dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruande edastamine

Sotsiaalministeerium · 7. juuni 2018
Viit
1.1-8/1884-2
Registreeritud
7. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Puuetega Inimeste Fond SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2018
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎EPI kaaskiri.pdf618 KB
  • 📎SAEPIF_01_Npr_26.03.2018 (4).bdoc508 KB

Sisu (failidest)

Ly Pärenson Saatja: SA EPI Fond <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 7. juuni 2018 14:37 Adressaat: info.sm Teema: Re: Sotsiaalministeeriumi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruanne 2017. aasta kohta Manused: SAEPIF_01_Npr_26.03.2018 (4).bdoc Kategooriad: Roheline kategooria Tere Manuses on SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogu 26.03 koosoleku protokoll, mille teise päevakorra punktina kinnitati SA EPI Fondi uus põhikirja redaktsioon. Uus põhikiri on käesoleva protokolli Lisas 2 Lugupidamisega Eero Kiipli SA Eesti Puuetega Inimeste Fond juhataja tel.56496102 [email protected] 31. mai 2018 15:45 kirjutas <[email protected]>: Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Sotsiaalministeeriumi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruanne 2017. aasta kohta Registreerimise kuupäev: 31.05.2018 Registreerimise number: 1.1-8/1884-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209 e-post: [email protected] www.sm.ee 1 -- Eero Kiipli SA EPI Fond juhataja 56496102 www.epikoda.ee /Fond 2 Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond nõukogu 26.03.2018 koosoleku protokoll nr. 2018/01 Osalesid nõukogu liikmed: T. Sepp, M. Haukanõmm, R. Saadi, A. Kailas , S. Tõniste ja S. Drenkhan (Skype vahendusel) ning kutsutuna juhataja E.Kiipli . Koosoleku juhataja: nõukogu esimees T. Sepp, Protokollija: M. Haukanõmm. Nõukogu koosolek toimus Tallinnas Toompuiestee 10 algusega 15.30 ja lõppes 17.30 ​​​​​​​​​​​​ Koosoleku päevakord: Fondi 2017 majandusaasta kinnitamine. Põhikirja muudatus. Parkimiskaartidega seonduv. Sihtkapitalide ellu kutsumine. Muud küsimused. Päevakorrapunkt SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi aastaaruande 2017 kinnitamine. Aastaaruanne esitatud lisas 1: Nõukogu otsustas (ühehäälselt) : K innitada EPIF 2017. aasta aruanne. J uhti da juhatuse tähelepanu sisuaruande ajaloolise tausta mahukusele . 2018 majandusaasta aruande koostamisel olla ajaloolise tausta osas kokkuvõtlikum. Päevakorrapunkt Sotsiaalministeeriumilt on tulnud ettepanek muuta Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fondi põhikirja. Põhikirja muutmise eesmärgiks on täpsustada ja kehtivate õigusaktidega vastavusse viia. Ministeeriumi poolt ettevalmistatud põhikir ja muudatuste projekt on toodud lisas 2. Nõukogu otsustas (ühehäälselt) : V õtta Fondi valitseva Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud mu udatused teadmiseks ning edastada nõukogu koosolekul selle kohta antud ettepanekud/ kommentaarid Sotsiaalministeeriumile nende poolt nõukogusse määratud esindaja Raimo Saadi kaudu. Päevakorrapunkt Sotsiaalministeeriumi on Fondile teinud ülesandeks algatada koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega analüüs võimaliku üle-eestilise parkimiskaartide andmebaasi loomiseks. Fondi juhataja annab ülevaate toimunud arengutest. Senine parkimiskaartide toorikute tarnija on lõpetanud tegevuse. Olemasolevaid kaarte jätkub prognoositavalt kuni 2018 oktoobrini. Sellega seoses peab Fond leidma uue kaardi toorikute tarnija. Kaartide senine hind aastase koguse puhul (7000 tk.) on olnud 1,33 eurot +km Toimus arutelu hetkel toimiva liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartid e väljastamise korralduse üle. T oodi välja probleemkohad ning osundati füüsilise kaardi vajalikkusele. Seda nii sihtgruppi vajadusi arvestades kui ka silmas pidades üle -euroopalist kaardi standardit . Nõukogu otsustas (ühehäälselt) : T eha juhatusele ülesandeks koostöös Sotsiaalkindlustusameti ning Eesti Puuetega Inimeste Koja ga koostada hiljemalt 21. mai ks 2018 lähteülesanne parkimiskaartide väljastamise süsteemi paremaks korraldamiseks. Lähteülesande koostamisel võtta aluseks vähemalt kaks erinevat varianti, millest üks säilitab kaartide väljastamise kohustuse linnadel/valdadel ja teine analüüsib kaartide väljastamise võimalusi tsentraalselt. Lähtudes eeldatavast kaartide maksumusest ning prognoositavast kaartide kulust ( ca 7000 kaarti aastas) ning lähtudes Riigihangete seaduse § 15, kuulutada välja vähemalt kolme pakkujaga ostumenetlus uue tarnija leidmiseks. Päevakorrapunkt Juhatuse ülevaade sihtkapitalide loomisega seonduvast. Lähtuvalt fondi infopäeval tehtud ettepanekutest on fondi juhatus koostanud reglemendi sihtkapitali staatuse reguleerimiseks. Ülevaade käivitatavast kampaaniast „Valguse Jalajäljed“. On käivitatud heategevuskampaania Valguse Jalajäljed, mille raames kogutakse annetusi Eesti esimese pimedate noodikirja aabitsa väljaandmiseks. Noodikirja plaanib välja anda Tartu Emajõe Kool. Kampaania raames toimub 30.04.2018 kell 20.30 kontsert Muuksi linnamäel. Kõiki osalejaid kutsutakse ülesse tegema annetus Fondi arveldusarvele riigikassa juures. Nõukogu otsustas (ühehäälselt) : Sisse viia alljärgnevad muudatused ning k innitada sihtkapitali reglement. Punktis 1.1. tuua teemad välja alapunktide kaupa. P unktis 2. sätestada toetuste, stipendiumite ja preemiate hindajana SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi Nõukogu , õigusega moodustada hindamiskomisjone. Punkt 10.5. sõnastada preemiate maksmise otsustamise juurde Eesti Puuetega Inimeste Koja konsultatiivne roll. Lisada punkt 11. milles sätestatakse akuutse abivajaduse pöördumise menetlemine juhtumi põhiselt. Kinnitada muudatustega reglement vastavalt lisale 3 . Võt t a teadmiseks heategevuskampaania Valguse Jalajäljed korraldamine. Muud küsimused 2018 toetuslepingute rakendumisest. Juhataja andis ülevaate tegevustoetuste rakendumisest, kõigi ta otlejatega on lepingud sõlmitud ning esimese kolme kuu väljamaksed on tehtud. MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND registrikood: 90000145 tänava/talu nimi, Toompuiestee 10 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10137 telefon: +372 5010157, +372 6616628 faks: +372 6616393 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.epikoda.ee SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 11 Bilanss 11 Tulemiaruanne 12 Rahavoogude aruanne 13 Netovara muutuste aruanne 14 Raamatupidamise aastaaruande lisad 15 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 15 Lisa 2 Raha 15 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16 Lisa 4 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 16 Lisa 6 Muud tulud 17 Lisa 7 Jagatud annetused ja toetused 17 Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud 18 Lisa 9 Tööjõukulud 18 Lisa 10 Muud kulud 18 Lisa 11 Muud finantstulud ja -kulud 18 Lisa 12 Seotud osapooled 18 Lisa 13 Täiendav lisa 1 20 Aruande allkirjad 23 Vandeaudiitori aruanne 24 2 SA EPI Fondi tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPI Koja) asutamisel 1993.aastal nähti põhikirja punktidega 6 ja 10 ette ka Invafondi loomine. Koja teisel istungil leiti, et kogu riiklik rahaline toetus puuetega inimestele s.h. ka hasartmängumaksu laekumistest, peab liikuma läbi Invafondi. Koja asutajad ja Sotsiaalministeerium leidsid, et nii tagatakse rahade sihtotstarbelisem kasutamine ja läbipaistvus. Praktikasse seda põhimõtet kahjuks ei rakendatud, mille tõttu puudub selge ja läbipaistev ülevaade puuetega inimeste ja nende organisatsioonide riigipoolsest toest. EV Valitsuse poolt 15.mail 2001.a. heakskiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” 18.reegli kohaselt peab riik tunnustama, et puuetega inimeste organisatsioonidel on invapoliitika arendamisel oma roll:  vajaduste ja prioriteetide määratlemine  planeerimises osalemine  puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja hindamine  ning rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine Neid rolle ei saa peale puuetega inimeste endi täita mitte ükski riigiametnik ja seetõttu sätestataksegi samas reeglis, et riik peab ergutama ja toetama puuetega inimeste, nende perekonnaliikmete ja/või esindajate organisatsioonide teket ja tugevnemist nii majanduslikult kui teistes vormides. 16.reegli kohaselt “Riik garanteerib seadusandlikus korras vahendite laekumist Eesti Puuetega Inimeste Fondi, mis toetaks erinevaid uusi projekte ning programme, mille eesmärgiks on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku edendamine”. Hasartmängumaksu seaduse vastuvõtmisel 1994.a suunati riigieelarve- seadusega riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksust 49 % SA EPI Fondi, kuid alates 01.02.1996.a. kehtima hakanud hasartmängumaksu seadusega 16. reeglit enam ei täideta ja puuetega inimeste organisatsioone toetatakse Riigikogu juurde loodud Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) poolt riigieelarvesse laekuvatest hasartmängumaksu vahenditest projekttaotluste alusel. Selleks, et võimalikult paljud puuetega inimeste organisatsioonid saaksid täita Vabariigi Invapoliitika üldkontseptsiooniga neile pandud rolle on EPI Fond taotlenud HMN-lt koondtaotlusena EPI Koja liikmesorganisatsioonide võrgustiku toetamist. Otsust järgneva aasta kogutoetuse suuruse kohta oleme palunud teha hiljemalt detsembri koosolekul. See on organisatsioonidele ülioluline selleks, et neil oleks võimalik arendada planeeritud ja sihipärast tegevust. Aastatel 1998 - 2005 oli puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku rahastamine ebapiisav ja reaalne toetus vähenes. Alles 2005. aastal olukord paranes ja aastal 2008 moodustas toetus 3,93% Riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksust. 2009.a seoses üdise majanduskriisi ja eelarvekärbetega vähendati HMN 18.05.2009. a otsusega nr 312 (päevakorrapunkt 3.2) 2009.a toetuse mahtu 25,45% võrra (16 000 000 kroonilt 11 927 225 kroonile). Peale „masu“ on hasartmängumaksu laekumised riigieelarvesse kasvanud, kuid Fondi laekumised minimaalselt. 2018.a eelarvesse on planeeritud hasartmängumaksu laekumise kasv võrreldes 2016.aastaga 11,1%, siis Fondile eraldatud summa kasvas vaid 1,1% (vaata joonis 1). Ebapiisav rahaline ressurss ei võimalda kaasata vajalikus mahus inimressurssi ja see ei võimalda organisatsioonidel vajalikul määral ja mahus täita oma rolle. Juhataja ____________________ 1 Joonis 1 Hasartmängumaksu laekumine riigieelarvesse ja sellest EPI Fondi vahendusel antud toetuse suurus EPI Koja võrgustiku (lisa 2) projektidele aastate lõikes. 2. SA EPI Fondi 2017 majandusaasta eesmärgid Põhikirjast tulenevalt on Fondi tegevuse põhieesmärgiks rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. Selleks taotleb Fond riiklikku toetust võimalikult paljudele tegutsevatele puuetega inimeste organisatsioonidele ja on välja töötanud saadud toetuse kasutamise enamuse poolt tunnustatud põhimõtted. Organisatsioonide riikliku toetuse liikumine läbi Fondi annab parema ülevaate ja nägemuse, kuidas riikliku toetust kasutatakse. Fondi eesmärgid aastal 2017 1. tagada läbi Fondi eraldatud riikliku toetuse kasutamise maksimaalne läbipaistvus ja otstarbekus ning teostada Fondi lepingupartnerite lepingu täitmise kontrolli kohtadel vähemalt 10-s organisatsioonis; 2. säilitada puuetega inimeste võrgustiku rahastamise jätkamine ja mahuline suurendamine 2018.aastal, tehes selleks vajalikku selgitustööd valitsuses ja riigikogus; 3. vajadusel täpsustada ja täiendada saadud riikliku (sh EU) toetuse kasutamise enamuse poolt tunnustatud põhimõtteid; 4. koostöös ministeeriumiga otsida võimalusi EPIFondi kaasamiseks erinevate puuetega inimestega seonduvate programmide täitmisse ja funktsioonide laiendamisse; 5. leida võimalike sponsoreid, kes toetaksid EPI Koja liikmesorganisatsioonide tegevuse jätkusuutliku arengut; 6. toetavate tegevustega tagada raamatupidamistarkvara ja aruandlusele digiallkirja juurutamine EPI Koja liikmesorganisatsioonides ja teostada Fondist eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolli; 7. korraldada puudega inimeste parkimiskaartide vahendamist kohalikele omavalitsustele ja aidata kaasa kaarti kasutamisega seonduvate üldiste (riiklikul tasandil) probleemide lahendamisele. Fondi põhilised tegevused aastal 2017 1. Seotud Hasartmängumaksu Nõukogule (HMN) esitatavate projektidega:  Tegevustoetuse projektide vastuvõtmine, koondtabeli koostamine ja projektide komplekteerimine ning vajadusel esitamine Sotsiaalministeeriumile (SM) ja HMN-le;  EPIK ja liikmesorganisatsioonide veebilehtede hindamine ja toetamine;  Sotsiaalministeeriumiga finantseerimislepingu sõlmimine;  Lepingute vormistamine Liitude, kodade ja teiste raha saajatega; Esitatud aruandluse kogumine, jälgimine ja rahade ülekandmine;  kohtadel (vähemalt 10-es organisatsioonis) pistelise kontrolli teostamine ja info vahendamine;  Koondaruandluse koostamine ja esitamine HMN, SM ja RM-le. Juhataja ____________________ 2 2. Läbi Fondi antud toetustega seonduva info vahendamine EPI Koja kodulehel (www.epikoda.ee/Fond). Kuna meie organisatsioonide võrgustik on nii suur, on Fond ja Koja juhatus seisukohal, et valdavaks operatiivseks ja kiireks info vahetamiseks saab olla elektronpost ja veebileht. 3. Puudega inimese sõiduki parkimiskaartide vahendamine omavalitsustele vastavalt SoM & Fondi kokkuleppele. Fond osales aktiivselt tegevustes, mis oli vajalik kaarti vastavusse viimiseks EL nõukogu komisjoni soovitustega ning aitab kaasa kaarti kasutamisega seonduvate üldiste (riiklikul tasandil) probleemide lahendamisel. 3. HMN-lt saadud toetuse jaotamise põhimõtted, projektidele esitatavate nõuete täpsustamine ja organisatsioonidele toetuse määramine. Aruandeaastaks 2017 eraldati Hasartmängumaksu Nõukogu poolt EPIKoja võrgustiku toetuseks 950 000 eurot. 2017.a EPI Koja liikmesorganisatsioonide täpsustatud rahastamispõhimõtted võeti vastu SA EPI Fondi nõukogu poolt 27.12.2016.a koosolekul. Nende kohaselt kujuneb üleriigiliselt tegutsevate organisatsioonide ja maakondade kogu toetuse suurus nelja komponendi summana:  baas komponent, mis ei sõltu organisatsiooni suurusest (liitudel kogutoetusest 20 % maakondlikel  komponent, mis arvestab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud puuetega inimeste kodadel 30 %); (sh puuetega laste vanemad) liikmelisusel tegutsevate liikmesorganisatsioonide arvu (kogutoetusest  komponent, mis arvestab registrisse kantud organisatsioonide füüsiliste liikmete arvu (liitudel 20 %);  komponent, mis arvestab kogutulu, mis on saadud täiendavalt hasartmängumaksu laekumistest kogutoetusest 40 % maakondlikel kodadel 35 %); eraldatud toetusele (sponsorid, omavalitsus, osutatud teenused, teised siseriiklikud ja rahvusvahelised fondid) (liitudel kogutoetusest 20 % maakondlikel kodadel 15%);). Alates 11.11.2013.a Nõukogu otsusega täiendati rahastamispõhimõtteid punktiga 2.3. „Organisatsioon, kelle tegevusprogrammi kogumaht on üle nelja korra suurem kui fondist saadud toetus, võib erandkorras kasutada kogutoetust tegevusprogrammi administreerimiseks“. Tegelikkuses rakendati seda põhimõtet juba aastaid ning selle vajaduse tingis asjaolu, et tegevuste läbiviimiseks on võimalik leida sponsoreid ja muid finantsallikaid, kuid tihti ei lubata neid kasutada halduskuludeks, mis ei taga organisatsiooni jätkusuutlikust ja tegevusvõimekust. Rahastamispõhimõtete punkt 2.2. kohaselt “Kui kodadel on ruumid ja kontoritehnika, mida saavad kasutada liikmesorganisatsioonid, võib üldkoosoleku otsusega maakonna kogulimiidist eraldada kuni 60 % ühistegevuse tarbeks kojale ja halduskulude % piiranguid ei rakendada“. Väiksemate maakondade kogutoetuse suurus on väike, mille tõttu koja kasutusse jääv summa ei võimalda kojal hallata ruume (mida saaksid kasutada ka liikmesorganisatsioonid) ja võtta tööle inimest. Sellest tulenevalt on nõukogu aktsepteerinud Harjuma PIN, Raplamaa PIK ja Hiiumaa PIK taotlusi rakendada erisust nimetatud punkti rakendamisel. Organisatsioonide andmeid täpsustatakse iga aasta oktoobris 1.septembri seisuga ja arvestatakse järgmise aasta toetuste arvutamisel. Läbi Fondi 2017.aastaks eraldatud EPI Koja puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku riigipoolse (HMN) toetuse vahendite kasutamine organisatsioonide lõikes on toodud bilansi ning tulude ja kulude aruande lisas 13. Aruande aastal jätkas Fond aktiivseid läbirääkimisi sotsiaalministeeriumiga, et 2018. aastal jätkataks ja suurendaks puuetega inimeste võrgustiku riiklikku toetamist, kuid HMN poolt eraldatud summa jäi samaks, mis aruande aastal. Fond kasutab 2004.a rakendunud Riigi raamatupidamise üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaani ja Fondi raamatupidamise siseeeskiri ning aruandlus on viidud vastavusse Riigi raamatupidamise üldeeskirja soovitustega. Vastavalt üldeeskirjale esitab Fond raamatupidamise saldoandmiku rahandusministeeriumi vastavasse infosüsteemi. Tulenevalt riigivaraseadusest viidi alates 01.01.2011.a riigi poolt asutatud sihtasutuste arveldused üle Riigikassasse sh ka SA EPI Fond. HMN poolt eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolliks esitasid kõik HMN eraldatud vahenditest toetuse saajad Fondile Sotsiaalministeeriumis väljatöötatud vormikohased finantsaruanded ja aasta lõpus sisulise töö koondaruande. Ka aruande aastal tehti kohtadel pistelist kontrolli, aidati korraldada aruandlust ja abistati raamatupidamisprogrammi Merit kasutusele võttu. Nõukogu kinnitas 2015.a märtsi koosolekul Fondi lepingupartneritele täiendatud HMN aruande vormi mida kasutati ka aruandeaastal. Ministeerium lubas EPIFondil oma lepingupartnerite aruannet täiendada tegevusprogrammi koondaruandega (milleks on vana vahearuande lihtsustatud vorm) ja nõustus, et Meriti kasutajad Lisa 2 ei pea dokumentide lõikes lahtikirjutama vaid aruandele lisatakse Meritist kõikide projektide, kus kasutati EPIFondi raha, pdf väljatrükk "Projekti detailne aruanne". Selle eeltingimuseks on, et iga tegevusprogrammis oleva alaprojekti kohta on Meritis tehtud projektikoht. Selleks, et mitte esitada palju pdf faile on 15 organisatsiooni esitanud aruande lisana Merit programmi varukoopia st organisatsiooni kogu raamatupidamise. Juhataja ____________________ 3 Fondi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja aruanded ministeeriumile ja äriregistrile üleval internetis www.epikoda.ee Fondi juhatus on jätkuvalt järginud nõukogu ja EPIK juhatuse seisukohta, et me ei sekku organisatsioonide siseprobleemidesse ja osaleme organisatsioonide palvel info andmiseks ja meie seisukohtade edastamiseks/selgitamiseks. Kontrolli funktsioon tuleneb ja piirdub organisatsioonidega sõlmitud lepingust tuleneva kohustusega kasutada saadud rahalisi vahendeid sihipäraselt. Fond kontrollib organisatsioonide poolt esitatud sisulise töö- ja finantsaruandeid ja teeb kohtadel kontrolli, kuidas on korraldatud raamatupidamine ja fondiga sõlmitud lepingu täitmine. Raamatupidamise alase kompetentsi ja taseme tõstmiseks juurutas Fond kõigis EPI Koja liikmesorganisatsioonides, kes seda soovisid, AS Merit Tarkvara poolt kingitud raamatupidamisprogrammide Merit Aktiva ja Merit Palk, mille litsentsi pikendati ka 2018.aastaks (litsentside arv 56). Puudega inimese sõiduki parkimiskaartide vahendamine omavalitsustele. Vastavalt liiklusseadusele ja liiklusmäärustikule rakendus alates 01.03.2001.a. liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart (edaspidi parkimiskaart). 16.03.2001.a. sõlmis Sotsiaalministeerium Fondiga lepingu nende kaartide müügiks omavalitsustele ja väljaantud kaartide andmebaasi pidamiseks. Seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks kehtestati sotsiaalministri 23.12.2010 määrusega nr 90 uus, Euroopa Nõukogu soovitustega kooskõlas olev kaasaegne parkimiskaarti vorm, millist väljastati 01.01.2011 kuni 17.02.2013. Alates 18.02.2013 kehtestati sotsiaalministri 23.12.2010 määruse nr 90 muudatusega uus, täiendava turvaelemendiga (3 D hologramm) kaardi vorm ja inimesele kaarti väljastamise alusdokumendiks sai SKA puuderaskusotsus milles on toodud märge, et inimesel esineb liikumis- ja/või nägemisfunktsiooni häire vähemalt keskmise puuderaskusastme tasemel. Kuna üleriigiline parkimiskaartide andmebaas senini puudub, siis ei ole võimalik suvalisel ajahetkel öelda, kui palju on käibes kehtivaid kaarte. Kaartide KOVidele väljastamise senine statistika on muret tekitav: 1. kaarti väljastati 27.02.2001-31.12.2010 kokku 19 039 tk (keskmiselt aastas 1 904 kaarti). 2. kaarti väljastati 01.01.2011-17.02.2013 kokku 9 927 tk (keskmiselt aastas 4 661 kaarti). 3. kaarti on väljastatud alates 18.02.2013 kokku 33 409 tk (keskmiselt aastas 6 682 kaarti) sh 2015.a 7 062 ; 2016.a 7 709 ja 2017.a 7 575. Väljastatavate kaartide arvu järsk kasv on tingitud osaliselt sellest, et kui varem anti püsiva puude korral kaart valdavalt viieks aastaks, siis nüüd SKA otsuse kehtivusajaks, milleks valdavalt on 1…3 aastat ka püsiva puude korral kuigi sotsiaalministri määrus võimaldaks puuet määrata ka viieks aastaks. Eeltoodust on näha, et alates kaarti kasutusele võtust 2001.a on väljastatud aruande bilansipäeva seisuga KOVidele kokku 62 189 kaarti ja kuna senised määrused ei ole nõudnud uue kaardi väljastamisel vana tagastamist (et see hävitada), siis suurendab see oluliselt kaartide väärkasutamise riski ja võimalusi (näiteks kirjutades üle kaarti kehtivuse aeg). Fond on korraldanud rida kohtumisi Tallinna Linnavalitsuse ja sotsiaalministeeriumiga, et tehtaks rida olulisi seadusandlike muudatusi olukorra parandamiseks, kuid seni on olnud see tuluta. Augustis 2014 muudeti koostööleppe nr 9.6-4/4508 punkti 4 järgmises sõnastuses: „Parkimiskaartide trükkimiseks ja edastamiseks tehtud ja tõendatud kulud hüvitab Ministeerium Fondile vastavalt Fondi esitatud taotlusele, mille lisadeks on tehtud kulusid tõendavad dokumendid. Fond esitab taotluse vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui kaks korda kalendriaasta jooksul. Parkimiskaartide administreerimise kulud hüvitab Ministeerium arvestusega 0,69 eurot edastatud kaardi kohta. Administreerimise kulu tõendavaks dokumendiks on aruandes näidatud kohalikele omavalitsustele vahendatud kaartide arv.“ Selle kokkuleppe alusel maksis Sotsiaalministeerium 2017.a Fondile kokku 13 671 eurot, millest 10 561 eurot uute kaartide trükkimise ja 3 110 eurot administreerimise kulude katteks. Eesmärkide täitmise analüüs 1. Selleks, et tagada läbi Fondi eraldatud riikliku toetuse kasutamise maksimaalne läbipaistvus ja otstarbekus on internetis EPI Koja veebilehel www.epikoda.ee/Fond kõigile kätte saadavad võrgustiku toetamise põhimõtted, toetuste suurused ja sotsiaalministeeriumile esitatud aruanded. Selleks, et oleks võimalik hinnata rahade sihipärast kasutamist ja otstarbekust esitavad Liidud ja kojad sisulise töö aruanded, mis on kõigile tutvumiseks kättesaadavad Fondis. Fondi on 2008.a auditeerinud sotsiaalministeeriumi siseauditiosakond ja 2013.a viis Riigikontroll Fondis läbi auditi „Riigi asutatud sihtasutustele toetuste andmine ja nende sihipärane kasutamine“, mis toimus vastavalt 2013. aasta tööplaanile. SA EPIFond oli üks paljudest auditeeritavatest, kus RK tegi menetlustoiminguid riigilt saadud toetuse eesmärgipärase kasutamise osas. Ministeeriumi järeldus oli, et Fondi:  juhtimisotsused ja majandustegevus on läbipaistvad ja avatud kõigile asjast huvitatud isikutele, kuna oluline informatsioon on avaldatud kodulehel;  raamatupidamine on korrektne, eraldise kasutamisega seotud kulud on eristatud raamatupidamises muudest kuludest ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Projekti jooksul teostatud tehinguid saab tõendada nende aluseks oleva dokumentatsiooniga. Juhataja ____________________ 4 Riigikontroll ei tuvastanud Fondi vahendite kasutamisel rikkumis ja leidis, et toetuse andmine on jälgitav ning saadud toetusi on Fond üldiselt kasutanud sihipäraselt ja õiguspäraselt. Aruande aastal Fondis välisauditeid ei tehtud. 2. Fondi nõukogu ja juhatuse ning Koja juhatuse väljatöötatud HMN-lt saadud toetuse kasutamise põhimõtete täiendamise vajalikkust arutati viimati EPI Koja 2015. aasta suvekoolis. Leiti, et suuri muudatusi/täiendusi ei ole vaja teha kuid oleks vajalik korrigeerida erinevate komponentide arvutamise algoritme, et suurendada organisatsioonide aktiivsust uute liikmete leidmisel. Selle tulemusena suurendati 2016.a maakondade toetuse arvutamise algoritmis baaskomponendi suurust veel 5% (uueks väärtuseks on 30% kogutoetusest) ning vähendati füüsiliste liikmete arvu arvestavat komponenti. Aruande aasta lõpus tekkis mõte, et algoritmile võiks lisada täiendava sisulist tööd rohkem arvestav komponent, kuidas organisatsioonid täidavad puuetega inimeste organisatsioonide rolle invapoliitika arendamisel. 3. Vaatamata Fondi ja Koja aktiivsele tegutsemisele, ei ole õnnestunud hasartmängumaksu seaduses taastada puuetega inimeste projektide toetuseks kindlat protsenti nii, nagu see oli kuni 01.02.1996.a. kehtinud seaduses ja mis tagaks vajaliku stabiilsuse puuetega inimeste organisatsioonide tegevuseks. 5.10.2014 esitas fond ministeeriumile ettepaneku muuta hasartmängumaksu seaduse §7, et taastada hasartmängumaksu seaduses fikseeritud protsent puuetega inimeste projektide sh investeeringud tegemiseks, mida sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler toetas, kuid mida hasartmängumaksu muudatuste tegemisel ei arvestatud. 2016.a tõstatus uuesti arutelu hasartmängumaksu seaduse võimalikest muudatustest. Ühe võimalusena kaalutakse HMN kaotamist ja hasartmängumaksu laekumiste jagamine sihtrühmadele otse läbi ministeeriumite ning kõikide puuetega inimeste organisatsioonide toetamine võiks toimuda läbi SAEPIFondi. Kahjuks pole aruteludest kaugemale jõutud. EL 2004.a. laienemisega seoses võeti vastu Budapesti resolutsioon, et tagada uutes EL liikmesriikides puuetega inimeste võrgustiku adekvaatne rahastamine. Resolutsioon märgib muuhulgas:  Võimuorganid peaksid pakkuma puuetega inimesi esindavatele organisatsioonidele piisaval määral baasrahastust, võimaldamaks organisatsioonidel ellu viia väga olulist poliitika mõjutamise ning puuetega inimeste esindamise tööd. Üldiselt on suur vajadus selle järele, et võimuorganid suurendaksid puuetega inimeste esindusorganisatsioonidele osutatavat rahastust. See rahastamine peaks olema piisav, tagamaks nii tugev rahvuslik koda kui ka tugevad puudespetsiifilised organisatsioonid. Võimuorganid peaksid tagama rahastuse ka puuetega inimeste organisatsioonidele piirkondlikul ning kohalikul tasandil, et viia ellu poliitikakujundamise ning puuetega inimeste esindamistööd.  Puuetega inimeste organisatsioonidele osutatav rahastamine ei tohiks mingil juhul piirata puuetega inimeste liikumise sõltumatust, vaid puudega inimesed peaksid saama vabalt väljendada oma soove ning nõudmisi vastavalt sättele, mida uues Euroopa põhiseaduslikus leppes on nimetatud osalusdemokraatiaks.  Avalik rahastamine rahvuslikele kodadele peaks olema piisav, et palgata alaline tegevtöötajaskond mis on võimeline jälgima ja mõjutama kõiki asjakohaseid poliitikavaldkondi rahvuslikul tasandil. Rahastamine peaks olema piisav, et tagada rahvuslike kohade aktiivne esindatus Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, kaasa arvatud võimaldada neil osaleda asjakohastel koosolekutel ning võrgustike töös. Nimetatud resolutsioon oli edastamiseks rahvuslikele valitsustele, Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja kõikidele asjast huvitatud osapooltele. 4. Nagu eelpool öeldud on Riiklikku (HMN) toetuse taotlemisel põhieesmärgiks toetada puuetega inimeste organisatsioonide võrgustikku (32 vabariiklikult tegutsevat erineva puudega inimeste organisatsiooni ja 16 piirkondlikku koda, kes on katusorganisatsiooniks maakonna puuetega inimeste organisatsioonidele ning kes on ühinenud Eesti Puuetega Inimeste Kojaks esindades ~21 tuhat puudega inimest) selleks, et nad saaksid kaasa aidata Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud invapoliitika üldkontseptsiooni tegevuskava ellurakendamisele ja täita invapoliitika üldkontseptsioonis puuetega inimeste organisatsioonidele määratud olulisi rolle. Üldistatud ülevaate saamiseks esitavad organisatsioonid täiendavalt „Indikaatorite“ lisaaruannete koondi, mis näitab milliseid tegevusi ja millises mahus organisatsioonid teevad, et täita invapoliitika reegel 18-ga neile pandud rolle. Juhataja ____________________ 5 Tegevusaruande lisa 1 EPI Koja puuetega inimeste võrgustiku riigipoolne (HMN) toetus läbi Fondi 2017.a. SA EPI Fond Kokku laekus 950 000 € (s.h. Fondile administreerimiseks 35 000 € 3,7% sh projektikomisjonide kulu) Suuremad projektid: * arendustegevus * koolitused liikmesorganisatsioonide jätkusuutliku arengu kindlustamiseks EPI Koda * erinevate küsitluste ja uuringute läbiviimine * Ajakiri „Sinuga” 137 826 € (14,51% s.h. arendus * Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva / halduskulu ja projektikonkursil konverents toetatud projekt „Koos tööandjatega * Puuetega inimeste kultuurifestival tööandjatele“) * avalike ja rahvusvaheliste suhete arendamine * EL puuetega inimese kaarti projekt Konkreetse liidu toetus kujuneb 4 Liidud (32 ) kokku 391 711 € komponendi summana: (41,23% s.h. arendus/halduskulu * baaskomp. (ei sõltu suurusest) (20 %) ja projektikonkursil toetatud * allorganisatsioonide arv (20 %) projektid) * füüsiliste liikmete arvu (40 %) * tööks hangitud lisaraha (20 %) Konkreetse maakonna toetus kujuneb 4 komponendi summana: Maakonnad s.h. Tallinn (16) * baaskomp. (ei sõltu suurusest) (30 %) kokku 385 463 € (40,58% s.h. * allorganisatsioonide arv (20 %) arendus/halduskulu ja * füüsiliste liikmete arvu (35 %) projektikonkursil toetatud projektid) * tööks hangitud lisaraha (15 %) Juhataja ____________________ 6 Tegevusaruande lisa 2 Juhataja ____________________ 7 Tulemi jaotamise ettepanek 1. Eelmiste aastate akumuleerunud tulem 34 838 2. Aruande aasta tulem * -23 825 Akumuleerunud tulem peale aastaaruande kinnitamist 11 013 Juhatus teeb 11 013 € jätta jaotamata. * Negatiivne tulem on tingitud sellest, et aruande aastal eraldati organisatsioonidele konkursi alusel investeeringuteks ja soetusteks 2016.a erakorralise tuluna laekunud SA Karaski Keskuse likvideerimisega laekunud summa. Juhataja ____________________ 8 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 106 212 103 009 2 Nõuded ja ettemaksed 100 036 4 302 3 Kokku käibevarad 206 248 107 311 Kokku varad 206 248 107 311 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 129 012 6 250 4 Kokku lühiajalised kohustised 129 012 6 250 Kokku kohustised 129 012 6 250 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 66 223 66 223 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 34 838 10 119 Aruandeaasta tulem -23 825 24 719 Kokku netovara 77 236 101 061 Kokku kohustised ja netovara 206 248 107 311 11 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 052 997 935 807 5 Muud tulud 15 161 42 797 6 Kokku tulud 1 068 158 978 604 Kulud Jagatud annetused ja toetused -1 045 084 -899 817 7 Mitmesugused tegevuskulud -6 542 -7 158 8 Tööjõukulud -31 069 -30 920 9 Muud kulud -9 288 -16 157 10 Kokku kulud -1 091 983 -954 052 Põhitegevuse tulem -23 825 24 552 Muud finantstulud ja -kulud 0 167 11 Aruandeaasta tulem -23 825 24 719 12 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Rahavood põhitegevusest Laekunud annetused ja toetused 1 052 997 935 807 Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 1 389 14 667 Muud põhitegevuse tulude laekumised 13 772 29 180 Väljamaksed annetusteks ja toetusteks -1 018 056 -899 817 Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -15 830 -23 010 Väljamaksed töötajatele -31 069 -30 920 Laekunud intressid 0 174 Kokku rahavood põhitegevusest 3 203 26 081 Kokku rahavood 3 203 26 081 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 103 009 76 928 Raha ja raha ekvivalentide muutus 3 203 26 081 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 106 212 103 009 13 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2015 66 223 10 119 76 342 Aruandeaasta tulem 24 719 24 719 31.12.2016 66 223 34 838 101 061 Aruandeaasta tulem -23 825 -23 825 31.12.2017 66 223 11 013 77 236 14 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Üldine informatsioon 31.detsembril 2017.a. lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduses ning seda täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Aastaaruande on vastavuses Raamatupidamise seadusega ja Raamatupidamise Toimkonna juhendiga nr. 14. Kasumiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1 alusel, mida on kohandatud lähtudes sihtasutuse tegevuse omapärast Raamatupidamise Toimkonna Juhendis nr. 14 antud soovitustest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ilma komakohata. Raha ja raha ekvivalendid. Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid ja lühiajalisi pangadeposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsesel meetodil. Nõuded ja ettemaksed. Ostjatelt laekuvad arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Varud. Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses. Varude kuludes kajastamisel ja varude Bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Ettevõtlustulude arvestus. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seotud riskid ja hüved on üle läinud ostjale. Sihtfinantseerimine. Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused on tasud, annetused ja toetused (k.a. valitsusepoolne abi), mida tuleb kasutada teatud kindla vara soetamiseks või konkreetse projekti finantseerimiseks. Sihtotstarbelisi tasusid, annetusi ja toetusi kajastatakse SA EPI Fondis brutomeetodil. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Mittesihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused on tasud, annetused ja toetused (k.a. Valitsusepoolne abi, mille kasutamine ei ole piiratud ühegi kindla vara soetamisega või konkreetse projekti finantseerimisega. Mittesihtotstarbelisi annetusi ja toetusi kajastatakse tuluna hetkel, mil nende laekumine on praktiliselt kindel. Ka riigieelarvest saadavaid mittesihtotstarbelisi vahendeid ei loeta sihtotstarbelisteks annetusteks. Riigieelarvest finantseeritava sihtasutuse eelarvetulud, juhul, kui nende kasutamiseks ei ole sätestatud spetsiifilisi tingimusi (s.t. need ei ole seotud konkreetsete varaobjektide või projektide finantseerimisega ega ole antud konkreetse ajavahemiku kulude katteks), kajastatakse tuluna hetkel, kui nende laekumine on kindel. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Raha sihtkapitali kontol 66 223 66 223 Raha HMN lepingu kontol 0 0 Raha halduskulu kontol 39 889 36 786 Raha sponsorkontol 100 0 Kokku raha 106 212 103 009 15 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 100 036 100 036 Kokku nõuded ja 100 036 100 036 ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 1 305 1 305 Ostjatelt laekumata 1 305 1 305 arved Ettemaksed 2 997 2 997 Muud makstud 2 997 2 997 ettemaksed Kokku nõuded ja 4 302 4 302 ettemaksed Lisa 4 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 127 263 127 263 Maksuvõlad 917 917 Muud võlad 832 832 Muud viitvõlad 832 832 Kokku võlad ja ettemaksed 129 012 129 012 31.12.2016 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 305 305 Maksuvõlad 922 922 Muud võlad 830 830 Muud viitvõlad 830 830 Saadud ettemaksed 4 193 4 193 Muud saadud ettemaksed 4 193 4 193 Kokku võlad ja ettemaksed 6 250 6 250 Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 16 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne 31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine HMN laekumistest 940 000 -935 807 4 193 Kokku sihtfinantseerimine 940 000 -935 807 4 193 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 940 000 -935 807 4 193 annetused ja toetused 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine HMN laekumistest 4 193 950 000 -1 196 -952 997 0 2017. aasta riigieelarve seaduses ette nähtud riigieelarveline tegevustoetus 100 000 -100 000 0 investeeringuteks ja soetusteks Kokku sihtfinantseerimine 4 193 1 050 000 -1 196 -1 052 997 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 4 193 1 050 000 -1 196 -1 052 997 0 annetused ja toetused Lisa 6 Muud tulud (eurodes) 2017 2016 puudega inimese sõiduki parkimiskaartide saatmise postikulu 15 060 13 458 Sihtotstarbeline sponsorlus 101 0 Muud 0 29 339 Kokku muud tulud 15 161 42 797 Lisa 7 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2017 2016 EPI Kojale ja tema liikmesorganisatsioonidele 1 045 084 899 817 Kokku jagatud annetused ja toetused 1 045 084 899 817 17 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Mitmesugused bürookulud 1 667 1 695 Transpordikulu (sh isikliku auto kasutamise kompensatsioon) 2 130 2 336 Sideteenused (telefon) ja postikulu 1 534 1 441 Audiitori teenus 1 024 1 024 Muud 187 662 Kokku mitmesugused tegevuskulud 6 542 7 158 Lisa 9 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu 23 321 23 209 Sotsiaalmaksud 7 748 7 711 Kokku tööjõukulud 31 069 30 920 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 2 2 Lisa 10 Muud kulud (eurodes) 2017 2016 kaupade ja teenuste ostul tasutud käibemaks 1 899 519 Uute turvaelementidega parkimiskaartide (4600 tk) 7 389 15 638 trükkimine Raamatu 0 0 Kokku muud kulud 9 288 16 157 Lisa 11 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2017 2016 Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 0 167 Kokku muud finantstulud ja -kulud 0 167 Lisa 12 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 18 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2017. a. majandusaasta aruanne 2017 2016 Arvestatud tasu 16 801 16 798 19 Lisa Jagatud annetused ja toetused organisatsioonide lõikes Vastavalt RTJ o HMN poolt eraldatud vahe dite laeku isi arua des o tulude a kajastatud lähtudes tulude ja kulude vastavuse pri tsiibist tulu fi a tseeri isest kajastatakse proportsio aalselt sellega seo duvate kuludega . Sihtotstarbeliste toetuste vahe da i e: .a .a * sihtfi a tseeri ise vahe dite vahe da i e arua de perioodi laeku istest * sihtfi a tseeri ise vahe dite vahe da i e eel eva perioodi vahe ditest Rahalisi vahendeid KOKKU: .a oli EPI Koja liik esorga isatsioo idel kasutada rahalisi vahe deid kokku EUR, illest kasutati EUR ja EUR ka ti i isteeriu ile tagasi. .a orga isatsioo idel üle i evaid projekte ei ol ud. .a oli EPI Koja liik esorga isatsioo idel kasutada rahalisi vahe deid kokku EUR, illest kasutati EUR ja .a üle i ev su a oli EUR sh i isteeriu ile tagasi akstav su a EUR. .a orga isatsioo idel üle i evaid projekte ei ol ud. 2017.a. 2016.a. Tagasi 2017.a 2017.a 2017.a. 2017.a. makse 2018.a 2016.a 2016.a. 2016.a. 2017.a 2017.a 2016.a leping leping ülekantud kasutatud 2017.a üle- leping ülekantud kasutatud üle- rahalisi rahalisi Organisatsioon vahendeid nr. 3- nr. 3- rahalisi rahalisi ülemin.- minev vahendeid 3- rahalisi rahalisi minev 3/44-1, 4/476- vahendeid vahendeid st summa, 3/3434, vahendeid vahendeid summa, kokku, € kokku, € € 1, € kokku, € kokku, € summast, € € kokku, € kokku, € € € Maakonnad Harjumaa sh PI 28 27 28 123 0 28 123 28 123 0 0 27 028 27 028 27 028 0 Nõukoda 123 028 Hiiumaa sh PI 12 12 12 072 0 12 072 12 072 0 0 12 240 12 240 12 240 0 Koda 072 240 Ida-Virumaa sh PI 35 36 35 191 0 35 191 35 191 0 0 36 657 36 657 36 657 0 Koda 191 657 Jõgevamaa sh PI 18 14 18 601 0 18 601 18 601 0 0 14 829 14 829 14 829 0 Koda 601 829 Järvamaa sh PI 19 18 19 550 0 19 550 19 550 0 0 18 813 18 813 18 813 0 Koda 550 813 Läänemaa sh PI 23 20 25 633 2 516 23 117 25 633 0 0 20 498 20 498 20 498 0 Koda 117 498 Lääne-Virumaa sh 19 17 19 824 0 19 824 19 824 0 0 17 436 17 436 17 436 0 PI Koda 824 436 Põlvamaa sh PI 22 13 21 35 327 22 100 35 327 0 0 21 413 21 413 21 413 0 Koda 100 227 413 Pärnumaa sh PI 27 23 27 552 0 27 552 27 552 0 0 23 915 23 915 23 915 0 Koda 552 915 Raplamaa sh PI 15 15 16 029 401 15 628 16 029 0 0 15 959 15 959 15 959 0 Koda 628 959 Saaremaa sh PI 22 20 26 666 4 000 22 666 26 666 0 0 20 206 20 206 20 206 0 Koda 666 206 Tallinn sh PI 38 52 38 91 303 38 403 91 303 0 0 38 765 38 765 38 765 0 Koda 403 900 765 Tartumaa sh PI 34 35 38 818 4 000 34 818 38 818 0 0 35 812 35 812 35 812 0 Koda 818 812 Valgamaa sh PI 19 19 19 313 0 19 313 19 313 0 0 19 071 19 071 19 071 0 Koda 313 071 Viljandimaa sh PI 27 25 32 914 4 903 27 735 32 638 276 0 25 874 25 874 25 598 276 Nõukoda 735 874 Võrumaa sh PI 20 18 20 770 0 20 770 20 770 0 0 18 593 18 593 18 593 0 Koda 770 593 Maakonnad 385 81 367 467 686 385 463 467 410 276 0 367 109 367 109 366 833 276 KOKKU: 463 947 109 Liidud 12 12 Eesti Afaasialiit 12 053 0 12 053 12 053 0 0 12 415 12 415 12 415 0 053 415 13 13 Eesti Allergialiit 13 311 0 13 311 13 311 0 0 13 811 13 811 13 811 0 311 811 11 12 Eesti Autismiühing 12 045 550 11 495 12 045 0 0 12 442 12 442 12 442 0 495 442 24 26 Eesti Diabeediliit 27 688 0 24 691 27 688 0 0 26 206 26 206 23 209 2 997 691 206 13 13 Eesti Epilepsialiit 13 951 0 13 951 13 951 0 0 13 198 13 198 13 198 0 951 198 Eesti Fenüülketonuu-ria 6 093 6 093 0 6 093 6 093 0 0 7 518 7 518 7 518 7 518 0 Ühing Eesti 7 290 7 290 0 7 290 7 290 0 0 8 268 8 268 8 268 8 268 0 Hemofiiliaühing Eesti Kogelejate 10 527 7 608 2 919 7 608 10 527 0 0 7 504 7 504 7 504 7 504 0 Ühing Eesti Kopsuliit 6 513 5 593 0 5 593 5 593 920 0 6 473 6 473 6 473 5 553 920 16 10 17 Eesti Kurtide Liit 26 870 16 870 26 870 0 0 17 232 17 232 17 232 0 870 000 232 Eesti Kutsehaigete 20 19 20 644 0 20 644 20 644 0 0 19 859 19 859 19 859 0 Liit 644 859 Eesti Kuulmispuudega 11 14 12 25 345 11 065 25 345 0 0 12 596 12 596 12 596 0 Lastevanemate 065 280 596 Liit Eesti Laste 6 965 6 965 0 6 965 6 965 0 0 7 881 7 881 7 881 7 881 0 Südameliit Eesti 10 Lihasehaigete 10 329 7 479 2 850 7 479 10 329 0 0 10 096 10 096 10 096 0 096 Selts Eesti 25 26 Liikumispuudega 25 760 0 25 760 25 760 0 0 26 469 26 469 26 469 0 760 469 Inimeste Liit Eesti 7 333 7 333 0 7 333 7 333 0 0 7 456 7 456 7 456 7 456 0 Neeruhaigete Liit Eesti 13 13 Parkinsonihaigete 13 534 0 13 534 13 534 0 0 13 603 13 603 13 603 0 534 603 Selts 20 20 Eesti Pimedate Liit 20 318 0 20 318 20 318 0 0 20 872 20 872 20 872 0 318 872 Eesti Pimekurtide 8 054 8 054 0 8 054 8 054 0 0 8 433 8 433 8 433 8 433 0 Tugiliit 11 11 Eesti Psoriaasiliit 11 495 0 11 495 11 495 0 0 11 578 11 578 11 578 0 495 578 16 16 Eesti Reumaliit 16 563 0 16 563 16 563 0 0 16 646 16 646 16 646 0 563 646 Eesti Sclerpsis 13 14 13 552 0 13 552 13 552 0 0 14 162 14 162 14 162 0 Multiplexi Ühing 552 162 Eesti Tsöliaakia 8 682 8 067 615 8 067 8 682 0 0 8 701 8 701 8 701 8 701 0 Selts Eesti Tsüstilise 8 263 8 263 0 8 263 8 263 0 0 7 597 7 597 7 597 7 597 0 Fibroosi Ühing Eesti Vaegkuuljate 20 20 22 059 1 400 20 659 22 059 0 0 20 040 20 040 20 040 0 Ühing 659 040 Eesti 15 14 Vaimupuudega 15 637 0 15 637 15 637 0 0 14 816 14 816 14 816 0 637 816 Inimeste Tugiliit 20 20 Eesti Vähiliit 20 318 0 20 318 20 318 0 0 20 680 20 680 20 680 0 318 680 Eesti Seljasonga- 10 11 ja Vesipeahaigete 10 764 0 10 764 10 764 0 0 11 026 11 026 11 026 0 764 026 Ühing Prader-Willi 4 225 4 225 0 4 225 4 225 0 0 4 353 4 353 4 353 4 353 0 Sündroomi Ühing Eesti Puuetega Naiste Ühenduste 10 940 7 940 3 000 7 940 10 940 0 0 536 536 536 536 0 Liit Eesti Vähihaigete Laste Vanemate 9 166 8 616 550 8 616 9 166 0 0 346 346 346 346 0 Liit Eesti Põletikulise Soolehaiguse 5 505 5 505 0 5 505 5 505 0 0 1 104 1 104 1 104 1 104 0 Selts 391 36 383 Liidud KOKKU: 431 792 391 711 430 872 920 0 383 917 383 917 380 000 3 917 711 164 917 Eesti Puuetega 137 152 146 802 8 976 137 826 146 802 0 0 152 984 152 984 152 984 0 Inimeste Koda 826 984 1 046 915 127 1 045 904 Kõik KOKKU: 915 000 1 196 0 904 010 904 010 899 817 4 193 280 000 087 084 010 .a riiigieelarve eraldise lepi gu r. ‐ / ‐ raa es eraldati orga isatsioo ide i vesteeri gute ja soetuste toetusteks täie davalt .a laeku ud SA Karaski Kekuse likvideeri isel laeku ud su ast EUR. .a riiigieelarve eraldise lepi gu r. ‐ / ‐ raa es orga isatsioo ide i veteeri gute ja soetuste toetusteks eraldatud su ad o arua des võetud tuluks&kuluks kuid bila sipäeva seisuga o org.‐le üle ka d ata ja o bila sis üleval lühiajalise kohustuse a. *2016.a kasutamata summast (4 4193€ ) on 2 997€ Eesti Diabeediliidu lepingu pikendus tähtajaga 30.04.2017.a Eesti Kopsuliidule esitati tagasimakse nõue summas 920€ ja Viljandimaa PI Nõukojale summas 276€. SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Tarmo Ader Vandeaudiitori number 197 Assertum Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 62 A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316 19.02.2018 SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi juures tegutseva p uuetega i nimeste Kaasava Arengu Sihtkapitali (edaspidi Sihtkapital) reglement. EESMÄRGID SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi (edaspidi Fond) alla kuuluv sihtkapital i tegevuse eesmärgiks on toetada puuetega inimeste initsiatiivi , järgmistes valdkondades: kultuur, looming, haridus, puuetega inimeste liikumisharrastused , ühiskond, õigusruum . Põhimõte: Sihtkapitali vahendid kogutakse annetustena füüsilisest ja juriidilisest isikust annetajate käest. Annetuste kogumisel lähtutakse Eesti Mittetulunduste ja Sihtasutuste Liidu poolt koostatud „Annetuste kogumise heast tavast“ Sihtkapitali vahendeid jagatakse ainult juba kogutud ning olemasolevate finantsvahendite arvelt . Suurannetuste puhul sõlmitakse annetajaga annetuse kasutamise leping. Taotluse alusel annetus kampaania alustamise, finantseeringu suuruse ja osaluse määra otsustab sihtkapitali nõukogu . Nõukogul on õigus kaasata ekspert arvamus või vastava valdkonna spetsialist e . Vajadusel võib N õukogu moodustada taotluste hindamis komisjone . Komisjon moodustataks Fondi n õukogu otsusega. Fondi n õukogu võib komisjoni või mõne komisjoni liikme tagasi kutsuda igal ajal. Toetuse väljamaksmise aluseks on taotlejaga sõlmitud leping. Eesmärgi täitmiseks toetab sihtkapital puuetega inimeste valdkonna valdkonda edendavate soetuste ja investeeringute tegemist ühiskondliku teadlikkust tõstvate ürituste korralamist; kultuurisündmuste korraldamist; koostöösidemeid loovaid ja edendavaid projekte seal hulgas tippsündmustel osalemist; koolituste ja täiendõppe korraldamist; huviharidust; publikatsioonide väljaandmist; harrastusgruppide tegevust; enesetäiendamist või õpinguid välisriigis; puudega inimese loometegevust ; ühiskondlikult olulise mõjuga strateegilist hagelemist . akuutse abivajaduse puhul puudega era isikut eeldusel, et riiklik sot s i aalkaitse süsteem ei paku probleemile l ahendust ning selle tulemusena tekib oht inimese elu le . Sihtkapital määrab projekti- ja loometoetusi ning preemiaid ja stipendiume. Fondi Nõukogu liikmetele ning nendega seotud isikutele toetuse, stipendiumi või preemia määramisel on nõukogu liikmel kohtustus ennast taandada otsustamisest. S ihtkapital ei määra loometoetust, preemiat, stipendiumi ega toetust Fondi juhatusele või Fondi juhatuse liikmetega seotud isikutele. aruandevõlglastele; Fondi võlglastele; juriidilistele isikutele, kelle juhtkonda kuuluvad eraisikud on Fondi ees aruandevõlglased või võlglased. TOETUSED Loometoetused . Loome toetuste maksmise eesmärk on toetada loomingulise impulsiga inimeste loom ingulist tegevust sõltumata nende erivajadusest. Loometoetuse abil tekib autori- või esitajaõiguse alla kuuluv loome- või kunstiteos. Loometoetust saavad taotleda füüsilised ja/või juriidilised isikud. Loometoetus määratakse füüsilisele isikule. Taotlus tuleb sihtkapitalile esitada Eesti Puuetega Inimeste Fondi kodulehel www.epifond.ee . Taotlusi võetakse vastu jooksvalt, ning hinnatakse saabumise ajalises järjestuses. Taotlusest peab olema selgelt aru saadav taotletava toetuse suurus. loodava teose kirjeldus. põhjendatud selgitus suutlikkuse kohta idee ellu viimiseks näiteks varasem kogemus, kaasatud mentor või meeskond. põhjendus, miks taotletakse puuetega inimestele suunatud sihtkapitalilt toetust (puude liik). ajakava Sihtkapital lähtub loometoetuste määramisel laekunud taotluste analüüsist ning jagamisele kinnitatud rahalistest vahenditest. Sihtkapitalil on õigus rahuldada taotlus täielikult, osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Projektitoetused . Projektitoetust saavad taotleda füüsilised ja juriidilised isikud. Taotlus tuleb sihtkapitalile esitada Eesti Puuetega Inimeste Fondi kodulehel www.epifond.ee . Taotlusi võetakse vastu jooksvalt, ning hinnatakse ajalises järjestuses. Tingimused ja nõuded taotlustele ja lisadele Soetuste ja investeeringute projektid projekti kirjeldus detailne eelarve koos kalkulatsioonide ja hinnapakkumistega taotleja tutvustus toetuse kasutamise periood Publikatsioonide projektid digitaalsel kujul käsikiri või perioodiliste trükiste puhul sisukord tõlketeoste puhul originaal ja tõlkenäidis soovitavalt kujundusnäide albumite puhul lisada fotode/illustratsioonide kvaliteedi näide informatsioon autori, koostajate, tõlkijate ja toimetajate kohta soovitavalt retsensioon valdkonna asjatundjalt hinnapakkumised kululiikidele, millele toetust küsitakse trükise sihtgrupp detailne eelarve koos kulude kalkulatsiooni ning planeeritud müügituluga toetuse kasutamise periood Meedia projektid P rojekti lühikirjeldus (stsenarist, režissöör, produtsent, toetuse kasutamise eesmärk, ajakava, eelarve, finantsplaan jne) stsenaarne plaan / teoste nimekiri tegija(te) elulookirjeldus( ed ) koos viidetega viimase 3-5 aasta töödele hinnapakkumised kululiikidele, millele toetust küsitakse eellepingute ja/või stsenaristi, kirjandus- või kunstiteose valdajaga sõlmitud lepingute koopiad digitaalne demoversioon (proovisalvestus) detailne eelarve koos planeeritud müügituluga toetuse kasutamise periood Ü hiskondliku teadlikkust tõstvad projektid sh koolituste ja täiendõppe korraldamist; eesmärk ja oodatav tulemus sündmuse sisu kirjeldus, programm, ajakava, toimumise koht lektori(te)/õpetaja(te)/esineja(te) kinnitus osalemise kohta eeldatav osalejaskond , sihtgrupp ja planeeritud osalejate arv koostööpartnerid ja teised toetajad hinnapakkumised kululiikidele, millele toetust küsitakse sündmuse kogueelarve (sh oodatav piletitulu) toetuse kasutamise periood Koostöösidemeid loovad ja edendavad projek t id seal hulgas tippsündmustel osalemine; (konkursid, festivalid, konverentsid, seminarid, töötoad jm) ürituse info (eesmärk, kutse või registreerimisleht, programm, osavõtumaksu suurus) üritusel osalevate kollektiivi liikmete nimekiri (kollektiivi juhendajad nimetada eraldi) kollektiividel festivalidel ja konkurssidel osalemiseks soovitavalt puude spetsiifilise esindusorganisatsiooni soovituskiri konverentsist osavõttude puhul eelistakse ettekandega osalejaid hinnapakkumised kululiikidele, millele toetust küsitakse toetuse kasutamise periood E nesetäiendamist või õpinguid välisriigis ; Taotleja tutvustus Vajaduse kirjeldus ja vajalikkuse põhjendus. Kuluarvestus ja oma/kaasfinantseeringu kinnitus Hinnapakkumised Toetuse kasutamise periood S trateegilist hagelemist ; Strateegilise hagelemise toetamise puhul lähtutakse konkreetsest kaasusest. Kaasuse hindamisel kaastakse juriidiline ekspertiis H uviharidust ja harrastusgruppide tegevust edendavad projektid ; Taotleja tutvustus Vajaduse kirjeldus ja vajalikkuse põhjendus. Kuluarvestus ja oma/kaasfinantseeringu kinnitus Hinnapakkumised Toetuse kasutamise periood Muud projektid ; projekti kirjeldus detailne eelarve koos kalkulatsioonide ja hinnapakkumistega taotleja tutvustus toetuse kasutamise periood Taotluse hindamisel võetakse arvesse projekti eesmärgi vastavust sihtkapitali eesmärkidele; teose või sündmuse ühiskondlikku ja erialast väärtust; panust Eesti ühiskonna terviklikusesse; taotleja senise tegevuse silmapaistvust; taotluse selgust, läbimõeldust ja vormistuse korrektsust; ettevõtmise majanduslikku läbimõeldust. Stipendiumid. Stipendiumite eesmärk on võimendada puuetega inimeste loomingulist, haridusliku, ühiskondliku või liikumisharrastusega seotud potentsiaali ühi s konnas. Stipendiume jaotatakse avaliku konkursi alusel. Konkurss kuulutatakse välja SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi kodulehel. 8.3 . Loomingulised stipendiumid Sihtkapital võib määrata kord aastas ühekordseid stipendiume eesmärgiga võimendada puudega inimese loomingulist, haridusliku, ühiskondliku või liikumisharrastusega seotud potentsiaali. Stipendiumi suuru s saab olla maksimaalselt kuni 5 000 eurot aastas . Ettepaneku sihtkapitali komisjonile stipendiumi konkursi väljakuulutamiseks teeb Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhatus vastavalt sihtkapitali rahalistele vahenditele. Ettepanek järgneva aasta stipendiumite jagamiseks tehakse hiljemalt käesoleva aasta 20ndaks novembriks. Preemiad. Sihtkapital võib määrata kord aastas puuetega inimeste valdkonnas silmapaistvalt tegutsenud füüsilistele või juriidilistele isikutele preemia. Preemia eraldamise eesmärk on tunnustada ja innustada puuetega inimesi ja esile tõsta valdkonna organisatsioone. Ettepaneku preemia konkursi avamise ja preemiate suuruse kohta teeb Fondi Nõukogule Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhatus. Ettepanek preemiate jagamiseks tehakse hiljemalt käesoleva aasta 20ndaks novembriks. Ettepaneku tegemisel lähtub juhatus sihtkapitali rahalistest võimalustest. Konkreetsete preemiate määramisel küsib Fondi N õukogu e ttepanekuid Eesti Puuetega Inimeste Kojalt. Sihtkapital lähtub konkursipreemiate määramisel laekunud taotluste analüüsist ning jagamisele kinnitatud rahalistest vahenditest. A kuutse abivajaduse juhtumi korral , kui riiklik sotsiaalkaitse süsteem ei paku probleemile lahendust käsitleb Fondi Nõukogu abipalvet juhtumi põhiselt. Taotluste menetlemine, aruandlus ja toetuste tagasinõudmine . Taotluste menetlemine Kõik esitatud taotlused registreeritakse taotluste andmebaa sis taotluse esitamise päeval. Taotlejale saadetakse taotluse registreerimisel e-kirjaga teade taotluse vastuvõtmisest. Tehnilise kontrolli käigus hinnatakse esitatud taotluse v astavust kehtestatud nõuetele. Tehnilise kontrolli käigus leitud puudustest teavitatakse taotlejat 5 tööpäeva jooksul . Sihtkapitali komisjoni liikmed saavad koosolekul läbivaatamisele tulevad taotlused tutvumiseks kätte vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Taotluste läbivaatamisel hinnatakse projekti: vastavust toetuse eraldamise põhimõtetele ja tingimustele; olulisust valdkonna arengus; vajalikkust võrreldes teiste sarnaste projektidega; kavandatud tulemuslikkust; usaldusväärsust; uuenduslikkust või jätkusuutlikkust (sõltuvalt projekti iseloomust); eelarve läbipaistvust; eelarves kajastatud kulude realistlikkust ja põhjendatust projekti eesmärgi täitmiseks. Toetuste määramisel lähtutakse projektide analüüsi tulemustest ning jaotamiseks k innitatud vahendite suurusest. Sihtkapitali komisjonil on õigus taotlus rahuldada täielikult või osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Taotlus rahuldatakse osaliselt, kui taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotluse osalisel rahuldamisel lähtutakse eeldusest, et projekti eesmärk on taotluse osalise rahuldamisega saavutatav. Projektitoetust ei maksta: ebaselgelt või puudulikult esitatud projektidele; projektidele, mille eest vastutavad isikud on Kultuurkapitali ees aruandevõlglased või võlglased. Aruan dlus ja toetuste tagasinõudmine. T oetuse saaja on kohustatud esitama projekti- ja tegevustoetuse kasutamise kohta aruande 30. päeva jooksul e-kirja teel pärast lepingus määratud toetuse kasutamise perioodi lõppemist. Mõjuvatel põhjustel projekti toetuse lepingu muutmine on võimalik kirjaliku , põhjendatud avalduse alusel, mis on esitatud enne projekti toetuse lepingus määratud toetuse kasutamise perioodi lõppu. Fondil kohustub aruande läbi vaatama 3 0 päeva jooksul alates aruande esitamisest. Fondil on õigus kontrollida kõiki projektiga seotud raamatupidamise dokumente või saata toetuse kasutamise aruanne audiitorile kontrollimiseks. Fondil on õigus nõuda kõikide projektiga seotud kuludokumentide koopiaid ning panga väljavõtet. Projekti toetuse saajal on kohutus andmed esitada 30 päeva jooksul. Fondil on õigus nõuda projektitoetus osaliselt või tervikuna tagasi, kui: projekti eesmärk või osa eesmärgist ei ole teostunud; toetust ei ole kasutatud lepingus ettenähtud korras ja tingimustel; toetust ei ole kasutatud lepingus ettenähtud perioodil; ei ole täidetud projekti oma- või kaasfinantseerimise kohustust; toetuse saaja ei ole esitanud ilma mõjuva põhjuseta õigeaegselt nõuetekohast aruannet; toetuse saaja raskendab või ei võimalda toetuse kasutamise järelevalvet. Fond teavitab toetuse saajat toetuslepingus sätestatud tingimuste rikkumisest ning annab tähtaja rikkumisega kaasnenud kahjulike tagajärgede kõrvald amiseks kuni 30 kalendripäeva. Kui toetuse saaja ei kõrvalda rikkumisega kaasnenud kahjulikke tagajärgi 30. kalendripäeva jooksul, on Fondil õigus toetusleping ühepoolselt lõpetada ja nõuda toetus tagasi. Toetuse saajal on kohustus tagastada mittesihipäraselt kasutatud toetus 10. tööpäeva jooksul alates Fondi kirjaliku tagasinõude teate saamisest. Kui toetuse saaja ei tagasta toetust tähtaegselt, on Fondil õigus nõuda toetuse saajalt viivisintressi 0,025 % toetuse summalt päevas iga toetuse tagastamisega viivitatud kalendripäeva eest. Fondi juhatajal on õigus toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel aruande esitamise tähtaega mõjuvatel põhjustel muuta, järgides haldu smenetluse seaduses sätestatut. Rakendussätted. Käesolev kord on kinnitatud SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogu poolt 26 märts 201 8 ning rakendatakse alates 1. aprillist 2018.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel