Ly Pärenson
Saatja: SA EPI Fond <
[email protected]>
Saatmisaeg: neljapäev, 7. juuni 2018 14:37
Adressaat: info.sm
Teema: Re: Sotsiaalministeeriumi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruanne
2017. aasta kohta
Manused: SAEPIF_01_Npr_26.03.2018 (4).bdoc
Kategooriad: Roheline kategooria
Tere
Manuses on SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogu 26.03 koosoleku protokoll, mille teise päevakorra
punktina kinnitati SA EPI Fondi uus põhikirja redaktsioon. Uus põhikiri on käesoleva protokolli Lisas 2
Lugupidamisega
Eero Kiipli
SA Eesti Puuetega Inimeste Fond juhataja
tel.56496102
[email protected]
31. mai 2018 15:45 kirjutas <
[email protected]>:
Tere!
Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Sotsiaalministeeriumi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruanne 2017. aasta
kohta
Registreerimise kuupäev: 31.05.2018
Registreerimise number: 1.1-8/1884-1
Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209
e-post:
[email protected]
www.sm.ee
1
--
Eero Kiipli
SA EPI Fond juhataja
56496102
www.epikoda.ee /Fond
2
Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond nõukogu 26.03.2018 koosoleku protokoll nr. 2018/01 Osalesid nõukogu liikmed: T. Sepp, M. Haukanõmm, R. Saadi, A. Kailas , S. Tõniste ja S. Drenkhan (Skype vahendusel) ning kutsutuna juhataja E.Kiipli . Koosoleku juhataja: nõukogu esimees T. Sepp, Protokollija: M. Haukanõmm. Nõukogu koosolek toimus Tallinnas Toompuiestee 10 algusega 15.30 ja lõppes 17.30 Koosoleku päevakord: Fondi 2017 majandusaasta kinnitamine. Põhikirja muudatus. Parkimiskaartidega seonduv. Sihtkapitalide ellu kutsumine. Muud küsimused. Päevakorrapunkt SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi aastaaruande 2017 kinnitamine. Aastaaruanne esitatud lisas 1: Nõukogu otsustas (ühehäälselt) : K innitada EPIF 2017. aasta aruanne. J uhti da juhatuse tähelepanu sisuaruande ajaloolise tausta mahukusele . 2018 majandusaasta aruande koostamisel olla ajaloolise tausta osas kokkuvõtlikum. Päevakorrapunkt Sotsiaalministeeriumilt on tulnud ettepanek muuta Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fondi põhikirja. Põhikirja muutmise eesmärgiks on täpsustada ja kehtivate õigusaktidega vastavusse viia. Ministeeriumi poolt ettevalmistatud põhikir ja muudatuste projekt on toodud lisas 2. Nõukogu otsustas (ühehäälselt) : V õtta Fondi valitseva Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud mu udatused teadmiseks ning edastada nõukogu koosolekul selle kohta antud ettepanekud/ kommentaarid Sotsiaalministeeriumile nende poolt nõukogusse määratud esindaja Raimo Saadi kaudu. Päevakorrapunkt Sotsiaalministeeriumi on Fondile teinud ülesandeks algatada koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega analüüs võimaliku üle-eestilise parkimiskaartide andmebaasi loomiseks. Fondi juhataja annab ülevaate toimunud arengutest. Senine parkimiskaartide toorikute tarnija on lõpetanud tegevuse. Olemasolevaid kaarte jätkub prognoositavalt kuni 2018 oktoobrini. Sellega seoses peab Fond leidma uue kaardi toorikute tarnija. Kaartide senine hind aastase koguse puhul (7000 tk.) on olnud 1,33 eurot +km Toimus arutelu hetkel toimiva liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartid e väljastamise korralduse üle. T oodi välja probleemkohad ning osundati füüsilise kaardi vajalikkusele. Seda nii sihtgruppi vajadusi arvestades kui ka silmas pidades üle -euroopalist kaardi standardit . Nõukogu otsustas (ühehäälselt) : T eha juhatusele ülesandeks koostöös Sotsiaalkindlustusameti ning Eesti Puuetega Inimeste Koja ga koostada hiljemalt 21. mai ks 2018 lähteülesanne parkimiskaartide väljastamise süsteemi paremaks korraldamiseks. Lähteülesande koostamisel võtta aluseks vähemalt kaks erinevat varianti, millest üks säilitab kaartide väljastamise kohustuse linnadel/valdadel ja teine analüüsib kaartide väljastamise võimalusi tsentraalselt. Lähtudes eeldatavast kaartide maksumusest ning prognoositavast kaartide kulust ( ca 7000 kaarti aastas) ning lähtudes Riigihangete seaduse § 15, kuulutada välja vähemalt kolme pakkujaga ostumenetlus uue tarnija leidmiseks. Päevakorrapunkt Juhatuse ülevaade sihtkapitalide loomisega seonduvast. Lähtuvalt fondi infopäeval tehtud ettepanekutest on fondi juhatus koostanud reglemendi sihtkapitali staatuse reguleerimiseks. Ülevaade käivitatavast kampaaniast „Valguse Jalajäljed“. On käivitatud heategevuskampaania Valguse Jalajäljed, mille raames kogutakse annetusi Eesti esimese pimedate noodikirja aabitsa väljaandmiseks. Noodikirja plaanib välja anda Tartu Emajõe Kool. Kampaania raames toimub 30.04.2018 kell 20.30 kontsert Muuksi linnamäel. Kõiki osalejaid kutsutakse ülesse tegema annetus Fondi arveldusarvele riigikassa juures. Nõukogu otsustas (ühehäälselt) : Sisse viia alljärgnevad muudatused ning k innitada sihtkapitali reglement. Punktis 1.1. tuua teemad välja alapunktide kaupa. P unktis 2. sätestada toetuste, stipendiumite ja preemiate hindajana SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi Nõukogu , õigusega moodustada hindamiskomisjone. Punkt 10.5. sõnastada preemiate maksmise otsustamise juurde Eesti Puuetega Inimeste Koja konsultatiivne roll. Lisada punkt 11. milles sätestatakse akuutse abivajaduse pöördumise menetlemine juhtumi põhiselt. Kinnitada muudatustega reglement vastavalt lisale 3 . Võt t a teadmiseks heategevuskampaania Valguse Jalajäljed korraldamine. Muud küsimused 2018 toetuslepingute rakendumisest. Juhataja andis ülevaate tegevustoetuste rakendumisest, kõigi ta otlejatega on lepingud sõlmitud ning esimese kolme kuu väljamaksed on tehtud.
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND
registrikood: 90000145
tänava/talu nimi, Toompuiestee 10
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10137
telefon: +372 5010157, +372 6616628
faks: +372 6616393
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.epikoda.ee
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 11
Bilanss 11
Tulemiaruanne 12
Rahavoogude aruanne 13
Netovara muutuste aruanne 14
Raamatupidamise aastaaruande lisad 15
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 15
Lisa 2 Raha 15
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16
Lisa 4 Võlad ja ettemaksed 16
Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 16
Lisa 6 Muud tulud 17
Lisa 7 Jagatud annetused ja toetused 17
Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud 18
Lisa 9 Tööjõukulud 18
Lisa 10 Muud kulud 18
Lisa 11 Muud finantstulud ja -kulud 18
Lisa 12 Seotud osapooled 18
Lisa 13 Täiendav lisa 1 20
Aruande allkirjad 23
Vandeaudiitori aruanne 24
2
SA EPI Fondi tegevusaruanne 2017
1. Sissejuhatus
Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPI Koja) asutamisel 1993.aastal nähti põhikirja punktidega 6 ja 10 ette ka
Invafondi loomine. Koja teisel istungil leiti, et kogu riiklik rahaline toetus puuetega inimestele s.h. ka
hasartmängumaksu laekumistest, peab liikuma läbi Invafondi. Koja asutajad ja Sotsiaalministeerium leidsid, et
nii tagatakse rahade sihtotstarbelisem kasutamine ja läbipaistvus. Praktikasse seda põhimõtet kahjuks ei
rakendatud, mille tõttu puudub selge ja läbipaistev ülevaade puuetega inimeste ja nende organisatsioonide
riigipoolsest toest.
EV Valitsuse poolt 15.mail 2001.a. heakskiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele
võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” 18.reegli kohaselt peab riik tunnustama, et puuetega inimeste
organisatsioonidel on invapoliitika arendamisel oma roll:
vajaduste ja prioriteetide määratlemine
planeerimises osalemine
puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja hindamine
ning rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine
Neid rolle ei saa peale puuetega inimeste endi täita mitte ükski riigiametnik ja seetõttu sätestataksegi samas
reeglis, et riik peab ergutama ja toetama puuetega inimeste, nende perekonnaliikmete ja/või esindajate
organisatsioonide teket ja tugevnemist nii majanduslikult kui teistes vormides. 16.reegli kohaselt “Riik garanteerib
seadusandlikus korras vahendite laekumist Eesti Puuetega Inimeste Fondi, mis toetaks erinevaid uusi projekte
ning programme, mille eesmärgiks on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku edendamine”.
Hasartmängumaksu seaduse vastuvõtmisel 1994.a suunati riigieelarve- seadusega riigieelarvesse laekunud
hasartmängumaksust 49 % SA EPI Fondi, kuid alates 01.02.1996.a. kehtima hakanud hasartmängumaksu
seadusega 16. reeglit enam ei täideta ja puuetega inimeste organisatsioone toetatakse Riigikogu juurde loodud
Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) poolt riigieelarvesse laekuvatest hasartmängumaksu vahenditest
projekttaotluste alusel.
Selleks, et võimalikult paljud puuetega inimeste organisatsioonid saaksid täita Vabariigi Invapoliitika
üldkontseptsiooniga neile pandud rolle on EPI Fond taotlenud HMN-lt koondtaotlusena EPI Koja
liikmesorganisatsioonide võrgustiku toetamist. Otsust järgneva aasta kogutoetuse suuruse kohta oleme palunud
teha hiljemalt detsembri koosolekul. See on organisatsioonidele ülioluline selleks, et neil oleks võimalik arendada
planeeritud ja sihipärast tegevust.
Aastatel 1998 - 2005 oli puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku rahastamine ebapiisav ja reaalne toetus
vähenes. Alles 2005. aastal olukord paranes ja aastal 2008 moodustas toetus 3,93% Riigieelarvesse laekunud
hasartmängumaksust. 2009.a seoses üdise majanduskriisi ja eelarvekärbetega vähendati HMN 18.05.2009. a
otsusega nr 312 (päevakorrapunkt 3.2) 2009.a toetuse mahtu 25,45% võrra (16 000 000 kroonilt 11 927 225
kroonile). Peale „masu“ on hasartmängumaksu laekumised riigieelarvesse kasvanud, kuid Fondi laekumised
minimaalselt. 2018.a eelarvesse on planeeritud hasartmängumaksu laekumise kasv võrreldes 2016.aastaga
11,1%, siis Fondile eraldatud summa kasvas vaid 1,1% (vaata joonis 1). Ebapiisav rahaline ressurss ei võimalda
kaasata vajalikus mahus inimressurssi ja see ei võimalda organisatsioonidel vajalikul määral ja mahus täita oma
rolle.
Juhataja ____________________ 1
Joonis 1
Hasartmängumaksu laekumine riigieelarvesse ja sellest EPI Fondi vahendusel antud toetuse suurus EPI Koja
võrgustiku (lisa 2) projektidele aastate lõikes.
2. SA EPI Fondi 2017 majandusaasta eesmärgid
Põhikirjast tulenevalt on Fondi tegevuse põhieesmärgiks rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu
toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist
ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel.
Selleks taotleb Fond riiklikku toetust võimalikult paljudele tegutsevatele puuetega inimeste organisatsioonidele ja
on välja töötanud saadud toetuse kasutamise enamuse poolt tunnustatud põhimõtted. Organisatsioonide riikliku
toetuse liikumine läbi Fondi annab parema ülevaate ja nägemuse, kuidas riikliku toetust kasutatakse.
Fondi eesmärgid aastal 2017
1. tagada läbi Fondi eraldatud riikliku toetuse kasutamise maksimaalne läbipaistvus ja otstarbekus ning
teostada Fondi lepingupartnerite lepingu täitmise kontrolli kohtadel vähemalt 10-s organisatsioonis;
2. säilitada puuetega inimeste võrgustiku rahastamise jätkamine ja mahuline suurendamine 2018.aastal,
tehes selleks vajalikku selgitustööd valitsuses ja riigikogus;
3. vajadusel täpsustada ja täiendada saadud riikliku (sh EU) toetuse kasutamise enamuse poolt tunnustatud
põhimõtteid;
4. koostöös ministeeriumiga otsida võimalusi EPIFondi kaasamiseks erinevate puuetega inimestega
seonduvate programmide täitmisse ja funktsioonide laiendamisse;
5. leida võimalike sponsoreid, kes toetaksid EPI Koja liikmesorganisatsioonide tegevuse jätkusuutliku
arengut;
6. toetavate tegevustega tagada raamatupidamistarkvara ja aruandlusele digiallkirja juurutamine EPI Koja
liikmesorganisatsioonides ja teostada Fondist eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolli;
7. korraldada puudega inimeste parkimiskaartide vahendamist kohalikele omavalitsustele ja aidata kaasa
kaarti kasutamisega seonduvate üldiste (riiklikul tasandil) probleemide lahendamisele.
Fondi põhilised tegevused aastal 2017
1. Seotud Hasartmängumaksu Nõukogule (HMN) esitatavate projektidega:
Tegevustoetuse projektide vastuvõtmine, koondtabeli koostamine ja projektide komplekteerimine ning
vajadusel esitamine Sotsiaalministeeriumile (SM) ja HMN-le;
EPIK ja liikmesorganisatsioonide veebilehtede hindamine ja toetamine;
Sotsiaalministeeriumiga finantseerimislepingu sõlmimine;
Lepingute vormistamine Liitude, kodade ja teiste raha saajatega; Esitatud aruandluse kogumine,
jälgimine ja rahade ülekandmine;
kohtadel (vähemalt 10-es organisatsioonis) pistelise kontrolli teostamine ja info vahendamine;
Koondaruandluse koostamine ja esitamine HMN, SM ja RM-le.
Juhataja ____________________ 2
2. Läbi Fondi antud toetustega seonduva info vahendamine EPI Koja kodulehel (www.epikoda.ee/Fond).
Kuna meie organisatsioonide võrgustik on nii suur, on Fond ja Koja juhatus seisukohal, et valdavaks
operatiivseks ja kiireks info vahetamiseks saab olla elektronpost ja veebileht.
3. Puudega inimese sõiduki parkimiskaartide vahendamine omavalitsustele vastavalt
SoM & Fondi kokkuleppele. Fond osales aktiivselt tegevustes, mis oli vajalik kaarti vastavusse viimiseks
EL nõukogu komisjoni soovitustega ning aitab kaasa kaarti kasutamisega seonduvate üldiste (riiklikul
tasandil) probleemide lahendamisel.
3. HMN-lt saadud toetuse jaotamise põhimõtted, projektidele esitatavate nõuete täpsustamine ja
organisatsioonidele toetuse määramine.
Aruandeaastaks 2017 eraldati Hasartmängumaksu Nõukogu poolt EPIKoja võrgustiku toetuseks 950 000 eurot.
2017.a EPI Koja liikmesorganisatsioonide täpsustatud rahastamispõhimõtted võeti vastu SA EPI Fondi nõukogu
poolt 27.12.2016.a koosolekul. Nende kohaselt kujuneb üleriigiliselt tegutsevate organisatsioonide ja
maakondade kogu toetuse suurus nelja komponendi summana:
baas komponent, mis ei sõltu organisatsiooni suurusest (liitudel kogutoetusest 20 % maakondlikel
komponent, mis arvestab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud puuetega inimeste
kodadel 30 %);
(sh puuetega laste vanemad) liikmelisusel tegutsevate liikmesorganisatsioonide arvu (kogutoetusest
komponent, mis arvestab registrisse kantud organisatsioonide füüsiliste liikmete arvu (liitudel
20 %);
komponent, mis arvestab kogutulu, mis on saadud täiendavalt hasartmängumaksu laekumistest
kogutoetusest 40 % maakondlikel kodadel 35 %);
eraldatud toetusele (sponsorid, omavalitsus, osutatud teenused, teised siseriiklikud ja
rahvusvahelised fondid) (liitudel kogutoetusest 20 % maakondlikel kodadel 15%);).
Alates 11.11.2013.a Nõukogu otsusega täiendati rahastamispõhimõtteid punktiga 2.3. „Organisatsioon, kelle
tegevusprogrammi kogumaht on üle nelja korra suurem kui fondist saadud toetus, võib erandkorras kasutada
kogutoetust tegevusprogrammi administreerimiseks“. Tegelikkuses rakendati seda põhimõtet juba aastaid ning
selle vajaduse tingis asjaolu, et tegevuste läbiviimiseks on võimalik leida sponsoreid ja muid finantsallikaid, kuid
tihti ei lubata neid kasutada halduskuludeks, mis ei taga organisatsiooni jätkusuutlikust ja tegevusvõimekust.
