dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri kriminaalmenetluse seadustiku eelnõule

Sotsiaalministeerium · 7. juuni 2018
Viit
1.2-3/1562-2
Registreeritud
7. juuni 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Susanna Jurs (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31562-2 07.06.2018 Väljaminev kiri.bdoc226 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 04.05.2018 nr JUM/17-0188/- [email protected] 2K, 8-1/3363/ Suur-Ameerika 1 Meie 07.06.2018 nr 1.2-3/1562-2 10122, Tallinn Kooskõlastuskiri kriminaalmenetluse seadustiku eelnõule Lugupeetud minister Tänan, et esitasite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Juhime tähelepanu, et varasemaid väljatöötamiskavatsusele esitatud ettepanekuid ei ole eelnõus arvestatud. Meie 5. aprilli 2017. aasta kiri number 1.2-3/666-2, kättesaadav EIS-i 1. kooskõlastamise etapist – EIS toimiku nr 17-0188. Kahjuks puuduvad seletuskirjas põhjendused, miks neid ei ole arvestatud. Palume siiski selgitada, miks meie märkusi ei ole arvestatud. Kordame siinkohal üle väljatöötamiskavatsusele tehtud olulisemad ettepanekud ehk probleemid psühhiaatrilise sundravi määramisel: • kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi mõiste alla on õiguslikult koondatud eri liiki kohtuasjades tehtavad ekspertiisid (sh tahtest olenematu ravi tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses); • kokku on leppimata kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi sisu ja kvaliteedinõuded; • puudub riigisisene kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside koordinatsiooni eest vastutaja; • kohtuekspertiiside rahastamise mudel ei võta arvesse, et kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid on erineva raskusastme ja majanduskuluga; • puuduvad nõuded statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemise füüsilistele ja organisatoorsetele tingimustele haiglates; • karistusseadustikus, kriminaalmenetluse seadustikus ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus on kasutusel terminid, mida tänapäeva psühhiaatria ja psühholoogia ei kasuta – eksperdilt küsitakse psüühikahäirete esinemise kohta terminites, mida tänapäevane psühhiaatria ei kasuta või mille määratlus puudub. Seadustes on seisundid, nt tugev hingeline erutus, kuid ka see mõiste puudub tänapäevase teadusliku psühholoogia terminoloogias ja teaduslikult põhjendatud viisil ei ole seda võimalik tuvastada; • samuti on õigusliku lahenduseta probleem, kui isik sooritab õigusvastase teo süüdimatus seisundis (nt alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud psühhootiline seisund). Psühhoos möödub, isik ravi ei vaja ning isikut ei saa ka karistada, sest tegu oli pandud toime süüdimatus seisundis; • karistusseadustikus vajab täpsustamist mõiste „vajab ravi“; • kohtul puudub õigus kaaluda, kas saata isik statsionaarsele või ambulatoorsele psühhiaatrilise sundravile või kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse. See tingib SA Viljandi Haigla (Eestis osutab statsionaarset ja ambulatoorset psühhiaatrilist sundravi) ülerahvastatuse. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Kuna meie ettepanekuid eelnõule ei ole arvestatud ega põhjendatud arvestamata jätmist, jätame eelnõu kooskõlastamata. Lisaks väljatöötamiskavatsuses olnud märkustele esitame täiendavad märkused eelnõule: 1. Eelnõu § 1 punktiga 33 asendatakse §-i 102 lõike 3 teises lauses sõnad „Prokuratuuri taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus” sõnadega „Kohus võib kohtueelses menetluses prokuratuuri taotlusel või kohtumenetluses prokuratuuri taotlusel või omal algatusel“. Juhime tähelepanu, et kahtlustatava või süüdistatava sundpaigutamine raviasutusse statsionaarse psühhiaatrilise ekspertiisi tegemiseks on problemaatiline. Nimelt puuduvad raviasutustes vastavad füüsilise turvalisuse tasemega ruumid. Ei ole aktsepteeritav, et isikuvastaste, sh eriti raskete kuritegude toimepanemises kahtlustatavaid isikuid paigutatakse tavaliste haigete hulka. Haigla põhieesmärk on osutada tervishoiuteenust. Lisaks ei ole tervishoiuteenuse osutajatel selge, kas neil on õigus piirata külastajate juurdepääsu sundkorras haiglasse paigutatud kahtlustatavale või süüdistatavale. Praegu seda ei ole võimalik teha. Samas seab see ohtu kriminaalmenetluse sõltumatuse ja õiguspärasuse ning teiselt poolt teiste patsientide elu ja tervise. Teeme taas ettepaneku vastavate nõuete kehtestamiseks, mis tingimused peavad raviasutuses olema, et sinna kahtlustatav või süüdistatav paigutada. 2. Eelnõu § 1 punktiga 116 muudetakse § 288 lõiget 5, andes kohtule õiguse kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel jätta ristküsitluse käigus kõrvale tunnistajale esitatud küsimuse, mis on lubamatu, ilmselgelt asjakohatu või alandab tunnistaja väärikust. Praktikas on ilmnenud probleem, et haavatavas seisundis olevaid tunnistajaid ristküsitletakse kümnest juhust seitsmel. Arvestades tunnistaja vaimset või füüsilist seisundit tekib küsimus selle tunnistuse väärtuses tõendina. Teeme ettepaneku muuta kriminaalmenetluse seadustikku, et sellistel juhtudel asendatakse ristküsitlus tavalise küsitlusega. Inimene peab olema ärakuulatud kohtumenetluses igal juhul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Susanna Jurs 6269 329 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →