeldusi ülikoolide ja ettevõtete koostöö laiendamiseks ning tippspetsialistide ettevalmistamiseks ettevõtlusele (IKT doktorikraadi kaitsnutest ligi 75% töötab ettevõtluses ning üle 30% ettevõtlussektori TA-kuludest tehakse IKT valdkonna ettevõtetes). Tegevus 3.4. Ressursside väärindamisega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevuse toetamine (TAI 3.1., 3.2.) Eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse kõrge tase, teadus- ja arendusasutuste tihe koostöö valdkondade ettevõtetega ning teadlaste ja spetsialistide järelkasvu olemasolu ressursside väärindamise valdkondades, et realiseerida ressursside tõhusama kasutamisega seotud majanduskasvu potentsiaal. Teadusvõimekuse tõstmiseks ressursside väärindamisega seotud valdkondades toetatakse valitud valdkondades teadus- ja arendustegevust ning teadlaste ja spetsialistide järelkasvu arendamist, sealhulgas luuakse vajalikud suunad/õppetoolid ning teadusgrupid ülikoolides, toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete koostööprojekte ning tagatakse konkurentsivõimelise teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks vajalik materiaalne baas. Tegevus 3.5 Toetatakse läbimurdelisi teadustulemusi innovatsiooni ja turupotentsiaali arendamiseks (Proof of Concept) Teadlastele on vaja anda võimalus oma teadmised ärimudelisse sisestada. Töötatakse välja uudne eksperimentaalarendust toetav skeem, mille alusel toetatakse projekte, kus uurijad senise teadustöö tulemusena saavad edasi liikuda konkreetsemale rakendusele, nt läbi analüüsida võimaliku ärimudeli ülesehitus. 2018. a töötatakse välja toetuse andmise tingimused koostöös erinevate osapooltega. 4. Meede „Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI koostöös“ Tegevuste elluviimisel tuleb: - toetada Eesti osalemist partnerina Euroopa Teadusruumi algatustes, sh teadustegevuse ühiskavandamises ja teadusprogrammides, vastavalt ministeeriumide prioriteetidele ning Eesti sotsiaal-majanduslikele eesmärkidele; - arendada Eesti teaduskoostöö võimalusi Põhjala ja Balti regioonis; - toetada Eesti teadlaste ja inseneride juurdepääsu rahvusvahelisele teadustaristule, sh osaleda Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava kaudu Eestile olulisemate teadustaristute rajamisel. Väikeriigina ja piiratud ressursside tingimustes ei ole Eestil võimalik igal pool osaleda – seetõttu on vaja teha valikuid. Valikute tegemise aluseks on Vabariigi Valitsuse 05.02.2015. a korraldusega nr. 61 heaks kiidetud „Eesti osaluse strateegiline raamistik Euroopa Liidu teadus- ja 8 arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes“9. Strateegiline raamistik määrab riigi osaluse põhimõtted partnerlustes, kirjeldab valikute tegemise otsustusprotsessi ja erinevate osapoolte rollijaotuse. Tegevused: Tegevus 4.1. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine (1.4, 1.5, 1.6, 1.8, 1.9, 2.2, 4.3, 4.4, 4.5) Tegevuste „Mobilitas Pluss“ ja „DoRa Pluss“ raames toetatakse teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist mitmel moel. Eesmärgiks on tagada ministeeriumide üleses koostöös Eesti osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes) ning Eesti teadus- ja arendustegevuse programmide avatus rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel, arendada koostöövõimalusi kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega. Vastavaid võimalusi analüüsitakse. Eelistatakse koostööplatvorme, mis on sisse seatud EL tasandil kolmandate riikidega teaduskoostöö toetamiseks. Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning "Research in Estonia" ja „Study in Estonia“ turundustegevusi. Tegevus 4.2. Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemaksud Eesmärgiks on luua Eesti ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele võimalusi saada kõrgtehnoloogilisi tellimusi rahvusvahelistes teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis, Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis jm) osalemise kaudu. Alates 2019 tagatakse Eesti kohustused Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel. 3. Strateegia elluviimist toetavad ja võimaldavad teised poliitikainstrumendid Sihiks on täita Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti” eesmärgid aastatel 2017-2020. Strateegia täitmine on seotud EÕS-i kõrgharidusprogrammiga, kus on kavandatud doktoriõppe põhirahastus. Kõrgharidusprogrammi elluviimine aitab tagada teadlaste ja inseneride järelkasvu (TAI 1.7.). Tegevused, mis on suunatud teadusasutuste ning ettevõtete koostöö tihendamisele, on seotud Ettevõtluse kasvustrateegia tegevustega 2014-2020 (ja vastupidi). 2018. aastal algatatakse Eesti TAI süsteemi rahvusvaheline välishindamine Euroopa Komisjoni Policy Support Facility kaudu. Hindamine viiakse läbi HTM, MKM, Riigikantselei ja teiste partnerite koostöös, võttes arvesse TAN antud soovitusi ja suuniseid. Välishindamise tulemusi kasutatakse eelkõige uue TAI strateegiaperioodi 2021+ ettevalmistamiseks, kuid võimalusel arvestatakse soovitusi ka käesoleva TAI programmi uuendamisel aastatel 2019- 2020. 9 https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_el_tai_partnerlustes_osalemise_strateegilise_raamistiku_eelnou.pdf 9 3. Tööjaotus TAI strateegia on tihedalt seotud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020“, mistõttu on vaja silmas pidada nende strateegiate vahelist selget tööjaotust nii planeerimis- kui ka rakendustasandil. MKM-i ja HTM-i tööjaotuses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal on lähtutud põhimõttest, et vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele, teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele ja ministeeriumide põhimäärustele juhib kumbki ministeerium oma institutsiooni vastutusalas olevaid tegevusi. Rakendustasandil jaguneb vastutus peamiste sihtgruppide kaupa järgmiselt:  Ettevõtete toetamise ja innovatsiooni (sh ettevõtete uute toodete ja teenuste arendamise, kapitali juurdepääsu toetamise) eest vastutab MKM (rakendavad EAS, KredEx).  Ülikoolide ja riigi ning avalik-õiguslike teadusasutuste toetamise, teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme kindlustamise ning rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse alase koostöö korraldamise eest vastutab HTM (rakendavad ETAG, Archimedes).  Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö toetamise eest vastutavad mõlemad ministeeriumid vastavalt eespool esitatud tööjaotusele. TAI strateegia ja ettevõtluse kasvustrateegia eesmärkide saavutamiseks vajalik ministeeriumidevaheline koostöö tagatakse nutika spetsialiseerumise juhtkomitee ja olemasolevate koordinatsioonikogude abil (sh TAN, teaduspoliitika komisjon, innovatsioonipoliitika komisjon, tõukefondide valdkondlik komisjon), mis jälgivad nii riigieelarve kui ka tõukefondide vahendite kasutamist, et tagada strateegiates ettenähtud tegevuste käivitamine ning omavaheline kooskõla ja vastavus strateegiates sätestatud printsiipidele. 4. Rakendusplaani täiendamine Igal aastal (v.a strateegia rakendamise esimene aasta) esitab HTM koos MKM-iga TAI strateegia ja rakendusplaani elluviimise aruande. Igal aastal korrigeeritakse rakendusplaani tabeleid vastavalt RM uusimale majandusprognoosile, järgneva aasta riigieelarve seaduse eelnõule ning riigieelarve strateegiale. Rakendusplaani lisadena on võimalik kinnitada TAI strateegia eesmärkide saavutamiseks vajalikke poliitikadokumente. 5. Rakendusplaani lisad 1. Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide loetelu (kinnitatud 03.09.2014 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 377), https://www.hm.ee/sites/default/files/teekaardi_objektide_loend_03.09.2014.pdf 2. Eesti osaluse strateegiline raamistik Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes (kinnitatud 05.02.2015 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 61), https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_el_tai_partnerlustes_osalemise_strateegilise_raa mistiku_eelnou.pdf 3. Eesti kosmosevaldkonna tegevuskava 2016–2020, https://www.hm.ee/sites/default/files/5._rakendusplaani_lisa_- _kosmose_tegevuskavapdf.pdf 10 SELETUSKIRI “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine” eelnõu juurde Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine” eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna asejuhataja Ene Kadastik ([email protected], tel 5184031) ja teadusosakonna peaekspert Martin Eessalu ([email protected], tel 7354061) koostöös teiste ministeeriumitega, Eesti Teadusagentuuriga ja teiste partneritega.. Eelnõu sisu Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” § 7 lõike 2 kohaselt peab valdkonna arengukava täitmise eest vastutav minister hiljemalt kolme kuu jooksul valdkonna arengukava kinnitamisest arvates esitama Vabariigi Valitsusele strateegia rakendusplaani, mis kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse korraldusega. Kehtiv Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TAI strateegia) kiideti Riigikogus heaks 22. jaanuaril 2014. Rakendusplaan aastateks 2014-2017 kiideti heaks 03.09.2014 Valitsuse korraldusega nr 377, rakendusplaan aastateks 2016-2019 kiideti heaks 27.mail 2016 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 183. Käesolev rakendusplaan on järjekorras kolmas TAI strateegias sõnastatud eesmärkidest, meetmetest ja tegevustest lähtuv rakendusplaan ning puudutab tegevusi aastatel 2018-2020. Rakendusplaan määratleb ministeeriumite tegevused, vastutajad ja ressursid TAI strateegia eesmärkide täitmiseks. Rakendusplaan defineerib strateegia eesmärkide täitmise põhimõtted, sh täpsustab nutika spetsialiseerumise juhtimisskeemi ja vastutust, samuti määratleb ministeeriumite tööjaotuse strateegia tegevuste elluviimisel. Rakendusplaanis on toodud ülevaade sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatud TA-st. Ministeeriumite TA tegevust korraldatakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (TAKS1) sätestatud nõuetele, mille alusel muuhulgas on kõigi ministeeriumide ülesanded teadus- ja arendustegevuse valdkonnas: - oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine; - valdkondlike teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine ning oma valitsemisala teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine; - oma valitsemisalasse kuuluva teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks vajalike vahendite põhjendamine ja määramine valitsemisala eelarve projekti koostamisel ning nende teadus- ja arendusasutuste eelarvete kinnitamine riigieelarves valitsemisala teadus- ja arendustegevuseks eraldatud summade ulatuses. TAI strateegias on sätestatud, et igas ministeeriumis on määratud TA tegevuste koordineerimise eest vastutav isik, kes osaleb strateegia rakendusplaani koostamises ning vahendab riigieelarve planeerimisprotsessis ja ülevaadete ning aruannete koostamisel TA teemalist teavet. TAI strateegias on sätestatud, et TAN arutab igal aastal strateegia rakenduskava enne selle esitamist Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks, annab hinnangu strateegia möödunudaastasele rakendamisele ja soovitusi edaspidiseks, sh kord aastas käsitleb TAN: 1 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus § 13, lg 1 – Riigi Teataja I 1997, 30, 471. - nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade toetamise tegevusi; - sotsiaalmajanduslike eesmärkide täitmisega seotud TAd ministeeriumides. Vastavalt TAI strateegiale koostatakse rakendusplaan riigieelarve strateegia (RES) planeerimise käigus, kus ministeeriumide roll on nimetada oma RESi taotlustes planeeritava TA (vastavalt valitsemisfunktsioonide klassifikaatorile COFOG, ingl classification of the functions of government) ja kasvuvaldkondade arendamiseks mõeldud tegevused. Koostöös ministeeriumite ja Statistikaametiga on strateegia elluviimise üheks sihiks täpsustada TAI kulutuste arvestamise ja klassifitseerimise korda, eesmärgiga saada täpsem ja süsteemsem ülevaade tehtud kulutustest vastavalt GBAORD metoodikale (ingl Government budget appropriations or outlays for research and development). Samuti on oluline ministeeriumite vastutusvaldkondades toimuva TA tegevuste ja rahastamise süstemaatiline planeerimine ja monitoorimine, mida riigil on TAI süsteemi juhtimiseks vaja. Rakendusplaani maksumus Rakendusplaanile on lisatud detailne tegevuskava koos planeeritavate ressurssidega. Eelnõu kooskõlastusringi käigus täpsustatakse ministeeriumite TA tegevustele suunatud eelarved. TAI strateegia eesmärkide täitmiseks on 01.02.2018 haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 52 kinnitatud „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm 2018-2021“. Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel HTMi programmid perioodiks 2018-2021. Programmid on kooskõlas 2018. a riigieelarve, kehtiva RESi, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP), VVTP lähtealustega seotud rahastamisotsuste ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud valdkondlike arengukavadega. Kuigi TAI strateegia rahastamiskavas oli algselt kirjas, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse juba 2015. aastaks 1%-le SKPst ja edaspidi hoitakse seda sel tasemel, siis 2018.a riigieelarve seadus ning kehtiv riigieelarvestrateegia ei ole sellega kooskõlas (st tegelik rahastamise maht jääb TAI strateegias seatud sihttasemele alla). Programmi elluviimisel arvestatakse TAI strateegia sisulisi eesmärke ja tegevusi, kuid tegevuste mahu juures on võimalik tegutseda ulatuses, mis eelarvelised võimalused ette näevad. Juriidiline alus Käesolev eelnõu on koostatud Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” alusel. Samas uue riigieelarve seaduse alusel on koostamisel uus Vabariigi Valitsuse määrus valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korra kehtestamiseks. Programmide käivitamine toimub vastavalt riigieelarve seaduses ja TAKS-is sätestatud korrale. Praegu on TAI strateegia rakendusplaan peamine koht, milles on toodud ülevaade kõikide ministeeriumite teadusinvesteeringute mahtudest ja tegevustest. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumide ja Riigikantseleiga. Mailis Reps Tea Varrak minister kantsler 2 TAI strateegia rakendusplaani koondtabel Algtase Eesmärgid/Indikaatorid/Valitsemisalad 2018 2019 2020 2021 2022 Kokku (aasta) TAI strateegia üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase, % SKPst 2,11% (2012) 2,6% 2,8% 3% (2020) 3% (2020) sh erasektori TA investeeringute tase, % SKPst 1,24% (2012) 1,6% 1,8% 2% (2020) 2% (2020) Ettevõtete tootlikkus töötaja kohta EL27 keskmisest, % 73,2% (2012) 76,0% 78,0% 80% (2020) 80% (2020) Koht Innovatsiooniliidu tulemustabelis 14 (2013) 11 11 10 (2020) 10 (2020) Rakendusplaani eelarve kokku 165 456 571 181 750 583 177 382 737 173 040 463 161 874 000 694 047 783 sh HTM valitsemisala 147 900 495 166 198 000 163 370 000 162 740 000 152 134 000 644 442 000 sh KAM valitsemisala 2 293 807 1 774 424 1 683 972 0 0 3 458 396 sh KKM valitsemisala 3 860 000 3 860 000 3 860 000 3 360 000 3 360 000 14 440 000 sh SIM valitsemisala 1 318 943 1 019 715 1 019 715 1 019 715 1 019 715 4 078 860 sh MeM valitsemisala 6 632 287 2 518 444 1 049 050 460 463 0 21 119 144 sh RM valitsemisala 260 000 260 000 260 000 260 000 260 000 1 040 000 1. Alaeesmärk "Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine" /eelarve kokku, sh valitsemisalad 114 135 321 131 867 000 128 897 000 128 647 000 123 575 000 512 986 000 sh HTM valitsemisala 114 135 321 131 867 000 128 897 000 128 647 000 123 575 000 512 986 000 Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 233 (2013) 290 290 300 (2020) 300 (2020) 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti 8,5% (2009) 10,0% 10,5% kõrgetasemeliste artiklite osakaal 11% (2020) 11% (2020) Kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni elaniku kohta 1427 (2013) 1 550 1 580 1600 (2020) 1600 (2020) 2. Alaeesmärk "Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides" /eelarve kokku, sh valitsemisalad 26 130 502 21 383 646 19 800 737 16 231 463 15 941 000 73 356 846 sh HTM valitsemisala 11 911 269 12 201 000 12 201 000 12 201 000 12 201 000 48 804 000 sh SIM valitsemisala*** 1 318 943 1 019 715 1 019 715 1 019 715 1 019 715 4 078 860 sh KAM valitsemisala 2 293 807 1 774 424 1 683 972 0 0 3 458 396 sh KKM valitsemisala 3 860 000 3 860 000 3 860 000 3 360 000 3 360 000 14 440 000 sh MeM valitsemisala 6 295 444 2 148 507 636 050 190 463 0 2 975 020 sh KuM valitsemisala 0 0 20 000 100 000 0 120 000 sh RM valitsemisala 260 000 260 000 260 000 260 000 260 000 1 040 000 Erasektori finantseeritud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse 3% (2012) 6% 6% 7% (2020) 7% (2020) kulutuste osakaal Sotsiaalmajanduslikele rakendustele (v.a akadeemilised uuringud) suunatud ~30% (2011) 38% 39% 40% (2020) 40% (2020) kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest 3. Alaeesmärk "TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks" /eelarve kokku, sh valitsemisalad 14 449 888 17 450 000 17 450 000 17 003 000 12 614 000 64 517 000 sh HTM valitsemisala 11 449 888 11 450 000 11 450 000 11 003 000 6 614 000 40 517 000 Kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste osakaal ekspordis, % 14,1% (2012) 14,7% 14,8% 15% (2020) 15% (2020) Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite hõive osakaal koguhõives, % 6,7% (2012) 8,5% 8,8% 9% (2020) 9% (2020) 4. Alaeesmärk "Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav" /eelarve kokku, sh valitsemisalad 10 740 860 11 049 937 11 235 000 11 159 000 9 744 000 43 187 937 sh HTM valitsemisala 10 404 017 10 680 000 10 822 000 10 889 000 9 744 000 42 135 000 sh KAM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 sh KKM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 sh MeM valitsemisala 336 843 369 937 413 000 270 000 0 1 052 937 Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Horisont 87% (2013) 97% 99% 100% (2020) 100% (2020) 2020: võidetud lepingute maht elaniku kohta, % ELi keskmisest, kusjuures EL = 100 Rahvusvaheliselt koordineeritud uurimistöö osakaal riigi rahastatud TA-s 1,31% (2010) 2,8% 2,9% 3% (2020) 3% (2020) Teistes arengukavades kajastatud TA kulud 2018 2019 2020 2021 2022 Kokku MKM valitsemisala* 24 846 000 22 969 000 25 702 000 19 022 000 19 022 000 86 715 000 SOM valitsemisala** 8 693 122 3 459 092 1 499 234 1 502 571 1 316 000 7 776 897 KOKKU 33 539 122 26 428 092 27 201 234 20 524 571 20 338 000 94 491 897 *MKM valitsemisala TA kulud on planeeritud "Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020" rakendusplaanis **SOM valitsemisala TA kulud on planeeritud "Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020", "Laste ja perede arengukava 2012-2020", "Heaolu arengukava", SOM valitsemisala arengukava dokumentides ning rakendusplaanides ***SiM kulud on planeeritud „Siseturvalisuse arengukava 2015– 2020“ ja „Elukestva õppe strateegia“ rakendusplaanides Valitsussektori T&A kulude andmed ministeeriumide lõikes kuni 2022 K i n n i t a t u RES 2019-2022 d e e l a r v e Kinnitatud 2019 2020 2021 2022 eelarve 2018 Kõikide ministeeriumite TA eelarved kokku 198 995 693 208 178 675 204 583 971 193 565 034 182 212 000 Teaduse riigipoolse rahastamise prognoos (% SKP-st) 0,83% 0,80% 0,75% 0,67% 0,60% SKP jooksevhindades (RM 2016 kevadine majandusprognoos; mln EUR) 23 984,80 25 925,00 27 379,00 28 890,00 30 253,00 Teaduse rahastamise eesmärk (1% SKP-st) 245 080 000 259 250 000 273 790 000 288 900 000 302 530 000 Puudu 1% eesmärgist (EUR) -46 084 307 -51 071 325 -69 206 029 -95 334 966 -120 318 000 Vajalik kulutuste tase, et jõuda võrdsete sammudena 1%-ni SKP-st aastaks 2019 (% 0,94% 1,00% 1,00% 1,00% 1,00% SKP-st) Vajalik kulutuste tase, et jõuda võrdsete sammudena 1%-ni SKP-st aastaks 2022 225 457 120 224 879 270 250 762 847 276 646 423 302 530 000 (EUR) Lisavajadus võrreldes ministeeriumite TA eelarvetega seisuga 25.04.2018 26 461 427 16 700 595 46 178 876 83 081 389 120 318 000 TAI strateegia rakendusplaani tegevused Eesmärk/Meede/Tegevus Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus Vastutaja Kaastäitja Sihtgrupid Rahastusallikas 2018 2019 2020 2021 2022 Periood 2019- Seos teiste valdkonna arengukavadega (org) 2022 kokku KÕIK KOKKU 165 456 571 181 750 583 177 382 737 359 133 320 Indikaator/Tulemus Algtase (aasta) TAI: Teadus- ja arendustegevuse 2,11% (2012) 2,6% 2,8% 3% (2020) 3% (2020) investeeringute tase, % SKPst sh erasektori TA investeeringute tase, % 1,24% (2012) 1,6% 1,8% 2% (2020) 2% (2020) SKPst (TAI ja OP indikaator) TAI: Ettevõtete tootlikkus töötaja kohta EL27 73,2% (2012) 76,0% 78,0% 80% (2020) 80% (2020) keskmisest, % TAI: Koht Innovatsiooniliidu tulemustabelis 14 (2013) 11 11 10 (2020) 10 (2020) 1. Meede. Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse 114 135 321 131 867 000 128 897 000 128 647 000 123 575 000 510 420 000 kindlustamine Indikaator/Tulemus Algtase (aasta) TAI: Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 233 (2013) 290 290 300 (2020) 300 (2020) TAI: 10% maailmas enamtsiteeritud 8,5% (2009) 10,0% 10,5% 11% (2020) 11% (2020) teadusartikli hulka kuuluvate Eesti kõrgetasemeliste artiklite osakaal TAI: Kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni 1427 (2013) 1 550 1 580 1600 (2020) 1600 (2020) elaniku kohta 1.1.Toetada kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste Rakendatakse alameede "Institutsionaalne HTM TA asutused, HTM ELSF (2014-2020) 22 711 000 22 703 000 22 703 000 22 703 000 22 651 000 90 760 000 vastutusvaldkondade arendamist, struktuurseid muutusi, arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolid keskendumist strateegilisele põhitegevusele ning asutuste kõrgkoolidele". Oodatavad tulemused on võrgustiku korrastamist; suurendada teadusasutuste vastutust oma määratletud toetuse andmise tingimustes. tegevuse tulemuslikkuse eest. Halduslepingud kõrgkoolidega lähtuvad vastutusvaldkondadest 1.2. Tagada teadus- ja arendustegevuse põhiliste Jätkatakse teadus- ja arendustegevuse HTM ETAG TA asutused HTM RE 74 912 000 92 669 000 89 700 000 89 671 000 89 671 000 361 711 000 rahastusinstrumentide (baasfinantseerimine, institutsionaalsed ja põhiinstrumentide rakendamist (sh personaalsed uurimistoetused, taristu ülalpidamise ja jätkusuutliku institutsionaalsed ja personaalsed arendamise toetused jt) mahu kasvatamine kooskõlaliselt ajutise uurimistoetused ning taristu ülalpidamine, iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI baasfinantseerimine, riigi TA asutuste süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Tagatakse tegevustoetus, ETAG tegevustoetus; ETA erinevate rahastusinstrumentide koostoime ja TAI süsteemi tegevustoetus).Vastavalt TAI strateegiale tasakaalustatud areng. taotletakse TA põhiliste rahastusinstrumentide mahu kasvatamist kooskõlaliselt tõukefondide investeeringutega. Tegevus aitab saavutada ja kindlustada Eesti teaduse kõrgetasemelisust ja mitmekesisust. Märkus: 1.3. Toetada teaduse tippkeskusi maailmatasemel teadusuuringute Uusi tippkeskusi rahastatakse perioodi 2014- HTM ETAG TA asutused HTM ELSF (2014-2020) 7 112 299 7 113 000 7 113 000 7 113 000 3 130 000 24 469 000 edendamisel. 