Rahastamispõhimõtete punkt 2.2. kohaselt “Kui kodadel on ruumid ja kontoritehnika, mida saavad kasutada
liikmesorganisatsioonid, võib üldkoosoleku otsusega maakonna kogulimiidist eraldada kuni 60 % ühistegevuse
tarbeks kojale ja halduskulude % piiranguid ei rakendada“. Väiksemate maakondade kogutoetuse suurus on
väike, mille tõttu koja kasutusse jääv summa ei võimalda kojal hallata ruume (mida saaksid kasutada ka
liikmesorganisatsioonid) ja võtta tööle inimest. Sellest tulenevalt on nõukogu aktsepteerinud Harjuma PIN,
Raplamaa PIK ja Hiiumaa PIK taotlusi rakendada erisust nimetatud punkti rakendamisel.
Organisatsioonide andmeid täpsustatakse iga aasta oktoobris 1.septembri seisuga ja arvestatakse järgmise aasta
toetuste arvutamisel. Läbi Fondi 2017.aastaks eraldatud EPI Koja puuetega inimeste organisatsioonide
võrgustiku riigipoolse (HMN) toetuse vahendite kasutamine organisatsioonide lõikes on toodud bilansi ning tulude
ja kulude aruande lisas 13.
Aruande aastal jätkas Fond aktiivseid läbirääkimisi sotsiaalministeeriumiga, et 2018. aastal jätkataks ja
suurendaks puuetega inimeste võrgustiku riiklikku toetamist, kuid HMN poolt eraldatud summa jäi samaks, mis
aruande aastal.
Fond kasutab 2004.a rakendunud Riigi raamatupidamise üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaani ja Fondi
raamatupidamise siseeeskiri ning aruandlus on viidud vastavusse Riigi raamatupidamise üldeeskirja
soovitustega. Vastavalt üldeeskirjale esitab Fond raamatupidamise saldoandmiku rahandusministeeriumi
vastavasse infosüsteemi. Tulenevalt riigivaraseadusest viidi alates 01.01.2011.a riigi poolt asutatud sihtasutuste
arveldused üle Riigikassasse sh ka SA EPI Fond.
HMN poolt eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolliks esitasid kõik HMN eraldatud vahenditest
toetuse saajad Fondile Sotsiaalministeeriumis väljatöötatud vormikohased finantsaruanded ja aasta lõpus sisulise
töö koondaruande. Ka aruande aastal tehti kohtadel pistelist kontrolli, aidati korraldada aruandlust ja abistati
raamatupidamisprogrammi Merit kasutusele võttu.
Nõukogu kinnitas 2015.a märtsi koosolekul Fondi lepingupartneritele täiendatud HMN aruande vormi mida
kasutati ka aruandeaastal. Ministeerium lubas EPIFondil oma lepingupartnerite aruannet täiendada
tegevusprogrammi koondaruandega (milleks on vana vahearuande lihtsustatud vorm) ja nõustus, et Meriti
kasutajad Lisa 2 ei pea dokumentide lõikes lahtikirjutama vaid aruandele lisatakse Meritist kõikide projektide, kus
kasutati EPIFondi raha, pdf väljatrükk "Projekti detailne aruanne". Selle eeltingimuseks on, et iga
tegevusprogrammis oleva alaprojekti kohta on Meritis tehtud projektikoht. Selleks, et mitte esitada palju pdf faile
on 15 organisatsiooni esitanud aruande lisana Merit programmi varukoopia st organisatsiooni kogu
raamatupidamise.
Juhataja ____________________ 3
Fondi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja aruanded ministeeriumile ja äriregistrile üleval internetis www.epikoda.ee
Fondi juhatus on jätkuvalt järginud nõukogu ja EPIK juhatuse seisukohta, et me ei sekku organisatsioonide
siseprobleemidesse ja osaleme organisatsioonide palvel info andmiseks ja meie seisukohtade
edastamiseks/selgitamiseks. Kontrolli funktsioon tuleneb ja piirdub organisatsioonidega sõlmitud lepingust
tuleneva kohustusega kasutada saadud rahalisi vahendeid sihipäraselt. Fond kontrollib organisatsioonide poolt
esitatud sisulise töö- ja finantsaruandeid ja teeb kohtadel kontrolli, kuidas on korraldatud raamatupidamine ja
fondiga sõlmitud lepingu täitmine. Raamatupidamise alase kompetentsi ja taseme tõstmiseks juurutas Fond kõigis
EPI Koja liikmesorganisatsioonides, kes seda soovisid, AS Merit Tarkvara poolt kingitud
raamatupidamisprogrammide Merit Aktiva ja Merit Palk, mille litsentsi pikendati ka 2018.aastaks (litsentside arv
56).
Puudega inimese sõiduki parkimiskaartide vahendamine omavalitsustele.
Vastavalt liiklusseadusele ja liiklusmäärustikule rakendus alates 01.03.2001.a. liikumispuudega või pimedat
inimest teenindava sõiduki parkimiskaart (edaspidi parkimiskaart). 16.03.2001.a. sõlmis Sotsiaalministeerium
Fondiga lepingu nende kaartide müügiks omavalitsustele ja väljaantud kaartide andmebaasi pidamiseks. Seoses
Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks kehtestati sotsiaalministri 23.12.2010 määrusega nr 90 uus, Euroopa
Nõukogu soovitustega kooskõlas olev kaasaegne parkimiskaarti vorm, millist väljastati 01.01.2011 kuni
17.02.2013. Alates 18.02.2013 kehtestati sotsiaalministri 23.12.2010 määruse nr 90 muudatusega uus, täiendava
turvaelemendiga (3 D hologramm) kaardi vorm ja inimesele kaarti väljastamise alusdokumendiks sai SKA
puuderaskusotsus milles on toodud märge, et inimesel esineb liikumis- ja/või nägemisfunktsiooni häire vähemalt
keskmise puuderaskusastme tasemel.
Kuna üleriigiline parkimiskaartide andmebaas senini puudub, siis ei ole võimalik suvalisel ajahetkel öelda, kui
palju on käibes kehtivaid kaarte. Kaartide KOVidele väljastamise senine statistika on muret tekitav:
1. kaarti väljastati 27.02.2001-31.12.2010 kokku 19 039 tk (keskmiselt aastas 1 904 kaarti).
2. kaarti väljastati 01.01.2011-17.02.2013 kokku 9 927 tk (keskmiselt aastas 4 661 kaarti).
3. kaarti on väljastatud alates 18.02.2013 kokku 33 409 tk (keskmiselt aastas 6 682 kaarti) sh 2015.a
7 062 ; 2016.a 7 709 ja 2017.a 7 575.
Väljastatavate kaartide arvu järsk kasv on tingitud osaliselt sellest, et kui varem anti püsiva puude korral kaart
valdavalt viieks aastaks, siis nüüd SKA otsuse kehtivusajaks, milleks valdavalt on 1…3 aastat ka püsiva puude
korral kuigi sotsiaalministri määrus võimaldaks puuet määrata ka viieks aastaks. Eeltoodust on näha, et alates
kaarti kasutusele võtust 2001.a on väljastatud aruande bilansipäeva seisuga KOVidele kokku 62 189 kaarti ja
kuna senised määrused ei ole nõudnud uue kaardi väljastamisel vana tagastamist (et see hävitada), siis
suurendab see oluliselt kaartide väärkasutamise riski ja võimalusi (näiteks kirjutades üle kaarti kehtivuse aeg).
Fond on korraldanud rida kohtumisi Tallinna Linnavalitsuse ja sotsiaalministeeriumiga, et tehtaks rida olulisi
seadusandlike muudatusi olukorra parandamiseks, kuid seni on olnud see tuluta.
Augustis 2014 muudeti koostööleppe nr 9.6-4/4508 punkti 4 järgmises sõnastuses: „Parkimiskaartide
trükkimiseks ja edastamiseks tehtud ja tõendatud kulud hüvitab Ministeerium Fondile vastavalt Fondi esitatud
taotlusele, mille lisadeks on tehtud kulusid tõendavad dokumendid. Fond esitab taotluse vastavalt vajadusele,
kuid mitte sagedamini kui kaks korda kalendriaasta jooksul. Parkimiskaartide administreerimise kulud hüvitab
Ministeerium arvestusega 0,69 eurot edastatud kaardi kohta. Administreerimise kulu tõendavaks dokumendiks
on aruandes näidatud kohalikele omavalitsustele vahendatud kaartide arv.“
Selle kokkuleppe alusel maksis Sotsiaalministeerium 2017.a Fondile kokku 13 671 eurot, millest 10 561 eurot
uute kaartide trükkimise ja 3 110 eurot administreerimise kulude katteks.
