Ministeeriumid
Riigikantselei 6.06.2018 nr 8-1/18/2791
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti teadus- ja arendustegevuse
ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia)
rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine“ eelnõu.
Palume rakendusplaani tabelites vaadata üle oma ministeeriumi valitsemisala tegevused ning
esitada oma täiendused kooskõlastuse käigus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Korralduse eelnõu.pdf;
2. TAI rakendusplaan_2018_2020_tekst.pdf;
3. Rakendusplaan_tabel_2019_2020_koond.pdf;
4. Rakendusplaan_tabel_2019_2020_tegevused.pdf
5. Seletuskiri.pdf.
Martin Eessalu
735 4061
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
06.06.2018
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn, Toompea 2018 nr
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020
„Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005.
a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise,
elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“:
1. Kiita heaks “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020
„Teadmistepõhine Eesti”” rakendusplaan aastateks 2018–2020.
2. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokumendid ministeeriumi
kodulehel.
Jüri Ratas
peaminister Heiki Loot
riigisekretär
Rakendusplaan Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” eesmärkide täitmiseks
aastatel 2018–2020
Kiidetud heaks
Vabariigi Valitsuse
…..2018.a korraldusega
nr ….
1. Sissejuhatus
Käesolev Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegia 2014–2020
„Teadmistepõhine Eesti”1 rakendusplaan (edaspidi rakendusplaan) on koostatud vastavalt Vabariigi
Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusele nr. 302 („Strateegiliste arengukavade liigid ning nende
koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord”), mis näeb ette, et valdkonna
arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mille vastutav minister esitab Vabariigi Valitsusele
hiljemalt kolme kuu jooksul valdkonna arengukava kinnitamisest arvates. Rakendusplaan aastateks
2014–2017 kiideti heaks 03.09.2014 valitsuse korraldusega nr 377. Käesolev rakendusplaan on
järjekorras kolmas TAI strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” (TE III) sõnastatud
eesmärkide, meetmete ja tegevuste rakendusplaan ning puudutab tegevusi aastatel 2018–2020.
Aastatel 2014 ja 2015 on kinnitatud rakendusplaani lisad nr 1 (Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi
objektide loetelu) ja lisa nr 2 (Eesti osaluse strateegiline raamistik Euroopa Liidu teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes). Rakendusplaani lisana aastal 2016. kinnitati
Eesti kosmosevaldkonna tegevuskava 2016–2020.
Strateegia eesmärgid
TAI strateegia käsitleb Eesti ees seisvaid väljakutseid TAI korraldusele, ettevõtlusele ja majanduse
konkurentsivõimele, avalikule sektorile ning TAI poliitika kujundamisele. Strateegia on suunatud
ühiskonna jätkusuutliku arengu toetamisele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu.
See aitab kaasa Eesti pikaajaliste arengustrateegiate eesmärkide saavutamisele.
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused
tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.
TAI strateegia alaeesmärkideks on:
1. Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine. See on rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline ja nähtav ning katab põhilisi kõrgharidus- ja kultuurivaldkondi.
Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt. Taristu on nüüdisaegne. Teadlaste ja innovaatorite
järelkasv on kindlustatud. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning teadlaskarjäär
on populaarne.
2. Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. See lähtub
ühiskonna ja majanduse vajadustest ning tähtsustab rakendusi. Teadusasutused on motiveeritud
tegema rakendusuuringuid ning tulemuslikku koostööd ettevõtjate ja valitsusasutustega. Riik
on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark tellija. Sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel
tehtavate uuringute korraldus on tõhus.
3. TA muudab majandusstruktuuri teadmusmahukamaks. Nutika spetsialiseerumise
meetodil valitud ja juhitud TAI investeeringud soodustavad kasvuvaldkondade arengut
1
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ heakskiitmine –
Riigi Teataja III, 29.01.2014, 2.
1
ennaktempos. Teadmusmahuka ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisandväärtus
kasvavad märgatavalt.
4. Eesti on rahvusvahelises TAI koostöös aktiivne ja nähtav. Riikideülene koostöö aitab
lahendada Eesti ja maailma ees seisvaid ülesandeid. Eesti osaleb partnerina Euroopa
teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises), Euroopa
innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, rahvusvahelistes
teadustaristutes. Ettevõtjatele on kättesaadavad maailma uusimad TAI tulemused, avatud
koostöövõimalused ja taristu.
2. Meetmete rakendamine
Strateegiat rakendatakse käesoleva rakendusplaani alusel, milles on aastate ja vastutajate kaupa
esitatud konkreetsed tegevused ja nende kolme (3) aasta maksumus. TAI strateegia rakendamine
peab tagama Eesti TAI süsteemi koordineeritud arendamise ja võimekuse tõusu, arvestades riigi
eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2014–2020 (OP) ja
muude riiklike tegevuskavadega. Samuti peab rakendamine arvestama TAI strateegiaga külgnevate
ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega. Ressursside planeerimisel on
arvestatud valitseva majandusolukorra ja kõige viimaste majandusprognoosidega. Rakendusplaanis
kavandatu on planeeritud sisendiks riigi eelarvestrateegiasse (RES) ministeeriumide valitsemisala
arengukavade kaudu.
Täpsem tegevuste loetelu koos vastutajate ja ministeeriumide valitsemisalade kaupa kavandatud
ressurssidega on esitatud tabelina käesoleva tekstiosa lisas.
Rahastamisallikatena on kajastatud erinevate ministeeriumide eelarves planeeritud teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni toetamisega seotud kulutusi. Rakendusplaan kajastab nii
maksutuludest kui ka Euroopa Liidu tõukefondidest2 jm välisabist rahastatavaid tegevusi.
TAI strateegia eesmärkide täitmine toimub nelja meetme kaudu:
1. Meede: „Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine“.
2. Meede: „TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine“.
3. Meede: „Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest“.
4. Meede: „Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI koostöös“.
1. Meede „Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine“
Eesmärkide saavutamiseks tuleb:
suurendada Eesti TA konkurentsivõimet ning tagada põhilisi teadusvaldkondi kattev
mitmekesisus;
tagada teaduse rahastamise kvaliteedipõhisus ning luua eeldused TAI süsteemi
tulemuslikkuse tõstmiseks;
2
Haridus- ja Teadusministeeriumi TAI tegevusi rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide prioriteetse suuna 4
„Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.1 „Eesti T&A rahvusvahelise
konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ ja 4.2. „TAI süsteemi kohaliku
sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid)
arendamiseks“ eelarvetest
2
suurendada teaduse rahastamise stabiilsust ning teadusasutuste baasfinantseerimise ja
konkurentsipõhiste uurimistoetuste tasakaalustatust, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja
loodud võimekuse realiseerumine;
tagada teadlaste ja inseneride järelkasv, sh pöörata senisest enam tähelepanu doktoriõppe
süsteemsele arendamisele;
toetada jätkusuutliku teadlaste ja ettevõtjate kogukonna loomist ning teadus- ja
arendustegevuseks, innovatsiooniks ning tehnoloogiliseks uuendustegevuseks atraktiivse
keskkonna loomist;
arendada teadustööks atraktiivset ja nüüdisaegset töökeskkonda.
Tegevused:
Tegevus 1.1. Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja
kõrgkoolidele (ASTRA); tõukefondidest (TF) rahastatav tegevus 4.1.1., määrus kinnitatud
08.04.2015;
Institutsionaalse arendusprogrammi raames toetatakse kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste
vastutusvaldkondade arendamist, struktuurseid muutusi, keskendumist strateegilisele
põhitegevusele ning asutuste võrgustiku korrastamist; suurendatakse teadusasutuste vastutust oma
tegevuse tulemuslikkuse eest. Teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamiseks toetatakse
doktorikoole. Toetatakse ülikoolide, TA asutuste ja rakenduskõrgkoolide teenuste väljaarendamist
ettevõtluskoostöö laiendamiseks (teadustaristu avamine ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse
kasvatamine jm). Alates 01.01.2018 ühinesid Tartu Ülikooliga kaks riigi teadus- ja arendusasutust:
Eesti Biokeskus ja Tartu Observatoorium. Ühinemist toetatakse ASTRA programmist.
Tegevus 1.2. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine, sh
baasfinantseerimine ja uurimistoetused
Tegevuse eesmärgiks on teadus- ja arendustegevuse põhiliste rahastusinstrumentide
(baasfinantseerimine, institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused, taristu ülalpidamise ja
jätkusuutliku arendamise toetused jt) rakendamine ja nende mahu kasvatamine kooskõlaliselt ajutise
iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud
võimekuse realiseerumine. Tagatakse erinevate rahastusinstrumentide koostoime ja TAI süsteemi
tasakaalustatud areng. Tegevusest tagatakse järgmiste instrumentide rahastus:
teadusasutuste baasfinantseerimine,
konkurentsipõhised uurimistoetused ning taristu ülalpidamine,
riigi TA asutuste tegevuskulud,
Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tegevustoetus (selle koosseisus väliskoostöö projektid,
ettevalmistustoetuse maksmine kvaliteetsete Horisont2020 taotluste koostajatele jm (TAI
1.5.)),
Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine (TAI
1.9)).
Muud tegevused ja kulud (Norra ja EMP välisabi, riigi TA asutuste muude tulude arvel
tehtavad kulud, õppelaenud, kaudsed kulud).
2016. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus on kirjas, et teaduse rahastamisel lähtutakse sihist
saavutada baasfinantseerimise ja projektipõhise rahastamise tasakaal tasemel 50/50. 2017. aasta
riigieelarves kokkulepitud teaduse põhirahastuse tõus võimaldas suurendada baasfinantseerimist
3
ning muuta baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavahelist suhet tasemeni 30/70. Vastavalt RES
2018-2021 eraldatud lisavahenditele ja 2018. a riigieelarvele, on alates 2018. a võimalik
baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavahelist suhet täiendavalt parandada tasemeni 40/60.
2018. aastal tõuseb baasfinantseerimise maht 10 mln euro võrra 26,9 mln euroni.
Baasfinantseerimise osakaalu edasine suurendamine 50/50 eesmärgini eeldab lisavahendeid.
Alates 2017. aastast rakendusid baasfinantseerimise määruse muudatused, millega suurendati
lepingulise tulu osakaalu baasfinantseerimise valemis. Selle eesmärgiks on stimuleerida
teadusasutuste koostööd ettevõtetega ning välisrahastuse hankimist.
Alates 2018. aastast toimub järk-järguline üleminek uuele uurimistoetuste süsteemile. 2018. aaastal
algatatakse koos kõrgharidusseadustiku väljatöötamisega ka teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduse (TAKS) muutmine ning töötatakse välja uued rakendusaktid, sh töötatakse välja ministri
määrus "Teadus- ja arendusasutuste tegevustoetuste määramise tingimused ja kord" seoses
baasfinantserimise muutmisega tegevustoetusteks.
Tegevus 1.3. Teaduse tippkeskuste toetamine (TAI 1.3)
Teaduse tippkeskus on oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma ühendus, mille
eesmärk on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta läbiviidavate teadusuuringute
taset ja tulemuslikkust. Tegevusest toetatakse teaduse tippkeskusi maailmatasemel teadusuuringute
edendamisel. Rahastatakse 9 teaduse tippkeskust.
Tegevus 1.4. Teaduse ja teadushariduse populariseerimine ühiskonnas (TAI 1.6, 1.10, 2.13)
Tegevuse raames tagatakse teaduskeskus AHHAA tegevustoetus, riigi teaduspreemiad ning viiakse
läbi teaduse populariseerimise projektikonkurss ja tagatakse teadustööde riiklike konkursside
preemiad (üliõpilaste teadustööde riikliku konkurss, õpilaste teadustööde riiklik konkurss,
õpilasleiutajate konkurss, kasvatusteaduslike tööde konkurss, teaduse populariseerimise auhind,
koostööpartnerite toetamine). Rakendatakse alameede "Teaduse populariseerimine" (TeaMe+)
(telesaated, õppematerjalid, kampaaniad jpm). Jätkatakse teadussaate „Rakett69“ toetamist. Viiakse
ellu avatud taotlusvooru Teeme+ projektid, kus toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid
üritustesarju ja tegevusi, LTT huviringide arendamist ning ettevõtete kaasamist teaduse ja LTT
populariseerimisse.
