Hr Reno Laidre
Tartu Linnavalitsus Teie: 08.12.17 nr 9-6.2/LEN-17-022
Raekoja plats 1a
50089 Tartu Meie: 08.01.18 nr 7-1/2017-689-2
Vastus selgitustaotlusele
Austatud härra Reno Laidre
Konkurentsiametis registreeriti Teie 08.12.2017 kiri nr 9-6.2/LEN-17-022, milles soovite
Konkurentsiameti arvamust järgmistes küsimustes:
1. Millised on piirangud maagaasi kasutamiseks kaugküttepiirkonnas tehnoloogilisel
otstarbel ning millised on sellisel juhul juhised gaasiettevõtjale maagaasiseaduse (MGS) § 18
lõige 2 seatud kohustuste täitmiseks?
2. Kas Tartu linna esitatud seisukohad kaugküttepiirkonna regulatsiooni osas (sh selle
rajatistele rakendamise osas) on kooskõlas kaugkütteseadusega (KKütS)?
Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet vastused Teie esitatud küsimustele.
Maagaasi kasutamine kaugküttepiirkonnas tehnoloogilisel otstarbel. MGS-ist ei tulene
aluseid, mis piiraksid maagaasi kasutamist kaugküttepiirkonnas tehnoloogilisel otstarbel.
Samuti ei sätesta KKütS kaugküttepiirkonnas maagaasi kasutamise piiranguid tehnoloogilisel
otstarbel.
On tavapärane, et kaugkütte võrguettevõtja võrgupiirkonnas on väljaehitatud gaasivõrgud. Ka
siinkohal MGS või KKütS piiranguid ei sea, vaid tegemist on eelkõige detailplaneeringut (mis
kehtestatakse kohaliku omavalitsuse otsusega) puudutava küsimusega. Seadus ei sätesta seda
puudutavas osas ka juhiseid gaasiettevõtjale MGS § 18 lõikes 2 seatud kohustuste täitmiseks.
Lisaks selgitab Konkurentsiamet, et KKütS § 2 punkti 1 alusel on kaugküte soojuse tootmine
ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu. KKütS
mõistes ei ole kaugküttepiirkonnas kaugküttevõrgust soojusenergiat tarbivatel tarbijatel
keelatud kasutada sooja tarbevee valmistamisel peale kaugküttevõrgust saadava energia teisi
alternatiivseid energiaallikaid, nagu näiteks elektrienergia või maagaas.
Üldplaneeringu (Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsus) erisused võrreldes KKütS-iga.
KKütS § 5 lõike 4 järgi tohib kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust
eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi,
kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. Vastavalt
KKütS § 5 lõikele 41 võivad kaugküttepiirkonnas tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale
soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle
tootjatelt. KKütS § 5 lõike 5 järgi enne kaugküttepiirkonna määramist tiheasustusega
uusehitisteks planeeritavale maa-alale tuleb analüüsida soojusvarustuse korraldamise
võimalusi, lähtudes KKütS § 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetest. Kaugküttepiirkonna
Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
määramisel tiheasustusega uusehitisteks planeeritaval maa-alal on võrguga liitumine
kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kui kohaliku omavalitsuse
volikogu ei näe ette teisiti.
KKütS § 5 lõike 6 punkti 2 järgi sätestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu
kaugküttepiirkonna määramise otsuses muu hulgas võrguga liitumise ning võrgust eraldumise
tingimused ja kord, arvestades KKütS § 5 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.
Eeltoodust lähtudes peab kohalik omavalitsus kaugküttepiirkonna määramise otsuses
arvestama, et kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale
soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat1
selle tootjatelt, kuid seadusest tulenevat ning sellega kooskõlas olevat diskretsiooniõigust
kasutades võib kohalik omavalitus kehtestada ka muid võrguga liitumise ja võrgust
eraldumise tingimusi.
