KORRALDUS
03.01.2022 nr 2
Pärnu linnas Papsaare külas Koti, Käreda ja
Käredapõllu kinnistute detailplaneeringu
koostamise algatamine ja detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine
Ek Trans OÜ (registrikood 14098600) on esitanud 11.05.2021 Pärnu Linnavalitsusele Papsaare
külas Koti (15904:003:0533, 124606 m²), Käreda (62401:001:1889, 9739 m²) ja Käredapõllu
(62401:001:1890, 5.10 ha) kinnistute detailplaneeringu algatamise ettepaneku. Planeeringuala
külgneb osaliselt Audru jõega. Juurdepääs kinnistutele on võimalik Põllu teelt. Koti, Käreda ja
Käredapõllu katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Audru valla üldplaneeringu
kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud reserveeritud elamumaa (EV).
Planeeritavad kinnistud on hoonestamata. Piirkond laiemalt on kujunev elamuala. Ümbruskonnas
on mitmeid välja ehitatud või ehitamisel olevaid elamupiirkondi. Olemasolevate kruntide näol on
tegemist endise põllumaaga, mis on valdavalt lage, osaliselt võsastunud. Lähim looduskaitseala
on Audru poldri looduskaitseala, mis asub teisel pool Audru jõge ja jääb ca 300 m kaugusele
planeeringualast.
Planeeringualal asub osaliselt ranna või kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd (50 m).
Kinnistutele jäävad Papsaare 6112200010040/001 maaparandusehitise reguleeriv võrk ja Veski
II 6112200010050/001 maaparandusehitise eesvoolukraav ning Veski II 6112200010050/001
maaparandusehitise reguleeriv võrk. Planeeringuala läbivad ka elektripaigaldiste kaitsevööndid,
alal paikneb riiklikult tähtis geodeetiline märk nr 7914.
Planeeritaval alal kehtivaid detailplaneeringuid ei ole, kuid alast läänesuunas kehtib Raksipõllu
detailplaneering ja idasuunas Teeserva ja Pajuvälja kinnistute ning osaliselt Lehtmetsa kinnistu
detailplaneering, mille kohaselt on külgnevad maa-alad planeeritud samuti elamupiirkonnaks.
Detailplaneeringu eesmärgiks on alale pereelamupiirkonna kavandamine (ca 65
üksikelamukrunti). Lisaks kavandatakse alale 4 ridaelamukrunti ja üks suurem krunt lasteaiale
või ärihoonele kui esimene ei realiseeru. Alale on kavas planeerida 3 tiiki, mis täidavad nii
tulevase elukeskkonna mitmekesistamise ülesannet, kuid võimaldavad saada ka täitepinnast
maapinna tõstmiseks. Samuti nähakse ette olemasoleva Põllu tänavalt Audru jõeni kulgeva
kraavi osaliselt ümbertõstmine teise asukohta. Planeeritava ala vee- ja kanalisatsioonilahendus
antakse detailplaneeringuga, mille alusel koostatakse projektid. Vee- ja kanalisatsioonitorustik
on kavas ühendada linna võrguga.
Kavandatavad krundi kasutamise otstarbed on pereelamumaa (EP), ridaelamumaa (ER), haridus-
ja lasteasutuse maa (ÜL), ärimaa (ÄK – kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄV –
väikeettevõtluse hoone ja tootmise hoone maa), haljasala maa (HP), tehisveekogu (VT), tee ja
tänava maa (LT).
Detailplaneering koostatakse Audru valla üldplaneeringu kohasena.
Huvitatud isik on Põllumajandus- ja Toiduametilt taotlenud Koti ja Käreda kinnistutele jäävate
maaparandusehitiste kasutusotstarve lõppenuks lugemist. Ameti 09.08.2021 vastuskirjas
nr 6.2-5/1948 selgitatakse järgmist:
„Antud piirkonna juhtfunktsiooniks on reserveeritud elamumaa ja põllumajandustootmist ei ole
kinnistutel viimasel 20-nel aastal arendatud. Planeeringuga peab lahenduse leidma Karulava
katastriüksuselt lähtuv Papsaare maaparandusehitise kollektor, mis läbib Koti katastriüksust.
Kollektori toimimiseks on rajatud Lehtmetsa katastriüksusele lahtine eesvoolukraav, mis tagab
drenaažisüsteemi toimimise. Planeeringuga arvestada liigvete juhtimisel Veski II
maaparandusehitise eesvoolukraavi, kraavile ehitatavate truupide läbilaskvusega.
Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetab Koti ja Käreda katastriüksustele jäävate Papsaare ja Veski
II maaparandusehitiste kasutusotstarve kui planeeringus on ette nähtud ja välja arendatud
Karulava katastriüksuselt lähtuva liigvee juhtimine suublasse. Maaparandusehitisel on keelatud
tekitada üleujutust (Maaparandusseadus § 47 lg 3).“
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2
p 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise
vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega
kavandatakse KeHJS § 6 lg 2 p 22 seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua
olulise keskkonnamõju), samuti KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruse § 11 p 1, 2, 7 ja 71
nimetatud tegevusi (sadama või sadamarajatise rajamine või laiendamine, välja arvatud KeHJS
§ 6 lg 1 p 15 ja 16 nimetatud juhul; ranna või kalda kindlustusrajatise rajamine või laiendamine;
veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit,
välja arvatud KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 171 nimetatud juhtudel; veekogu rajamine, kui selle
veepeegli pindala on üks hektar või suurem või kui eemaldatava pinnase kogus on vähemalt
10 000 kuupmeetrit), sama määruse § 13 p 2 nimetatud tegevust (ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,
kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine) ning § 15 p 8 nimetatud
tegevust (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura
2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti).
Linnak OÜ poolt koostatud KSH eelhinnangus on selgitatud dokumendi koostamise vajadust,
kirjeldatud on mõjutatavat keskkonda, detailplaneeringuga kavandatavat tegevust ja selle seotust
teiste planeerimisdokumentidega; analüüsitud on tegevusega eeldatavalt kaasnevat mõju, sh
Natura 2000 võrgustiku alale; esitatud on meetmed keskkonnamõju vähendamiseks ning
tingimused planeeringule.
Arendatav ala on Natura 2000 võrgustiku alast eraldatud jõe kui loodusliku barjääriga.
Arvestades vahemaad ja arendustegevuse iseloomu (elamupiirkond), ei ole ette näha Natura
2000 alale kahjuliku mõju avaldumist.
KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise
ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH eelhinnangus leitakse kokkuvõtvalt, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist
2
keskkonnamõju. Lähtuvalt eelnevast ei ole vajalik algatada Pärnu linnas Papsaare külas Koti ja
Käreda kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.
Eelhinnangu punktis 6 nimetatud meetmete rakendamisel on võimalik kujundada sobiv,
asjakohane ja proportsionaalne detailplaneeringu lahendus.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi
iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast
ning asjakohaste asutuste seisukohast.
Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise
ettepanekuga Keskkonnaamet (23.12.2021 kiri nr 6-5/21/19899-12), Terviseamet (30.08.2021
kiri nr 9.3-1/21/10758-2), Päästeamet (08.09.2021 kiri nr 7.2-3.4/7142-2), Põllumajandus- ja
Toiduamet (22.09.2021 kiri nr 6.2-1/8047-1) ja Rahandusministeerium (13.09.2021 kiri
nr 14-11/5977-2).
Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 128 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 2 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4
„Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 alusel ning arvestades
huvitatud isiku 11.05.2021 avaldust
1. Algatada Pärnu linnas Papsaare külas Koti, Käreda ja Käredapõllu kinnistute detailplaneeringu
koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesanneteks on ala ümberkruntimine; kruntidele
sobivaima ehitusõiguse välja selgitamine; arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning
haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine; kommunikatsioonide ning vajadusel
servituudialade kavandamine, samuti muude võimalike planeeringuliste ülesannete lahendamine.
Võimalikud krundi kasutamise otstarbed on pereelamumaa (EP), ridaelamumaa (ER), haridus- ja
lasteasutuse maa (ÜL), ärimaa (ÄK – kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄV –
väikeettevõtluse hoone ja tootmise hoone maa), haljasala maa (HP), tehisveekogu (VT), tee ja
tänava maa (LT), osakaalud lahendatakse detailplaneeringu koostamise käigus. Detailplaneering
koostatakse Audru valla üldplaneeringu kohasena, ala juhtfunktsiooniks on määratud
reserveeritud elamumaa (EV).
2. Detailplaneeringu lähteseisukohad:
2.1. Planeeringulahendus peab lähtuma Audru valla üldplaneeringust, olema kooskõlas hea
ehitustavaga, arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega. Detailplaneeringuga kavandatud
tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas linnaruumis ja
naaberkinnistutel, vajadusel viia läbi uuringud võimalike keskkonna- ja muude asjakohaste
häiringute vältimiseks. Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna
protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta
detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärke.
2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja sobituma keskkonda.
Hooned või rajatised planeerida ja projekteerida võimalikele üleujutustele vastupidavalt.
Üleujutusest tuleneva ohu tõttu peab hoonete esimese korruse põranda lubatav madalaim
ehituskõrgus olema vähemalt 3,19 m abs, maa-ala hoonete ümbruses ja juurdepääsuteedel
tõstetud vähemalt 2,29 m abs.
2.3. Lisaks elamualale näha vajadusel ette piirkonda teenindav kaubandus- ja
teenindusfunktsioon, kaaluda lasteaia kavandamise vajadust.
2.4. Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus lahendada kehtivatele normatiividele ja
standarditele vastavalt. Kogu ala teedestruktuur kavandada terviklikult, elamuala sisese teekrundi
3
miinimum laiuseks näha ette vähemalt 12 m. Rajatavad jalgratta- ja kõnniteed, peavad arvestama
puuetega inimeste liikumisvajadusi. Parkimisvajadus lahendada omal kinnistul.
2.5. Kavandada piirkonda lähipuhkealasid, sh kaaluda avaliku linnaaia ja spordiväljakute
rajamist. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele hoonete
projekteerimisel tuleb tagada vähemalt 70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine,
kõrghaljastuse asendamine või istutamine.
2.6. Rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal,
järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus.
Arendustegevused veekogude kaldaalal ja veekasutus ei tohi halvendada veekogu seisundit.
Tagada kallasraja kulgemine.
Keskkonnaamet on seisukohal (23.12.2021 kiri nr 6-5/21/19899-12), et kallasraja ja
rohevõrgustiku efektiivseks toimimiseks ja läbitavuse tagamiseks on planeeritud L-kujulisest
tiigist Audru jõkke suubuvale kraavile vaja rajada kas pikem truup või laiem sild, et inimeste ja
loomade liikumine ei oleks takistatud. Laiem läbipääs on eelkõige vajalik just loomadele.
2.7. Sademeveed juhitakse planeeritavatesse tiikidesse ja kraavidesse ning Audru jõkke. Oluline
on sademevee maksimaalne immutamine omal kinnistul, et tagada sademevee koormuse
hajutamine ning sellest tulenev jõe veetaseme kiire tõus suurte sademete korral, kui jõe ääres
elamute hulk peaks aja jooksul jõe ääres oluliselt suurenema. Suublasse juhitav sademevesi peab
vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 sätestatud sademevee saasteainesisalduse
piirväärtustele.
2.8. Kogu ala kõrguslik planeerimine ja kuivendusvõrk peavad tagama üleujutusvee äravoolu
veetaseme alanemisel, kavandada tuleb tõhus kuivendusvõrk sademevee ja pinnasevee
ärajuhtimiseks. Planeeringuga peab lahenduse leidma Karulava katastriüksuselt lähtuv Papsaare
maaparandusehitise kollektor, mis läbib Koti katastriüksust. Kollektori toimimiseks on rajatud
Lehtmetsa katastriüksusele lahtine eesvoolukraav, mis tagab drenaažisüsteemi toimimise.
Planeeringuga arvestada liigvete juhtimisel Veski II maaparandusehitise eesvoolukraavi, kraavile
ehitatavate truupide läbilaskvusega. Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetab Koti ja Käreda
katastriüksustele jäävate Papsaare ja Veski II maaparandusehitiste kasutusotstarve kui
planeeringus on ette nähtud ja välja arendatud Karulava katastriüksuselt lähtuva liigvee
juhtimine suublasse. Maaparandusehitisel on keelatud tekitada üleujutust (Maaparandusseadus
§ 47 lg 3).
Kavandatav planeeringulahendus näeb ette, et praegune maaparandussüsteemi eesvoolukraav
(Veski II) paigutatakse osaliselt uude asukohta selliselt, et vesi voolaks läbi tehistiigi Audru
jõkke. Seda kraavi saab looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 1 kohaselt pidada pinnavee veehaarde
ehitiseks, millele detailplaneeringuga kavandatava puhul ei laiene ehituskeeld. Juhul, kui
eesvoolu ümbersuunamise töid teostatakse selliselt, et esmaselt rajatakse uus kraav ja seejärel
ühendatakse Audru jõega ning kui ühendamisel süvendatakse Audru jõge mahus 5-100 m3 on
vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 2 p 2). Juhul, kui Veski II
eesvoolukraavi ümberjuhtimisega muudetakse Audru jõe kalda joont on vajalik vee erikasutuse
keskkonnaluba (Vees § 187 p 17). Uue kraavi rajamine ja kraavi ühendamine Audru jõega on
soovitav läbi viia madalvee perioodil, et vähendada täiendava heljumi koormuse kannet Audru
jõkke ja sellisel viisil, et välditaks heljumi kandumist Audru jõkke. Vajadusel rakendada
täiendavaid keskkonnameetmeid ning tagada, et vee-elustik ei jääks teostatavate tööde tõttu
lõksu. Samuti on soovitav hilisem tiikide puhastamine settest planeerida madalveeperioodile,
kuna tiigid on kraavide kaudu ühenduses Audru jõega. Masinate hooldus ja tankimine ei ole
Audru jõe veekaitsevööndis (10 m) lubatud. Vee erikasutuse keskkonnaluba tehistiikide
4
rajamiseks ei ole vajalik juhul, kui rajatavate tehistiikide suurused jäävad planeeringulahenduses
alla 1 ha.
Alates 01.10.2021 jõustus veeseaduse muudatus, mille alusel Veski II maaparandussüsteemi
avatud eesvool ei liigitu enam veekogu mõiste alla (VeeS § 3 lg 4), seega ei kohaldu truupide
rajamisel enam Keskkonnaameti 06.12.2021 kirjas toodud tingimused veekeskkonnariskiga
tegevuse registreeringu ja vee erikasutuse keskkonnaloa taotlemisega seoses.
3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa.
4. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest
detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu
koostamisel arvestada asjaomaste asutuste ettepanekutega ja detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangus esitatud ettepanekutega.
5. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.
6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse
planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab mh
planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse
algatamisest.
7. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise
nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
8. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks
detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiislahendus), sealhulgas illustratiivne joonis.
9. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid
küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Keskkonnaametiga,
Põllumajandus- ja Toiduametiga ning Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse
isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle
koostamisse kaasatud.
10. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
11. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes
Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva
jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.
12. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt)
linnapea Tiina Roht
linnasekretär
5
Lisa
Pärnu linnavalitsuse 03.01.2022
korralduse nr 2 juurde
Papsaare külas Koti, Käreda ja Käredapõllu
kinnistute detailplaneering
MAA-ALA ASUKOHA SKEEM
2
Planeeringuala piir, detailplaneeringuala suurus on 185 345 m
Väljavõte Maa-ameti kaardilt
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 04.01.2022 15:47
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: K/2 Pärnu linnas Papsaare külas Koti, Käreda ja Käredapõllu
kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu
dokument.Pärnu linnas Papsaare külas Koti, Käreda ja Käredapõllu
kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine K/2.Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara,
mis on kättesaadav internetis: Elektrooniliselt edastatud dokument
loetakse kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse dokumendihaldussüsteem on
registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise.Pärnu Linnavalitsus
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn444 8200 |