dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seadus

Sotsiaalministeerium · 6. juuni 2018
Viit
1.2-3/1967-1
Registreeritud
6. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
27. juuni 2018

Failid

  • 📎1.1-10_4543-1TuMS muutmise eelnõu.bdoc1182 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Meie 05.06.2018 nr 1.1-10/4543-1 Eesti Linnade ja Valdade Liit Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on koos seletuskirjaga kätte saadav eelnõude elektroonilises kooskõlastamise süsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste Rahandusminister Sulev Liivik 6113417 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee / registrikood 70000272 EELNÕU 15.05.2018 Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduses (RT I, 28.12.2017, 74) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „11,9%” tekstiosaga „11,93%”; 2) paragrahvi 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „11,93%” tekstiosaga „11,96%”. § 2. Jäätmeseaduse muutmine Jäätmeseaduse 5. peatükk „Jäätmehoolduse arendamise rahastamine“ tunnistatakse kehtetuks. § 3. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse §-d 2 ja 3 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn……………………………….2018 Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2018 (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga suurendatakse kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi KOV) tulumaksu arvestamise määra 0,03 protsendipunkti. Valitsuskabinet otsustas 21.09.2017.a tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2021 ümber KOVide tulubaasi, jaotades vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi (üldotstarbelise toetuse) kaudu. Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL) eelarve läbirääkimiste 20.04.2018.a allkirjastatud vaheprotokollis riigi eelarvestrateegia 2019–2022 (edaspidi RES) osas otsustati, et 2019. aastal antakse jäätmehoolduse arendamise toetus 2,2 mln eurot ning sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetus 2,5 mln eurot üle KOVide tulubaasi. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik ([email protected]; 611 3417) ja sama osakonna nõunik Andrus Jõgi ([email protected]; 611 3434). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Agnes Peterson ([email protected]; 6113161). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadust (RT I, 28.12.2017, 74). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei koostatud, kuna sisuliselt on juba eelnevalt läbi viidud vastavad mõjuarutelud sihtgruppidega (sh asjaomased ministeeriumid, omavalitsusliidud, valitsus jne), kokku lepitud tehtavatest muudatustes ja valitsuskabineti otsusega need kinnitatud. Muudatusega vähendatakse KOVide finantseerimisega seotud õigusnorme ja bürokraatiat ja ülesanded jäävad samaks. Eelnõu on seotud 2019. a riigieelarvega ja seetõttu kiireloomuline. Eelnõu eesmärk on KOVide finantsautonoomia suurendamine sihtotstarbeliste toetuste vähendamise kaudu vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.09.2017.a otsusele. Eelarve läbirääkimistel ELVL-iga lepiti kokku, et alustatakse arutelusid jäätmehoolduse arendamise toetuse 2,2 mln eurot ning sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetuse 2,5 mln eurot üleandmiseks KOVide tulubaasi. 1 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga kavandatav KOV-ide tulumaksu osa suurendamine lähtub valitsuskabineti 21.09.2017. a otsusest tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2021 ümber KOVide tulubaasi, jaotades vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi (üldotstarbelise toetuse) kaudu. Valitsuskabineti otsus tähendab, et vastavalt valmisolekule võib erinevaid toetusfondi toetusi KOV tulubaasi üle anda erinevatel aegadel ja toetuste üleandmiseks ei pea ära ootama otsuses märgitud lõpptähtaega. Rahandusministeerium on asjaomaste ministeeriumitega ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga kokku leppinud, et alustatakse jäätmehoolduse arendamise toetuse 2,2 mln eurot ning sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetuse 2,5 mln eurot KOVide tulubaasi üleandmist eesmärgiga see jõustada 2019. a algusest. KOVid sõltuvad väga suures osas riigieelarve sihtotstarbelistest toetustest – peaaegu iga neljas euro nende põhitegevuse tuludest on sihtotstarbeline. Ainuüksi toetusfondis on 2018. aasta seisuga 12 toetusrida, millest näiteks haridustoetus koosneb omakorda seitsmest erineva sihtotstarbega alatoetusest. Soovitud tulemusteni jõudmiseks võivad olla piirkonniti vajalikud erinevad lahendused, mida saaks rakendada paindlikult ja integreeritult, mida aga sihtotstarbeline rahastamine ei võimalda. Sihtotstarbelise rahastamise korral on primaarne raha määratud moel ära kulutada, isegi kui see määratud tulemusi ei võimalda saavutada kõige paremal ning efektiivsemal moel. Sihtotstarbelisele rahastamisele on de facto iseloomulik ka toetuse saaja vastutuse vähenemine ning vastutuse ülekandumine rahastajale (ehk tekib hajus vastutus). Mõnel juhul võimaldab see KOVidel täielikult neile pandud ülesande täitmise vastutusest vabaneda, kuna probleemide ilmnemisel saab viidata toetuse ebapiisavusele ja sobimatutele raha kasutamise piirangutele. KOVide finantsautonoomia suurendamisega on võimalik tõsta avaliku sektori efektiivsust ja teenuste kvaliteeti. Seda toetab nii KOVide suurenev vastutus kui ka õigus ja võimalus kasutada vahendeid piirkonna eripära ja olukorda arvestavalt kõige paremal viisil. Lisaks suureneb KOVide motivatsioon teha otstarbekaid otsuseid, kuna efektiivsemast tegutsemisest saavutatud kokkuhoidu saavad nad suunata lokaalsete teenuste kvaliteedi või kättesaadavuse suurendamiseks, mitte seda ei võeta neilt ära1. Põhjamaad on rahastamissüsteemi ümber kujundanud selliselt, et KOV saab talle seadusega pandud kohustuslike ülesannete rahastamise üle täielikult ise otsustada. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1. Tulumaksuseaduse muutmine Eelnõu § 1 punktidega 1–2 muudetakse TuMS § 5 lõike 1 punkti 1, mis sätestab maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva tulumaksu osa suuruse. 1 Vt ka “Intergovernmental transfers and decentralised public spending”. OECD Network on Fiscal Relations Across Levels of Government 2006. 2 Tabel KOV tulumaksu osa suuruse arvutus 2019 2020 2021 Kehtiv KOV-idele tulumaksu arvestamise määr, % 11,9 11,93 11,93 Jäätmehoolduse arendamise toetuse ning sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetuse tulumaksu kaudu jaotatava osa suurus (mln eurot). 2,9 3,1 3,2 Muudatuse järgselt KOV-idele tulumaksu arvestamise määr, % 11,93 11,96 11,96 Jäätmehoolduse arendamise toetuseks on RES-s planeeritud 2019. aastaks 2,2 mln eurot ning sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuseks 2,5 mln eurot. Kokku on KOVide tulubaasi üle antavate vahendite suurus 4,7 mln eurot. Jäätmehoolduse arendamise toetuse eesmärk on asendada KOVidele laekunud jäätmehoolduse kulude katteks mõeldud saastetasu ja tagada KOVidele vahendid jäätmete liigiti kogumise innustamiseks. Toetusraha võib kasutada jäätmejaamade lahtioleku tagamiseks, liigiti kogumise nõustamiseks vms. Sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuse eesmärk on anda KOVidele raha sotsiaaltoetuste (va toimetulekutoetus) ja sotsiaalteenuste korraldamiseks. KOV võib raha kasutada sotsiaalvaldkonna hüvanguks nagu abi vajavate isikute iseseisva toimetuleku pikemaajalist paranemist soodustavate sotsiaalteenuste osutamiseks ning uute sotsiaalteenuste käivitamiseks, sh vajalikeks investeeringuteks. Jäätmehoolduse arendamise toetuse vahendeid jaotati 2018. a proportsionaalselt elamute ja eluruumide arvuga2. Sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetusest 82% jaotati proportsionaalselt määratud hooldajaga puuetega laste arvuga, 15% proportsionaalselt toimetulekutoetust saanud perekondade arvuga ja 3% kõigi KOV-ide vahel võrdselt. Vahendite KOVide tulubaasi tõstmiseks suurendatakse KOVide tulumaksu osa suurust 0,03 protsendipunkti (2019.a 11,90-lt 11,93-le ehk +2,9 mln eurot) ja tasandusfondi lisatakse 1,8 mln eurot. Tasandusfondi täiendavate vahendite jaotamiseks lisatakse ajutiselt tasandusfondi valemisse määratud hooldajaga puuetega laste arv. See on vajalik, sest sotsiaaltoetuste- ja teenuste osutamise toetuse jaotamisel ei ole arvestatud hooldusvajaduse tegeliku jaotusega kohalike omavalitsuste lõikes ning seal on tekkinud suured hälbed vahendite jaotuse ja vajaduste vahel. Hooldajaga puuetega laste arvu parameetri väärtust hakatakse alates 2020. a iga-aastaselt vähendama 15% protsendipunkti võrra, kuniks 2026. a parameeter kaob3. Parameetrist vabanevad vahendid suunatakse muude parameetrite väärtuste tõstmiseks. Tasandusfondiga seotud muudatused sätestatakse iga-aastases riigieelarves. Eelnõu §-id 3 ja 4 tunnistavad kehtetuks riigieelarve KOV toetusfondist antavate toetuste andmise sätted. Jäätmeseaduse 5. peatükk käsitleb jäätmehoolduse arendamise toetuse andmist KOVidele ja sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lg 3 käsitleb sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuse andmist KOVidele. 2 2018. aastal kehtisid täiendavad tingimused toetuse saamiseks, mistõttu 22 omavalitsust ei saanud üldse toetust ning 20 said osaliselt. 3 Analoogselt juba toimitakse täiskasvanute hooldavate parameetriga 3 Eelnõu § 2. Seaduse jõustumine Vastavalt eelnõu § 4 jõustuvad KOV-le kantava tulumaksu osa suurendamise muudatused aastatel 2019 ja 2020 järk-järgult iga eelarveaasta algusest. JääTS Jäätmehoolduse arendamise toetuse ning SHS sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetuse sätted tunnistatakse kehtetuks 2019. a algusest, kuna sellised riigieelarvelised toetused kaovad. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puutumust Euroopa Liidu õigusega. 5. Seaduse mõjud Kavandatav muudatus: jäätmehoolduse arendamise toetuse 2,2 mln eurot ning sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetuse 2,5 mln eurot üleandmiseks KOVide tulubaasi andmine 5.1 Mõju valdkond: mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 1.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatusega suurendatakse KOV-le edasi antavat tulumaksu osa ja riigieelarvest ei anta tulevikus eraldi reana jäätmehoolduse arendamise toetust ja sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetust. Rahastamisallika muutmisega seonduvalt ei vähendada KOV-ide ülesandeid vastavates valdkondades ning tervikuna rahastamine säilib vähemalt endises mahus. Küll aga võimaldab uus olukord leida ülesannete rahastamisel kohalikele oludele vastav sobivaim ja efektiivseim lahendus. Rahastamisallika muutmisega toimub vahendite osaline ümberjaotus KOV-de vahel. Üle 90% juhtumitel jääb see 1–2 euro piiresse elaniku kohta 2019. aastal. Erinevalt jäätmehoolduse toetuse jaotamisest, kus eeltingimuste tõttu osad omavalitsused 2018. aastal üldse toetust ei saanud, jaotuvad vahendid muudatuse järgselt kõigi KOV-ide vahel. 1.2 Mõju olulisus: Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju 79-le KOVile. Mõju ulatus on väike. Peamine mõju seisneb KOV otsustusõiguse suurenemises. Tulubaasi tõstetavad summad moodustavad alla 3% jäätme ja sotsiaalvaldkonna KOV-ide kogu kuludest. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna seni toetusena antud raha laekub tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest KOVid jätkavad jäätmemajanduse ja sotsiaalhoolekande rahastamist. Tulubaasi üle antavate toetuste osakaal rahastamisest on väike. 1.3 Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm, mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavad mõjud on väiksed. 4 5.2 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – mõju riigiasutuste töökorraldusele 1.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Jäätmehoolduse arendamise toetuse üleandmisel tulubaasi väheneb peamiselt Keskkonnaameti töökoormus, kes peab kehtiva korra järgi hindama KOVide esitatud ankeete toetuse saamise tingimuste täitmise tõestamiseks. Samuti väheneb vähesel määral Rahandusministeeriumi töökoormus nimetatud toetuste jaotamisel. 1.2 Mõju olulisus: Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju peamiselt Keskkonnametile. Sihtrühma suurus on väike, kuna muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust. Mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku Keskkonnaameti töös. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna Keskkonnaamet teeb ankeetide hindamist üks kord aastas novembri kuus. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 1.3 Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm, mõju ulatus, sagedus on väikesed ja ebasoovitavad riskid puuduvad. 5.3 Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 1.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetuse 2,5 mln euro jaotamine tulubaasi kaudu võimaldab KOVidel paindlikumalt kulutada raha sotsiaalvaldkonna vajadustele vastavalt. Praegu on osad KOVid jätnud toetusraha jääki, sest ei olnud saanud kõike raha ära kasutada kuna järgisid jäigemaid suuniseid toetusraha kulutamiseks. 1.2 Mõju olulisus: Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju 79-le KOVi sotsiaalhoolekande klientidele. Mõju ulatus on väike. Peamine mõju seisneb KOV otsustusõiguse suurenemises. Sotsiaalteenuste ja –toetuste kättesaadavus ei halvene. Samuti valdkonna rahastamine muudatusest ei suurene. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna seni toetusena antud raha laekub tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest KOVid jätkavad sotsiaalteenuste osutamist ja sotsiaaltoetuste maksmist. 1.3 Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm, mõju ulatus, sagedus on väikesed ja ebasoovitavad riskid puuduvad. 5.4 Mõju valdkond: mõju looduskeskkonnale 1.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Jäätmehoolduse arenduse toetuse 2,5 mln euro jaotamine tulubaasi kaudu võimaldab KOVidel paindlikumalt kulutada raha jäätmemajanduse vajadustele vastavalt. 2018. a toetusraha oli seotud jäikade tingimuste täitmisega ja 22 KOVi ei saanudki toetust. Tulubaasipõhine 5 rahastamine võimaldab järgnevatel aastatel suurema arvu KOVidel senisest rohkem ressurssi panustada nt looduskeskkonna hoidu. 1.2 Mõju olulisus: Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju 79-le KOVi elanikele. Mõju ulatus on väike. Peamine mõju seisneb KOV otsustusõiguse suurenemises. Jäätmemajanduse korraldus ei halvene. Samuti valdkonna rahastamine muudatusest ei suurene. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna seni toetusena antud raha laekub tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest KOVid jätkavad jäätmemajanduse rahastamist 1.3 Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm, mõju ulatus, sagedus on väikesed ja ebasoovitavad riskid puuduvad. 5.5 Mõju valdkond: mõju regionaalarengule 1.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Jaotuspõhimõtted on üle Eesti ühesugused ning ühtegi regiooni ei eristata. Muudatus tähendab, et rahastamine hakkab järgima senisest rohkem kohalikke olusid. 1.2 Mõju olulisus: Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju 79-le KOVile. Mõju ulatus on väike. Raha tõstmisel toetuste realt KOVide tulubaasi toimub minimaalne ümberjagamine, mis ei oma märkimisväärset regionaalset mõju. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna seni toetusena antud raha laekub tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest ümberjaotatav summa on ca 1-2 eurot per elanik. 6. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Jäätmehoolduse arendamise toetuseks on RES-s planeeritud 2019. aastaks 2,2 mln eurot ning sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuseks 2,5 mln eurot. Vahendite KOV tulubaasi üleandmine 2019. aastal on eelarveneutraalne. Järgnevate aastate tulumaksu üldine kasv ja riigieelarves tasandusfondi lisatud vahendite indekseerimine tagab KOV-idele vahendite automaatse kasvu ning riigile kasutada jäävate ressursside samaväärse vähenemise ca 0,3 mln eurot aastas. 7. Rakendusaktid Eelnõu ei sisalda volitusnorme, seega uusi rakendusakte ei kavandata. Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks §- i 4 lõike 1 punktid 1 ja 3 ning lõige 2 ja § 81. 8. Seaduse jõustumine KOV-le kantava tulumaksu osa suurendamised jõustuvad aastatel 2019–2020 järk-järgult iga eelarveaasta algusest. JääTS ja SHS muudatused jõustuvad 2019. algusest. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 6 Valitsuskomisjoni ja ELVL-iga eelarve läbirääkimiste 20.04.2018.a allkirjastatud vaheprotokollis RES 2019–2022 osas otsustati, et võetakse suund jäätmehoolduse arendamise toetuse 2,2 mln eurot ning sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetuse 2,5 mln eurot üleandmiseks KOVide tulubaasi. Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja ELVL-ile 15.05.2018 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-0591 - Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Eesti Maaomavalitsuste Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b98d602-45e9-4156-a154- d72a3bf7149e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b98d602-45e9-4156-a154- d72a3bf7149e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel