dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE)

Sotsiaalministeerium · 7. juuni 2018
Viit
1.2-3/1971-1
Registreeritud
7. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Raimo Saadi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Lahendamise tähtaeg
28. juuni 2018

Failid

  • 📎18-0584 01.ddoc5802 KB
  • 📎18-0584 02.ddoc3 KB
  • 📎180605_SHS_SOTK.pdf83 KB
  • 📎649 SHS_m_s_eelnõu.pdf43 KB
  • 📎649 SHS_m_s_SK_lisa.pdf43 KB
  • 📎649 SHS_m_s_SK.pdf82 KB
  • 📎Eelnõu.pdf814 KB
  • 📎Seletuskiri.pdf4169 KB
  • 📎Seletuskirja lisa.pdf1868 KB
  • Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.pdf

Sisu (failidest)

EELNÕU Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus § 1. Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust, välja arvatud individuaalse abivahendi korral, ei ole vangistuses või eelvangistuses viibival isikul. ” ; 2) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 3 1 –3 4 järgmises sõnastuses: ” (3 1 ) Väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust abivahendi eest, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. (3 2 ) Riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas. (3 3 ) K äesoleva paragrahvi lõike 3 1 tähenduses on hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega otseselt seotud abivahend , mis 1 ) mis hõlbustab eelkõige hooldaja tööd, mitte inimese individuaalset hakkamasaamist; 2) mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse või sell ele ligipääsetavuse tagamisega; 3 ) mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahend; 4 ) mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutu ja tervist toetava teenuse osutamiseks , ning abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ettenähtud toodet või vahendit, kui see vastab paremini hooldusteen usel viibiva isiku vajadustele; 5) mis on hoone või mööbli külge kinnitatav ja hõlbustab hoones liikumist. (3 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 3 nimetatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega ning mille eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust ei ole väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 3) paragrahvi 48 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 1 järgmises sõnastuses: ” 9 1 ) märge, kas tegemist on abivahendiga, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega; ” . § 2. Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallin n, 2018 Algatab sotsiaalkomisjon 04.06.2018. Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees Seletuskiri s otsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde Sissejuhatus Sisukokkuvõte Praegu kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS ) kohaselt kompenseeritakse hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osalus ainult individuaalsete abivahendite (näiteks protees, ortoos) puhul, kuid mitteindividuaalsete abivahendite (näiteks ratastool, mähkmed) puhul mitte. 2017. aasta oktoobris pöördus õiguskantsler Riigikogu poole ettepanekuga viia SHS § 47 l õige 3 põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsleri hinnangul ei ole põhiseadusega kooskõlas see osa sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõikest 3, mis ei võimalda hoolekandeasutuses viibival isikul riigi toel hankida vajalikke abivahendeid , seades ta kodus elava abivajajaga võrreldes halvemasse olukorda. Sotsiaalkomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut oma istungil 26.10.2017 . Komisjon nõustus õiguskantsleri ettepanekuga ning jätkas arutelu 06.11.2017 . Riigikogu täiskogu toetas õiguskan tsleri ettepanekut 14.11.2017 ja Riigikogu esimees tegi sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatad a eelnõu SHS § 47 lõike 3 põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu algatamist mitmel istungil koos Sotsiaalministeeriumi, õiguskantsleri ja hoolek andeasutuste esindajatega ja otsustas 31.05.2018 algatada sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (ko misjoni esimees Helmen Kütt [email protected] ) koos töös Sotsiaalministeeriumiga. Märkused Eelnõuga muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (RT I, 03.04.2018, 20). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on tagada abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimine hoolekandeasutuses viibivale inimesele võrdselt kodus elava inimesega. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest parag rahvist – esimene sätestab SHS muudat used ja teine seaduse jõustumise . Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS sätteid. Eelnõu § 1 punkiga 1 muudetakse SHS § 47 lõiget 3. Muudatuse jõustumise järgselt ei kehti enam erisus, mille kohaselt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel õigust mitteindividuaalsete abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimisele. Vastav erisus jäetakse alles isikute puhul, kes viibivad vangistuses või eelvangistuses, kuna tegu on riigieelarvest rahastatava teenusega. Eelnõu § 1 punkiga 2 täiendatakse § 47 uute lõigetega 3 1 –3 4 . Lõikega 3 1 tagatakse muudatuse jõustumise järgselt väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel (edaspidi ööpäevaringne üldhooldusteenus või ööpäevaringne erihooldusteenus ) viibivatele inimestele laiendatud ulatuses abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse katmine. Õigus tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele ei laiene abivahenditele, mis on loomuomased asutusepõhisele hooldusteenusele või on otseselt seotud hoolekandeasutuse hoonega. Lõikega 3 2 sätestatakse erisus, mille kohaselt ei ole riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivatel isikutel tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust lisaks § 47 lõikes 3 1 nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas. Lõikega 3 3 täpsustatakse, millised on abivahendid, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. Sellest tulenevalt ei laiene õigus riigi osaluse kompenseerimisele abivahenditele, mis vastaksid järgmistele põhimõtetele: Abivahendid, mis hõlbustavad eelkõige hooldaja tööd, mitte inimese iseseisvat toimetulekut. Sellisteks toodeteks on näiteks libistamislauad ja –matid, libilinad, tõsterihmad ja –rakmed, lingtõstukid, lingtõstuki kehatoed. Tõstukite, libilinade jms hooldatava liigutamist abistatavate toodete kasutamine on otseselt seotud hooldaja füüsilise tervise hoidmisega ja tõhusate hooldajat ning hooldatavat säästvate hooldustoimingute elluviimisega. Näiteks pole mõeldav olukord, kus hooldaja peab ilma abistatavate vahenditeta aitama ratastooli, viima pesema või söötma inimest, kes iseseisvalt pole võimeline end pöörama, tõusma istuma jne. Ka erinevaid ergonoomilisi võtteid kasutades on hooldamine füüsiliselt raske töö ning mõjutab hooldaja tervist. Seega on teenuseosutaja kohustuseks tagada oma töötajatele nende tööks vajalikud tervist kaitsvad vahendid, ilma milleta pole inimväärne hooldustoimingute läbiviimine võimalik. Vahendid, mis võimaldavad osutada asutusepõhist hooldusteenust või lihtsustavad selle osutamist on teenuseosutaja korraldada ja tagada. Abivahend, mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse või sellele ligipääsetavuse tagamisega. Turvalisusega seotud toodeteks on näiteks mittelibisevad alused, keskkonnahäiresüsteemid. Hoolekandeasutused peavad olema ligipääsetavad liikumispiirangutega inimestele. Ligipääsetavuse nõuetega arvestamine hoolekande asutuse loomisel on toodud välja ka ehitusseadustikus. Nimelt tuleb ehitusseadustiku § 11 lõige 2 punkt 8 kohaselt rajatavate ehitiste puhul arvestada asjakohasel juhul puuetega inimeste erivajadustega. Kuna tegu on hoolekandeasutusega, siis puuetega inimeste erivajadustega arvestamine on kindlasti asjakohane. Ehitusseadustiku § 7 sätestab, et ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Seega, kuigi hetkel ei kehti konkreetsete ligipääsetavuse nõuetega määrust, siis vastavalt ehitusseadustiku § 7 tuleb rakendada head tava, mis praegusel juhul on eelnevalt kehtinud regulatsioon, kuna uut regulatsiooni ei ole kehtestatud. Sama eesmärk on ka SHS-is reguleeritud väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenuse kirjelduses. Kui teenuseosutaja ei ole selle vajadusega arvestanud, siis tuleb teenuseosutajal leida alternatiivsed võimalused olukorra lahendamiseks. Ligipääsetavusega seotud tooteks on näiteks kaasaskantav kaldtee. Abivahend, mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahend. Hügieenitoimingute tegemise tagamiseks abivahendid on näiteks tualetitool, poti- ja dusitool, potikõrgendus, vanni- ja dusitool, vanni, duši- ja mähkimislauad, siibrid. Asutusepõhist hooldusteenust osutades tuleb teenuseosutajal arvestada, et teenuse saajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes vajavad kõrvalabi hügieenitoimingutes. Selleks peab hoolekandeasutuse keskkond ja vahendid seda toetama. Seega on elementaarne, et hoolekandeasutus on varustatud hügieenitoimingute tegemiseks vajalike vahenditega. Samas ei pea hoolekandeasutus tagama ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahendeid, sest nende vajadus lähtub konkreetselt individuaalsusest ning neid ei ole võimalik kasutada rohkemal kui ühel inimesel. Need on eelkõige tooted, mille osas on võimalik teenuseosutajal konkreetselt arvestada hooldusteenusele hinnalisa, mis kohtleks hooldekodus olevat inimest ebavõrdselt kodus elava inimesega. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahendid on näiteks uriini absorbeerivad abivahendid ehk mähkmed, keha pesemise või küürimise vahendid, naha kaitse ja puhastamise vahendid. Abivahend, mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutu ja tervist toetava teenuse osutamiseks või abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ette nähtud toodet või vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele. Need on abivahendid tagamaks, et teenuse osutamine oleks ohutu ja turvaline ning on selleks eraldi nõuetena ettenähtud teenuse osutamiseks vajalike vahenditena ehk teenuseosutajal peavad need vahendid olema olemas juba teenuse osutamist alustades. Nende vahendite kulu peab sisalduma baasteenuse hinnas ega olema täiendavalt inimeselt juurde küsitav. Samuti tuleb asutusepõhist hooldusteenust osutades teenuseosutajal arvestada, et teenuse saajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes oma tervislikust seisukorrast vajavad toetavamat keskkonda. Seega peavad rahvaterviseseaduse alusel kehtestatavates eraldi nõuetes ettenähtud tooted selle printsiibiga arvestama. Juhul kui nõuetega ettenähtud tooteks on vaja kasutada abivahendit, kuna see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele, siis tuleb abivahend tagada teenuseosutajal kui teenuseosutamiseks vajaliku toote tagamisena. Sellisteks toodeteks on näiteks voodilaud, valgusti, elektriline voodi, madratsid lamatiste vältimiseks , imavad aluslinad, sh pestavad aluslinad. Nõuded hooldusteenuse sisule ja eesmärgile tulenevad SHS-ist (§-d 20, 100, 102, 103) ja hooldusteenuse tervisekaitsenõuded tulenevad rahvatervise seadusest ning selle alusel kehtestatud määrustest (sotsiaalministri 3.04.2002. a määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ ja sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“). Abivahendi, mis on hoone või mööbli külge kinnitatavad ja hõlbustavad asutuses liikumist. Sellised abivahendid on üldjuhul hoone loomulikud osad, kuna kinnitatud hoone külge. Nende puhul ei ole mõeldav, et neid hakataks inimestele tagama lähtuvalt individuaalsest vajadusest ja oleksid otseselt seotud ühe konkreetse inimesega. Hoone või mööbli külge kinnitatavateks abivahenditeks, mis hõlbustavad asutuses liikumist, on näiteks tugikäepidemed ja tugipuud, hingedega tugipuud, tugikäepidemed, teisaldatavad käsipuud tõusmiseks. Eelkirjeldatud põhimõtted, millised abivahendid on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kirjeldatakse omakorda ka rahvatervise seaduse alusel antavates hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuete määrustes. Põhimõtetega koos tuuakse välja ka näitlikustav nimekiri toodetest, mis abivahendid konkreetse põhimõtte alla lähevad. See saab olema Sotsiaalkindlustusametile aluseks hoolekandeasutusele tegevusluba väljastamisel. Rahvatervise seaduse jõustumine koos uuendatud rakendusaktidega on planeeritud 2019. aasta alguseks ning tegevusloa nõude rakendumine 2020. aastaks. Lõikega 3 4 nähakse ette valdkonna eest vastutavale ministrile volituse andmine eelkirjeldatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kehtestamiseks määrusega. See tagab paindlikkuse loetelu jaotust muuta näiteks olukordades, kus abivahendite üldisesse loetelusse lisandub uusi tooteid või arvatakse tooteid välja lähtuvalt SHS § 49 sätestatust. Ühtlasi puudutab ettepanek hoolekandeasutuse määratluse täpsustust seoses abivahendite kompenseerimisega. Seni kehtivas SHS-is käsitletakse § 47 lõikes 3 laiatähenduslikult hoolekandeasutuse mõistet. Samas on praktikas abivahendite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel mõistetud hoolekandeasutusena ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ning asenduskoduteenust osutavat asutust. Uue regulatsiooni kohaselt oleks erisus, millistel juhtudel abivahendi ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimine hoolekandeasutuses viibivale isikule ei laiene, suunatud ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivale isikule . Võrreldes varasemaga ei kehtiks erisus enam asenduskoduteenus el viibiva isiku puhul. Erisuse põhjus tuleneb teenuste eesmärgist . Ü ldhooldusteenuse ja erihooldusteenuse eesmärk on osutada inimesele hooldusteenust ehk tagada turvaline keskkond ja toimetulek, siis on loomuomane, et asutus vastab teatavale valmisolekule. Asenduskodu eesmärk on eelkõige tagada vanemliku hoolitsuseta lastele asenduseluase ehk kodu, mitte vastata laste erivajadusest tulenevale hooldus- või erivajadusele. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse abivahendite loetellu kantavate andmete loetelu. Vastavalt eelpool kirjeldatud põhimõtetele tehakse sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ kehtestatud abivahendite loetelus ümberjaotamine toodeteks, mis on täiendavalt ööpäevaringset üldhooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutavas hoolekandeasutuses riigi poolt inimesele tagatavad ja toodeteks, millele õigus ei laiene hoolekandeasutuses viibides. Sellest tulenevalt täiendatakse eelnimetatud abivahendite loetelu liigendusega, kas tegemist on otseselt hooldusteenuse osutamiseks või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega seotud abivahendiga. Liigendus väljendub tabelisse eraldiseisva tulba lisamisena. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse käesoleva muudatuste jõustumise aeg. Muudatused jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuarist. Rakendamine varasemal ajal, näiteks 1. juuli 2018, tekitaks käesoleva aasta eelarvesse ca 750 000 euro suuruses puudujäägi. 2018. aasta eelarvesse ei ole planeeritud muudatuse rakendamiseks vajalike kulude katet. Võttes arvesse, et kogu abivahendite teenuse peale kuu keskmine müügi ja üüri kompenseerimise kulu on 720 000 eurot, siis 750 000 eurose puudujäägi puhul tähendab see, et abivahendite kompenseerimine on peatatud kõikidele õigustatud isikutele ja kõikide loetelus toodud abivahendite puhul vähemalt aasta viimaseks kuuks. Alternatiivina oleksid suletud eelarveliselt samaväärses summas laiendatud ring ISO-koode (nt mähkmed) alates 1. juulist. Sellest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumi ettepanek mitte rakendada käesolevat muudatust enne 2019. aasta 1. jaanuari. 2019. aasta riigieelarve läbirääkimiste tulemusel on praeguseks muudatuse rakendamiseks vajalikud vahendid leitud. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud Muudatusega kaasnevad olulised mõjud abivahendite eelarvele . Eelarve mõjud järgneva nelja aasta kohta on toodud välja tabelis 1. Tabel 1: Eelarve mõju Aasta 2019 2020 2021 2022 Eelarve mõju (€) 1 494 468 1 586 176 1 679 392 1 779 410 Eelarve mõjude prognoosimisel on aluseks võetud järgnevaid asjaolusid ja andmeid: Üldhooldusteenusel viibivate isikute arv: 7597 inimest, kellest 1014 on tööealised; Erihoolekandeteenusel viibivate isikute arv: 2937 inimest, kellest 2700 on ööpäevaringsel teenusel ja 237 kogukonnas elamise teenusel. Asenduskodu teenusel viibivate laste arv: 1052 last. Keskmist kulu abivahendi teenuse kohta aastas sihtgruppide põhiselt SKA abivahendite teenuse 2017. aasta statistika põhiselt: vanaduspensioniealiste puhul 154€ inimese kohta; tööealiste puhul 365€ inimese kohta; laste puhul 443€ lapse kohta. Sotsiaalkindlustusamet viis 2017. aasta detsembris läbi küsitluse saamaks selgust kui suurt osakaalu teenusel olevatest inimestest käesolev muudatus puudutaks. Küsitluse tulemuste pinnalt tuletati mõju teenuste põhiselt: üldhooldusteenusel viibivate inimeste puhul arvestatakse, et hinnanguliselt ca 86% teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit; erihoolekandeteenusel viibivate inimeste puhul arvestatakse, et hinnanguliselt ca 44% teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit; asenduskodu teenusel viibivate noorte puhul arvestatakse, et hinnanguliselt ca 20% teenusel viibivatest noortest vajavad laiendatud ringis abivahendit. 2014 – 2017. aasta jooksul üldhooldusteenusele keskmiselt lisandunud inimeste arvu muutust. Asenduskoduteenusel viibivate laste arvu muutust 2014 – 2017. aasta jooksul. Prognoositav erihoolekande teenuse ööpäevaringsete teenusekohtade arvu muutust 2014 – 2017. aasta jooksul. Abivahendite kasutajatest puuetega inimeste osakaalu sihtgruppide lõikes: vanaduspensioniealistel 48%, tööealistel 15%, lastel 57%. Viimase 10a keskmist inflatsiooni. Eelarve välistest mõjudest, sh sotsiaalsetest mõjudest saab käesoleva muudatuse osas tuua välja järgneva: Abivahendit vajavat inimest koheldakse võrdselt sõltumata, kas ta elab kodus või hoolekandeasutuses. Paraneb hoolekandeasutuses viibivate inimeste elu- ja hooldusteenuse kvaliteet. Seni on mitteindividuaalseid abivahendeid ostnud hoolekandeasutuses viibivad inimesed ise või on hooldekodu need taganud. Tihti ei ole inimesel olnud rahalist võimalust tagada kaasaegseid ja kvaliteetseid abivahendeid ning hoolekandeasutused on kas välisabi korras saanud abivahendid või soetanud kasutatud tooted, mis ei ole pruu kinud olla parimas töökorras ega vastata inimese individuaalsetele vajadustele. Eelnevast tulenevalt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel sageli olnud juurdepääsu kvaliteetsetele ja neid kõige paremini toetavatele abivahenditele. Käeoleva muudatusega on võimalik tagada ka hoolekandeasutuses viibivatele inimestele sama kvaliteetsed ja vajadustele vastavad abivahendid kui täna kodus elavatele inimestele. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrust nr 74 „ Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed “. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamisel on konsulteeri tud Sotsiaalministeeriumiga , Õiguskantsleri Kantseleiga, Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, Sotsiaalkindlustusametiga, üldhooldusteenust osutavate hoolekandeasutuste esindajatega. Esitab sotsiaalkomisjon 04.06.2018 Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Abivahendite loetelus tehtavad ümberjaotused Tabel 1. Tagatavad riigi poolt ISO kood Abivahendi nimetus 04.33.03 istmepadjad ja muud tooted lamatiste vältimiseks 04.33.03.01 istmepadjad lamatiste vältimiseks 04.33.03.02 muud tooted lamatiste vältimiseks 04.48.03 treening- ja ergomeeterjalgrattad 04.48.08 seisuraamid ja -toed 09.03.12 sõrmikud ja labakindad 09.09.03 sukajalgatõmbaja 09.09.03 sukajalgatõmbaja 09.12.27 tualettpaberitangid 09.21 naha kaitse ja puhastamise vahendid 09.21.06 nahapesemisvahendid 09.21.09 desinfektandid 09.21.18 nahakaitsevahendid 09.24.03 püsikateetrid 09.24.03.01 100% silikoonkateeter 09.24.03.02 silikoonelastomeer kattega kateeter 09.24.06 ühekordsed põiekateetrid 09.24.06.01 PVC kateeter 09.24.06.02 hüdrofiilne kateeter 09.24.09 peenise katted 09.27.05 alt lahtised uriinikotid 09.27.05.01 kehal kantav uriinikott 09.27.05.02 kehal mitte kantav uriinikott 09.27.13 Uriinikogujate riputus- ja kinnitusvahendid 09.30 uriini absorbeerivad abivahendid 09.30.12 09.30.18 09.30.21 laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed 09.30.39 uriini absorbeerivate kehalkantavate abivahendite kinnitusvahendid 09.33.30 keha pesemise või küürimise vahendid 09.33.30.01 niisutatud salvrätid 09.33.30.02 pesukinnas 09.33.30.03 vannimüts 12.03 Ühe käega käsitsetavad käimisabivahendid 12.03.03 käimiskepid 12.03.06 küünarkargud 12.03.12 kaenlakargud 12.03.16 harkkepid 12.06 Käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks 12.06.03 käimisraamid 12.06.06 rulaatorid 12.06.09 käimistoolid 12.06.12 käimislauad 12.12.04 auto kohandused mootori käsitsemiseks 12.12.05 auto kohandused käsipiduri käsitsemiseks 12.12.07 auto kohandused roolisüsteemi käsitsemiseks 12.12.09 mootorsõidukite turvavööd ja -rakmed 12.12.12 erikonstruktsiooniga autoistmed ja -padjad 12.12.18 abivahendid ratastoolis istuva inimese sõidukisse või sealt välja tõstmiseks 12.12.00 liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto 12.18.06 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega 12.18.06.01 kolmerattalised standardsed jalgrattad pedaalidega 12.18.06.02 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega 12.22.03.01 12.22.09.01 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I 12.22.03.02 12.22.09.02 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II 12.22.03.03 12.22.09.03 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III 12.22.03.04 12.22.09.04 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV 12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid 12.23.03 invarollerid 12.23.06 elektrilised ratastoolid 12.23.06.01 aktiivsusgrupp I 12.23.06.02 aktiivsusgrupp II 12.23.06.03 aktiivsusgrupp III 12.24 ratastoolide varuosad 12.24.21 ratastoolide rehvid ja rattad 12.24.24 akud ja akulaadijad 12.24.30 ratastoolirihmad 12.24.00 muud ratastooli varuosad 12.27.07 kärud 12.27.07.01 toaraam 12.27.07.02 õueraam 12.31.03.01 libistamislauad 12.39.03 valged kepid 18.09.21 eriistmed 18.09.21.01 eriistmed - kategooria I 18.09.21.02 eriistmed - kategooria II 18.09.21.03 eriistmed (individuaalne) - kategooria III 18.10.03 seljatoed 18.10.06 ratastoolipadjad 22.03.06.01 prilliklaasid Dsph , cyl 22.03.06.02 prillidesse monteeritud optilised süsteemid 22.03.09 suurendusklaasid 22.03.18 suurendavad videosüsteemid, sh kaasaskantavad 22.06.06 kommunikatsioonivõimendid 22.12.12 punktkirjavarustus 22.12.15 punktkirja kirjutusmasinad 22.15.06 kalkulaatorid 22.18.03 helisalvestus- ja heliesitusseadmed 22.18.03.01 daisypleierid 22.18.03.02 hääljuhendavad diktofonid 22.18.24 raadiosagedusega ülekandesüsteemid 22.24.21 helistamistarvikud 22.27.03 visuaalse signaaliga seadmed 22.27.06 akustilise signaaliga seadmed 22.27.09 mehhaanilise signaaliga seadmed 22.27.12 kellad ja ajanäitajad 22.30.15 raamatutoed ja -hoidjad 22.39.04 arvuti ekraanisuurendustarkvara 22.39.05 punktkirjakuvarid 22.39.07 tekstituvastustarkvara 22.39.00 tarkvara uuendus 24.21.03 haaramistangid 27.06 mõõteriistad Tabel 2. Tagatavad asutuses teenuse sees: ISO kood Abivahendi nimetus 04.33.06 madratsid lamatiste vältimiseks 09.03.39 söögipõll 09.12.03 tualetitoolid 09.12.03.01 tualetitoolid 09.12.03.02 poti- ja dušitoolid 09.12.15 potikõrgendused 09.12.33 siibrid 09.30.00 imavad aluslinad, sh pestavad aluslinad 09.33.03 vanni- ja dušitoolid 09.33.12 vanni-, duši- ja mähkimislauad 12.31.03 libistamislauad ja -matid 12.31.03.02 libilinad 12.31.09 teisaldatavad käsipuud tõusmiseks 12.31.15 tõsterihmad ja -rakmed 12.36.03 lingtõstukid 12.36.21 lingtõstuki kehatoed 18.03.15 voodilauad 18.06.06 lugemis- ja töövalgustid 18.12.10 elektrilise reguleerimisega voodid 18.18 Toetusabivahendid: 18.18.06 tugikäepidemed 18.18.11 hingedega tugipuud ja käetoed 18.30.15 kaasaskantav kaldtee 22.27.21 keskkonnahäiresüsteemid 24.27.06 mittelibisevad alused EELNÖU Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus § l. Sotsiaalhoolekande seaduses tehaksejärgmised muudatused: l)paragrahvi 47 löige 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: "(3)Tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust, väljä arvatud individuaalse ?5 abivahendi korral, ei ole vangistuses voi eelvangistuses viibival isikul."; 2) paragrahvi 47 täiendatakse löigetega 3-3 järgmises sönastuses: "(31)Väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel uldhooldusteenusel voi ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust abivahendi eest, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. (32) Riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust lisaks käesoleva paragrahvi löikes 3' nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas. (3 )Käesoleva paragrahvi löike 31 tähenduses on hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega otseselt seotud abivahend, mis 1) mis hölbustab eelköige hooldaja tööd, mitte inimese individuaalset hakkamasaamist; 2) mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse voi sellele ligipääsetavuse tagamisega; 3) mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hugieenitoimingute tegemise tagamiseks, väljä arvatud uhekordseks kasutamiseks möeldud abivahend; 4) mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutuja tervist toetava teenuse osutamiseks, ning abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ettenähtud toodet voi vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele; 5) mis on hoone voi mööbli killge kinnitatavja holbustab hoones liikumist. (3 ) Käesoleva paragrahvi löikes 33 nimetatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega ning mille eest tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust ei ole väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel uldhooldusteenusel voi ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega."; 3) paragrahvi 48 löiget 3 täiendatakse punktiga 91 järgmises sönastuses: "9') marge, kas tegemist on abivahendiga, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega;". Riigikogu Kantselei Kuupaev'^t^-^ v,,/ /^7//s-^^ l §2.Käesolev seadusjöustub 2019. aasta l.jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab sotsiaalkomisjon 04.06.2018. Helmen Kutt Sotsiaalkomisjoni esimees 2 Seletuskiri sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvöte Praegu kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) kohaselt kompenseeritakse hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osalus ainult individuaalsete abivahendite (näiteks protees, ortoos) puhui, kuid mitteindividuaalsete abivahendite (näiteks ratastool, mähkmed) puhui mitte. 2017. aasta oktoobris pöördus öiguskantsler Riigikogu poole ettepanekuga viia SHS § 47 löige 3 pöhiseadusega kooskölla. Öiguskantsleri hinnangul ei ole pöhiseadusega kooskölas see osa sotsiaalhoolekande seaduse § 47 löikest 3, mis ei voimalaa hoolekandeasutuses viibival isikul riigi toel hankida vajalikke abivahendeid, seades ta kodus elävä abivajajaga vörreldes halvemasse olukorda. Sotsiaalkomisjon arutas öiguskantsleri ettepanekut oma istungil 26.10.2017. Komisjon nöustus öiguskantsleri ettepanekuga ning jätkas arutelu 06.11.2017. Riigikogu täiskogu toetas öiguskantsleri ettepanekut 14.11.2017 ja Riigikogu esimees tegi sotsiaalkomisjonile ulesandeks algatada eelnöu SHS § 47 löike 3 pöhiseadusega kooskölla viimiseks. Sotsiaalkomisjon arutas eelnöu algatamist mitmel istungil koos Sotsiaalministeeriumi, öiguskantslerijahoolekandeasutuste esindajategaja otsustas 31.05.2018 algatada sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnöu. 1.2.Eelnöu ettevalmistaja Eelnöu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (ko- misjoni esimees Helmen Kutt helmen.kytt(%riigikogu.ee) koostöös Sotsiaalministeeriumiga. 1.3. Märkused Eelnöuga muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (RT I, 03.04.2018, 20). Eelnöu seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnöu eesmärgiks on tagada abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osaluse kompenseerimine hoolekandeasutuses viibivale inimesele vördselt kodus elävä inimesega. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Eelnöu koosneb kahest paragrahvist - esimene sätestab SHS muudatused ja teine seaduse jöustumise. Eelnou §-ga l muudetakse SHS sätteid. 1 Eelnou § l punkiga l muudetakse SHS § 47 löiget 3. Muudatusejöustumisejärgselt ei kehti enam erisus, mille kohaselt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel öigust mitteindividuaalsete abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osaluse kompenseerimisele. Vastav erisus jäetakse alles isikute puhui, kes viibivad vangistuses voi eelvangistuses, kuna tegu on riigieelarvest rahastatava teenusega. Eelnöu § l punkiga 2 täiendatakse § 47 uute löigetega 31-34. Löikega 3 tagatakse muudatuse jöustumise järgselt väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel uldhooldusteenusel voi ööpäevaringsel erihooldusteenusel (edaspidi ööpäevaringne uldhooldusteenus voi ööpäevaringne erihooldusteemis) viibivatele inimestele laiendatud ulatuses abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osaluse katmine. Oigus tasu maksmise kohustuse ulevötmisele ei laiene abivahenditele, mis on loomuomased asutusepöhisele hooldusteenusele voi on otseselt seotud hoolekandeasutuse hoonega. Löikega 32 sätestatakse erisus, mille kohaselt ei ole riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivatel isikutel tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust lisaks § 47 löikes 3l nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas. Löikega 33 täpsustatakse, millised on abivahendid, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. Sellest tulenevalt ei laiene öigus riigi osaluse kompenseerimisele abivahenditele, mis vastaksidjärgmistele pöhimötetele: Abivahendid, mis hölbustavad eelköige hooldaja tööd, mitte inimese iseseisvat toimetulekut. Sellisteks toodeteks on näiteks libistamislauadja-matid, libilinad, tösterihmadja-rakmed, lingtöstukid, lingtöstuki kehatoed. Töstukite, libilinade jms hooldatava liigutamist abistatavate toodete kasutamine on otseselt seotud hooldaja fuusilise tervise hoidmisegaja töhusate hooldajat ning hooldatavat säästvate hooldustoimingute elluviimisega. Näiteks pole möeldav olukord, kus hooldaja peab ilma abistatavate vahenditeta aitama ratastooli, viima pesema voi söötma inimest, kes iseseisvalt pole vöimeline end pöörama, töusma istuma jne. Ka erinevaid ergonoomilisi vötteid kasutades on hooldamine fuusiliselt raske töö ning möjutab hooldaja tervist. Seega on teenuseosutaja kohustuseks tagada oma töötajatele nende tööks vajalikud tervist kaitsvad vahendid, ilma milleta pole inimväärne hooldustoimingute läbiviimine vöimalik. Vahendid, mis vöimaldavad osutada asutusepöhist hooldusteenust voi lihtsustavad selle osutamist on teenuseosutaja korraldadaja tagada. Abivahend, mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse voi sellele ligipääsetavuse tagamisega. Turvalisusega seotud toodeteks on näiteks mittelibisevad alused, keskkonnahäiresusteemid. Hoolekandeasutused peavad olema ligipääsetavad liikumispiirangutega inimestele. Ligipääsetavuse nöuetega arvestamine hoolekande asutuse loomisel on toodud väljä ka ehitusseadustikus. Nimelt tuleb ehitusseadustiku § 11 löige 2 punkt 8 kohaselt rajatavate ehitiste puhui arvestada asjakohasel juhul puuetega inimeste erivajadustega. Kuna tegu on hoolekandeasutusega, siis puuetega inimeste erivajadustega arvestamine on kindlasti asjakohane. Ehitusseadustiku § 7 sätestab, et ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Seega, kuigi hetkel ei kehti konkreetsete ligipääsetavuse nöuetega määrust, siis vastavalt ehitusseadustiku § 7 tuleb 2 rakendada head tava, mis praegusel juhul on eelnevalt kehtinud regulatsioon, kuna uut regulatsiooni ei ole kehtestatud. Sama eesmärk on ka SHS-is reguleeritud väljaspool isiku kodu osutatav uldhooldusteenuse kirjelduses. Kui teenuseosutaja ei ole selle vajadusega arvestanud, siis tul eb teenuseosutajal leida alternatiivsed vöimalused olukorra lahendamiseks. Ligipääsetavusega seotud tooteks on näiteks kaasaskantav kaldtee. Abivahend, mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hugieenitoimingute tegemise tagamiseks, väljä arvatud uhekordseks kasutamiseks möeldud abivahend. Hugieenitoimingute tegemise tagamiseks abivahendid on näiteks tualetitool, poti- ja dusitool, potikörgendus, vanni- ja dusitool, vanni, dusi- ja mähkimislauad, siibrid. Asutusepöhist hooldusteenust osutades tuleb teenuseosutajal arvestada, et teenuse saajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes vajavad korvalabi hugieenitoimingutes. Selleks peab hoolekandeasutuse keskkond ja vahendid seda toetama. Seega on elementaarne, et hoolekandeasutus on varustatud hugieenitoimingute tegemiseks vaj alike vahenditega. Samas ei pea hoolekandeasutus tagama uhekordseks kasutamiseks moeldud abivahendeid, sest nende vajadus lähtub konkreetselt individuaalsusest ning neid ei ole vöimalik kasutada rohkemal kui iihel inimesel. Need on eelköige tooted, mille osas on vöimalik teenuseosutajal konkreetselt arvestada hooldusteenusele hinnalisa, mis kohtleks hooldekodus olevat inimest ebavördselt kodus elävä inimesega. Uhekordseks kasutamiseks möeldud abivahendid on näiteks uriini absorbeerivad abivahendid ehk mähkmed, kehä pesemise voi kuurimise vahendid, naha kaitse ja puhastamise vahendid. Abivahend, mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määmses ohutu ja tervist toetava teenuse osutamiseks voi abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ette nähtud toodet voi vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele. Need on abivahendid tagamaks, et teenuse osutamine oleks ohutu ja turvaline ning on selleks eraldi nouetena ettenahtud teenuse osutamiseks vaj alike vahenditena ehk teenuseosutajal peavad need vahendid olema olemas juba teenuse osutamist alustades. Nende vahendite kulu peab sisalduma baasteenuse hinnas ega olema täiendavalt inimeselt juurde kusitav. Samuti tuleb asutusepöhist hooldusteenust osutades teenuseosutajal arvestada, et teenuse saajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes oma tervislikust seisukorrast vajavad toetavamat keskkonda. Seega peavad rahvaterviseseaduse alusel kehtestatavates eraldi nöuetes ettenähtud tooted selle printsiibiga arvestama. Juhul kui nouetega ettenähtud tooteks on vaja kasutada abivahendit, kuna see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele, siis tuleb abivahend tagada teenuseosutajal kui teenuseosutamiseks vajaliku toote tagamisena. Sellisteks toodeteks on näiteks voodilaud, valgusti, elektriline voodi, madratsid lamatiste vältimiseks, imavad aluslinad, sh pestävää aluslinad. Nöuded hooldusteenuse sisule ja eesmärgile tulenevad SHS-ist (§-d 20, 100, 102, 103) ja hooldusteenuse tervisekaitsenöuded tulenevad rahvatervise seadusest ning selle alusel kehtestatud määrustest (sotsiaalministri 3.04.2002. a määrus nr 58 ,,Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenöuded"ja sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. amäärus nr 75 ,,Tervisekaitsenöuded erihoolekandeteenustele ja eraldusmumile"). Abivahendi, mis on hoone voi mööbli killge kinnitatavadja holbustavad asutuses liikumist. Sellised abivahendid on uldjuhul hoone loomulikud osad, kuna kinnitatud hoone kulge. Nende puhui ei ole möeldav, et neid hakataks inimestele tagama lähtuvalt individuaalsest vajadusest ja oleksid otseselt seotud uhe konkreetse inimesega. Hoone voi mööbli kulge 3 kinnitatavateks abivahenditeks, mis hölbustavad asutuses liikumist, on näiteks tugikäepidemed ja tugipuud, hingedega tugipuud, tugikäepidemed, teisaldatavad käsipuud töusmiseks. Eelkirjeldatud pöhimötted, millised abivahendid on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kirjeldatakse omakorda ka rahvatervise seaduse alusel antavates hoolekandeasutuste tervisekaitsenöuete määmstes. Pöhimötetega koos tuuakse väljä ka näitlikustav nimekiri toodetest, mis abivahendid konkreetse pöhimötte alla lähevad. See saab olema Sotsiaalkindlustusametile aluseks hoolekandeasutusele tegevusluba väljastamisel. Rahvatervise seaduse jöustumine koos uuendatud rakendusaktidega on planeeritud 2019. aasta alguseks ning tegevusloa nöude rakendumine 2020. aastaks. Löikega 3 nähakse ette valdkonna eest vastutavale ministrile volituse andmine eelkirjeldatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kehtestamiseks määrusega. See tagab paindlikkuse loetelu jaotust muuta näiteks olukordades, kus abivahendite uldisesse loetelusse lisandub uusi tooteid voi arvatakse tooteid väljä lähtuvalt SHS § 49 sätestatust. Uhtlasi puudutab ettepanek hoolekandeasutuse määratluse täpsustust seoses abivahendite kompenseerimisega. Seni kehtivas SHS-is käsitletakse § 47 löikes 3 laiatähenduslikult hoolekandeasutuse möistet. Samas on praktikas abivahendite eest tasu maksmise kohustuse ulevötmisel möistetud hoolekandeasutusena ööpäevaringset uldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ning asenduskoduteenust osutavat asutust. Uue regulatsiooni kohaselt oleks erisus, millistel juhtudel abivahendi ostmisel voi uurimisel riigi osaluse kompenseerimine hoolekandeasutuses viibivale isikule ei laiene, suunatud ööpäevaringsel uldhooldusteenusel voi ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivale isikule. Vörreldes varasemaga ei kehtiks erisus enam asenduskoduteenusel viibiva isiku puhui. Erisuse pöhjus tuleneb teenuste eesmärgist. Uldhooldusteenuse ja erihooldusteenuse eesmärk on osutada inimesele hooldusteenust ehk tagada turvaline keskkond ja toimetulek, siis on loomuomane, et asutus vastab teatavale valmisolekule. Asenduskodu eesmärk on eelköige tagada vanemliku hoolitsuseta lastele asenduseluase ehk kodu, mitte vastata laste erivajadusest tulenevale hooldus- voi erivajadusele. Eelnöu § l punktiga 3 täiendatakse abivahendite loetellu kantavate andmete loetelu. Vastavalt eelpool kirjeldatud pöhimötetele tehakse sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määmses nr 74 »Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ulevötmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed" kehtestatud abivahendite loetelus umberjaotamine toodeteks, mis on täiendavalt ööpäevaringset uldhooldusteenust voi ööpäevaringset erihooldusteenust osutavas hoolekandeasutuses riigi poolt inimesele tagatavad ja toodeteks, millele öigus ei laiene hoolekandeasutuses viibides. Sellest tulenevalt täiendatakse eelnimetatud abivahendite loetelu liigendusega, kas tegemist on otseselt hooldusteenuse osutamiseks voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega seotud abivahendiga. Liigendus väljendub tabelisse eraldiseisva tulba lisamisena. Eelnöu §-ga 2 sätestatakse käesoleva muudatuste jöustumise aeg. Muudatused jöustuvad 2019. aasta l. jaanuarist. Rakendamine varasemal ajal, näiteks l. juuli 2018, tekitaks käesoleva aasta eelarvesse ca 750 000 euro suuruses puudujäägi. 2018. aasta eelarvesse ei ole planeeritud muudatuse rakendamiseks vaj alike kulude katet. Vöttes arvesse, et kogu abivahendite teenuse peale kuu keskmine muugi ja uuri kompenseerimise kulu on 720 000 eurot, siis 750 000 eurose puudujäägi 4 puhui tähendab see, et abivahendite kompenseerimine on peatatud köikidele öigustatud isikutele ja köikide loetelus toodud abivahendite puhui vähemalt aasta viimaseks kuuks. Alternatiivina oleksid suletud eelarveliselt samaväärses summas laiendatud ring ISO-koode (nt mähkmed) alates l. juulist. Sellest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumi ettepanek mitte rakendada käesolevat muudatust enne 2019. aasta l. jaanuari. 2019. aasta riigieelarve läbirääkimiste tulemusel on praeguseks muudatuse rakendamiseks vajalikud vahendid leitud. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöul ei ole puutumust Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Muudatusega kaasnevad olulised möjud abivahendite eelarvele. Eelarve möjudjärgneva neljä aasta kohta on toodud väljä tabelis 1. Tabel l: Eelarve möju Aasta 2019 2020 2021 2022 Eelarve möju l 494 468 l 586 176 l 679 392 1779410 (€) Eelarve möjude prognoosimisel on aluseks vöetiidjärgnevaid asjaolusidja andmeid: Oldhooldusteenusel viibivate isikute arv: 7597 inimest, kellest 1014 on tööealised; Erihoolekandeteenusel viibivate isikute arv: 2937 inimest, kellest 2700 on ööpäevaringsel teenuselja 237 kogukonnas elamise teenusel. Asenduskodu teenusel viibivate laste arv: 1052 last. Keskmist kulu abivahendi teenuse kohta aastas sihtgruppide pöhiselt SKA abivahendite teenuse 2017. aasta statistika pöhiselt: o vanaduspensioniealiste puhui 154€ inimese kohta; o tööealiste puhui 365€ inimese kohta; o laste puhui 443€ lapse kohta. Sotsiaalkindlustusamet viis 2017. aasta detsembris läbi kilsitluse saamaks selgust kui suurt osakaalu teenusel olevatest inimestest käesolev muudatus puudutaks. Kusitluse tulemuste pinnalt tuletati möju teenuste pöhiselt: o uldhooldusteenusel viibivate inimeste puhui arvestatakse, et hinnanguliselt ca 86% teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit; o erihoolekandeteenusel viibivate inimeste puhui arvestatakse, et hinnanguliselt ca 44% teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit; o asenduskodu teenusel viibivate noorte puhui arvestatakse, et hinnanguliselt ca 20% teenusel viibivatest noortest vajavad laiendatud ringis abivahendit. 2014 - 2017. aasta jooksul uldhooldusteenusele keskmiselt lisandunud inimeste arvu muutust. Asenduskoduteenusel viibivate laste arvu muutust 2014 - 2017. aastajooksul. 5 Prognoositav erihoolekande teenuse ööpäevaringsete teenusekohtade arvu muutust 2014 - 2017. aastajooksul. Abivahendite kasutajatest puuetega inimeste osakaalu sihtgruppide löikes: vanaduspensioniealistel 48%, tööealistel 15%, lastel 57%. Viimase 10a keskmist inflatsiooni. Eelarve välistest möjudest, sh sotsiaalsetest möjudest saab käesoleva muudatuse osas tuua väljä järgneva: • Abivahendit vajavat inimest koheldakse vördselt söltumata, kas ta elab kodus voi hoolekandeasutuses. Paraneb hoolekandeasutuses viibivate inimeste elu- ja hooldusteenuse kvaliteet. Seni on mitteindividuaalseid abivahendeid ostnud hoolekandeasutuses viibivad inimesed ise voi on hooldekodu need taganud. Tihti ei ole inimesel olnud rahalist voimalust tagada kaasaegseid ja kvaliteetseid abivahendeid ning hoolekandeasutused on kas välisabi korras saanud abivahendid voi soetanud kasutatud tooted, mis ei ole pruukinud olla parimas töökorras ega vastata inimese individuaalsetele vajadustele. Eelnevast tulenevalt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel sageli olnud juurdepääsu kvaliteetsetele ja neid köige paremini toetavatele abivahenditele. Käeoleva muudatusega on vöimalik tagada ka hoolekandeasutuses viibivatele inimestele sama kvaliteetsed ja vajadustele vastavad abivahendid kui tänä kodus elavatele inimestele. 7. Rakendusaktid Seaduse vastuvötmisel tuleb muuta sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrust nr 74 ,,Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ulevötmise otsustamise ja erandite tegemise tingimusedja kord ning abivahendi kaardi andmed". 8. Seaduse jöustumine Seadusjöustub l. jaanuaril 2019. 9. Eelnöu kooskölastamine, huviruhmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnöu väljatöötamisel on konsulteeritud Sotsiaalministeeriumiga, Oiguskantsleri Kantseleiga, Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, Sotsiaalkindlustusametiga, uldhooldusteenust osutavate hoolekandeasutuste esindajatega. Esitab sotsiaalkomisjon 04.06.2018 Helmen Kutt Sotsiaalkomisjoni esimees 6 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskirja juurde Lisa Abivahendite loetelus tehtävää umberjaotused Tabel l. Tagatavad riigi poolt SO kood Abivahendi nimetus 04.33.03 istmepadjad ja muud tooted lamatiste vältimiseks 04.33.03.01 I istmepadjad lamatiste valtimiseks 04.33.03.02 muud tooted lamatiste vältimiseks 04.48.03 treening- ja ergomeeterjalgrattad 04.48.08 seisuraamidja -toed 09.03.12 sörmikud ja labakindad 09.09.03 sukajalgatömbaja 09.09.03 sukajalgatömbaja 09.12.27 tualettpaberitangid 09.21 naha kaitse ja puhastamise vahendid 09.21.06 nahapesemisvahendid 09.21.09 desinfektandid 09.21.18 nahakaitsevahendid 09.24.03 pusikateetrid 09.24.03.01 100% silikoonkateeter 09.24.03.02 I silikoonelastomeer kattega kateeter 09.24.06 uhekordsed pöiekateetrid 09.24.06.01 PVC kateeter 09.24.06.02 hildrofiilne kateeter 09.24.09 peenise katted 09.27.05 alt lahtised uriinikotid 09.27.05.01 kehal kantav uriinikott 09.27.05.02 kehal mitte kantav uriinikott 09.27.13 Uriinikogujate riputus- ja kinnitusvahendid 09.30 uriini absorbeerivad abivahendid 09.30.12 lasteja täiskasvanute uhekordsed sidemedja 09.30.18 mähkmed 09.30.21 09.30.39 uriini absorbeerivate kehalkantavate abivahendite kinnitusvahendid 09.33.30 kehä pesemise voi kuurimise vahendid 09.33.30.01 niisutatud salvrätid 09.33.30.02 Ipesukinnas 09.33.30.03 vannimuts 12.03 Uhe käega käsitsetavad käimisabivahendid 12.03.03 <:äimiskepid 12.03.06 •cuunarkargud 12.03.12 <aenlakargud 12.03.16 harkkepid 12.06 Käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks 12.06.03 käimisraamid 12.06.06 rulaatorid 12.06.09 käimistoolid 12.06.12 käimislauad 12.12.04 auto kohandused mootori käsitsemiseks 12.12.05 auto kohandused käsipiduri käsitsemiseks 12.12.07 auto kohandused roolisusteemi käsitsemiseks 12.12.09 mootorsöidukite turvavöödja -rakmed 12.12.12 erikonstruktsiooniga autoistmedja -padjad 12.12.18 abivahendid ratastoolis istuva inimese söidukisse voi sealt väljä töstmiseks 12.12.00 liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud söiduauto 12.18.06 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega 12.18.06.01 kolmerattalised standardsed jalgrattad pedaalidega 12.18.06.02 I kolmerattalised jalgrattad pedaalidega 12.22.03.01 kahekäeratastoolid - aktiivsusgmpp I 12.22.09.01 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I 12.22.03.02 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II 12.22.09.02 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II 12.22.03.03 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III 12.22.09.03 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III 12.22.03.04 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV 12.22.09.04 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV 12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid 12.23.03 invarollerid 12.23.06 elektrilised ratastoolid 12.23.06.01 I aktiivsusgrupp I 12.23.06.02 I aktiivsusgrupp II 12.23.06.03 I aktiivsusgrupp III 12.24 ratastoolide vamosad 12.24.21 ratastoolide rehvidja rattad 12.24.24 akudja akulaadijad 12.24.30 ratastoolirihmad 12.24.00 muud ratastooli vamosad 12.27.07 kärud 12.27.07.01 toaraam 12.27.07.02 öueraam 12.31.03.01 libistamislauad 12.39.03 valged kepid 18.09.21 eriistmed 18.09.21.01 I eriistmed - kategooria I 18.09.21.02 I eriistmed - kategooria II 18.09.21.03 I eriistmed (individuaalne) - kategooria III 18.10.03 seljatoed 18.10.06 ratastoolipadjad 22.03.06.01 I prilliklaasid Dsph, cyl 22.03.06.02 prillidesse monteeritud optilised susteemid 22.03.09 suurendusklaasid 22.03.18 suurendavad video susteemid, sh kaasaskantavad 22.06.06 kommunikatsioonivöimendid 22.12.12 punktkirj avarustus 22.12.15 punktkirja kirjutusmasinad 22.15.06 kalkulaatorid 22.18.03 helisalvestus- ja heliesitusseadmed 22.18.03.01 I daisypleierid 22.18.03.02 l hääljuhendavad diktofonid 22.18.24 raadiosagedusegaulekandesusteemid 22.24.21 helistamistarvikud 22.27.03 visuaalse signaaliga seadmed 22.27.06 akustilise signaaliga seadmed 22.27.09 mehhaanilise signaaliga seadmed 22.27.12 kelladja ajanäitajad 22.30.15 raamatutoedja -hoidjad 22.39.04 arvuti ekraanisuurendustarkvara 22.39.05 punktkirj akuvarid 22.39.07 tekstituvastustarkvara 22.39.00 tarkvara uuendus 24.21.03 haaramistangid 27.06 mööteriistad Tabel 2. Tagatavad asutuses teenuse sees: ISO kood Abivahendi nimetus 04.33.06 madratsid lamatiste vältimiseks 09.03.39 söögipöll 09.12.03 tualetitoolid 09.12.03.01 tualetitoolid 09.12.03.02 Ipoti-jadusitoolid 09.12.15 potikörgendused 09.12.33 siibrid 09.30.00 imavad aluslinad, sh pestävää aluslinad 09.33.03 l vanni-ja dusitoolid 09.33.12 vanni-, dusi- ja mähkimislauad 12.31.03 libistamislauad ja -matid 12.31.03.02 libilinad 12.31.09 teisaldatavad käsipuud töusmiseks 12.31.15 tösterihmadja -rakmed 12.36.03 lingtöstukid 12.36.21 lingtöstuki kehatoed 18.03.15 voodilauad 18.06.06 lugemis- ja töövalgustid 18.12.10 elektrilise reguleerimisega voodid 18.18 Toetusabivahendid: 18.18.06 tugikäepidemed 18.18.11 hingedega tugipuud ja käetoed 18.30.15 kaasaskantav kaldtee 22.27.21 keskkonnahäiresusteemid 24.27.06 mittelibisevad alused Vabariigi Valitsus 5.06.2018 nr 1-1/13-649/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 4. juunil algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Lisad: 1) eelnõu kahel lehel (pdf ja docx failid) 2) seletuskiri kuuel lehel (pdf ja docx failid) 3) seletuskirja lisa neljal lehel (pdf ja docx failid) Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 05.06.2018 / 1-1/13-649/1; Riigikantselei / 05.06.2018 / 2-5/18-01199 Resolutsiooni teema: Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun eelnõu ning Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 28.06.2018 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja esitada seisukoht. Tähtaeg: 21.06.2018 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 5.7.2018 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0584. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 06.06.2018 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 EELNÕU Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus § 1. Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust, välja arvatud individuaalse abivahendi korral, ei ole vangistuses või eelvangistuses viibival isikul.”; 2) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses: ”(31) Väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust abivahendi eest, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. (32) Riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas. (33) Käesoleva paragrahvi lõike 31 tähenduses on hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega otseselt seotud abivahend, mis 1) mis hõlbustab eelkõige hooldaja tööd, mitte inimese individuaalset hakkamasaamist; 2) mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse või sellele ligipääsetavuse tagamisega; 3) mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahend; 4) mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutu ja tervist toetava teenuse osutamiseks, ning abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ettenähtud toodet või vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele; 5) mis on hoone või mööbli külge kinnitatav ja hõlbustab hoones liikumist. (34) Käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega ning mille eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust ei ole väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 3) paragrahvi 48 lõiget 3 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses: ”91) märge, kas tegemist on abivahendiga, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega;”. 1 § 2. Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab sotsiaalkomisjon 04.06.2018. Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees 2 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Abivahendite loetelus tehtavad ümberjaotused Tabel 1. Tagatavad riigi poolt ISO kood Abivahendi nimetus 04.33.03 istmepadjad ja muud tooted lamatiste vältimiseks 04.33.03.01 istmepadjad lamatiste vältimiseks 04.33.03.02 muud tooted lamatiste vältimiseks 04.48.03 treening- ja ergomeeterjalgrattad 04.48.08 seisuraamid ja -toed 09.03.12 sõrmikud ja labakindad 09.09.03 sukajalgatõmbaja 09.09.03 sukajalgatõmbaja 09.12.27 tualettpaberitangid 09.21 naha kaitse ja puhastamise vahendid 09.21.06 nahapesemisvahendid 09.21.09 desinfektandid 09.21.18 nahakaitsevahendid 09.24.03 püsikateetrid 09.24.03.01 100% silikoonkateeter 09.24.03.02 silikoonelastomeer kattega kateeter 09.24.06 ühekordsed põiekateetrid 09.24.06.01 PVC kateeter 09.24.06.02 hüdrofiilne kateeter 09.24.09 peenise katted 09.27.05 alt lahtised uriinikotid 09.27.05.01 kehal kantav uriinikott 09.27.05.02 kehal mitte kantav uriinikott 09.27.13 Uriinikogujate riputus- ja kinnitusvahendid 09.30 uriini absorbeerivad abivahendid 09.30.12 laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja 09.30.18 mähkmed 09.30.21 09.30.39 uriini absorbeerivate kehalkantavate abivahendite kinnitusvahendid 09.33.30 keha pesemise või küürimise vahendid 09.33.30.01 niisutatud salvrätid 09.33.30.02 pesukinnas 09.33.30.03 vannimüts 12.03 Ühe käega käsitsetavad käimisabivahendid 12.03.03 käimiskepid 12.03.06 küünarkargud 12.03.12 kaenlakargud 12.03.16 harkkepid 12.06 Käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks 12.06.03 käimisraamid 12.06.06 rulaatorid 12.06.09 käimistoolid 12.06.12 käimislauad 12.12.04 auto kohandused mootori käsitsemiseks 12.12.05 auto kohandused käsipiduri käsitsemiseks 12.12.07 auto kohandused roolisüsteemi käsitsemiseks 12.12.09 mootorsõidukite turvavööd ja -rakmed 12.12.12 erikonstruktsiooniga autoistmed ja -padjad 12.12.18 abivahendid ratastoolis istuva inimese sõidukisse või sealt välja tõstmiseks 12.12.00 liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto 12.18.06 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega 12.18.06.01 kolmerattalised standardsed jalgrattad pedaalidega 12.18.06.02 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega 12.22.03.01 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I 12.22.09.01 ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I 12.22.03.02 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II 12.22.09.02 ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II 12.22.03.03 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III 12.22.09.03 ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III 12.22.03.04 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV 12.22.09.04 ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV 12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid 12.23.03 invarollerid 12.23.06 elektrilised ratastoolid 12.23.06.01 aktiivsusgrupp I 12.23.06.02 aktiivsusgrupp II 12.23.06.03 aktiivsusgrupp III 12.24 ratastoolide varuosad 12.24.21 ratastoolide rehvid ja rattad 12.24.24 akud ja akulaadijad 12.24.30 ratastoolirihmad 12.24.00 muud ratastooli varuosad 12.27.07 kärud 12.27.07.01 toaraam 12.27.07.02 õueraam 12.31.03.01 libistamislauad 12.39.03 valged kepid 18.09.21 eriistmed 18.09.21.01 eriistmed - kategooria I 18.09.21.02 eriistmed - kategooria II 18.09.21.03 eriistmed (individuaalne) - kategooria III 18.10.03 seljatoed 18.10.06 ratastoolipadjad 22.03.06.01 prilliklaasid Dsph, cyl 22.03.06.02 prillidesse monteeritud optilised süsteemid 22.03.09 suurendusklaasid 22.03.18 suurendavad videosüsteemid, sh kaasaskantavad 22.06.06 kommunikatsioonivõimendid 22.12.12 punktkirjavarustus 22.12.15 punktkirja kirjutusmasinad 22.15.06 kalkulaatorid 22.18.03 helisalvestus- ja heliesitusseadmed 22.18.03.01 daisypleierid 22.18.03.02 hääljuhendavad diktofonid 22.18.24 raadiosagedusega ülekandesüsteemid 22.24.21 helistamistarvikud 22.27.03 visuaalse signaaliga seadmed 22.27.06 akustilise signaaliga seadmed 22.27.09 mehhaanilise signaaliga seadmed 22.27.12 kellad ja ajanäitajad 22.30.15 raamatutoed ja -hoidjad 22.39.04 arvuti ekraanisuurendustarkvara 22.39.05 punktkirjakuvarid 22.39.07 tekstituvastustarkvara 22.39.00 tarkvara uuendus 24.21.03 haaramistangid 27.06 mõõteriistad Tabel 2. Tagatavad asutuses teenuse sees: ISO kood Abivahendi nimetus 04.33.06 madratsid lamatiste vältimiseks 09.03.39 söögipõll 09.12.03 tualetitoolid 09.12.03.01 tualetitoolid 09.12.03.02 poti- ja dušitoolid 09.12.15 potikõrgendused 09.12.33 siibrid 09.30.00 imavad aluslinad, sh pestavad aluslinad 09.33.03 vanni- ja dušitoolid 09.33.12 vanni-, duši- ja mähkimislauad 12.31.03 libistamislauad ja -matid 12.31.03.02 libilinad 12.31.09 teisaldatavad käsipuud tõusmiseks 12.31.15 tõsterihmad ja -rakmed 12.36.03 lingtõstukid 12.36.21 lingtõstuki kehatoed 18.03.15 voodilauad 18.06.06 lugemis- ja töövalgustid 18.12.10 elektrilise reguleerimisega voodid 18.18 Toetusabivahendid: 18.18.06 tugikäepidemed 18.18.11 hingedega tugipuud ja käetoed 18.30.15 kaasaskantav kaldtee 22.27.21 keskkonnahäiresüsteemid 24.27.06 mittelibisevad alused Seletuskiri sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Praegu kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) kohaselt kompenseeritakse hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osalus ainult individuaalsete abivahendite (näiteks protees, ortoos) puhul, kuid mitteindividuaalsete abivahendite (näiteks ratastool, mähkmed) puhul mitte. 2017. aasta oktoobris pöördus õiguskantsler Riigikogu poole ettepanekuga viia SHS § 47 lõige 3 põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsleri hinnangul ei ole põhiseadusega kooskõlas see osa sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõikest 3, mis ei võimalda hoolekandeasutuses viibival isikul riigi toel hankida vajalikke abivahendeid, seades ta kodus elava abivajajaga võrreldes halvemasse olukorda. Sotsiaalkomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut oma istungil 26.10.2017. Komisjon nõustus õiguskantsleri ettepanekuga ning jätkas arutelu 06.11.2017. Riigikogu täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut 14.11.2017 ja Riigikogu esimees tegi sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu SHS § 47 lõike 3 põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu algatamist mitmel istungil koos Sotsiaalministeeriumi, õiguskantsleri ja hoolekandeasutuste esindajatega ja otsustas 31.05.2018 algatada sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (komisjoni esimees Helmen Kütt [email protected]) koostöös Sotsiaalministeeriumiga. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (RT I, 03.04.2018, 20). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on tagada abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimine hoolekandeasutuses viibivale inimesele võrdselt kodus elava inimesega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist – esimene sätestab SHS muudatused ja teine seaduse jõustumise. 1 Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS sätteid. Eelnõu § 1 punkiga 1 muudetakse SHS § 47 lõiget 3. Muudatuse jõustumise järgselt ei kehti enam erisus, mille kohaselt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel õigust mitteindividuaalsete abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimisele. Vastav erisus jäetakse alles isikute puhul, kes viibivad vangistuses või eelvangistuses, kuna tegu on riigieelarvest rahastatava teenusega. Eelnõu § 1 punkiga 2 täiendatakse § 47 uute lõigetega 31–34. Lõikega 31 tagatakse muudatuse jõustumise järgselt väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel (edaspidi ööpäevaringne üldhooldusteenus või ööpäevaringne erihooldusteenus) viibivatele inimestele laiendatud ulatuses abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse katmine. Õigus tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele ei laiene abivahenditele, mis on loomuomased asutusepõhisele hooldusteenusele või on otseselt seotud hoolekandeasutuse hoonega. Lõikega 32 sätestatakse erisus, mille kohaselt ei ole riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivatel isikutel tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust lisaks § 47 lõikes 31 nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas. Lõikega 33 täpsustatakse, millised on abivahendid, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. Sellest tulenevalt ei laiene õigus riigi osaluse kompenseerimisele abivahenditele, mis vastaksid järgmistele põhimõtetele: Abivahendid, mis hõlbustavad eelkõige hooldaja tööd, mitte inimese iseseisvat toimetulekut. Sellisteks toodeteks on näiteks libistamislauad ja –matid, libilinad, tõsterihmad ja –rakmed, lingtõstukid, lingtõstuki kehatoed. Tõstukite, libilinade jms hooldatava liigutamist abistatavate toodete kasutamine on otseselt seotud hooldaja füüsilise tervise hoidmisega ja tõhusate hooldajat ning hooldatavat säästvate hooldustoimingute elluviimisega. Näiteks pole mõeldav olukord, kus hooldaja peab ilma abistatavate vahenditeta aitama ratastooli, viima pesema või söötma inimest, kes iseseisvalt pole võimeline end pöörama, tõusma istuma jne. Ka erinevaid ergonoomilisi võtteid kasutades on hooldamine füüsiliselt raske töö ning mõjutab hooldaja tervist. Seega on teenuseosutaja kohustuseks tagada oma töötajatele nende tööks vajalikud tervist kaitsvad vahendid, ilma milleta pole inimväärne hooldustoimingute läbiviimine võimalik. Vahendid, mis võimaldavad osutada asutusepõhist hooldusteenust või lihtsustavad selle osutamist on teenuseosutaja korraldada ja tagada. Abivahend, mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse või sellele ligipääsetavuse tagamisega. Turvalisusega seotud toodeteks on näiteks mittelibisevad alused, keskkonnahäiresüsteemid. Hoolekandeasutused peavad olema ligipääsetavad liikumispiirangutega inimestele. Ligipääsetavuse nõuetega arvestamine hoolekande asutuse loomisel on toodud välja ka ehitusseadustikus. Nimelt tuleb ehitusseadustiku § 11 lõige 2 punkt 8 kohaselt rajatavate ehitiste puhul arvestada asjakohasel juhul puuetega inimeste erivajadustega. Kuna tegu on hoolekandeasutusega, siis puuetega inimeste erivajadustega arvestamine on kindlasti asjakohane. Ehitusseadustiku § 7 sätestab, et ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Seega, kuigi hetkel ei kehti konkreetsete ligipääsetavuse nõuetega määrust, siis vastavalt ehitusseadustiku § 7 tuleb rakendada head tava, mis praegusel juhul on eelnevalt kehtinud regulatsioon, kuna uut regulatsiooni ei ole kehtestatud. Sama eesmärk on ka SHS-is reguleeritud väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenuse kirjelduses. Kui teenuseosutaja ei ole selle vajadusega arvestanud, siis tuleb teenuseosutajal leida alternatiivsed võimalused olukorra lahendamiseks. Ligipääsetavusega seotud tooteks on näiteks kaasaskantav kaldtee. Abivahend, mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahend. Hügieenitoimingute tegemise tagamiseks abivahendid on näiteks tualetitool, poti- ja dusitool, potikõrgendus, vanni- ja dusitool, vanni, duši- ja mähkimislauad, siibrid. Asutusepõhist hooldusteenust osutades tuleb teenuseosutajal arvestada, et teenuse saajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes vajavad kõrvalabi hügieenitoimingutes. Selleks peab hoolekandeasutuse keskkond ja vahendid seda toetama. Seega on elementaarne, et hoolekandeasutus on varustatud hügieenitoimingute tegemiseks vajalike vahenditega. Samas ei pea hoolekandeasutus tagama ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahendeid, sest nende vajadus lähtub konkreetselt individuaalsusest ning neid ei ole võimalik kasutada rohkemal kui ühel inimesel. Need on eelkõige tooted, mille osas on võimalik teenuseosutajal konkreetselt arvestada hooldusteenusele hinnalisa, mis kohtleks hooldekodus olevat inimest ebavõrdselt kodus elava inimesega. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahendid on näiteks uriini absorbeerivad abivahendid ehk mähkmed, keha pesemise või küürimise vahendid, naha kaitse ja puhastamise vahendid. Abivahend, mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutu ja tervist toetava teenuse osutamiseks või abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ette nähtud toodet või vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele. Need on abivahendid tagamaks, et teenuse osutamine oleks ohutu ja turvaline ning on selleks eraldi nõuetena ettenähtud teenuse osutamiseks vajalike vahenditena ehk teenuseosutajal peavad need vahendid olema olemas juba teenuse osutamist alustades. Nende vahendite kulu peab sisalduma baasteenuse hinnas ega olema täiendavalt inimeselt juurde küsitav. Samuti tuleb asutusepõhist hooldusteenust osutades teenuseosutajal arvestada, et teenuse saajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes oma tervislikust seisukorrast vajavad toetavamat keskkonda. Seega peavad rahvaterviseseaduse alusel kehtestatavates eraldi nõuetes ettenähtud tooted selle printsiibiga arvestama. Juhul kui nõuetega ettenähtud tooteks on vaja kasutada abivahendit, kuna see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele, siis tuleb abivahend tagada teenuseosutajal kui teenuseosutamiseks vajaliku toote tagamisena. Sellisteks toodeteks on näiteks voodilaud, valgusti, elektriline voodi, madratsid lamatiste vältimiseks, imavad aluslinad, sh pestavad aluslinad. Nõuded hooldusteenuse sisule ja eesmärgile tulenevad SHS-ist (§-d 20, 100, 102, 103) ja hooldusteenuse tervisekaitsenõuded tulenevad rahvatervise seadusest ning selle alusel kehtestatud määrustest (sotsiaalministri 3.04.2002. a määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ ja sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“). 3 Abivahendi, mis on hoone või mööbli külge kinnitatavad ja hõlbustavad asutuses liikumist. Sellised abivahendid on üldjuhul hoone loomulikud osad, kuna kinnitatud hoone külge. Nende puhul ei ole mõeldav, et neid hakataks inimestele tagama lähtuvalt individuaalsest vajadusest ja oleksid otseselt seotud ühe konkreetse inimesega. Hoone või mööbli külge kinnitatavateks abivahenditeks, mis hõlbustavad asutuses liikumist, on näiteks tugikäepidemed ja tugipuud, hingedega tugipuud, tugikäepidemed, teisaldatavad käsipuud tõusmiseks. Eelkirjeldatud põhimõtted, millised abivahendid on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kirjeldatakse omakorda ka rahvatervise seaduse alusel antavates hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuete määrustes. Põhimõtetega koos tuuakse välja ka näitlikustav nimekiri toodetest, mis abivahendid konkreetse põhimõtte alla lähevad. See saab olema Sotsiaalkindlustusametile aluseks hoolekandeasutusele tegevusluba väljastamisel. Rahvatervise seaduse jõustumine koos uuendatud rakendusaktidega on planeeritud 2019. aasta alguseks ning tegevusloa nõude rakendumine 2020. aastaks. Lõikega 34 nähakse ette valdkonna eest vastutavale ministrile volituse andmine eelkirjeldatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kehtestamiseks määrusega. See tagab paindlikkuse loetelu jaotust muuta näiteks olukordades, kus abivahendite üldisesse loetelusse lisandub uusi tooteid või arvatakse tooteid välja lähtuvalt SHS § 49 sätestatust. Ühtlasi puudutab ettepanek hoolekandeasutuse määratluse täpsustust seoses abivahendite kompenseerimisega. Seni kehtivas SHS-is käsitletakse § 47 lõikes 3 laiatähenduslikult hoolekandeasutuse mõistet. Samas on praktikas abivahendite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel mõistetud hoolekandeasutusena ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ning asenduskoduteenust osutavat asutust. Uue regulatsiooni kohaselt oleks erisus, millistel juhtudel abivahendi ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimine hoolekandeasutuses viibivale isikule ei laiene, suunatud ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivale isikule. Võrreldes varasemaga ei kehtiks erisus enam asenduskoduteenusel viibiva isiku puhul. Erisuse põhjus tuleneb teenuste eesmärgist. Üldhooldusteenuse ja erihooldusteenuse eesmärk on osutada inimesele hooldusteenust ehk tagada turvaline keskkond ja toimetulek, siis on loomuomane, et asutus vastab teatavale valmisolekule. Asenduskodu eesmärk on eelkõige tagada vanemliku hoolitsuseta lastele asenduseluase ehk kodu, mitte vastata laste erivajadusest tulenevale hooldus- või erivajadusele. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse abivahendite loetellu kantavate andmete loetelu. Vastavalt eelpool kirjeldatud põhimõtetele tehakse sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ kehtestatud abivahendite loetelus ümberjaotamine toodeteks, mis on täiendavalt ööpäevaringset üldhooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutavas hoolekandeasutuses riigi poolt inimesele tagatavad ja toodeteks, millele õigus ei laiene hoolekandeasutuses viibides. Sellest tulenevalt täiendatakse eelnimetatud abivahendite loetelu liigendusega, kas tegemist on otseselt hooldusteenuse osutamiseks või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega seotud abivahendiga. Liigendus väljendub tabelisse eraldiseisva tulba lisamisena. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse käesoleva muudatuste jõustumise aeg. Muudatused jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuarist. Rakendamine varasemal ajal, näiteks 1. juuli 2018, tekitaks käesoleva aasta eelarvesse ca 750 000 euro suuruses puudujäägi. 2018. aasta eelarvesse ei ole planeeritud muudatuse rakendamiseks vajalike kulude katet. Võttes arvesse, et kogu abivahendite teenuse peale kuu keskmine müügi ja üüri kompenseerimise kulu on 720 000 eurot, siis 750 000 eurose puudujäägi puhul tähendab see, et abivahendite kompenseerimine on peatatud kõikidele õigustatud isikutele ja kõikide loetelus toodud abivahendite puhul vähemalt aasta viimaseks kuuks. Alternatiivina oleksid suletud eelarveliselt samaväärses summas laiendatud ring ISO-koode (nt mähkmed) alates 1. juulist. Sellest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumi ettepanek mitte rakendada käesolevat muudatust enne 2019. aasta 1. jaanuari. 2019. aasta riigieelarve läbirääkimiste tulemusel on praeguseks muudatuse rakendamiseks vajalikud vahendid leitud. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Muudatusega kaasnevad olulised mõjud abivahendite eelarvele. Eelarve mõjud järgneva nelja aasta kohta on toodud välja tabelis 1. Tabel 1: Eelarve mõju Aasta 2019 2020 2021 2022 Eelarve mõju 1 494 468 1 586 176 1 679 392 1 779 410 (€) Eelarve mõjude prognoosimisel on aluseks võetud järgnevaid asjaolusid ja andmeid: Üldhooldusteenusel viibivate isikute arv: 7597 inimest, kellest 1014 on tööealised; Erihoolekandeteenusel viibivate isikute arv: 2937 inimest, kellest 2700 on ööpäevaringsel teenusel ja 237 kogukonnas elamise teenusel. Asenduskodu teenusel viibivate laste arv: 1052 last. Keskmist kulu abivahendi teenuse kohta aastas sihtgruppide põhiselt SKA abivahendite teenuse 2017. aasta statistika põhiselt: o vanaduspensioniealiste puhul 154€ inimese kohta; o tööealiste puhul 365€ inimese kohta; o laste puhul 443€ lapse kohta. Sotsiaalkindlustusamet viis 2017. aasta detsembris läbi küsitluse saamaks selgust kui suurt osakaalu teenusel olevatest inimestest käesolev muudatus puudutaks. Küsitluse tulemuste pinnalt tuletati mõju teenuste põhiselt: o üldhooldusteenusel viibivate inimeste puhul arvestatakse, et hinnanguliselt ca 86% teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit; o erihoolekandeteenusel viibivate inimeste puhul arvestatakse, et hinnanguliselt ca 44% teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit; 5 o asenduskodu teenusel viibivate noorte puhul arvestatakse, et hinnanguliselt ca 20% teenusel viibivatest noortest vajavad laiendatud ringis abivahendit. 2014 – 2017. aasta jooksul üldhooldusteenusele keskmiselt lisandunud inimeste arvu muutust. Asenduskoduteenusel viibivate laste arvu muutust 2014 – 2017. aasta jooksul. Prognoositav erihoolekande teenuse ööpäevaringsete teenusekohtade arvu muutust 2014 – 2017. aasta jooksul. Abivahendite kasutajatest puuetega inimeste osakaalu sihtgruppide lõikes: vanaduspensioniealistel 48%, tööealistel 15%, lastel 57%. Viimase 10a keskmist inflatsiooni. Eelarve välistest mõjudest, sh sotsiaalsetest mõjudest saab käesoleva muudatuse osas tuua välja järgneva: Abivahendit vajavat inimest koheldakse võrdselt sõltumata, kas ta elab kodus või hoolekandeasutuses. Paraneb hoolekandeasutuses viibivate inimeste elu- ja hooldusteenuse kvaliteet. Seni on mitteindividuaalseid abivahendeid ostnud hoolekandeasutuses viibivad inimesed ise või on hooldekodu need taganud. Tihti ei ole inimesel olnud rahalist võimalust tagada kaasaegseid ja kvaliteetseid abivahendeid ning hoolekandeasutused on kas välisabi korras saanud abivahendid või soetanud kasutatud tooted, mis ei ole pruukinud olla parimas töökorras ega vastata inimese individuaalsetele vajadustele. Eelnevast tulenevalt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel sageli olnud juurdepääsu kvaliteetsetele ja neid kõige paremini toetavatele abivahenditele. Käeoleva muudatusega on võimalik tagada ka hoolekandeasutuses viibivatele inimestele sama kvaliteetsed ja vajadustele vastavad abivahendid kui täna kodus elavatele inimestele. 7. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrust nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamisel on konsulteeritud Sotsiaalministeeriumiga, Õiguskantsleri Kantseleiga, Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, Sotsiaalkindlustusametiga, üldhooldusteenust osutavate hoolekandeasutuste esindajatega. Esitab sotsiaalkomisjon 04.06.2018 Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees 7 Seletuskiri sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvöte Praegu kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) kohaselt kompenseeritakse hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osalus ainult individuaalsete abivahendite (näiteks protees, ortoos) puhui, kuid mitteindividuaalsete abivahendite (näiteks ratastool, mähkmed) puhui mitte. 2017. aasta oktoobris pöördus öiguskantsler Riigikogu poole ettepanekuga viia SHS § 47 löige 3 pöhiseadusega kooskölla. Öiguskantsleri hinnangul ei ole pöhiseadusega kooskölas see osa sotsiaalhoolekande seaduse § 47 löikest 3, mis ei voimalaa hoolekandeasutuses viibival isikul riigi toel hankida vajalikke abivahendeid, seades ta kodus elävä abivajajaga vörreldes halvemasse olukorda. Sotsiaalkomisjon arutas öiguskantsleri ettepanekut oma istungil 26.10.2017. Komisjon nöustus öiguskantsleri ettepanekuga ning jätkas arutelu 06.11.2017. Riigikogu täiskogu toetas öiguskantsleri ettepanekut 14.11.2017 ja Riigikogu esimees tegi sotsiaalkomisjonile ulesandeks algatada eelnöu SHS § 47 löike 3 pöhiseadusega kooskölla viimiseks. Sotsiaalkomisjon arutas eelnöu algatamist mitmel istungil koos Sotsiaalministeeriumi, öiguskantslerijahoolekandeasutuste esindajategaja otsustas 31.05.2018 algatada sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnöu. 1.2.Eelnöu ettevalmistaja Eelnöu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (ko- misjoni esimees Helmen Kutt helmen.kytt(%riigikogu.ee) koostöös Sotsiaalministeeriumiga. 1.3. Märkused Eelnöuga muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (RT I, 03.04.2018, 20). Eelnöu seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnöu eesmärgiks on tagada abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osaluse kompenseerimine hoolekandeasutuses viibivale inimesele vördselt kodus elävä inimesega. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Eelnöu koosneb kahest paragrahvist - esimene sätestab SHS muudatused ja teine seaduse jöustumise. Eelnou §-ga l muudetakse SHS sätteid. 1 Eelnou § l punkiga l muudetakse SHS § 47 löiget 3. Muudatusejöustumisejärgselt ei kehti enam erisus, mille kohaselt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel öigust mitteindividuaalsete abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osaluse kompenseerimisele. Vastav erisus jäetakse alles isikute puhui, kes viibivad vangistuses voi eelvangistuses, kuna tegu on riigieelarvest rahastatava teenusega. Eelnöu § l punkiga 2 täiendatakse § 47 uute löigetega 31-34. Löikega 3 tagatakse muudatuse jöustumise järgselt väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel uldhooldusteenusel voi ööpäevaringsel erihooldusteenusel (edaspidi ööpäevaringne uldhooldusteenus voi ööpäevaringne erihooldusteemis) viibivatele inimestele laiendatud ulatuses abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osaluse katmine. Oigus tasu maksmise kohustuse ulevötmisele ei laiene abivahenditele, mis on loomuomased asutusepöhisele hooldusteenusele voi on otseselt seotud hoolekandeasutuse hoonega. Löikega 32 sätestatakse erisus, mille kohaselt ei ole riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivatel isikutel tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust lisaks § 47 löikes 3l nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas. Löikega 33 täpsustatakse, millised on abivahendid, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. Sellest tulenevalt ei laiene öigus riigi osaluse kompenseerimisele abivahenditele, mis vastaksidjärgmistele pöhimötetele: Abivahendid, mis hölbustavad eelköige hooldaja tööd, mitte inimese iseseisvat toimetulekut. Sellisteks toodeteks on näiteks libistamislauadja-matid, libilinad, tösterihmadja-rakmed, lingtöstukid, lingtöstuki kehatoed. Töstukite, libilinade jms hooldatava liigutamist abistatavate toodete kasutamine on otseselt seotud hooldaja fuusilise tervise hoidmisegaja töhusate hooldajat ning hooldatavat säästvate hooldustoimingute elluviimisega. Näiteks pole möeldav olukord, kus hooldaja peab ilma abistatavate vahenditeta aitama ratastooli, viima pesema voi söötma inimest, kes iseseisvalt pole vöimeline end pöörama, töusma istuma jne. Ka erinevaid ergonoomilisi vötteid kasutades on hooldamine fuusiliselt raske töö ning möjutab hooldaja tervist. Seega on teenuseosutaja kohustuseks tagada oma töötajatele nende tööks vajalikud tervist kaitsvad vahendid, ilma milleta pole inimväärne hooldustoimingute läbiviimine vöimalik. Vahendid, mis vöimaldavad osutada asutusepöhist hooldusteenust voi lihtsustavad selle osutamist on teenuseosutaja korraldadaja tagada. Abivahend, mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse voi sellele ligipääsetavuse tagamisega. Turvalisusega seotud toodeteks on näiteks mittelibisevad alused, keskkonnahäiresusteemid. Hoolekandeasutused peavad olema ligipääsetavad liikumispiirangutega inimestele. Ligipääsetavuse nöuetega arvestamine hoolekande asutuse loomisel on toodud väljä ka ehitusseadustikus. Nimelt tuleb ehitusseadustiku § 11 löige 2 punkt 8 kohaselt rajatavate ehitiste puhui arvestada asjakohasel juhul puuetega inimeste erivajadustega. Kuna tegu on hoolekandeasutusega, siis puuetega inimeste erivajadustega arvestamine on kindlasti asjakohane. Ehitusseadustiku § 7 sätestab, et ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Seega, kuigi hetkel ei kehti konkreetsete ligipääsetavuse nöuetega määrust, siis vastavalt ehitusseadustiku § 7 tuleb 2 rakendada head tava, mis praegusel juhul on eelnevalt kehtinud regulatsioon, kuna uut regulatsiooni ei ole kehtestatud. Sama eesmärk on ka SHS-is reguleeritud väljaspool isiku kodu osutatav uldhooldusteenuse kirjelduses. Kui teenuseosutaja ei ole selle vajadusega arvestanud, siis tul eb teenuseosutajal leida alternatiivsed vöimalused olukorra lahendamiseks. Ligipääsetavusega seotud tooteks on näiteks kaasaskantav kaldtee. Abivahend, mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hugieenitoimingute tegemise tagamiseks, väljä arvatud uhekordseks kasutamiseks möeldud abivahend. Hugieenitoimingute tegemise tagamiseks abivahendid on näiteks tualetitool, poti- ja dusitool, potikörgendus, vanni- ja dusitool, vanni, dusi- ja mähkimislauad, siibrid. Asutusepöhist hooldusteenust osutades tuleb teenuseosutajal arvestada, et teenuse saajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes vajavad korvalabi hugieenitoimingutes. Selleks peab hoolekandeasutuse keskkond ja vahendid seda toetama. Seega on elementaarne, et hoolekandeasutus on varustatud hugieenitoimingute tegemiseks vaj alike vahenditega. Samas ei pea hoolekandeasutus tagama uhekordseks kasutamiseks moeldud abivahendeid, sest nende vajadus lähtub konkreetselt individuaalsusest ning neid ei ole vöimalik kasutada rohkemal kui iihel inimesel. Need on eelköige tooted, mille osas on vöimalik teenuseosutajal konkreetselt arvestada hooldusteenusele hinnalisa, mis kohtleks hooldekodus olevat inimest ebavördselt kodus elävä inimesega. Uhekordseks kasutamiseks möeldud abivahendid on näiteks uriini absorbeerivad abivahendid ehk mähkmed, kehä pesemise voi kuurimise vahendid, naha kaitse ja puhastamise vahendid. Abivahend, mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määmses ohutu ja tervist toetava teenuse osutamiseks voi abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ette nähtud toodet voi vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele. Need on abivahendid tagamaks, et teenuse osutamine oleks ohutu ja turvaline ning on selleks eraldi nouetena ettenahtud teenuse osutamiseks vaj alike vahenditena ehk teenuseosutajal peavad need vahendid olema olemas juba teenuse osutamist alustades. Nende vahendite kulu peab sisalduma baasteenuse hinnas ega olema täiendavalt inimeselt juurde kusitav. Samuti tuleb asutusepöhist hooldusteenust osutades teenuseosutajal arvestada, et teenuse saajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes oma tervislikust seisukorrast vajavad toetavamat keskkonda. Seega peavad rahvaterviseseaduse alusel kehtestatavates eraldi nöuetes ettenähtud tooted selle printsiibiga arvestama. Juhul kui nouetega ettenähtud tooteks on vaja kasutada abivahendit, kuna see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele, siis tuleb abivahend tagada teenuseosutajal kui teenuseosutamiseks vajaliku toote tagamisena. Sellisteks toodeteks on näiteks voodilaud, valgusti, elektriline voodi, madratsid lamatiste vältimiseks, imavad aluslinad, sh pestävää aluslinad. Nöuded hooldusteenuse sisule ja eesmärgile tulenevad SHS-ist (§-d 20, 100, 102, 103) ja hooldusteenuse tervisekaitsenöuded tulenevad rahvatervise seadusest ning selle alusel kehtestatud määrustest (sotsiaalministri 3.04.2002. a määrus nr 58 ,,Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenöuded"ja sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. amäärus nr 75 ,,Tervisekaitsenöuded erihoolekandeteenustele ja eraldusmumile"). Abivahendi, mis on hoone voi mööbli killge kinnitatavadja holbustavad asutuses liikumist. Sellised abivahendid on uldjuhul hoone loomulikud osad, kuna kinnitatud hoone kulge. Nende puhui ei ole möeldav, et neid hakataks inimestele tagama lähtuvalt individuaalsest vajadusest ja oleksid otseselt seotud uhe konkreetse inimesega. Hoone voi mööbli kulge 3 kinnitatavateks abivahenditeks, mis hölbustavad asutuses liikumist, on näiteks tugikäepidemed ja tugipuud, hingedega tugipuud, tugikäepidemed, teisaldatavad käsipuud töusmiseks. Eelkirjeldatud pöhimötted, millised abivahendid on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kirjeldatakse omakorda ka rahvatervise seaduse alusel antavates hoolekandeasutuste tervisekaitsenöuete määmstes. Pöhimötetega koos tuuakse väljä ka näitlikustav nimekiri toodetest, mis abivahendid konkreetse pöhimötte alla lähevad. See saab olema Sotsiaalkindlustusametile aluseks hoolekandeasutusele tegevusluba väljastamisel. Rahvatervise seaduse jöustumine koos uuendatud rakendusaktidega on planeeritud 2019. aasta alguseks ning tegevusloa nöude rakendumine 2020. aastaks. Löikega 3 nähakse ette valdkonna eest vastutavale ministrile volituse andmine eelkirjeldatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kehtestamiseks määrusega. See tagab paindlikkuse loetelu jaotust muuta näiteks olukordades, kus abivahendite uldisesse loetelusse lisandub uusi tooteid voi arvatakse tooteid väljä lähtuvalt SHS § 49 sätestatust. Uhtlasi puudutab ettepanek hoolekandeasutuse määratluse täpsustust seoses abivahendite kompenseerimisega. Seni kehtivas SHS-is käsitletakse § 47 löikes 3 laiatähenduslikult hoolekandeasutuse möistet. Samas on praktikas abivahendite eest tasu maksmise kohustuse ulevötmisel möistetud hoolekandeasutusena ööpäevaringset uldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ning asenduskoduteenust osutavat asutust. Uue regulatsiooni kohaselt oleks erisus, millistel juhtudel abivahendi ostmisel voi uurimisel riigi osaluse kompenseerimine hoolekandeasutuses viibivale isikule ei laiene, suunatud ööpäevaringsel uldhooldusteenusel voi ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivale isikule. Vörreldes varasemaga ei kehtiks erisus enam asenduskoduteenusel viibiva isiku puhui. Erisuse pöhjus tuleneb teenuste eesmärgist. Uldhooldusteenuse ja erihooldusteenuse eesmärk on osutada inimesele hooldusteenust ehk tagada turvaline keskkond ja toimetulek, siis on loomuomane, et asutus vastab teatavale valmisolekule. Asenduskodu eesmärk on eelköige tagada vanemliku hoolitsuseta lastele asenduseluase ehk kodu, mitte vastata laste erivajadusest tulenevale hooldus- voi erivajadusele. Eelnöu § l punktiga 3 täiendatakse abivahendite loetellu kantavate andmete loetelu. Vastavalt eelpool kirjeldatud pöhimötetele tehakse sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määmses nr 74 »Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ulevötmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed" kehtestatud abivahendite loetelus umberjaotamine toodeteks, mis on täiendavalt ööpäevaringset uldhooldusteenust voi ööpäevaringset erihooldusteenust osutavas hoolekandeasutuses riigi poolt inimesele tagatavad ja toodeteks, millele öigus ei laiene hoolekandeasutuses viibides. Sellest tulenevalt täiendatakse eelnimetatud abivahendite loetelu liigendusega, kas tegemist on otseselt hooldusteenuse osutamiseks voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega seotud abivahendiga. Liigendus väljendub tabelisse eraldiseisva tulba lisamisena. Eelnöu §-ga 2 sätestatakse käesoleva muudatuste jöustumise aeg. Muudatused jöustuvad 2019. aasta l. jaanuarist. Rakendamine varasemal ajal, näiteks l. juuli 2018, tekitaks käesoleva aasta eelarvesse ca 750 000 euro suuruses puudujäägi. 2018. aasta eelarvesse ei ole planeeritud muudatuse rakendamiseks vaj alike kulude katet. Vöttes arvesse, et kogu abivahendite teenuse peale kuu keskmine muugi ja uuri kompenseerimise kulu on 720 000 eurot, siis 750 000 eurose puudujäägi 4 puhui tähendab see, et abivahendite kompenseerimine on peatatud köikidele öigustatud isikutele ja köikide loetelus toodud abivahendite puhui vähemalt aasta viimaseks kuuks. Alternatiivina oleksid suletud eelarveliselt samaväärses summas laiendatud ring ISO-koode (nt mähkmed) alates l. juulist. Sellest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumi ettepanek mitte rakendada käesolevat muudatust enne 2019. aasta l. jaanuari. 2019. aasta riigieelarve läbirääkimiste tulemusel on praeguseks muudatuse rakendamiseks vajalikud vahendid leitud. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöul ei ole puutumust Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Muudatusega kaasnevad olulised möjud abivahendite eelarvele. Eelarve möjudjärgneva neljä aasta kohta on toodud väljä tabelis 1. Tabel l: Eelarve möju Aasta 2019 2020 2021 2022 Eelarve möju l 494 468 l 586 176 l 679 392 1779410 (€) Eelarve möjude prognoosimisel on aluseks vöetiidjärgnevaid asjaolusidja andmeid: Oldhooldusteenusel viibivate isikute arv: 7597 inimest, kellest 1014 on tööealised; Erihoolekandeteenusel viibivate isikute arv: 2937 inimest, kellest 2700 on ööpäevaringsel teenuselja 237 kogukonnas elamise teenusel. Asenduskodu teenusel viibivate laste arv: 1052 last. Keskmist kulu abivahendi teenuse kohta aastas sihtgruppide pöhiselt SKA abivahendite teenuse 2017. aasta statistika pöhiselt: o vanaduspensioniealiste puhui 154€ inimese kohta; o tööealiste puhui 365€ inimese kohta; o laste puhui 443€ lapse kohta. Sotsiaalkindlustusamet viis 2017. aasta detsembris läbi kilsitluse saamaks selgust kui suurt osakaalu teenusel olevatest inimestest käesolev muudatus puudutaks. Kusitluse tulemuste pinnalt tuletati möju teenuste pöhiselt: o uldhooldusteenusel viibivate inimeste puhui arvestatakse, et hinnanguliselt ca 86% teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit; o erihoolekandeteenusel viibivate inimeste puhui arvestatakse, et hinnanguliselt ca 44% teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit; o asenduskodu teenusel viibivate noorte puhui arvestatakse, et hinnanguliselt ca 20% teenusel viibivatest noortest vajavad laiendatud ringis abivahendit. 2014 - 2017. aasta jooksul uldhooldusteenusele keskmiselt lisandunud inimeste arvu muutust. Asenduskoduteenusel viibivate laste arvu muutust 2014 - 2017. aastajooksul. 5 Prognoositav erihoolekande teenuse ööpäevaringsete teenusekohtade arvu muutust 2014 - 2017. aastajooksul. Abivahendite kasutajatest puuetega inimeste osakaalu sihtgruppide löikes: vanaduspensioniealistel 48%, tööealistel 15%, lastel 57%. Viimase 10a keskmist inflatsiooni. Eelarve välistest möjudest, sh sotsiaalsetest möjudest saab käesoleva muudatuse osas tuua väljä järgneva: • Abivahendit vajavat inimest koheldakse vördselt söltumata, kas ta elab kodus voi hoolekandeasutuses. Paraneb hoolekandeasutuses viibivate inimeste elu- ja hooldusteenuse kvaliteet. Seni on mitteindividuaalseid abivahendeid ostnud hoolekandeasutuses viibivad inimesed ise voi on hooldekodu need taganud. Tihti ei ole inimesel olnud rahalist voimalust tagada kaasaegseid ja kvaliteetseid abivahendeid ning hoolekandeasutused on kas välisabi korras saanud abivahendid voi soetanud kasutatud tooted, mis ei ole pruukinud olla parimas töökorras ega vastata inimese individuaalsetele vajadustele. Eelnevast tulenevalt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel sageli olnud juurdepääsu kvaliteetsetele ja neid köige paremini toetavatele abivahenditele. Käeoleva muudatusega on vöimalik tagada ka hoolekandeasutuses viibivatele inimestele sama kvaliteetsed ja vajadustele vastavad abivahendid kui tänä kodus elavatele inimestele. 7. Rakendusaktid Seaduse vastuvötmisel tuleb muuta sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrust nr 74 ,,Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ulevötmise otsustamise ja erandite tegemise tingimusedja kord ning abivahendi kaardi andmed". 8. Seaduse jöustumine Seadusjöustub l. jaanuaril 2019. 9. Eelnöu kooskölastamine, huviruhmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnöu väljatöötamisel on konsulteeritud Sotsiaalministeeriumiga, Oiguskantsleri Kantseleiga, Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, Sotsiaalkindlustusametiga, uldhooldusteenust osutavate hoolekandeasutuste esindajatega. Esitab sotsiaalkomisjon 04.06.2018 Helmen Kutt Sotsiaalkomisjoni esimees 6 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskirja juurde Lisa Abivahendite loetelus tehtävää umberjaotused Tabel l. Tagatavad riigi poolt SO kood Abivahendi nimetus 04.33.03 istmepadjad ja muud tooted lamatiste vältimiseks 04.33.03.01 I istmepadjad lamatiste valtimiseks 04.33.03.02 muud tooted lamatiste vältimiseks 04.48.03 treening- ja ergomeeterjalgrattad 04.48.08 seisuraamidja -toed 09.03.12 sörmikud ja labakindad 09.09.03 sukajalgatömbaja 09.09.03 sukajalgatömbaja 09.12.27 tualettpaberitangid 09.21 naha kaitse ja puhastamise vahendid 09.21.06 nahapesemisvahendid 09.21.09 desinfektandid 09.21.18 nahakaitsevahendid 09.24.03 pusikateetrid 09.24.03.01 100% silikoonkateeter 09.24.03.02 I silikoonelastomeer kattega kateeter 09.24.06 uhekordsed pöiekateetrid 09.24.06.01 PVC kateeter 09.24.06.02 hildrofiilne kateeter 09.24.09 peenise katted 09.27.05 alt lahtised uriinikotid 09.27.05.01 kehal kantav uriinikott 09.27.05.02 kehal mitte kantav uriinikott 09.27.13 Uriinikogujate riputus- ja kinnitusvahendid 09.30 uriini absorbeerivad abivahendid 09.30.12 lasteja täiskasvanute uhekordsed sidemedja 09.30.18 mähkmed 09.30.21 09.30.39 uriini absorbeerivate kehalkantavate abivahendite kinnitusvahendid 09.33.30 kehä pesemise voi kuurimise vahendid 09.33.30.01 niisutatud salvrätid 09.33.30.02 Ipesukinnas 09.33.30.03 vannimuts 12.03 Uhe käega käsitsetavad käimisabivahendid 12.03.03 <:äimiskepid 12.03.06 •cuunarkargud 12.03.12 <aenlakargud 12.03.16 harkkepid 12.06 Käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks 12.06.03 käimisraamid 12.06.06 rulaatorid 12.06.09 käimistoolid 12.06.12 käimislauad 12.12.04 auto kohandused mootori käsitsemiseks 12.12.05 auto kohandused käsipiduri käsitsemiseks 12.12.07 auto kohandused roolisusteemi käsitsemiseks 12.12.09 mootorsöidukite turvavöödja -rakmed 12.12.12 erikonstruktsiooniga autoistmedja -padjad 12.12.18 abivahendid ratastoolis istuva inimese söidukisse voi sealt väljä töstmiseks 12.12.00 liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud söiduauto 12.18.06 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega 12.18.06.01 kolmerattalised standardsed jalgrattad pedaalidega 12.18.06.02 I kolmerattalised jalgrattad pedaalidega 12.22.03.01 kahekäeratastoolid - aktiivsusgmpp I 12.22.09.01 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I 12.22.03.02 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II 12.22.09.02 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II 12.22.03.03 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III 12.22.09.03 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III 12.22.03.04 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV 12.22.09.04 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV 12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid 12.23.03 invarollerid 12.23.06 elektrilised ratastoolid 12.23.06.01 I aktiivsusgrupp I 12.23.06.02 I aktiivsusgrupp II 12.23.06.03 I aktiivsusgrupp III 12.24 ratastoolide vamosad 12.24.21 ratastoolide rehvidja rattad 12.24.24 akudja akulaadijad 12.24.30 ratastoolirihmad 12.24.00 muud ratastooli vamosad 12.27.07 kärud 12.27.07.01 toaraam 12.27.07.02 öueraam 12.31.03.01 libistamislauad 12.39.03 valged kepid 18.09.21 eriistmed 18.09.21.01 I eriistmed - kategooria I 18.09.21.02 I eriistmed - kategooria II 18.09.21.03 I eriistmed (individuaalne) - kategooria III 18.10.03 seljatoed 18.10.06 ratastoolipadjad 22.03.06.01 I prilliklaasid Dsph, cyl 22.03.06.02 prillidesse monteeritud optilised susteemid 22.03.09 suurendusklaasid 22.03.18 suurendavad video susteemid, sh kaasaskantavad 22.06.06 kommunikatsioonivöimendid 22.12.12 punktkirj avarustus 22.12.15 punktkirja kirjutusmasinad 22.15.06 kalkulaatorid 22.18.03 helisalvestus- ja heliesitusseadmed 22.18.03.01 I daisypleierid 22.18.03.02 l hääljuhendavad diktofonid 22.18.24 raadiosagedusegaulekandesusteemid 22.24.21 helistamistarvikud 22.27.03 visuaalse signaaliga seadmed 22.27.06 akustilise signaaliga seadmed 22.27.09 mehhaanilise signaaliga seadmed 22.27.12 kelladja ajanäitajad 22.30.15 raamatutoedja -hoidjad 22.39.04 arvuti ekraanisuurendustarkvara 22.39.05 punktkirj akuvarid 22.39.07 tekstituvastustarkvara 22.39.00 tarkvara uuendus 24.21.03 haaramistangid 27.06 mööteriistad Tabel 2. Tagatavad asutuses teenuse sees: ISO kood Abivahendi nimetus 04.33.06 madratsid lamatiste vältimiseks 09.03.39 söögipöll 09.12.03 tualetitoolid 09.12.03.01 tualetitoolid 09.12.03.02 Ipoti-jadusitoolid 09.12.15 potikörgendused 09.12.33 siibrid 09.30.00 imavad aluslinad, sh pestävää aluslinad 09.33.03 l vanni-ja dusitoolid 09.33.12 vanni-, dusi- ja mähkimislauad 12.31.03 libistamislauad ja -matid 12.31.03.02 libilinad 12.31.09 teisaldatavad käsipuud töusmiseks 12.31.15 tösterihmadja -rakmed 12.36.03 lingtöstukid 12.36.21 lingtöstuki kehatoed 18.03.15 voodilauad 18.06.06 lugemis- ja töövalgustid 18.12.10 elektrilise reguleerimisega voodid 18.18 Toetusabivahendid: 18.18.06 tugikäepidemed 18.18.11 hingedega tugipuud ja käetoed 18.30.15 kaasaskantav kaldtee 22.27.21 keskkonnahäiresusteemid 24.27.06 mittelibisevad alused Vabariigi Valitsus 5.06.2018 nr 1-1/13-649/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 4. juunil algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Lisad: 1) eelnõu kahel lehel (pdf ja docx failid) 2) seletuskiri kuuel lehel (pdf ja docx failid) 3) seletuskirja lisa neljal lehel (pdf ja docx failid) Eneli Illaru 631 6332, [email protected] EELNÖU Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus § l. Sotsiaalhoolekande seaduses tehaksejärgmised muudatused: l)paragrahvi 47 löige 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: "(3)Tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust, väljä arvatud individuaalse ?5 abivahendi korral, ei ole vangistuses voi eelvangistuses viibival isikul."; 2) paragrahvi 47 täiendatakse löigetega 3-3 järgmises sönastuses: "(31)Väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel uldhooldusteenusel voi ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust abivahendi eest, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. (32) Riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust lisaks käesoleva paragrahvi löikes 3' nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas. (3 )Käesoleva paragrahvi löike 31 tähenduses on hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega otseselt seotud abivahend, mis 1) mis hölbustab eelköige hooldaja tööd, mitte inimese individuaalset hakkamasaamist; 2) mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse voi sellele ligipääsetavuse tagamisega; 3) mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hugieenitoimingute tegemise tagamiseks, väljä arvatud uhekordseks kasutamiseks möeldud abivahend; 4) mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutuja tervist toetava teenuse osutamiseks, ning abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ettenähtud toodet voi vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele; 5) mis on hoone voi mööbli killge kinnitatavja holbustab hoones liikumist. (3 ) Käesoleva paragrahvi löikes 33 nimetatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega ning mille eest tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust ei ole väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel uldhooldusteenusel voi ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega."; 3) paragrahvi 48 löiget 3 täiendatakse punktiga 91 järgmises sönastuses: "9') marge, kas tegemist on abivahendiga, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega;". Riigikogu Kantselei Kuupaev'^t^-^ v,,/ /^7//s-^^ l §2.Käesolev seadusjöustub 2019. aasta l.jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab sotsiaalkomisjon 04.06.2018. Helmen Kutt Sotsiaalkomisjoni esimees 2 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0584 - Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 6.6.2018 resolutsioonile Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 28.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c3fc142-db23-4ef4-a5be- dcea293284ad Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c3fc142-db23-4ef4-a5be- dcea293284ad?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
📎
67 KB