2020 vahenditest.Oodatavad tulemused määratletakse toetuse andmise tingimustes. Rahastatakse 9 teaduse tippkeskust 1.4. Toetada rahvusvahelistel tipptaseme konkurssidel (näiteks Tegevuse tulemusena muutub Eesti HTM ETAG TA asutused * * * 0 Euroopa Teadusnõukogu (ERC), Euroopa Molekulaarbioloogia teadustegevus rahvusvaheliselt Organisatsioon (EMBO) jt) väga häid tulemusi saavutanud, kuid konkurentsivõimelisemaks ja nähtavamaks. rahastusotsuseni mittejõudnud uurimistoetuse taotlejaid oma Tegevus rakendatakse ja ressursid kavandatud uurimustöö elluviimisel Eestis. planeeritakse ja täpsustatakse perioodi 2014- 2020 alameetme "Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine" eelarvest (teg 4.1.). Täpsemad oodatavad tulemused määratletakse toetuse andmise tingimustes. 1.5. Tugevdada Euroopa Liidu tõukefondide ja riigieelarvest ETAG jätkab ettevalmistustoetuse maksmist HTM ETAG TA asutused * * * 0 rahastatavate tegevuste abil Eesti teadusasutuste võimekust kvaliteetsete taotluste koostajatele. osaleda kvaliteedikonkurentsil põhinevates koostöövormides, sh Ettevalmistustoetus on planeeritud ETAG programmis Horisont 2020. tegevustoetuse koosseisus (teg 1.2.). Täiendavad ressursid planeeritakse perioodi 2014-2020 alameetme "Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine Mobilitas Pluss" eelarvest (teg 4.1.) Tegevuse tulemusena paraneb Eesti osalus Horisont2020 raamprogrammis. 1.6. Arendada karjäärimudelit, mis toetab koostööd ettevõtetega ja Alates 01.01.2015 rakendus HTM ETAG TA asutused * * * 0 enesetäiendamisvõimalusi, soodustab tööalast liikuvust, mh "Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ettevõtlussektoris, ja motiveerib noori valima teadlase või inseneri ning teadus- ja arendustegevuse korralduse ametit. Toetada akadeemiliste ametikohtade konkursside avatust seaduse muutmise seaduse eelnõu", et viia välisteadlastele. Jälgida ametikohtade täitmisel, toetuste akadeemiliste töötajate töölepingulised eraldamisel ja otsustuskogudes võrdsete võimaluste, sh soolise suhted kooskõlla EL direktiiviga. Jätkatakse tasakaalu tagamist. teaduse populariseerimist (teg. 1.10). Jätkatakse ettevõtete ja ülikoolide koostöös pakutava ettevõtlusdoktorantuuri toetamist (teg 2.2.). Rakendatakse printsiipi, et reeglina oleks akadeemiliste ametikohtade konkursid avatud välisteadlastele. Jälgitakse ja analüüsitakse soolist tasakaalu teaduses. 1.7. Tagada teadlaste ja inseneride järelkasv, sh pöörata senisest Toetatakse doktorikoolide tegevusi HTM Archimedes TA asutused HTM ELSF (2014-2020) * * * 0 Doktoriõppe põhirahastus korraldatakse HTM enam tähelepanu doktoriõppe süsteemsele arendamisele ja tagada alameetme "Institutsionaalne ETAG kõrghariduse eelarve (seos EÕS doktoriõppe konkurentsivõimeline rahastamine (sh arendusprogramm TA asutustele ja rakendusplaaniga) doktoranditoetused), jätkata doktoriõppe, nooremteaduri positsiooni kõrgkoolidele ASTRA" eelarvest (teg 1.1.). ja järeldoktorantuuri toetamist. Tegevuse tulemusena on kindlustatud Eesti teadlaste ja inseneride järelkasv. Täpsemad oodatavad tulemused kirjeldatakse toetuse andmise tingimustes. Alates 2015 tõsteti doktoranditoetust 10%. HTM doktorandid * * * 0 Doktoriõppe põhirahastus kajastub HTM Alates 01.09.2015 rakendusid kõrghariduse eelarves (esitatakse EÕS seadusemuudatused, mis kindlustavad rakendusplaani kaudu) doktorantidele kõik sotsiaalsed garantiid. Tegevuse tulemusena paranevad doktorantide sotisaalgarantiid ning tõuseb doktoriõppe atraktiivsus. See omakorda aitab kaasa doktoriõppe lõpetajate arvu tõstmisele. 1.8. Jätkata ministeeriumideüleses koostöös targa ja paindliku Rändepoliitika valdkonna õigusaktide analüüs SIM erinevad SIM * * * 0 Seosed „Lõimuv Eesti 2020“, „Regionaalarengu talendipoliitika, rändepoliitika ning uussisserändajate kohanemist ja vajadusel muudatuste väljatöötamine. osapooled strateegia 2014-2020“, „Eesti 2020“ ning toetava poliitika kujundamist, mis suurendab Eesti atraktiivsust Uussisserändajatele suunatud „Siseturvalisuse arengukavas 2015-2020“. teadus- ja õppetöö sihtriigina. kohanemisprogrammi elluviimine. Tõhusa talendipoliitika väljaarendamine ja MKM erinevad MKM * * * 0 Seosed „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014- rakendamine osapooled 2020“ (teg. 4.1.3.) 1.8. Jätkata ministeeriumideüleses koostöös targa ja paindliku talendipoliitika, rändepoliitika ning uussisserändajate kohanemist toetava poliitika kujundamist, mis suurendab Eesti atraktiivsust teadus- ja õppetöö sihtriigina. Jätkatakse teaduse ja kõrghariduse HTM ETAG, TA asutused HTM ELSF (2014-2020) * * * 0 Seosed "Elukestva õppe strateegiaga". Samuti on rahvusvahelist turundustegevust (vastavalt Archimedes seosed talendipoliitika tegevustega (Ettevõtluse "Research in Estonia" ja "Study in Estonia"). kasvustrateegia rakendusplaani tegevus 4.1.3). Rahastamine tagatakse tegevus 4.1. eelarvest. Tegevuse tulemusena on Eesti teadus ja kõrgharidus rahvusvaheliselt nähtavam ning välistudengite, -õppejõudude ja -teadlaste teadlikkus õppe- ja teadustöö võimalustest Eestis on tõusnud. 1.9. Suurendada teadlasmobiilsust, mh ettevõtetest, ja tagada Eesti Teadusagentuur rakendatab alameedet ETAG HTM, ETA TA asutused HTM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eestisse tulnud ja Eestis olevate tippteadlaste juhitavate "Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja uurimisrühmade terviklik rahastamine. Tugevdada uurija-professori järelkasvu toetamine Mobilitas Pluss" (teg institutsiooni mõju TAs. 4.1.). Jätkatakse uurija-professorite rahastamist ETA eelarve kaudu (teg 1.2.). Tegevuse tulemusena on suurenenud teadlasmobiilsus ning Eestis töötavate välisteadlaste arv ja osakaal on kasvanud. 1.10. Populariseerida ühiskonnas teadust ja teadusharidust. Teaduskeskus AHHAA tegevustoetus, riigi HTM ETAG, TA asutused, HTM RE 1 115 385 1 098 000 1 096 000 876 000 1 097 000 4 167 000 Seos EÕS tegevustega LTT hariduse sisulisel Tagada noortele adekvaatse karjääriinfo kättesaadavus teadlase ja teaduspreemiad, teaduse populariseerimise AHHAA kõrgkoolid, arendamisel. Seos noortevaldkonna inseneri karjäärivõimaluste kohta nii avalikus kui ettevõtlussektoris, projektikonkurss; Teadustööde riiklike üldhariduskooli arengukavaga huvihariduse arendamisel mh kaasates populariseerimistegevustesse senisest enam konkursside preemiad (üliõpilaste d, huviringid, ettevõtjaid kui potentsiaalseid tööandjaid. Toetada noorte teadustööde riikliku konkurss, õpilaste ettevõtted, huviringide sisulist arendamist loodus-, täppis- ja tehnikateaduste teadustööde riiklik konkurss, õpilasleiutajate õpilased, ning tehnoloogia (LTT) valdkonnas. Soodustada teadusasutuste, konkurss, kasvatusteaduslike tööde konkurss, teadlased, ettevõtete ja koolide koostööd teaduse populariseerimisel ning LTT teaduse populariseerimise auhind, üliõpilased jt õppematerjalide arendamisel. koostööpartnerite toetamine).Tegevuse tulemusena on teadusel ühiskonnas kõrge maine ning teadlase ja inseneri elukutse on muutunud populaarsemaks. Tõusnud on LTT valdkonna sisseastujate arv kõrgkoolides. Eesti Teadusagentuur rakendab alameedet ETAG HTM, TA asutused, HTM ELSF (2014-2020) 855 615 855 000 856 000 855 000 0 Seos Infoühiskonna arengukavaga tegevustega "Teaduse populariseerimine TeaMe+" Archimedes kõrgkoolid, IKT erialade populariseerimisel (telesaated, õppematerjalid, kampaaniad üldhariduskooli jpm). Korraldatakse avatud taotlusvoor d, huviringid, "Teeme+", kus toetatakse süsteemseid ettevõtted, teadust populariseerivaid üritustesarju ja õpilased, tegevusi ning ettevõtete kaasamist teaduse ja teadlased, LTT populariseerimisse üliõpilased jt 1.11. Toetada järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste Jätkub teaduskollektsioonide toetamine. HTM TA asutused HTM RE 798 000 798 000 798 000 798 000 798 000 3 192 000 Seos kultuuripoliitika 2020 eesmärkidega andmearhiivide ning teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, Tulemusena on teaduskogude toimimine kultuuripärandi säilitamisel digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist. kindlustatud nii kogumise, säilitamise ja kättesaadavuse seisukohalt. 1.12. Tagada süsteemne taristu, sh digitaalse taristu arendamine. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri HTM ETAG TA asutused HTM ELSF (2014-2020) 5 340 777 5 341 000 5 341 000 5 341 000 4 938 000 20 961 000 Planeerida riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid toetamine teekaardi alusel, sh osalemine korrapäraselt uuendatava tegevuskava alusel, arvestades ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teaduse rahvusvaheliste taristutega liitumisel seatud kvaliteeditingimusi. infrastruktuurides. Tegevuse tulemusena on Eesti kasutajatele tagatud ajakohastatud taristu ning juurdepääs rahvusvahelistele tipptasemel teadustaristutele vastavalt taristu kasutamise tingimustele. SA HITSA tegevustoetus; EENETi HTM HITSA TA asutused, HTM RE 1 290 245 1 290 000 1 290 000 1 290 000 1 290 000 5 160 000 2015 oli kõrghariduse eelarves, alates 2016 TjaA haridusteenuste tagamine kõrgkoolid eelarves. 2. meede. TA ühiskondliku ja majandusliku kasu 26 130 502 21 383 646 19 800 737 16 231 463 15 941 000 73 356 846 suurendamine Indikaator/Tulemus Algtase (aasta) TAI ja OP: Erasektori finantseeritud avaliku 3% (2012) 6% 6% 7% (2020) 7% (2020) sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal TAI: Sotsiaalmajanduslikele rakendustele (v.a ~30% (2011) 38% 39% 40% (2020) 40% (2020) akadeemilised uuringud) suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest 2.1. Tagada eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku Riiklike programmide "Eesti keel ja HTM TA asutused HTM RE 1 306 533 1 365 000 1 365 000 1 365 000 1 365 000 5 460 000 tasemega uuringute toetamine ning keeletehnoloogiliste kultuurimälu II 2014-2018" ning "Eesti lahenduste arendamine ning soodustada nende võimalikult keeletehnoloogia (2011-2017)" elluviimine. laialdast rakendamist. Tegevuse tulemusena on tagatud eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge tasemega uuringute toetamine ja keeletehnoloogia lahenduste arendamine. 2.2. Soodustada teadlaste liikumist akadeemilise, avaliku ja Jätkatakse ülikoolide ja ettevõtete koostöös HTM Archimedes TA asutused, HTM ELSF (2014-2020) * * * 0 erasektori vahel. Väärtustada teadlaskarjääri puhul teistes pakutava doktorantuuri toetamist. Perioodi ETAG ettevõtted, sektorites töötatud aega ja seal saavutatud tulemusi, samuti 2014-2020 vahendid on planeeritud doktorandid koostööd ettevõtetega. Jätkata ülikoolide ja ettevõtete koostöös alameetmes "Kõrghariduse pakutava doktorantuuri toetamist. erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades" (tegevus 3.2.). Ettevõtlusdoktorantuuri toetamise tulemusena paraneb doktoriõppe kvaliteet ning kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamine lähtuvalt ettevõtete vajadustest. 2.3. Toetada teadustaristu ühiskasutust ettevõtete ja Läbi tuumiktaristu toetusmeetme toetatakse ETAG HTM TA asutused, HTM RE 523 717 704 000 704 000 704 000 704 000 2 816 000 teadusasutuste seas ning töötada välja taristu ühiskasutamise riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride ettevõtted, reeglistik. ühiskasutust ning avamist välistele välispartnerid kasutajatele (sh ettevõtjatele ja välispartneritele). 2.4. Vaadata üle kommertsialiseerimisega seotud Alameetmest "Institutsionaalne HTM MKM TA asutused * * * 0 motivatsioonisüsteem ülikoolides, sidudes selle ülikoolide arendusprogramm TA asutustele ja põhieesmärkide ja -rahastusega. Suurendada kõrgkoolidele" (teg 1.1.) toetatakse ülikoolide, kommertsialiseerimise professionaalsust ja mõju ning tugevdada TA asutuste ja rakenduskõrgkoolide teenuste sidet innovatsioonisüsteemi teiste osalistega – investorite, väljaarendamist ettevõtluskoostöö inkubaatorite, teadusparkide jt-ga. Jätkata teadmussiirdealase laiendamiseks (teadustaristu avamine pädevuse arendamist, sh ekspertide koolitust ja sissetoomist, ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse teadmussiirde korralduse ja kvaliteedi arendamist ning kasvatamine jm).Jätkatakse patentide ja rahvusvahelise kontaktvõrgustiku laiendamist. Edendada patenditaotluste ning TA lepingulise tulu intellektuaalse omandi alase teadlikkuse süvendamist nii teadlaste, arvestamist TA asutuste baasfinantseerimise üliõpilaste kui ka ülikooli mitteakadeemilise personali hulgas. alusena. Tegevuse tulemusena on intellektuaalomandi kommertsialiseerimise süsteem ülikoolidele motiveeriv. 2.5. Toetada ettevõtlusõppe arendamist ja uusi ettevõtluskogemuse Rakendatakse ESF meede "Ettevõtlikkuse ja HTM MKM Kõrgkoolid HTM ELSF (2014-2020) * * * 0 Seos EÕS ja Ettevõtluse kasvustrateegiaga omandamise vorme, kaasates senisest enam ettevõtjaid lektoritena, ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil praktika pakkujatena jmt. haridustasemetel" ja "Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses". Jätkatakse ettevõtlusõppe arendamist ülikoolide tulemuslepingute raames.Täpsemad oodatavad tulemused määratletakse toetuse andmise tingimustes. 2.6. Parandada kapitali kättesaadavust ülikoolist väljakasvavatele Käivitatakse programm Start-up Eesti 2.0, MKM Kredex, EAF ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse alustavatele ettevõtetele. mille raames kutsutakse ellu inimeste ja Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis idufirmade arendamiseks koolitus- ja arenguprogramme ning käivitatakse Eesti turul uue põlvkonna inkubaatorid. Täpsemad oodatavad tulemused määratletakse toetuse andmise tingimustes. 2.7. Toetada ettevõtteid suure lisandväärtusega toodete ja teenuste Käivitatakse täismahus ettevõtja MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse arendamisel koostöös ülikoolidega ja TA asutustega, sh pöörata ka arenguprogrammi (sh teenuse- ja Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis traditsioonilistes majandussektorites jätkuvalt tähelepanu tootearenduse läbiviimine), mis on ettevõtte lisandväärtuse suurendamisele TA kaudu ja kasvatada ettevõtete kompleksne tugimeede, kus esmalt strateegilist arendusvõimekust. teostatakse ettevõtte diagnostika, seejärel otsustatakse milliseid toetusi firma vajab. Ühe taotlusega saab toetust küsida erinevatele tegevustele, ka tootearendus. Täpsemad oodatavad tulemused määratletakse toetuse andmise tingimustes. Osaku tüüpi toetustegevus esimeseks MKM EAS ettevõtted, TA MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse kokkupuuteks ülikooli või asutused Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis teadusasutusega.Täpsemad oodatavad tulemused määratletakse toetuse andmise tingimustes. Ettevõtjate gruppidele suunatud MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse arendustegevuse alased koolitused ja Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis üritused (nt tooearenduse meistriklassid, "Liftiga tulevikku"). Täpsemad oodatavad tulemused määratletakse toetuse andmise tingimustes. Käivitatakse innovatsioonilaenu väljastamise MKM KredEx ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse meede. Täpsemad oodatavad tulemused Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis määratletakse toetuse andmise tingimustes. 2.8. Tugevdada teadusasutuste ja ettevõtete parema kooskõla Toimuvad regulaarsed kohtumised EAS ja ETAG ettevõtted, TA 0 saavutamiseks Eesti Teadusagentuuri ja Ettevõtluse Arendamise ETAG juhtkondade ja töötajate vahel, et EAS asutused Sihtasutuse koostööd ja saavutada üksteisega kokkusobiv ja tagada toetusmeetmete koostoime. üksteist vastastikku täiendav TA toetuste, sh mestitud uurimistoetuste süsteem. 