EELNÕU Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus § 1. Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust, välja arvatud individuaalse abivahendi korral, ei ole vangistuses või eelvangistuses viibival isikul. ” ; 2) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 3 1 –3 4 järgmises sõnastuses: ” (3 1 ) Väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust abivahendi eest, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. (3 2 ) Riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas. (3 3 ) K äesoleva paragrahvi lõike 3 1 tähenduses on hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega otseselt seotud abivahend , mis 1 ) mis hõlbustab eelkõige hooldaja tööd, mitte inimese individuaalset hakkamasaamist; 2) mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse või sell ele ligipääsetavuse tagamisega; 3 ) mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahend; 4 ) mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutu ja tervist toetava teenuse osutamiseks , ning abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ettenähtud toodet või vahendit, kui see vastab paremini hooldusteen usel viibiva isiku vajadustele; 5) mis on hoone või mööbli külge kinnitatav ja hõlbustab hoones liikumist. (3 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 3 nimetatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega ning mille eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust ei ole väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 3) paragrahvi 48 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 1 järgmises sõnastuses: ” 9 1 ) märge, kas tegemist on abivahendiga, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega; ” . § 2. Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallin n, 2018 Algatab sotsiaalkomisjon 04.06.2018. Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees
Seletuskiri s otsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde Sissejuhatus Sisukokkuvõte Praegu kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS ) kohaselt kompenseeritakse hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osalus ainult individuaalsete abivahendite (näiteks protees, ortoos) puhul, kuid mitteindividuaalsete abivahendite (näiteks ratastool, mähkmed) puhul mitte. 2017. aasta oktoobris pöördus õiguskantsler Riigikogu poole ettepanekuga viia SHS § 47 l õige 3 põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsleri hinnangul ei ole põhiseadusega kooskõlas see osa sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõikest 3, mis ei võimalda hoolekandeasutuses viibival isikul riigi toel hankida vajalikke abivahendeid , seades ta kodus elava abivajajaga võrreldes halvemasse olukorda. Sotsiaalkomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut oma istungil 26.10.2017 . Komisjon nõustus õiguskantsleri ettepanekuga ning jätkas arutelu 06.11.2017 . Riigikogu täiskogu toetas õiguskan tsleri ettepanekut 14.11.2017 ja Riigikogu esimees tegi sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatad a eelnõu SHS § 47 lõike 3 põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu algatamist mitmel istungil koos Sotsiaalministeeriumi, õiguskantsleri ja hoolek andeasutuste esindajatega ja otsustas 31.05.2018 algatada sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (ko misjoni esimees Helmen Kütt
[email protected] ) koos töös Sotsiaalministeeriumiga. Märkused Eelnõuga muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (RT I, 03.04.2018, 20). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on tagada abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimine hoolekandeasutuses viibivale inimesele võrdselt kodus elava inimesega. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest parag rahvist – esimene sätestab SHS muudat used ja teine seaduse jõustumise . Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS sätteid. Eelnõu § 1 punkiga 1 muudetakse SHS § 47 lõiget 3. Muudatuse jõustumise järgselt ei kehti enam erisus, mille kohaselt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel õigust mitteindividuaalsete abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimisele. Vastav erisus jäetakse alles isikute puhul, kes viibivad vangistuses või eelvangistuses, kuna tegu on riigieelarvest rahastatava teenusega. Eelnõu § 1 punkiga 2 täiendatakse § 47 uute lõigetega 3 1 –3 4 . Lõikega 3 1 tagatakse muudatuse jõustumise järgselt väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel (edaspidi ööpäevaringne üldhooldusteenus või ööpäevaringne erihooldusteenus ) viibivatele inimestele laiendatud ulatuses abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse katmine. Õigus tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele ei laiene abivahenditele, mis on loomuomased asutusepõhisele hooldusteenusele või on otseselt seotud hoolekandeasutuse hoonega. Lõikega 3 2 sätestatakse erisus, mille kohaselt ei ole riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivatel isikutel tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust lisaks § 47 lõikes 3 1 nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas. Lõikega 3 3 täpsustatakse, millised on abivahendid, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. Sellest tulenevalt ei laiene õigus riigi osaluse kompenseerimisele abivahenditele, mis vastaksid järgmistele põhimõtetele: Abivahendid, mis hõlbustavad eelkõige hooldaja tööd, mitte inimese iseseisvat toimetulekut. Sellisteks toodeteks on näiteks libistamislauad ja –matid, libilinad, tõsterihmad ja –rakmed, lingtõstukid, lingtõstuki kehatoed. Tõstukite, libilinade jms hooldatava liigutamist abistatavate toodete kasutamine on otseselt seotud hooldaja füüsilise tervise hoidmisega ja tõhusate hooldajat ning hooldatavat säästvate hooldustoimingute elluviimisega. Näiteks pole mõeldav olukord, kus hooldaja peab ilma abistatavate vahenditeta aitama ratastooli, viima pesema või söötma inimest, kes iseseisvalt pole võimeline end pöörama, tõusma istuma jne. Ka erinevaid ergonoomilisi võtteid kasutades on hooldamine füüsiliselt raske töö ning mõjutab hooldaja tervist. Seega on teenuseosutaja kohustuseks tagada oma töötajatele nende tööks vajalikud tervist kaitsvad vahendid, ilma milleta pole inimväärne hooldustoimingute läbiviimine võimalik. Vahendid, mis võimaldavad osutada asutusepõhist hooldusteenust või lihtsustavad selle osutamist on teenuseosutaja korraldada ja tagada. Abivahend, mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse või sellele ligipääsetavuse tagamisega. Turvalisusega seotud toodeteks on näiteks mittelibisevad alused, keskkonnahäiresüsteemid. Hoolekandeasutused peavad olema ligipääsetavad liikumispiirangutega inimestele. Ligipääsetavuse nõuetega arvestamine hoolekande asutuse loomisel on toodud välja ka ehitusseadustikus. Nimelt tuleb ehitusseadustiku § 11 lõige 2 punkt 8 kohaselt rajatavate ehitiste puhul arvestada asjakohasel juhul puuetega inimeste erivajadustega. Kuna tegu on hoolekandeasutusega, siis puuetega inimeste erivajadustega arvestamine on kindlasti asjakohane. Ehitusseadustiku § 7 sätestab, et ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Seega, kuigi hetkel ei kehti konkreetsete ligipääsetavuse nõuetega määrust, siis vastavalt ehitusseadustiku § 7 tuleb rakendada head tava, mis praegusel juhul on eelnevalt kehtinud regulatsioon, kuna uut regulatsiooni ei ole kehtestatud. Sama eesmärk on ka SHS-is reguleeritud väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenuse kirjelduses. Kui teenuseosutaja ei ole selle vajadusega arvestanud, siis tuleb teenuseosutajal leida alternatiivsed võimalused olukorra lahendamiseks. Ligipääsetavusega seotud tooteks on näiteks kaasaskantav kaldtee. Abivahend, mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahend. Hügieenitoimingute tegemise tagamiseks abivahendid on näiteks tualetitool, poti- ja dusitool, potikõrgendus, vanni- ja dusitool, vanni, duši- ja mähkimislauad, siibrid. Asutusepõhist hooldusteenust osutades tuleb teenuseosutajal arvestada, et teenuse saajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes vajavad kõrvalabi hügieenitoimingutes. Selleks peab hoolekandeasutuse keskkond ja vahendid seda toetama. Seega on elementaarne, et hoolekandeasutus on varustatud hügieenitoimingute tegemiseks vajalike vahenditega. Samas ei pea hoolekandeasutus tagama ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahendeid, sest nende vajadus lähtub konkreetselt individuaalsusest ning neid ei ole võimalik kasutada rohkemal kui ühel inimesel. Need on eelkõige tooted, mille osas on võimalik teenuseosutajal konkreetselt arvestada hooldusteenusele hinnalisa, mis kohtleks hooldekodus olevat inimest ebavõrdselt kodus elava inimesega. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahendid on näiteks uriini absorbeerivad abivahendid ehk mähkmed, keha pesemise või küürimise vahendid, naha kaitse ja puhastamise vahendid. Abivahend, mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutu ja tervist toetava teenuse osutamiseks või abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ette nähtud toodet või vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele. Need on abivahendid tagamaks, et teenuse osutamine oleks ohutu ja turvaline ning on selleks eraldi nõuetena ettenähtud teenuse osutamiseks vajalike vahenditena ehk teenuseosutajal peavad need vahendid olema olemas juba teenuse osutamist alustades. Nende vahendite kulu peab sisalduma baasteenuse hinnas ega olema täiendavalt inimeselt juurde küsitav. Samuti tuleb asutusepõhist hooldusteenust osutades teenuseosutajal arvestada, et teenuse saajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes oma tervislikust seisukorrast vajavad toetavamat keskkonda. Seega peavad rahvaterviseseaduse alusel kehtestatavates eraldi nõuetes ettenähtud tooted selle printsiibiga arvestama. Juhul kui nõuetega ettenähtud tooteks on vaja kasutada abivahendit, kuna see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele, siis tuleb abivahend tagada teenuseosutajal kui teenuseosutamiseks vajaliku toote tagamisena. Sellisteks toodeteks on näiteks voodilaud, valgusti, elektriline voodi, madratsid lamatiste vältimiseks , imavad aluslinad, sh pestavad aluslinad. Nõuded hooldusteenuse sisule ja eesmärgile tulenevad SHS-ist (§-d 20, 100, 102, 103) ja hooldusteenuse tervisekaitsenõuded tulenevad rahvatervise seadusest ning selle alusel kehtestatud määrustest (sotsiaalministri 3.04.2002. a määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ ja sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“). Abivahendi, mis on hoone või mööbli külge kinnitatavad ja hõlbustavad asutuses liikumist. Sellised abivahendid on üldjuhul hoone loomulikud osad, kuna kinnitatud hoone külge. Nende puhul ei ole mõeldav, et neid hakataks inimestele tagama lähtuvalt individuaalsest vajadusest ja oleksid otseselt seotud ühe konkreetse inimesega. Hoone või mööbli külge kinnitatavateks abivahenditeks, mis hõlbustavad asutuses liikumist, on näiteks tugikäepidemed ja tugipuud, hingedega tugipuud, tugikäepidemed, teisaldatavad käsipuud tõusmiseks. Eelkirjeldatud põhimõtted, millised abivahendid on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kirjeldatakse omakorda ka rahvatervise seaduse alusel antavates hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuete määrustes. Põhimõtetega koos tuuakse välja ka näitlikustav nimekiri toodetest, mis abivahendid konkreetse põhimõtte alla lähevad. See saab olema Sotsiaalkindlustusametile aluseks hoolekandeasutusele tegevusluba väljastamisel. Rahvatervise seaduse jõustumine koos uuendatud rakendusaktidega on planeeritud 2019. aasta alguseks ning tegevusloa nõude rakendumine 2020. aastaks. Lõikega 3 4 nähakse ette valdkonna eest vastutavale ministrile volituse andmine eelkirjeldatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kehtestamiseks määrusega. See tagab paindlikkuse loetelu jaotust muuta näiteks olukordades, kus abivahendite üldisesse loetelusse lisandub uusi tooteid või arvatakse tooteid välja lähtuvalt SHS § 49 sätestatust. Ühtlasi puudutab ettepanek hoolekandeasutuse määratluse täpsustust seoses abivahendite kompenseerimisega. Seni kehtivas SHS-is käsitletakse § 47 lõikes 3 laiatähenduslikult hoolekandeasutuse mõistet. Samas on praktikas abivahendite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel mõistetud hoolekandeasutusena ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ning asenduskoduteenust osutavat asutust. Uue regulatsiooni kohaselt oleks erisus, millistel juhtudel abivahendi ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimine hoolekandeasutuses viibivale isikule ei laiene, suunatud ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivale isikule . Võrreldes varasemaga ei kehtiks erisus enam asenduskoduteenus el viibiva isiku puhul. Erisuse põhjus tuleneb teenuste eesmärgist . Ü ldhooldusteenuse ja erihooldusteenuse eesmärk on osutada inimesele hooldusteenust ehk tagada turvaline keskkond ja toimetulek, siis on loomuomane, et asutus vastab teatavale valmisolekule. Asenduskodu eesmärk on eelkõige tagada vanemliku hoolitsuseta lastele asenduseluase ehk kodu, mitte vastata laste erivajadusest tulenevale hooldus- või erivajadusele. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse abivahendite loetellu kantavate andmete loetelu. Vastavalt eelpool kirjeldatud põhimõtetele tehakse sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ kehtestatud abivahendite loetelus ümberjaotamine toodeteks, mis on täiendavalt ööpäevaringset üldhooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutavas hoolekandeasutuses riigi poolt inimesele tagatavad ja toodeteks, millele õigus ei laiene hoolekandeasutuses viibides. Sellest tulenevalt täiendatakse eelnimetatud abivahendite loetelu liigendusega, kas tegemist on otseselt hooldusteenuse osutamiseks või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega seotud abivahendiga. Liigendus väljendub tabelisse eraldiseisva tulba lisamisena. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse käesoleva muudatuste jõustumise aeg. Muudatused jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuarist. Rakendamine varasemal ajal, näiteks 1. juuli 2018, tekitaks käesoleva aasta eelarvesse ca 750 000 euro suuruses puudujäägi. 2018. aasta eelarvesse ei ole planeeritud muudatuse rakendamiseks vajalike kulude katet. Võttes arvesse, et kogu abivahendite teenuse peale kuu keskmine müügi ja üüri kompenseerimise kulu on 720 000 eurot, siis 750 000 eurose puudujäägi puhul tähendab see, et abivahendite kompenseerimine on peatatud kõikidele õigustatud isikutele ja kõikide loetelus toodud abivahendite puhul vähemalt aasta viimaseks kuuks. Alternatiivina oleksid suletud eelarveliselt samaväärses summas laiendatud ring ISO-koode (nt mähkmed) alates 1. juulist. Sellest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumi ettepanek mitte rakendada käesolevat muudatust enne 2019. aasta 1. jaanuari. 2019. aasta riigieelarve läbirääkimiste tulemusel on praeguseks muudatuse rakendamiseks vajalikud vahendid leitud. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud Muudatusega kaasnevad olulised mõjud abivahendite eelarvele . Eelarve mõjud järgneva nelja aasta kohta on toodud välja tabelis 1. Tabel 1: Eelarve mõju Aasta 2019 2020 2021 2022 Eelarve mõju (€) 1 494 468 1 586 176 1 679 392 1 779 410 Eelarve mõjude prognoosimisel on aluseks võetud järgnevaid asjaolusid ja andmeid: Üldhooldusteenusel viibivate isikute arv: 7597 inimest, kellest 1014 on tööealised; Erihoolekandeteenusel viibivate isikute arv: 2937 inimest, kellest 2700 on ööpäevaringsel teenusel ja 237 kogukonnas elamise teenusel. Asenduskodu teenusel viibivate laste arv: 1052 last. Keskmist kulu abivahendi teenuse kohta aastas sihtgruppide põhiselt SKA abivahendite teenuse 2017. aasta statistika põhiselt: vanaduspensioniealiste puhul 154€ inimese kohta; tööealiste puhul 365€ inimese kohta; laste puhul 443€ lapse kohta. Sotsiaalkindlustusamet viis 2017. aasta detsembris läbi küsitluse saamaks selgust kui suurt osakaalu teenusel olevatest inimestest käesolev muudatus puudutaks. Küsitluse tulemuste pinnalt tuletati mõju teenuste põhiselt: üldhooldusteenusel viibivate inimeste puhul arvestatakse, et hinnanguliselt ca 86% teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit; erihoolekandeteenusel viibivate inimeste puhul arvestatakse, et hinnanguliselt ca 44% teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit; asenduskodu teenusel viibivate noorte puhul arvestatakse, et hinnanguliselt ca 20% teenusel viibivatest noortest vajavad laiendatud ringis abivahendit. 2014 – 2017. aasta jooksul üldhooldusteenusele keskmiselt lisandunud inimeste arvu muutust. Asenduskoduteenusel viibivate laste arvu muutust 2014 – 2017. aasta jooksul. Prognoositav erihoolekande teenuse ööpäevaringsete teenusekohtade arvu muutust 2014 – 2017. aasta jooksul. Abivahendite kasutajatest puuetega inimeste osakaalu sihtgruppide lõikes: vanaduspensioniealistel 48%, tööealistel 15%, lastel 57%. Viimase 10a keskmist inflatsiooni. Eelarve välistest mõjudest, sh sotsiaalsetest mõjudest saab käesoleva muudatuse osas tuua välja järgneva: Abivahendit vajavat inimest koheldakse võrdselt sõltumata, kas ta elab kodus või hoolekandeasutuses. Paraneb hoolekandeasutuses viibivate inimeste elu- ja hooldusteenuse kvaliteet. Seni on mitteindividuaalseid abivahendeid ostnud hoolekandeasutuses viibivad inimesed ise või on hooldekodu need taganud. Tihti ei ole inimesel olnud rahalist võimalust tagada kaasaegseid ja kvaliteetseid abivahendeid ning hoolekandeasutused on kas välisabi korras saanud abivahendid või soetanud kasutatud tooted, mis ei ole pruu kinud olla parimas töökorras ega vastata inimese individuaalsetele vajadustele. Eelnevast tulenevalt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel sageli olnud juurdepääsu kvaliteetsetele ja neid kõige paremini toetavatele abivahenditele. Käeoleva muudatusega on võimalik tagada ka hoolekandeasutuses viibivatele inimestele sama kvaliteetsed ja vajadustele vastavad abivahendid kui täna kodus elavatele inimestele. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrust nr 74 „ Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed “. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamisel on konsulteeri tud Sotsiaalministeeriumiga , Õiguskantsleri Kantseleiga, Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, Sotsiaalkindlustusametiga, üldhooldusteenust osutavate hoolekandeasutuste esindajatega. Esitab sotsiaalkomisjon 04.06.2018 Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Abivahendite loetelus tehtavad ümberjaotused Tabel 1. Tagatavad riigi poolt ISO kood Abivahendi nimetus 04.33.03 istmepadjad ja muud tooted lamatiste vältimiseks 04.33.03.01 istmepadjad lamatiste vältimiseks 04.33.03.02 muud tooted lamatiste vältimiseks 04.48.03 treening- ja ergomeeterjalgrattad 04.48.08 seisuraamid ja -toed 09.03.12 sõrmikud ja labakindad 09.09.03 sukajalgatõmbaja 09.09.03 sukajalgatõmbaja 09.12.27 tualettpaberitangid 09.21 naha kaitse ja puhastamise vahendid 09.21.06 nahapesemisvahendid 09.21.09 desinfektandid 09.21.18 nahakaitsevahendid 09.24.03 püsikateetrid 09.24.03.01 100% silikoonkateeter 09.24.03.02 silikoonelastomeer kattega kateeter 09.24.06 ühekordsed põiekateetrid 09.24.06.01 PVC kateeter 09.24.06.02 hüdrofiilne kateeter 09.24.09 peenise katted 09.27.05 alt lahtised uriinikotid 09.27.05.01 kehal kantav uriinikott 09.27.05.02 kehal mitte kantav uriinikott 09.27.13 Uriinikogujate riputus- ja kinnitusvahendid 09.30 uriini absorbeerivad abivahendid 09.30.12 09.30.18 09.30.21 laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed 09.30.39 uriini absorbeerivate kehalkantavate abivahendite kinnitusvahendid 09.33.30 keha pesemise või küürimise vahendid 09.33.30.01 niisutatud salvrätid 09.33.30.02 pesukinnas 09.33.30.03 vannimüts 12.03 Ühe käega käsitsetavad käimisabivahendid 12.03.03 käimiskepid 12.03.06 küünarkargud 12.03.12 kaenlakargud 12.03.16 harkkepid 12.06 Käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks 12.06.03 käimisraamid 12.06.06 rulaatorid 12.06.09 käimistoolid 12.06.12 käimislauad 12.12.04 auto kohandused mootori käsitsemiseks 12.12.05 auto kohandused käsipiduri käsitsemiseks 12.12.07 auto kohandused roolisüsteemi käsitsemiseks 12.12.09 mootorsõidukite turvavööd ja -rakmed 12.12.12 erikonstruktsiooniga autoistmed ja -padjad 12.12.18 abivahendid ratastoolis istuva inimese sõidukisse või sealt välja tõstmiseks 12.12.00 liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto 12.18.06 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega 12.18.06.01 kolmerattalised standardsed jalgrattad pedaalidega 12.18.06.02 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega 12.22.03.01 12.22.09.01 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I 12.22.03.02 12.22.09.02 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II 12.22.03.03 12.22.09.03 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III 12.22.03.04 12.22.09.04 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV 12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid 12.23.03 invarollerid 12.23.06 elektrilised ratastoolid 12.23.06.01 aktiivsusgrupp I 12.23.06.02 aktiivsusgrupp II 12.23.06.03 aktiivsusgrupp III 12.24 ratastoolide varuosad 12.24.21 ratastoolide rehvid ja rattad 12.24.24 akud ja akulaadijad 12.24.30 ratastoolirihmad 12.24.00 muud ratastooli varuosad 12.27.07 kärud 12.27.07.01 toaraam 12.27.07.02 õueraam 12.31.03.01 libistamislauad 12.39.03 valged kepid 18.09.21 eriistmed 18.09.21.01 eriistmed - kategooria I 18.09.21.02 eriistmed - kategooria II 18.09.21.03 eriistmed (individuaalne) - kategooria III 18.10.03 seljatoed 18.10.06 ratastoolipadjad 22.03.06.01 prilliklaasid Dsph , cyl 22.03.06.02 prillidesse monteeritud optilised süsteemid 22.03.09 suurendusklaasid 22.03.18 suurendavad videosüsteemid, sh kaasaskantavad 22.06.06 kommunikatsioonivõimendid 22.12.12 punktkirjavarustus 22.12.15 punktkirja kirjutusmasinad 22.15.06 kalkulaatorid 22.18.03 helisalvestus- ja heliesitusseadmed 22.18.03.01 daisypleierid 22.18.03.02 hääljuhendavad diktofonid 22.18.24 raadiosagedusega ülekandesüsteemid 22.24.21 helistamistarvikud 22.27.03 visuaalse signaaliga seadmed 22.27.06 akustilise signaaliga seadmed 22.27.09 mehhaanilise signaaliga seadmed 22.27.12 kellad ja ajanäitajad 22.30.15 raamatutoed ja -hoidjad 22.39.04 arvuti ekraanisuurendustarkvara 22.39.05 punktkirjakuvarid 22.39.07 tekstituvastustarkvara 22.39.00 tarkvara uuendus 24.21.03 haaramistangid 27.06 mõõteriistad Tabel 2. Tagatavad asutuses teenuse sees: ISO kood Abivahendi nimetus 04.33.06 madratsid lamatiste vältimiseks 09.03.39 söögipõll 09.12.03 tualetitoolid 09.12.03.01 tualetitoolid 09.12.03.02 poti- ja dušitoolid 09.12.15 potikõrgendused 09.12.33 siibrid 09.30.00 imavad aluslinad, sh pestavad aluslinad 09.33.03 vanni- ja dušitoolid 09.33.12 vanni-, duši- ja mähkimislauad 12.31.03 libistamislauad ja -matid 12.31.03.02 libilinad 12.31.09 teisaldatavad käsipuud tõusmiseks 12.31.15 tõsterihmad ja -rakmed 12.36.03 lingtõstukid 12.36.21 lingtõstuki kehatoed 18.03.15 voodilauad 18.06.06 lugemis- ja töövalgustid 18.12.10 elektrilise reguleerimisega voodid 18.18 Toetusabivahendid: 18.18.06 tugikäepidemed 18.18.11 hingedega tugipuud ja käetoed 18.30.15 kaasaskantav kaldtee 22.27.21 keskkonnahäiresüsteemid 24.27.06 mittelibisevad alused
EELNÖU
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus
§ l. Sotsiaalhoolekande seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l)paragrahvi 47 löige 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
"(3)Tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust, väljä arvatud individuaalse
?5
abivahendi korral, ei ole vangistuses voi eelvangistuses viibival isikul.";
2) paragrahvi 47 täiendatakse löigetega 3-3 järgmises sönastuses:
"(31)Väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel uldhooldusteenusel voi ööpäevaringsel
erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust
abivahendi eest, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks
kasutatava hoonega.
(32) Riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu
maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust lisaks käesoleva paragrahvi löikes 3'
nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite
eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas.
(3 )Käesoleva paragrahvi löike 31 tähenduses on hooldusteenuse osutamise voi teenuse
osutamiseks kasutatava hoonega otseselt seotud abivahend, mis
1) mis hölbustab eelköige hooldaja tööd, mitte inimese individuaalset hakkamasaamist;
2) mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse voi sellele ligipääsetavuse
tagamisega;
3) mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hugieenitoimingute tegemise tagamiseks,
väljä arvatud uhekordseks kasutamiseks möeldud abivahend;
4) mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutuja tervist toetava
teenuse osutamiseks, ning abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ettenähtud toodet voi
vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele;
5) mis on hoone voi mööbli killge kinnitatavja holbustab hoones liikumist.
(3 ) Käesoleva paragrahvi löikes 33 nimetatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis
on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega ning
mille eest tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust ei ole väljaspool kodu
osutataval ööpäevaringsel uldhooldusteenusel voi ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival
isikul, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.";
3) paragrahvi 48 löiget 3 täiendatakse punktiga 91 järgmises sönastuses:
"9') marge, kas tegemist on abivahendiga, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi
teenuse osutamiseks kasutatava hoonega;".
Riigikogu Kantselei
Kuupaev'^t^-^
v,,/ /^7//s-^^
l
§2.Käesolev seadusjöustub 2019. aasta l.jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, 2018
Algatab sotsiaalkomisjon 04.06.2018.
Helmen Kutt
Sotsiaalkomisjoni esimees
2
Seletuskiri
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnöu juurde
l. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvöte
Praegu kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) kohaselt kompenseeritakse
hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osalus ainult
individuaalsete abivahendite (näiteks protees, ortoos) puhui, kuid mitteindividuaalsete abivahendite
(näiteks ratastool, mähkmed) puhui mitte.
2017. aasta oktoobris pöördus öiguskantsler Riigikogu poole ettepanekuga viia SHS § 47 löige 3
pöhiseadusega kooskölla. Öiguskantsleri hinnangul ei ole pöhiseadusega kooskölas see osa
sotsiaalhoolekande seaduse § 47 löikest 3, mis ei voimalaa hoolekandeasutuses viibival isikul riigi
toel hankida vajalikke abivahendeid, seades ta kodus elävä abivajajaga vörreldes halvemasse
olukorda. Sotsiaalkomisjon arutas öiguskantsleri ettepanekut oma istungil 26.10.2017. Komisjon
nöustus öiguskantsleri ettepanekuga ning jätkas arutelu 06.11.2017. Riigikogu täiskogu toetas
öiguskantsleri ettepanekut 14.11.2017 ja Riigikogu esimees tegi sotsiaalkomisjonile ulesandeks
algatada eelnöu SHS § 47 löike 3 pöhiseadusega kooskölla viimiseks. Sotsiaalkomisjon arutas
eelnöu algatamist mitmel istungil koos Sotsiaalministeeriumi, öiguskantslerijahoolekandeasutuste
esindajategaja otsustas 31.05.2018 algatada sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnöu.
1.2.Eelnöu ettevalmistaja
Eelnöu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (ko-
misjoni esimees Helmen Kutt helmen.kytt(%riigikogu.ee) koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
1.3. Märkused
Eelnöuga muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (RT I, 03.04.2018, 20).
Eelnöu seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnöu eesmärgiks on tagada abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osaluse kompenseerimine
hoolekandeasutuses viibivale inimesele vördselt kodus elävä inimesega.
3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus
Eelnöu koosneb kahest paragrahvist - esimene sätestab SHS muudatused ja teine seaduse
jöustumise.
Eelnou §-ga l muudetakse SHS sätteid.
1
Eelnou § l punkiga l muudetakse SHS § 47 löiget 3. Muudatusejöustumisejärgselt ei kehti enam
erisus, mille kohaselt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel öigust mitteindividuaalsete
abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osaluse kompenseerimisele. Vastav erisus jäetakse alles
isikute puhui, kes viibivad vangistuses voi eelvangistuses, kuna tegu on riigieelarvest rahastatava
teenusega.
Eelnöu § l punkiga 2 täiendatakse § 47 uute löigetega 31-34.
Löikega 3 tagatakse muudatuse jöustumise järgselt väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel
uldhooldusteenusel voi ööpäevaringsel erihooldusteenusel (edaspidi ööpäevaringne
uldhooldusteenus voi ööpäevaringne erihooldusteemis) viibivatele inimestele laiendatud ulatuses
abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osaluse katmine. Oigus tasu maksmise kohustuse
ulevötmisele ei laiene abivahenditele, mis on loomuomased asutusepöhisele hooldusteenusele voi
on otseselt seotud hoolekandeasutuse hoonega.
Löikega 32 sätestatakse erisus, mille kohaselt ei ole riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel
erihooldusteenusel viibivatel isikutel tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust lisaks
§ 47 löikes 3l nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise
vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas.
Löikega 33 täpsustatakse, millised on abivahendid, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise
voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. Sellest tulenevalt ei laiene öigus riigi osaluse
kompenseerimisele abivahenditele, mis vastaksidjärgmistele pöhimötetele:
Abivahendid, mis hölbustavad eelköige hooldaja tööd, mitte inimese iseseisvat toimetulekut.
Sellisteks toodeteks on näiteks libistamislauadja-matid, libilinad, tösterihmadja-rakmed,
lingtöstukid, lingtöstuki kehatoed. Töstukite, libilinade jms hooldatava liigutamist
abistatavate toodete kasutamine on otseselt seotud hooldaja fuusilise tervise hoidmisegaja
töhusate hooldajat ning hooldatavat säästvate hooldustoimingute elluviimisega. Näiteks pole
möeldav olukord, kus hooldaja peab ilma abistatavate vahenditeta aitama ratastooli, viima
pesema voi söötma inimest, kes iseseisvalt pole vöimeline end pöörama, töusma istuma jne.
Ka erinevaid ergonoomilisi vötteid kasutades on hooldamine fuusiliselt raske töö ning
möjutab hooldaja tervist. Seega on teenuseosutaja kohustuseks tagada oma töötajatele nende
tööks vajalikud tervist kaitsvad vahendid, ilma milleta pole inimväärne hooldustoimingute
läbiviimine vöimalik. Vahendid, mis vöimaldavad osutada asutusepöhist hooldusteenust voi
lihtsustavad selle osutamist on teenuseosutaja korraldadaja tagada.
Abivahend, mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse voi sellele
ligipääsetavuse tagamisega. Turvalisusega seotud toodeteks on näiteks mittelibisevad
alused, keskkonnahäiresusteemid. Hoolekandeasutused peavad olema ligipääsetavad
liikumispiirangutega inimestele. Ligipääsetavuse nöuetega arvestamine hoolekande asutuse
loomisel on toodud väljä ka ehitusseadustikus. Nimelt tuleb ehitusseadustiku § 11 löige 2
punkt 8 kohaselt rajatavate ehitiste puhui arvestada asjakohasel juhul puuetega inimeste
erivajadustega. Kuna tegu on hoolekandeasutusega, siis puuetega inimeste erivajadustega
arvestamine on kindlasti asjakohane. Ehitusseadustiku § 7 sätestab, et ehitis tuleb
projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Seega, kuigi hetkel ei kehti
konkreetsete ligipääsetavuse nöuetega määrust, siis vastavalt ehitusseadustiku § 7 tuleb
2
rakendada head tava, mis praegusel juhul on eelnevalt kehtinud regulatsioon, kuna uut
regulatsiooni ei ole kehtestatud. Sama eesmärk on ka SHS-is reguleeritud väljaspool isiku
kodu osutatav uldhooldusteenuse kirjelduses. Kui teenuseosutaja ei ole selle vajadusega
arvestanud, siis tul eb teenuseosutajal leida alternatiivsed vöimalused olukorra
lahendamiseks. Ligipääsetavusega seotud tooteks on näiteks kaasaskantav kaldtee.
Abivahend, mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hugieenitoimingute tegemise
tagamiseks, väljä arvatud uhekordseks kasutamiseks möeldud abivahend.
Hugieenitoimingute tegemise tagamiseks abivahendid on näiteks tualetitool, poti- ja
dusitool, potikörgendus, vanni- ja dusitool, vanni, dusi- ja mähkimislauad, siibrid.
Asutusepöhist hooldusteenust osutades tuleb teenuseosutajal arvestada, et teenuse saajate
hulgas on valdav hulk inimesi, kes vajavad korvalabi hugieenitoimingutes. Selleks peab
hoolekandeasutuse keskkond ja vahendid seda toetama. Seega on elementaarne, et
hoolekandeasutus on varustatud hugieenitoimingute tegemiseks vaj alike vahenditega. Samas
ei pea hoolekandeasutus tagama uhekordseks kasutamiseks moeldud abivahendeid, sest
nende vajadus lähtub konkreetselt individuaalsusest ning neid ei ole vöimalik kasutada
rohkemal kui iihel inimesel. Need on eelköige tooted, mille osas on vöimalik teenuseosutajal
konkreetselt arvestada hooldusteenusele hinnalisa, mis kohtleks hooldekodus olevat inimest
ebavördselt kodus elävä inimesega. Uhekordseks kasutamiseks möeldud abivahendid on
näiteks uriini absorbeerivad abivahendid ehk mähkmed, kehä pesemise voi kuurimise
vahendid, naha kaitse ja puhastamise vahendid.
Abivahend, mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määmses ohutu ja
tervist toetava teenuse osutamiseks voi abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ette
nähtud toodet voi vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku
vajadustele. Need on abivahendid tagamaks, et teenuse osutamine oleks ohutu ja turvaline
ning on selleks eraldi nouetena ettenahtud teenuse osutamiseks vaj alike vahenditena ehk
teenuseosutajal peavad need vahendid olema olemas juba teenuse osutamist alustades.
Nende vahendite kulu peab sisalduma baasteenuse hinnas ega olema täiendavalt inimeselt
juurde kusitav. Samuti tuleb asutusepöhist hooldusteenust osutades teenuseosutajal
arvestada, et teenuse saajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes oma tervislikust seisukorrast
vajavad toetavamat keskkonda. Seega peavad rahvaterviseseaduse alusel kehtestatavates
eraldi nöuetes ettenähtud tooted selle printsiibiga arvestama. Juhul kui nouetega ettenähtud
tooteks on vaja kasutada abivahendit, kuna see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku
vajadustele, siis tuleb abivahend tagada teenuseosutajal kui teenuseosutamiseks vajaliku
toote tagamisena. Sellisteks toodeteks on näiteks voodilaud, valgusti, elektriline voodi,
madratsid lamatiste vältimiseks, imavad aluslinad, sh pestävää aluslinad. Nöuded
hooldusteenuse sisule ja eesmärgile tulenevad SHS-ist (§-d 20, 100, 102, 103) ja
hooldusteenuse tervisekaitsenöuded tulenevad rahvatervise seadusest ning selle alusel
kehtestatud määrustest (sotsiaalministri 3.04.2002. a määrus nr 58 ,,Täiskasvanute
hoolekandeasutuse tervisekaitsenöuded"ja sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. amäärus nr 75
,,Tervisekaitsenöuded erihoolekandeteenustele ja eraldusmumile").
Abivahendi, mis on hoone voi mööbli killge kinnitatavadja holbustavad asutuses liikumist.
Sellised abivahendid on uldjuhul hoone loomulikud osad, kuna kinnitatud hoone kulge.
Nende puhui ei ole möeldav, et neid hakataks inimestele tagama lähtuvalt individuaalsest
vajadusest ja oleksid otseselt seotud uhe konkreetse inimesega. Hoone voi mööbli kulge
3
kinnitatavateks abivahenditeks, mis hölbustavad asutuses liikumist, on näiteks
tugikäepidemed ja tugipuud, hingedega tugipuud, tugikäepidemed, teisaldatavad käsipuud
töusmiseks.
Eelkirjeldatud pöhimötted, millised abivahendid on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi
teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kirjeldatakse omakorda ka rahvatervise seaduse alusel
antavates hoolekandeasutuste tervisekaitsenöuete määmstes. Pöhimötetega koos tuuakse väljä ka
näitlikustav nimekiri toodetest, mis abivahendid konkreetse pöhimötte alla lähevad. See saab olema
Sotsiaalkindlustusametile aluseks hoolekandeasutusele tegevusluba väljastamisel. Rahvatervise
seaduse jöustumine koos uuendatud rakendusaktidega on planeeritud 2019. aasta alguseks ning
tegevusloa nöude rakendumine 2020. aastaks.
Löikega 3 nähakse ette valdkonna eest vastutavale ministrile volituse andmine eelkirjeldatud
tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi
teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kehtestamiseks määrusega. See tagab paindlikkuse loetelu
jaotust muuta näiteks olukordades, kus abivahendite uldisesse loetelusse lisandub uusi tooteid voi
arvatakse tooteid väljä lähtuvalt SHS § 49 sätestatust.
Uhtlasi puudutab ettepanek hoolekandeasutuse määratluse täpsustust seoses abivahendite
kompenseerimisega. Seni kehtivas SHS-is käsitletakse § 47 löikes 3 laiatähenduslikult
hoolekandeasutuse möistet. Samas on praktikas abivahendite eest tasu maksmise kohustuse
ulevötmisel möistetud hoolekandeasutusena ööpäevaringset uldhooldusteenust, ööpäevaringset
erihooldusteenust ning asenduskoduteenust osutavat asutust. Uue regulatsiooni kohaselt oleks
erisus, millistel juhtudel abivahendi ostmisel voi uurimisel riigi osaluse kompenseerimine
hoolekandeasutuses viibivale isikule ei laiene, suunatud ööpäevaringsel uldhooldusteenusel voi
ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivale isikule. Vörreldes varasemaga ei kehtiks erisus enam
asenduskoduteenusel viibiva isiku puhui. Erisuse pöhjus tuleneb teenuste eesmärgist.
Uldhooldusteenuse ja erihooldusteenuse eesmärk on osutada inimesele hooldusteenust ehk tagada
turvaline keskkond ja toimetulek, siis on loomuomane, et asutus vastab teatavale valmisolekule.
Asenduskodu eesmärk on eelköige tagada vanemliku hoolitsuseta lastele asenduseluase ehk kodu,
mitte vastata laste erivajadusest tulenevale hooldus- voi erivajadusele.
Eelnöu § l punktiga 3 täiendatakse abivahendite loetellu kantavate andmete loetelu. Vastavalt
eelpool kirjeldatud pöhimötetele tehakse sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määmses nr 74
»Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ulevötmise
otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed" kehtestatud
abivahendite loetelus umberjaotamine toodeteks, mis on täiendavalt ööpäevaringset
uldhooldusteenust voi ööpäevaringset erihooldusteenust osutavas hoolekandeasutuses riigi poolt
inimesele tagatavad ja toodeteks, millele öigus ei laiene hoolekandeasutuses viibides. Sellest
tulenevalt täiendatakse eelnimetatud abivahendite loetelu liigendusega, kas tegemist on otseselt
hooldusteenuse osutamiseks voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega seotud abivahendiga.
Liigendus väljendub tabelisse eraldiseisva tulba lisamisena.
Eelnöu §-ga 2 sätestatakse käesoleva muudatuste jöustumise aeg. Muudatused jöustuvad 2019.
aasta l. jaanuarist. Rakendamine varasemal ajal, näiteks l. juuli 2018, tekitaks käesoleva aasta
eelarvesse ca 750 000 euro suuruses puudujäägi. 2018. aasta eelarvesse ei ole planeeritud muudatuse
rakendamiseks vaj alike kulude katet. Vöttes arvesse, et kogu abivahendite teenuse peale kuu
keskmine muugi ja uuri kompenseerimise kulu on 720 000 eurot, siis 750 000 eurose puudujäägi
4
puhui tähendab see, et abivahendite kompenseerimine on peatatud köikidele öigustatud isikutele ja
köikide loetelus toodud abivahendite puhui vähemalt aasta viimaseks kuuks. Alternatiivina oleksid
suletud eelarveliselt samaväärses summas laiendatud ring ISO-koode (nt mähkmed) alates l. juulist.
Sellest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumi ettepanek mitte rakendada käesolevat muudatust enne
2019. aasta l. jaanuari. 2019. aasta riigieelarve läbirääkimiste tulemusel on praeguseks muudatuse
rakendamiseks vajalikud vahendid leitud.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele
Eelnöul ei ole puutumust Euroopa Liidu öigusega.
6. Seaduse möjud
Muudatusega kaasnevad olulised möjud abivahendite eelarvele. Eelarve möjudjärgneva neljä aasta
kohta on toodud väljä tabelis 1.
Tabel l: Eelarve möju
Aasta 2019 2020 2021 2022
Eelarve möju l 494 468 l 586 176 l 679 392 1779410
(€)
Eelarve möjude prognoosimisel on aluseks vöetiidjärgnevaid asjaolusidja andmeid:
Oldhooldusteenusel viibivate isikute arv: 7597 inimest, kellest 1014 on tööealised;
Erihoolekandeteenusel viibivate isikute arv: 2937 inimest, kellest 2700 on ööpäevaringsel
teenuselja 237 kogukonnas elamise teenusel.
Asenduskodu teenusel viibivate laste arv: 1052 last.
Keskmist kulu abivahendi teenuse kohta aastas sihtgruppide pöhiselt SKA abivahendite
teenuse 2017. aasta statistika pöhiselt:
o vanaduspensioniealiste puhui 154€ inimese kohta;
o tööealiste puhui 365€ inimese kohta;
o laste puhui 443€ lapse kohta.
Sotsiaalkindlustusamet viis 2017. aasta detsembris läbi kilsitluse saamaks selgust kui suurt
osakaalu teenusel olevatest inimestest käesolev muudatus puudutaks. Kusitluse tulemuste
pinnalt tuletati möju teenuste pöhiselt:
o uldhooldusteenusel viibivate inimeste puhui arvestatakse, et hinnanguliselt ca 86%
teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit;
o erihoolekandeteenusel viibivate inimeste puhui arvestatakse, et hinnanguliselt ca
44% teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit;
o asenduskodu teenusel viibivate noorte puhui arvestatakse, et hinnanguliselt ca 20%
teenusel viibivatest noortest vajavad laiendatud ringis abivahendit.
2014 - 2017. aasta jooksul uldhooldusteenusele keskmiselt lisandunud inimeste arvu
muutust.
Asenduskoduteenusel viibivate laste arvu muutust 2014 - 2017. aastajooksul.
5
Prognoositav erihoolekande teenuse ööpäevaringsete teenusekohtade arvu muutust 2014 -
2017. aastajooksul.
Abivahendite kasutajatest puuetega inimeste osakaalu sihtgruppide löikes:
vanaduspensioniealistel 48%, tööealistel 15%, lastel 57%.
Viimase 10a keskmist inflatsiooni.
Eelarve välistest möjudest, sh sotsiaalsetest möjudest saab käesoleva muudatuse osas tuua väljä
järgneva:
•
Abivahendit vajavat inimest koheldakse vördselt söltumata, kas ta elab kodus voi
hoolekandeasutuses.
Paraneb hoolekandeasutuses viibivate inimeste elu- ja hooldusteenuse kvaliteet. Seni on
mitteindividuaalseid abivahendeid ostnud hoolekandeasutuses viibivad inimesed ise voi on
hooldekodu need taganud. Tihti ei ole inimesel olnud rahalist voimalust tagada kaasaegseid
ja kvaliteetseid abivahendeid ning hoolekandeasutused on kas välisabi korras saanud
abivahendid voi soetanud kasutatud tooted, mis ei ole pruukinud olla parimas töökorras ega
vastata inimese individuaalsetele vajadustele. Eelnevast tulenevalt ei ole hoolekandeasutuses
viibivatel inimestel sageli olnud juurdepääsu kvaliteetsetele ja neid köige paremini
toetavatele abivahenditele. Käeoleva muudatusega on vöimalik tagada ka
hoolekandeasutuses viibivatele inimestele sama kvaliteetsed ja vajadustele vastavad
abivahendid kui tänä kodus elavatele inimestele.
7. Rakendusaktid
Seaduse vastuvötmisel tuleb muuta sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrust nr 74 ,,Abivahendite
loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ulevötmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimusedja kord ning abivahendi kaardi andmed".
8. Seaduse jöustumine
Seadusjöustub l. jaanuaril 2019.
9. Eelnöu kooskölastamine, huviruhmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnöu väljatöötamisel on konsulteeritud Sotsiaalministeeriumiga, Oiguskantsleri Kantseleiga,
Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, Sotsiaalkindlustusametiga, uldhooldusteenust osutavate
hoolekandeasutuste esindajatega.
Esitab sotsiaalkomisjon 04.06.2018
Helmen Kutt
Sotsiaalkomisjoni esimees
6
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse
eelnöu seletuskirja juurde
Lisa
Abivahendite loetelus tehtävää umberjaotused
Tabel l. Tagatavad riigi poolt
SO kood Abivahendi nimetus
04.33.03 istmepadjad ja muud tooted lamatiste
vältimiseks
04.33.03.01 I istmepadjad lamatiste valtimiseks
04.33.03.02 muud tooted lamatiste vältimiseks
04.48.03 treening- ja ergomeeterjalgrattad
04.48.08 seisuraamidja -toed
09.03.12 sörmikud ja labakindad
09.09.03 sukajalgatömbaja
09.09.03 sukajalgatömbaja
09.12.27 tualettpaberitangid
09.21 naha kaitse ja puhastamise vahendid
09.21.06 nahapesemisvahendid
09.21.09 desinfektandid
09.21.18 nahakaitsevahendid
09.24.03 pusikateetrid
09.24.03.01 100% silikoonkateeter
09.24.03.02 I silikoonelastomeer kattega kateeter
09.24.06 uhekordsed pöiekateetrid
09.24.06.01 PVC kateeter
09.24.06.02 hildrofiilne kateeter
09.24.09 peenise katted
09.27.05 alt lahtised uriinikotid
09.27.05.01 kehal kantav uriinikott
09.27.05.02 kehal mitte kantav uriinikott
09.27.13 Uriinikogujate riputus- ja kinnitusvahendid
09.30 uriini absorbeerivad abivahendid
09.30.12 lasteja täiskasvanute uhekordsed sidemedja
09.30.18 mähkmed
09.30.21
09.30.39 uriini absorbeerivate kehalkantavate
abivahendite kinnitusvahendid
09.33.30 kehä pesemise voi kuurimise vahendid
09.33.30.01 niisutatud salvrätid
09.33.30.02 Ipesukinnas
09.33.30.03 vannimuts
12.03 Uhe käega käsitsetavad käimisabivahendid
12.03.03 <:äimiskepid
12.03.06 •cuunarkargud
12.03.12 <aenlakargud
12.03.16 harkkepid
12.06 Käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks
12.06.03 käimisraamid
12.06.06 rulaatorid
12.06.09 käimistoolid
12.06.12 käimislauad
12.12.04 auto kohandused mootori käsitsemiseks
12.12.05 auto kohandused käsipiduri käsitsemiseks
12.12.07 auto kohandused roolisusteemi käsitsemiseks
12.12.09 mootorsöidukite turvavöödja -rakmed
12.12.12 erikonstruktsiooniga autoistmedja -padjad
12.12.18 abivahendid ratastoolis istuva inimese
söidukisse voi sealt väljä töstmiseks
12.12.00 liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele
kohandatud söiduauto
12.18.06 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega
12.18.06.01 kolmerattalised standardsed jalgrattad
pedaalidega
12.18.06.02 I kolmerattalised jalgrattad pedaalidega
12.22.03.01 kahekäeratastoolid - aktiivsusgmpp I
12.22.09.01 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I
12.22.03.02 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II
12.22.09.02 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II
12.22.03.03 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III
12.22.09.03 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III
12.22.03.04 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV
12.22.09.04 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV
12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid
12.23.03 invarollerid
12.23.06 elektrilised ratastoolid
12.23.06.01 I aktiivsusgrupp I
12.23.06.02 I aktiivsusgrupp II
12.23.06.03 I aktiivsusgrupp III
12.24 ratastoolide vamosad
12.24.21 ratastoolide rehvidja rattad
12.24.24 akudja akulaadijad
12.24.30 ratastoolirihmad
12.24.00 muud ratastooli vamosad
12.27.07 kärud
12.27.07.01 toaraam
12.27.07.02 öueraam
12.31.03.01 libistamislauad
12.39.03 valged kepid
18.09.21 eriistmed
18.09.21.01 I eriistmed - kategooria I
18.09.21.02 I eriistmed - kategooria II
18.09.21.03 I eriistmed (individuaalne) - kategooria III
18.10.03 seljatoed
18.10.06 ratastoolipadjad
22.03.06.01 I prilliklaasid Dsph, cyl
22.03.06.02 prillidesse monteeritud optilised susteemid
22.03.09 suurendusklaasid
22.03.18 suurendavad video susteemid, sh
kaasaskantavad
22.06.06 kommunikatsioonivöimendid
22.12.12 punktkirj avarustus
22.12.15 punktkirja kirjutusmasinad
22.15.06 kalkulaatorid
22.18.03 helisalvestus- ja heliesitusseadmed
22.18.03.01 I daisypleierid
22.18.03.02 l hääljuhendavad diktofonid
22.18.24 raadiosagedusegaulekandesusteemid
22.24.21 helistamistarvikud
22.27.03 visuaalse signaaliga seadmed
22.27.06 akustilise signaaliga seadmed
22.27.09 mehhaanilise signaaliga seadmed
22.27.12 kelladja ajanäitajad
22.30.15 raamatutoedja -hoidjad
22.39.04 arvuti ekraanisuurendustarkvara
22.39.05 punktkirj akuvarid
22.39.07 tekstituvastustarkvara
22.39.00 tarkvara uuendus
24.21.03 haaramistangid
27.06 mööteriistad
Tabel 2. Tagatavad asutuses teenuse sees:
ISO kood Abivahendi nimetus
04.33.06 madratsid lamatiste vältimiseks
09.03.39 söögipöll
09.12.03 tualetitoolid
09.12.03.01 tualetitoolid
09.12.03.02 Ipoti-jadusitoolid
09.12.15 potikörgendused
09.12.33 siibrid
09.30.00 imavad aluslinad, sh pestävää aluslinad
09.33.03 l vanni-ja dusitoolid
09.33.12 vanni-, dusi- ja mähkimislauad
12.31.03 libistamislauad ja -matid
12.31.03.02 libilinad
12.31.09 teisaldatavad käsipuud töusmiseks
12.31.15 tösterihmadja -rakmed
12.36.03 lingtöstukid
12.36.21 lingtöstuki kehatoed
18.03.15 voodilauad
18.06.06 lugemis- ja töövalgustid
18.12.10 elektrilise reguleerimisega voodid
18.18 Toetusabivahendid:
18.18.06 tugikäepidemed
18.18.11 hingedega tugipuud ja käetoed
18.30.15 kaasaskantav kaldtee
22.27.21 keskkonnahäiresusteemid
24.27.06 mittelibisevad alused
Vabariigi Valitsus 5.06.2018 nr 1-1/13-649/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 4. juunil algatatud
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eiki Nestor
Lisad: 1) eelnõu kahel lehel (pdf ja docx failid)
2) seletuskiri kuuel lehel (pdf ja docx failid)
3) seletuskirja lisa neljal lehel (pdf ja docx failid)
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 05.06.2018 / 1-1/13-649/1;
Riigikantselei / 05.06.2018 / 2-5/18-01199
Resolutsiooni teema: Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu ning Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek
valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 28.06.2018
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja esitada seisukoht.
Tähtaeg: 21.06.2018
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 5.7.2018 istungil.
Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0584.
Kontroll: Margit Redi
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 06.06.2018
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
EELNÕU
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus
§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust, välja arvatud individuaalse
abivahendi korral, ei ole vangistuses või eelvangistuses viibival isikul.”;
2) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses:
”(31) Väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel
erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust
abivahendi eest, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks
kasutatava hoonega.
(32) Riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu
maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 1
nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite
eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas.
(33) Käesoleva paragrahvi lõike 31 tähenduses on hooldusteenuse osutamise või teenuse
osutamiseks kasutatava hoonega otseselt seotud abivahend, mis
1) mis hõlbustab eelkõige hooldaja tööd, mitte inimese individuaalset hakkamasaamist;
2) mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse või sellele ligipääsetavuse
tagamisega;
3) mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks,
välja arvatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahend;
4) mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutu ja tervist toetava
teenuse osutamiseks, ning abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ettenähtud toodet või
vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele;
5) mis on hoone või mööbli külge kinnitatav ja hõlbustab hoones liikumist.
(34) Käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis
on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega
ning mille eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust ei ole väljaspool kodu
osutataval ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival
isikul, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
3) paragrahvi 48 lõiget 3 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:
”91) märge, kas tegemist on abivahendiga, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise
või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega;”.
1
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, 2018
Algatab sotsiaalkomisjon 04.06.2018.
Helmen Kütt
Sotsiaalkomisjoni esimees
2
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
Abivahendite loetelus tehtavad ümberjaotused
Tabel 1. Tagatavad riigi poolt
ISO kood Abivahendi nimetus
04.33.03 istmepadjad ja muud tooted lamatiste
vältimiseks
04.33.03.01 istmepadjad lamatiste vältimiseks
04.33.03.02 muud tooted lamatiste vältimiseks
04.48.03 treening- ja ergomeeterjalgrattad
04.48.08 seisuraamid ja -toed
09.03.12 sõrmikud ja labakindad
09.09.03 sukajalgatõmbaja
09.09.03 sukajalgatõmbaja
09.12.27 tualettpaberitangid
09.21 naha kaitse ja puhastamise vahendid
09.21.06 nahapesemisvahendid
09.21.09 desinfektandid
09.21.18 nahakaitsevahendid
09.24.03 püsikateetrid
09.24.03.01 100% silikoonkateeter
09.24.03.02 silikoonelastomeer kattega kateeter
09.24.06 ühekordsed põiekateetrid
09.24.06.01 PVC kateeter
09.24.06.02 hüdrofiilne kateeter
09.24.09 peenise katted
09.27.05 alt lahtised uriinikotid
09.27.05.01 kehal kantav uriinikott
09.27.05.02 kehal mitte kantav uriinikott
09.27.13 Uriinikogujate riputus- ja kinnitusvahendid
09.30 uriini absorbeerivad abivahendid
09.30.12 laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja
09.30.18 mähkmed
09.30.21
09.30.39 uriini absorbeerivate kehalkantavate
abivahendite kinnitusvahendid
09.33.30 keha pesemise või küürimise vahendid
09.33.30.01 niisutatud salvrätid
09.33.30.02 pesukinnas
09.33.30.03 vannimüts
12.03 Ühe käega käsitsetavad käimisabivahendid
12.03.03 käimiskepid
12.03.06 küünarkargud
12.03.12 kaenlakargud
12.03.16 harkkepid
12.06 Käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks
12.06.03 käimisraamid
12.06.06 rulaatorid
12.06.09 käimistoolid
12.06.12 käimislauad
12.12.04 auto kohandused mootori käsitsemiseks
12.12.05 auto kohandused käsipiduri käsitsemiseks
12.12.07 auto kohandused roolisüsteemi käsitsemiseks
12.12.09 mootorsõidukite turvavööd ja -rakmed
12.12.12 erikonstruktsiooniga autoistmed ja -padjad
12.12.18 abivahendid ratastoolis istuva inimese
sõidukisse või sealt välja tõstmiseks
12.12.00 liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele
kohandatud sõiduauto
12.18.06 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega
12.18.06.01 kolmerattalised standardsed jalgrattad
pedaalidega
12.18.06.02 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega
12.22.03.01 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I
12.22.09.01 ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I
12.22.03.02 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II
12.22.09.02 ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II
12.22.03.03 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III
12.22.09.03 ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III
12.22.03.04 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV
12.22.09.04 ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV
12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid
12.23.03 invarollerid
12.23.06 elektrilised ratastoolid
12.23.06.01 aktiivsusgrupp I
12.23.06.02 aktiivsusgrupp II
12.23.06.03 aktiivsusgrupp III
12.24 ratastoolide varuosad
12.24.21 ratastoolide rehvid ja rattad
12.24.24 akud ja akulaadijad
12.24.30 ratastoolirihmad
12.24.00 muud ratastooli varuosad
12.27.07 kärud
12.27.07.01 toaraam
12.27.07.02 õueraam
12.31.03.01 libistamislauad
12.39.03 valged kepid
18.09.21 eriistmed
18.09.21.01 eriistmed - kategooria I
18.09.21.02 eriistmed - kategooria II
18.09.21.03 eriistmed (individuaalne) - kategooria III
18.10.03 seljatoed
18.10.06 ratastoolipadjad
22.03.06.01 prilliklaasid Dsph, cyl
22.03.06.02 prillidesse monteeritud optilised süsteemid
22.03.09 suurendusklaasid
22.03.18 suurendavad videosüsteemid, sh
kaasaskantavad
22.06.06 kommunikatsioonivõimendid
22.12.12 punktkirjavarustus
22.12.15 punktkirja kirjutusmasinad
22.15.06 kalkulaatorid
22.18.03 helisalvestus- ja heliesitusseadmed
22.18.03.01 daisypleierid
22.18.03.02 hääljuhendavad diktofonid
22.18.24 raadiosagedusega ülekandesüsteemid
22.24.21 helistamistarvikud
22.27.03 visuaalse signaaliga seadmed
22.27.06 akustilise signaaliga seadmed
22.27.09 mehhaanilise signaaliga seadmed
22.27.12 kellad ja ajanäitajad
22.30.15 raamatutoed ja -hoidjad
22.39.04 arvuti ekraanisuurendustarkvara
22.39.05 punktkirjakuvarid
22.39.07 tekstituvastustarkvara
22.39.00 tarkvara uuendus
24.21.03 haaramistangid
27.06 mõõteriistad
Tabel 2. Tagatavad asutuses teenuse sees:
ISO kood Abivahendi nimetus
04.33.06 madratsid lamatiste vältimiseks
09.03.39 söögipõll
09.12.03 tualetitoolid
09.12.03.01 tualetitoolid
09.12.03.02 poti- ja dušitoolid
09.12.15 potikõrgendused
09.12.33 siibrid
09.30.00 imavad aluslinad, sh pestavad aluslinad
09.33.03 vanni- ja dušitoolid
09.33.12 vanni-, duši- ja mähkimislauad
12.31.03 libistamislauad ja -matid
12.31.03.02 libilinad
12.31.09 teisaldatavad käsipuud tõusmiseks
12.31.15 tõsterihmad ja -rakmed
12.36.03 lingtõstukid
12.36.21 lingtõstuki kehatoed
18.03.15 voodilauad
18.06.06 lugemis- ja töövalgustid
18.12.10 elektrilise reguleerimisega voodid
18.18 Toetusabivahendid:
18.18.06 tugikäepidemed
18.18.11 hingedega tugipuud ja käetoed
18.30.15 kaasaskantav kaldtee
22.27.21 keskkonnahäiresüsteemid
24.27.06 mittelibisevad alused
Seletuskiri
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Praegu kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) kohaselt kompenseeritakse
hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osalus ainult
individuaalsete abivahendite (näiteks protees, ortoos) puhul, kuid mitteindividuaalsete
abivahendite (näiteks ratastool, mähkmed) puhul mitte.
2017. aasta oktoobris pöördus õiguskantsler Riigikogu poole ettepanekuga viia SHS § 47 lõige 3
põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsleri hinnangul ei ole põhiseadusega kooskõlas see osa
sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõikest 3, mis ei võimalda hoolekandeasutuses viibival isikul riigi
toel hankida vajalikke abivahendeid, seades ta kodus elava abivajajaga võrreldes halvemasse
olukorda. Sotsiaalkomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut oma istungil 26.10.2017. Komisjon
nõustus õiguskantsleri ettepanekuga ning jätkas arutelu 06.11.2017. Riigikogu täiskogu toetas
õiguskantsleri ettepanekut 14.11.2017 ja Riigikogu esimees tegi sotsiaalkomisjonile ülesandeks
algatada eelnõu SHS § 47 lõike 3 põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Sotsiaalkomisjon arutas
eelnõu algatamist mitmel istungil koos Sotsiaalministeeriumi, õiguskantsleri ja
hoolekandeasutuste esindajatega ja otsustas 31.05.2018 algatada sotsiaalhoolekande seaduse
muutmise eelnõu.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon
(komisjoni esimees Helmen Kütt
[email protected]) koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (RT I, 03.04.2018, 20).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärgiks on tagada abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimine
hoolekandeasutuses viibivale inimesele võrdselt kodus elava inimesega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist – esimene sätestab SHS muudatused ja teine seaduse
jõustumise.
1
Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS sätteid.
Eelnõu § 1 punkiga 1 muudetakse SHS § 47 lõiget 3. Muudatuse jõustumise järgselt ei kehti
enam erisus, mille kohaselt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel õigust
mitteindividuaalsete abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimisele. Vastav
erisus jäetakse alles isikute puhul, kes viibivad vangistuses või eelvangistuses, kuna tegu on
riigieelarvest rahastatava teenusega.
Eelnõu § 1 punkiga 2 täiendatakse § 47 uute lõigetega 31–34.
Lõikega 31 tagatakse muudatuse jõustumise järgselt väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel
üldhooldusteenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel (edaspidi ööpäevaringne
üldhooldusteenus või ööpäevaringne erihooldusteenus) viibivatele inimestele laiendatud ulatuses
abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse katmine. Õigus tasu maksmise kohustuse
ülevõtmisele ei laiene abivahenditele, mis on loomuomased asutusepõhisele hooldusteenusele või
on otseselt seotud hoolekandeasutuse hoonega.
Lõikega 32 sätestatakse erisus, mille kohaselt ei ole riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel
erihooldusteenusel viibivatel isikutel tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust lisaks
§ 47 lõikes 31 nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise
vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas.
Lõikega 33 täpsustatakse, millised on abivahendid, mis on otseselt seotud hooldusteenuse
osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. Sellest tulenevalt ei laiene õigus riigi
osaluse kompenseerimisele abivahenditele, mis vastaksid järgmistele põhimõtetele:
Abivahendid, mis hõlbustavad eelkõige hooldaja tööd, mitte inimese iseseisvat
toimetulekut. Sellisteks toodeteks on näiteks libistamislauad ja –matid, libilinad,
tõsterihmad ja –rakmed, lingtõstukid, lingtõstuki kehatoed. Tõstukite, libilinade jms
hooldatava liigutamist abistatavate toodete kasutamine on otseselt seotud hooldaja füüsilise
tervise hoidmisega ja tõhusate hooldajat ning hooldatavat säästvate hooldustoimingute
elluviimisega. Näiteks pole mõeldav olukord, kus hooldaja peab ilma abistatavate
vahenditeta aitama ratastooli, viima pesema või söötma inimest, kes iseseisvalt pole
võimeline end pöörama, tõusma istuma jne. Ka erinevaid ergonoomilisi võtteid kasutades
on hooldamine füüsiliselt raske töö ning mõjutab hooldaja tervist. Seega on teenuseosutaja
kohustuseks tagada oma töötajatele nende tööks vajalikud tervist kaitsvad vahendid, ilma
milleta pole inimväärne hooldustoimingute läbiviimine võimalik. Vahendid, mis
võimaldavad osutada asutusepõhist hooldusteenust või lihtsustavad selle osutamist on
teenuseosutaja korraldada ja tagada.
Abivahend, mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse või sellele
ligipääsetavuse tagamisega. Turvalisusega seotud toodeteks on näiteks mittelibisevad
alused, keskkonnahäiresüsteemid. Hoolekandeasutused peavad olema ligipääsetavad
liikumispiirangutega inimestele. Ligipääsetavuse nõuetega arvestamine hoolekande asutuse
loomisel on toodud välja ka ehitusseadustikus. Nimelt tuleb ehitusseadustiku § 11 lõige 2
punkt 8 kohaselt rajatavate ehitiste puhul arvestada asjakohasel juhul puuetega inimeste
erivajadustega. Kuna tegu on hoolekandeasutusega, siis puuetega inimeste erivajadustega
arvestamine on kindlasti asjakohane. Ehitusseadustiku § 7 sätestab, et ehitis tuleb
projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Seega, kuigi hetkel ei kehti
konkreetsete ligipääsetavuse nõuetega määrust, siis vastavalt ehitusseadustiku § 7 tuleb
rakendada head tava, mis praegusel juhul on eelnevalt kehtinud regulatsioon, kuna uut
regulatsiooni ei ole kehtestatud. Sama eesmärk on ka SHS-is reguleeritud väljaspool isiku
kodu osutatav üldhooldusteenuse kirjelduses. Kui teenuseosutaja ei ole selle vajadusega
arvestanud, siis tuleb teenuseosutajal leida alternatiivsed võimalused olukorra
lahendamiseks. Ligipääsetavusega seotud tooteks on näiteks kaasaskantav kaldtee.
Abivahend, mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hügieenitoimingute tegemise
tagamiseks, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahend.
Hügieenitoimingute tegemise tagamiseks abivahendid on näiteks tualetitool, poti- ja
dusitool, potikõrgendus, vanni- ja dusitool, vanni, duši- ja mähkimislauad, siibrid.
Asutusepõhist hooldusteenust osutades tuleb teenuseosutajal arvestada, et teenuse saajate
hulgas on valdav hulk inimesi, kes vajavad kõrvalabi hügieenitoimingutes. Selleks peab
hoolekandeasutuse keskkond ja vahendid seda toetama. Seega on elementaarne, et
hoolekandeasutus on varustatud hügieenitoimingute tegemiseks vajalike vahenditega.
Samas ei pea hoolekandeasutus tagama ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahendeid,
sest nende vajadus lähtub konkreetselt individuaalsusest ning neid ei ole võimalik kasutada
rohkemal kui ühel inimesel. Need on eelkõige tooted, mille osas on võimalik
teenuseosutajal konkreetselt arvestada hooldusteenusele hinnalisa, mis kohtleks
hooldekodus olevat inimest ebavõrdselt kodus elava inimesega. Ühekordseks kasutamiseks
mõeldud abivahendid on näiteks uriini absorbeerivad abivahendid ehk mähkmed, keha
pesemise või küürimise vahendid, naha kaitse ja puhastamise vahendid.
Abivahend, mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutu ja
tervist toetava teenuse osutamiseks või abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ette
nähtud toodet või vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku
vajadustele. Need on abivahendid tagamaks, et teenuse osutamine oleks ohutu ja turvaline
ning on selleks eraldi nõuetena ettenähtud teenuse osutamiseks vajalike vahenditena ehk
teenuseosutajal peavad need vahendid olema olemas juba teenuse osutamist alustades.
Nende vahendite kulu peab sisalduma baasteenuse hinnas ega olema täiendavalt inimeselt
juurde küsitav. Samuti tuleb asutusepõhist hooldusteenust osutades teenuseosutajal
arvestada, et teenuse saajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes oma tervislikust
seisukorrast vajavad toetavamat keskkonda. Seega peavad rahvaterviseseaduse alusel
kehtestatavates eraldi nõuetes ettenähtud tooted selle printsiibiga arvestama. Juhul kui
nõuetega ettenähtud tooteks on vaja kasutada abivahendit, kuna see vastab paremini
hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele, siis tuleb abivahend tagada teenuseosutajal kui
teenuseosutamiseks vajaliku toote tagamisena. Sellisteks toodeteks on näiteks voodilaud,
valgusti, elektriline voodi, madratsid lamatiste vältimiseks, imavad aluslinad, sh pestavad
aluslinad. Nõuded hooldusteenuse sisule ja eesmärgile tulenevad SHS-ist (§-d 20, 100, 102,
103) ja hooldusteenuse tervisekaitsenõuded tulenevad rahvatervise seadusest ning selle
alusel kehtestatud määrustest (sotsiaalministri 3.04.2002. a määrus nr 58 „Täiskasvanute
hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ ja sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määrus nr
75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“).
3
Abivahendi, mis on hoone või mööbli külge kinnitatavad ja hõlbustavad asutuses liikumist.
Sellised abivahendid on üldjuhul hoone loomulikud osad, kuna kinnitatud hoone külge.
Nende puhul ei ole mõeldav, et neid hakataks inimestele tagama lähtuvalt individuaalsest
vajadusest ja oleksid otseselt seotud ühe konkreetse inimesega. Hoone või mööbli külge
kinnitatavateks abivahenditeks, mis hõlbustavad asutuses liikumist, on näiteks
tugikäepidemed ja tugipuud, hingedega tugipuud, tugikäepidemed, teisaldatavad käsipuud
tõusmiseks.
Eelkirjeldatud põhimõtted, millised abivahendid on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või
teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kirjeldatakse omakorda ka rahvatervise seaduse alusel
antavates hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuete määrustes. Põhimõtetega koos tuuakse välja ka
näitlikustav nimekiri toodetest, mis abivahendid konkreetse põhimõtte alla lähevad. See saab
olema Sotsiaalkindlustusametile aluseks hoolekandeasutusele tegevusluba väljastamisel.
Rahvatervise seaduse jõustumine koos uuendatud rakendusaktidega on planeeritud 2019. aasta
alguseks ning tegevusloa nõude rakendumine 2020. aastaks.
Lõikega 34 nähakse ette valdkonna eest vastutavale ministrile volituse andmine eelkirjeldatud
tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või
teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kehtestamiseks määrusega. See tagab paindlikkuse
loetelu jaotust muuta näiteks olukordades, kus abivahendite üldisesse loetelusse lisandub uusi
tooteid või arvatakse tooteid välja lähtuvalt SHS § 49 sätestatust.
Ühtlasi puudutab ettepanek hoolekandeasutuse määratluse täpsustust seoses abivahendite
kompenseerimisega. Seni kehtivas SHS-is käsitletakse § 47 lõikes 3 laiatähenduslikult
hoolekandeasutuse mõistet. Samas on praktikas abivahendite eest tasu maksmise kohustuse
ülevõtmisel mõistetud hoolekandeasutusena ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset
erihooldusteenust ning asenduskoduteenust osutavat asutust. Uue regulatsiooni kohaselt oleks
erisus, millistel juhtudel abivahendi ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimine
hoolekandeasutuses viibivale isikule ei laiene, suunatud ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või
ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivale isikule. Võrreldes varasemaga ei kehtiks erisus enam
asenduskoduteenusel viibiva isiku puhul. Erisuse põhjus tuleneb teenuste eesmärgist.
Üldhooldusteenuse ja erihooldusteenuse eesmärk on osutada inimesele hooldusteenust ehk tagada
turvaline keskkond ja toimetulek, siis on loomuomane, et asutus vastab teatavale valmisolekule.
Asenduskodu eesmärk on eelkõige tagada vanemliku hoolitsuseta lastele asenduseluase ehk kodu,
mitte vastata laste erivajadusest tulenevale hooldus- või erivajadusele.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse abivahendite loetellu kantavate andmete loetelu. Vastavalt
eelpool kirjeldatud põhimõtetele tehakse sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruses nr 74
„Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise
otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ kehtestatud
abivahendite loetelus ümberjaotamine toodeteks, mis on täiendavalt ööpäevaringset
üldhooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutavas hoolekandeasutuses riigi poolt
inimesele tagatavad ja toodeteks, millele õigus ei laiene hoolekandeasutuses viibides. Sellest
tulenevalt täiendatakse eelnimetatud abivahendite loetelu liigendusega, kas tegemist on otseselt
hooldusteenuse osutamiseks või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega seotud abivahendiga.
Liigendus väljendub tabelisse eraldiseisva tulba lisamisena.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse käesoleva muudatuste jõustumise aeg. Muudatused jõustuvad 2019.
aasta 1. jaanuarist. Rakendamine varasemal ajal, näiteks 1. juuli 2018, tekitaks käesoleva aasta
eelarvesse ca 750 000 euro suuruses puudujäägi. 2018. aasta eelarvesse ei ole planeeritud
muudatuse rakendamiseks vajalike kulude katet. Võttes arvesse, et kogu abivahendite teenuse
peale kuu keskmine müügi ja üüri kompenseerimise kulu on 720 000 eurot, siis 750 000 eurose
puudujäägi puhul tähendab see, et abivahendite kompenseerimine on peatatud kõikidele õigustatud
isikutele ja kõikide loetelus toodud abivahendite puhul vähemalt aasta viimaseks kuuks.
Alternatiivina oleksid suletud eelarveliselt samaväärses summas laiendatud ring ISO-koode (nt
mähkmed) alates 1. juulist. Sellest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumi ettepanek mitte rakendada
käesolevat muudatust enne 2019. aasta 1. jaanuari. 2019. aasta riigieelarve läbirääkimiste
tulemusel on praeguseks muudatuse rakendamiseks vajalikud vahendid leitud.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Muudatusega kaasnevad olulised mõjud abivahendite eelarvele. Eelarve mõjud järgneva nelja
aasta kohta on toodud välja tabelis 1.
Tabel 1: Eelarve mõju
Aasta 2019 2020 2021 2022
Eelarve mõju 1 494 468 1 586 176 1 679 392 1 779 410
(€)
Eelarve mõjude prognoosimisel on aluseks võetud järgnevaid asjaolusid ja andmeid:
Üldhooldusteenusel viibivate isikute arv: 7597 inimest, kellest 1014 on tööealised;
Erihoolekandeteenusel viibivate isikute arv: 2937 inimest, kellest 2700 on ööpäevaringsel
teenusel ja 237 kogukonnas elamise teenusel.
Asenduskodu teenusel viibivate laste arv: 1052 last.
Keskmist kulu abivahendi teenuse kohta aastas sihtgruppide põhiselt SKA abivahendite
teenuse 2017. aasta statistika põhiselt:
o vanaduspensioniealiste puhul 154€ inimese kohta;
o tööealiste puhul 365€ inimese kohta;
o laste puhul 443€ lapse kohta.
Sotsiaalkindlustusamet viis 2017. aasta detsembris läbi küsitluse saamaks selgust kui suurt
osakaalu teenusel olevatest inimestest käesolev muudatus puudutaks. Küsitluse tulemuste
pinnalt tuletati mõju teenuste põhiselt:
o üldhooldusteenusel viibivate inimeste puhul arvestatakse, et hinnanguliselt ca 86%
teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit;
o erihoolekandeteenusel viibivate inimeste puhul arvestatakse, et hinnanguliselt ca
44% teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit;
5
o asenduskodu teenusel viibivate noorte puhul arvestatakse, et hinnanguliselt ca 20%
teenusel viibivatest noortest vajavad laiendatud ringis abivahendit.
2014 – 2017. aasta jooksul üldhooldusteenusele keskmiselt lisandunud inimeste arvu
muutust.
Asenduskoduteenusel viibivate laste arvu muutust 2014 – 2017. aasta jooksul.
Prognoositav erihoolekande teenuse ööpäevaringsete teenusekohtade arvu muutust 2014 –
2017. aasta jooksul.
Abivahendite kasutajatest puuetega inimeste osakaalu sihtgruppide lõikes:
vanaduspensioniealistel 48%, tööealistel 15%, lastel 57%.
Viimase 10a keskmist inflatsiooni.
Eelarve välistest mõjudest, sh sotsiaalsetest mõjudest saab käesoleva muudatuse osas tuua välja
järgneva:
Abivahendit vajavat inimest koheldakse võrdselt sõltumata, kas ta elab kodus või
hoolekandeasutuses.
Paraneb hoolekandeasutuses viibivate inimeste elu- ja hooldusteenuse kvaliteet. Seni on
mitteindividuaalseid abivahendeid ostnud hoolekandeasutuses viibivad inimesed ise või on
hooldekodu need taganud. Tihti ei ole inimesel olnud rahalist võimalust tagada kaasaegseid
ja kvaliteetseid abivahendeid ning hoolekandeasutused on kas välisabi korras saanud
abivahendid või soetanud kasutatud tooted, mis ei ole pruukinud olla parimas töökorras ega
vastata inimese individuaalsetele vajadustele. Eelnevast tulenevalt ei ole
hoolekandeasutuses viibivatel inimestel sageli olnud juurdepääsu kvaliteetsetele ja neid
kõige paremini toetavatele abivahenditele. Käeoleva muudatusega on võimalik tagada ka
hoolekandeasutuses viibivatele inimestele sama kvaliteetsed ja vajadustele vastavad
abivahendid kui täna kodus elavatele inimestele.
7. Rakendusaktid
Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrust nr 74 „Abivahendite
loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“.
8. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu väljatöötamisel on konsulteeritud Sotsiaalministeeriumiga, Õiguskantsleri Kantseleiga,
Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, Sotsiaalkindlustusametiga, üldhooldusteenust osutavate
hoolekandeasutuste esindajatega.
Esitab sotsiaalkomisjon 04.06.2018
Helmen Kütt
Sotsiaalkomisjoni esimees
7
Seletuskiri
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnöu juurde
l. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvöte
Praegu kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) kohaselt kompenseeritakse
hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osalus ainult
individuaalsete abivahendite (näiteks protees, ortoos) puhui, kuid mitteindividuaalsete abivahendite
(näiteks ratastool, mähkmed) puhui mitte.
2017. aasta oktoobris pöördus öiguskantsler Riigikogu poole ettepanekuga viia SHS § 47 löige 3
pöhiseadusega kooskölla. Öiguskantsleri hinnangul ei ole pöhiseadusega kooskölas see osa
sotsiaalhoolekande seaduse § 47 löikest 3, mis ei voimalaa hoolekandeasutuses viibival isikul riigi
toel hankida vajalikke abivahendeid, seades ta kodus elävä abivajajaga vörreldes halvemasse
olukorda. Sotsiaalkomisjon arutas öiguskantsleri ettepanekut oma istungil 26.10.2017. Komisjon
nöustus öiguskantsleri ettepanekuga ning jätkas arutelu 06.11.2017. Riigikogu täiskogu toetas
öiguskantsleri ettepanekut 14.11.2017 ja Riigikogu esimees tegi sotsiaalkomisjonile ulesandeks
algatada eelnöu SHS § 47 löike 3 pöhiseadusega kooskölla viimiseks. Sotsiaalkomisjon arutas
eelnöu algatamist mitmel istungil koos Sotsiaalministeeriumi, öiguskantslerijahoolekandeasutuste
esindajategaja otsustas 31.05.2018 algatada sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnöu.
1.2.Eelnöu ettevalmistaja
Eelnöu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (ko-
misjoni esimees Helmen Kutt helmen.kytt(%riigikogu.ee) koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
1.3. Märkused
Eelnöuga muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (RT I, 03.04.2018, 20).
Eelnöu seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnöu eesmärgiks on tagada abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osaluse kompenseerimine
hoolekandeasutuses viibivale inimesele vördselt kodus elävä inimesega.
3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus
Eelnöu koosneb kahest paragrahvist - esimene sätestab SHS muudatused ja teine seaduse
jöustumise.
Eelnou §-ga l muudetakse SHS sätteid.
1
Eelnou § l punkiga l muudetakse SHS § 47 löiget 3. Muudatusejöustumisejärgselt ei kehti enam
erisus, mille kohaselt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel öigust mitteindividuaalsete
abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osaluse kompenseerimisele. Vastav erisus jäetakse alles
isikute puhui, kes viibivad vangistuses voi eelvangistuses, kuna tegu on riigieelarvest rahastatava
teenusega.
Eelnöu § l punkiga 2 täiendatakse § 47 uute löigetega 31-34.
Löikega 3 tagatakse muudatuse jöustumise järgselt väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel
uldhooldusteenusel voi ööpäevaringsel erihooldusteenusel (edaspidi ööpäevaringne
uldhooldusteenus voi ööpäevaringne erihooldusteemis) viibivatele inimestele laiendatud ulatuses
abivahendite ostmisel voi uurimisel riigi osaluse katmine. Oigus tasu maksmise kohustuse
ulevötmisele ei laiene abivahenditele, mis on loomuomased asutusepöhisele hooldusteenusele voi
on otseselt seotud hoolekandeasutuse hoonega.
Löikega 32 sätestatakse erisus, mille kohaselt ei ole riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel
erihooldusteenusel viibivatel isikutel tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust lisaks
§ 47 löikes 3l nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise
vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas.
Löikega 33 täpsustatakse, millised on abivahendid, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise
voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. Sellest tulenevalt ei laiene öigus riigi osaluse
kompenseerimisele abivahenditele, mis vastaksidjärgmistele pöhimötetele:
Abivahendid, mis hölbustavad eelköige hooldaja tööd, mitte inimese iseseisvat toimetulekut.
Sellisteks toodeteks on näiteks libistamislauadja-matid, libilinad, tösterihmadja-rakmed,
lingtöstukid, lingtöstuki kehatoed. Töstukite, libilinade jms hooldatava liigutamist
abistatavate toodete kasutamine on otseselt seotud hooldaja fuusilise tervise hoidmisegaja
töhusate hooldajat ning hooldatavat säästvate hooldustoimingute elluviimisega. Näiteks pole
möeldav olukord, kus hooldaja peab ilma abistatavate vahenditeta aitama ratastooli, viima
pesema voi söötma inimest, kes iseseisvalt pole vöimeline end pöörama, töusma istuma jne.
Ka erinevaid ergonoomilisi vötteid kasutades on hooldamine fuusiliselt raske töö ning
möjutab hooldaja tervist. Seega on teenuseosutaja kohustuseks tagada oma töötajatele nende
tööks vajalikud tervist kaitsvad vahendid, ilma milleta pole inimväärne hooldustoimingute
läbiviimine vöimalik. Vahendid, mis vöimaldavad osutada asutusepöhist hooldusteenust voi
lihtsustavad selle osutamist on teenuseosutaja korraldadaja tagada.
Abivahend, mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse voi sellele
ligipääsetavuse tagamisega. Turvalisusega seotud toodeteks on näiteks mittelibisevad
alused, keskkonnahäiresusteemid. Hoolekandeasutused peavad olema ligipääsetavad
liikumispiirangutega inimestele. Ligipääsetavuse nöuetega arvestamine hoolekande asutuse
loomisel on toodud väljä ka ehitusseadustikus. Nimelt tuleb ehitusseadustiku § 11 löige 2
punkt 8 kohaselt rajatavate ehitiste puhui arvestada asjakohasel juhul puuetega inimeste
erivajadustega. Kuna tegu on hoolekandeasutusega, siis puuetega inimeste erivajadustega
arvestamine on kindlasti asjakohane. Ehitusseadustiku § 7 sätestab, et ehitis tuleb
projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Seega, kuigi hetkel ei kehti
konkreetsete ligipääsetavuse nöuetega määrust, siis vastavalt ehitusseadustiku § 7 tuleb
2
rakendada head tava, mis praegusel juhul on eelnevalt kehtinud regulatsioon, kuna uut
regulatsiooni ei ole kehtestatud. Sama eesmärk on ka SHS-is reguleeritud väljaspool isiku
kodu osutatav uldhooldusteenuse kirjelduses. Kui teenuseosutaja ei ole selle vajadusega
arvestanud, siis tul eb teenuseosutajal leida alternatiivsed vöimalused olukorra
lahendamiseks. Ligipääsetavusega seotud tooteks on näiteks kaasaskantav kaldtee.
Abivahend, mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hugieenitoimingute tegemise
tagamiseks, väljä arvatud uhekordseks kasutamiseks möeldud abivahend.
Hugieenitoimingute tegemise tagamiseks abivahendid on näiteks tualetitool, poti- ja
dusitool, potikörgendus, vanni- ja dusitool, vanni, dusi- ja mähkimislauad, siibrid.
Asutusepöhist hooldusteenust osutades tuleb teenuseosutajal arvestada, et teenuse saajate
hulgas on valdav hulk inimesi, kes vajavad korvalabi hugieenitoimingutes. Selleks peab
hoolekandeasutuse keskkond ja vahendid seda toetama. Seega on elementaarne, et
hoolekandeasutus on varustatud hugieenitoimingute tegemiseks vaj alike vahenditega. Samas
ei pea hoolekandeasutus tagama uhekordseks kasutamiseks moeldud abivahendeid, sest
nende vajadus lähtub konkreetselt individuaalsusest ning neid ei ole vöimalik kasutada
rohkemal kui iihel inimesel. Need on eelköige tooted, mille osas on vöimalik teenuseosutajal
konkreetselt arvestada hooldusteenusele hinnalisa, mis kohtleks hooldekodus olevat inimest
ebavördselt kodus elävä inimesega. Uhekordseks kasutamiseks möeldud abivahendid on
näiteks uriini absorbeerivad abivahendid ehk mähkmed, kehä pesemise voi kuurimise
vahendid, naha kaitse ja puhastamise vahendid.
Abivahend, mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määmses ohutu ja
tervist toetava teenuse osutamiseks voi abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ette
nähtud toodet voi vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku
vajadustele. Need on abivahendid tagamaks, et teenuse osutamine oleks ohutu ja turvaline
ning on selleks eraldi nouetena ettenahtud teenuse osutamiseks vaj alike vahenditena ehk
teenuseosutajal peavad need vahendid olema olemas juba teenuse osutamist alustades.
Nende vahendite kulu peab sisalduma baasteenuse hinnas ega olema täiendavalt inimeselt
juurde kusitav. Samuti tuleb asutusepöhist hooldusteenust osutades teenuseosutajal
arvestada, et teenuse saajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes oma tervislikust seisukorrast
vajavad toetavamat keskkonda. Seega peavad rahvaterviseseaduse alusel kehtestatavates
eraldi nöuetes ettenähtud tooted selle printsiibiga arvestama. Juhul kui nouetega ettenähtud
tooteks on vaja kasutada abivahendit, kuna see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku
vajadustele, siis tuleb abivahend tagada teenuseosutajal kui teenuseosutamiseks vajaliku
toote tagamisena. Sellisteks toodeteks on näiteks voodilaud, valgusti, elektriline voodi,
madratsid lamatiste vältimiseks, imavad aluslinad, sh pestävää aluslinad. Nöuded
hooldusteenuse sisule ja eesmärgile tulenevad SHS-ist (§-d 20, 100, 102, 103) ja
hooldusteenuse tervisekaitsenöuded tulenevad rahvatervise seadusest ning selle alusel
kehtestatud määrustest (sotsiaalministri 3.04.2002. a määrus nr 58 ,,Täiskasvanute
hoolekandeasutuse tervisekaitsenöuded"ja sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. amäärus nr 75
,,Tervisekaitsenöuded erihoolekandeteenustele ja eraldusmumile").
Abivahendi, mis on hoone voi mööbli killge kinnitatavadja holbustavad asutuses liikumist.
Sellised abivahendid on uldjuhul hoone loomulikud osad, kuna kinnitatud hoone kulge.
Nende puhui ei ole möeldav, et neid hakataks inimestele tagama lähtuvalt individuaalsest
vajadusest ja oleksid otseselt seotud uhe konkreetse inimesega. Hoone voi mööbli kulge
3
kinnitatavateks abivahenditeks, mis hölbustavad asutuses liikumist, on näiteks
tugikäepidemed ja tugipuud, hingedega tugipuud, tugikäepidemed, teisaldatavad käsipuud
töusmiseks.
Eelkirjeldatud pöhimötted, millised abivahendid on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi
teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kirjeldatakse omakorda ka rahvatervise seaduse alusel
antavates hoolekandeasutuste tervisekaitsenöuete määmstes. Pöhimötetega koos tuuakse väljä ka
näitlikustav nimekiri toodetest, mis abivahendid konkreetse pöhimötte alla lähevad. See saab olema
Sotsiaalkindlustusametile aluseks hoolekandeasutusele tegevusluba väljastamisel. Rahvatervise
seaduse jöustumine koos uuendatud rakendusaktidega on planeeritud 2019. aasta alguseks ning
tegevusloa nöude rakendumine 2020. aastaks.
Löikega 3 nähakse ette valdkonna eest vastutavale ministrile volituse andmine eelkirjeldatud
tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi
teenuse osutamiseks kasutatava hoonega, kehtestamiseks määrusega. See tagab paindlikkuse loetelu
jaotust muuta näiteks olukordades, kus abivahendite uldisesse loetelusse lisandub uusi tooteid voi
arvatakse tooteid väljä lähtuvalt SHS § 49 sätestatust.
Uhtlasi puudutab ettepanek hoolekandeasutuse määratluse täpsustust seoses abivahendite
kompenseerimisega. Seni kehtivas SHS-is käsitletakse § 47 löikes 3 laiatähenduslikult
hoolekandeasutuse möistet. Samas on praktikas abivahendite eest tasu maksmise kohustuse
ulevötmisel möistetud hoolekandeasutusena ööpäevaringset uldhooldusteenust, ööpäevaringset
erihooldusteenust ning asenduskoduteenust osutavat asutust. Uue regulatsiooni kohaselt oleks
erisus, millistel juhtudel abivahendi ostmisel voi uurimisel riigi osaluse kompenseerimine
hoolekandeasutuses viibivale isikule ei laiene, suunatud ööpäevaringsel uldhooldusteenusel voi
ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivale isikule. Vörreldes varasemaga ei kehtiks erisus enam
asenduskoduteenusel viibiva isiku puhui. Erisuse pöhjus tuleneb teenuste eesmärgist.
Uldhooldusteenuse ja erihooldusteenuse eesmärk on osutada inimesele hooldusteenust ehk tagada
turvaline keskkond ja toimetulek, siis on loomuomane, et asutus vastab teatavale valmisolekule.
Asenduskodu eesmärk on eelköige tagada vanemliku hoolitsuseta lastele asenduseluase ehk kodu,
mitte vastata laste erivajadusest tulenevale hooldus- voi erivajadusele.
Eelnöu § l punktiga 3 täiendatakse abivahendite loetellu kantavate andmete loetelu. Vastavalt
eelpool kirjeldatud pöhimötetele tehakse sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määmses nr 74
»Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ulevötmise
otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed" kehtestatud
abivahendite loetelus umberjaotamine toodeteks, mis on täiendavalt ööpäevaringset
uldhooldusteenust voi ööpäevaringset erihooldusteenust osutavas hoolekandeasutuses riigi poolt
inimesele tagatavad ja toodeteks, millele öigus ei laiene hoolekandeasutuses viibides. Sellest
tulenevalt täiendatakse eelnimetatud abivahendite loetelu liigendusega, kas tegemist on otseselt
hooldusteenuse osutamiseks voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega seotud abivahendiga.
Liigendus väljendub tabelisse eraldiseisva tulba lisamisena.
Eelnöu §-ga 2 sätestatakse käesoleva muudatuste jöustumise aeg. Muudatused jöustuvad 2019.
aasta l. jaanuarist. Rakendamine varasemal ajal, näiteks l. juuli 2018, tekitaks käesoleva aasta
eelarvesse ca 750 000 euro suuruses puudujäägi. 2018. aasta eelarvesse ei ole planeeritud muudatuse
rakendamiseks vaj alike kulude katet. Vöttes arvesse, et kogu abivahendite teenuse peale kuu
keskmine muugi ja uuri kompenseerimise kulu on 720 000 eurot, siis 750 000 eurose puudujäägi
4
puhui tähendab see, et abivahendite kompenseerimine on peatatud köikidele öigustatud isikutele ja
köikide loetelus toodud abivahendite puhui vähemalt aasta viimaseks kuuks. Alternatiivina oleksid
suletud eelarveliselt samaväärses summas laiendatud ring ISO-koode (nt mähkmed) alates l. juulist.
Sellest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumi ettepanek mitte rakendada käesolevat muudatust enne
2019. aasta l. jaanuari. 2019. aasta riigieelarve läbirääkimiste tulemusel on praeguseks muudatuse
rakendamiseks vajalikud vahendid leitud.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele
Eelnöul ei ole puutumust Euroopa Liidu öigusega.
6. Seaduse möjud
Muudatusega kaasnevad olulised möjud abivahendite eelarvele. Eelarve möjudjärgneva neljä aasta
kohta on toodud väljä tabelis 1.
Tabel l: Eelarve möju
Aasta 2019 2020 2021 2022
Eelarve möju l 494 468 l 586 176 l 679 392 1779410
(€)
Eelarve möjude prognoosimisel on aluseks vöetiidjärgnevaid asjaolusidja andmeid:
Oldhooldusteenusel viibivate isikute arv: 7597 inimest, kellest 1014 on tööealised;
Erihoolekandeteenusel viibivate isikute arv: 2937 inimest, kellest 2700 on ööpäevaringsel
teenuselja 237 kogukonnas elamise teenusel.
Asenduskodu teenusel viibivate laste arv: 1052 last.
Keskmist kulu abivahendi teenuse kohta aastas sihtgruppide pöhiselt SKA abivahendite
teenuse 2017. aasta statistika pöhiselt:
o vanaduspensioniealiste puhui 154€ inimese kohta;
o tööealiste puhui 365€ inimese kohta;
o laste puhui 443€ lapse kohta.
Sotsiaalkindlustusamet viis 2017. aasta detsembris läbi kilsitluse saamaks selgust kui suurt
osakaalu teenusel olevatest inimestest käesolev muudatus puudutaks. Kusitluse tulemuste
pinnalt tuletati möju teenuste pöhiselt:
o uldhooldusteenusel viibivate inimeste puhui arvestatakse, et hinnanguliselt ca 86%
teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit;
o erihoolekandeteenusel viibivate inimeste puhui arvestatakse, et hinnanguliselt ca
44% teenusel viibivatest inimestest vajavad laiendatud ringis abivahendit;
o asenduskodu teenusel viibivate noorte puhui arvestatakse, et hinnanguliselt ca 20%
teenusel viibivatest noortest vajavad laiendatud ringis abivahendit.
2014 - 2017. aasta jooksul uldhooldusteenusele keskmiselt lisandunud inimeste arvu
muutust.
Asenduskoduteenusel viibivate laste arvu muutust 2014 - 2017. aastajooksul.
5
Prognoositav erihoolekande teenuse ööpäevaringsete teenusekohtade arvu muutust 2014 -
2017. aastajooksul.
Abivahendite kasutajatest puuetega inimeste osakaalu sihtgruppide löikes:
vanaduspensioniealistel 48%, tööealistel 15%, lastel 57%.
Viimase 10a keskmist inflatsiooni.
Eelarve välistest möjudest, sh sotsiaalsetest möjudest saab käesoleva muudatuse osas tuua väljä
järgneva:
•
Abivahendit vajavat inimest koheldakse vördselt söltumata, kas ta elab kodus voi
hoolekandeasutuses.
Paraneb hoolekandeasutuses viibivate inimeste elu- ja hooldusteenuse kvaliteet. Seni on
mitteindividuaalseid abivahendeid ostnud hoolekandeasutuses viibivad inimesed ise voi on
hooldekodu need taganud. Tihti ei ole inimesel olnud rahalist voimalust tagada kaasaegseid
ja kvaliteetseid abivahendeid ning hoolekandeasutused on kas välisabi korras saanud
abivahendid voi soetanud kasutatud tooted, mis ei ole pruukinud olla parimas töökorras ega
vastata inimese individuaalsetele vajadustele. Eelnevast tulenevalt ei ole hoolekandeasutuses
viibivatel inimestel sageli olnud juurdepääsu kvaliteetsetele ja neid köige paremini
toetavatele abivahenditele. Käeoleva muudatusega on vöimalik tagada ka
hoolekandeasutuses viibivatele inimestele sama kvaliteetsed ja vajadustele vastavad
abivahendid kui tänä kodus elavatele inimestele.
7. Rakendusaktid
Seaduse vastuvötmisel tuleb muuta sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrust nr 74 ,,Abivahendite
loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ulevötmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimusedja kord ning abivahendi kaardi andmed".
8. Seaduse jöustumine
Seadusjöustub l. jaanuaril 2019.
9. Eelnöu kooskölastamine, huviruhmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnöu väljatöötamisel on konsulteeritud Sotsiaalministeeriumiga, Oiguskantsleri Kantseleiga,
Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, Sotsiaalkindlustusametiga, uldhooldusteenust osutavate
hoolekandeasutuste esindajatega.
Esitab sotsiaalkomisjon 04.06.2018
Helmen Kutt
Sotsiaalkomisjoni esimees
6
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse
eelnöu seletuskirja juurde
Lisa
Abivahendite loetelus tehtävää umberjaotused
Tabel l. Tagatavad riigi poolt
SO kood Abivahendi nimetus
04.33.03 istmepadjad ja muud tooted lamatiste
vältimiseks
04.33.03.01 I istmepadjad lamatiste valtimiseks
04.33.03.02 muud tooted lamatiste vältimiseks
04.48.03 treening- ja ergomeeterjalgrattad
04.48.08 seisuraamidja -toed
09.03.12 sörmikud ja labakindad
09.09.03 sukajalgatömbaja
09.09.03 sukajalgatömbaja
09.12.27 tualettpaberitangid
09.21 naha kaitse ja puhastamise vahendid
09.21.06 nahapesemisvahendid
09.21.09 desinfektandid
09.21.18 nahakaitsevahendid
09.24.03 pusikateetrid
09.24.03.01 100% silikoonkateeter
09.24.03.02 I silikoonelastomeer kattega kateeter
09.24.06 uhekordsed pöiekateetrid
09.24.06.01 PVC kateeter
09.24.06.02 hildrofiilne kateeter
09.24.09 peenise katted
09.27.05 alt lahtised uriinikotid
09.27.05.01 kehal kantav uriinikott
09.27.05.02 kehal mitte kantav uriinikott
09.27.13 Uriinikogujate riputus- ja kinnitusvahendid
09.30 uriini absorbeerivad abivahendid
09.30.12 lasteja täiskasvanute uhekordsed sidemedja
09.30.18 mähkmed
09.30.21
09.30.39 uriini absorbeerivate kehalkantavate
abivahendite kinnitusvahendid
09.33.30 kehä pesemise voi kuurimise vahendid
09.33.30.01 niisutatud salvrätid
09.33.30.02 Ipesukinnas
09.33.30.03 vannimuts
12.03 Uhe käega käsitsetavad käimisabivahendid
12.03.03 <:äimiskepid
12.03.06 •cuunarkargud
12.03.12 <aenlakargud
12.03.16 harkkepid
12.06 Käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks
12.06.03 käimisraamid
12.06.06 rulaatorid
12.06.09 käimistoolid
12.06.12 käimislauad
12.12.04 auto kohandused mootori käsitsemiseks
12.12.05 auto kohandused käsipiduri käsitsemiseks
12.12.07 auto kohandused roolisusteemi käsitsemiseks
12.12.09 mootorsöidukite turvavöödja -rakmed
12.12.12 erikonstruktsiooniga autoistmedja -padjad
12.12.18 abivahendid ratastoolis istuva inimese
söidukisse voi sealt väljä töstmiseks
12.12.00 liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele
kohandatud söiduauto
12.18.06 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega
12.18.06.01 kolmerattalised standardsed jalgrattad
pedaalidega
12.18.06.02 I kolmerattalised jalgrattad pedaalidega
12.22.03.01 kahekäeratastoolid - aktiivsusgmpp I
12.22.09.01 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I
12.22.03.02 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II
12.22.09.02 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II
12.22.03.03 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III
12.22.09.03 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III
12.22.03.04 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV
12.22.09.04 uhekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV
12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid
12.23.03 invarollerid
12.23.06 elektrilised ratastoolid
12.23.06.01 I aktiivsusgrupp I
12.23.06.02 I aktiivsusgrupp II
12.23.06.03 I aktiivsusgrupp III
12.24 ratastoolide vamosad
12.24.21 ratastoolide rehvidja rattad
12.24.24 akudja akulaadijad
12.24.30 ratastoolirihmad
12.24.00 muud ratastooli vamosad
12.27.07 kärud
12.27.07.01 toaraam
12.27.07.02 öueraam
12.31.03.01 libistamislauad
12.39.03 valged kepid
18.09.21 eriistmed
18.09.21.01 I eriistmed - kategooria I
18.09.21.02 I eriistmed - kategooria II
18.09.21.03 I eriistmed (individuaalne) - kategooria III
18.10.03 seljatoed
18.10.06 ratastoolipadjad
22.03.06.01 I prilliklaasid Dsph, cyl
22.03.06.02 prillidesse monteeritud optilised susteemid
22.03.09 suurendusklaasid
22.03.18 suurendavad video susteemid, sh
kaasaskantavad
22.06.06 kommunikatsioonivöimendid
22.12.12 punktkirj avarustus
22.12.15 punktkirja kirjutusmasinad
22.15.06 kalkulaatorid
22.18.03 helisalvestus- ja heliesitusseadmed
22.18.03.01 I daisypleierid
22.18.03.02 l hääljuhendavad diktofonid
22.18.24 raadiosagedusegaulekandesusteemid
22.24.21 helistamistarvikud
22.27.03 visuaalse signaaliga seadmed
22.27.06 akustilise signaaliga seadmed
22.27.09 mehhaanilise signaaliga seadmed
22.27.12 kelladja ajanäitajad
22.30.15 raamatutoedja -hoidjad
22.39.04 arvuti ekraanisuurendustarkvara
22.39.05 punktkirj akuvarid
22.39.07 tekstituvastustarkvara
22.39.00 tarkvara uuendus
24.21.03 haaramistangid
27.06 mööteriistad
Tabel 2. Tagatavad asutuses teenuse sees:
ISO kood Abivahendi nimetus
04.33.06 madratsid lamatiste vältimiseks
09.03.39 söögipöll
09.12.03 tualetitoolid
09.12.03.01 tualetitoolid
09.12.03.02 Ipoti-jadusitoolid
09.12.15 potikörgendused
09.12.33 siibrid
09.30.00 imavad aluslinad, sh pestävää aluslinad
09.33.03 l vanni-ja dusitoolid
09.33.12 vanni-, dusi- ja mähkimislauad
12.31.03 libistamislauad ja -matid
12.31.03.02 libilinad
12.31.09 teisaldatavad käsipuud töusmiseks
12.31.15 tösterihmadja -rakmed
12.36.03 lingtöstukid
12.36.21 lingtöstuki kehatoed
18.03.15 voodilauad
18.06.06 lugemis- ja töövalgustid
18.12.10 elektrilise reguleerimisega voodid
18.18 Toetusabivahendid:
18.18.06 tugikäepidemed
18.18.11 hingedega tugipuud ja käetoed
18.30.15 kaasaskantav kaldtee
22.27.21 keskkonnahäiresusteemid
24.27.06 mittelibisevad alused
Vabariigi Valitsus 5.06.2018 nr 1-1/13-649/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 4. juunil algatatud
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eiki Nestor
Lisad: 1) eelnõu kahel lehel (pdf ja docx failid)
2) seletuskiri kuuel lehel (pdf ja docx failid)
3) seletuskirja lisa neljal lehel (pdf ja docx failid)
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
EELNÖU
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus
§ l. Sotsiaalhoolekande seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l)paragrahvi 47 löige 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
"(3)Tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust, väljä arvatud individuaalse
?5
abivahendi korral, ei ole vangistuses voi eelvangistuses viibival isikul.";
2) paragrahvi 47 täiendatakse löigetega 3-3 järgmises sönastuses:
"(31)Väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel uldhooldusteenusel voi ööpäevaringsel
erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust
abivahendi eest, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks
kasutatava hoonega.
(32) Riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu
maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust lisaks käesoleva paragrahvi löikes 3'
nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite
eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas.
(3 )Käesoleva paragrahvi löike 31 tähenduses on hooldusteenuse osutamise voi teenuse
osutamiseks kasutatava hoonega otseselt seotud abivahend, mis
1) mis hölbustab eelköige hooldaja tööd, mitte inimese individuaalset hakkamasaamist;
2) mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse voi sellele ligipääsetavuse
tagamisega;
3) mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hugieenitoimingute tegemise tagamiseks,
väljä arvatud uhekordseks kasutamiseks möeldud abivahend;
4) mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutuja tervist toetava
teenuse osutamiseks, ning abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ettenähtud toodet voi
vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenusel viibiva isiku vajadustele;
5) mis on hoone voi mööbli killge kinnitatavja holbustab hoones liikumist.
(3 ) Käesoleva paragrahvi löikes 33 nimetatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu, mis
on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi teenuse osutamiseks kasutatava hoonega ning
mille eest tasu maksmise kohustuse ulevötmise taotlemise öigust ei ole väljaspool kodu
osutataval ööpäevaringsel uldhooldusteenusel voi ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival
isikul, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.";
3) paragrahvi 48 löiget 3 täiendatakse punktiga 91 järgmises sönastuses:
"9') marge, kas tegemist on abivahendiga, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise voi
teenuse osutamiseks kasutatava hoonega;".
Riigikogu Kantselei
Kuupaev'^t^-^
v,,/ /^7//s-^^
l
§2.Käesolev seadusjöustub 2019. aasta l.jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, 2018
Algatab sotsiaalkomisjon 04.06.2018.
Helmen Kutt
Sotsiaalkomisjoni esimees
2
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0584 - Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise
seaduse eelnõu (649 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 6.6.2018
resolutsioonile
Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 28.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c3fc142-db23-4ef4-a5be-
dcea293284ad
Link menetlusetapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c3fc142-db23-4ef4-a5be-
dcea293284ad?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main