dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 278 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ elluviimiseks“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 7. juuni 2018
Viit
1.2-3/1972-1
Registreeritud
7. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Kertu Põial (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
19. juuni 2018

Failid

  • 📎HTM-2769.bdoc1671 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf68 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0593 - Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 278 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f5bf8b2-cd3f-42ca-a63e- 9a7b735d6656 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f5bf8b2-cd3f-42ca-a63e- 9a7b735d6656?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium 5.06.2018 nr 8-2/18/2769 Sotsiaalministeerium Sihtasutus Innove Sihtasutus Archimedes Eesti Noorsootöö Keskus Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisa: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf 3. Lisa 1.pdf Katrin Olt 735 4073 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU MINISTRI KÄSKKIRI Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 278 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõike 1 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 278 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ elluviimiseks“ lisa 1 „„Noorsootöötajate koolituste arendamine“ toetuse andmise tingimused“ ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse” § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2013. a korraldusega nr 572 „„Noortevaldkonna arengukava 2014-2020“ heakskiitmine“. Eelnõu reguleerib toetuse andmist rakendusasutusele noorsootöötajate koolituste arendamiseks (edaspidi eelnõu). Tegevus „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ kuulub Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea haridus osalemaks tööturul“ meetme 1.2 „Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“ tegevuste hulka. Meetme tegevuse 1.2.2 „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ eelnõus sätestatud tegevuste eesmärk on toetada noortevaldkonna terviklikku arengut, sh töötajaskonna pädevuste suurenemist ja nende arenguvajaduste rahuldamist ning koolitussüsteemi arengut ja selle kvaliteedi suurenemist. Tegevuse tulemusena suureneb täienduskoolituste kättesaadavus ning paraneb teadlikkus nende tulemustest ja mõjust, suurenevad noortevaldkonna töötajate kutsealased pädevused, sh oskus hinnata oma töö tulemusi ja mõju ning rakendada koolitustel õpitut, toimib koostöö noortevaldkonnas ja teiste valdkondadega. Eelnõu aitab saavutada noortevaldkonna arengukava 2014-2020 (edaspidi NAK) alaeesmärki 4 „Noortevaldkonna toimimine on mõjusam“ ning STS § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud meetme eesmärki „Haridusasutuste õpikäsitlus on isikukeskne, loovust ja innovaatilisust arendav, haridus on tugevamalt seostatud teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega ning noored on aktiivsed ja ettevõtlikud“. Eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaekspert Katrin Olt ([email protected], tel 735 4073), õigusosakonna jurist Marko Jaeger ([email protected], tel 735 4063), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected], tel 735 0279). II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga pikendatakse 2015. aastal kehtestatud TAT-i kuni 31.12.2019. Peatükis 6 punktis 1 muudetakse sõnastust selliselt, et lisaks noortevaldkonna töötajatele suunatud koolitustegevuste kavandamisele ja käivitamisele oleks võimalik viia ellu ka koolitustegevusi toetavaid meetmeid. Eelnev sõnastus käsitles koolitus- ja tugitegevusi ühe mõistena ning jagas koolitustegevused gruppidesse (pikaajalised arenguprogrammid, temaatilised koolitustegevused, piirkondlikku arengut toetavad koolitustegevused, rahvusvahelisest kogemusest õppimist võimaldavad koolitustegevused). Kuna oluline on eristada koolitustegevusi ja tugitegevusi (sh infopäevad, seminarid), tekib muudetud sõnastuse kaudu võimalus tuua välja eri eesmärgil toimuvaid tegevusi ning rõhutada ka tugitegevuste olulisust koolitustegevusi toetavate tegevustena. 1 Tugitegevused on vajalikud Balti Uuringute Instituudi (2017) noorsootöötajate koolitusvajaduse uuringu andmetele toetudes – ainult 18% noorsootööga tegelevatest asutustest ja organisatsioonidest on loonud asutuse- või organisatsioonisisesed strateegilised täiendusõpet toetavad juhised (pikaajaline noorsootöötajate täienduskoolituskava vm) ja järgivad neid, mis viitab vajadusele suurendada tööandjate teadlikkust noorsootöötaja toetamise võimalustest ning enesearendamise ja –täiendamise vajalikkusest. Arvesse tuleb võtta ka seda, et noorte rahulolu noorsootööga on üldiselt kõrge – Ernst & Young Baltic AS (2015) noorte seas läbi viidud rahulolu-uuringu põhjal on 87% noorsootöö tegevustega rahul, kuid tõmbekeskuses (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve) elavad noored on hinnanud oma rahulolu noorsootööga statistiliselt oluliselt kõrgemalt kui muudes piirkondades elavad noored, mis