Tegevus 1.5. Teaduskollektsioonide toetamine (TAI 1.11)
Toetatakse järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ning
teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist.
Tegevus 1.6. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel (TAI 1.12,
4.2)
2018.a toimub riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride teekaardi järjekordne uuendamine.
Eesmärgiks on tagada süsteemne taristu, sh digitaalse taristu arendamine ning planeerida riikliku
tähtsusega teadustaristu investeeringuid korrapäraselt uuendatava tegevuskava alusel, arvestades
rahvusvaheliste taristutega liitumisel seatud kvaliteeditingimusi. Tegevusest toetatakse osalemist
ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides ning tagatakse HITSA/EENET-i
tegevustoetus, s.h liikmemaksud. 2018.a teises pooles valmistatakse ette riikliku tähtsusega teaduse
infrastruktuuri investeerimisettepanekute kogumise II voor (mahus ca 10 mln eurot).
4
2. Meede „TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine“
Ministeeriumide TA tegevust korraldatakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduses (TAKS3) sätestatud nõuetele, mille alusel muuhulgas on kõigi ministeeriumide ülesanded
teadus- ja arendustegevuse valdkonnas:
oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise
korraldamine;
valdkondlike teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise
korraldamine ning oma valitsemisala teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning
nende täitmise korraldamine;
oma valitsemisalasse kuuluva teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks vajalike
vahendite põhjendamine ja määramine valitsemisala eelarve projekti koostamisel ning nende
teadus- ja arendusasutuste eelarvete kinnitamine riigieelarves valitsemisala teadus- ja
arendustegevuseks eraldatud summade ulatuses.
TAI strateegias on sätestatud, et igas ministeeriumis on määratud TA tegevuste koordineerimise eest
vastutav isik, kes osaleb strateegia rakendusplaani koostamises ning vahendab riigieelarve
planeerimisprotsessis ja ülevaadete ning aruannete koostamisel TA teemalist teavet. Lisaks sellele
on TAI strateegia eesmärk rakendada meetmed ministeeriumide TA alase vastutuse ja võimekuse
suurendamiseks, sh luua ministeeriumidevahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse
lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et
põhivastutus sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval
ministeeriumil.
Samuti on TAI strateegias sätestatud, et TAN arutab igal aastal strateegia rakenduskava enne selle
esitamist Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks, annab hinnangu strateegia rakendamisele eelmisel
aastal ja soovitusi edaspidiseks, sh kord aastas käsitleb TAN:
- nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade toetamise tegevusi;
- sotsiaal-majanduslike eesmärkide täitmisega seotud teadus- ja arendustegevust
ministeeriumides.
Vastavalt TAI strateegiale koostatakse rakendusplaan riigieelarve strateegia (RES) planeerimise
käigus, kus ministeeriumide roll on nimetada oma RES taotlustes planeeritava TA (vastavalt
valitsemisfunktsioonide klassifikaatorile COFOG, ingl k classification of the functions of
government) ja kasvuvaldkondade arendamiseks mõeldud tegevused. Koostöös ministeeriumide ja
Statistikaametiga on strateegia elluviimise üheks sihiks täpsustada TAI kulutuste arvestamise ja
klassifitseerimise korda, et saada täpsem ja süsteemsem ülevaade tehtud kulutustest vastavalt
GBAORD metoodikale (ingl k government budget appropriations or outlays for research and
development)4. Samuti on riigil TAI süsteemi juhtimiseks vaja süstemaatiliselt planeerida ja
monitoorida ministeeriumide vastutusvaldkondades toimuvat teadus- ja arendustegevust ja selle
rahastamist.
Tegevused:
Tegevus 2.1. Riiklike programmide "Eesti keel ja kultuurimälu II" ning "Eesti
keeletehnoloogia" elluviimine (TAI 2.1)
Eesmärgiks on toetada eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid,
keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ning soodustada nende võimalikult laialdast
3
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13, lg 1 – Riigi Teataja I 1997, 30, 471.
4
Statistikaametiga saavutatud kokkuleppe järgi rakendatakse uut metoodikat alates 2016.a andmete kogumisest.
5
rakendamist. Alates 2018.a käivitatakse uus Eesti keeletehnoloogia teadus- ja arendustegevuse
programm. Aastaks 2019 uuendatakse ja käivitatakse uus riiklik programm „Eesti keel ja
kultuurimälu“.
Tegevus 2.2. Tuumiktaristu toetamine ja avamine välistele kasutajatele (TAI 2.3)
Tegevuse elluviimine toimub läbi tuumiktaristu toetusmeetme. Tuumiktaristu on teadus- ja
arendusasutusele kuuluv uurimisteemade täitmiseks vajalik taristu, mis on loodud avalikes huvides
ja mida teadus- ja arendusasutuse kehtestatud tingimustel ja korras on võimalik kasutada teistel
isikutel.
Tegevus 2.3. Teadusandmebaaside litsentside hankimine ja teadusraamatukogude toetamine
(TAI 2.11)
Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside
ühishankeid, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude
koondkataloog ESTER arendamist ja käigushoidmist. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020
kokkulepitud lisavahendite arvelt on alates 2017 võimalik tagada elektrooniliste
teadusandmebaaside juurdepääs senisel tasemel püsivalt riigieelarvest.
Tegevus 2.4. Riigiasutuste TA alase võimekuse tõstmine (RITA) (TAI 2.12, 2.10)
Tegevuse eesmärgiks on suurendada ministeeriumide TA alast vastutust ja võimekust
rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaalmajanduslike probleemide
lahendamisel, luua ministeeriumide vahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse
lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et
põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval
ministeeriumil.
2016.aastal valiti välja 5 esimest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi
(RITA) strateegilise teadus- ja arendustegevuse (TA) uuringuprojektide ideed kogumahuga 7,5 mln
eurot. Nende strateegiliste teemade uurimiseks korraldas Eesti Teadusagentuur 2017. a avalikud
konkursid. Strateegiliste teadus- ja arendustegevuse uuringuprojektide ideede kogumise 2. voor
käivitati 2017.aastal, TAN andis oma arvamuse 2017.a lõpus ning 2018.a on planeeritud
uuringuettepanekute esitamine, hindamine ja uuringute käivitamine.
Tegevusest jätkatakse Eesti Teadusinfosüsteemi arendamist (uute moodulite väljatöötamist ja
olemasolevate edasiarendamist, uute liideste ja teenuste loomist, ning ETIS-e teiste
infosüsteemidega sidustatuse parandamist). RITA raames toetatakse ministeeriumites
teadusnõunike ametikohtade loomist.
3. Meede „Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest“
Arengufondi koordineeritud ning koostöös ettevõtjate ja teadusasutustega valminud analüüsi5 põhjal
on nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad:
1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite6
2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused7
5
Eesti Arengufond, „Nutikas spetsialiseerumine – Kvalitatiivne analüüs”, 20.02.2013,
http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf.
6
näiteks IKT kasutamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika), küberturvalisus, tarkvara arendamine.
7
näiteks biotehnoloogia, e-tervis (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks).
6
3. Ressursside efektiivsem kasutamine8
Nimetatud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi toetatakse strateegia meetme nr 3 tegevuste
kaudu, aga nutika spetsialiseerumise eesmärkidesse võivad panustada ka teised, sh horisontaalse
iseloomuga meetmed.
Nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on kirjeldatud TAI strateegia peatükis 5.2., kus on
öeldud, et strateegiate juhtimis-, seire- ja koordinatsioonisüsteemi täpsem kirjeldus ja tööjaotus
esitatakse TAI strateegia ja ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaanides.
Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arendamise juhtimiseks on majandus- ja
kommunikatsiooniministri 10.02.2014.a käskkirjaga nr 14-004 kokku kutsutud juhtkomitee, kuhu
kuuluvad ministeeriumide, Riigikantselei, Rektorite Nõukogu ja ettevõtjate esindajad. Juhtkomitee
ülesanne on jälgida nutika spetsialiseerumise eesmärkide suunas liikumist ja nende täitmist ning
vajaduse korral teha ministeeriumidele, innovatsioonipoliitika komisjonile ja teaduspoliitika
komisjonile ettepanekuid muudatusteks strateegiate meetmetes ja tegevustes või algatada
strateegiate muutmine.
Tegevused:
Tegevus 3.1. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade rakendusuuringute toetamine (TAI
3.1.)
Rakendatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise tegevused SA Archimedes ja
SA Eesti Teadusagentuuri koostöös. Toetuse andmise eesmärgiks on:
1) Aidata kaasa ettevõtjate huvides läbi viidavate rakendusuuringute ja tootearenduse rahastamisele
avalikes TA asutustes;
2) tõsta Eesti avalike TA asutuste motivatsiooni ja valmisolekut ettevõtlusele vajalike
rakendusuuringute ja tootearendusprojektide läbiviimiseks kasvuvaldkondades;
3) soodustada teadmussiiret ettevõtete ja Eesti avalike TA asutuste vahel.
Toetuse andmise tulemusena toimib Eesti teadus- ja arendustegevus senisest enam ühiskonna ja
majanduse huvides ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni süsteem toetab
majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks. Samuti on eesmärk, et Eesti avalikud TA
asutused teeksid rohkem koostööd ettevõtetega. Rakendusuuringute elluviimise tulemusel kasvab
TA asutuste ja ettevõtete koostööprojektide arv ja tulemuslikkus ning ettevõtted saavad
toote/teenuse edasiseks arendamiseks vajalikku informatsiooni, oskusteavet ja tehnoloogilisi
lahendusi. Tootearenduse tulemusel saavad ettevõtted oma toote/teenuse prototüübi testitud
toimimiskeskkonnas, viimistleda ja kvalifitseerida süsteeme ning testida toodet/teenust reaalselt
eksisteerival kujul toimimiskeskkonnas.
Tegevus 3.2. Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades
(TAI 3.2., 3.4.)
Eesmärgiks on toetada kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järel- ja juurdekasvu. Jätkatakse
ülikoolide ja ettevõtete koostöös pakutava doktorantuuri toetamist.
Tegevus 3.3. IKT teadus- ja arendustegevuse toetamine (TAI 3.1., 3.2.)
Eesti majandusareng vajab uusi kasvuallikaid, mis saaksid tekkida ennekõike läbi olemasolevate
tugevuste võimendamise. IKT valdkonnas on tugev potentsiaal majanduse kiireks arenguks. IKT
valdkonnas on kavas laiendada ülikoolide teadus- ja ar endustegevust, tugevdada nii seoseid teiste
8
näiteks materjaliteadus ja -tööstus, innovaatiline ehitus ehk „tark maja”, tervist toetav toit, keemiatööstus (põlevkivi
efektiivsem kasutamine).
7
valdkondadega (sh tööstuse digitaliseerimine, kõrghharidus) kui ka tugevdada kompetentse IKT
põhilistes arengusuundades, mis valitakse ministeeriumite, ettevõtete ning ülikoolide koostöös.