Eesmärkide täitmise analüüs
1. Selleks, et tagada läbi Fondi eraldatud riikliku toetuse kasutamise maksimaalne läbipaistvus ja otstarbekus on
internetis EPI Koja veebilehel www.epikoda.ee/Fond kõigile kätte saadavad võrgustiku toetamise põhimõtted,
toetuste suurused ja sotsiaalministeeriumile esitatud aruanded. Selleks, et oleks võimalik hinnata rahade
sihipärast kasutamist ja otstarbekust esitavad Liidud ja kojad sisulise töö aruanded, mis on kõigile tutvumiseks
kättesaadavad Fondis.
Fondi on 2008.a auditeerinud sotsiaalministeeriumi siseauditiosakond ja 2013.a viis Riigikontroll Fondis läbi auditi
„Riigi asutatud sihtasutustele toetuste andmine ja nende sihipärane kasutamine“, mis toimus vastavalt 2013.
aasta tööplaanile. SA EPIFond oli üks paljudest auditeeritavatest, kus RK tegi menetlustoiminguid riigilt saadud
toetuse eesmärgipärase kasutamise osas.
Ministeeriumi järeldus oli, et Fondi:
juhtimisotsused ja majandustegevus on läbipaistvad ja avatud kõigile asjast huvitatud isikutele, kuna oluline
informatsioon on avaldatud kodulehel;
raamatupidamine on korrektne, eraldise kasutamisega seotud kulud on eristatud raamatupidamises
muudest kuludest ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja
maksedokumentidest. Projekti jooksul teostatud tehinguid saab tõendada nende aluseks oleva
dokumentatsiooniga.
Juhataja ____________________ 4
Riigikontroll ei tuvastanud Fondi vahendite kasutamisel rikkumis ja leidis, et toetuse andmine on jälgitav ning
saadud toetusi on Fond üldiselt kasutanud sihipäraselt ja õiguspäraselt. Aruande aastal Fondis välisauditeid ei
tehtud.
2. Fondi nõukogu ja juhatuse ning Koja juhatuse väljatöötatud HMN-lt saadud toetuse kasutamise põhimõtete
täiendamise vajalikkust arutati viimati EPI Koja 2015. aasta suvekoolis. Leiti, et suuri muudatusi/täiendusi ei ole
vaja teha kuid oleks vajalik korrigeerida erinevate komponentide arvutamise algoritme, et suurendada
organisatsioonide aktiivsust uute liikmete leidmisel. Selle tulemusena suurendati 2016.a maakondade toetuse
arvutamise algoritmis baaskomponendi suurust veel 5% (uueks väärtuseks on 30% kogutoetusest) ning vähendati
füüsiliste liikmete arvu arvestavat komponenti. Aruande aasta lõpus tekkis mõte, et algoritmile võiks lisada
täiendava sisulist tööd rohkem arvestav komponent, kuidas organisatsioonid täidavad puuetega inimeste
organisatsioonide rolle invapoliitika arendamisel.
3. Vaatamata Fondi ja Koja aktiivsele tegutsemisele, ei ole õnnestunud hasartmängumaksu seaduses taastada
puuetega inimeste projektide toetuseks kindlat protsenti nii, nagu see oli kuni 01.02.1996.a. kehtinud seaduses
ja mis tagaks vajaliku stabiilsuse puuetega inimeste organisatsioonide tegevuseks. 5.10.2014 esitas fond
ministeeriumile ettepaneku muuta hasartmängumaksu seaduse §7, et taastada hasartmängumaksu seaduses
fikseeritud protsent puuetega inimeste projektide sh investeeringud tegemiseks, mida sotsiaalministeeriumi
sotsiaalala asekantsler toetas, kuid mida hasartmängumaksu muudatuste tegemisel ei arvestatud. 2016.a
tõstatus uuesti arutelu hasartmängumaksu seaduse võimalikest muudatustest. Ühe võimalusena kaalutakse HMN
kaotamist ja hasartmängumaksu laekumiste jagamine sihtrühmadele otse läbi ministeeriumite ning kõikide
puuetega inimeste organisatsioonide toetamine võiks toimuda läbi SAEPIFondi. Kahjuks pole aruteludest
kaugemale jõutud.
EL 2004.a. laienemisega seoses võeti vastu Budapesti resolutsioon, et tagada uutes EL liikmesriikides puuetega
inimeste võrgustiku adekvaatne rahastamine.
Resolutsioon märgib muuhulgas:
Võimuorganid peaksid pakkuma puuetega inimesi esindavatele organisatsioonidele piisaval määral
baasrahastust, võimaldamaks organisatsioonidel ellu viia väga olulist poliitika mõjutamise ning
puuetega inimeste esindamise tööd. Üldiselt on suur vajadus selle järele, et võimuorganid
suurendaksid puuetega inimeste esindusorganisatsioonidele osutatavat rahastust. See rahastamine
peaks olema piisav, tagamaks nii tugev rahvuslik koda kui ka tugevad puudespetsiifilised
organisatsioonid. Võimuorganid peaksid tagama rahastuse ka puuetega inimeste organisatsioonidele
piirkondlikul ning kohalikul tasandil, et viia ellu poliitikakujundamise ning puuetega inimeste
esindamistööd.
Puuetega inimeste organisatsioonidele osutatav rahastamine ei tohiks mingil juhul piirata puuetega
inimeste liikumise sõltumatust, vaid puudega inimesed peaksid saama vabalt väljendada oma soove
ning nõudmisi vastavalt sättele, mida uues Euroopa põhiseaduslikus leppes on nimetatud
osalusdemokraatiaks.
Avalik rahastamine rahvuslikele kodadele peaks olema piisav, et palgata alaline tegevtöötajaskond mis
on võimeline jälgima ja mõjutama kõiki asjakohaseid poliitikavaldkondi rahvuslikul tasandil.
Rahastamine peaks olema piisav, et tagada rahvuslike kohade aktiivne esindatus Euroopa ja
rahvusvahelisel tasandil, kaasa arvatud võimaldada neil osaleda asjakohastel koosolekutel ning
võrgustike töös.
Nimetatud resolutsioon oli edastamiseks rahvuslikele valitsustele, Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja
kõikidele asjast huvitatud osapooltele.
4. Nagu eelpool öeldud on Riiklikku (HMN) toetuse taotlemisel põhieesmärgiks toetada puuetega inimeste
organisatsioonide võrgustikku (32 vabariiklikult tegutsevat erineva puudega inimeste organisatsiooni ja 16
piirkondlikku koda, kes on katusorganisatsiooniks maakonna puuetega inimeste organisatsioonidele ning kes on
ühinenud Eesti Puuetega Inimeste Kojaks esindades ~21 tuhat puudega inimest) selleks, et nad saaksid kaasa
aidata Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud invapoliitika üldkontseptsiooni tegevuskava ellurakendamisele ja
täita invapoliitika üldkontseptsioonis puuetega inimeste organisatsioonidele määratud olulisi rolle.
Üldistatud ülevaate saamiseks esitavad organisatsioonid täiendavalt „Indikaatorite“ lisaaruannete koondi, mis
näitab milliseid tegevusi ja millises mahus organisatsioonid teevad, et täita invapoliitika reegel 18-ga neile pandud
rolle.
Juhataja ____________________ 5
Tegevusaruande lisa 1
EPI Koja puuetega inimeste võrgustiku riigipoolne (HMN) toetus läbi Fondi 2017.a.
SA EPI Fond
Kokku laekus 950 000 €
(s.h. Fondile administreerimiseks
35 000 € 3,7% sh
projektikomisjonide kulu)
Suuremad projektid:
* arendustegevus
* koolitused liikmesorganisatsioonide
jätkusuutliku arengu kindlustamiseks
EPI Koda * erinevate küsitluste ja uuringute läbiviimine
* Ajakiri „Sinuga”
137 826 € (14,51% s.h. arendus
* Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva
/ halduskulu ja projektikonkursil konverents
toetatud projekt „Koos tööandjatega * Puuetega inimeste kultuurifestival
tööandjatele“) * avalike ja rahvusvaheliste suhete arendamine
* EL puuetega inimese kaarti projekt
Konkreetse liidu toetus kujuneb 4
Liidud (32 ) kokku 391 711 € komponendi summana:
(41,23% s.h. arendus/halduskulu * baaskomp. (ei sõltu suurusest) (20 %)
ja projektikonkursil toetatud * allorganisatsioonide arv (20 %)
projektid) * füüsiliste liikmete arvu (40 %)
* tööks hangitud lisaraha (20 %)
Konkreetse maakonna toetus kujuneb
4 komponendi summana:
Maakonnad s.h. Tallinn (16)
* baaskomp. (ei sõltu suurusest) (30 %)
kokku 385 463 € (40,58% s.h.
* allorganisatsioonide arv (20 %)
arendus/halduskulu ja
* füüsiliste liikmete arvu (35 %)
projektikonkursil toetatud projektid)
* tööks hangitud lisaraha (15 %)
Juhataja ____________________ 6
Tegevusaruande lisa 2
Juhataja ____________________ 7
Tulemi jaotamise ettepanek
1. Eelmiste aastate akumuleerunud tulem 34 838
2. Aruande aasta tulem * -23 825
Akumuleerunud tulem peale aastaaruande kinnitamist 11 013
Juhatus teeb 11 013 € jätta jaotamata.
* Negatiivne tulem on tingitud sellest, et aruande aastal eraldati organisatsioonidele konkursi alusel
investeeringuteks ja soetusteks 2016.a erakorralise tuluna laekunud SA Karaski Keskuse likvideerimisega
laekunud summa.
Juhataja ____________________ 8
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 106 212 103 009 2
Nõuded ja ettemaksed 100 036 4 302 3
Kokku käibevarad 206 248 107 311
Kokku varad 206 248 107 311
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 129 012 6 250 4
Kokku lühiajalised kohustised 129 012 6 250
Kokku kohustised 129 012 6 250
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 66 223 66 223
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 34 838 10 119
Aruandeaasta tulem -23 825 24 719
Kokku netovara 77 236 101 061
Kokku kohustised ja netovara 206 248 107 311
11
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 1 052 997 935 807 5
Muud tulud 15 161 42 797 6
Kokku tulud 1 068 158 978 604
Kulud
Jagatud annetused ja toetused -1 045 084 -899 817 7
Mitmesugused tegevuskulud -6 542 -7 158 8
Tööjõukulud -31 069 -30 920 9
Muud kulud -9 288 -16 157 10
Kokku kulud -1 091 983 -954 052
Põhitegevuse tulem -23 825 24 552
Muud finantstulud ja -kulud 0 167 11
Aruandeaasta tulem -23 825 24 719
12
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016
Rahavood põhitegevusest
Laekunud annetused ja toetused 1 052 997 935 807
Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 1 389 14 667
Muud põhitegevuse tulude laekumised 13 772 29 180
Väljamaksed annetusteks ja toetusteks -1 018 056 -899 817
Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -15 830 -23 010
Väljamaksed töötajatele -31 069 -30 920
Laekunud intressid 0 174
Kokku rahavood põhitegevusest 3 203 26 081
Kokku rahavood 3 203 26 081
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 103 009 76 928
Raha ja raha ekvivalentide muutus 3 203 26 081
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 106 212 103 009
13
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2015 66 223 10 119 76 342
Aruandeaasta tulem 24 719 24 719
31.12.2016 66 223 34 838 101 061
Aruandeaasta tulem -23 825 -23 825
31.12.2017 66 223 11 013 77 236
14
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Üldine informatsioon
31.detsembril 2017.a. lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse
standardist, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi
Raamatupidamise seaduses ning seda täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ).
Aastaaruande on vastavuses Raamatupidamise seadusega ja Raamatupidamise Toimkonna juhendiga nr. 14. Kasumiaruanne on koostatud
Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1 alusel, mida on kohandatud lähtudes sihtasutuse tegevuse omapärast
Raamatupidamise Toimkonna Juhendis nr. 14 antud soovitustest.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ilma komakohata.
Raha ja raha ekvivalendid.
Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid ja lühiajalisi pangadeposiite. Rahavoogude
aruandes kajastatakse rahavoogusid otsesel meetodil.
Nõuded ja ettemaksed.
Ostjatelt laekuvad arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest.
Varud.
Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses. Varude kuludes kajastamisel ja varude Bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO
meetodit.
Ettevõtlustulude arvestus.
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seotud riskid ja hüved on üle läinud ostjale.
Sihtfinantseerimine.
Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused on tasud, annetused ja toetused (k.a. valitsusepoolne abi), mida tuleb kasutada teatud kindla
vara soetamiseks või konkreetse projekti finantseerimiseks.
Sihtotstarbelisi tasusid, annetusi ja toetusi kajastatakse SA EPI Fondis brutomeetodil. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna
nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse
eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis,
millal sihtfinantseerimine aset leidis.
Mittesihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused on tasud, annetused ja toetused (k.a. Valitsusepoolne abi, mille kasutamine ei ole
piiratud ühegi kindla vara soetamisega või konkreetse projekti finantseerimisega. Mittesihtotstarbelisi annetusi ja toetusi kajastatakse
tuluna hetkel, mil nende laekumine on praktiliselt kindel. Ka riigieelarvest saadavaid mittesihtotstarbelisi vahendeid ei loeta sihtotstarbelisteks
annetusteks.
Riigieelarvest finantseeritava sihtasutuse eelarvetulud, juhul, kui nende kasutamiseks ei ole sätestatud spetsiifilisi tingimusi (s.t. need ei
ole seotud konkreetsete varaobjektide või projektide finantseerimisega ega ole antud konkreetse ajavahemiku kulude katteks),
kajastatakse tuluna hetkel, kui nende laekumine on kindel.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Raha sihtkapitali kontol 66 223 66 223
Raha HMN lepingu kontol 0 0
Raha halduskulu kontol 39 889 36 786
Raha sponsorkontol 100 0
Kokku raha 106 212 103 009
15
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 100 036 100 036
Kokku nõuded ja
100 036 100 036
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 1 305 1 305
Ostjatelt laekumata
1 305 1 305
arved
Ettemaksed 2 997 2 997
Muud makstud
2 997 2 997
ettemaksed
Kokku nõuded ja
4 302 4 302
ettemaksed
Lisa 4 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 127 263 127 263
Maksuvõlad 917 917
Muud võlad 832 832
Muud viitvõlad 832 832
Kokku võlad ja ettemaksed 129 012 129 012
31.12.2016 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 305 305
Maksuvõlad 922 922
Muud võlad 830 830
Muud viitvõlad 830 830
Saadud ettemaksed 4 193 4 193
Muud saadud ettemaksed 4 193 4 193
Kokku võlad ja ettemaksed 6 250 6 250
Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
16
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Sihtfinantseerimine HMN laekumistest 940 000 -935 807 4 193
Kokku sihtfinantseerimine
940 000 -935 807 4 193
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
940 000 -935 807 4 193
annetused ja toetused
31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Sihtfinantseerimine HMN laekumistest 4 193 950 000 -1 196 -952 997 0
2017. aasta riigieelarve seaduses ette
nähtud riigieelarveline tegevustoetus 100 000 -100 000 0
investeeringuteks ja soetusteks
Kokku sihtfinantseerimine
4 193 1 050 000 -1 196 -1 052 997 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
4 193 1 050 000 -1 196 -1 052 997 0
annetused ja toetused
Lisa 6 Muud tulud
(eurodes)
2017 2016
puudega inimese sõiduki parkimiskaartide saatmise postikulu 15 060 13 458
Sihtotstarbeline sponsorlus 101 0
Muud 0 29 339
Kokku muud tulud 15 161 42 797
Lisa 7 Jagatud annetused ja toetused
(eurodes)
2017 2016
EPI Kojale ja tema liikmesorganisatsioonidele 1 045 084 899 817
Kokku jagatud annetused ja toetused 1 045 084 899 817
17
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Mitmesugused bürookulud 1 667 1 695
Transpordikulu (sh isikliku auto kasutamise kompensatsioon) 2 130 2 336
Sideteenused (telefon) ja postikulu 1 534 1 441
Audiitori teenus 1 024 1 024
Muud 187 662
Kokku mitmesugused tegevuskulud 6 542 7 158
Lisa 9 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu 23 321 23 209
Sotsiaalmaksud 7 748 7 711
Kokku tööjõukulud 31 069 30 920
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 2 2
Lisa 10 Muud kulud
(eurodes)
2017 2016
kaupade ja teenuste ostul tasutud käibemaks 1 899 519
Uute turvaelementidega parkimiskaartide (4600 tk)
7 389 15 638
trükkimine
Raamatu 0 0
Kokku muud kulud 9 288 16 157
Lisa 11 Muud finantstulud ja -kulud
(eurodes)
2017 2016
Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 0 167
Kokku muud finantstulud ja -kulud 0 167
Lisa 12 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
18
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne
2017 2016
Arvestatud tasu 16 801 16 798
19
Lisa Jagatud annetused ja toetused organisatsioonide lõikes
Vastavalt RTJ o HMN poolt eraldatud vahe dite laeku isi arua des o tulude a kajastatud lähtudes tulude ja
kulude vastavuse pri tsiibist tulu fi a tseeri isest kajastatakse proportsio aalselt sellega seo duvate kuludega .
Sihtotstarbeliste toetuste vahe da i e:
.a .a
* sihtfi a tseeri ise vahe dite vahe da i e arua de perioodi
laeku istest
* sihtfi a tseeri ise vahe dite vahe da i e eel eva perioodi
vahe ditest
Rahalisi vahendeid KOKKU:
.a oli EPI Koja liik esorga isatsioo idel kasutada rahalisi vahe deid kokku EUR, illest kasutati
EUR ja EUR ka ti i isteeriu ile tagasi. .a orga isatsioo idel üle i evaid projekte ei ol ud.
.a oli EPI Koja liik esorga isatsioo idel kasutada rahalisi vahe deid kokku EUR, illest kasutati
EUR ja .a üle i ev su a oli EUR sh i isteeriu ile tagasi akstav su a EUR. .a
orga isatsioo idel üle i evaid projekte ei ol ud.
2017.a. 2016.a.
Tagasi
2017.a 2017.a 2017.a. 2017.a. makse 2018.a 2016.a 2016.a. 2016.a. 2017.a
2017.a 2016.a
leping leping ülekantud kasutatud 2017.a üle- leping ülekantud kasutatud üle-
rahalisi rahalisi
Organisatsioon vahendeid
nr. 3- nr. 3- rahalisi rahalisi ülemin.- minev
vahendeid
3- rahalisi rahalisi minev
3/44-1, 4/476- vahendeid vahendeid st summa, 3/3434, vahendeid vahendeid summa,
kokku, € kokku, €
€ 1, € kokku, € kokku, € summast, € € kokku, € kokku, € €
€
Maakonnad
Harjumaa sh PI 28 27
28 123 0 28 123 28 123 0 0 27 028 27 028 27 028 0
Nõukoda 123 028
Hiiumaa sh PI 12 12
12 072 0 12 072 12 072 0 0 12 240 12 240 12 240 0
Koda 072 240
Ida-Virumaa sh PI 35 36
35 191 0 35 191 35 191 0 0 36 657 36 657 36 657 0
Koda 191 657
Jõgevamaa sh PI 18 14
18 601 0 18 601 18 601 0 0 14 829 14 829 14 829 0
Koda 601 829
Järvamaa sh PI 19 18
19 550 0 19 550 19 550 0 0 18 813 18 813 18 813 0
Koda 550 813
Läänemaa sh PI 23 20
25 633 2 516 23 117 25 633 0 0 20 498 20 498 20 498 0
Koda 117 498
Lääne-Virumaa sh 19 17
19 824 0 19 824 19 824 0 0 17 436 17 436 17 436 0
PI Koda 824 436
Põlvamaa sh PI 22 13 21
35 327 22 100 35 327 0 0 21 413 21 413 21 413 0
Koda 100 227 413
Pärnumaa sh PI 27 23
27 552 0 27 552 27 552 0 0 23 915 23 915 23 915 0
Koda 552 915
Raplamaa sh PI 15 15
16 029 401 15 628 16 029 0 0 15 959 15 959 15 959 0
Koda 628 959
Saaremaa sh PI 22 20
26 666 4 000 22 666 26 666 0 0 20 206 20 206 20 206 0
Koda 666 206
Tallinn sh PI 38 52 38
91 303 38 403 91 303 0 0 38 765 38 765 38 765 0
Koda 403 900 765
Tartumaa sh PI 34 35
38 818 4 000 34 818 38 818 0 0 35 812 35 812 35 812 0
Koda 818 812
Valgamaa sh PI 19 19
19 313 0 19 313 19 313 0 0 19 071 19 071 19 071 0
Koda 313 071
Viljandimaa sh PI 27 25
32 914 4 903 27 735 32 638 276 0 25 874 25 874 25 598 276
Nõukoda 735 874
Võrumaa sh PI 20 18
20 770 0 20 770 20 770 0 0 18 593 18 593 18 593 0
Koda 770 593
Maakonnad 385 81 367
467 686 385 463 467 410 276 0 367 109 367 109 366 833 276
KOKKU: 463 947 109
Liidud
12 12
Eesti Afaasialiit 12 053 0 12 053 12 053 0 0 12 415 12 415 12 415 0
053 415
13 13
Eesti Allergialiit 13 311 0 13 311 13 311 0 0 13 811 13 811 13 811 0
311 811
11 12
Eesti Autismiühing 12 045 550 11 495 12 045 0 0 12 442 12 442 12 442 0
495 442
24 26
Eesti Diabeediliit 27 688 0 24 691 27 688 0 0 26 206 26 206 23 209 2 997
691 206
13 13
Eesti Epilepsialiit 13 951 0 13 951 13 951 0 0 13 198 13 198 13 198 0
951 198
Eesti
Fenüülketonuu-ria 6 093 6 093 0 6 093 6 093 0 0 7 518 7 518 7 518 7 518 0
Ühing
Eesti
7 290 7 290 0 7 290 7 290 0 0 8 268 8 268 8 268 8 268 0
Hemofiiliaühing
Eesti Kogelejate
10 527 7 608 2 919 7 608 10 527 0 0 7 504 7 504 7 504 7 504 0
Ühing
Eesti Kopsuliit 6 513 5 593 0 5 593 5 593 920 0 6 473 6 473 6 473 5 553 920
16 10 17
Eesti Kurtide Liit 26 870 16 870 26 870 0 0 17 232 17 232 17 232 0
870 000 232
Eesti Kutsehaigete 20 19
20 644 0 20 644 20 644 0 0 19 859 19 859 19 859 0
Liit 644 859
Eesti
Kuulmispuudega 11 14 12
25 345 11 065 25 345 0 0 12 596 12 596 12 596 0
Lastevanemate 065 280 596
Liit
Eesti Laste
6 965 6 965 0 6 965 6 965 0 0 7 881 7 881 7 881 7 881 0
Südameliit
Eesti
10
Lihasehaigete 10 329 7 479 2 850 7 479 10 329 0 0 10 096 10 096 10 096 0
096
Selts
Eesti
25 26
Liikumispuudega 25 760 0 25 760 25 760 0 0 26 469 26 469 26 469 0
760 469
Inimeste Liit
Eesti
7 333 7 333 0 7 333 7 333 0 0 7 456 7 456 7 456 7 456 0
Neeruhaigete Liit
Eesti
13 13
Parkinsonihaigete 13 534 0 13 534 13 534 0 0 13 603 13 603 13 603 0
534 603
Selts
20 20
Eesti Pimedate Liit 20 318 0 20 318 20 318 0 0 20 872 20 872 20 872 0
318 872
Eesti Pimekurtide
8 054 8 054 0 8 054 8 054 0 0 8 433 8 433 8 433 8 433 0
Tugiliit
11 11
Eesti Psoriaasiliit 11 495 0 11 495 11 495 0 0 11 578 11 578 11 578 0
495 578
16 16
Eesti Reumaliit 16 563 0 16 563 16 563 0 0 16 646 16 646 16 646 0
563 646
Eesti Sclerpsis 13 14
13 552 0 13 552 13 552 0 0 14 162 14 162 14 162 0
Multiplexi Ühing 552 162
Eesti Tsöliaakia
8 682 8 067 615 8 067 8 682 0 0 8 701 8 701 8 701 8 701 0
Selts
Eesti Tsüstilise
8 263 8 263 0 8 263 8 263 0 0 7 597 7 597 7 597 7 597 0
Fibroosi Ühing
Eesti Vaegkuuljate 20 20
22 059 1 400 20 659 22 059 0 0 20 040 20 040 20 040 0
Ühing 659 040
Eesti
15 14
Vaimupuudega 15 637 0 15 637 15 637 0 0 14 816 14 816 14 816 0
637 816
Inimeste Tugiliit
20 20
Eesti Vähiliit 20 318 0 20 318 20 318 0 0 20 680 20 680 20 680 0
318 680
Eesti Seljasonga-
10 11
ja Vesipeahaigete 10 764 0 10 764 10 764 0 0 11 026 11 026 11 026 0
764 026
Ühing
Prader-Willi
4 225 4 225 0 4 225 4 225 0 0 4 353 4 353 4 353 4 353 0
Sündroomi Ühing
Eesti Puuetega
Naiste Ühenduste 10 940 7 940 3 000 7 940 10 940 0 0 536 536 536 536 0
Liit
Eesti Vähihaigete
Laste Vanemate 9 166 8 616 550 8 616 9 166 0 0 346 346 346 346 0
Liit
Eesti Põletikulise
Soolehaiguse 5 505 5 505 0 5 505 5 505 0 0 1 104 1 104 1 104 1 104 0
Selts
391 36 383
Liidud KOKKU: 431 792 391 711 430 872 920 0 383 917 383 917 380 000 3 917
711 164 917
Eesti Puuetega 137 152
146 802 8 976 137 826 146 802 0 0 152 984 152 984 152 984 0
Inimeste Koda 826 984
1 046 915 127 1 045 904
Kõik KOKKU: 915 000 1 196 0 904 010 904 010 899 817 4 193
280 000 087 084 010
.a riiigieelarve eraldise lepi gu r. ‐ / ‐ raa es eraldati orga isatsioo ide i vesteeri gute ja soetuste
toetusteks täie davalt .a laeku ud SA Karaski Kekuse likvideeri isel laeku ud su ast EUR.
.a riiigieelarve eraldise lepi gu r. ‐ / ‐ raa es orga isatsioo ide i veteeri gute ja soetuste toetusteks
eraldatud su ad o arua des võetud tuluks&kuluks kuid bila sipäeva seisuga o org.‐le üle ka d ata ja o
bila sis üleval lühiajalise kohustuse a.
*2016.a kasutamata summast (4 4193€ ) on 2 997€ Eesti Diabeediliidu lepingu pikendus tähtajaga 30.04.2017.a
Eesti Kopsuliidule esitati tagasimakse nõue summas 920€ ja Viljandimaa PI Nõukojale summas 276€.
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning
tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas
märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud,
on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk
on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Tarmo Ader
Vandeaudiitori number 197
Assertum Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 62
A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316
19.02.2018
SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi juures tegutseva p uuetega i nimeste Kaasava Arengu Sihtkapitali (edaspidi Sihtkapital) reglement. EESMÄRGID SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi (edaspidi Fond) alla kuuluv sihtkapital i tegevuse eesmärgiks on toetada puuetega inimeste initsiatiivi , järgmistes valdkondades: kultuur, looming, haridus, puuetega inimeste liikumisharrastused , ühiskond, õigusruum . Põhimõte: Sihtkapitali vahendid kogutakse annetustena füüsilisest ja juriidilisest isikust annetajate käest. Annetuste kogumisel lähtutakse Eesti Mittetulunduste ja Sihtasutuste Liidu poolt koostatud „Annetuste kogumise heast tavast“ Sihtkapitali vahendeid jagatakse ainult juba kogutud ning olemasolevate finantsvahendite arvelt . Suurannetuste puhul sõlmitakse annetajaga annetuse kasutamise leping. Taotluse alusel annetus kampaania alustamise, finantseeringu suuruse ja osaluse määra otsustab sihtkapitali nõukogu . Nõukogul on õigus kaasata ekspert arvamus või vastava valdkonna spetsialist e . Vajadusel võib N õukogu moodustada taotluste hindamis komisjone . Komisjon moodustataks Fondi n õukogu otsusega. Fondi n õukogu võib komisjoni või mõne komisjoni liikme tagasi kutsuda igal ajal. Toetuse väljamaksmise aluseks on taotlejaga sõlmitud leping. Eesmärgi täitmiseks toetab sihtkapital puuetega inimeste valdkonna valdkonda edendavate soetuste ja investeeringute tegemist ühiskondliku teadlikkust tõstvate ürituste korralamist; kultuurisündmuste korraldamist; koostöösidemeid loovaid ja edendavaid projekte seal hulgas tippsündmustel osalemist; koolituste ja täiendõppe korraldamist; huviharidust; publikatsioonide väljaandmist; harrastusgruppide tegevust; enesetäiendamist või õpinguid välisriigis; puudega inimese loometegevust ; ühiskondlikult olulise mõjuga strateegilist hagelemist . akuutse abivajaduse puhul puudega era isikut eeldusel, et riiklik sot s i aalkaitse süsteem ei paku probleemile l ahendust ning selle tulemusena tekib oht inimese elu le . Sihtkapital määrab projekti- ja loometoetusi ning preemiaid ja stipendiume. Fondi Nõukogu liikmetele ning nendega seotud isikutele toetuse, stipendiumi või preemia määramisel on nõukogu liikmel kohtustus ennast taandada otsustamisest. S ihtkapital ei määra loometoetust, preemiat, stipendiumi ega toetust Fondi juhatusele või Fondi juhatuse liikmetega seotud isikutele. aruandevõlglastele; Fondi võlglastele; juriidilistele isikutele, kelle juhtkonda kuuluvad eraisikud on Fondi ees aruandevõlglased või võlglased. TOETUSED Loometoetused . Loome toetuste maksmise eesmärk on toetada loomingulise impulsiga inimeste loom ingulist tegevust sõltumata nende erivajadusest. Loometoetuse abil tekib autori- või esitajaõiguse alla kuuluv loome- või kunstiteos. Loometoetust saavad taotleda füüsilised ja/või juriidilised isikud. Loometoetus määratakse füüsilisele isikule. Taotlus tuleb sihtkapitalile esitada Eesti Puuetega Inimeste Fondi kodulehel www.epifond.ee . Taotlusi võetakse vastu jooksvalt, ning hinnatakse saabumise ajalises järjestuses. Taotlusest peab olema selgelt aru saadav taotletava toetuse suurus. loodava teose kirjeldus. põhjendatud selgitus suutlikkuse kohta idee ellu viimiseks näiteks varasem kogemus, kaasatud mentor või meeskond. põhjendus, miks taotletakse puuetega inimestele suunatud sihtkapitalilt toetust (puude liik). ajakava Sihtkapital lähtub loometoetuste määramisel laekunud taotluste analüüsist ning jagamisele kinnitatud rahalistest vahenditest. Sihtkapitalil on õigus rahuldada taotlus täielikult, osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Projektitoetused . Projektitoetust saavad taotleda füüsilised ja juriidilised isikud. Taotlus tuleb sihtkapitalile esitada Eesti Puuetega Inimeste Fondi kodulehel www.epifond.ee . Taotlusi võetakse vastu jooksvalt, ning hinnatakse ajalises järjestuses. Tingimused ja nõuded taotlustele ja lisadele Soetuste ja investeeringute projektid projekti kirjeldus detailne eelarve koos kalkulatsioonide ja hinnapakkumistega taotleja tutvustus toetuse kasutamise periood Publikatsioonide projektid digitaalsel kujul käsikiri või perioodiliste trükiste puhul sisukord tõlketeoste puhul originaal ja tõlkenäidis soovitavalt kujundusnäide albumite puhul lisada fotode/illustratsioonide kvaliteedi näide informatsioon autori, koostajate, tõlkijate ja toimetajate kohta soovitavalt retsensioon valdkonna asjatundjalt hinnapakkumised kululiikidele, millele toetust küsitakse trükise sihtgrupp detailne eelarve koos kulude kalkulatsiooni ning planeeritud müügituluga toetuse kasutamise periood Meedia projektid P rojekti lühikirjeldus (stsenarist, režissöör, produtsent, toetuse kasutamise eesmärk, ajakava, eelarve, finantsplaan jne) stsenaarne plaan / teoste nimekiri tegija(te) elulookirjeldus( ed ) koos viidetega viimase 3-5 aasta töödele hinnapakkumised kululiikidele, millele toetust küsitakse eellepingute ja/või stsenaristi, kirjandus- või kunstiteose valdajaga sõlmitud lepingute koopiad digitaalne demoversioon (proovisalvestus) detailne eelarve koos planeeritud müügituluga toetuse kasutamise periood Ü hiskondliku teadlikkust tõstvad projektid sh koolituste ja täiendõppe korraldamist; eesmärk ja oodatav tulemus sündmuse sisu kirjeldus, programm, ajakava, toimumise koht lektori(te)/õpetaja(te)/esineja(te) kinnitus osalemise kohta eeldatav osalejaskond , sihtgrupp ja planeeritud osalejate arv koostööpartnerid ja teised toetajad hinnapakkumised kululiikidele, millele toetust küsitakse sündmuse kogueelarve (sh oodatav piletitulu) toetuse kasutamise periood Koostöösidemeid loovad ja edendavad projek t id seal hulgas tippsündmustel osalemine; (konkursid, festivalid, konverentsid, seminarid, töötoad jm) ürituse info (eesmärk, kutse või registreerimisleht, programm, osavõtumaksu suurus) üritusel osalevate kollektiivi liikmete nimekiri (kollektiivi juhendajad nimetada eraldi) kollektiividel festivalidel ja konkurssidel osalemiseks soovitavalt puude spetsiifilise esindusorganisatsiooni soovituskiri konverentsist osavõttude puhul eelistakse ettekandega osalejaid hinnapakkumised kululiikidele, millele toetust küsitakse toetuse kasutamise periood E nesetäiendamist või õpinguid välisriigis ; Taotleja tutvustus Vajaduse kirjeldus ja vajalikkuse põhjendus. Kuluarvestus ja oma/kaasfinantseeringu kinnitus Hinnapakkumised Toetuse kasutamise periood S trateegilist hagelemist ; Strateegilise hagelemise toetamise puhul lähtutakse konkreetsest kaasusest. Kaasuse hindamisel kaastakse juriidiline ekspertiis H uviharidust ja harrastusgruppide tegevust edendavad projektid ; Taotleja tutvustus Vajaduse kirjeldus ja vajalikkuse põhjendus. Kuluarvestus ja oma/kaasfinantseeringu kinnitus Hinnapakkumised Toetuse kasutamise periood Muud projektid ; projekti kirjeldus detailne eelarve koos kalkulatsioonide ja hinnapakkumistega taotleja tutvustus toetuse kasutamise periood Taotluse hindamisel võetakse arvesse projekti eesmärgi vastavust sihtkapitali eesmärkidele; teose või sündmuse ühiskondlikku ja erialast väärtust; panust Eesti ühiskonna terviklikusesse; taotleja senise tegevuse silmapaistvust; taotluse selgust, läbimõeldust ja vormistuse korrektsust; ettevõtmise majanduslikku läbimõeldust. Stipendiumid. Stipendiumite eesmärk on võimendada puuetega inimeste loomingulist, haridusliku, ühiskondliku või liikumisharrastusega seotud potentsiaali ühi s konnas. Stipendiume jaotatakse avaliku konkursi alusel. Konkurss kuulutatakse välja SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi kodulehel. 8.3 . Loomingulised stipendiumid Sihtkapital võib määrata kord aastas ühekordseid stipendiume eesmärgiga võimendada puudega inimese loomingulist, haridusliku, ühiskondliku või liikumisharrastusega seotud potentsiaali. Stipendiumi suuru s saab olla maksimaalselt kuni 5 000 eurot aastas . Ettepaneku sihtkapitali komisjonile stipendiumi konkursi väljakuulutamiseks teeb Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhatus vastavalt sihtkapitali rahalistele vahenditele. Ettepanek järgneva aasta stipendiumite jagamiseks tehakse hiljemalt käesoleva aasta 20ndaks novembriks. Preemiad. Sihtkapital võib määrata kord aastas puuetega inimeste valdkonnas silmapaistvalt tegutsenud füüsilistele või juriidilistele isikutele preemia. Preemia eraldamise eesmärk on tunnustada ja innustada puuetega inimesi ja esile tõsta valdkonna organisatsioone. Ettepaneku preemia konkursi avamise ja preemiate suuruse kohta teeb Fondi Nõukogule Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhatus. Ettepanek preemiate jagamiseks tehakse hiljemalt käesoleva aasta 20ndaks novembriks. Ettepaneku tegemisel lähtub juhatus sihtkapitali rahalistest võimalustest. Konkreetsete preemiate määramisel küsib Fondi N õukogu e ttepanekuid Eesti Puuetega Inimeste Kojalt. Sihtkapital lähtub konkursipreemiate määramisel laekunud taotluste analüüsist ning jagamisele kinnitatud rahalistest vahenditest. A kuutse abivajaduse juhtumi korral , kui riiklik sotsiaalkaitse süsteem ei paku probleemile lahendust käsitleb Fondi Nõukogu abipalvet juhtumi põhiselt. Taotluste menetlemine, aruandlus ja toetuste tagasinõudmine . Taotluste menetlemine Kõik esitatud taotlused registreeritakse taotluste andmebaa sis taotluse esitamise päeval. Taotlejale saadetakse taotluse registreerimisel e-kirjaga teade taotluse vastuvõtmisest. Tehnilise kontrolli käigus hinnatakse esitatud taotluse v astavust kehtestatud nõuetele. Tehnilise kontrolli käigus leitud puudustest teavitatakse taotlejat 5 tööpäeva jooksul . Sihtkapitali komisjoni liikmed saavad koosolekul läbivaatamisele tulevad taotlused tutvumiseks kätte vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Taotluste läbivaatamisel hinnatakse projekti: vastavust toetuse eraldamise põhimõtetele ja tingimustele; olulisust valdkonna arengus; vajalikkust võrreldes teiste sarnaste projektidega; kavandatud tulemuslikkust; usaldusväärsust; uuenduslikkust või jätkusuutlikkust (sõltuvalt projekti iseloomust); eelarve läbipaistvust; eelarves kajastatud kulude realistlikkust ja põhjendatust projekti eesmärgi täitmiseks. Toetuste määramisel lähtutakse projektide analüüsi tulemustest ning jaotamiseks k innitatud vahendite suurusest. Sihtkapitali komisjonil on õigus taotlus rahuldada täielikult või osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Taotlus rahuldatakse osaliselt, kui taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotluse osalisel rahuldamisel lähtutakse eeldusest, et projekti eesmärk on taotluse osalise rahuldamisega saavutatav. Projektitoetust ei maksta: ebaselgelt või puudulikult esitatud projektidele; projektidele, mille eest vastutavad isikud on Kultuurkapitali ees aruandevõlglased või võlglased. Aruan dlus ja toetuste tagasinõudmine. T oetuse saaja on kohustatud esitama projekti- ja tegevustoetuse kasutamise kohta aruande 30. päeva jooksul e-kirja teel pärast lepingus määratud toetuse kasutamise perioodi lõppemist. Mõjuvatel põhjustel projekti toetuse lepingu muutmine on võimalik kirjaliku , põhjendatud avalduse alusel, mis on esitatud enne projekti toetuse lepingus määratud toetuse kasutamise perioodi lõppu. Fondil kohustub aruande läbi vaatama 3 0 päeva jooksul alates aruande esitamisest. Fondil on õigus kontrollida kõiki projektiga seotud raamatupidamise dokumente või saata toetuse kasutamise aruanne audiitorile kontrollimiseks. Fondil on õigus nõuda kõikide projektiga seotud kuludokumentide koopiaid ning panga väljavõtet. Projekti toetuse saajal on kohutus andmed esitada 30 päeva jooksul. Fondil on õigus nõuda projektitoetus osaliselt või tervikuna tagasi, kui: projekti eesmärk või osa eesmärgist ei ole teostunud; toetust ei ole kasutatud lepingus ettenähtud korras ja tingimustel; toetust ei ole kasutatud lepingus ettenähtud perioodil; ei ole täidetud projekti oma- või kaasfinantseerimise kohustust; toetuse saaja ei ole esitanud ilma mõjuva põhjuseta õigeaegselt nõuetekohast aruannet; toetuse saaja raskendab või ei võimalda toetuse kasutamise järelevalvet. Fond teavitab toetuse saajat toetuslepingus sätestatud tingimuste rikkumisest ning annab tähtaja rikkumisega kaasnenud kahjulike tagajärgede kõrvald amiseks kuni 30 kalendripäeva. Kui toetuse saaja ei kõrvalda rikkumisega kaasnenud kahjulikke tagajärgi 30. kalendripäeva jooksul, on Fondil õigus toetusleping ühepoolselt lõpetada ja nõuda toetus tagasi. Toetuse saajal on kohustus tagastada mittesihipäraselt kasutatud toetus 10. tööpäeva jooksul alates Fondi kirjaliku tagasinõude teate saamisest. Kui toetuse saaja ei tagasta toetust tähtaegselt, on Fondil õigus nõuda toetuse saajalt viivisintressi 0,025 % toetuse summalt päevas iga toetuse tagastamisega viivitatud kalendripäeva eest. Fondi juhatajal on õigus toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel aruande esitamise tähtaega mõjuvatel põhjustel muuta, järgides haldu smenetluse seaduses sätestatut. Rakendussätted. Käesolev kord on kinnitatud SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogu poolt 26 märts 201 8 ning rakendatakse alates 1. aprillist 2018.