20.11.2017 on Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond (edaspidi
osakond) oma kirjas AS-ile Tartu Keskkatlamaja välja toonud, et Tartu Linnavolikogu
14.09.2017 otsusega nr 494 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering 2017)
seletuskirja punktis 13.4 toodud regulatsioon on suures osas sarnane varem kehtinud (Tartu
Linnavolikogu 06.10.2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneering, edaspidi
üldplaneering 2005) regulatsiooniga. Osakond on selgitanud, et nii nagu oli kehtinud
üldplaneeringus 2005, on ka üldplaneeringus 2017 sätestatud võrguga liitumise ja võrgust
eraldumise tingimused ja kord kaugküttepiirkonnas ning olemasoleva hoone kohta kehtib
mõlemas üldplaneeringus (2005 ja 2017) üldjoontes neli erisust:
1) hooned, mille soojusenergia tarbimine on väike;
2) hooned, mis asuvad olemasolevast võrgust nii kaugel, et nende teenindamiseks vajaliku
võrgu välja ehitamine on ebaotstarbekas;
3) hooned, mille soojusenergia tarve tahetakse katta mõnel teisel kaugküttest tõhusamal ja
puhtamal viisil;
4) hooned, milles kasutatakse maagaasi tehnoloogilisel otstarbel vähemasti sama palju, kui on
vaja hoone kütmiseks.
Osakond on selgitanud kirjas AS-le Tartu Keskkatlamaja, et haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes
5 on sätestatud, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal,
kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Et kirjeldatud juhtumi taotluste
esitamise ajal kehtis üldplaneering 2005, siis osakond oli lähtunud üldplaneeringu 2005
regulatsioonist. Nimelt üldplaneeringu 2005 regulatsioonis on neljanda erisuse rakendumise
ainukeseks tingimuseks, et liitumise vajadus täpsustatakse projekteerimise käigus arvutuslike
parameetrite alusel, kuid üldplaneeringu 2017 sõnastusse on lisatud nõue, et tootmist pole
võimalik ja majanduslikult mõistlik lahendada kaugkütte baasil.
Lähtudes eeltoodust (vt ameti seisukohtasid kaugküttepiirkonnas maagaasi tehnoloogilisel
otstarbel kasutamise ning kütusevabade taastuvate allikate kohta) ning võttes arvesse, et on
Tartu Linnavalitsuse pädevuses, kas üldplaneeringu 2005 alusel menetletud taotlusele
rakendatakse ka üldplaneeringus 2017 toodud täiendavaid aluseid (erisusi), on
Konkurentsiameti hinnangul Tartu Linnavalitsusel oluline välja selgitada ning võtta seisukoht,
kas kirjeldatud juhtumis nimetatud kinnistute omanikud soovivad maagaasi kasutada hoonete
1
Kuna KKütS § 12 punkti 12 järgi on kütusevabad taastuvad allikad päikeseenergia ja sellest muundatud
soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud
soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist valmistatud elektrienergiat, hoones kasutatud ja sealt
(ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades
selleks taastuvallikaist muundatud elektrienergiat; siis lähtuvalt eeltoodust, maagaas kütusevaba
taastuva allikana käsitatav ei ole.
2 (3)
kütmiseks või vaid tehnoloogilisel otstarbel. Konkurentsiamet on eelnevalt välja toonud, et
tehnoloogilisel otstarbel maagaasi kasutamist puudutavaid piiranguid MGS ja/või KKütS ei
sisalda. Samas, kui maagaasi soovitakse kasutada hoonete kütmiseks (täidetud on KKütS § 2
punkti 1 alus, mille järgi on kaugküte soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate
varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu), tuleb arvestada üldplaneeringu punktidega
1-4. Konkurentsiamet siinkohal Tartu Linnavalitsuse pädevuses olevatesse otsustustesse
sekkuda ei saa.
Tartu Linnavalitsus on 08.12.2017 kirjas nr 9-6.2/LEN-17-022 välja toonud, et üldreeglina
hooned, mis ei ole kaugküttel, peavad küttesüsteemi rekonstrueerimisel kaugküttega liituma.
Samas KKütS § 5 lõike 3 järgi isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta
kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga. Siinkohal juhime tähelepanu 2017. aasta
septembris Eesti Gaasi AS ja Tallinna Linnavolikogu vahel tõstatunud vaidlusele2 ning seda
puudutavale õiguskantsleri seisukohale, mille järgi kuuluvad taolised vaidlusküsimused
lahendamisele halduskohtus3.
Loodame, et vastasime Teile piisava selguse ja põhjalikkusega. Küsimuste korral palun
pöörduge Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja Marek Piiroja
poole telefonil 667 2541 või e-kirjaga aadressil
[email protected]
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Piiroja
regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja
Karl Jaak Rebane 667 2424
[email protected]
2
Kättesaadav: https://www.aripaev.ee/uudised/2017/09/25/eesti-gaas-ja-utilitas-jagavad-maid
3
Kättesaadav:
http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kaugk%C3%BCttepiirkonna%20m%C3%A4%
C3%A4ramine.pdf
3 (3)