tuleneb sellest, et kõigis piirkondades ei ole noortel üldse võimalusi, et oma vaba aega sisukalt veeta. Uute võimaluste loomine eeldab aga pädevate noorsootöö korraldajate ja noortega vahetult töötavate spetsialistide olemasolu. Tähelepanu vajab nii noorsootöö korraldajate ja vahetult noortega töötavate spetsialistide võimestamine kui ka noorsootööasutuste ja –organisatsioonide arendamine läbi efektiivse koostöö edendamise erinevate osapoolte vahel (riigi ja kohaliku omavalitsuse tasand, koolitajad, tööandjad, noorsootöötajad, meedia), seega omavad noortevaldkonna (sh noorsootöö kvaliteedi) arendamisel koolitustegevuste kõrval võtmerolli ka tugitegevused (sh teavitustegevused). Koolitustegevuste gruppide detailne kirjeldus asendatakse üldistatud informatsiooniga selle kohta, mis on kõige olulisem – korraldatakse erineva mahu ja sisuga ning erinevas vormis täienduskoolitusi lähtuvalt noortevaldkonna töötajate arenguvajadustest ja noortevaldkonna arengukava eesmärkidest. Koolituste pakkumist puudutavat infot laiendatakse olulise uue suundumuse esiletoomisega tingimuste kohta, mis koolitatavatele luuakse, s.o üksteiselt õppimiseks, kogemuste vahetamiseks ning koolitustel käsitletavate lähenemiste ja meetodite praktiliseks omandamiseks. Vajadus selle järele tuleneb Balti Uuringute Instituudi (2017) noorsootöötajate koolitusvajaduse uuringu raportis välja toodud soovitustest, muu hulgas sellest, et oluline on tagada efektiivsete enesearenguvormide senisest suurem rakendamine koolitustegevuste raames. Koolitustegevuste gruppe ei kirjeldata enam üksikasjaliselt, et soodustada eri formaatide väljatöötamist ja kasutamist noortevaldkonna vajadustele vastavate koolitustegevustena, tagades paindlikkuse kõige sobivamate lahenduste leidmisel. Sellele, millistes gruppides on võimalik ja mõistlik koolitustegevusi kuni TAT-i lõpuni planeerida, seab muu hulgas piirid eelarve. Näiteks ei ole otstarbekas jätkata TAT-i raames noorsootöötajatele selliste koolitustegevuste suunamisega, mis tugevdavad noorsootöö praktikat rahvusvahelise teadmise ja oskusega, kuna seda eesmärki on võimalik saavutada läbi Erasmus+ programmi. Peatükis 6 punktis 2 muudetakse sõnastust selliselt, et selgelt tuleks esile ka kvaliteedijuhtimise aspekt, kuivõrd sellega tegeletakse noorsootöötajatele täienduskoolituse suunamisel igapäevaselt, sh koolitajate koolituste toetamise, koolituste kommunikatsiooni ja kättesaadavuse parandamise, analüüside ja uuringute teostamise ja muu kaudu, mis aitab aja- ja asjakohaseid parendus- ja arendustegevusi ellu kutsuda. Täienduse sisseviimisel lähtutakse teaduskirjanduses levinud lähenemisest, et kvaliteet ei teki iseenesest, vaid eeldab teadlikku juhtimist. Balti Uuringute Instituudi (2017) uuringule toetudes võetakse kvaliteedijuhtimisel meetmeid eelkõige järgmiste soovituste järgimiseks: 1) erineva tööiseloomuga noorsootöötajate arusaama suurendamine nende rollist ühiskonnas, tööülesannetest, vajalikust pädevusest ja nende töö mõjust noortele; 2 2) noorsootöötajatele noorsootöö ja ühiskonna arengutrendide ning enesehindamise ja – arendamise võimaluste tutvustamine, tugivõrgustiku pakkumine kutse taotlemiseks; 3) noorsootöötajate koolitamise eest vastutavate asutuste ja organisatsioonide kaardistamine, nende nõustamine noorsootöötajate koolitusvajaduse väljaselgitamisel, koolitustegevuste eesmärkide seadmisel ja koolituste planeerimisel, s.o pikaajaliste noorsootöötajate täienduskoolituskavade väljatöötamine nendega koostöös; 4) e-koolituste kasutamine senisest suuremal määral ning nende ühendamine efektiivsete enesearenguvormidega (peer learning, coaching); 5) koolituste korraldamine tasemerühmade ja piirkondade kaupa, arvestades võimalikult suurel määral koolituse sihtrühma koolitusvajadusega ning tehes seda sihtrühmale võimalikult lähedal; 6) juhtide oskuste suurendamine enesetäiendamist toetava organisatsioonikultuuri loomisel. Eelnevat sõnastust täpsustatakse selliselt, et tuleks välja, et koolitussüsteemi arendamine planeeritakse nii läbi noorsootöötajate arengut toetava e-õppekeskkonna mitteformaalne.ee arendamise kui ka valdkondliku ajakirja Mihus väljaandmise. Selle kaudu soovitakse ühtlustada informatsiooni, muuta noorsootöötajatele, nende tööandjatele ja noortevaldkonna esindus- ja huvikaitseühingutele kättesaadavamaks noorsootööalast professionaalset enesearengut toetavad võimalused ja vahendid ning materjalid, mis aitavad sihtgrupil teadvustada ja analüüsida noorte ja noorsootööga seotud teemasid. Peatükis 9 tuuakse välja rakenduskava tulemusnäitajate ja VV korralduse väljundnäitajate 2019. aasta sihttasemed. Peatükis 11 muudetakse eelarve jaotust vastavalt muudetava TAT-i terviklikule mahule 2 004 750 eurot. Eelarvet on vähendatud 1% tulenevalt tehnilisest kohendusest tingitud rakenduskava muudatusest. III Eelnõu terminoloogia Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita. V Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Toetuse andmise tingimuste elluviimisse on rakendusasutuse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kaasatud elluviijana Sihtasutus Archimedese Noorteagentuur. Käesoleva regulatsiooni alusel perioodil 01.01.2015–31.12.2019 elluviidavat tegevust rahastatakse 100% ulatuses struktuuritoetusest kogumaksumusega kuni 2 004 750 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid moodustavad kuni 85%, maksimaalses summas 1 704 037,50 eurot, ning riiklik kaasfinantseering kuni 15%, maksimaalses summas 300 712,50 eurot. VI Eelnõu jõustumine 3 Eelnõu jõustub allkirjastamisel. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. jaanuar 2015. VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Sihtasutusele Innove, Sihtasutusele Archimedes ja Eesti Noorsootöö Keskusele. Reelika Ojakivi noorteosakonna juhataja 4 LISA 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr .... ….. juunil 2018. a „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ toetuse andmise tingimused Toetuse andmise tingimused kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. SISUKORD 1. Reguleerimisala ......................................................................................................................................2 2. Rakendusasutus ja –üksus ......................................................................................................................2 3. Elluviija ..................................................................................................................................................2 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood ..........................................................................................................2 5. Toetuse andmise eesmärk.......................................................................................................................2 6. Toetatavad tegevused .............................................................................................................................2 7. Tulemused ..............................................................................................................................................3 8. Sihtgrupid ...............................................................................................................................................3 9. Väljund- ja tulemusnäitajad ...................................................................................................................3 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ..................................................................................4 11. Tegevuste eelarve ...............................................................................................................................4 12. Kulude abikõlblikkus .........................................................................................................................5 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord ...............................................................................................6 14. Elluviija kohustused ...........................................................................................................................7 15. Tegevuste elluviimise aruandlus ........................................................................................................7 16. ESF tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel .........................7 17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .......................................................................8 18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ..................................................................................8 19. Dokumentide säilitamine....................................................................................................................9 1. Reguleerimisala Tegevust viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea haridus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi 2: „Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja – liikides“ meetme „Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“ tegevuse „Noorsootöötajate koolitus“ täitmiseks. 2. Rakendusasutus ja –üksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja» kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus SA Innove struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija Käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviija on Sihtasutus Archimedes. 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2015 kuni 31.12.2019. 5. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on toetada noortevaldkonna1 töötajate pädevuste arendamist paindlike koolitusvõimaluste kaudu ning arendada noorsootööalaste koolituste süsteemi ja kvaliteeti. 6. Toetatavad tegevused Elluviija tagab tegevuste üldjuhtimise, loob selleks vajalikud töökohad. Elluviija tagab järgmiste tegevuste elluviimise: 6.1. Noortevaldkonna töötajatele suunatud täienduskoolitused ja koolitustegevusi toetavad meetmed Tegevuse raames korraldatakse noortevaldkonna töötajatele täienduskoolitusi. Lähtuvalt sihgrupi arenguvajadustest ja noortevaldkonna arengukavas seatud eesmärkidest viiakse täienduskoolitusi läbi erineva mahu ja sisuga ning erinevas vormis. Täienduskoolituste raames luuakse noortevaldkonna töötajatele võimalus üksteiselt õppimiseks, kogemuste vahetamiseks, uusimate lähenemiste ja meetodite vms praktiliseks omandamiseks. Täienduskoolitusi toetavate meetmete (s.o tugitegevuste) all mõistetakse eesmärgistatud ja organiseeritud tegevusi (seminarid, infopäevad, jm), mis toetavad noortevaldkonna arengukava eesmärkide ja/või täienduskoolituse õppekava eesmärkide saavutamist ning õpitu rakendumist. 6.2. Koolitussüsteemi arendamine ja kvaliteedijuhtimine Tegevuse raames toetatakse tervikliku koolitussüsteemi arendamist ja kvaliteedijuhtimist noortevaldkonnas (sh noortevaldkonna töötajate arenguvajaduste hindamise ja analüüsimise instrumentide loomine, uuringute ja analüüside tellimine ja teostamine, koolituste 1 Noortevaldkond, st noortepoliitika ja noorsootöö 2 tulemuslikkuse ja mõju hindamine, koolitajate professionaalse arengu toetamine). Tegevus hõlmab ka arenguvõimaluste teadvustamist, täienduskoolituste kättesaadavuse suurendamist ning nende tulemuste ja mõju kommunikatsiooni, milleks mh arendatakse välja ning hoitakse aja- ja asjakohasena noortevaldkonna töötajaskonna professionaalset arengut toetav e- keskkond. Noortevaldkonna töötajate õppimise tõhustamiseks ja iseseisvate erialaste pädevuste arendamise soodustamiseks antakse välja valdkondlikku ajakirja. 7. Tulemused Tegevuste tulemusel on tõusnud noortevaldkonna töötajate erialased pädevused, koolitustel õpitut rakendatakse ning toimib laiapõhjaline koostöö nii valdkonnasiseselt kui ka sidususvaldkondadega. 8. Sihtgrupid Sihtgrupiks on noortevaldkonna töötajaskond, sh noortevaldkonna asutused ja ühingud ning nende töötajad (sh vabatahtlikud), seotud valdkondade asutused, ühingud ja nende töötajad (sh vabatahtlikud), noortevaldkonna uurijad ja koolitajad, koolituste ja metoodikate arendajad, ametnikud, tööandjad, noored vanuses 7-26. 9. Väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Selgitav teave 2019. a 1. VV korralduse Koolitusel 0 4900 Sihttase aastaks 2020 on väljundnäitaja osalenud 4900. (tegevuse noorsootöötajate tulemusnäitaja) arv 1.1. Väljundnäitaja Koolitusel 0 4900 Koolitusprogrammi aruannete Tegevusele 6.1. osalenud statistilised andmed. Andmed noorsootöötajate kogutakse kumulatiivselt arv2 kõigi osalejate kohta koolituse/arendustegevuse alguses. Arvestatakse noorsootöötajate koolitustel osalejate osalemiskordi, st mitmel koolitusel osalenu läheb mitu korda arvesse. 1.2. Väljundnäitaja Koolituste mõju 4 Arvestuse aluseks on Tegevusele 6.2. ja kvaliteeti hinnanguliselt 1 kord aastas hindavate läbiviidavad analüüsid analüüside arv (esimene analüüs 2016. a). Sihttase aastaks 2020 on 5. 2 Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel eristatakse andmed soolises lõikes 3 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Otsene mõju puudub Infoühiskonna Otsene mõju puudub edendamine Keskkonna- ja Otsene mõju puudub kliimapoliitika Võrdsete võimaluste Tegevused omavad mõju naiste ja meeste võrdõiguslikkusele; noorte, tagamine vanemaealiste, puuetega inimeste ja mitte-eestlaste kaasamisele. Koolitustegevuste kaudu suurendatakse noortevaldkonnas võimekust tagada võrdsed võimalused noortele sh arvestada paremini noorte tervisest, soost, vanusest, keelelisest ja kultuurilisest taustast jm tulenevate erisustega. Tänu loodavale koolitussüsteemile saavad koolitustest osa ka need noortevaldkonna töötajad, kes erinevatel põhjustel koolitustest muidu oleks kõrvale jäänud. Koolitustegevusi kavandades lähtutakse võrdse kohtlemise ning võrdsete võimaluste tagamise põhimõtetest. Seega saavad koolitustegevustest osa nii mehed kui naised, noored ja vanemaealised, puudega inimesed kui mitte- eestlased. Koolitustegevustes osalemine parandab osalejate konkurentsivõimet, mis omakorda toetab edukat toimetulekut tööturul. Ühtne riigivalitsemine Otsene mõju puudub 11. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus perioodil 2015-2019 on 2 004 750 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 1 704 037,50 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 300 712,50 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). 4 Abikõlblike TEGEVUSED ja TULEMUS- VÄLJUND- kulude/toetatavate kindlaksmääratud NÄITAJA NÄITAJA tegevuste eelarve kulukohad kokku KOKKU 1 388 152 Noortevaldkonna Koolitustel 1.1.1. töötajatele suunatud osalenud koolitustegevused 1.1. noorsootöötajate 687 835 sh Otsene personalikulu arv Muud kulud sh 700 317 (kauba/teenuse ost) Koolitustel KOKKU 420 820 osalenud Koolitussüsteemi 1. Koolituste mõju 1.2.1. arengu ja kvaliteedi noorsoo- töötajate arv ja kvaliteeti toetamine 1.2. hindavate 186 970 analüüside arv sh Otsene personalikulu Muud kulud sh (kauba/teenuse ost) 233 850 Otsene personalikulu 56 137 Horisontaalne (programmijuht) tegevus Projekti kaudsed kulud 139 641 KOKKU PROJEKTI EELARVE 2 004 750 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja korrast. 12.2. Abikõlblikud on järgmised punkti 6 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.2.1. hindamiste, uuringute ja analüüside korraldamise ja levitamise ning koolituskontseptsioonide loomise ning levitamise kulud; 12.2.2. standardite, raamistike, juhend- ja koolitus– ning õpimaterjalide tõlkimise, väljatöötamise või soetamise kulud, sh litsentsi- ja autoritasud ning levitamise kulud; 12.2.3. koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside, õppereiside ja kursuste ettevalmistamise, läbiviimise (sh toitlustus- ja transpordikulud) ning tulemuste analüüsi ja levitamise kulud; 12.2.4. suulise ja kirjaliku tõlke kulud; 12.2.5. konkursside korraldamise kulud, sealhulgas kulud auhindadele; 12.2.6. kommunikatsiooni-, turundus-, reklaami- ja konsultatsiooniteenused, kujundus- ja trükiteenused, meenete ja muude turundusmaterjalide tootmiskulud; tele- ja raadiosaadete väljatöötamise, tootmise ja avaldamisega seotud kulud; tegevuste elluviimiseks vajalike 5 infotehnoloogiliste lahenduste (näiteks widget'id, veebilehed, app'id) loomine ja arendamine, tegevuste elluviimisel loodud ja tegevuste elluviimiseks kasutatavate veebilehtede majutus- ja muud sarnased teenused; 12.2.7. toetuse kasutamise ja avalikustamisega seotud teavituskulud; 12.2.8. personalikulud, sh otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lg 1 punktidele 1- 4 ja § 3 lõikele 4; 12.2.9. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6. 12.3. Mitteabikõlblikud kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule: 12.3.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu; 12.3.2. liiklusvahendite ostmine ja liising; 12.3.3. kinnisasjade ostmine; 12.3.4. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära; 12.3.5. kõik elluviimisega otseselt mitteseotud kulud. 12.4. Juhul, kui elluviija teenib projekti elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse § 5 lõikes 6 sätestatud tingimusi. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28–30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. 13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1. 13.3. Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist. 13.4. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 13.5. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.6. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 13.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. 6 Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 13.8. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 13.8.1. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.8.2. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14. Elluviija kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused. 14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks sõlmitud halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste kirjeldusele ja halduslepingu alusel sõlmitava toetuslepingu eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarvekonto lõikes; 14.2.3. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 15.1.1. punktis 9 (Väljund- ja tulemusnäitajad) loetletud näitajate täitmine; 15.1.2. ESF andmekorje kohustuse alla kuuluvate osalejate kohta täidetud info punktis 6.1 nimetatud tegevuse lõikes (vt 16.3). 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.5. Lisaks punktis 9 nimetatud näitajate ja ESF osalejate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 15.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 16. ESF tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 16.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1. 16.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 7 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7. 16.3 Punktides 16.1 ja 16.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 6.1 nimetatud tegevusele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid koolitatavate kohta. 16.4. ESFi tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele vastavalt punktile 15.1. 16.5. ESFi tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhisest perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 17.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 17.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 17.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 17.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 17.5. Punkti 14.2.1. alusel kokkulepitud aastaeelarvet ja tegevuskva muudetakse elluviija ja rakendusasutuse kokkuleppel. Aastaeelarvet muudetakse vaid juhul, kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% varasemalt kokkulepitud eelarvest. Muudatused kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega. Rakendusasutus teavitab rakendusüksust sõlmitud aastaeelarve ja tegevuskava muudatustest. Juhul kui aastaeelarve muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 17.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 18.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 18.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §- dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 8 19. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Reelika Ojakivi noorteosakonna juhataja 9
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel