Keskkonnaministeerium
Sotsiaalministeerium Meie 05.06.2018 nr 1.1-10/4543-1
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame kooskõlastamiseks sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse
muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on koos seletuskirjaga kätte saadav
eelnõude elektroonilises kooskõlastamise süsteemis EIS.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
Rahandusminister
Sulev Liivik 6113417
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
/ registrikood 70000272
EELNÕU
15.05.2018
Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse
muutmise ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmine
Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduses (RT I, 28.12.2017, 74)
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „11,9%” tekstiosaga „11,93%”;
2) paragrahvi 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „11,93%” tekstiosaga „11,96%”.
§ 2. Jäätmeseaduse muutmine
Jäätmeseaduse 5. peatükk „Jäätmehoolduse arendamise rahastamine“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse §-d 2 ja 3 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn……………………………….2018
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2018
(allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse
muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga suurendatakse kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi KOV) tulumaksu
arvestamise määra 0,03 protsendipunkti. Valitsuskabinet otsustas 21.09.2017.a tõsta
toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks
2021 ümber KOVide tulubaasi, jaotades vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi
(üldotstarbelise toetuse) kaudu.
Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL) eelarve läbirääkimiste
20.04.2018.a allkirjastatud vaheprotokollis riigi eelarvestrateegia 2019–2022 (edaspidi RES)
osas otsustati, et 2019. aastal antakse jäätmehoolduse arendamise toetus 2,2 mln eurot ning
sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetus 2,5 mln eurot üle KOVide tulubaasi.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste
finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik (
[email protected]; 611 3417) ja sama
osakonna nõunik Andrus Jõgi (
[email protected]; 611 3434). Eelnõu juriidilist kvaliteeti
kontrollis õigusosakonna nõunik Agnes Peterson (
[email protected]; 6113161).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadust (RT I,
28.12.2017, 74).
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei koostatud, kuna sisuliselt on juba eelnevalt läbi viidud
vastavad mõjuarutelud sihtgruppidega (sh asjaomased ministeeriumid, omavalitsusliidud,
valitsus jne), kokku lepitud tehtavatest muudatustes ja valitsuskabineti otsusega need
kinnitatud. Muudatusega vähendatakse KOVide finantseerimisega seotud õigusnorme ja
bürokraatiat ja ülesanded jäävad samaks.
Eelnõu on seotud 2019. a riigieelarvega ja seetõttu kiireloomuline.
Eelnõu eesmärk on KOVide finantsautonoomia suurendamine sihtotstarbeliste toetuste
vähendamise kaudu vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.09.2017.a otsusele.
Eelarve läbirääkimistel ELVL-iga lepiti kokku, et alustatakse arutelusid jäätmehoolduse
arendamise toetuse 2,2 mln eurot ning sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetuse 2,5 mln
eurot üleandmiseks KOVide tulubaasi.
1
2. Seaduse eesmärk
Eelnõuga kavandatav KOV-ide tulumaksu osa suurendamine lähtub valitsuskabineti
21.09.2017. a otsusest tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad
sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2021 ümber KOVide tulubaasi, jaotades vastavad
vahendid tulumaksu ja tasandusfondi (üldotstarbelise toetuse) kaudu. Valitsuskabineti otsus
tähendab, et vastavalt valmisolekule võib erinevaid toetusfondi toetusi KOV tulubaasi üle anda
erinevatel aegadel ja toetuste üleandmiseks ei pea ära ootama otsuses märgitud lõpptähtaega.
Rahandusministeerium on asjaomaste ministeeriumitega ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga
kokku leppinud, et alustatakse jäätmehoolduse arendamise toetuse 2,2 mln eurot ning
sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetuse 2,5 mln eurot KOVide tulubaasi üleandmist
eesmärgiga see jõustada 2019. a algusest.
KOVid sõltuvad väga suures osas riigieelarve sihtotstarbelistest toetustest – peaaegu iga neljas
euro nende põhitegevuse tuludest on sihtotstarbeline. Ainuüksi toetusfondis on 2018. aasta
seisuga 12 toetusrida, millest näiteks haridustoetus koosneb omakorda seitsmest erineva
sihtotstarbega alatoetusest.
Soovitud tulemusteni jõudmiseks võivad olla piirkonniti vajalikud erinevad lahendused, mida
saaks rakendada paindlikult ja integreeritult, mida aga sihtotstarbeline rahastamine ei võimalda.
Sihtotstarbelise rahastamise korral on primaarne raha määratud moel ära kulutada, isegi kui
see määratud tulemusi ei võimalda saavutada kõige paremal ning efektiivsemal moel.
Sihtotstarbelisele rahastamisele on de facto iseloomulik ka toetuse saaja vastutuse vähenemine
ning vastutuse ülekandumine rahastajale (ehk tekib hajus vastutus). Mõnel juhul võimaldab see
KOVidel täielikult neile pandud ülesande täitmise vastutusest vabaneda, kuna probleemide
ilmnemisel saab viidata toetuse ebapiisavusele ja sobimatutele raha kasutamise piirangutele.
KOVide finantsautonoomia suurendamisega on võimalik tõsta avaliku sektori efektiivsust ja
teenuste kvaliteeti. Seda toetab nii KOVide suurenev vastutus kui ka õigus ja võimalus
kasutada vahendeid piirkonna eripära ja olukorda arvestavalt kõige paremal viisil. Lisaks
suureneb KOVide motivatsioon teha otstarbekaid otsuseid, kuna efektiivsemast tegutsemisest
saavutatud kokkuhoidu saavad nad suunata lokaalsete teenuste kvaliteedi või kättesaadavuse
suurendamiseks, mitte seda ei võeta neilt ära1.
Põhjamaad on rahastamissüsteemi ümber kujundanud selliselt, et KOV saab talle seadusega
pandud kohustuslike ülesannete rahastamise üle täielikult ise otsustada.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1. Tulumaksuseaduse muutmine
Eelnõu § 1 punktidega 1–2 muudetakse TuMS § 5 lõike 1 punkti 1, mis sätestab maksumaksja
elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva tulumaksu osa suuruse.
1
Vt ka “Intergovernmental transfers and decentralised public spending”. OECD Network on Fiscal Relations
Across Levels of Government 2006.
2
Tabel KOV tulumaksu osa suuruse arvutus
2019 2020 2021
Kehtiv KOV-idele tulumaksu arvestamise määr, % 11,9 11,93 11,93
Jäätmehoolduse arendamise toetuse ning sotsiaaltoetuste ja teenuste
osutamise toetuse tulumaksu kaudu jaotatava osa suurus (mln eurot). 2,9 3,1 3,2
Muudatuse järgselt KOV-idele tulumaksu arvestamise määr, % 11,93 11,96 11,96
Jäätmehoolduse arendamise toetuseks on RES-s planeeritud 2019. aastaks 2,2 mln eurot ning
sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuseks 2,5 mln eurot. Kokku on KOVide tulubaasi
üle antavate vahendite suurus 4,7 mln eurot.
Jäätmehoolduse arendamise toetuse eesmärk on asendada KOVidele laekunud jäätmehoolduse
kulude katteks mõeldud saastetasu ja tagada KOVidele vahendid jäätmete liigiti kogumise
innustamiseks. Toetusraha võib kasutada jäätmejaamade lahtioleku tagamiseks, liigiti
kogumise nõustamiseks vms.
Sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuse eesmärk on anda KOVidele raha sotsiaaltoetuste
(va toimetulekutoetus) ja sotsiaalteenuste korraldamiseks. KOV võib raha kasutada
sotsiaalvaldkonna hüvanguks nagu abi vajavate isikute iseseisva toimetuleku pikemaajalist
paranemist soodustavate sotsiaalteenuste osutamiseks ning uute sotsiaalteenuste käivitamiseks,
sh vajalikeks investeeringuteks.
Jäätmehoolduse arendamise toetuse vahendeid jaotati 2018. a proportsionaalselt elamute ja
eluruumide arvuga2. Sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetusest 82% jaotati
proportsionaalselt määratud hooldajaga puuetega laste arvuga, 15% proportsionaalselt
toimetulekutoetust saanud perekondade arvuga ja 3% kõigi KOV-ide vahel võrdselt.
Vahendite KOVide tulubaasi tõstmiseks suurendatakse KOVide tulumaksu osa suurust 0,03
protsendipunkti (2019.a 11,90-lt 11,93-le ehk +2,9 mln eurot) ja tasandusfondi lisatakse 1,8
mln eurot. Tasandusfondi täiendavate vahendite jaotamiseks lisatakse ajutiselt tasandusfondi
valemisse määratud hooldajaga puuetega laste arv. See on vajalik, sest sotsiaaltoetuste- ja
teenuste osutamise toetuse jaotamisel ei ole arvestatud hooldusvajaduse tegeliku jaotusega
kohalike omavalitsuste lõikes ning seal on tekkinud suured hälbed vahendite jaotuse ja
vajaduste vahel. Hooldajaga puuetega laste arvu parameetri väärtust hakatakse alates 2020. a
iga-aastaselt vähendama 15% protsendipunkti võrra, kuniks 2026. a parameeter kaob3.
Parameetrist vabanevad vahendid suunatakse muude parameetrite väärtuste tõstmiseks.
Tasandusfondiga seotud muudatused sätestatakse iga-aastases riigieelarves.
Eelnõu §-id 3 ja 4 tunnistavad kehtetuks riigieelarve KOV toetusfondist antavate toetuste
andmise sätted. Jäätmeseaduse 5. peatükk käsitleb jäätmehoolduse arendamise toetuse andmist
KOVidele ja sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lg 3 käsitleb sotsiaaltoetuste ja –teenuste
osutamise toetuse andmist KOVidele.
2
2018. aastal kehtisid täiendavad tingimused toetuse saamiseks, mistõttu 22 omavalitsust ei saanud üldse toetust
ning 20 said osaliselt.
3
Analoogselt juba toimitakse täiskasvanute hooldavate parameetriga
3
Eelnõu § 2. Seaduse jõustumine
Vastavalt eelnõu § 4 jõustuvad KOV-le kantava tulumaksu osa suurendamise muudatused
aastatel 2019 ja 2020 järk-järgult iga eelarveaasta algusest. JääTS Jäätmehoolduse arendamise
toetuse ning SHS sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetuse sätted tunnistatakse kehtetuks
2019. a algusest, kuna sellised riigieelarvelised toetused kaovad.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul puutumust Euroopa Liidu õigusega.
5. Seaduse mõjud
Kavandatav muudatus: jäätmehoolduse arendamise toetuse 2,2 mln eurot ning
sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetuse 2,5 mln eurot üleandmiseks KOVide tulubaasi
andmine
5.1 Mõju valdkond: mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
1.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Muudatusega suurendatakse KOV-le edasi antavat tulumaksu osa ja riigieelarvest ei anta
tulevikus eraldi reana jäätmehoolduse arendamise toetust ja sotsiaaltoetuste ja teenuste
osutamise toetust.
Rahastamisallika muutmisega seonduvalt ei vähendada KOV-ide ülesandeid vastavates
valdkondades ning tervikuna rahastamine säilib vähemalt endises mahus. Küll aga võimaldab
uus olukord leida ülesannete rahastamisel kohalikele oludele vastav sobivaim ja efektiivseim
lahendus.
Rahastamisallika muutmisega toimub vahendite osaline ümberjaotus KOV-de vahel. Üle 90%
juhtumitel jääb see 1–2 euro piiresse elaniku kohta 2019. aastal. Erinevalt jäätmehoolduse
toetuse jaotamisest, kus eeltingimuste tõttu osad omavalitsused 2018. aastal üldse toetust ei
saanud, jaotuvad vahendid muudatuse järgselt kõigi KOV-ide vahel.
1.2 Mõju olulisus:
Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju 79-le KOVile.
Mõju ulatus on väike. Peamine mõju seisneb KOV otsustusõiguse suurenemises. Tulubaasi
tõstetavad summad moodustavad alla 3% jäätme ja sotsiaalvaldkonna KOV-ide kogu kuludest.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna seni toetusena antud raha laekub tulumaksu ja
tasandusfondi kaudu.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest KOVid jätkavad jäätmemajanduse ja
sotsiaalhoolekande rahastamist. Tulubaasi üle antavate toetuste osakaal rahastamisest on väike.
1.3 Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav
sihtrühm, mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavad mõjud on väiksed.
4
5.2 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – mõju
riigiasutuste töökorraldusele
1.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Jäätmehoolduse arendamise toetuse üleandmisel tulubaasi väheneb peamiselt Keskkonnaameti
töökoormus, kes peab kehtiva korra järgi hindama KOVide esitatud ankeete toetuse saamise
tingimuste täitmise tõestamiseks. Samuti väheneb vähesel määral Rahandusministeeriumi
töökoormus nimetatud toetuste jaotamisel.
1.2 Mõju olulisus:
Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju peamiselt Keskkonnametile. Sihtrühma suurus on väike,
kuna muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust.
Mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku Keskkonnaameti
töös.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna Keskkonnaamet teeb ankeetide hindamist üks kord
aastas novembri kuus.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
1.3 Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav
sihtrühm, mõju ulatus, sagedus on väikesed ja ebasoovitavad riskid puuduvad.
5.3 Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud
1.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetuse 2,5 mln euro jaotamine tulubaasi kaudu
võimaldab KOVidel paindlikumalt kulutada raha sotsiaalvaldkonna vajadustele vastavalt.
Praegu on osad KOVid jätnud toetusraha jääki, sest ei olnud saanud kõike raha ära kasutada
kuna järgisid jäigemaid suuniseid toetusraha kulutamiseks.
1.2 Mõju olulisus:
Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju 79-le KOVi sotsiaalhoolekande klientidele.
Mõju ulatus on väike. Peamine mõju seisneb KOV otsustusõiguse suurenemises.
Sotsiaalteenuste ja –toetuste kättesaadavus ei halvene. Samuti valdkonna rahastamine
muudatusest ei suurene.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna seni toetusena antud raha laekub tulumaksu ja
tasandusfondi kaudu.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest KOVid jätkavad sotsiaalteenuste osutamist ja
sotsiaaltoetuste maksmist.
1.3 Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav
sihtrühm, mõju ulatus, sagedus on väikesed ja ebasoovitavad riskid puuduvad.
5.4 Mõju valdkond: mõju looduskeskkonnale
1.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Jäätmehoolduse arenduse toetuse 2,5 mln euro jaotamine tulubaasi kaudu võimaldab KOVidel
paindlikumalt kulutada raha jäätmemajanduse vajadustele vastavalt. 2018. a toetusraha oli
seotud jäikade tingimuste täitmisega ja 22 KOVi ei saanudki toetust. Tulubaasipõhine
5
rahastamine võimaldab järgnevatel aastatel suurema arvu KOVidel senisest rohkem ressurssi
panustada nt looduskeskkonna hoidu.
1.2 Mõju olulisus:
Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju 79-le KOVi elanikele.
Mõju ulatus on väike. Peamine mõju seisneb KOV otsustusõiguse suurenemises.
Jäätmemajanduse korraldus ei halvene. Samuti valdkonna rahastamine muudatusest ei suurene.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna seni toetusena antud raha laekub tulumaksu ja
tasandusfondi kaudu.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest KOVid jätkavad jäätmemajanduse rahastamist
1.3 Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav
sihtrühm, mõju ulatus, sagedus on väikesed ja ebasoovitavad riskid puuduvad.
5.5 Mõju valdkond: mõju regionaalarengule
1.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Jaotuspõhimõtted on üle Eesti ühesugused ning ühtegi regiooni ei eristata. Muudatus tähendab,
et rahastamine hakkab järgima senisest rohkem kohalikke olusid.
1.2 Mõju olulisus:
Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju 79-le KOVile.
Mõju ulatus on väike. Raha tõstmisel toetuste realt KOVide tulubaasi toimub minimaalne
ümberjagamine, mis ei oma märkimisväärset regionaalset mõju.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna seni toetusena antud raha laekub tulumaksu ja
tasandusfondi kaudu.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest ümberjaotatav summa on ca 1-2 eurot per elanik.
6. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Jäätmehoolduse arendamise toetuseks on RES-s planeeritud 2019. aastaks 2,2 mln eurot ning
sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuseks 2,5 mln eurot. Vahendite KOV tulubaasi
üleandmine 2019. aastal on eelarveneutraalne. Järgnevate aastate tulumaksu üldine kasv ja
riigieelarves tasandusfondi lisatud vahendite indekseerimine tagab KOV-idele vahendite
automaatse kasvu ning riigile kasutada jäävate ressursside samaväärse vähenemise ca 0,3 mln
eurot aastas.
7. Rakendusaktid
Eelnõu ei sisalda volitusnorme, seega uusi rakendusakte ei kavandata. Vabariigi Valitsuse
06.02.2015 määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud
toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks §-
i 4 lõike 1 punktid 1 ja 3 ning lõige 2 ja § 81.
8. Seaduse jõustumine
KOV-le kantava tulumaksu osa suurendamised jõustuvad aastatel 2019–2020 järk-järgult iga
eelarveaasta algusest. JääTS ja SHS muudatused jõustuvad 2019. algusest.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
6
Valitsuskomisjoni ja ELVL-iga eelarve läbirääkimiste 20.04.2018.a allkirjastatud
vaheprotokollis RES 2019–2022 osas otsustati, et võetakse suund jäätmehoolduse arendamise
toetuse 2,2 mln eurot ning sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetuse 2,5 mln eurot
üleandmiseks KOVide tulubaasi. Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja
ELVL-ile
15.05.2018
7
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0591 - Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse
muutmise seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Eesti Maaomavalitsuste Liit;
Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b98d602-45e9-4156-a154-
d72a3bf7149e
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b98d602-45e9-4156-a154-
d72a3bf7149e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main