2.9. Soodustada erasektori raha suuremat kaasamist ülikoolide Väärtuspakkumiste väljatöötamine MKM EAS välisinvestorid, MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse rahastamisse. Soodustada suurema lisandväärtusega ja TAI kasvualade raames ning „tarkade ettevõtted, TA Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis võimekusel põhinevate välisinvesteeringute riikitoomist töökohtadega“ välisinvesteeringute laekumise asutused, (arenduskeskused, olemasolevate investeeringute laiendamine toetamiseks mõeldud meetmed. Näiteks kõrgkoolid arendustegevusele, idufirmad), pakkudes välisinvestoritele TA rakendatakse "Tehnoloogiaarenduskeskuste osakuid ja kasutades tehnoloogia arenduskeskuste potentsiaali. toetusmeede", mille raames toetatakse eraõiguslikke (AS-id) tehnoloogia- ja tootearenduseteaduskeskuseid, mis seovad omavahel tippteadlased ja ettevõtted. Jätkatakse innovatsiooniosaku meetmega, mille abil saab VKE koostöös kõrgkooli, katselabori, intellektuaalomandi eksperti või disaineriga uurida innovaatilisi lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogiate kohta, teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides. Samuti tegeletakse EAS-i rahvusvahelistumise divisioni poolt pakutud investorteeninduse raames potentsiaalsete ja olemasolevate välisinvestorite teenindusega sihtriikides. Tugipakettide (sh finantsiline) väljatöötamine MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse suurettevõtete juhtiv- ja arendustöötajate Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis liikumisele, koolitusele Investeeringute sidumine kohalike ettevõtete, MKM EAS ettevõtted, TA MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse tarneahelate ja võrgustikega (ülikoolid, TAK- asutused, Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis id ning klastrid) kõrgkoolid, klastrid 2.10. Jätkata kesksete teaduse infosüsteemide ja -teenuste Jätkatakse Eesti Teadusinfosüsteemi HTM ETAG TA asutused, * * * 0 arendamist eesmärgiga muuta need väliskasutajatele (sh arendamist.Vahendid planeeritakse HTM riigiasutused, riigiasutustele ja ettevõtjatele) mugavaks ja võimaldada kiiret eelarvest ning erinevatest ettevõtted ligipääsu uuringute teemade, teostajate ja tulemusteni. toetusprogrammidest, mille menetlemist korraldatakse ETIS-e kaudu. Uue perioodi investeeringud planeeritakse alameetme "Riigiasutuste TA alase võimekuse tõstmine" kaudu (teg 2.12). Tegevuse tulemusena on Eesti Teadusinfosüsteem kasutajasõbralik, avatud ja funktsionaalne andmebaas teadusinfo haldamiseks ja levitamiseks. 2.11. Soodustada avatud juurdepääsu (ingl open access ) avaliku Teaduse põhiliste rahastusinstrumentide HTM ELNET TA asutused, HTM RE 5 187 524 5 238 000 5 238 000 5 238 000 5 238 000 20 952 000 rahastuse eest saadud uurimistöö tulemustele ja teadusandmetele. (IUT,PUT) tingimustes on sätestatud kõrgkoolid, Toetada teadusasutuste ja teadusraamatukogude andmekogude teadusinfo avatud juurdepääsu raamatukogud täiendamist ning tagada juurdepääs olulisematele põhimõtted.Toetatakse teadusandmebaasidele. teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloog ESTER arendamist ja käigushoidmist. Tegevuse tulemusena on uusim teadusinfo ning teadustöö tulemused kasutajatele lihtsasti kättesaadav ja leitav. 2.12. Võtta meetmed ministeeriumide TA alase vastutuse ja HTM. Käivitatakse alameede "Valdkondliku HTM ministeeriumi ministeeriumid, HTM ELSF (2014-2020) 4 893 495 4 894 000 4 894 000 4 894 000 4 894 000 19 576 000 Seos valdkondlike arengukavadega, kus on ette võimekuse suurendamiseks. Luua ministeeriumidevahelised teadus-ja arendustegevuse tugevdamine" d, ETAG TA asutused nähtud TA tegevuste toetamine koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja (RITA), samuti toetatakse valdkondlike paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, ministeeriumite teadusprogrammide et põhivastutus sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel rahastatava TA käivitamist (vastavalt rakendusplaani tekstis eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. sätestatud põhimõtetele). Oodatavad tulemused on kirjeldatud meetme dokumentides. SIM. Siseministeeriumi rakendusuuringute ja SIM erinevad SIM RE 191 039 120 000 120 000 120 000 120 000 Summa kajastub Siseministeeriumi eelarves. ekspertarvamuste tsentraalselt koordineeritud osapooled Täpne summa kinnitatakse igal aastal rahastamine, et suurendada poliitika Siseministeeriumi eelarve koostamisel.Kulud on kujundamise, strateegilise planeerimise ja planeeritud "Siseturvalisuse arengukava 2015- juhtimiskvaliteedi tõusu ministeeriumis. 2020" ja "Elukestva õppe strateegia" rakendusplaanides. SIM. Sisekaitseakadeemia teadus- ja SKA erinevad SIM RE ja välisabi 1 318 943 1 019 715 1 019 715 2 039 430 Seosed Elukestva õppe strateegiaga 2014-2020 arendustegevus, mis panustab osapooled siseturvalisuse valdkonna vastutuse ja võimekuse suurendamisele kolmes valitsemisalas: Siseministeerium, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium. KAM. Eesti sõjalise võimearenduse KAM Kaitsevägi Kaitsevägi KAM RE (maksutuludest rahastatud) 642 718 559 000 559 000 1 118 000 Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja toetamine võimelünkade kindlaksmääramise arenduspoliitika 2014-2022 ja lahenduste pakkumise kaudu. Tuvastatud võimelünkade likvideerimiseks mõeldud teadus- ja arendusprojektide läbiviimine KAM. Eesti sõjalise võimearenduse KAM Kaitsevägi, Kaitsevägi, KAM RE (maksutuludest rahastatud) 926 089 490 424 399 972 890 396 Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja seisukohalt oluliste üld- ja erikompetentside Rahvusvahel Rahvusvahelin arenduspoliitika 2014-2023 arendamine, toetamaks sõjalise riigikaitse ine e strateegiate ja arengukavade koostamist. Kaitseuuring Kaitseuuringut Sidususe suurendamine ja koostöö ute Keskus e Keskus tõhustamine üldkompetentside arendamise eest vastutajate ja avalik-õiguslike ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning kaitsetööstusettevõtete vahel KAM. Eesti kaitsetööstuse kõrge KAM Kaitsevägi, KAM RE (maksutuludest rahastatud) 725 000 725 000 725 000 1 450 000 Eesti kaitsetööstuspoliitika 2013-2022; ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja ettevõtted Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste arenduspoliitika 2014-2024 arendamise toetamine. Eesti kaitse- ja julgeolekualase innovatsioonibaasi konkurentsivõimelisuse tõstmiseks vajalike innovaatiliste koostööprojektide kaasrahastamine, mis on suunatud kõrge ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste väljaarendamisele SOM rakendusuuringute ja ekspertarvamuste SOM erinevad SOM (SOM tegevused ja neile vastavad * * * 0 Seos Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 rahastamine, et suurendada poliitika osapooled summad on juba planeeritud valdkondlike (RTA), Laste ja perede arengukava 2012-2020 kujundamise, strateegilise planeerimise ja arengukavade kaudu (Rahvastiku tervise (LPA) ja Aktiivsena vananemise arengukavaga juhtimiskvaliteedi tõusu ministeeriumis ning arengukava 2009-2020, Laste ja perede 2013-2020 (AVA) teadusuuringute kaasrahastamine. SOM arengukava 2012-2020, teadus- ja arendusprojektid. SOM registrid ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala andmekogud. arengukavas). KKM: Süsinikuringe seire arendamine, KKM erinevad KKM Norra abi 0 0 0 0 0 KKM arengukava Kliimamuutuste leevendamise ja muutustega osapooled kohanemise tegevuste parem kavandamine). KKM erinevad KKM ELSF (2014-2020) 500 000 500 000 500 000 0 0 1 000 000 KKM arengukava Norra abi projektid „Mere ja siseveekogude osapooled ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine; Projekt "Mudelite süsteemi ning töövahendi loomine mere ja maismaa pinnavete integreeritud haldamiseks" KKM rakendusuuringud (mitterutiinsed, uued KKM erinevad RE 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000 1 200 000 KKM arengukava rakendusuuringud) osapooled KKM rakendusuuringud KKM erinevad KIK 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 4 000 000 KKM arengukava osapooled KKM alusuuringud ja analüüsid, sh seire KKM erinevad RE 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000 1 200 000 KKM arengukava (ekspertarvamused, õigusanalüüsid, osapooled seireandmete kogumine jm alusuuringud, sh riiklik keskkonnaseire; välja on jäetud nt laborite akrediteerimine ja referentskatsete tegemine, kalibreerimine) KKM: alusuuringud ja analüüsid, sh seire ja KKM erinevad KIK 750 000 750 000 750 000 750 000 750 000 3 000 000 KKM arengukava regulaarsed rakendusuuringud (nt osapooled kütuseproovide võtmine, korduvad kalavarude uuringud, välisõhu aruannete koostamine jm) KKM: RMK metsandusuuringute programm RMK KKM erinevad RMK Metsanduse arengukava osapooled KKM: KAURI seirealased uuringud: KKM KAUR erinevad RE 250 000 250 000 250 000 250 000 250 000 1 000 000 KKM arengukava keskkonna, sh eluslooduse seire, osapooled meteoroloogia seirevõrk, hüdromeetria seirevõrk KKM: KAUR seirealased uuringud. KKM KAUR erinevad KIK 200 000 200 000 200 000 200 000 200 000 800 000 KKM arengukava osapooled KKM: Keskkonnaameti inventuurid, KKM KKA erinevad tõukefondid 260 000 260 000 260 000 260 000 260 000 1 040 000 KKM arengukava kaitsekorralduskavad ja liigi tegevuskavad osapooled KKM: Keskkonnaameti erinevad uuringud KKM KKA erinevad KIK 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 KKM arengukava osapooled KKM: Keskkonnaamaeti uuringud KKM KKA erinevad RE 200 000 200 000 200 000 200 000 200 000 800 000 KKM arengukava (alusuuringud ja analüüsid) osapooled MEM: Maaeluministeeriumi valitsemisala TA. MEM TA asutused MEM 6 295 444 2 148 507 636 050 190 463 2 975 020 Eesti Maaelu arengukava (MAK), EMKF, Programm „Põllumajanduslikud Põllumajandus-, toidu- ja kalandusteaduse ning rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel teadmussiirde arengukava aastateks 2014-2020 2015- 2021“. Kasvu planeeritud programmis „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2014-2020“ vähemalt 50 000 eurot aastas. TAI-ga seotud tegevusi rahastatakse ka MAK ja EMKF meetmetest KUM : Integratsiooni ja lõimumisealased KUM erinevad 20 000 100 000 120 000 KuM eelarve uuringud osapooled RM: Rahandusministeeriumi tellitavad RM erinevad RM 260 000 260 000 260 000 260 000 260 000 1 040 000 uuringud ja analüüsid osapooled 2.13. Luua tingimused teaduskraadi väärtustamiseks ühiskonnas, Tegevuspõhimõte. Avalikus sektoris ministeeri erinevad - - - 0 sh eelistada avalikus sektoris juhtivate ametikohtade täitmisel ametikohtade täitmisel tuginetakse avaliku umid osapooled teaduskraadiga isikuid. teenistuse seaduses sätestatud tingimustele. Valdkondliku TA tegevuse tugevdamiseks toetatakse ministeeriumites teadusnõunike ametikohtade loomist (teg 2.12). Jätkatakse teaduse populariseerimist (teg 1.10). 3. meede. Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast 14 449 888 17 450 000 17 450 000 17 003 000 12 614 000 64 517 000 spetsialiseerumisest Indikaator/Tulemus Algtase (aasta) TAI: Kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste 14,1% (2012) 14,7% 14,8% 15% (2020) 15% (2020) osakaal ekspordis, % TAI: Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite 6,7% (2012) 8,5% 8,8% 9% (2020) 9% (2020) hõive osakaal koguhõives, % 3.1. Luua nutika spetsialiseerumise toetamiseks riiklikud HTM: Rakendatakse alameede "Nutika HTM ETAG, MKM, ettevõtted, TA HTM ELSF (2014-2020) 6 613 654 6 614 000 6 614 000 6 614 000 6 614 000 26 456 000 programmid, mis sisaldavad vajalikke meetmeid kasvuvaldkondade spetsialiseerumise kasvuvaldkondade EAS asutused, tugevdamiseks, ja määrata vastutav organisatsioon. rakendusuuringute toetamine". Oodatavad kõrgkoolid tulemused on kirjeldatud toetuse andmise tingimustes. IKT teadus ja arendustegevuse toetamine HTM HITSA ülikoolid 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 12 000 000 Ressursside väärindamisega seotud HTM * ülikoolid 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 12 000 000 valdkondade teadus- ja arendustegevuse toetamine MKM: Käivitatakse Start-up Eesti 2.0 MKM EAF ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse pilootprojekt, mille osaks on Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis arenguprogrammid (tudengikiirendid ja Founders Institute), uue põlvkonna inkubaatorid ja äriinglite ning riskikapitalistide võrgustiku arendamine 3.2. Toetada kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järel- ja Rakendatakse alameede "Kõrghariduse HTM Archimedes üliõpilased, HTM ELSF (2014-2020) 4 836 234 4 836 000 4 836 000 4 389 000 0 14 061 000 juurdekasvu; tagada avaliku sektori teadusasutuste erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kõrgkoolid uurimisvõimekuse kasv ja taristu ettevõtluskoostöö arendamiseks. kasvuvaldkondades". TA asutuste uurimisvõimekuse kasvu ja taristu avamist ettevõtluskoostöö arendamiseks toetatakse alameetmest "Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolidele". Oodatavad tulemused on kirjeldatud toetuse andmise tingimustes. 3.3. Arendada kasvuvaldkondades ettevõtete ja TA asutuste Koostöövõrgustike programmi väljatöötamine MKM EAS ettevõtted, TA MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse koostöövõrgustike tegevust (sh tehnoloogia arenduskeskused ja ja rakendamine asutused Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis klastrid). 3.4. Pidada silmas ja tõsta esile kasvuvaldkondi TAI ja teiste Arvestatakse üliõpilaste erialastipendiumite HTM Archimedes üliõpilased, * * * 0 avalikus sektoris elluviidavate poliitikameetmete juures, sh rakendamisel (kulud kajastatud eespool kõrgkoolid üliõpilaste erialastipendiumite rakendamisel, teadusasutuste tegevuse 3.2. juures). Tegevuse tulemusena eesmärkide väljatöötamisel, teadusparkide tegevuse jm on üliõpilased motiveeritud valima riigile ja kavandamisel ja elluviimisel. ettevõtlusele olulisi erialasid. Piirkondlike kompetentsikeskuste arengu RM EAS ettevõtted, ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse toetamine seotult piirkondlike kohalikud Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis ettevõtlusvõrgustike ja tööjõu arendamisega omavalitsused, kõrgkoolid, TA asutused 3.5. Suurendada ettevõtete võimekust info- ja IKT kasutuselevõtu soodustamine toimub läbi MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse kommunikatsioonitehnoloogia ning teiste tehnoloogiliste arenduste koostöövõrgustike ja ettevõtja Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis kasutuselevõtu kaudu. Toetada ettevõtetes disaini strateegilist arenguprogrammi. Disaini strateegiline kasutamist toodete ja teenuste lisandväärtuse suurendamiseks ning kasutmine on võimalik läbi ettevõtja rahvusvahelise nähtavuse saavutamiseks. arenguprogrammi ja innovatsiooniosaku. Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega KUM MKM ettevõtted KUM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse (väikeporjektid ja suurprojektid) Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis 3.6. Suurendada nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade Nõudluspoole poliitika MKM EAS ettevõtted, MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse raames avaliku sektori rolli ettevõtetepoolsete uuenduste sekkumismehhanismide rakendamine riigiasutused, Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis eestvedajana, s.o TA ja innovatsiooni tellijana ja algatajana. TA asutused Uuenduste hulka kuuluvad muu hulgas innovaatilised hanked, ettevõtete arendustegevus avaliku sektori eestvedamisel, avalike teenuste disain, avaliku ja erasektori partnerlus, demoprojektid ning kõigeks selleks vajalik taristu ja infotehnoloogilised lahendused. 4. meede. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine 10 740 860 11 049 937 11 235 000 11 159 000 9 744 000 43 187 937 rahvusvahelises TAI alases koostöös Indikaator/Tulemus Algtase (aasta) TAI ja OP: Eesti edukus ELi teadus- ja 87% (2013) 97% 99% 100% (2020) 100% (2020) arendustegevuse raamprogrammis Horisont 2020: võidetud lepingute maht elaniku kohta, % ELi keskmisest, kusjuures EL = 100 TAI: Rahvusvaheliselt koordineeritud 1,31% (2010) 2,8% 2,9% 3% (2020) 3% (2020) uurimistöö osakaal riigi rahastatud TA-s 4.1. Tagada ministeeriumideüleses koostöös Eesti osalemine HTM: Rakendatakse alameede "Teaduse ja HTM ETAG, TA asutused HTM ELSF (2014-2020) 10 008 089 10 007 000 10 007 000 10 007 000 8 862 000 38 883 000 Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse kõrghariduse rahvusvahelistumine, Archimedes ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja mobiilsuse ja järelkasvu toetamine", sh Põhjala ühisruumi algatustes), koordineerida ministeeriumide vahel programmid "DoRa Pluss" ja "Mobilitas Eesti osalemist liikmesriikide sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel Pluss". Oodatavad tulemused kirjeldatakse elluviidavates teadusprogrammides. toetuse andmise tingimustes. MEM. Maaeluministeerium on liitunud MEM TA asutused MEM (MEM kavandab ERA-Net’ide 336 843 369 937 413 000 270 000 1 052 937 Põllumajandus-, toidu- ja kalandusteaduse ning teadusvõrgustikega Core Organic, C-IPM raames läbiviidavaid projekte rahastada teadmussiirde arengukava aastateks 2014-2020 ERA-Net, FACCE JPI ERA-Net Plus Climate 100 000 euro ulatuses ERA-Net’i kohta 3- Smart Agriculture, FACCE ERA-Net aastase perioodi jooksul). SURPLUS, FACCE JPI MACSUR, ERA-Net SusAN, ERA-NET COFUND SUSFOOD, ERA-NET COFASP, ning koostöövõrgustik EUPHRESCO. Lisaks osaleb MEM BONUSes. KAM: Rahvusvahelise koostöö edendamine, KAM Kaitsevägi, Kaitsevägi, KAM RE (maksutuludest rahastatud) 0 Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja toomaks lisandväärtust kohalikku Rahvusvahel Rahvusvahelin arenduspoliitika 2014-2024 kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ine e ning osalemaks kollektiivse kaitsevõime Kaitseuuring Kaitseuuringut tugevdamises. Eesti sõjalise võimearenduse ute Keskus e Keskus seisukohalt oluliste erikompetentsidega seotud rahvusvaheliste kaitseotstarbeliste teadus- ja arendusprojektide kaasrahastamine, millega panustatakse vastastikku kasulikult NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni, Euroopa Kaitseagentuuri ning Balti ja Põhjala riikide kaitsealaste teadusuuringute ja arendustegevuste läbiviimisesse SOM rahvusvahelised liikmemaksud SOM erinevad SOM (SOM tegevused ja neile vastavad * * 0 Seos Laste ja perede arengukavaga 2012-2020 osapooled summad on juba planeeritud valdkondlike arengukavade kaudu (Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, Laste ja perede arengukava 2012-2020, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukavas). KKM: Osalemine JPIde Ookeani, Kliima ja KKM ETAG erinevad KIK Keskkonnaministeeriumi arengukava Vesi töös (avatud taotlusvoorides osalemine), osapooled tulevikus võimalusel ka muudes TA initsiatiivides (KIC, JTI jt). 2015 JPI Water ERANET osalus (käivitub kas 2015 või 2016); 2016 JPI Water ja/või JPI Oceans ERANETide osalus. 4.2. Tagada Eesti teadusasutuste ja ettevõtjate juurdepääs Osalemine ESFRI teekaardi jt HTM ETAG TA asutused * * * 0 rahvusvahelisele teadustaristule; osaleda teadustöö rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaudu Eestile olulisemate teadustaristute rajamisel. toetamise alameetme kaudu (kulud planeeritud tegevuses 1.12). Tegevuse tulemusena on Eesti kasutajatele tagatud ajakohastatud taristu ning juurdepääs rahvusvahelistele tipptasemel teadustaristutele vastavalt taristu kasutamise tingimustele. 4.3. Tagada Eesti teadus- ja arendustegevuse programmide avatus Analüüsitakse vastavaid võimalusi. Ressursid ETAG erinevad * * * 0 rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel. planeeritakse vastava programmi osapooled vahenditest, kui otsustatakse vastastikku avada. 4.4. Arendada koostöövõimalusi kolmandate riikide teadlaste ja Analüüsitakse vastavaid võimalusi. ETAG HTM erinevad * * * 0 teadusasutustega. Eelistatakse koostööplatvorme, mis on sisse osapooled seatud EL tasandil kolmandate riikidega teaduskoostöö toetamiseks. 4.5. Hoogustada Eesti teaduse ja teadlaste saavutuste ning Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist ETAG TA asutused * * * 0 ettevõtete uuendustegevuse rahvusvahelist tutvustamist. tutvustamist "Teaduse rahvusvahelistumise" programmi ning uuel perioodil alameetme "Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine" kaudu (teg 4.1.). Jätkatakse "Research in Estonia" turundustegevusi. Oodatavad tulemused kirjeldatause toetuse andmise tingimustes. Eesti kuvandi arendamiseks korraldame MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse sihtturgudel investorseminare, töötame Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis mainekujundusega, arendame demokeskust 4.6. Luua Eesti ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele Eesti Vabariigi ja CERN-i koostöölepingu HTM KBFI, ETA TA asutused HTM RE 395 928 673 000 815 000 882 000 882 000 3 252 000 võimalusi saada kõrgtehnoloogilisi tellimusi rahvusvahelistes toetamine; rahvusvaheliste organisatsioonide teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute liikmemaksud (ITER, Euroopa Organisatsioonis, Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses Molekulaarbioloogia Konverentsi (EMBC) European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise liikmemaks ning Eesti Teaduste Akadeemia katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis jm) osalemise kaudu makstavad rahvusvaheliste kaudu. teadusorganisatsioonide liikmemaksud). Oodatava tulemusena on Eesti aktiivne ja nähtav partner rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides ja -võrgustikes. Eesti liikmelisus Euroopa Kosmoseagentuuris MKM EAS ettevõtted, TA MKM RE * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse asutused Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis Lühendid ja selgitused: Rahastusallikad: HTM - Haridus- ja Teadusministeerium ELSF (2014-2020) - EL struktuurifondid 2014-2020 MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RE - riigieelarveline (maksutuludest rahastatud) HTM ELSF (2014-2020) 62 371 163 62 363 000 62 364 000 61 916 000 51 089 000 SIM - Siseministeerium Norra abi - Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetused HTM RE ja muud kokku 88 529 332 106 835 000 104 006 000 103 824 000 104 045 000 SOM - Sotsiaalministeerium * rahastus tagatakse teiste tegevuste eelarve kaudu HTM KOKKU 150 900 495 169 198 000 166 370 000 165 740 000 155 134 000 KAM - Kaitseministeerium - mitterahaline tegevus KKM - Keskkonnaministeerium - mitterahaline tegevus HTM KOKKU 150 900 495 169 198 000 166 370 000 165 740 000 155 134 000 MEM - Maaeluministeerium KUM - Kultuuriministeerium VM - Välisministeerium HTM RES 2019-2022 kinnitatud 150 900 495 151 861 000 154 295 000 153 653 000 143 047 000 ETAG - Sihtasutus Eesti Teadusagentuur EAS - Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Kokku 150 900 495 151 861 000 154 295 000 153 653 000 143 047 000 ETA - Eesti Teaduste Akadeemia ELNET - MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium KBFI - Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Archimedes - Sihtasutus Archimedes SKA - Sisekaitseakadeemia KredEx - Sihtasutus KredEx KIK - Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus KAUR - Keskkonnaagentuur EAF - Eesti Arengufond AHHAA - Sihtasutus Teaduskeskus AHHAA RMK - Riigimetsa Majandamise Keskus KKA - Keskkonnaamet EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0595 - Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 "Teadmistepõhine Eesti" rakendusplaan aastateks 2018-2020 heakskiitmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81b08844-fdba-4d42-b3ce- 623a1196bc6e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81b08844-fdba-4d42-b3ce- 623a1196bc6e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel