dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 8. jaanuar 2018
Viit
7-1/2017-689-2
Registreeritud
8. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linna Omavalitsus
Saabumis/saatmisviis
käsipost
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-1 Energiavaldkonna hindadega seotud kirjavahetus
Toimik
7-1/2017
Vastutaja
Karl Jaak Rebane (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎7-12017-689-2 08.01.2018 Väljaminev kiri.bdoc166 KB

Sisu (failidest)

Hr Reno Laidre Tartu Linnavalitsus Teie: 08.12.17 nr 9-6.2/LEN-17-022 Raekoja plats 1a 50089 Tartu Meie: 08.01.18 nr 7-1/2017-689-2 Vastus selgitustaotlusele Austatud härra Reno Laidre Konkurentsiametis registreeriti Teie 08.12.2017 kiri nr 9-6.2/LEN-17-022, milles soovite Konkurentsiameti arvamust järgmistes küsimustes: 1. Millised on piirangud maagaasi kasutamiseks kaugküttepiirkonnas tehnoloogilisel otstarbel ning millised on sellisel juhul juhised gaasiettevõtjale maagaasiseaduse (MGS) § 18 lõige 2 seatud kohustuste täitmiseks? 2. Kas Tartu linna esitatud seisukohad kaugküttepiirkonna regulatsiooni osas (sh selle rajatistele rakendamise osas) on kooskõlas kaugkütteseadusega (KKütS)? Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet vastused Teie esitatud küsimustele. Maagaasi kasutamine kaugküttepiirkonnas tehnoloogilisel otstarbel. MGS-ist ei tulene aluseid, mis piiraksid maagaasi kasutamist kaugküttepiirkonnas tehnoloogilisel otstarbel. Samuti ei sätesta KKütS kaugküttepiirkonnas maagaasi kasutamise piiranguid tehnoloogilisel otstarbel. On tavapärane, et kaugkütte võrguettevõtja võrgupiirkonnas on väljaehitatud gaasivõrgud. Ka siinkohal MGS või KKütS piiranguid ei sea, vaid tegemist on eelkõige detailplaneeringut (mis kehtestatakse kohaliku omavalitsuse otsusega) puudutava küsimusega. Seadus ei sätesta seda puudutavas osas ka juhiseid gaasiettevõtjale MGS § 18 lõikes 2 seatud kohustuste täitmiseks. Lisaks selgitab Konkurentsiamet, et KKütS § 2 punkti 1 alusel on kaugküte soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu. KKütS mõistes ei ole kaugküttepiirkonnas kaugküttevõrgust soojusenergiat tarbivatel tarbijatel keelatud kasutada sooja tarbevee valmistamisel peale kaugküttevõrgust saadava energia teisi alternatiivseid energiaallikaid, nagu näiteks elektrienergia või maagaas. Üldplaneeringu (Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsus) erisused võrreldes KKütS-iga. KKütS § 5 lõike 4 järgi tohib kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. Vastavalt KKütS § 5 lõikele 41 võivad kaugküttepiirkonnas tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt. KKütS § 5 lõike 5 järgi enne kaugküttepiirkonna määramist tiheasustusega uusehitisteks planeeritavale maa-alale tuleb analüüsida soojusvarustuse korraldamise võimalusi, lähtudes KKütS § 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetest. Kaugküttepiirkonna Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 määramisel tiheasustusega uusehitisteks planeeritaval maa-alal on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei näe ette teisiti. KKütS § 5 lõike 6 punkti 2 järgi sätestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kaugküttepiirkonna määramise otsuses muu hulgas võrguga liitumise ning võrgust eraldumise tingimused ja kord, arvestades KKütS § 5 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Eeltoodust lähtudes peab kohalik omavalitsus kaugküttepiirkonna määramise otsuses arvestama, et kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat1 selle tootjatelt, kuid seadusest tulenevat ning sellega kooskõlas olevat diskretsiooniõigust kasutades võib kohalik omavalitus kehtestada ka muid võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimusi. 20.11.2017 on Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond (edaspidi osakond) oma kirjas AS-ile Tartu Keskkatlamaja välja toonud, et Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 494 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering 2017) seletuskirja punktis 13.4 toodud regulatsioon on suures osas sarnane varem kehtinud (Tartu Linnavolikogu 06.10.2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneering, edaspidi üldplaneering 2005) regulatsiooniga. Osakond on selgitanud, et nii nagu oli kehtinud üldplaneeringus 2005, on ka üldplaneeringus 2017 sätestatud võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord kaugküttepiirkonnas ning olemasoleva hoone kohta kehtib mõlemas üldplaneeringus (2005 ja 2017) üldjoontes neli erisust: 1) hooned, mille soojusenergia tarbimine on väike; 2) hooned, mis asuvad olemasolevast võrgust nii kaugel, et nende teenindamiseks vajaliku võrgu välja ehitamine on ebaotstarbekas; 3) hooned, mille soojusenergia tarve tahetakse katta mõnel teisel kaugküttest tõhusamal ja puhtamal viisil; 4) hooned, milles kasutatakse maagaasi tehnoloogilisel otstarbel vähemasti sama palju, kui on vaja hoone kütmiseks. Osakond on selgitanud kirjas AS-le Tartu Keskkatlamaja, et haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 5 on sätestatud, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Et kirjeldatud juhtumi taotluste esitamise ajal kehtis üldplaneering 2005, siis osakond oli lähtunud üldplaneeringu 2005 regulatsioonist. Nimelt üldplaneeringu 2005 regulatsioonis on neljanda erisuse rakendumise ainukeseks tingimuseks, et liitumise vajadus täpsustatakse projekteerimise käigus arvutuslike parameetrite alusel, kuid üldplaneeringu 2017 sõnastusse on lisatud nõue, et tootmist pole võimalik ja majanduslikult mõistlik lahendada kaugkütte baasil. Lähtudes eeltoodust (vt ameti seisukohtasid kaugküttepiirkonnas maagaasi tehnoloogilisel otstarbel kasutamise ning kütusevabade taastuvate allikate kohta) ning võttes arvesse, et on Tartu Linnavalitsuse pädevuses, kas üldplaneeringu 2005 alusel menetletud taotlusele rakendatakse ka üldplaneeringus 2017 toodud täiendavaid aluseid (erisusi), on Konkurentsiameti hinnangul Tartu Linnavalitsusel oluline välja selgitada ning võtta seisukoht, kas kirjeldatud juhtumis nimetatud kinnistute omanikud soovivad maagaasi kasutada hoonete 1 Kuna KKütS § 12 punkti 12 järgi on kütusevabad taastuvad allikad päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist valmistatud elektrienergiat, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist muundatud elektrienergiat; siis lähtuvalt eeltoodust, maagaas kütusevaba taastuva allikana käsitatav ei ole. 2 (3) kütmiseks või vaid tehnoloogilisel otstarbel. Konkurentsiamet on eelnevalt välja toonud, et tehnoloogilisel otstarbel maagaasi kasutamist puudutavaid piiranguid MGS ja/või KKütS ei sisalda. Samas, kui maagaasi soovitakse kasutada hoonete kütmiseks (täidetud on KKütS § 2 punkti 1 alus, mille järgi on kaugküte soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu), tuleb arvestada üldplaneeringu punktidega 1-4. Konkurentsiamet siinkohal Tartu Linnavalitsuse pädevuses olevatesse otsustustesse sekkuda ei saa. Tartu Linnavalitsus on 08.12.2017 kirjas nr 9-6.2/LEN-17-022 välja toonud, et üldreeglina hooned, mis ei ole kaugküttel, peavad küttesüsteemi rekonstrueerimisel kaugküttega liituma. Samas KKütS § 5 lõike 3 järgi isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga. Siinkohal juhime tähelepanu 2017. aasta septembris Eesti Gaasi AS ja Tallinna Linnavolikogu vahel tõstatunud vaidlusele2 ning seda puudutavale õiguskantsleri seisukohale, mille järgi kuuluvad taolised vaidlusküsimused lahendamisele halduskohtus3. Loodame, et vastasime Teile piisava selguse ja põhjalikkusega. Küsimuste korral palun pöörduge Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja Marek Piiroja poole telefonil 667 2541 või e-kirjaga aadressil [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Piiroja regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja Karl Jaak Rebane 667 2424 [email protected] 2 Kättesaadav: https://www.aripaev.ee/uudised/2017/09/25/eesti-gaas-ja-utilitas-jagavad-maid 3 Kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kaugk%C3%BCttepiirkonna%20m%C3%A4% C3%A4ramine.pdf 3 (3)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel