Justiitsministeerium Teie 04.05.2018 nr JUM/17-0188/-
[email protected] 2K, 8-1/3363/
Suur-Ameerika 1 Meie 07.06.2018 nr 1.2-3/1562-2
10122, Tallinn
Kooskõlastuskiri kriminaalmenetluse seadustiku
eelnõule
Lugupeetud minister
Tänan, et esitasite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks kriminaalmenetluse
seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Juhime tähelepanu, et varasemaid väljatöötamiskavatsusele esitatud ettepanekuid ei ole
eelnõus arvestatud. Meie 5. aprilli 2017. aasta kiri number 1.2-3/666-2, kättesaadav EIS-i
1. kooskõlastamise etapist – EIS toimiku nr 17-0188. Kahjuks puuduvad seletuskirjas
põhjendused, miks neid ei ole arvestatud. Palume siiski selgitada, miks meie märkusi ei ole
arvestatud.
Kordame siinkohal üle väljatöötamiskavatsusele tehtud olulisemad ettepanekud ehk
probleemid psühhiaatrilise sundravi määramisel:
• kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi mõiste alla on õiguslikult koondatud eri liiki kohtuasjades
tehtavad ekspertiisid (sh tahtest olenematu ravi tsiviilkohtumenetluse seadustiku
tähenduses);
• kokku on leppimata kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi sisu ja kvaliteedinõuded;
• puudub riigisisene kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside koordinatsiooni eest vastutaja;
• kohtuekspertiiside rahastamise mudel ei võta arvesse, et kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid
on erineva raskusastme ja majanduskuluga;
• puuduvad nõuded statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemise füüsilistele ja
organisatoorsetele tingimustele haiglates;
• karistusseadustikus, kriminaalmenetluse seadustikus ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus
on kasutusel terminid, mida tänapäeva psühhiaatria ja psühholoogia ei kasuta – eksperdilt
küsitakse psüühikahäirete esinemise kohta terminites, mida tänapäevane psühhiaatria ei
kasuta või mille määratlus puudub. Seadustes on seisundid, nt tugev hingeline erutus, kuid
ka see mõiste puudub tänapäevase teadusliku psühholoogia terminoloogias ja teaduslikult
põhjendatud viisil ei ole seda võimalik tuvastada;
• samuti on õigusliku lahenduseta probleem, kui isik sooritab õigusvastase teo süüdimatus
seisundis (nt alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud psühhootiline seisund).
Psühhoos möödub, isik ravi ei vaja ning isikut ei saa ka karistada, sest tegu oli pandud toime
süüdimatus seisundis;
• karistusseadustikus vajab täpsustamist mõiste „vajab ravi“;
• kohtul puudub õigus kaaluda, kas saata isik statsionaarsele või ambulatoorsele
psühhiaatrilise sundravile või kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse. See tingib SA
Viljandi Haigla (Eestis osutab statsionaarset ja ambulatoorset psühhiaatrilist sundravi)
ülerahvastatuse.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Kuna meie ettepanekuid eelnõule ei ole arvestatud ega põhjendatud arvestamata
jätmist, jätame eelnõu kooskõlastamata.
Lisaks väljatöötamiskavatsuses olnud märkustele esitame täiendavad märkused eelnõule:
1. Eelnõu § 1 punktiga 33 asendatakse §-i 102 lõike 3 teises lauses sõnad „Prokuratuuri
taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus” sõnadega „Kohus võib kohtueelses
menetluses prokuratuuri taotlusel või kohtumenetluses prokuratuuri taotlusel või omal
algatusel“.
Juhime tähelepanu, et kahtlustatava või süüdistatava sundpaigutamine raviasutusse
statsionaarse psühhiaatrilise ekspertiisi tegemiseks on problemaatiline. Nimelt puuduvad
raviasutustes vastavad füüsilise turvalisuse tasemega ruumid. Ei ole aktsepteeritav, et
isikuvastaste, sh eriti raskete kuritegude toimepanemises kahtlustatavaid isikuid
paigutatakse tavaliste haigete hulka. Haigla põhieesmärk on osutada tervishoiuteenust.
Lisaks ei ole tervishoiuteenuse osutajatel selge, kas neil on õigus piirata külastajate
juurdepääsu sundkorras haiglasse paigutatud kahtlustatavale või süüdistatavale. Praegu
seda ei ole võimalik teha. Samas seab see ohtu kriminaalmenetluse sõltumatuse ja
õiguspärasuse ning teiselt poolt teiste patsientide elu ja tervise. Teeme taas ettepaneku
vastavate nõuete kehtestamiseks, mis tingimused peavad raviasutuses olema, et sinna
kahtlustatav või süüdistatav paigutada.
2. Eelnõu § 1 punktiga 116 muudetakse § 288 lõiget 5, andes kohtule õiguse
kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel jätta ristküsitluse käigus kõrvale
tunnistajale esitatud küsimuse, mis on lubamatu, ilmselgelt asjakohatu või alandab
tunnistaja väärikust.
Praktikas on ilmnenud probleem, et haavatavas seisundis olevaid tunnistajaid ristküsitletakse
kümnest juhust seitsmel. Arvestades tunnistaja vaimset või füüsilist seisundit tekib küsimus
selle tunnistuse väärtuses tõendina. Teeme ettepaneku muuta kriminaalmenetluse
seadustikku, et sellistel juhtudel asendatakse ristküsitlus tavalise küsitlusega. Inimene peab
olema ärakuulatud kohtumenetluses igal juhul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Susanna Jurs 6269 329
[email protected]