Tulemusena moderniseeritakse ja mehitatakse ülikoolide õppetoolid ja uurimisgrupid, milles IKT-l
on oluline osa, aga mitte tingimata põhiosa. See stimuleerib IKT kasutamist nendes valdkondades,
kus Eestil on tajutud mahajäämus (näiteks tööstus), aga ka kõigis teistes valdkondades. Samuti
tugevdatakse teaduslikku taset IKT põhierialadel, mis Eesti e-eestvedaja staatuse hoidmiseks
maailmas on hädavajalik, kuid mida me ei ole piisavalt saavutanud (meil on positiivsed arengud,
kuid vähestel suundadel). Hea teaduslik tase on ka eelduseks õppe kõrgele kvaliteedile. IKT teadus-
ja arendustegevuse finantseerimine võimaldab ülikoolidel palgata kõrgetasemelisi teadustöötajaid,
õppejõude ning pöörata tähelepanu teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamisele. See kõik loob
eeldusi ülikoolide ja ettevõtete koostöö laiendamiseks ning tippspetsialistide ettevalmistamiseks
ettevõtlusele (IKT doktorikraadi kaitsnutest ligi 75% töötab ettevõtluses ning üle 30%
ettevõtlussektori TA-kuludest tehakse IKT valdkonna ettevõtetes).
Tegevus 3.4. Ressursside väärindamisega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevuse
toetamine (TAI 3.1., 3.2.)
Eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse kõrge tase, teadus- ja arendusasutuste tihe koostöö
valdkondade ettevõtetega ning teadlaste ja spetsialistide järelkasvu olemasolu ressursside
väärindamise valdkondades, et realiseerida ressursside tõhusama kasutamisega seotud
majanduskasvu potentsiaal. Teadusvõimekuse tõstmiseks ressursside väärindamisega seotud
valdkondades toetatakse valitud valdkondades teadus- ja arendustegevust ning teadlaste ja
spetsialistide järelkasvu arendamist, sealhulgas luuakse vajalikud suunad/õppetoolid ning
teadusgrupid ülikoolides, toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete koostööprojekte ning
tagatakse konkurentsivõimelise teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks vajalik materiaalne baas.
Tegevus 3.5 Toetatakse läbimurdelisi teadustulemusi innovatsiooni ja turupotentsiaali
arendamiseks (Proof of Concept)
Teadlastele on vaja anda võimalus oma teadmised ärimudelisse sisestada. Töötatakse välja uudne
eksperimentaalarendust toetav skeem, mille alusel toetatakse projekte, kus uurijad senise teadustöö
tulemusena saavad edasi liikuda konkreetsemale rakendusele, nt läbi analüüsida võimaliku
ärimudeli ülesehitus. 2018. a töötatakse välja toetuse andmise tingimused koostöös erinevate
osapooltega.
4. Meede „Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI
koostöös“
Tegevuste elluviimisel tuleb:
- toetada Eesti osalemist partnerina Euroopa Teadusruumi algatustes, sh teadustegevuse
ühiskavandamises ja teadusprogrammides, vastavalt ministeeriumide prioriteetidele ning
Eesti sotsiaal-majanduslikele eesmärkidele;
- arendada Eesti teaduskoostöö võimalusi Põhjala ja Balti regioonis;
- toetada Eesti teadlaste ja inseneride juurdepääsu rahvusvahelisele teadustaristule, sh osaleda
Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava kaudu Eestile olulisemate
teadustaristute rajamisel.
Väikeriigina ja piiratud ressursside tingimustes ei ole Eestil võimalik igal pool osaleda – seetõttu on
vaja teha valikuid. Valikute tegemise aluseks on Vabariigi Valitsuse 05.02.2015. a korraldusega
nr. 61 heaks kiidetud „Eesti osaluse strateegiline raamistik Euroopa Liidu teadus- ja
8
arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes“9. Strateegiline raamistik määrab riigi osaluse
põhimõtted partnerlustes, kirjeldab valikute tegemise otsustusprotsessi ja erinevate osapoolte
rollijaotuse.
Tegevused:
Tegevus 4.1. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu
toetamine (1.4, 1.5, 1.6, 1.8, 1.9, 2.2, 4.3, 4.4, 4.5)
Tegevuste „Mobilitas Pluss“ ja „DoRa Pluss“ raames toetatakse teaduse ja kõrghariduse
rahvusvahelistumist mitmel moel. Eesmärgiks on tagada ministeeriumide üleses koostöös Eesti
osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa
innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes) ning Eesti teadus- ja
arendustegevuse programmide avatus rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel,
arendada koostöövõimalusi kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega. Vastavaid võimalusi
analüüsitakse. Eelistatakse koostööplatvorme, mis on sisse seatud EL tasandil kolmandate riikidega
teaduskoostöö toetamiseks. Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning "Research in
Estonia" ja „Study in Estonia“ turundustegevusi.
Tegevus 4.2. Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste
teadusorganisatsioonide liikmemaksud
Eesmärgiks on luua Eesti ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele võimalusi saada
kõrgtehnoloogilisi tellimusi rahvusvahelistes teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute
Organisatsioonis, Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS),
rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis jm) osalemise kaudu. Alates
2019 tagatakse Eesti kohustused Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS)
rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel.
3. Strateegia elluviimist toetavad ja võimaldavad teised
poliitikainstrumendid
Sihiks on täita Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020
„Teadmistepõhine Eesti” eesmärgid aastatel 2017-2020.
Strateegia täitmine on seotud EÕS-i kõrgharidusprogrammiga, kus on kavandatud doktoriõppe
põhirahastus. Kõrgharidusprogrammi elluviimine aitab tagada teadlaste ja inseneride järelkasvu
(TAI 1.7.).
Tegevused, mis on suunatud teadusasutuste ning ettevõtete koostöö tihendamisele, on seotud
Ettevõtluse kasvustrateegia tegevustega 2014-2020 (ja vastupidi).
2018. aastal algatatakse Eesti TAI süsteemi rahvusvaheline välishindamine Euroopa
Komisjoni Policy Support Facility kaudu. Hindamine viiakse läbi HTM, MKM, Riigikantselei
ja teiste partnerite koostöös, võttes arvesse TAN antud soovitusi ja suuniseid. Välishindamise
tulemusi kasutatakse eelkõige uue TAI strateegiaperioodi 2021+ ettevalmistamiseks, kuid
võimalusel arvestatakse soovitusi ka käesoleva TAI programmi uuendamisel aastatel 2019-
2020.
9
https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_el_tai_partnerlustes_osalemise_strateegilise_raamistiku_eelnou.pdf
9
3. Tööjaotus
TAI strateegia on tihedalt seotud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020“, mistõttu on vaja
silmas pidada nende strateegiate vahelist selget tööjaotust nii planeerimis- kui ka rakendustasandil.
MKM-i ja HTM-i tööjaotuses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal on lähtutud
põhimõttest, et vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele, teadus- ja arendustegevuse korralduse
seadusele ja ministeeriumide põhimäärustele juhib kumbki ministeerium oma institutsiooni
vastutusalas olevaid tegevusi. Rakendustasandil jaguneb vastutus peamiste sihtgruppide kaupa
järgmiselt:
Ettevõtete toetamise ja innovatsiooni (sh ettevõtete uute toodete ja teenuste arendamise,
kapitali juurdepääsu toetamise) eest vastutab MKM (rakendavad EAS, KredEx).
Ülikoolide ja riigi ning avalik-õiguslike teadusasutuste toetamise, teadus- ja
arendustegevuse kõrge taseme kindlustamise ning rahvusvahelise teadus- ja
arendustegevuse alase koostöö korraldamise eest vastutab HTM (rakendavad ETAG,
Archimedes).
Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö toetamise eest vastutavad mõlemad ministeeriumid
vastavalt eespool esitatud tööjaotusele. TAI strateegia ja ettevõtluse kasvustrateegia
eesmärkide saavutamiseks vajalik ministeeriumidevaheline koostöö tagatakse nutika
spetsialiseerumise juhtkomitee ja olemasolevate koordinatsioonikogude abil (sh TAN,
teaduspoliitika komisjon, innovatsioonipoliitika komisjon, tõukefondide valdkondlik
komisjon), mis jälgivad nii riigieelarve kui ka tõukefondide vahendite kasutamist, et tagada
strateegiates ettenähtud tegevuste käivitamine ning omavaheline kooskõla ja vastavus
strateegiates sätestatud printsiipidele.
4. Rakendusplaani täiendamine
Igal aastal (v.a strateegia rakendamise esimene aasta) esitab HTM koos MKM-iga TAI strateegia ja
rakendusplaani elluviimise aruande. Igal aastal korrigeeritakse rakendusplaani tabeleid vastavalt
RM uusimale majandusprognoosile, järgneva aasta riigieelarve seaduse eelnõule ning riigieelarve
strateegiale. Rakendusplaani lisadena on võimalik kinnitada TAI strateegia eesmärkide
saavutamiseks vajalikke poliitikadokumente.
5. Rakendusplaani lisad
1. Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide loetelu (kinnitatud 03.09.2014 Vabariigi
Valitsuse korraldusega nr 377),
https://www.hm.ee/sites/default/files/teekaardi_objektide_loend_03.09.2014.pdf
2. Eesti osaluse strateegiline raamistik Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni partnerlustes (kinnitatud 05.02.2015 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 61),
https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_el_tai_partnerlustes_osalemise_strateegilise_raa
mistiku_eelnou.pdf
3. Eesti kosmosevaldkonna tegevuskava 2016–2020,
https://www.hm.ee/sites/default/files/5._rakendusplaani_lisa_-
_kosmose_tegevuskavapdf.pdf
10
SELETUSKIRI
“Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine
Eesti“ rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine” eelnõu juurde
Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia
2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine” eelnõu ja
seletuskirja valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna asejuhataja Ene
Kadastik (
[email protected], tel 5184031) ja teadusosakonna peaekspert Martin Eessalu
(
[email protected], tel 7354061) koostöös teiste ministeeriumitega, Eesti Teadusagentuuriga ja
teiste partneritega..
Eelnõu sisu
Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning
nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” § 7 lõike 2 kohaselt peab
valdkonna arengukava täitmise eest vastutav minister hiljemalt kolme kuu jooksul valdkonna
arengukava kinnitamisest arvates esitama Vabariigi Valitsusele strateegia rakendusplaani, mis
kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse korraldusega. Kehtiv Eesti teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TAI strateegia) kiideti
Riigikogus heaks 22. jaanuaril 2014. Rakendusplaan aastateks 2014-2017 kiideti heaks 03.09.2014
Valitsuse korraldusega nr 377, rakendusplaan aastateks 2016-2019 kiideti heaks 27.mail 2016
Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 183. Käesolev rakendusplaan on järjekorras kolmas TAI
strateegias sõnastatud eesmärkidest, meetmetest ja tegevustest lähtuv rakendusplaan ning
puudutab tegevusi aastatel 2018-2020.
Rakendusplaan määratleb ministeeriumite tegevused, vastutajad ja ressursid TAI strateegia
eesmärkide täitmiseks. Rakendusplaan defineerib strateegia eesmärkide täitmise põhimõtted, sh
täpsustab nutika spetsialiseerumise juhtimisskeemi ja vastutust, samuti määratleb ministeeriumite
tööjaotuse strateegia tegevuste elluviimisel. Rakendusplaanis on toodud ülevaade
sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatud TA-st.
Ministeeriumite TA tegevust korraldatakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses
(TAKS1) sätestatud nõuetele, mille alusel muuhulgas on kõigi ministeeriumide ülesanded teadus- ja
arendustegevuse valdkonnas:
- oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine;
- valdkondlike teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine
ning oma valitsemisala teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise
korraldamine;
- oma valitsemisalasse kuuluva teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks vajalike vahendite
põhjendamine ja määramine valitsemisala eelarve projekti koostamisel ning nende teadus- ja
arendusasutuste eelarvete kinnitamine riigieelarves valitsemisala teadus- ja arendustegevuseks
eraldatud summade ulatuses.
TAI strateegias on sätestatud, et igas ministeeriumis on määratud TA tegevuste koordineerimise eest
vastutav isik, kes osaleb strateegia rakendusplaani koostamises ning vahendab riigieelarve
planeerimisprotsessis ja ülevaadete ning aruannete koostamisel TA teemalist teavet.
TAI strateegias on sätestatud, et TAN arutab igal aastal strateegia rakenduskava enne selle esitamist
Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks, annab hinnangu strateegia möödunudaastasele
rakendamisele ja soovitusi edaspidiseks, sh kord aastas käsitleb TAN:
1
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus § 13, lg 1 – Riigi Teataja I 1997, 30, 471.
- nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade toetamise tegevusi;
- sotsiaalmajanduslike eesmärkide täitmisega seotud TAd ministeeriumides.
Vastavalt TAI strateegiale koostatakse rakendusplaan riigieelarve strateegia (RES) planeerimise
käigus, kus ministeeriumide roll on nimetada oma RESi taotlustes planeeritava TA (vastavalt
valitsemisfunktsioonide klassifikaatorile COFOG, ingl classification of the functions of government)
ja kasvuvaldkondade arendamiseks mõeldud tegevused. Koostöös ministeeriumite ja
Statistikaametiga on strateegia elluviimise üheks sihiks täpsustada TAI kulutuste arvestamise ja
klassifitseerimise korda, eesmärgiga saada täpsem ja süsteemsem ülevaade tehtud kulutustest
vastavalt GBAORD metoodikale (ingl Government budget appropriations or outlays for research
and development). Samuti on oluline ministeeriumite vastutusvaldkondades toimuva TA tegevuste
ja rahastamise süstemaatiline planeerimine ja monitoorimine, mida riigil on TAI süsteemi
juhtimiseks vaja.
Rakendusplaani maksumus
Rakendusplaanile on lisatud detailne tegevuskava koos planeeritavate ressurssidega.
Eelnõu kooskõlastusringi käigus täpsustatakse ministeeriumite TA tegevustele suunatud
eelarved.
TAI strateegia eesmärkide täitmiseks on 01.02.2018 haridus- ja teadusministri käskkirjaga
nr 52 kinnitatud „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm 2018-2021“.
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel HTMi
programmid perioodiks 2018-2021. Programmid on kooskõlas 2018. a riigieelarve, kehtiva RESi,
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP), VVTP lähtealustega seotud rahastamisotsuste ja
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud valdkondlike arengukavadega. Kuigi TAI strateegia
rahastamiskavas oli algselt kirjas, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust
eelarvest tõstetakse juba 2015. aastaks 1%-le SKPst ja edaspidi hoitakse seda sel tasemel, siis 2018.a
riigieelarve seadus ning kehtiv riigieelarvestrateegia ei ole sellega kooskõlas (st tegelik rahastamise
maht jääb TAI strateegias seatud sihttasemele alla). Programmi elluviimisel arvestatakse TAI
strateegia sisulisi eesmärke ja tegevusi, kuid tegevuste mahu juures on võimalik tegutseda ulatuses,
mis eelarvelised võimalused ette näevad.
Juriidiline alus
Käesolev eelnõu on koostatud Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302
„Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja
aruandluse kord” alusel. Samas uue riigieelarve seaduse alusel on koostamisel uus Vabariigi
Valitsuse määrus valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja programmi koostamise,
elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korra kehtestamiseks. Programmide käivitamine
toimub vastavalt riigieelarve seaduses ja TAKS-is sätestatud korrale.
Praegu on TAI strateegia rakendusplaan peamine koht, milles on toodud ülevaade kõikide
ministeeriumite teadusinvesteeringute mahtudest ja tegevustest.
Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumide ja Riigikantseleiga.
Mailis Reps Tea Varrak
minister kantsler
2
TAI strateegia rakendusplaani koondtabel
Algtase
Eesmärgid/Indikaatorid/Valitsemisalad 2018 2019 2020 2021 2022 Kokku
(aasta)
TAI strateegia üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks
Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase, % SKPst 2,11% (2012) 2,6% 2,8% 3% (2020) 3% (2020)
sh erasektori TA investeeringute tase, % SKPst 1,24% (2012) 1,6% 1,8% 2% (2020) 2% (2020)
Ettevõtete tootlikkus töötaja kohta EL27 keskmisest, % 73,2% (2012) 76,0% 78,0% 80% (2020) 80% (2020)
Koht Innovatsiooniliidu tulemustabelis 14 (2013) 11 11 10 (2020) 10 (2020)
Rakendusplaani eelarve kokku 165 456 571 181 750 583 177 382 737 173 040 463 161 874 000 694 047 783
sh HTM valitsemisala 147 900 495 166 198 000 163 370 000 162 740 000 152 134 000 644 442 000
sh KAM valitsemisala 2 293 807 1 774 424 1 683 972 0 0 3 458 396
sh KKM valitsemisala 3 860 000 3 860 000 3 860 000 3 360 000 3 360 000 14 440 000
sh SIM valitsemisala 1 318 943 1 019 715 1 019 715 1 019 715 1 019 715 4 078 860
sh MeM valitsemisala 6 632 287 2 518 444 1 049 050 460 463 0 21 119 144
sh RM valitsemisala 260 000 260 000 260 000 260 000 260 000 1 040 000
1. Alaeesmärk "Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine"
/eelarve kokku, sh valitsemisalad 114 135 321 131 867 000 128 897 000 128 647 000 123 575 000 512 986 000
sh HTM valitsemisala 114 135 321 131 867 000 128 897 000 128 647 000 123 575 000 512 986 000
Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 233 (2013) 290 290 300 (2020) 300 (2020)
10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti 8,5% (2009) 10,0% 10,5%
kõrgetasemeliste artiklite osakaal 11% (2020) 11% (2020)
Kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni elaniku kohta 1427 (2013) 1 550 1 580 1600 (2020) 1600 (2020)
2. Alaeesmärk "Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja
majanduse huvides" /eelarve kokku, sh valitsemisalad 26 130 502 21 383 646 19 800 737 16 231 463 15 941 000 73 356 846
sh HTM valitsemisala 11 911 269 12 201 000 12 201 000 12 201 000 12 201 000 48 804 000
sh SIM valitsemisala*** 1 318 943 1 019 715 1 019 715 1 019 715 1 019 715 4 078 860
sh KAM valitsemisala 2 293 807 1 774 424 1 683 972 0 0 3 458 396
sh KKM valitsemisala 3 860 000 3 860 000 3 860 000 3 360 000 3 360 000 14 440 000
sh MeM valitsemisala 6 295 444 2 148 507 636 050 190 463 0 2 975 020
sh KuM valitsemisala 0 0 20 000 100 000 0 120 000
sh RM valitsemisala 260 000 260 000 260 000 260 000 260 000 1 040 000
Erasektori finantseeritud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse 3% (2012) 6% 6% 7% (2020) 7% (2020)
kulutuste osakaal
Sotsiaalmajanduslikele rakendustele (v.a akadeemilised uuringud) suunatud ~30% (2011) 38% 39% 40% (2020) 40% (2020)
kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest
3. Alaeesmärk "TA muudab majandusstruktuuri
teadmistemahukamaks" /eelarve kokku, sh valitsemisalad 14 449 888 17 450 000 17 450 000 17 003 000 12 614 000 64 517 000
sh HTM valitsemisala 11 449 888 11 450 000 11 450 000 11 003 000 6 614 000 40 517 000
Kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste osakaal ekspordis, % 14,1% (2012) 14,7% 14,8% 15% (2020) 15% (2020)
Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite hõive osakaal koguhõives, % 6,7% (2012) 8,5% 8,8% 9% (2020) 9% (2020)
4. Alaeesmärk "Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne
ja nähtav" /eelarve kokku, sh valitsemisalad 10 740 860 11 049 937 11 235 000 11 159 000 9 744 000 43 187 937
sh HTM valitsemisala 10 404 017 10 680 000 10 822 000 10 889 000 9 744 000 42 135 000
sh KAM valitsemisala 0 0 0 0 0 0
sh KKM valitsemisala 0 0 0 0 0 0
sh MeM valitsemisala 336 843 369 937 413 000 270 000 0 1 052 937
Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Horisont 87% (2013) 97% 99% 100% (2020) 100% (2020)
2020: võidetud lepingute maht elaniku kohta, % ELi keskmisest, kusjuures
EL = 100
Rahvusvaheliselt koordineeritud uurimistöö osakaal riigi rahastatud TA-s 1,31% (2010) 2,8% 2,9% 3% (2020) 3% (2020)
Teistes arengukavades kajastatud TA kulud 2018 2019 2020 2021 2022 Kokku
MKM valitsemisala* 24 846 000 22 969 000 25 702 000 19 022 000 19 022 000 86 715 000
SOM valitsemisala** 8 693 122 3 459 092 1 499 234 1 502 571 1 316 000 7 776 897
KOKKU 33 539 122 26 428 092 27 201 234 20 524 571 20 338 000 94 491 897
*MKM valitsemisala TA kulud on planeeritud "Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020" rakendusplaanis
**SOM valitsemisala TA kulud on planeeritud "Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020", "Laste ja perede arengukava 2012-2020", "Heaolu arengukava", SOM valitsemisala arengukava dokumentides ning rakendusplaanides
***SiM kulud on planeeritud „Siseturvalisuse arengukava 2015– 2020“ ja „Elukestva õppe strateegia“ rakendusplaanides
Valitsussektori T&A kulude andmed ministeeriumide lõikes kuni 2022
K
i
n
n
i
t
a
t
u RES 2019-2022
d
e
e
l
a
r
v
e
Kinnitatud
2019 2020 2021 2022
eelarve 2018
Kõikide ministeeriumite TA eelarved kokku 198 995 693 208 178 675 204 583 971 193 565 034 182 212 000
Teaduse riigipoolse rahastamise prognoos (% SKP-st) 0,83% 0,80% 0,75% 0,67% 0,60%
SKP jooksevhindades (RM 2016 kevadine majandusprognoos; mln EUR) 23 984,80 25 925,00 27 379,00 28 890,00 30 253,00
Teaduse rahastamise eesmärk (1% SKP-st) 245 080 000 259 250 000 273 790 000 288 900 000 302 530 000
Puudu 1% eesmärgist (EUR) -46 084 307 -51 071 325 -69 206 029 -95 334 966 -120 318 000
Vajalik kulutuste tase, et jõuda võrdsete sammudena 1%-ni SKP-st aastaks 2019 (%
0,94% 1,00% 1,00% 1,00% 1,00%
SKP-st)
Vajalik kulutuste tase, et jõuda võrdsete sammudena 1%-ni SKP-st aastaks 2022
225 457 120 224 879 270 250 762 847 276 646 423 302 530 000
(EUR)
Lisavajadus võrreldes ministeeriumite TA eelarvetega seisuga 25.04.2018 26 461 427 16 700 595 46 178 876 83 081 389 120 318 000
TAI strateegia rakendusplaani tegevused
Eesmärk/Meede/Tegevus Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus Vastutaja Kaastäitja Sihtgrupid Rahastusallikas 2018 2019 2020 2021 2022 Periood 2019- Seos teiste valdkonna arengukavadega
(org) 2022 kokku
KÕIK KOKKU 165 456 571 181 750 583 177 382 737 359 133 320
Indikaator/Tulemus Algtase (aasta)
TAI: Teadus- ja arendustegevuse 2,11% (2012) 2,6% 2,8% 3% (2020) 3% (2020)
investeeringute tase, % SKPst
sh erasektori TA investeeringute tase, % 1,24% (2012) 1,6% 1,8% 2% (2020) 2% (2020)
SKPst (TAI ja OP indikaator)
TAI: Ettevõtete tootlikkus töötaja kohta EL27 73,2% (2012) 76,0% 78,0% 80% (2020) 80% (2020)
keskmisest, %
TAI: Koht Innovatsiooniliidu tulemustabelis 14 (2013) 11 11 10 (2020) 10 (2020)
1. Meede. Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse 114 135 321 131 867 000 128 897 000 128 647 000 123 575 000 510 420 000
kindlustamine
Indikaator/Tulemus Algtase (aasta)
TAI: Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 233 (2013) 290 290 300 (2020) 300 (2020)
TAI: 10% maailmas enamtsiteeritud 8,5% (2009) 10,0% 10,5% 11% (2020) 11% (2020)
teadusartikli hulka kuuluvate Eesti
kõrgetasemeliste artiklite osakaal
TAI: Kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni 1427 (2013) 1 550 1 580 1600 (2020) 1600 (2020)
elaniku kohta
1.1.Toetada kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste Rakendatakse alameede "Institutsionaalne HTM TA asutused, HTM ELSF (2014-2020) 22 711 000 22 703 000 22 703 000 22 703 000 22 651 000 90 760 000
vastutusvaldkondade arendamist, struktuurseid muutusi, arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolid
keskendumist strateegilisele põhitegevusele ning asutuste kõrgkoolidele". Oodatavad tulemused on
võrgustiku korrastamist; suurendada teadusasutuste vastutust oma määratletud toetuse andmise tingimustes.
tegevuse tulemuslikkuse eest. Halduslepingud kõrgkoolidega lähtuvad
vastutusvaldkondadest
1.2. Tagada teadus- ja arendustegevuse põhiliste Jätkatakse teadus- ja arendustegevuse HTM ETAG TA asutused HTM RE 74 912 000 92 669 000 89 700 000 89 671 000 89 671 000 361 711 000
rahastusinstrumentide (baasfinantseerimine, institutsionaalsed ja põhiinstrumentide rakendamist (sh
personaalsed uurimistoetused, taristu ülalpidamise ja jätkusuutliku institutsionaalsed ja personaalsed
arendamise toetused jt) mahu kasvatamine kooskõlaliselt ajutise uurimistoetused ning taristu ülalpidamine,
iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI baasfinantseerimine, riigi TA asutuste
süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Tagatakse tegevustoetus, ETAG tegevustoetus; ETA
erinevate rahastusinstrumentide koostoime ja TAI süsteemi tegevustoetus).Vastavalt TAI strateegiale
tasakaalustatud areng. taotletakse TA põhiliste
rahastusinstrumentide mahu kasvatamist
kooskõlaliselt tõukefondide
investeeringutega. Tegevus aitab saavutada
ja kindlustada Eesti teaduse
kõrgetasemelisust ja mitmekesisust. Märkus:
1.3. Toetada teaduse tippkeskusi maailmatasemel teadusuuringute Uusi tippkeskusi rahastatakse perioodi 2014- HTM ETAG TA asutused HTM ELSF (2014-2020) 7 112 299 7 113 000 7 113 000 7 113 000 3 130 000 24 469 000
edendamisel. 2020 vahenditest.Oodatavad tulemused
määratletakse toetuse andmise tingimustes.
Rahastatakse 9 teaduse tippkeskust
1.4. Toetada rahvusvahelistel tipptaseme konkurssidel (näiteks Tegevuse tulemusena muutub Eesti HTM ETAG TA asutused * * * 0
Euroopa Teadusnõukogu (ERC), Euroopa Molekulaarbioloogia teadustegevus rahvusvaheliselt
Organisatsioon (EMBO) jt) väga häid tulemusi saavutanud, kuid konkurentsivõimelisemaks ja nähtavamaks.
rahastusotsuseni mittejõudnud uurimistoetuse taotlejaid oma Tegevus rakendatakse ja ressursid
kavandatud uurimustöö elluviimisel Eestis. planeeritakse ja täpsustatakse perioodi 2014-
2020 alameetme "Teaduse ja kõrghariduse
rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu
toetamine" eelarvest (teg 4.1.). Täpsemad
oodatavad tulemused määratletakse toetuse
andmise tingimustes.
1.5. Tugevdada Euroopa Liidu tõukefondide ja riigieelarvest ETAG jätkab ettevalmistustoetuse maksmist HTM ETAG TA asutused * * * 0
rahastatavate tegevuste abil Eesti teadusasutuste võimekust kvaliteetsete taotluste koostajatele.
osaleda kvaliteedikonkurentsil põhinevates koostöövormides, sh Ettevalmistustoetus on planeeritud ETAG
programmis Horisont 2020. tegevustoetuse koosseisus (teg 1.2.).
Täiendavad ressursid planeeritakse perioodi
2014-2020 alameetme "Teaduse
rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu
toetamine Mobilitas Pluss" eelarvest (teg 4.1.)
Tegevuse tulemusena paraneb Eesti osalus
Horisont2020 raamprogrammis.
1.6. Arendada karjäärimudelit, mis toetab koostööd ettevõtetega ja Alates 01.01.2015 rakendus HTM ETAG TA asutused * * * 0
enesetäiendamisvõimalusi, soodustab tööalast liikuvust, mh "Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse
ettevõtlussektoris, ja motiveerib noori valima teadlase või inseneri ning teadus- ja arendustegevuse korralduse
ametit. Toetada akadeemiliste ametikohtade konkursside avatust seaduse muutmise seaduse eelnõu", et viia
välisteadlastele. Jälgida ametikohtade täitmisel, toetuste akadeemiliste töötajate töölepingulised
eraldamisel ja otsustuskogudes võrdsete võimaluste, sh soolise suhted kooskõlla EL direktiiviga. Jätkatakse
tasakaalu tagamist. teaduse populariseerimist (teg. 1.10).
Jätkatakse ettevõtete ja ülikoolide koostöös
pakutava ettevõtlusdoktorantuuri toetamist
(teg 2.2.). Rakendatakse printsiipi, et reeglina
oleks akadeemiliste ametikohtade konkursid
avatud välisteadlastele. Jälgitakse ja
analüüsitakse soolist tasakaalu teaduses.
1.7. Tagada teadlaste ja inseneride järelkasv, sh pöörata senisest Toetatakse doktorikoolide tegevusi HTM Archimedes TA asutused HTM ELSF (2014-2020) * * * 0 Doktoriõppe põhirahastus korraldatakse HTM
enam tähelepanu doktoriõppe süsteemsele arendamisele ja tagada alameetme "Institutsionaalne ETAG kõrghariduse eelarve (seos EÕS
doktoriõppe konkurentsivõimeline rahastamine (sh arendusprogramm TA asutustele ja rakendusplaaniga)
doktoranditoetused), jätkata doktoriõppe, nooremteaduri positsiooni kõrgkoolidele ASTRA" eelarvest (teg 1.1.).
ja järeldoktorantuuri toetamist. Tegevuse tulemusena on kindlustatud Eesti
teadlaste ja inseneride järelkasv. Täpsemad
oodatavad tulemused kirjeldatakse toetuse
andmise tingimustes.
Alates 2015 tõsteti doktoranditoetust 10%. HTM doktorandid * * * 0 Doktoriõppe põhirahastus kajastub HTM
Alates 01.09.2015 rakendusid kõrghariduse eelarves (esitatakse EÕS
seadusemuudatused, mis kindlustavad rakendusplaani kaudu)
doktorantidele kõik sotsiaalsed garantiid.
Tegevuse tulemusena paranevad
doktorantide sotisaalgarantiid ning tõuseb
doktoriõppe atraktiivsus. See omakorda aitab
kaasa doktoriõppe lõpetajate arvu tõstmisele.
1.8. Jätkata ministeeriumideüleses koostöös targa ja paindliku Rändepoliitika valdkonna õigusaktide analüüs SIM erinevad SIM * * * 0 Seosed „Lõimuv Eesti 2020“, „Regionaalarengu
talendipoliitika, rändepoliitika ning uussisserändajate kohanemist ja vajadusel muudatuste väljatöötamine. osapooled strateegia 2014-2020“, „Eesti 2020“ ning
toetava poliitika kujundamist, mis suurendab Eesti atraktiivsust Uussisserändajatele suunatud „Siseturvalisuse arengukavas 2015-2020“.
teadus- ja õppetöö sihtriigina. kohanemisprogrammi elluviimine.
Tõhusa talendipoliitika väljaarendamine ja MKM erinevad MKM * * * 0 Seosed „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-
rakendamine osapooled 2020“ (teg. 4.1.3.)
1.8. Jätkata ministeeriumideüleses koostöös targa ja paindliku
talendipoliitika, rändepoliitika ning uussisserändajate kohanemist
toetava poliitika kujundamist, mis suurendab Eesti atraktiivsust
teadus- ja õppetöö sihtriigina.
Jätkatakse teaduse ja kõrghariduse HTM ETAG, TA asutused HTM ELSF (2014-2020) * * * 0 Seosed "Elukestva õppe strateegiaga". Samuti on
rahvusvahelist turundustegevust (vastavalt Archimedes seosed talendipoliitika tegevustega (Ettevõtluse
"Research in Estonia" ja "Study in Estonia"). kasvustrateegia rakendusplaani tegevus 4.1.3).
Rahastamine tagatakse tegevus 4.1.
eelarvest. Tegevuse tulemusena on Eesti
teadus ja kõrgharidus rahvusvaheliselt
nähtavam ning välistudengite, -õppejõudude
ja -teadlaste teadlikkus õppe- ja teadustöö
võimalustest Eestis on tõusnud.
1.9. Suurendada teadlasmobiilsust, mh ettevõtetest, ja tagada Eesti Teadusagentuur rakendatab alameedet ETAG HTM, ETA TA asutused HTM ELSF (2014-2020) * * * 0
Eestisse tulnud ja Eestis olevate tippteadlaste juhitavate "Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja
uurimisrühmade terviklik rahastamine. Tugevdada uurija-professori järelkasvu toetamine Mobilitas Pluss" (teg
institutsiooni mõju TAs. 4.1.). Jätkatakse uurija-professorite
rahastamist ETA eelarve kaudu (teg 1.2.).
Tegevuse tulemusena on suurenenud
teadlasmobiilsus ning Eestis töötavate
välisteadlaste arv ja osakaal on kasvanud.
1.10. Populariseerida ühiskonnas teadust ja teadusharidust. Teaduskeskus AHHAA tegevustoetus, riigi HTM ETAG, TA asutused, HTM RE 1 115 385 1 098 000 1 096 000 876 000 1 097 000 4 167 000 Seos EÕS tegevustega LTT hariduse sisulisel
Tagada noortele adekvaatse karjääriinfo kättesaadavus teadlase ja teaduspreemiad, teaduse populariseerimise AHHAA kõrgkoolid, arendamisel. Seos noortevaldkonna
inseneri karjäärivõimaluste kohta nii avalikus kui ettevõtlussektoris, projektikonkurss; Teadustööde riiklike üldhariduskooli arengukavaga huvihariduse arendamisel
mh kaasates populariseerimistegevustesse senisest enam konkursside preemiad (üliõpilaste d, huviringid,
ettevõtjaid kui potentsiaalseid tööandjaid. Toetada noorte teadustööde riikliku konkurss, õpilaste ettevõtted,
huviringide sisulist arendamist loodus-, täppis- ja tehnikateaduste teadustööde riiklik konkurss, õpilasleiutajate õpilased,
ning tehnoloogia (LTT) valdkonnas. Soodustada teadusasutuste, konkurss, kasvatusteaduslike tööde konkurss, teadlased,
ettevõtete ja koolide koostööd teaduse populariseerimisel ning LTT teaduse populariseerimise auhind, üliõpilased jt
õppematerjalide arendamisel. koostööpartnerite toetamine).Tegevuse
tulemusena on teadusel ühiskonnas kõrge
maine ning teadlase ja inseneri elukutse on
muutunud populaarsemaks. Tõusnud on LTT
valdkonna sisseastujate arv kõrgkoolides.
Eesti Teadusagentuur rakendab alameedet ETAG HTM, TA asutused, HTM ELSF (2014-2020) 855 615 855 000 856 000 855 000 0 Seos Infoühiskonna arengukavaga tegevustega
"Teaduse populariseerimine TeaMe+" Archimedes kõrgkoolid, IKT erialade populariseerimisel
(telesaated, õppematerjalid, kampaaniad üldhariduskooli
jpm). Korraldatakse avatud taotlusvoor d, huviringid,
"Teeme+", kus toetatakse süsteemseid ettevõtted,
teadust populariseerivaid üritustesarju ja õpilased,
tegevusi ning ettevõtete kaasamist teaduse ja teadlased,
LTT populariseerimisse üliõpilased jt
1.11. Toetada järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste Jätkub teaduskollektsioonide toetamine. HTM TA asutused HTM RE 798 000 798 000 798 000 798 000 798 000 3 192 000 Seos kultuuripoliitika 2020 eesmärkidega
andmearhiivide ning teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, Tulemusena on teaduskogude toimimine kultuuripärandi säilitamisel
digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist. kindlustatud nii kogumise, säilitamise ja
kättesaadavuse seisukohalt.
1.12. Tagada süsteemne taristu, sh digitaalse taristu arendamine. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri HTM ETAG TA asutused HTM ELSF (2014-2020) 5 340 777 5 341 000 5 341 000 5 341 000 4 938 000 20 961 000
Planeerida riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid toetamine teekaardi alusel, sh osalemine
korrapäraselt uuendatava tegevuskava alusel, arvestades ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teaduse
rahvusvaheliste taristutega liitumisel seatud kvaliteeditingimusi. infrastruktuurides. Tegevuse tulemusena on
Eesti kasutajatele tagatud ajakohastatud
taristu ning juurdepääs rahvusvahelistele
tipptasemel teadustaristutele vastavalt taristu
kasutamise tingimustele.
SA HITSA tegevustoetus; EENETi HTM HITSA TA asutused, HTM RE 1 290 245 1 290 000 1 290 000 1 290 000 1 290 000 5 160 000 2015 oli kõrghariduse eelarves, alates 2016 TjaA
haridusteenuste tagamine kõrgkoolid eelarves.
2. meede. TA ühiskondliku ja majandusliku kasu 26 130 502 21 383 646 19 800 737 16 231 463 15 941 000 73 356 846
suurendamine
Indikaator/Tulemus Algtase (aasta)
TAI ja OP: Erasektori finantseeritud avaliku 3% (2012) 6% 6% 7% (2020) 7% (2020)
sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste
osakaal
TAI: Sotsiaalmajanduslikele rakendustele (v.a ~30% (2011) 38% 39% 40% (2020) 40% (2020)
akadeemilised uuringud) suunatud kulutuste
osakaal riigieelarves planeeritud TA
eraldistest
2.1. Tagada eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku Riiklike programmide "Eesti keel ja HTM TA asutused HTM RE 1 306 533 1 365 000 1 365 000 1 365 000 1 365 000 5 460 000
tasemega uuringute toetamine ning keeletehnoloogiliste kultuurimälu II 2014-2018" ning "Eesti
lahenduste arendamine ning soodustada nende võimalikult keeletehnoloogia (2011-2017)" elluviimine.
laialdast rakendamist. Tegevuse tulemusena on tagatud eesti keele,
ajaloo ja kultuuri kõrge tasemega uuringute
toetamine ja keeletehnoloogia lahenduste
arendamine.
2.2. Soodustada teadlaste liikumist akadeemilise, avaliku ja Jätkatakse ülikoolide ja ettevõtete koostöös HTM Archimedes TA asutused, HTM ELSF (2014-2020) * * * 0
erasektori vahel. Väärtustada teadlaskarjääri puhul teistes pakutava doktorantuuri toetamist. Perioodi ETAG ettevõtted,
sektorites töötatud aega ja seal saavutatud tulemusi, samuti 2014-2020 vahendid on planeeritud doktorandid
koostööd ettevõtetega. Jätkata ülikoolide ja ettevõtete koostöös alameetmes "Kõrghariduse
pakutava doktorantuuri toetamist. erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades" (tegevus 3.2.).
Ettevõtlusdoktorantuuri toetamise tulemusena
paraneb doktoriõppe kvaliteet ning
kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamine
lähtuvalt ettevõtete vajadustest.
2.3. Toetada teadustaristu ühiskasutust ettevõtete ja Läbi tuumiktaristu toetusmeetme toetatakse ETAG HTM TA asutused, HTM RE 523 717 704 000 704 000 704 000 704 000 2 816 000
teadusasutuste seas ning töötada välja taristu ühiskasutamise riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride ettevõtted,
reeglistik. ühiskasutust ning avamist välistele välispartnerid
kasutajatele (sh ettevõtjatele ja
välispartneritele).
2.4. Vaadata üle kommertsialiseerimisega seotud Alameetmest "Institutsionaalne HTM MKM TA asutused * * * 0
motivatsioonisüsteem ülikoolides, sidudes selle ülikoolide arendusprogramm TA asutustele ja
põhieesmärkide ja -rahastusega. Suurendada kõrgkoolidele" (teg 1.1.) toetatakse ülikoolide,
kommertsialiseerimise professionaalsust ja mõju ning tugevdada TA asutuste ja rakenduskõrgkoolide teenuste
sidet innovatsioonisüsteemi teiste osalistega – investorite, väljaarendamist ettevõtluskoostöö
inkubaatorite, teadusparkide jt-ga. Jätkata teadmussiirdealase laiendamiseks (teadustaristu avamine
pädevuse arendamist, sh ekspertide koolitust ja sissetoomist, ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse
teadmussiirde korralduse ja kvaliteedi arendamist ning kasvatamine jm).Jätkatakse patentide ja
rahvusvahelise kontaktvõrgustiku laiendamist. Edendada patenditaotluste ning TA lepingulise tulu
intellektuaalse omandi alase teadlikkuse süvendamist nii teadlaste, arvestamist TA asutuste baasfinantseerimise
üliõpilaste kui ka ülikooli mitteakadeemilise personali hulgas. alusena. Tegevuse tulemusena on
intellektuaalomandi kommertsialiseerimise
süsteem ülikoolidele motiveeriv.
2.5. Toetada ettevõtlusõppe arendamist ja uusi ettevõtluskogemuse Rakendatakse ESF meede "Ettevõtlikkuse ja HTM MKM Kõrgkoolid HTM ELSF (2014-2020) * * * 0 Seos EÕS ja Ettevõtluse kasvustrateegiaga
omandamise vorme, kaasates senisest enam ettevõtjaid lektoritena, ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil
praktika pakkujatena jmt. haridustasemetel" ja "Praktikasüsteemi
arendamine kutse- ja kõrghariduses".
Jätkatakse ettevõtlusõppe arendamist
ülikoolide tulemuslepingute
raames.Täpsemad oodatavad tulemused
määratletakse toetuse andmise tingimustes.
2.6. Parandada kapitali kättesaadavust ülikoolist väljakasvavatele Käivitatakse programm Start-up Eesti 2.0, MKM Kredex, EAF ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
alustavatele ettevõtetele. mille raames kutsutakse ellu inimeste ja Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
idufirmade arendamiseks koolitus- ja
arenguprogramme ning käivitatakse Eesti
turul uue põlvkonna inkubaatorid. Täpsemad
oodatavad tulemused määratletakse toetuse
andmise tingimustes.
2.7. Toetada ettevõtteid suure lisandväärtusega toodete ja teenuste Käivitatakse täismahus ettevõtja MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
arendamisel koostöös ülikoolidega ja TA asutustega, sh pöörata ka arenguprogrammi (sh teenuse- ja Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
traditsioonilistes majandussektorites jätkuvalt tähelepanu tootearenduse läbiviimine), mis on ettevõtte
lisandväärtuse suurendamisele TA kaudu ja kasvatada ettevõtete kompleksne tugimeede, kus esmalt
strateegilist arendusvõimekust. teostatakse ettevõtte diagnostika, seejärel
otsustatakse milliseid toetusi firma vajab. Ühe
taotlusega saab toetust küsida erinevatele
tegevustele, ka tootearendus. Täpsemad
oodatavad tulemused määratletakse toetuse
andmise tingimustes.
Osaku tüüpi toetustegevus esimeseks MKM EAS ettevõtted, TA MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
kokkupuuteks ülikooli või asutused Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
teadusasutusega.Täpsemad oodatavad
tulemused määratletakse toetuse andmise
tingimustes.
Ettevõtjate gruppidele suunatud MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
arendustegevuse alased koolitused ja Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
üritused (nt tooearenduse meistriklassid,
"Liftiga tulevikku"). Täpsemad oodatavad
tulemused määratletakse toetuse andmise
tingimustes.
Käivitatakse innovatsioonilaenu väljastamise MKM KredEx ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
meede. Täpsemad oodatavad tulemused Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
määratletakse toetuse andmise tingimustes.
2.8. Tugevdada teadusasutuste ja ettevõtete parema kooskõla Toimuvad regulaarsed kohtumised EAS ja ETAG ettevõtted, TA 0
saavutamiseks Eesti Teadusagentuuri ja Ettevõtluse Arendamise ETAG juhtkondade ja töötajate vahel, et EAS asutused
Sihtasutuse koostööd ja saavutada üksteisega kokkusobiv ja tagada toetusmeetmete koostoime.
üksteist vastastikku täiendav TA toetuste, sh mestitud
uurimistoetuste süsteem.
2.9. Soodustada erasektori raha suuremat kaasamist ülikoolide Väärtuspakkumiste väljatöötamine MKM EAS välisinvestorid, MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
rahastamisse. Soodustada suurema lisandväärtusega ja TAI kasvualade raames ning „tarkade ettevõtted, TA Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
võimekusel põhinevate välisinvesteeringute riikitoomist töökohtadega“ välisinvesteeringute laekumise asutused,
(arenduskeskused, olemasolevate investeeringute laiendamine toetamiseks mõeldud meetmed. Näiteks kõrgkoolid
arendustegevusele, idufirmad), pakkudes välisinvestoritele TA rakendatakse "Tehnoloogiaarenduskeskuste
osakuid ja kasutades tehnoloogia arenduskeskuste potentsiaali. toetusmeede", mille raames toetatakse
eraõiguslikke (AS-id) tehnoloogia- ja
tootearenduseteaduskeskuseid, mis seovad
omavahel tippteadlased ja ettevõtted.
Jätkatakse innovatsiooniosaku meetmega,
mille abil saab VKE koostöös kõrgkooli,
katselabori, intellektuaalomandi eksperti või
disaineriga uurida innovaatilisi lahendusi
arengutakistustele, katsetada uusi materjale,
koguda teadmisi tehnoloogiate kohta, teha
uuringuid intellektuaalomandi
andmebaasides. Samuti tegeletakse EAS-i
rahvusvahelistumise divisioni poolt pakutud
investorteeninduse raames potentsiaalsete ja
olemasolevate välisinvestorite teenindusega
sihtriikides.
Tugipakettide (sh finantsiline) väljatöötamine MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
suurettevõtete juhtiv- ja arendustöötajate Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
liikumisele, koolitusele
Investeeringute sidumine kohalike ettevõtete, MKM EAS ettevõtted, TA MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
tarneahelate ja võrgustikega (ülikoolid, TAK- asutused, Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
id ning klastrid) kõrgkoolid,
klastrid
2.10. Jätkata kesksete teaduse infosüsteemide ja -teenuste Jätkatakse Eesti Teadusinfosüsteemi HTM ETAG TA asutused, * * * 0
arendamist eesmärgiga muuta need väliskasutajatele (sh arendamist.Vahendid planeeritakse HTM riigiasutused,
riigiasutustele ja ettevõtjatele) mugavaks ja võimaldada kiiret eelarvest ning erinevatest ettevõtted
ligipääsu uuringute teemade, teostajate ja tulemusteni. toetusprogrammidest, mille menetlemist
korraldatakse ETIS-e kaudu. Uue perioodi
investeeringud planeeritakse alameetme
"Riigiasutuste TA alase võimekuse tõstmine"
kaudu (teg 2.12). Tegevuse tulemusena on
Eesti Teadusinfosüsteem kasutajasõbralik,
avatud ja funktsionaalne andmebaas
teadusinfo haldamiseks ja levitamiseks.
2.11. Soodustada avatud juurdepääsu (ingl open access ) avaliku Teaduse põhiliste rahastusinstrumentide HTM ELNET TA asutused, HTM RE 5 187 524 5 238 000 5 238 000 5 238 000 5 238 000 20 952 000
rahastuse eest saadud uurimistöö tulemustele ja teadusandmetele. (IUT,PUT) tingimustes on sätestatud kõrgkoolid,
Toetada teadusasutuste ja teadusraamatukogude andmekogude teadusinfo avatud juurdepääsu raamatukogud
täiendamist ning tagada juurdepääs olulisematele põhimõtted.Toetatakse
teadusandmebaasidele. teadusraamatukogude teavikute hankimist,
elektrooniliste teadusandmebaaside
ühishankeid, teaduslikul otstarbel
rahvusteaviku järelkomplekteerimist,
raamatukogude koondkataloog ESTER
arendamist ja käigushoidmist. Tegevuse
tulemusena on uusim teadusinfo ning
teadustöö tulemused kasutajatele lihtsasti
kättesaadav ja leitav.
2.12. Võtta meetmed ministeeriumide TA alase vastutuse ja HTM. Käivitatakse alameede "Valdkondliku HTM ministeeriumi ministeeriumid, HTM ELSF (2014-2020) 4 893 495 4 894 000 4 894 000 4 894 000 4 894 000 19 576 000 Seos valdkondlike arengukavadega, kus on ette
võimekuse suurendamiseks. Luua ministeeriumidevahelised teadus-ja arendustegevuse tugevdamine" d, ETAG TA asutused nähtud TA tegevuste toetamine
koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja (RITA), samuti toetatakse valdkondlike
paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, ministeeriumite teadusprogrammide
et põhivastutus sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel rahastatava TA käivitamist (vastavalt rakendusplaani tekstis
eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. sätestatud põhimõtetele). Oodatavad
tulemused on kirjeldatud meetme
dokumentides.
SIM. Siseministeeriumi rakendusuuringute ja SIM erinevad SIM RE 191 039 120 000 120 000 120 000 120 000 Summa kajastub Siseministeeriumi eelarves.
ekspertarvamuste tsentraalselt koordineeritud osapooled Täpne summa kinnitatakse igal aastal
rahastamine, et suurendada poliitika Siseministeeriumi eelarve koostamisel.Kulud on
kujundamise, strateegilise planeerimise ja planeeritud "Siseturvalisuse arengukava 2015-
juhtimiskvaliteedi tõusu ministeeriumis. 2020" ja "Elukestva õppe strateegia"
rakendusplaanides.
SIM. Sisekaitseakadeemia teadus- ja SKA erinevad SIM RE ja välisabi 1 318 943 1 019 715 1 019 715 2 039 430 Seosed Elukestva õppe strateegiaga 2014-2020
arendustegevus, mis panustab osapooled
siseturvalisuse valdkonna vastutuse ja
võimekuse suurendamisele kolmes
valitsemisalas: Siseministeerium,
Justiitsministeerium, Rahandusministeerium.
KAM. Eesti sõjalise võimearenduse KAM Kaitsevägi Kaitsevägi KAM RE (maksutuludest rahastatud) 642 718 559 000 559 000 1 118 000 Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja
toetamine võimelünkade kindlaksmääramise arenduspoliitika 2014-2022
ja lahenduste pakkumise kaudu. Tuvastatud
võimelünkade likvideerimiseks mõeldud
teadus- ja arendusprojektide läbiviimine
KAM. Eesti sõjalise võimearenduse KAM Kaitsevägi, Kaitsevägi, KAM RE (maksutuludest rahastatud) 926 089 490 424 399 972 890 396 Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja
seisukohalt oluliste üld- ja erikompetentside Rahvusvahel Rahvusvahelin arenduspoliitika 2014-2023
arendamine, toetamaks sõjalise riigikaitse ine e
strateegiate ja arengukavade koostamist. Kaitseuuring Kaitseuuringut
Sidususe suurendamine ja koostöö ute Keskus e Keskus
tõhustamine üldkompetentside arendamise
eest vastutajate ja avalik-õiguslike ülikoolide,
teadus- ja arendusasutuste ning
kaitsetööstusettevõtete vahel
KAM. Eesti kaitsetööstuse kõrge KAM Kaitsevägi, KAM RE (maksutuludest rahastatud) 725 000 725 000 725 000 1 450 000 Eesti kaitsetööstuspoliitika 2013-2022;
ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja ettevõtted Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja
julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste arenduspoliitika 2014-2024
arendamise toetamine. Eesti kaitse- ja
julgeolekualase innovatsioonibaasi
konkurentsivõimelisuse tõstmiseks vajalike
innovaatiliste koostööprojektide
kaasrahastamine, mis on suunatud kõrge
ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja
julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste
väljaarendamisele
SOM rakendusuuringute ja ekspertarvamuste SOM erinevad SOM (SOM tegevused ja neile vastavad * * * 0 Seos Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020
rahastamine, et suurendada poliitika osapooled summad on juba planeeritud valdkondlike (RTA), Laste ja perede arengukava 2012-2020
kujundamise, strateegilise planeerimise ja arengukavade kaudu (Rahvastiku tervise (LPA) ja Aktiivsena vananemise arengukavaga
juhtimiskvaliteedi tõusu ministeeriumis ning arengukava 2009-2020, Laste ja perede 2013-2020 (AVA)
teadusuuringute kaasrahastamine. SOM arengukava 2012-2020,
teadus- ja arendusprojektid. SOM registrid ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
andmekogud. arengukavas).
KKM: Süsinikuringe seire arendamine, KKM erinevad KKM Norra abi 0 0 0 0 0 KKM arengukava
Kliimamuutuste leevendamise ja muutustega osapooled
kohanemise tegevuste parem kavandamine). KKM erinevad KKM ELSF (2014-2020) 500 000 500 000 500 000 0 0 1 000 000 KKM arengukava
Norra abi projektid „Mere ja siseveekogude osapooled
ökosüsteemiteenuste määramise ja
kaardistamise metodoloogia väljatöötamine;
Projekt "Mudelite süsteemi ning töövahendi
loomine mere ja maismaa pinnavete
integreeritud haldamiseks"
KKM rakendusuuringud (mitterutiinsed, uued KKM erinevad RE 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000 1 200 000 KKM arengukava
rakendusuuringud) osapooled
KKM rakendusuuringud KKM erinevad KIK 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 4 000 000 KKM arengukava
osapooled
KKM alusuuringud ja analüüsid, sh seire KKM erinevad RE 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000 1 200 000 KKM arengukava
(ekspertarvamused, õigusanalüüsid, osapooled
seireandmete kogumine jm alusuuringud, sh
riiklik keskkonnaseire; välja on jäetud nt
laborite akrediteerimine ja referentskatsete
tegemine, kalibreerimine)
KKM: alusuuringud ja analüüsid, sh seire ja KKM erinevad KIK 750 000 750 000 750 000 750 000 750 000 3 000 000 KKM arengukava
regulaarsed rakendusuuringud (nt osapooled
kütuseproovide võtmine, korduvad
kalavarude uuringud, välisõhu aruannete
koostamine jm)
KKM: RMK metsandusuuringute programm RMK KKM erinevad RMK Metsanduse arengukava
osapooled
KKM: KAURI seirealased uuringud: KKM KAUR erinevad RE 250 000 250 000 250 000 250 000 250 000 1 000 000 KKM arengukava
keskkonna, sh eluslooduse seire, osapooled
meteoroloogia seirevõrk, hüdromeetria
seirevõrk
KKM: KAUR seirealased uuringud. KKM KAUR erinevad KIK 200 000 200 000 200 000 200 000 200 000 800 000 KKM arengukava
osapooled
KKM: Keskkonnaameti inventuurid, KKM KKA erinevad tõukefondid 260 000 260 000 260 000 260 000 260 000 1 040 000 KKM arengukava
kaitsekorralduskavad ja liigi tegevuskavad osapooled
KKM: Keskkonnaameti erinevad uuringud KKM KKA erinevad KIK 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 KKM arengukava
osapooled
KKM: Keskkonnaamaeti uuringud KKM KKA erinevad RE 200 000 200 000 200 000 200 000 200 000 800 000 KKM arengukava
(alusuuringud ja analüüsid) osapooled
MEM: Maaeluministeeriumi valitsemisala TA. MEM TA asutused MEM 6 295 444 2 148 507 636 050 190 463 2 975 020 Eesti Maaelu arengukava (MAK), EMKF,
Programm „Põllumajanduslikud Põllumajandus-, toidu- ja kalandusteaduse ning
rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel teadmussiirde arengukava aastateks 2014-2020
2015- 2021“. Kasvu planeeritud programmis
„Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi
kogumine ja säilitamine aastatel 2014-2020“
vähemalt 50 000 eurot aastas. TAI-ga seotud
tegevusi rahastatakse ka MAK ja EMKF
meetmetest
KUM : Integratsiooni ja lõimumisealased KUM erinevad 20 000 100 000 120 000 KuM eelarve
uuringud osapooled
RM: Rahandusministeeriumi tellitavad RM erinevad RM 260 000 260 000 260 000 260 000 260 000 1 040 000
uuringud ja analüüsid osapooled
2.13. Luua tingimused teaduskraadi väärtustamiseks ühiskonnas, Tegevuspõhimõte. Avalikus sektoris ministeeri erinevad - - - 0
sh eelistada avalikus sektoris juhtivate ametikohtade täitmisel ametikohtade täitmisel tuginetakse avaliku umid osapooled
teaduskraadiga isikuid. teenistuse seaduses sätestatud tingimustele.
Valdkondliku TA tegevuse tugevdamiseks
toetatakse ministeeriumites teadusnõunike
ametikohtade loomist (teg 2.12). Jätkatakse
teaduse populariseerimist (teg 1.10).
3. meede. Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast 14 449 888 17 450 000 17 450 000 17 003 000 12 614 000 64 517 000
spetsialiseerumisest
Indikaator/Tulemus Algtase (aasta)
TAI: Kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste 14,1% (2012) 14,7% 14,8% 15% (2020) 15% (2020)
osakaal ekspordis, %
TAI: Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite 6,7% (2012) 8,5% 8,8% 9% (2020) 9% (2020)
hõive osakaal koguhõives, %
3.1. Luua nutika spetsialiseerumise toetamiseks riiklikud HTM: Rakendatakse alameede "Nutika HTM ETAG, MKM, ettevõtted, TA HTM ELSF (2014-2020) 6 613 654 6 614 000 6 614 000 6 614 000 6 614 000 26 456 000
programmid, mis sisaldavad vajalikke meetmeid kasvuvaldkondade spetsialiseerumise kasvuvaldkondade EAS asutused,
tugevdamiseks, ja määrata vastutav organisatsioon. rakendusuuringute toetamine". Oodatavad kõrgkoolid
tulemused on kirjeldatud toetuse andmise
tingimustes.
IKT teadus ja arendustegevuse toetamine HTM HITSA ülikoolid 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 12 000 000
Ressursside väärindamisega seotud HTM * ülikoolid 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 12 000 000
valdkondade teadus- ja arendustegevuse
toetamine
MKM: Käivitatakse Start-up Eesti 2.0 MKM EAF ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
pilootprojekt, mille osaks on Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
arenguprogrammid (tudengikiirendid ja
Founders Institute), uue põlvkonna
inkubaatorid ja äriinglite ning riskikapitalistide
võrgustiku arendamine
3.2. Toetada kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järel- ja Rakendatakse alameede "Kõrghariduse HTM Archimedes üliõpilased, HTM ELSF (2014-2020) 4 836 234 4 836 000 4 836 000 4 389 000 0 14 061 000
juurdekasvu; tagada avaliku sektori teadusasutuste erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kõrgkoolid
uurimisvõimekuse kasv ja taristu ettevõtluskoostöö arendamiseks. kasvuvaldkondades". TA asutuste
uurimisvõimekuse kasvu ja taristu avamist
ettevõtluskoostöö arendamiseks toetatakse
alameetmest "Institutsionaalne
arendusprogramm TA asutustele ja
kõrgkoolidele". Oodatavad tulemused on
kirjeldatud toetuse andmise tingimustes.
3.3. Arendada kasvuvaldkondades ettevõtete ja TA asutuste Koostöövõrgustike programmi väljatöötamine MKM EAS ettevõtted, TA MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
koostöövõrgustike tegevust (sh tehnoloogia arenduskeskused ja ja rakendamine asutused Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
klastrid).
3.4. Pidada silmas ja tõsta esile kasvuvaldkondi TAI ja teiste Arvestatakse üliõpilaste erialastipendiumite HTM Archimedes üliõpilased, * * * 0
avalikus sektoris elluviidavate poliitikameetmete juures, sh rakendamisel (kulud kajastatud eespool kõrgkoolid
üliõpilaste erialastipendiumite rakendamisel, teadusasutuste tegevuse 3.2. juures). Tegevuse tulemusena
eesmärkide väljatöötamisel, teadusparkide tegevuse jm on üliõpilased motiveeritud valima riigile ja
kavandamisel ja elluviimisel. ettevõtlusele olulisi erialasid.
Piirkondlike kompetentsikeskuste arengu RM EAS ettevõtted, ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
toetamine seotult piirkondlike kohalikud Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
ettevõtlusvõrgustike ja tööjõu arendamisega omavalitsused,
kõrgkoolid, TA
asutused
3.5. Suurendada ettevõtete võimekust info- ja IKT kasutuselevõtu soodustamine toimub läbi MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
kommunikatsioonitehnoloogia ning teiste tehnoloogiliste arenduste koostöövõrgustike ja ettevõtja Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
kasutuselevõtu kaudu. Toetada ettevõtetes disaini strateegilist arenguprogrammi. Disaini strateegiline
kasutamist toodete ja teenuste lisandväärtuse suurendamiseks ning kasutmine on võimalik läbi ettevõtja
rahvusvahelise nähtavuse saavutamiseks. arenguprogrammi ja innovatsiooniosaku.
Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega KUM MKM ettevõtted KUM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
(väikeporjektid ja suurprojektid) Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
3.6. Suurendada nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade Nõudluspoole poliitika MKM EAS ettevõtted, MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
raames avaliku sektori rolli ettevõtetepoolsete uuenduste sekkumismehhanismide rakendamine riigiasutused, Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
eestvedajana, s.o TA ja innovatsiooni tellijana ja algatajana. TA asutused
Uuenduste hulka kuuluvad muu hulgas innovaatilised hanked,
ettevõtete arendustegevus avaliku sektori eestvedamisel, avalike
teenuste disain, avaliku ja erasektori partnerlus, demoprojektid ning
kõigeks selleks vajalik taristu ja infotehnoloogilised lahendused.
4. meede. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine 10 740 860 11 049 937 11 235 000 11 159 000 9 744 000 43 187 937
rahvusvahelises TAI alases koostöös
Indikaator/Tulemus Algtase (aasta)
TAI ja OP: Eesti edukus ELi teadus- ja 87% (2013) 97% 99% 100% (2020) 100% (2020)
arendustegevuse raamprogrammis Horisont
2020: võidetud lepingute maht elaniku kohta,
% ELi keskmisest, kusjuures EL = 100
TAI: Rahvusvaheliselt koordineeritud 1,31% (2010) 2,8% 2,9% 3% (2020) 3% (2020)
uurimistöö osakaal riigi rahastatud TA-s
4.1. Tagada ministeeriumideüleses koostöös Eesti osalemine HTM: Rakendatakse alameede "Teaduse ja HTM ETAG, TA asutused HTM ELSF (2014-2020) 10 008 089 10 007 000 10 007 000 10 007 000 8 862 000 38 883 000
Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse kõrghariduse rahvusvahelistumine, Archimedes
ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja mobiilsuse ja järelkasvu toetamine", sh
Põhjala ühisruumi algatustes), koordineerida ministeeriumide vahel programmid "DoRa Pluss" ja "Mobilitas
Eesti osalemist liikmesriikide sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel Pluss". Oodatavad tulemused kirjeldatakse
elluviidavates teadusprogrammides. toetuse andmise tingimustes.
MEM. Maaeluministeerium on liitunud MEM TA asutused MEM (MEM kavandab ERA-Net’ide 336 843 369 937 413 000 270 000 1 052 937 Põllumajandus-, toidu- ja kalandusteaduse ning
teadusvõrgustikega Core Organic, C-IPM raames läbiviidavaid projekte rahastada teadmussiirde arengukava aastateks 2014-2020
ERA-Net, FACCE JPI ERA-Net Plus Climate 100 000 euro ulatuses ERA-Net’i kohta 3-
Smart Agriculture, FACCE ERA-Net aastase perioodi jooksul).
SURPLUS, FACCE JPI MACSUR, ERA-Net
SusAN, ERA-NET COFUND SUSFOOD,
ERA-NET COFASP, ning koostöövõrgustik
EUPHRESCO. Lisaks osaleb MEM
BONUSes.
KAM: Rahvusvahelise koostöö edendamine, KAM Kaitsevägi, Kaitsevägi, KAM RE (maksutuludest rahastatud) 0 Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja
toomaks lisandväärtust kohalikku Rahvusvahel Rahvusvahelin arenduspoliitika 2014-2024
kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ine e
ning osalemaks kollektiivse kaitsevõime Kaitseuuring Kaitseuuringut
tugevdamises. Eesti sõjalise võimearenduse ute Keskus e Keskus
seisukohalt oluliste erikompetentsidega
seotud rahvusvaheliste kaitseotstarbeliste
teadus- ja arendusprojektide
kaasrahastamine, millega panustatakse
vastastikku kasulikult NATO Teadus- ja
Tehnoloogiaorganisatsiooni, Euroopa
Kaitseagentuuri ning Balti ja Põhjala riikide
kaitsealaste teadusuuringute ja
arendustegevuste läbiviimisesse
SOM rahvusvahelised liikmemaksud SOM erinevad SOM (SOM tegevused ja neile vastavad * * 0 Seos Laste ja perede arengukavaga 2012-2020
osapooled summad on juba planeeritud valdkondlike
arengukavade kaudu (Rahvastiku tervise
arengukava 2009-2020, Laste ja perede
arengukava 2012-2020,
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
arengukavas).
KKM: Osalemine JPIde Ookeani, Kliima ja KKM ETAG erinevad KIK Keskkonnaministeeriumi arengukava
Vesi töös (avatud taotlusvoorides osalemine), osapooled
tulevikus võimalusel ka muudes TA
initsiatiivides (KIC, JTI jt). 2015 JPI Water
ERANET osalus (käivitub kas 2015 või 2016);
2016 JPI Water ja/või JPI Oceans
ERANETide osalus.
4.2. Tagada Eesti teadusasutuste ja ettevõtjate juurdepääs Osalemine ESFRI teekaardi jt HTM ETAG TA asutused * * * 0
rahvusvahelisele teadustaristule; osaleda teadustöö rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides
infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri
kaudu Eestile olulisemate teadustaristute rajamisel. toetamise alameetme kaudu (kulud
planeeritud tegevuses 1.12). Tegevuse
tulemusena on Eesti kasutajatele tagatud
ajakohastatud taristu ning juurdepääs
rahvusvahelistele tipptasemel
teadustaristutele vastavalt taristu kasutamise
tingimustele.
4.3. Tagada Eesti teadus- ja arendustegevuse programmide avatus Analüüsitakse vastavaid võimalusi. Ressursid ETAG erinevad * * * 0
rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel. planeeritakse vastava programmi osapooled
vahenditest, kui otsustatakse vastastikku
avada.
4.4. Arendada koostöövõimalusi kolmandate riikide teadlaste ja Analüüsitakse vastavaid võimalusi. ETAG HTM erinevad * * * 0
teadusasutustega. Eelistatakse koostööplatvorme, mis on sisse osapooled
seatud EL tasandil kolmandate riikidega
teaduskoostöö toetamiseks.
4.5. Hoogustada Eesti teaduse ja teadlaste saavutuste ning Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist ETAG TA asutused * * * 0
ettevõtete uuendustegevuse rahvusvahelist tutvustamist. tutvustamist "Teaduse rahvusvahelistumise"
programmi ning uuel perioodil alameetme
"Teaduse ja kõrghariduse
rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu
toetamine" kaudu (teg 4.1.). Jätkatakse
"Research in Estonia" turundustegevusi.
Oodatavad tulemused kirjeldatause toetuse
andmise tingimustes.
Eesti kuvandi arendamiseks korraldame MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
sihtturgudel investorseminare, töötame Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
mainekujundusega, arendame demokeskust
4.6. Luua Eesti ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele Eesti Vabariigi ja CERN-i koostöölepingu HTM KBFI, ETA TA asutused HTM RE 395 928 673 000 815 000 882 000 882 000 3 252 000
võimalusi saada kõrgtehnoloogilisi tellimusi rahvusvahelistes toetamine; rahvusvaheliste organisatsioonide
teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute liikmemaksud (ITER, Euroopa
Organisatsioonis, Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses Molekulaarbioloogia Konverentsi (EMBC)
European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise liikmemaks ning Eesti Teaduste Akadeemia
katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis jm) osalemise kaudu makstavad rahvusvaheliste
kaudu. teadusorganisatsioonide liikmemaksud).
Oodatava tulemusena on Eesti aktiivne ja
nähtav partner rahvusvahelistes
teadusorganisatsioonides ja -võrgustikes.
Eesti liikmelisus Euroopa Kosmoseagentuuris MKM EAS ettevõtted, TA MKM RE * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse
asutused Kasvustrateegia 2014-2020" rakenduplaanis
Lühendid ja selgitused: Rahastusallikad:
HTM - Haridus- ja Teadusministeerium ELSF (2014-2020) - EL struktuurifondid 2014-2020
MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RE - riigieelarveline (maksutuludest rahastatud) HTM ELSF (2014-2020) 62 371 163 62 363 000 62 364 000 61 916 000 51 089 000
SIM - Siseministeerium Norra abi - Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetused HTM RE ja muud kokku 88 529 332 106 835 000 104 006 000 103 824 000 104 045 000
SOM - Sotsiaalministeerium * rahastus tagatakse teiste tegevuste eelarve kaudu HTM KOKKU 150 900 495 169 198 000 166 370 000 165 740 000 155 134 000
KAM - Kaitseministeerium - mitterahaline tegevus
KKM - Keskkonnaministeerium - mitterahaline tegevus HTM KOKKU 150 900 495 169 198 000 166 370 000 165 740 000 155 134 000
MEM - Maaeluministeerium
KUM - Kultuuriministeerium
VM - Välisministeerium HTM RES 2019-2022 kinnitatud 150 900 495 151 861 000 154 295 000 153 653 000 143 047 000
ETAG - Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
EAS - Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Kokku 150 900 495 151 861 000 154 295 000 153 653 000 143 047 000
ETA - Eesti Teaduste Akadeemia
ELNET - MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium
KBFI - Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
Archimedes - Sihtasutus Archimedes
SKA - Sisekaitseakadeemia
KredEx - Sihtasutus KredEx
KIK - Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus
KAUR - Keskkonnaagentuur
EAF - Eesti Arengufond
AHHAA - Sihtasutus Teaduskeskus AHHAA
RMK - Riigimetsa Majandamise Keskus
KKA - Keskkonnaamet
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0595 - Eesti teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni strateegia 2014-2020 "Teadmistepõhine Eesti" rakendusplaan
aastateks 2018-2020 heakskiitmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium;
Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium;
Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81b08844-fdba-4d42-b3ce-
623a1196bc6e
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81b08844-fdba-4d42-b3ce-
623a1196bc6e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main