EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0593 - Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a
käskkirja nr 278 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Noorsootöötajate koolituste arendamine“ elluviimiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 19.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f5bf8b2-cd3f-42ca-a63e-
9a7b735d6656
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f5bf8b2-cd3f-42ca-a63e-
9a7b735d6656?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Rahandusministeerium 5.06.2018 nr 8-2/18/2769
Sotsiaalministeerium
Sihtasutus Innove
Sihtasutus Archimedes
Eesti Noorsootöö Keskus
Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ elluviimiseks“ muutmise
eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee
Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisa:
1. Eelnõu.pdf
2. Seletuskiri.pdf
3. Lisa 1.pdf
Katrin Olt
735 4073
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
MINISTRI KÄSKKIRI
Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a
käskkirja nr 278 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Noorsootöötajate koolituste
arendamine“ elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõike 1 alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 278 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöötajate koolituste arendamine“
elluviimiseks“ lisa 1 „„Noorsootöötajate koolituste arendamine“ toetuse andmise
tingimused“ ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
SELETUSKIRI
Haridus- ja teadusministri käskkirja „Noorsootöötajate
koolituste arendamine“ eelnõu juurde
I. Sissejuhatus
Eelnõu kehtestatakse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse” § 7 lõike 2 punkti 1, §
13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2013.
a korraldusega nr 572 „„Noortevaldkonna arengukava 2014-2020“ heakskiitmine“.
Eelnõu reguleerib toetuse andmist rakendusasutusele noorsootöötajate koolituste arendamiseks
(edaspidi eelnõu). Tegevus „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ kuulub
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 1 „Ühiskonna
vajadustele vastav haridus ja hea haridus osalemaks tööturul“ meetme 1.2 „Õpetajate,
koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“ tegevuste hulka.
Meetme tegevuse 1.2.2 „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ eelnõus sätestatud tegevuste
eesmärk on toetada noortevaldkonna terviklikku arengut, sh töötajaskonna pädevuste
suurenemist ja nende arenguvajaduste rahuldamist ning koolitussüsteemi arengut ja selle
kvaliteedi suurenemist.
Tegevuse tulemusena suureneb täienduskoolituste kättesaadavus ning paraneb teadlikkus nende
tulemustest ja mõjust, suurenevad noortevaldkonna töötajate kutsealased pädevused, sh oskus
hinnata oma töö tulemusi ja mõju ning rakendada koolitustel õpitut, toimib koostöö
noortevaldkonnas ja teiste valdkondadega.
Eelnõu aitab saavutada noortevaldkonna arengukava 2014-2020 (edaspidi NAK) alaeesmärki 4
„Noortevaldkonna toimimine on mõjusam“ ning STS § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete
nimekirjas märgitud meetme eesmärki „Haridusasutuste õpikäsitlus on isikukeskne, loovust ja
innovaatilisust arendav, haridus on tugevamalt seostatud teadmusühiskonna ja innovaatilise
majandusega ning noored on aktiivsed ja ettevõtlikud“.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaekspert
Katrin Olt (
[email protected], tel 735 4073), õigusosakonna jurist Marko Jaeger
(
[email protected], tel 735 4063), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup
(
[email protected], tel 735 0279).
II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga pikendatakse 2015. aastal kehtestatud TAT-i kuni 31.12.2019.
Peatükis 6 punktis 1 muudetakse sõnastust selliselt, et lisaks noortevaldkonna töötajatele
suunatud koolitustegevuste kavandamisele ja käivitamisele oleks võimalik viia ellu ka
koolitustegevusi toetavaid meetmeid. Eelnev sõnastus käsitles koolitus- ja tugitegevusi ühe
mõistena ning jagas koolitustegevused gruppidesse (pikaajalised arenguprogrammid,
temaatilised koolitustegevused, piirkondlikku arengut toetavad koolitustegevused,
rahvusvahelisest kogemusest õppimist võimaldavad koolitustegevused). Kuna oluline on
eristada koolitustegevusi ja tugitegevusi (sh infopäevad, seminarid), tekib muudetud sõnastuse
kaudu võimalus tuua välja eri eesmärgil toimuvaid tegevusi ning rõhutada ka tugitegevuste
olulisust koolitustegevusi toetavate tegevustena.
1
Tugitegevused on vajalikud Balti Uuringute Instituudi (2017) noorsootöötajate
koolitusvajaduse uuringu andmetele toetudes – ainult 18% noorsootööga tegelevatest asutustest
ja organisatsioonidest on loonud asutuse- või organisatsioonisisesed strateegilised täiendusõpet
toetavad juhised (pikaajaline noorsootöötajate täienduskoolituskava vm) ja järgivad neid, mis
viitab vajadusele suurendada tööandjate teadlikkust noorsootöötaja toetamise võimalustest ning
enesearendamise ja –täiendamise vajalikkusest. Arvesse tuleb võtta ka seda, et noorte rahulolu
noorsootööga on üldiselt kõrge – Ernst & Young Baltic AS (2015) noorte seas läbi viidud
rahulolu-uuringu põhjal on 87% noorsootöö tegevustega rahul, kuid tõmbekeskuses (Tallinn,
Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve) elavad noored on hinnanud oma rahulolu noorsootööga
statistiliselt oluliselt kõrgemalt kui muudes piirkondades elavad noored, mis tuleneb sellest, et
kõigis piirkondades ei ole noortel üldse võimalusi, et oma vaba aega sisukalt veeta. Uute
võimaluste loomine eeldab aga pädevate noorsootöö korraldajate ja noortega vahetult töötavate
spetsialistide olemasolu. Tähelepanu vajab nii noorsootöö korraldajate ja vahetult noortega
töötavate spetsialistide võimestamine kui ka noorsootööasutuste ja –organisatsioonide
arendamine läbi efektiivse koostöö edendamise erinevate osapoolte vahel (riigi ja kohaliku
omavalitsuse tasand, koolitajad, tööandjad, noorsootöötajad, meedia), seega omavad
noortevaldkonna (sh noorsootöö kvaliteedi) arendamisel koolitustegevuste kõrval võtmerolli ka
tugitegevused (sh teavitustegevused).
Koolitustegevuste gruppide detailne kirjeldus asendatakse üldistatud informatsiooniga selle
kohta, mis on kõige olulisem – korraldatakse erineva mahu ja sisuga ning erinevas vormis
täienduskoolitusi lähtuvalt noortevaldkonna töötajate arenguvajadustest ja noortevaldkonna
arengukava eesmärkidest. Koolituste pakkumist puudutavat infot laiendatakse olulise uue
suundumuse esiletoomisega tingimuste kohta, mis koolitatavatele luuakse, s.o üksteiselt
õppimiseks, kogemuste vahetamiseks ning koolitustel käsitletavate lähenemiste ja meetodite
praktiliseks omandamiseks. Vajadus selle järele tuleneb Balti Uuringute Instituudi (2017)
noorsootöötajate koolitusvajaduse uuringu raportis välja toodud soovitustest, muu hulgas
sellest, et oluline on tagada efektiivsete enesearenguvormide senisest suurem rakendamine
koolitustegevuste raames.
Koolitustegevuste gruppe ei kirjeldata enam üksikasjaliselt, et soodustada eri formaatide
väljatöötamist ja kasutamist noortevaldkonna vajadustele vastavate koolitustegevustena,
tagades paindlikkuse kõige sobivamate lahenduste leidmisel. Sellele, millistes gruppides on
võimalik ja mõistlik koolitustegevusi kuni TAT-i lõpuni planeerida, seab muu hulgas piirid
eelarve. Näiteks ei ole otstarbekas jätkata TAT-i raames noorsootöötajatele selliste
koolitustegevuste suunamisega, mis tugevdavad noorsootöö praktikat rahvusvahelise teadmise
ja oskusega, kuna seda eesmärki on võimalik saavutada läbi Erasmus+ programmi.
Peatükis 6 punktis 2 muudetakse sõnastust selliselt, et selgelt tuleks esile ka kvaliteedijuhtimise
aspekt, kuivõrd sellega tegeletakse noorsootöötajatele täienduskoolituse suunamisel
igapäevaselt, sh koolitajate koolituste toetamise, koolituste kommunikatsiooni ja
kättesaadavuse parandamise, analüüside ja uuringute teostamise ja muu kaudu, mis aitab aja-
ja asjakohaseid parendus- ja arendustegevusi ellu kutsuda. Täienduse sisseviimisel lähtutakse
teaduskirjanduses levinud lähenemisest, et kvaliteet ei teki iseenesest, vaid eeldab teadlikku
juhtimist. Balti Uuringute Instituudi (2017) uuringule toetudes võetakse kvaliteedijuhtimisel
meetmeid eelkõige järgmiste soovituste järgimiseks:
1) erineva tööiseloomuga noorsootöötajate arusaama suurendamine nende rollist
ühiskonnas, tööülesannetest, vajalikust pädevusest ja nende töö mõjust noortele;
2
2) noorsootöötajatele noorsootöö ja ühiskonna arengutrendide ning enesehindamise ja –
arendamise võimaluste tutvustamine, tugivõrgustiku pakkumine kutse taotlemiseks;
3) noorsootöötajate koolitamise eest vastutavate asutuste ja organisatsioonide
kaardistamine, nende nõustamine noorsootöötajate koolitusvajaduse väljaselgitamisel,
koolitustegevuste eesmärkide seadmisel ja koolituste planeerimisel, s.o pikaajaliste
noorsootöötajate täienduskoolituskavade väljatöötamine nendega koostöös;
4) e-koolituste kasutamine senisest suuremal määral ning nende ühendamine efektiivsete
enesearenguvormidega (peer learning, coaching);
5) koolituste korraldamine tasemerühmade ja piirkondade kaupa, arvestades võimalikult
suurel määral koolituse sihtrühma koolitusvajadusega ning tehes seda sihtrühmale
võimalikult lähedal;
6) juhtide oskuste suurendamine enesetäiendamist toetava organisatsioonikultuuri
loomisel.
Eelnevat sõnastust täpsustatakse selliselt, et tuleks välja, et koolitussüsteemi arendamine
planeeritakse nii läbi noorsootöötajate arengut toetava e-õppekeskkonna mitteformaalne.ee
arendamise kui ka valdkondliku ajakirja Mihus väljaandmise. Selle kaudu soovitakse ühtlustada
informatsiooni, muuta noorsootöötajatele, nende tööandjatele ja noortevaldkonna esindus- ja
huvikaitseühingutele kättesaadavamaks noorsootööalast professionaalset enesearengut
toetavad võimalused ja vahendid ning materjalid, mis aitavad sihtgrupil teadvustada ja
analüüsida noorte ja noorsootööga seotud teemasid.
Peatükis 9 tuuakse välja rakenduskava tulemusnäitajate ja VV korralduse väljundnäitajate
2019. aasta sihttasemed.
Peatükis 11 muudetakse eelarve jaotust vastavalt muudetava TAT-i terviklikule mahule
2 004 750 eurot. Eelarvet on vähendatud 1% tulenevalt tehnilisest kohendusest tingitud
rakenduskava muudatusest.
III Eelnõu terminoloogia
Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta.
IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita.
V Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Toetuse andmise tingimuste elluviimisse on rakendusasutuse Haridus- ja Teadusministeeriumi
poolt kaasatud elluviijana Sihtasutus Archimedese Noorteagentuur.
Käesoleva regulatsiooni alusel perioodil 01.01.2015–31.12.2019 elluviidavat tegevust
rahastatakse 100% ulatuses struktuuritoetusest kogumaksumusega kuni 2 004 750 eurot, millest
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid moodustavad kuni 85%, maksimaalses summas
1 704 037,50 eurot, ning riiklik kaasfinantseering kuni 15%, maksimaalses summas 300 712,50
eurot.
VI Eelnõu jõustumine
3
Eelnõu jõustub allkirjastamisel. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. jaanuar 2015.
VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Sihtasutusele Innove, Sihtasutusele Archimedes ja Eesti Noorsootöö Keskusele.
Reelika Ojakivi
noorteosakonna juhataja
4
LISA 1
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri
käskkirjaga nr ....
….. juunil 2018. a
„Noorsootöötajate koolituste arendamine“ toetuse andmise tingimused
Toetuse andmise tingimused kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16
lõike 1 alusel.
SISUKORD
1. Reguleerimisala ......................................................................................................................................2
2. Rakendusasutus ja –üksus ......................................................................................................................2
3. Elluviija ..................................................................................................................................................2
4. Tegevuste abikõlblikkuse periood ..........................................................................................................2
5. Toetuse andmise eesmärk.......................................................................................................................2
6. Toetatavad tegevused .............................................................................................................................2
7. Tulemused ..............................................................................................................................................3
8. Sihtgrupid ...............................................................................................................................................3
9. Väljund- ja tulemusnäitajad ...................................................................................................................3
10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ..................................................................................4
11. Tegevuste eelarve ...............................................................................................................................4
12. Kulude abikõlblikkus .........................................................................................................................5
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord ...............................................................................................6
14. Elluviija kohustused ...........................................................................................................................7
15. Tegevuste elluviimise aruandlus ........................................................................................................7
16. ESF tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel .........................7
17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .......................................................................8
18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ..................................................................................8
19. Dokumentide säilitamine....................................................................................................................9
1. Reguleerimisala
Tegevust viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse
suuna 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea haridus osalemaks tööturul” EL
vahendite kasutamise eesmärgi 2: „Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate
õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut
toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –
liikides“ meetme „Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu
toetamine“ tegevuse „Noorsootöötajate koolitus“ täitmiseks.
2. Rakendusasutus ja –üksus
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja» kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus
Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus SA Innove
struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus).
3. Elluviija
Käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviija on Sihtasutus Archimedes.
4. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2015 kuni 31.12.2019.
5. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärgiks on toetada noortevaldkonna1 töötajate pädevuste arendamist
paindlike koolitusvõimaluste kaudu ning arendada noorsootööalaste koolituste süsteemi ja
kvaliteeti.
6. Toetatavad tegevused
Elluviija tagab tegevuste üldjuhtimise, loob selleks vajalikud töökohad. Elluviija tagab
järgmiste tegevuste elluviimise:
6.1. Noortevaldkonna töötajatele suunatud täienduskoolitused ja koolitustegevusi toetavad
meetmed
Tegevuse raames korraldatakse noortevaldkonna töötajatele täienduskoolitusi. Lähtuvalt
sihgrupi arenguvajadustest ja noortevaldkonna arengukavas seatud eesmärkidest viiakse
täienduskoolitusi läbi erineva mahu ja sisuga ning erinevas vormis. Täienduskoolituste
raames luuakse noortevaldkonna töötajatele võimalus üksteiselt õppimiseks, kogemuste
vahetamiseks, uusimate lähenemiste ja meetodite vms praktiliseks omandamiseks.
Täienduskoolitusi toetavate meetmete (s.o tugitegevuste) all mõistetakse eesmärgistatud ja
organiseeritud tegevusi (seminarid, infopäevad, jm), mis toetavad noortevaldkonna
arengukava eesmärkide ja/või täienduskoolituse õppekava eesmärkide saavutamist ning
õpitu rakendumist.
6.2. Koolitussüsteemi arendamine ja kvaliteedijuhtimine
Tegevuse raames toetatakse tervikliku koolitussüsteemi arendamist ja kvaliteedijuhtimist
noortevaldkonnas (sh noortevaldkonna töötajate arenguvajaduste hindamise ja analüüsimise
instrumentide loomine, uuringute ja analüüside tellimine ja teostamine, koolituste
1
Noortevaldkond, st noortepoliitika ja noorsootöö
2
tulemuslikkuse ja mõju hindamine, koolitajate professionaalse arengu toetamine). Tegevus
hõlmab ka arenguvõimaluste teadvustamist, täienduskoolituste kättesaadavuse suurendamist
ning nende tulemuste ja mõju kommunikatsiooni, milleks mh arendatakse välja ning hoitakse
aja- ja asjakohasena noortevaldkonna töötajaskonna professionaalset arengut toetav e-
keskkond.
Noortevaldkonna töötajate õppimise tõhustamiseks ja iseseisvate erialaste pädevuste
arendamise soodustamiseks antakse välja valdkondlikku ajakirja.
7. Tulemused
Tegevuste tulemusel on tõusnud noortevaldkonna töötajate erialased pädevused, koolitustel
õpitut rakendatakse ning toimib laiapõhjaline koostöö nii valdkonnasiseselt kui ka
sidususvaldkondadega.
8. Sihtgrupid
Sihtgrupiks on noortevaldkonna töötajaskond, sh noortevaldkonna asutused ja ühingud ning
nende töötajad (sh vabatahtlikud), seotud valdkondade asutused, ühingud ja nende töötajad
(sh vabatahtlikud), noortevaldkonna uurijad ja koolitajad, koolituste ja metoodikate
arendajad, ametnikud, tööandjad, noored vanuses 7-26.
9. Väljund- ja tulemusnäitajad
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Selgitav teave
2019. a
1. VV korralduse Koolitusel 0 4900 Sihttase aastaks 2020 on
väljundnäitaja osalenud 4900.
(tegevuse noorsootöötajate
tulemusnäitaja) arv
1.1. Väljundnäitaja Koolitusel 0 4900 Koolitusprogrammi aruannete
Tegevusele 6.1. osalenud statistilised andmed. Andmed
noorsootöötajate kogutakse kumulatiivselt
arv2 kõigi osalejate kohta
koolituse/arendustegevuse
alguses. Arvestatakse
noorsootöötajate koolitustel
osalejate osalemiskordi, st
mitmel koolitusel osalenu
läheb mitu korda arvesse.
1.2. Väljundnäitaja Koolituste mõju 4 Arvestuse aluseks on
Tegevusele 6.2. ja kvaliteeti hinnanguliselt 1 kord aastas
hindavate läbiviidavad analüüsid
analüüside arv (esimene analüüs 2016. a).
Sihttase aastaks 2020 on 5.
2
Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel eristatakse andmed soolises lõikes
3
10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
Horisontaalne teema Mõju
Regionaalne areng Otsene mõju puudub
Infoühiskonna Otsene mõju puudub
edendamine
Keskkonna- ja Otsene mõju puudub
kliimapoliitika
Võrdsete võimaluste Tegevused omavad mõju naiste ja meeste võrdõiguslikkusele; noorte,
tagamine vanemaealiste, puuetega inimeste ja mitte-eestlaste kaasamisele.
Koolitustegevuste kaudu suurendatakse noortevaldkonnas võimekust
tagada võrdsed võimalused noortele sh arvestada paremini noorte
tervisest, soost, vanusest, keelelisest ja kultuurilisest taustast jm
tulenevate erisustega. Tänu loodavale koolitussüsteemile saavad
koolitustest osa ka need noortevaldkonna töötajad, kes erinevatel
põhjustel koolitustest muidu oleks kõrvale jäänud. Koolitustegevusi
kavandades lähtutakse võrdse kohtlemise ning võrdsete võimaluste
tagamise põhimõtetest. Seega saavad koolitustegevustest osa nii mehed
kui naised, noored ja vanemaealised, puudega inimesed kui mitte-
eestlased. Koolitustegevustes osalemine parandab osalejate
konkurentsivõimet, mis omakorda toetab edukat toimetulekut tööturul.
Ühtne riigivalitsemine Otsene mõju puudub
11. Tegevuste eelarve
Tegevuste kogumaksumus perioodil 2015-2019 on 2 004 750 EURi, mida rahastatakse
järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 1 704 037,50 EURi (kuni 85 %
kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 300 712,50 EURi (vähemalt 15%
kogumaksumusest).
4
Abikõlblike
TEGEVUSED ja
TULEMUS- VÄLJUND- kulude/toetatavate
kindlaksmääratud
NÄITAJA NÄITAJA tegevuste eelarve
kulukohad
kokku
KOKKU 1 388 152
Noortevaldkonna
Koolitustel 1.1.1. töötajatele suunatud
osalenud koolitustegevused
1.1.
noorsootöötajate 687 835
sh Otsene personalikulu
arv
Muud kulud
sh 700 317
(kauba/teenuse ost)
Koolitustel KOKKU 420 820
osalenud Koolitussüsteemi
1. Koolituste mõju 1.2.1. arengu ja kvaliteedi
noorsoo-
töötajate arv ja kvaliteeti toetamine
1.2.
hindavate 186 970
analüüside arv sh Otsene personalikulu
Muud kulud
sh
(kauba/teenuse ost) 233 850
Otsene personalikulu
56 137
Horisontaalne (programmijuht)
tegevus
Projekti kaudsed kulud 139 641
KOKKU PROJEKTI EELARVE 2 004 750
12. Kulude abikõlblikkus
12.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil ja
makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast toetuse
andmise abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.
Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“
(edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja korrast.
12.2. Abikõlblikud on järgmised punkti 6 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
12.2.1. hindamiste, uuringute ja analüüside korraldamise ja levitamise ning
koolituskontseptsioonide loomise ning levitamise kulud;
12.2.2. standardite, raamistike, juhend- ja koolitus– ning õpimaterjalide tõlkimise, väljatöötamise
või soetamise kulud, sh litsentsi- ja autoritasud ning levitamise kulud;
12.2.3. koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside, õppereiside ja kursuste
ettevalmistamise, läbiviimise (sh toitlustus- ja transpordikulud) ning tulemuste analüüsi
ja levitamise kulud;
12.2.4. suulise ja kirjaliku tõlke kulud;
12.2.5. konkursside korraldamise kulud, sealhulgas kulud auhindadele;
12.2.6. kommunikatsiooni-, turundus-, reklaami- ja konsultatsiooniteenused, kujundus- ja
trükiteenused, meenete ja muude turundusmaterjalide tootmiskulud; tele- ja raadiosaadete
väljatöötamise, tootmise ja avaldamisega seotud kulud; tegevuste elluviimiseks vajalike
5
infotehnoloogiliste lahenduste (näiteks widget'id, veebilehed, app'id) loomine ja
arendamine, tegevuste elluviimisel loodud ja tegevuste elluviimiseks kasutatavate
veebilehtede majutus- ja muud sarnased teenused;
12.2.7. toetuse kasutamise ja avalikustamisega seotud teavituskulud;
12.2.8. personalikulud, sh otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lg 1 punktidele 1-
4 ja § 3 lõikele 4;
12.2.9. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja
3-6.
12.3. Mitteabikõlblikud kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule:
12.3.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;
12.3.2. liiklusvahendite ostmine ja liising;
12.3.3. kinnisasjade ostmine;
12.3.4. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamisele
mittekuuluva piirmäära;
12.3.5. kõik elluviimisega otseselt mitteseotud kulud.
12.4. Juhul, kui elluviija teenib projekti elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse
§ 5 lõikes 6 sätestatud tingimusi. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu
teenitakse abikõlblikkuse perioodil.
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
13.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28–30 ja
ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18.
13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1,
ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt
ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1.
13.3. Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete
prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu
jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist.
13.4. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija
peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt
kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb
ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele
ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.
13.5. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
13.6. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud
eelarveaasta osas.
13.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul
(edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90
kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse
kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on
rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse
menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra.
6
Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest
toetuse saajat.
13.8. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest.
13.8.1. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
13.8.2. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult
vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
14. Elluviija kohustused
14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused.
14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
14.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks
sõlmitud halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste kirjeldusele ja
halduslepingu alusel sõlmitava toetuslepingu eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;
14.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja
eelarvekonto lõikes;
14.2.3. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule.
15. Tegevuste elluviimise aruandlus
15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks
vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
15.1.1. punktis 9 (Väljund- ja tulemusnäitajad) loetletud näitajate täitmine;
15.1.2. ESF andmekorje kohustuse alla kuuluvate osalejate kohta täidetud info punktis 6.1
nimetatud tegevuse lõikes (vt 16.3).
15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
15.5. Lisaks punktis 9 nimetatud näitajate ja ESF osalejate aruandlusele esitab elluviija kord aastas
rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse
kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus.
15.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks
rakendusüksusele.
16. ESF tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel
16.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus
osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike
2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate
kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1.
16.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes
osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
7
1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse § 8 lõike 2 punktile 7.
16.3 Punktides 16.1 ja 16.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 6.1 nimetatud tegevusele,
mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid koolitatavate kohta.
16.4. ESFi tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele vastavalt punktile
15.1.
16.5. ESFi tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal juhinduda
Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate
andmekorje juhisest perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.
17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
17.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
17.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis.
17.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse
avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki,
lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse
avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile.
17.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11
muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste
lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve
muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks
rakendusasutusele.
17.5. Punkti 14.2.1. alusel kokkulepitud aastaeelarvet ja tegevuskva muudetakse elluviija ja
rakendusasutuse kokkuleppel. Aastaeelarvet muudetakse vaid juhul, kui üks eelarverida
suureneb/väheneb rohkem kui 15% varasemalt kokkulepitud eelarvest. Muudatused
kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega. Rakendusasutus teavitab rakendusüksust
sõlmitud aastaeelarve ja tegevuskava muudatustest. Juhul kui aastaeelarve muudatus on
väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest
teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama
rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve.
17.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale,
korraldusasutusele ja rakendusüksusele.
18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele
18.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule.
18.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-
dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule.
8
19. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle
aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel
toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
Reelika Ojakivi
noorteosakonna juhataja
9