Rahandusministeerium
Meie: 04.01.2022
nr 1-2/21-02624-2
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
ja sellest tulenevalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Rahandusministeerium on saatnud Riigikantseleile kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi
eelnõu). Riigikantselei kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:
1. Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi
KOKS) § 6 lõige 21 kehtetuks põhjendusega, et see puudutab konkreetset valdkondlikku
riigikaitseülesannet, mis on võimalik sätestada Riigikantseleis ettevalmistatava valmisoleku
seaduse eelnõuga. Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et kehtiva KOKSi § 6 lõiget 21 tuleks
reguleerida kas valmisoleku seaduses või riigikaitseseaduses, mis käsitleksid detailselt
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooniga
seonduvaid küsimusi.
Selgitame, et Riigikantseleis ettevalmistatava valmisoleku seaduse eelnõuga planeeritakse
tunnistada riigikaitseseadus kehtetuks. Kuna valmisoleku seaduse jõustumine on planeeritud
hiljemaks kui käesoleva eelnõuga kavandatavate KOKSi muudatuste jõustumise aeg, siis ei
saa regulatsiooni KOKSi § 6 lõikes 21 kehtetuks tunnistada enne, kui nimetatud valdkondlik
riigikaitset puudutav ülesanne ei sisaldu vastava valdkonna seaduses. Seetõttu teeme
ettepaneku täiendada eelnõu riigikaitseseaduse muudatustega, kuid leiame, et sõnastus tuleks
läbi rääkida ka Kaitseministeeriumiga.
Riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
X) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal
korraldab omavalitsusüksus:
1) vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist,
eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust,
veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või
linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need
ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita;
2) vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide,
raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude,
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on
omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste puhul võidakse seadusega ette näha teatud
kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest;
3) sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha
ülesandeid täitma asunud isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aitab kaasa isikute
evakueerimisele ja evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele.“.
2. Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 täiendatakse KOKSi § 6 lõigetega 31 ja 41, nähes ette
üldised alused kohaliku omavalitsuse ülesannete piiritlemiseks omavalitsuslikeks ja riiklikeks,
mida peab seadusloomes kohalikule omavalitsusele ülesannete panemisel arvestama. Eelnõu
seletuskirja järgi avatakse KOKSi § 6 uutes lõigetes 31 ja 41 väga üldiselt kohaliku
omavalitsuse lahendatavate kohaliku elu küsimuste ja täidetavate riiklike kohustuste olemus,
kuid ülesannete võimalikke piiritlemiskriteeriume on rohkem, kui seaduses oleks kohane
nimetada. Tegemist on igakordse seadusloomelise üksikotsusega, millise tasandi küsimusega
on konkreetsel juhul tegemist.
Riigikantselei hinnangul võib selline kohaliku elu või riigielu küsimuste piiritlemise
kriteeriumide sätestamine osutuda seadusloomes siiski mitmeti mõistetavaks. Näiteks võib
KOKSi § 6 lõikes 31 sisalduvat loetelu käsitleda ammendavana, samas on eelnõu seletuskirjas
kriteeriume rohkem, mida on selgitatud ka seletuskirjas. Seega jääb ebaselgeks, kas eelnõu
koostajad on soovinud jätta eelnõus esitatud kriteeriumid avatuna või suletuna. Palume
eelnõus teha vastav muudatus ja nimetatud piiritlemise kriteerium sõnastada sisuliselt
täpsemalt.
Lisaks märgime, et KOKSi § 6 lõike 31 koosmõjust sama paragrahvi lõikega 41 tuleneb, et
kohaliku elu ja riikliku ülesande hindamiseks on määrav eelkõige enesekorraldusõiguse
kriteerium. Riigikantseleis analüüsiti KOKSi vastavaid sätteid ettevalmistatava valmisoleku
seaduse eelnõu põhimõtete näitel ja jõuti järelduseni, et edaspidi oleksid kohaliku
omavalitsuse kriisiülesanded just(kui) riiklikud ülesanded.
Valmisoleku seaduse eelnõuga planeeritakse liita hädaolukorra seadus, riigikaitseseadus ja
erakorralise seisukorra seadus. Hädaolukorra seaduses on kohaliku omavalitsuse üksustele
määratud kriisiülesanded. Kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne on moodustada
kriisikomisjon, üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on korraldada
elutähtsate teenuste (veevarustus ja kanalisatsioon, kaugküte, kohalike teede korrashoid)
toimepidevus. Viimase puhul tähendab see kohaliku omavalitsuse üksuse kohustust
koordineerida teenuse toimepidevuse tagamist, nõustada elutähtsa teenuse osutajaid, teha
järelevalvet teenuseosutajate üle, kooskõlastada teenuseosutajate riskianalüüse ja plaane, teha
õppusi, juhtida hädaolukorra lahendamist, koostada hädaolukorra lahendamise plaan,
korraldada riskikommunikatsiooni ja kehtestada toimepidevuse nõudeid enda korraldatavate
elutähtsate teenuste kohta. Seejuures on seadusega täpselt kindlaks määratud toimepidevuse
nõuete määruse ja hädaolukorra lahendamise plaani kohustuslikud elemendid, õppuste
korraldamine ja kriisikomisjoni töö korraldamine. Kõikide ülesannete puhul on määratud ka
selged tähtajad ja järelevalve tähtaegade järgimise üle. Sisuliselt on üle 10 000 elanikuga
kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused kriisideks valmistumisel ja lahendamisel väga täpselt
reguleeritud.
Valmisoleku seaduse eelnõuga kaalutakse hetkel üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse
üksusele pandud kriisiülesannete laiendamist kõikidele valdadele ja linnadele, samuti
kaalutakse riskianalüüsi kohustuse panemist (riskide hindamist seadusandja ettenähtud
2 (4)
kriteeriumide, metoodika järgi). Seega võib KOKSi vastavate sätete sõnastuse järgi jõuda
järelduseni, et edaspidi on kohaliku omavalitsuse üksuste kriisiülesanded riiklikud ülesanded,
kuna ülesannete regulatiivsuse tõttu ei ole võimalik täita KOKSi § 6 lõikes 31 nimetatud
enesekorraldusõiguse kriteeriumi. Oma olemuselt ei ole aga näiteks veevarustuse või sooja
toimepidevuse tagamine ka kriisides sugugi riiklik ülesanne, see on olemuselt kohalik
ülesanne.
Seega on vaja eelnimetatud piiritlemise kriteeriumides tagada suurem õigusselgus ja eelkõige
enesekorraldusõiguse vallas, et ülesannete määramisel ei tekiks sätetevahelisi vastuolusid.
Palume kaaluda, kas üheks võimaluseks ei oleks sätestada nõue, et valdkondlikes seadustes
määratakse ülesanded vastavalt kohalikuks või riiklikuks.
3. Eelnõu § 1 punkti 107 järgi muudetakse KOKSi § 37 lõiget 5, mille kohaselt valla või linna
arengukava ja täiendavate arengukavade koostamisel arvestatakse samuti riigi strateegilise ja
ruumilise arengu suundumusi. Eelnõu seletuskirja järgi peetakse riigi strateegiliste
suundumustena silmas sh riigi horisontaalsetes (nt „Eesti 2035“) ja valdkondlikes
arengukavades püstitatud sihte ja eesmärke.
Peame vajalikuks viia selle sätte sõnastus kooskõlla riigieelarve seadusega ja konkreetselt § 19
lõikes 1 nimetatud riigi strateegilise arengudokumendi mõistega. Selle kohaselt on
strateegilised arengudokumendid riigi pikaajaline arengustrateegia, poliitika põhialused,
valdkonna arengukava ja programm. 12. mail 2021. a Riigikogus vastu võetud riigi
pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ kohaselt „strateegilised sihid on väärtuspõhised
eesmärgid, mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel ja mille elluviimisse
panustavad kõik Eesti strateegilised arengudokumendid“. Et tagada avaliku sektori
arengukavade eesmärkide kooskõla ja elluviimist, on vaja kohaliku omavalitsuse üksuste ning
avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonide panust. „Eesti 2035“ strateegilised sihid ja
arenguvajadused on kohaliku omavalitsuse üksuste strateegilise planeerimise lähtealuseks, mis
tagab nende eesmärkide kooskõla riiklike arengudokumentidega ning aitab ellu viia ühiseid
vajalikke muutuseid. Teeme ettepaneku sõnastada § 37 lõige 5 järgmiselt:
„(5) Valla või linna arengukava ja täiendavate arengukavade koostamisel kirjeldatakse, kuidas
panustatakse riigi pikaajalise arengustrateegia sihtide saavutamisse ning arvestatakse muude
riigi strateegilise ja ruumilise arengu suundumustega.“.
Lisaks eelnevale palume muuta KOKSi § 373 lõiget 10, et viia see kooskõlla kehtiva
strateegilise planeerimise raamistikuga. Ka aprillis 2021 kehtestatud „Maakonna
arengustrateegia uuendamise juhendis“ on esile toodud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti
2035“ roll maakonna arengustrateegiate koostamisel ja uuendamisel. Seetõttu on kohane
täpsustada KOKSi § 373 lõiget 10 ja sõnastada see järgmiselt:
„(10) Maakonna arengustrateegia koostamisel arvestatakse riigi pikaajalist arengustrateegiat ja
valdkonna arengukavasid ning kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga
panustatakse neis seatud eesmärkide ja arenguvajaduste saavutamisse.“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
3 (4)
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Galina Danilišina
[email protected]
Ivar Hendla
[email protected]
Eero Svarval 6935537
[email protected]
4 (4)