dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022-2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad

Rahandusministeerium · 4. jaanuar 2022
Viit
4-1/44-1
Registreeritud
4. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-1/2022
Vastutaja
Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond)

Failid

  • 📎Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022-2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad.asice8070 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 3.01.2022 nr 1.1-2/22/4 Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022-2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 8 ja 9 alusel ja kooskõlas 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 alapunkt 2: 1. Kinnitan: 1) Haridus- ja noorteprogrammi 2022-2025 (lisa 1); 2) Teadussüsteemi programmi 2022-2025 (lisa 2); 3) Teadmussiirde programmi 2022-2025 (lisa 3) üldosa ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalas oleva meetme 2; 4) Keeleprogrammi 2022-2025 (lisa 4); 5) Arhiivindusprogrammi 2022-2025 (lisa 5). 2. Kinnitan Hariduse- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve jaotused tegevuste lõikes vastavalt programmide 2022. aasta rahastamiskavale: 1) Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused vastavalt lisale 6; 2) kutseõppeasutuste eelarvete jaotused vastavalt lisale 7; 3) rakenduskõrgkoolide eelarvete jaotused vastavalt lisale 8; 4) riigi üldhariduskoolide eelarvete jaotused vastavalt lisale 9; 5) riigi teadus- ja arendusasutuste eelarvete jaotused vastavalt lisale 10; 6) Haridus- ja Noorteameti eelarve jaotus vastavalt lisale 11; 7) Rahvusarhiivi eelarve jaotus vastavalt lisale 12; 8) Keeleameti eelarve jaotus vastavalt lisale 13; 9) finantseerimistehingute eelarve jaotus vastavalt lisale 14; 10) määratud toetuste ülekandmine vastavalt lisale 15. 3. Käesoleva käskkirja muutmiseks kulude kogumahtu muutmata esitab muudatuse taotleja Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve- ja finantsjuhtimise osakonnale taotluse kulude otstarbe muutmiseks koos seletuskirjaga. 4. Valitsemisala asutustel esitada detailne tekkepõhine eelarve hiljemalt 1. märtsiks 2022. a Riigi Tugiteenuste Keskusele. 5. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve- ja finantsjuhtimise osakonnal kanda lisas 14 toodud summad üle vastavalt nimetatud lisas määratud kontodele ja tähtaegadele. 6. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Haridus- ja noorteprogramm 2022-2025 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu Tulemusvaldkonna edendamist ja üleilmset säästvat arengut. eesmärk Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Valdkonna Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, Noortevaldkonna arengukava arengukava 2021-2035. Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Programmi kogueelarve (tuhandetes eurodes) 2022 2023 2024 2025 RE RES 2022-2025 Programmi kulud* 546 037 513 385 490 000 484 143 Investeeringud 64 069 52 309 3 859 3 991 * kuludes ei ole arvestatud amortisatsiooni ja finantstehinguid Olukorra lühianalüüs Nii nagu kõiki teisi eluvaldkondi, mõjutas ka haridust 2020.-2021. aastal olulisel määral COVID-19 pandeemiast tingitud olukord, peamiselt seoses haridusasutuste üleminekuga distantsõppele 2020 aastal. Kuna kriis ei ole läbi, on veel vara anda selle mõjudele lõplikku hinnangut. Seniste uuringute põhjal võib prognoosida kriisi tagajärjel õpitulemuste langust ning haridusliku ebavõrdsuse suurenemist, samuti noorte vaimse tervise probleemide süvenemist. Positiivseks mõjuks võib aga pidada õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate digioskuste kasvu, suuremat tähelepanu õppijate eneseregulatsiooni ja õpipädevusele ning lapsevanemate suuremat osalust õppija toetamisel. Tõenäoliselt on kasvanud ka koolide avatus õppekorralduslikele uuendustele. Kuna 2020. a kevadel jäid ära põhikooli lõpueksamid ning gümnaasiumi riigieksamite sooritamine oli vabatahtlik, puuduvad täpsed võrdlusandmed, et hinnata distantsõppe mõju Eesti õpilaste õpitulemustele. Üldhariduse õpilaste arvu piirkonniti ebavõrdsed muutused nõuavad koolivõrgu jätkuvat reformimist ning pinnakasutuse optimeerimist. Põhikooliõpilaste arv on viimasel kümnendil kasvanud Harju-,Tartu-, Rapla-, Saare- ja Pärnumaal. Enim on põhikooliõpilaste arv viimasel kümnendil vähenenud Jõgeva-, Valga- Võru- ja Hiiumaal. Samal ajal on gümnaasiumiõpilaste arv kasvanud ainult Harjumaal. Õpetajate palgakasv Eestis on pikemat perioodi vaadates olnud üks kiiremaid OECD riikides ja on jätkuvalt riigi strateegiline eesmärk. Riigi keskmise palga tõusu taustal tuleb aga tugevalt pingutada, et õpetajate keskmise palga suhet Eesti keskmisesse palka hoida ja tõsta. Suurimad väljakutsed on õpetajaskonna vananemine ning seetõttu üha süvenev õpetajate puudujääk. Üleilmne pandeemia ja sellega kaasnenud distantsõpe tõi muuhulgas senisest teravamalt esile digioskuste ebaühtlase taseme õpetajate ja õpilaste seas ning rõhutas vajadust tõsta nii oskusi kui ka teadlikkust digiõppevara võimalustest. Väljalangevus üldhariduskoolide päevasest õppest on endiselt madal ja viimase aastaga veelgi vähenenud. Põhikoolilõpetajate jagunemine kutse- ja üldkeskhariduse vahel pole viimastel aastatel muutunud ning on endiselt tugevalt üldkeskhariduse kasuks. Endiselt valmistavad probleeme sage 1 katkestamine nii kõrg- kui kutsehariduses ning madala haridustasemega mitteõppivate 18−24-aastaste noorte suur osakaal. Muutused on viimasel aastal olnud küll positiivses suunas, kuid ühe erakorralise aasta andmete pealt puudub kindlus, et need on püsivad. Kõrgharidusega 30−34-aastaste osakaal on Eestis endiselt kõrge, kuid on juba mitu aastat langustrendis. Kõrghariduses on kooskõlas tööturu vajadustega eelisarendatud IKT valdkonda, mille lõpetajate arv kasvab, samas on nõudlus kõrge tasemega spetsialistide järele IKT-sektoris ja ka väljaspool seda jätkuvalt suurem kui koolituspakkumine. Kiiresti on kasvanud välisüliõpilaste arv ja osakaal, kuid ka sellele näitajale avaldas viiruskriis 2020. aastal nähtavat mõju. Kutse- ja kõrgharidustasemel õpingud lõpetanud inimeste seni kõrgel püsinud tööhõive määrad on võrreldes 2019. aastaga langenud. Ka täiskasvanute osalus elukestvas õppes suurenes järjepidevalt kuni viimase aastani, mil COVID-19 pandeemia ning kaasnenud eriolukord tõi kaasa tuntava kukkumise ning alles järgnevad aastad näitavad, kas tõus jätkub. Viimase kümnendi jooksul on sealjuures märgatavalt tõusnud madala haridustasemega ehk keskhariduseta inimeste osalus õppes. Positiivne on ka see, et küll aeglaselt, aga järjekindlalt väheneb eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaal. Noorsootöö tulemused on olnud positiivsed ja noorte rahulolu noorsootööga püsib kõrge. 2020. aastal on seni pidevas kasvutrendis olnud noorte kaasatus noorsootöös ehk nende noorte osakaal, kes osalesid huvihariduses, noortekeskuste tegevuses, noorteühingute aastatoetust saanud üleriigilistes noorteühingutes, laagrites, malevates ning kohalike omavalitsuste noortevolikogudes ja noorte aktiivgruppides, pisut vähenenud (59,9%-lt 58,1%-le), mis on seletatav pandeemiaga kaasnenud piirangutega ja kontaktide vähendamisega. Kriisitoetuse meetme kaudu said laagritest ja malevatest osa täiendavalt 22 995 last ja noort. Oluliselt on paranenud noorsootöö piirkondlik kättesaadavus, mida mõõdetakse noorte arvuga huvikooli ja noortekeskuse kohta. Huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse läbi on paranenud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikides huvialavaldkondades. Tänuväärset tööd on tehtud tõrjutusriskis noortega – mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate (NEET) noorte osakaal on pikemas vaates vähenenud. 2 Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2022-2025 aastal:  Haridusvaldkonnas COVID-19 kriisist väljumisplaani raames kavandatakse ja viiakse ellu erinevaid meetmeid kriisiaegse distantsõppe tagajärjel tekkinud õpilünkade tasandamiseks ja õpetajate töökoormuse leevendamiseks. Fookuses on õppijate ja õpetajate vaimset tervist toetavad tegevused. Kriisi mõjude leevendamiseks arendatakse ka digipööret toetavaid oskuseid ning suurendatakse rohetöökohtade oskuste pakkumist. 2022. aastaks eraldatakse koolidele 12 miljonit eurot õpilünkade tasandamiseks.  Covid-19 mõjude leevendamiseks noortevaldkonnas koolitatakse ja toetatakse noortevaldkonna töötajaskonda, et valmistada osapooled ette pandeemia mõjude tasandamiseks. Plaanis on laiendada mobiilse noorsootöö pakkumist kohalikes omavalitsustes NEET-staatuses noorteni jõudmiseks.  Välja on töötatud (2021 sügis) ja käivitatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdsed võimalused jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel ning osaleda ühiskonna- ja tööelus.  Lasteaedadele ja koolidele eraldatakse täiendavat rahastust, mis võimaldab korraldada õpet eesti keeles. ning sõltuvalt pilootprojekti tulemustest käivitatakse 2022.a sügisest uus rahastamismudel, millest saavad lisatuge üldhariduskoolid, kus on rohkem muukeelseid lapsi.  Toetatakse muu emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel, kooliealiste uussisserändajate keeleõpet ja kohanemist põhikoolis. Jätkub varajase keeleõppe pilootprogramm „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis ja koolieelses lasteasutuses“, mille eesmärk on tagada üldhariduses kõigile lastele võrdsed võimalused ja eesti keele oskus tasemel, mis on vajalik põhihariduse omandamiseks. Rahaliste vahendite saamisel jätkatakse varajase keeleõppe pilootprogrammi läbiviimist, mis on suunatud eesti keele õppe kvaliteedi parendamisele läbi õpetajate pädevuse tõstmise ning aktiivse keelekeskkonna ja teaduspõhise varajase keeleõppesüsteemi loomise. Eesti keele õppe arendamiseks on kavandatud rahalised vahendid Vabariigi Valitsuse reservi.  Andekate õpilaste arengu toetamiseks töötatakse 2021. aastal valminud annete arendamise kontseptsiooni baasilt välja tegevusplaan.  Senisest enam pööratakse tähelepanu õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide tunnustamisele, motiveerimisele, täiendusõppele ja järelkasvu tagamisele. Selleks valmis 2021.a tegevuskava õpetajate järelkasvu tagamiseks ning õpetajaameti väärtustamiseks.  Väärtustamaks õpetaja ametit tõstetakse õpetajate palga alamäära 7,3% võrra, milleks eraldatakse Vabariigi Valitsuse otsusega lisavahendeid 20,7 mln eurot ja ministeeriumi investeeringute ja tegevuskulude kokkuhoiu arvelt 9,3 mln eurot. Õpetaja arvestuslik keskmine palk tõuseb 1540 eurolt 1653 euroni (kasv 113 eurot), mis on samal tasemel riigi keskmise palgaga. Palga alammäär tõuseb 1412 euroni (kasv 97 eurot). Jätkub toetus kohalikele omavalitsustele, et motiveerida neid hoidma lasteaiaõpetajate palka 90% ning magistrikraadiga õpetajatel 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel.  Töötatakse välja üldhariduse kvaliteedikriteeriumid ja jätkatakse õppeasutuse juhtidele, õpetajatele ja koolipidajatele asjakohase tagasisideme kindlustamist õpilaste õppimisest ja tulemuslikkusest ning õppeasutuse toimimisest. Kindlustatakse järjepidevalt andmed riskikoolide välja selgitamiseks, samuti töötatakse välja mudelid riskikoolide tegevusse sekkumiseks.  2022. aastal uuendatakse alushariduse seadust ja töötatakse välja alushariduse riiklik õppekava. Samuti esitatakse ettepanekud põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku 3 õppekava muutmise kohta. 2022. aastal töötatakse välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ajakohastamise väljatöötamiskavatsus. Kutsekeskhariduses töötatakse inseneriakadeemia raames välja uued õppekavad õppijate valikute suunamiseks tehnikavaldkonda.  Jätkatakse reaalainete vastu huvi suurendamist ning programmeerimise ja robootika õpetamist alus- ja põhihariduses. Koolide, lasteaedade, õpetajate ja õpilaste digivõimekuse suurendamiseks jätkatakse kõikide digimeetmete pakkumisega nii oskuste, vahendite kui taristu osas. Viiakse läbi õppe personaliseerimiseks vajaliku õpiraja taristu tervikanalüüs ja õpianalüütika katseprojekt.  Õpilaste liikumisharrastuse toetamiseks juurutatakse Eesti oludesse sobivat teadus- ja tõenduspõhist metoodikat.  Aastatel 2022-2025 luuakse 8 uut riigigümnaasiumi. 2021/2022 õppeaastal käib õppetöö 35 riigi üldhariduskoolis, 22/23 õppeaastal alustab õppetööd veel 2 riigikooli (Rakvere Riigigümnaasium ja Saue Riigigümnaasium) ning 23/24 õppeaastal veel 6 (Pelgulinna Riigigümnaasium, Mustamäe Riigigümnaasium, Tõnismäe Riigigümnaasium, Rae Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Gümnaasium). Aastaks 2025 tegutseb 26 riigigümnaasiumi sh igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium, et tagada kõrge tasemega valikuterohke gümnaasiumiharidus kõigis Eesti maakondades.  Toetatakse kohalikke omavalitsusi koolivõrgu korrastamisel nii sisuliselt (oskusteave, nõustamine, andmed) kui ka rahaliselt kestliku kahanemise põhimõttel.  Tuge vajavate õpilaste senisest suuremaks kaasamiseks tavakooli on toetust saanud iga kohalik omavalitsus ja enamik erakoolidest, et kohandada õppekeskkonda õpilaste vajadustele vastavaks ja seeläbi parandada koolide valmidust toime tulla erivajadusega õpilastega. Erituge vajavate õpilaste koolide õppetingimused saavad riigi toel oluliselt parandatut vähemalt 4 koolis.  2022. aastal alustab uues õppekeskkonnas tööd Tallinna Muusika- ja Balletikool.  Kutsehariduses pööratakse vastavalt EL soovitusele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta enam tähelepanu kutsehariduse kaasajastamisele, et toetada noorte tööturule jõudmist, rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste arendamist, valdkonnaüleste ja üldoskuste omandamist ning õppijate erinevate sihtrühmade kaasamist. Selleks on vaja muuta õpiteed paindlikumaks, suurendada mobiilsust ja teha tihedat koostööd ettevõtetega.  Varasemast enam arvestatakse koolitusvõimaluste kavandamise, rahastamise ja toetustegevustes OSKA raportite soovitustega ja kutseõppe sihtrühmade vajaduste ning eripäradega.  OSKA eriuuringu ja analüüsi digi- ja rohepöördeks vajalikest teadmistest ja oskustest tulemustele tuginedes kaasajastatakse õpet kõrg- ja kutsehariduses ning koostatakse täienduskoolituse koolituspakkumised.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning OSKA prognoosimetoodikate baasil töötatakse välja ja käivitatakse terviklik OSKA+ tööjõu ja oskuste keskpika vajaduse prognoosisüsteem, kus senise valdkondliku lähenemise asemel saab keskseks osaks üldprognoos ning OSKA seotakse rohkem Töötukassa baromeetriga, arvestamaks regionaalseid vajadusi.  Valmistatakse ette kutsesüsteemi reform: 2021.a valmis kontseptsioon, mille täielik rakendumine on plaanitud aastaks 2025.  Edendatakse praktikasüsteemi kutse- ja kõrghariduses. Toetatakse praktika süsteemse korralduse juurutamist kutse- ja kõrgkoolides, arendatakse töökohapõhist õpet. 4  Analüüsitakse kõrghariduse rahastamise põhimõtteid ning töötatakse välja ettepanekud kõrgharidusõppesse eraraha suuremaks kaasamiseks.  Analüüsitakse kutsehariduse rahastamise põhimõtteid ja tulemusrahastamise rakendamise võimalusi.  Doktoriõppe efektiivsuse tõstmiseks viiakse ellu doktoriõppe reform doktorantidest nooremteadurite kujundamiseks.  Pööratakse tähelepanu tootmise, tehnika ja tehnoloogia valdkondades kõrgharidusõppe mahu ning kvaliteedi kasvatamisele ja tööturule vastavuse suurendamisele.  Viiakse ellu tegevusi põhi- ja keskhariduseta inimeste tagasitoomiseks tasemeõppesse ning nähakse ette täiskasvanute keskhariduseõppe reform üld- ja kutseharidusõppe paremaks integreerimiseks ja erialaste haridusvalikute soodustamiseks. Koolivõrgureformi ja üldhariduse ja kutseharidusõppe parema integreerimise saavutamiseks ühendatakse täiskasvanute gümnaasiumid järk-järguliselt kutseõppeasutustega.  Pakutakse täiendus- ja ümberõppe kursuseid täiskasvanutele, eelistades prioriteetsete sihtgruppidena ilma piisava kvalifikatsioonita ning aegunud oskustega täiskasvanuid. Koolituste pakkumisel võetakse arvesse OSKA soovitusi. COVID-19 mõjude leevendamiseks valmistati 2021.a ette täienduskoolituse riiklik koolitustellimus.  Viiakse ellu tegevusi täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamiseks, sh täiskasvanute koolituse seaduse muutmiseks. Jätkatakse tegevusi kõrg- ja kutsehariduses mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks.  Noorte formaal- ja mitteformaalõppe lõimimiseks käivitatakse koostöös Euroopa Komisjoniga projekt, mille raames viiakse läbi vastavad poliitikaanalüüsid ja töötatakse välja juhendmaterjalid.  Varasema õpi- ja töökogemuse süsteemi VÕTA edasiarendamiseks tugevdatakse erinevate õppeasutuste omavahelist koostööd, tagatakse õppijatele paindlikumad liikumised haridusliikide ja tasemete vahel ning suurendatakse õppeasutuste suutlikkust arvestada inimese eelnevaid õpi- ja/või töökogemusi.  2021. aastal valmis haridusekspordi strateegiline tegevuskava, milles seatakse eesmärgid nii arengukoostööks kui vastastikuseks õppimiseks oma kogemuste, teenuste ja toodete pakkumise kaudu. Sellest lähtuvalt kujundatakse 2022. ja 2023. aastaks prioriteetpiirkondale ja - partneritele detailsemad tegevuskavad ja tulemusmõõdikud.  Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks toetatakse noorsootöö piirkondliku kättesaadavuse parandamist ja noorte noorsootöösse kaasamist.  Rakendatakse nutikaid lahendusi eesmärgiga teha noorsootööd senisest tõhusamalt ja tulemuslikumalt, st jõuda rohkemate noorteni, vähendada noorte tõrjutusriski, suurendada noorte kaasatust ning toetada noorte aktiivset osalust kogukonnas ja otsustes. Toetatakse enesehindamisprotsesside juurutamist noortevaldkonnas ja erinevate osapoolte (riik, KOV, noorsootöötajad ja -organisatsioonid) efektiivset koostööd. 5 Programmi mõõdikud1 Mõõdik/Sihttase Viimane 2021 2022 2023 2024 2025 2035 tegelik tase (2020) Madala haridustasemega mitteõppivate 18-24-aastaste osakaal (%) mehed 9,2 12,7 12,5 12,5 12,0 11,5 9 naised 5,8 6,9 6,8 6,7 6,6 6,5 6 kokku 7,5 9,8 9,7 9,6 9,3 9,0 7,5 Allikas: Eurostat Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64- 74,1 73.5 74 74.5 75 75,5 80 aastaste) osakaal (%) Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (%) Formaal- ja mitteformaalõppes 17,1 >20 >20 >20 >20 >20 25 Informaalõppes Uus indikaator, metoodika töötatakse välja Allikas: Eurostat; Statistikaamet, täiskasvanute koolituse uuring Aasta peale lõpetamist nutika spetsialiseerumise 12,9 13 13 14 14 15 20 kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest (%)* Allikas: Uuring Edukus tööturul Ennastjuhtiv õppija Uus indikaator, metoodika töötatakse välja Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme (2018) saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus 13,9 - 15,4 - - 16,3 20 matemaatiline kirjaoskus 15,5 - 17,0 - - 18,6 25 loodusteaduslik kirjaoskus 12,2 - 13,7 - - 14,9 20 Allikas: PISA Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%) hoida hoida hoida hoida hoida koolieelse lasteasutuse õpetaja 85 taset taset taset taset taset 100 üldhariduskooli õpetaja 112 suhten suhten suhten suhten suhten 120 kutseõppeasutuse õpetaja 110 a Eesti a Eesti a Eesti a Eesti a Eesti 120 keskmi keskmi keskmi keskmi keskmi sesse sesse sesse sesse sesse Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet palka palka palka palka palka Noorte usaldus riigi vastu 56 - 60 - - - 70 Allikas: ICCS (2016) *2019.aasta lõpetajad aastal 2020, kõrghariduse I ja II aste. 1 Indikaatorite sihttasemeid aastateks 2022-2025 2020. ja 2021. a andmete pinnalt ei muudeta tulenevalt võimalikest COVID-19 mõjudest. Vajalikud muudatused sihttasemes vaadatakse üle aastatel 2022-2023. 6 Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus Eesmärk: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Meetmesse on koondatud tegevused õppeasutuste võrgu arendamiseks ja taristu tagamiseks, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Samuti tagatakse meetme raames paindlikud õpivõimalused erinevatel haridusastmetel, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane 2021 2022 2023 2024 2025 2035 tegelik tase (2020) 3aastaste kuni kooliealiste laste osakaal, kes on 91,6 92 92 92 92,5 92,5 95 käinud koolieelses lasteasutuses (%) Allikas: EHIS Vähemalt keskharidusega 20–24 a osakaal (%) 87,8 85,0 85,2 85,4 85,6 85,8 90 Allikas: Eurostat Kolmanda taseme haridusega 25-34 a osakaal (%) 40,8 >40 >40 >40 >40 >40 45 Allikas: Eesti tööjõu-uuring Eestist väljaminev lühiajaline õpiränne- lühiajalises õpirändes osalenud kutseõppe lõpetanute Uus indikaator, metoodika on olemas. Esimesed osakaal(%) tulemused saame 2023 Allikas: EHIS Eestist väljaminev lühiajaline õpiränne - lühiajalises 8,3 8,5 8,5 9,0 9,3 9,5 15 õpirändes osalenud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute osakaal (%) Allikas: EHIS 7 Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu optimeerimist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide võrk, parandatakse õppetingimusi ja teenuste kättesaadavust. Kohalikud omavalitsused ja erakoolide pidajad saavad toetust väikelahenduste loomiseks, et tuge vajavaid lapsi oleks võimalik kaasata tavakooli. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 Sihttase Eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 157 158 158 - - <100 <100 Allikas: EHIS Haridusvaldkonna pinnakasutus (m2) 3,4 mln - - 3 mln - - Allikas: EHIS Riigigümnaasiumite arv, tk 16 16 18 21 25 26 26 Allikas: EHIS Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 1.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub*: - Koolivõrgu korrastamine (sh riigigümnaasiumid, põhikoolid, HEV koolid) Tulemus: Aastaks 2025 tegutseb 26 riigigümnaasiumi sh igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium (ca 11 000 õppekohta sõltuvalt kokkulepetest Harjumaa omavalitsustega sh Tallinna linnaga ning ehitusturu olukorrast). Ümberkorraldusse haaratud põhikoolid on funktsionaalsed, kaasaegsed ja efektiivsed. Kaasajastatud on vähemalt 160 000 m2. - Kaasava hariduse edendamiseks koolide taristu arendamine Tulemus: Tõhustatud- ja erituge vajavate õpilaste kaasamiseks on toetust saanud 60 õppeasutust. - Kutseõppeasutuste taristu nüüdisajastamine Tulemus: Tehtavad investeeringud on kooskõlas üldise kutseõppeasutuste võrgu kava arengutega. KOKKU INVESTEERINGUD 60 214 49 511 1 114 1 240 KOKKU KULUD 42 778 37 992 29 516 24 466 *Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused: - Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine - investeeringud, mis toetavad haridusasutuste, sh kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja ka kõrghariduse (nt ülikoolide piirkondlikud kolledžid) ning noorsootööasutuste tihedamat koostööd, tagades regiooni vajadustele vastava õppe läbiviimiseks ühise taristu ja nn ühe ukse poliitika elluviimise. - Investeeringud arengutõuget vajavate piirkondade põhikoolivõrgu korrastamisse, mis võimaldavad ümber korraldada ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning leevendada ennetavalt demograafiliste muutuste mõju väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkondades, keskendudes hariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele ning koostööle hariduskeskustega. - Väikeinvesteeringud kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes, et tuge vajavate õpilaste arengu toetamine oleks tagatud. Haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste integreeritus avalike teenuste ja sotsiaalse infrastruktuuri arendamisel. 8 Tegevus 1.2. Ligipääsu tagamine üldharidusele Tegevus hõlmab kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust. Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele (üld)haridusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut. Eelpool nimetatud haridustoetuse all peetakse silmas ka läbi kohalike omavalitsuste (KOV) toetusfondi eraldatavat toetust (357,8 mln eurot), mis panustab otseselt tegevuse eesmärkidesse, kuid mida kajastatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja mis seetõttu käesoleva programmi eelarves ei sisaldu. Koguulatuses katavad KOV-id oma üldharidusega seotud kulusid riigist saadava toetuse, maksutulude ja muude tulude arvelt. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 Sihttase Eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist. Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe 0,3/ 0,2/ 0,25/ kolmandas kooliastmes (%): Hoida Hoida Hoida Hoida 0,4/ 0,3/ 0,3/ kokku/ poisid/ tüdrukud taset taset taset taset 0,2 0,1 0,2 Allikas: EHIS Õppetööst väljalangejate määr gümnaasiumis (gümnaasiumi 1. õppeaastal) (%) 1,2 0,7 0,9 <1,0 <1,0 <1,0 <1,0 Allikas: EHIS Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist 80,7 82,1 82 82 82 82 83 Allikas: EHIS Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 1.2. rahastamiskava Tegevuse raames - tagatakse haridustoetused munitsipaal- ja erakoolidele ning õppekohad riigi koolides Tulemus: igale õpilasele on tagatud juurdepääs kvaliteetsele kodulähedasele põhiharidusele ning mitmeid valikuvõimalusi pakkuvale kodumaakonnas asuvale gümnaasiumiharidusele. Väljalangevus ja katkestamine üldhariduses on vähenenud. Õpetajate töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega, mis tagab koolis töötamise muutumise arvestatavaks valikuks parimatele. - IBO õppekavade rakendamise ja Tallinna Euroopa Kooli arengu toetamine Tulemus: rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavade rakendamine toetab riigi erinevate valdkondade rahvusvahelistumisega ja rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi. KOKKU INVESTEERINGUD 64 64 64 64 KOKKU KULUD 107 797 95 327 94 797 93 727 9 Tegevus 1.3. Ligipääsu tagamine kutseõppele Õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks kavandatakse kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppekeskkonda. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 Sihttase Eesmärk: Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppe võimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele. Õppetöölt väljalangejate määr kutseõppeasutustes 10,6 9,4 8,9 <11 <11 <11 <11 (kutsekeskhariduse tasemel 1. õppeaastal) (%) Allikas: EHIS Kutsealase hariduse* omandanute osakaal 5 a pärast 23 22,4 kasvab kasvab kasvab kasvab põhikooli lõpetamist (%) Allikas: EHIS * Kutsealase hariduse all mõistetakse ainult tasemeõppes saadud kutseharidust Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 1.3. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Kutseõppe koolitusmahtude kavandamine, õppekohtade tagamine ja õpilaste toimetulekut toetavad meetmed Tulemus: Tasuta õppekohad tagavad kutseharidusele ligipääsu. Koolitusmaht on optimaalne ja kooskõlas OSKA raportite soovitustega. Rahastamismudel toetab kutsehariduse eesmärkide saavutamist, sh kaasava hariduse põhimõtete arvestamist õppetöö korraldamisel koolides2. Kutseõppeasutused arvestavad võrdse kohtlemise põhimõtet ja erinevate sihtrühmade vajadusi, sh eesti keelest erineva kodukeelega õpilased, uusimmigrandid ja tagasipöördujad, haridusliku erivajadusega õpilased. Väheneb kutseõppe katkestamine, sealhulgas majanduslikel põhjustel. - Kutseõppeasutuste õppekavarühmade üleriigilise jaotuse optimeerimine ja õppekeskkonna kaasajastamine Tulemus: Kutseõppeasutuste ja õppekavarühmade jaotus on optimaalne ning õppebaaside ristkasutus tagab erinevate piirkondade tööandjatele vajaliku tööjõu koolitamise. Pindade ja tehnoloogiliste seadmete kasutus on optimaalne, kutseõppeasutustes on ajakohane sisseseade ja võimekus toetada õppevaldkondade ja piirkonna arenguid. KOKKU INVESTEERINGUD 499 505 399 405 KOKKU KULUD 85 686 86 359 85 719 85 860 2 Kaasava hariduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete arvestamine koolide igapäevatöös on kutsehariduse rahastamismudeli üheks komponendiks ja seetõttu kajastub õpilaste toetamine koolides käesolevas tegevuses. Süsteemsed arendused riigi tasandil nii kaasava hariduse paremaks rakendumiseks kui ka muude sihtrühmade toetamiseks kajastatakse tegevuses 2.2. (sh haridustasemete-ülene lähenemine). 10 Tegevus 1.4. Ligipääsu tagamine kõrgharidusele Tegevuse raames toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides (tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused; juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust; tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 Sihttase Eesmärk: tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme õpingute esimesel aastal) (%) 17,0 15,2 16,4 16,2 16,0 16,0 Allikas: EHIS Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 235 221 222 300 300 300 300 Allikas: EHIS Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%)* 51,4 52,3 53,2 53,6 54,0 54,5 Allikas: EHIS Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ja Hoida Hoida Hoida Hoida õpetamise ning juhendamisega (%) ** 79,6 taset taset taset taset Allikas: vilistlaste uuring *Nominaalaeg +1 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg+2 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Arvesse on võetud 1. ja 2.astme õppekavad. ** 2019. a tulemus muudetud seoses metoodika muutusega. Allikas: Vilistlaste uuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti") Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 1.4. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamine ning rahastamis- ja juhtimissüsteemi arendamine Tulemused: Tegevustoetuse eraldamisega3 on tagatud kõrgharidusõpe ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Rahastamise maht ja mudel toetab kõrghariduse kvaliteedieesmärkide saavutamist ning võimaldab pakkuda piisavas ulatuses kõrgharidusõpet. Kõrgkoolide vastutusvaldkonnad on selged, paraneb koostöö ning kõrghariduse kvaliteet. Ülikoolide juhtimis- ja töökorraldus on tõhus. - Õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavate teenuste ja toetuste tagamine Tulemus: Tagatud on toetuse saamise võimalus üliõpilaste majandusliku toimetuleku parandamiseks, erivajadustest tulenevate vajaduste rahuldamiseks ja heade õpitulemuste väärtustamiseks, suureneb kõrghariduse ligipääsetavus eemalejäämise riskis olevate noorte hulgas. Eesti keelest erineva emakeelega üliõpilastele on loodud parem ligipääs eestikeelsele kõrgharidusele4. Paranevad võimalused osaleda elukestvas õppes, sh kõrgharidusõppes. VÕTA süsteem toetab kõrgharidusõppes osalemist. - Nüüdisaegse õpikäsituse juurutamine, sh hindamispõhimõtete arendamine5 Tulemus: Õppijate tagasiside on süsteemne osa õppe kvaliteedi arendamisel. Väheneb katkestamise määr. - Õppejõudude arengu väärtustamine ja doktoriõppe tulemuslikkuse toetamine akadeemilise järelkasvu tagamiseks, sh doktoranditoetus. Alates 2022/23 õppeaastast kujundatakse doktoranditoetus ümber nooremteadurite palgaks. Tulemus: pädevad õppejõud tagavad õppe kõrge kvaliteedi. Eestikeelse akadeemilise järelkasvu tagamiseks ja doktoriõppe lõpetajate arvu suurendamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Väheneb majanduslik surve doktoriõppe kõrvalt täiskoormusega töötamiseks ja paraneb lõpetamise määr. KOKKU INVESTEERINGUD 1 717 992 1 045 1 045 KOKKU KULUD 197 885 195 540 195 602 195 605 3 Tegevustoetuse kaudu toetatakse ka kõrgkoolide taristu väljaarendamist. Lisaks toetatakse taristut kõrgkoolide ja teadus- arendusasutuste institutsionaalse arendusprogrammi (ASTRA) osana, mida rahastatakse Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmi (2021-2024) kaudu. 4 Rahastamine tegevustoetuse raames. 5 Rahastamine tegevustoetuse raames. 11 Tegevus 1.5. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi (koolituste rahastamise otsused lähtuvad OSKA soovitustest) ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 Sihttase Eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest 25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute 9,1 6,5 >9,0 >9,0 >9,0 >9,0 elukestvas õppes osaluse määr (%)* Allikas: Statistikaamet Mittestatsionaarses üldharidusõppes 19 a ja vanemate 3487 3698 3595 hoida hoida hoida hoida õppijate arv** taset taset taset taset Allikas: EHIS Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses 32 28 30 30 30 30 30 üldharidusõppes (%)*** Allikas: EHIS 25+ õppijaid kutseharidusõppes (% kõikidest õppijatest) 41,7 42,4 41,1 hoida hoida hoida hoida Allikas: EHIS taset taset taset taset * Eesti Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Madala haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0-2). ** Oluline on õppesse tagasi tuua eelneva haridustee katkestanud õppijad. ***Arvesse on võetud kõik mittestatsionaarse õppe õppevormid gümnaasiumiastmes Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 1.5 rahastamiskava Tegevuse raames toimub*: - täienduskoolituse paindlikkuse ja kvaliteedi arendamine ning õppimisvõimaluste loomine Tulemus: Vähemalt 73 500 täiskasvanut on parandanud oma tööalaste kompetentside ja/ või võtmepädevuste taset. Täienduskoolitusasutused järgivad täiskasvanute koolituse seaduse ning täienduskoolituse standardi nõudeid. Täienduskoolituse kvaliteedi arendamiseks on kokku lepitud kvaliteedimärgi/ kvaliteedikokkuleppe kontseptsioonis või mingis muus mudelis. Valminud on rahvusvaheliselt võrreldav täiskasvanute oskuste andmebaas ning PIAAC uuringu esmane aruanne, mis annavad hinnangu täiskasvanud elanikkonna oskustele ning viimase kümnendi elukestva õppe poliitikate edukusele. Täiskasvanute koolitajate professionaalsuse arendamine parandab täiskasvanute koolituse kvaliteeti. - Madalama haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse Tulemus: Pidurdub õppijate langus üldhariduse mittestatsionaarses õppes, suureneb täiskasvanud õppijate osakaal kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. - Varasema õpi- ja töökogemuse süsteemi VÕTA arendamine ja rakendamine Tulemus: Varasemate õpingute ja töökogemuse kaudu omandatud pädevusi on võimalik üldhariduses hinnata ja tunnustada. On loodud eeldused kvaliteetseks ja läbipaistvaks VÕTA hindamiseks. VÕTA nõustajad ja hindajad on pädevad ning hinnatud partnerid õppijatele ja õppeasutustele. - Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest, täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine Tulemus: Täiskasvanuhariduse populariseerimistegevused ja organisatsioonide vaheline koostöö tõstavad valdkonna märgatavust ning parandavad inimeste teadlikkust elukestva õppe vajalikkusest ja võimalustest. KOKKU KULUD 6 213 3 266 1 738 1 756 *Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused: - Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamiseks luuakse täiskasvanutele (sh täiskasvanud HEV õppijatele) võimalusi ligipääsuks tasemeõppele ja reformitakse täiskasvanutele põhi- ja keskharidust pakkuvaid õppeasutusi. Haridusasutusi toetatakse kvaliteetse ja kaasaegse õppe pakkumisel (sh uute õppevormide arendamine, mikrokraadide väljatöötamine, koolitajate koolitamine), arendatakse e-õppe võimalusi, integreeritakse üldharidusõpet ja kutseoskuseid. Madalate ja aegunud oskustega täiskasvanuid toetatakse õpitee jätkamisel mittestatsionaarses tasemeõppes ning arendatakse oskusi kasvava oskusvajadustega sektorites. 12 - Täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarenduseks ning õpiteede paindlikumaks muutmiseks arendatakse täienduskoolituse kvaliteedi juhtimise raamistikku ja kvaliteedisüsteemi, töötatakse välja tingimused ja protseduurid kvaliteedi tunnustamiseks ning viiakse läbi koolituste pakkujate kvaliteedihindamisi. Luuakse põhimõtted ja kriteeriumid mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks, tunnustamiseks ja rakendamiseks, et paremini siduda täiend- ja ümberõpe tuleviku oskuste vajadustega. Luuakse ja rakendatakse elukestva õpitee ja oskuste digilugu ning paindlike õpiteede toetamiseks tõhustatakse VÕTA kasutamise võimalusi haridus- ja kutsesüsteemis. - Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamiseks ning koolitusasutuste võimekuse suurendamiseks tõstetakse kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide võimekust kvaliteetse täienduskoolituse pakkumiseks ning tulevikuoskuste kujundamiseks, pakutakse täienduskoolitust ning parandatakse õppeasutuste koostööd tööandjatega. Töötavatele täiskasvanutele, kelle oskused vajavad uuendamist ning täiendamist, pakutakse täiend- ja ümberõpet, mis võtab arvesse OSKA prognoose, arvestab regionaalseid vajadusi ning eripärasid. Parandatakse koolitusasutuste võimekust nii üldpädevuste, rohe- ja digioskuste kui erialaoskuste koolitamisel, üld- ja erialakoolituste paremaks integreerimiseks ning pakutakse vastavaid koolitusi. Lisaks arendatakse täiskasvanutele pakutavaid e-õppe võimalusi. - Õppimisvõimaluste populariseerimiseks toetatakse piirkondlikku võrgustikutööd, suurendatakse kolmanda sektori, sotsiaalpartnerite, KOVide ja tööandjate rolli õppimise ja enesetäiendamise populariseerimisel ning parandatakse info kättesaadavust täiskasvanute õppimisvõimalustest, eriti mitteformaalse õppe osas. 13 Tegevus 1.6. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus). 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 Sihttase Eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) 12,2 11,6 11,4 10-15 10-15 10-15 10-15 Allikas: EHIS Välisüliõpilaste rahulolu Eestis õppimisega (%) 86 - Hoida taset Allikas: ISB, Välisüliõpilased Eestis ja maailmas Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 1.6. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Rahvusvaheline haridusturundus (Education Estonia, Study in Estonia) - Kutsehariduse rahvusvahelise koostöö arendamine Tulemus: Kasvab õpilaste ja õpetajate õpiränne ning koolide osalus rahvusvahelises koostöös. Kutsehariduspoliitika kujundamisel tuginetakse rahvusvahelistele kogemustele. - Euroopa Liidu mobiilsusprogrammi Erasmus+ elluviimine (katab üld-, kutse-, kõrg-, ja täiskasvanuharidust) Tulemus: Paraneb institutsioonide vaheline koostöö ja suureneb õpiränne - Õpirände soodustamiseks pakutakse stipendiumiprogramme6: Kristjan Jaagu stipendium, Noore Õpetlase stipendium, Euroopa Ülikooli Instituudi stipendium jt. Tulemus: Eesti üliõpilaste ning õppejõudude õpiränne suureneb. - Välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenuse pakkumine ENIC/NARIC keskuses. Tulemus: Tagatud on välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine kõrgkoolidele ja tööandjatele. KOKKU KULUD 34 624 34 365 34 830 34 923 6 Lisaks toetatakse mobiilsust DORA Plus stipendiumiprogrammiga, mida rahastatakse Teadussüsteemi programmist (2022- 2025). 14 Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad Eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Meetmesse on koondatud tegevused nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamiseks kõigil haridustasemetel7 ja -liikides, et õppeprotsess ja õppe sisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut, õpe võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat ja kutseõpetajat. Õppe tulemuslikkuse suurendamiseks ja õppija arengu pidevaks toetamiseks lähtutakse õppekavade arendamisel ja rakendamisel ning õppijate hindamisel nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning arendatakse nutikat õppevara ja metoodikat. Toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustatakse võõrkeelte õppimist. Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide järelkasv8, paindlikud võimalused ametisse asumiseks, tugi algajatele ning professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel. Tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane 2021 2022 2023 2024 2025 2035 tegelik tase (2020) PISA uuringus alla kolmanda taseme* saavutanud (2018) õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus 32,0 - 31,5 - - 31,0 27 matemaatiline kirjaoskus 31,0 - 30,5 - - 30,0 26 loodusteaduslik kirjaoskus 30,2 - 29,5 - - 29,0 25 Allikas: PISA Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16-24- 76,2 78 - 80 - 82 90 aastaste osakaal (DESI) (%) (2019) Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI) Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste osakaal 8.klass 24,4 kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab 11.klass 35,4 kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab kutsekeskharidus 52,4 (2019) tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpetajate 83,7 osakaal** (2018) Allikas: Rahulolu uuring Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamil 67,8 57,9 Täpsust Täpsust Täpsust Täpsust 95 vähemalt B1 taseme saavutanute osakaal (%) (2019) amisel amisel amisel amisel vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal (%) Täpsus – uus indikaator, metoodika töötatakse välja tamisel Allikas: EHIS, EIS Õpetaja kutsekindlus*** õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast 57 Hoida Hoida Hoida 56 57 60 lõpetamist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal taset taset taset (%) esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on 46 Hoida Hoida Hoida 52 52 55 pärast ametisse asumist õpetajana töötanud viiel taset taset taset järjestikusel aastal (%) Allikas: EHIS * Mõõdetakse skaalal 1-6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid. **Arvesse on võetud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, sh täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad. ***Arvesse on võetud koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli, kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli õpetajad, kes on pärast õpetajakoolituse lõpetamist või esmakordselt tööle asumist töötanud viiel järjestikkusel aastal. 7 Nüüdisaegse õpikäsitluse rakendamine kõrghariduses vt tegevus 1.4. 8 Õppejõudude järelkasvu teema vt tegevus 1.4. 15 Tegevus 2.1 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu, õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu. Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (näiteks ülikoolid, aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel. Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut. Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna koosvõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse koolide digitaristut. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 sihttase Eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide arv* 78 148 148 kasvab kasvab 160 160 Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul (%) ** 4.klass 26,3 31,6 31,8 kasvab kasvab kasvab kasvab 8.klass 12,3 14,7 16,3 kasvab kasvab kasvab kasvab 11.klass 13,8 16,3 15,8 kasvab kasvab kasvab kasvab Allikas: Rahulolu uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%) 4.klass 65,4 67,8 kasvab kasvab kasvab Kasvab 66,0 8.klass 74 74,2 kasvab kasvab kasvab kasvab 79,3 11.klass 89,5 89,1 kasvab kasvab kasvab kasvab 92,4 Kutseõppeasutuste õppijad 87,6 - - - kasvab - 92,4 Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole 85 - 87,5 viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh (2018) - - kasvab - õpilaste, lapsevanemate, kolleegide poolt) (%) Allikas: Rahulolu uuring Andeka õppija toetamine Uus indikaator, metoodika töötatakse välja Vanemluse toetamine Uus indikaator, metoodika töötatakse välja Põhikoolilõpetajate osakaal, kelle digipädevuse oskused on keskmisel või üle keskmise tasemel 69 Täpsustamisel (%)*** (2018) Allikas: Harno Koolide osakaal, kus IKT süvaõppes osalevad lapsed Uus indikaator, metoodika töötatakse välja põhikooli kõikides kooliastmetes *Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm (projekt „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuse 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames) ** Allikas: Rahulolu uuring. Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis üle keskmise rahul st õpilased, kes on vastanud kõigile kolmele liikumisvõimalustele hinnangu andmise küsimusele (1. Saan iga päev vähemalt mõnes vahetunnis õue minna. 2.Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või ülesandeid lahendades. 3. Õpetajad julgustavad meid vahetunnis aktiivselt liikuma.) nende vastanute osakaal, kelle kolme küsimuse vastuse keskmine on 4-5 (vastuste skaalal 4 tähistab vastust "pigem olen nõus" ning 5 "olen täiesti nõus"). *** 2018. a tulemus on katsetusliku digipädevuse tasemetöö tulemus, millisel puhul põhikooli 9. kl tegi testi ning osakaal näitab neid, kelle oskused olid keskmised või üle keskmise. 16 Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 2.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub*: - Üldhariduse riiklike õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine (sh õppevara) Tulemused: kõikide õpilaste arendamine õppeprotsessi käigus toimub samadel väärtusalustel ja ühtsete nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete kohaselt. Üldhariduse riiklikud õppekavad (üldosa ja ainekavad) aitavad kaasa õpilase terviklikku arengut toetava õppe korraldamisele ja tagasisidestamisele põhikoolis ja gümnaasiumis ning võimaldavad paindlikke õpiteid gümnaasiumis. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara sh hindamisvahendid. - Kutseõppe riiklike õppekavade ja kutseõppe õppekavade arendamine ning rakendamise toetamine (sh õppevara) Tulemus: Kutsehariduspoliitikat kavandatakse tihedas koostöös huvipooltega ja teiste haridustasemetega, kaasatute võrgustik on laienenud ja koostöö regulaarne. Selle tulemusena on kutseõppe õppekavasüsteem terviklik, õppekavad on ajakohased ja ühendavad tööandjate ootused õpilaste vajadustega. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara sh simulaatorid. - Õppeasutuste ja õppe kvaliteedi hindamine kutse- ja kõrghariduses a) kutsehariduse kvaliteedi hindamine. Tulemus: Kutsehariduse osapooled, sh koolid on saanud tagasisidet oma õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja parendusvaldkondade kohta. Koolide hindamisaruanded on avalikud ning on aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele. b) kõrghariduse kvaliteedi hindamine (institutsionaalne akrediteerimine ja temaatiline hindamine). Tulemus: Eesti kõrgkoolide toimimist ja kvaliteeti seiratakse ja hinnatakse süsteemselt ning hindamissüsteem tagab õppe kõrge kvaliteedi. c) Õppe õiguse ekspertiis kutse- ja kõrghariduses (õppekavagruppide/-rühmade esma- ja kordushindamine). Tulemus: Kõik avatavad õppekavad vastavad kehtivatele kvaliteedistandarditele ja tööturuvajadusele. - Õppeasutuste hindamine, õpitulemuste välishindamine ja hindamispõhimõtete muutmine Tulemus**: Üldhariduskoolide kvaliteedi kindlustamiseks on väljatöötatud hindamiskriteeriumid. - Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine Tulemus: välja on kujunenud õpikäsituse rakendamist soodustavad koostööviisid. Osapoolte vastutus õpikäsituse rakendamise eest on selgemalt määratletud ja võimalused kaardistatud. Kiusamisjuhtude arv haridusasutustes on vähenenud, on suurenenud haridusasutuste arv, kus teadvustatakse väärtuspõhise õpikeskkonna rolli õpilaste arengus. Õppeasutuste tegevustesse on kaasatud kõik olulised osapooled ja on märgata tugev side kohaliku kogukonnaga. Inimõiguste ja väärtuste valdkond on kajastatud kõigi koolide õppe- ja arengukavades. Koolide õppekeskkond ja koolikultuur on rohkemates koolides turvaline, kaasav ja demokraatlik. - Andekate õpilaste arengu toetamine Tulemus: andekate õpilaste arengu toetamise põhimõtted on kajastatud koolide õppekavades. Kasvab õppijate osalus riiklike olümpiaadide kooli- ja piirkonnavoorudes; rahvusvahelised olümpiaadid on korraldatud vastavalt standarditele Õpetajate/õppejõudude digipädevuse arendamine ja haridustehnoloogilise toe tagamine. Tulemus: 95% koolidest on loonud vajalikud eeldused ning lõimivad digilahendusi õppetegevuses ning õppekorralduses eesmärgistatult (2022). - Hariduse valdkonna e-teenuste arendamine ning haldusala IKT tegevuste koordineerimine Tulemus: Hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist. KOKKU KULUD 24 797 24 444 16 708 16 715 KOKKU INVESTEERINGUD 1 575 1 237 1 237 1 237 *Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused: - Õppekavade arendus, kvaliteedi hindamine, tulevikuoskused ja uuringud, sh TA-tegevused ja uuringud haridusvaldkonnas, meetmed õppekavade rõhuasetuste ning üldoskuste, võtmepädevuste ja tulevikuoskuste eelisarendamiseks, meetmed kõrgemate mõtlemisoskuste ja tipposkuste arendamiseks, mitteformaalsete ja informaalsete, sh e-õpikeskkondade kasutuselevõtt formaalõppes, projektid õpikeskkonna rikastamiseks ja uuendamiseks. Teaduspõhise kvaliteedihindamise ja arenguvajaduste seire juurutamine ning uuendatud kvaliteedihindamise rakendamine kutsehariduses. Huvipoolte kaasamine ja avaliku teabe levitamine haridusuuendustest. - Personaalsed õpiteed ja õppevara, õpianalüütika - digitaalse õppevara arendamine, juurutamine ja haridustehnoloogilise toe pakkumine õppeasutustes ning õppekorralduse ja õpiteede personaliseerimise toetamise meetmed. - Kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimise arendamise tööriistakast kohalikele omavalitsustele ja koolidele, sh haridusvaldkonna kvaliteedijuhtimise mudeli väljatöötamine KOVile ja haridusasutusele, toetava e-keskkonna, juhendmaterjalide, ja koolitusprogrammide väljatöötamine ning tuge vajavate koolide jaoks sekkumismudeli väljatöötamine koos selle rakendamiseks vajaliku nõustamisega. ** Uue SF perioodist rahastatav tulemus: 1) Õppija arengut toetavate õpitulemuste välishindamisvahendite (e-eksamid, e- tasemetööd ja küsitlused), sh tagasiside (kirjeldab mh koolide panust õpilaste edasijõudmises) ja metoodika on arendatud ning rakendatud ning kooskõlas kasutajagruppide (õpilane, õpetaja, lapsevanem, koolijuht, riik) ootuste ja valmisolekutega ning hariduspoliitiliste otsustega. 17 Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse õppenõustamisteenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse hariduslikku lõimumist. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 sihttase Eesmärk: õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialistide teenuste rakendamise osakaal Täpsusta Täpsusta Täpsusta Täpsusta 69 72 74 põhihariduses (%) misel misel misel misel Allikas: EHIS Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja eritoe õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja eritoe õpilastest 31,1 32,1 >31 >31 >31 >31 Allikas: EHIS Eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine sooritustulemus (Pk/G) 69/75 -**/74 63,3/73 75/75 75/75 75/75 75/75 Allikas: Harno Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal gümnaasiumi 81,8 - 77,3 Täpsustamisel statsionaarses õppes (%)* Allikas: Harno Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga: Allikas: PISA Loodusteadused: eesti keelest erineva 5,3/14,6 Täpsusta - - 6,5/16 - õppekeelega kool/ eestikeelne kool misel Lugemisoskus: eesti keelest erineva 5,7/16,7 Täpsusta - - 7/18 - õppekeelega kool/ eestikeelne kool misel Matemaatika: eesti keelest erineva 9,8/17,5 Täpsusta - - 11/19 - õppekeelega kool/ eestikeelne kool (2018) misel Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste 45,5 õpetamiseks ja/või toetamiseks (2018) 46,3 kasvab kasvab kasvab kasvab Alusharidus 43,7 - 43 kasvab kasvab kasvab kasvab Üldharidus (2018) - Allikas: Rahulolu uuring Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi- ja 56,2 kasvab - kasvab kasvab kasvab lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, teevad (2018) 59,2 erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu uuring Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes leiavad, et kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid, 60,8 psühholoogid, noorsootöötajad jt teevad - 65,3 kasvab kasvab kasvab kasvab (2018) hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu uuring Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga hästi ette valmistatud 15,7 õpetamiseks mitmekultuurilises või –keelses - - - - 20 - (2018) keskkonnas Allikas: TALIS * C1 taset hakatakse seirama pärast vastava vahendi välja töötamist. ** Eriolukorrast tulenevalt ei ole võimalik arvutada. 18 Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 2.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub:* - Alushariduse õigusruumi muudatused** Tulemus: võetakse vastu uus alushariduse seadus, mille alusel muudetakse lapse hoidmise ja alusharidusõppe korralduse süsteem sidusamaks ja paindlikumaks. Kõik lapsed on kooliminekuks vajalikul määral ettevalmistatud. Koolieelses lasteasutuses töötava õpetaja töötasu** on viidud vastavusse töö keerukuse ja vastutuse ulatusega ning aitab kaasa motiveeritud personali tagamisele. - Kaasava hariduse ja vajaduspõhiste õppenõustamisteenuste elluviimine ja seire Tulemus: õppenõustamise teenused vastavad kvaliteedinõuetele ja on võrdsetel alustel kättesaadavad kõigis maakondades. Hariduspoliitilised otsused ning kooli pidajate ja koolide tegevus kaasava hariduse rakendamisel toetavad igakülgselt tuge vajavate õpilaste arengut ning on kooskõlas laste põhiõigustega. Kirjeldatud on ühtsed haridustasemete- ülesed kaasava hariduse rakendamise, seire ning kvaliteedipõhimõtted. - Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamine üldhariduses, sh keeleõppetoetuste eraldamine Tulemus: eesti keelest erineva emakeelega ning rändetaustaga lastele ja noortele on tagatud võimalused Eesti ühiskonnas aktiivseks toimimiseks ja õpingute jätkamiseks võrdselt eesti keelt emakeelena rääkivate õppuritega. Paraneb eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eesti keele valdamise tase nii lasteasutuse, põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetajate seas. Suureneb eesti õppekeelega lasteasutustes, koolides ja huvikoolides osalevate eesti keelest erineva emakeelega õppijate arv. Kõik haridusasutused, kuhu saabuvad õpilased teistest riikidest ja kultuurikeskkondadest, on saanud vajalikku tuge õpilaste õpetamiseks. Paraneb õpetajate ettevalmistus mitmekeelses klassis õppetöö läbiviimiseks. KOKKU KULUD** 10 368 7 799 5 729 5 729 *Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused: - Haridustugiteenuste süsteemi edasiarendamine, sh riigi tugi KOVidele haridustugiteenuste korraldamiseks ja Rajaleidjate võrgustiku töös hoidmine ja funktsioonide üle vaatamine. - Eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele: Alushariduses esma- ja täienduskoolitused (varajane keeleõpe) ning +1 õpetaja projekt. Põhihariduses uussisserändajate eesti keele kui teise keele õppe arendustegevused ja piloteerimine; eestikeelse aineõppe arendamine; +1 õpetaja projekt; emakeeleõpe muu kodukeelega õppijatele (süsteemi loomine, metoodika, koolitused, õppevara jm); õpetajate ja koolipere keeleõppekoolitused ja koolitused rände, mitmekultuurilisuse, mitmekeelsuse ja põhiõiguste teemadel; muud tugiteenused õppijatele ja toeks koolidele nende töös. Üldkeskhariduses, kutseõppes ja täiskasvanuhariduses kompensatsiooni meetmed, sh nii teenused kui ka täiendav keeleõpe, keelekeskkonna kohandused jms. **Tegevustesse panustab ka omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks eraldatav 15 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Kuna riigi toetus KOVidele kavandatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all, ei sisaldu see tegevus ja summa seetõttu käesoleva programmi eelarves. 19 Tegevus 2.3 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 sihttase Eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel. Koolijuhtide osakaal, kes võtsid ette meetmeid, toetamaks õpetajate koostööd uute - - - - 55 - õpetamispraktikate väljaarendamiseks (TALIS) (%) Allikas: TALIS Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides (%) 27 27 27,5 28 28 28 Allikas: EHIS Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadel* 1,1 1 >1 >1 >1 >1 Allikas: SAIS+EHIS Õpetajate sooline struktuur naised/mehed 85,5 85,4** üldhariduskoolides (%) 84,5:15,5 84:16 84:16 83,5:16,5 Allikas: EHIS 14,5 14,6 Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et amet on 26,4 ühiskonnas väärtustatud - - - 35 - (2018) Allikas: TALIS Õpetajate osakaal, kes vähemalt kord kuus on 21,5 õpetanud koos teise õpetajaga (%) - - - 25 - (2018) Allikas: TALIS *Näitab õpetajakoolituse õppekavade konkursi suhet ülikoolide kõigi bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade keskmisesse konkurssi. Üle ühe tähendab, et konkurss on keskmisest suurem, alla ühe, et väiksem. Konkurss näitab kandidaatide arvu ühe õppima tulekut kinnitanu kohta. ** 2021-2024 programmis muudeti sihttase järgmisteks aastateks realistlikumaks, 2020-2023 programmis oli sihttasemena kinnitatud suhe 75:25 Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 2.3. rahastamiskava Tegevuse raames toimub:* - Õpetajahariduse, haridusasutuste juhtide, tugispetsialistide ja noortevaldkonna töötajate professionaalse arengu toetamine Tulemused: täiendusõpe lähtub sihtrühmade vajadustest ja on nii aja- kui asjakohane sisult ja vormilt. Esma- ja täiendusõppe õppekavad vastavad tööturu vajadustele ning moodustavad tervikliku süsteemi. - Õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamine/väärtustamine Tulemused: õpetaja ja haridusasutuse juhi amet on väärtustatud nii avalikkuse kui nende endi seas. Õpetaja ja haridusasutuse juhi amet on atraktiivne elukutse valik, sh toetatakse sisenemist teistest valdkondadest. KOKKU KULUD 6 639 3 501 3 501 3 501 *Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused: Õpetajate (sh koolijuhid) ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpe ning järelkasvu toetamise raames arendatakse haridustöötajatele terviklik taseme- ja täiendusõppesüsteem, professionaalset arengut toetavad meetmed (sh vajalikud infosüsteemid ja tööriistad) ning tõstetakse haridustöötajate koostöövõrgustike võimekust. Õpetajaametisse sisenemiseks luuakse paindlikke õpiteid ja toetatakse haridusvaldkonna sisest mobiilsust. Tähelepanu pööratakse õpetajaameti populariseerimisele. Luuakse võimestamise meetmed, mis aitavad haridusasutuste juhtidel pakkuda õppimist ja õpetamist toetavat koolikultuuri ja KOV haridusametnikel täita koolipidaja rolli. Toetatakse haridustöötajate metoodika ja (aineülese) didaktika alase pädevuse arendamist ning innovaatiliste õppemeetodite kasutuselevõttu (sh IKT kasutamine personaalhariduses). Toetatakse ja arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna täienduskoolitusi ja töönõustamist, koolituskvaliteedi arendamist ja meetmeid enesehindamisprotsesside juurutamiseks. 20 Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed Eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele Kiiresti muutuv ühiskond ja uuenev tööturg, sh uued valdkonnad ja erialad ning uued töövormid nõuavad seniste oskuste ümberkujundamist. Inimeselt eeldab see valmisolekut karjääripööreteks ja pidevat õppimist – ümberõpet ja enesetäiendamist – kogu elukaare jooksul, haridussüsteemilt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele ning luua õppimisvõimalusi erinevatele vanusegruppidele. Meetme raames rakendatakse jätkusuutlik süsteem tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus- ja töömaailm. Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane 2021 2022 2023 2024 2025 2035 tegelik tase (2020) Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34 a inimeste hulgas (%) 79 80 80 81 85 üks aasta pärast lõpetamist 73,5 81 75 75 75 76 80 viis aastat pärast lõpetamist 72,5 76 Allikas: „Edukus Tööturul“ Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74-aastaste 37 osakaal (%)* 36 37,5 39 40 42 60 (2019) Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI). Lõpetajate ettevõtlikkus Uus indikaator, metoodika töötatakse välja * Allikas The Digital Economy and Society Index (DESI) [link] 21 Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA). 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 Sihttase Eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud Indikaator(id) väljatöötamisel. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 3.1 rahastamiskava Tegevuse raames toimub:* - Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine ja teavitamine Tulemus: Eesti kvalifikatsiooniraamistik on rakendunud ja kooskõlas EQF-iga. - Kutsesüsteemi ja kutseeksamite arendamine Tulemus: Kutsesüsteem on kooskõlas haridussüsteemi ja tööturu ootustega, inimestel on loodud võimalus tõestada oma kvalifikatsiooni läbi kutseeksami sooritamise ning õpingud kutseõppeasutustes lõpevad töömaailmaga koostöös välja töötatud asjakohaste, töömaailma poolt hinnatud kutseeksamitega. - Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine ja rakendamine. Tulemus: Toimib regulaarne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem (OSKA), mille eesmärk on sidustada tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks, toetada tööandjate, erialaliitude, õppeasutuste ja valitsusasutuste koostööd ning kindlustada ajakohase tööturu info jõudmine vajalike osapoolteni. OSKA tulemused on sisendiks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamise süsteemile, õppekavaarendusele, taseme- ja täiendusõppe pakkumisele ning õppe rahastamisele. Lisaks valdkondlikele raportitele koostatakse alates 2016. aastast OSKA abil ka iga-aastaselt tööjõu ja oskuste vajaduse terviklik valdkondade ülene tööjõu ja oskuste ülevaade. KOKKU KULUD 2 089 1 380 1 380 1 380 *Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused: Kutsesüsteemi reformi raames töötatakse välja ja rakendatakse OSKA uuendatud tööturu üldanalüüsi ja valdkondlike uuringute metoodikat ning laiendatakse võimekust kasutada lisaandmeid, suurandmeid ning andmekaevet. Töötatakse välja oskuste klassifikaator, mis on sidustatud Euroopa oskuste klassifikaatori ESCOga ning luuakse oskuste kataloog, mis võimaldab kiirelt ja paindlikult luua oskuste profiile kvalifikatsioonide, mikrokvalifikatsioonide aluseks ja õppekavadele sisendiks. Arendatakse sihtgruppide oskuste hindamise võimekust ning digikeskkonna arenduste kaudu luuakse võimalused inimeste personaalsete oskuste kirjeldamiseks ja hindamiseks isiklikus digiloos. Toetatakse kutse andmise kvaliteeti, viiakse läbi oskuste hindajate ning nõustajate koolitusi. 22 Tegevus 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses, laiendatakse töökohapõhise õppe võimalusi ning tööturuga seotud keeleõpet. Samuti viiakse ellu IT Akadeemia tegevusi kutse- ja kõrghariduses. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse lõpetajate edukusest tööelus. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 Sihttase Eesmärk: viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega. 1−3 aastat tagasi kutsehariduses õpingud lõpetanud 20−34-aastaste inimeste tööhõive määr (%) 86,2 77,4 >80 >80 >80 >80 Allikas: Eurostat 1–3 aastat tagasi kolmandal tasemel õpingud lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr 87,5 85,5 >88 >88 >88 >88 Allikas: Eurostat Õppeasutuste osakaal, kes on ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud (sh lisanduvad järk- järgult karjääri teemad) (%)* 48 65 70 75 Allikas: Ettevõtlusõppe programmi "Edu ja Tegu" aruanne, EHIS LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal (%) 27,9 27,4 28,1 30 30 30 30 kõrghariduses Allikas: EHIS IT õppesuuna lõpetajate arv aastas kõrghariduses 718 766 975 975 975 975 975 kutsehariduses 507 486 499 520 520 520 520 Allikas: EHIS Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega (%)** bakalaureuseõpe 58,0 Hoida Hoida Hoida Hoida magistriõpe 61,3 taset taset taset taset Allikas: Vilistlaste uuring Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal kõigist kutseõppe lõpetajatest (%) 12,4 15,2 18,0 19,0 20,0 21,0 Allikas: EHIS * Indikaator hõlmab kõiki üldhariduskoole, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole. ** Allikas: Vilistlaste uuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti") Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 3.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub:* - Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses, sh õpetajakoolituse koolipraktika Tulemus: Praktikakorraldus õppeasutustes on ühtlustatud, läbipaistev ja vastab praktikakorralduse osapoolte vajadustele. Õppur on õpingute lõpuks saanud praktilise õppetöö ja praktika kogemuse töökeskkonnas. Õppeasutused, õppurid ja tööandjad väärtustavad praktika vajadust ja toetavad õpiväljundite saavutamist praktikal. - Töökohapõhise õppe laiendamine Tulemus: Töökohapõhise õppe korraldus on ühtlustatud ja läbipaistev ning vastab osapoolte vajadustele. Välja on töötatud ja piloteeritud töökohapõhise õppe rakendusmudelid erineva suuruse ja valdkonna ettevõtetele. Töökohapõhise õppe läbiviimisse kaasatud tööandjate arv on suurenenud. Vähenenud on madala haridustasemega mitteõppivate 18-24 a ja eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaal. Töökohapõhises õppes õppijate arv on tõusnud ja õppijad on omandanud tööturu vajadustele vastava kvalifikatsiooni. - Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel. Tulemus: ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja –liikides. - Keeleõppe tegevused edukamaks toimetulekuks tööturul. Tulemus: Üliõpilaste ja kutseõppurite erialane keelteoskus on paranenud ning nõustatud koolides on tagatud nii õpilaste (k.a.uussaabujad) kui koolimeeskondade parem toimetulek mitmekeelsuse ja –kultuurilisuse võimaluste teadvustamise kaudu. - Kõrgharidusõppe seoste suurendamine tööturuga ja IKT õpetamise arengu tagamine ja lõpetajate IT-alaste oskuste arendamine (IT Akadeemia kõrghariduses) 23 Tulemus: süsteemne kokkupuude tööturuga suurendab kõrgharidusõppe vastavust tööturu vajadustele mh majanduse kasvuvaldkondades. IT Akadeemia eesmärgid on tagatud jätkusuutliku tegevuskavaga, suureneb lõpetajate arv IT õppesuunal - Kutseharidusõppe seoste suurendamine tööturuga ja IKT õpetamise arengu tagamine ja lõpetajate IT-alaste oskuste arendamine (IT Akadeemia kutsehariduses) Tulemus: IT tasemeõppes õppima asumine kutsekoolides on atraktiivne, õppekavad ja õppetöö läbiviimine kvaliteetne ning ca 20% lõpetajatest suundub peale lõpetamist edasi õppima kõrgharidustasemel. - Siseriiklikel ja rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemine Tulemus: siseriiklikud kutsemeistrivõistlused viiakse läbi vastavalt kinnitatud kavale. Eesti kutseõppurid osalevad siseriiklikel ja rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel. KOKKU KULUD 15 485 13 325 11 567 11 568 *Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused: - Potentsiaalsete õppijate õppevalikute mõjutamiseks kõrg- ja kutsehariduses kaasajastatakse õppe sisu (nt täiendavad digipädevused, projektõpe jne), tõstetakse doktoriprogrammide kvaliteeti ja tõhusust, suurendatakse kasvava tööturuvajadusega sektorites erialade ja õppekohtade arvu ning makstakse prioriteetsete valdkondade õppuritele stipendiume. Toetatakse sujuvaid üleminekuid haridustasemete vahel, koostööd haridusasutuste vahel ning tööandjatega. Tööturu vaatest võtmetähtsusega õppekavadel värvatakse ja koolitatakse õppejõudude/õpetajaid ning toetatakse haridustöötajate arengut. Samuti toetatakse rahvusvahelistumist õppe kõrge kvaliteedi tagamiseks ja talentide meelitamiseks väljast. - Tööturu vajadustele vastava kutse ja kõrghariduse arendamiseks (PRÕM+) luuakse täiendavaid õppekohti töökohapõhises õppes ning kohandatakse õppekavasid. Et laiendada sihtrühmi riigile prioriteetsetes valdkondades, töötatakse välja ja piloteeritakse töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Viiakse ellu õppeasutuste ja tööandjate koostööprojekte ning pakutakse koolitust juhendajatele. Viiakse läbi siseriiklike kutsemeistrivõistlusi ja toetatakse ettevalmistust rahvusvahelisteks võistlusteks. 24 Meede 4. Noortevaldkonna arendamine Eesmärk: aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Meetmesse on koondatud noorsootöö, noorte huvihariduse ja noortepoliitika arendamise tegevused. Toetatakse noorte omaalgatust ning nende ettevõtlikkuse, annete ja tugevuste arendamist. Noorsootöö teenuste arendamiseks, kättesaadavuse parandamiseks ja tõrjutusriskis noorte kaasamiseks toetatakse noorsootööasutuste arengut ja teenuste mitmekesistamist, noorteinfo teenuse kvaliteedi arendamist, nutikate lahenduste välja töötamist noorsootöös ning kohalikul tasandil piirkondlikku koostööd noorsootöö teenuste osutamisel. Noortele kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse ning huvitegevuse kättesaadavuse parandamiseks on programmi kavandatud kulud huvihariduse ja huvitegevuse toetusskeemi rakendamiseks. Jätkatakse selliste tegevuste toetamist, mis aitavad noortel siseneda tööturule, saada töökogemust ning suurendada teadlikkust töömaailmast. Toetatakse noorteühingute ja noortevolikogude tegevust ja uute osalusvõimaluste välja töötamist. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi läbi koolituste korraldamise ja koolitussüsteemi arendamise. Toetatakse noortevaldkonna uuringute ja analüüside läbiviimist ning arendatakse terviklikku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi. Samuti toetatakse noorsootöö pakkujate rahvusvahelist koostööd, ning noortevaldkonna arendamiseks töötajaskonna osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 sihttase Noorsootöö kvaliteedi hindamise läbinud kohalike omavalitsuste osakaal (%) 15 30 kasvab 45 50 Allikas: Harno, Eesti Noorsootöötajate Kogu 25 Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte ning kohalikul tasandil nutikate lahenduste väljatöötamist noorsootöös. Arendatakse nutika noorsootöö kontseptsiooni ja viiakse ellu selle tegevuskava. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 Sihttase Eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad 18–26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute osatähtsus (%) 4,2 4,8 5,0 5,2 5,4 aktiivsete mittetulundusühingute hulgas Allikas: Statistikaamet Huvikoolis õppivate noorte osakaal (%) kõikide 7–26aastaste noorte hulgas 29,9 30,3 30,8 31,1 31,4 31,7 Allikas: EHIS, Statistikaamet Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud 164 179 hoida hoida hoida projektide osakaal (%)) 180 (73) (71) (73,7) taset taset taset Allikas: Harno Noorte ettevõtjate osatähtsus (%) 18-26 aastaste noorte hulgas 3,8 4 4,4 4,7 5,0 5,3 Allikas: Statistikaamet Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 4.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorte omaalgatuste ja ühistegevuste toetamine. Toetatakse noorteprogrammide Erasmus+: Euroopa Noored, Euroopa Solidaarsuskorpus ja Ideeviit ellu viimist. Tulemus: Noortel on rohkem teadmisi, motivatsiooni ja võimalusi, et tegutseda enda ja kogu ühiskonna elu edasiviimise nimel. - Innovatsiooni ja nutikate lahenduste loomise toetamine noorsootöös. Arendatakse ja turundatakse nutika noorsootöö kontseptsiooni ja viiakse ellu nutika noorsootöö tegevuskava. Toetatakse nutikate lahenduste arendamist ja ellu viimist noorsootöös ja arendatakse nutika noorsootöö professionaalseid õpikogukondi. Tulemus: Noorsootöö korraldajatel on vajalikud pädevused ja teadmised, millega on tagatud teenuste arendamisel noorte vajadustest ja väljakutsetest lähtuv järjepidev innovatsioon. KOKKU KULUD 3 443 2 810 2 810 2 810 26 Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Tegevuse raames võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. Toetatakse noorteühinguid ja noorte osaluskogusid noorte kaasamisel ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 Sihttase Eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. Osalusvormide arv 79 hoida hoida hoida hoida Allikas: Harno (ENL kaudu) taset taset taset taset Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste hoida hoida hoida hoida osakaal (%) kõigist omavalitsustest 89,9 94 taset taset taset taset Allikas: Harno (ENL kaudu) 18–26-aastaste kandidaatide osakaal (%) kõigi kohalike omavalitsuste volikogu valimiste 9,7 6,5* - - - - kandidaatide hulgas Allikas: Statistikaamet 15-26-aastaste noorte osakaal (%), kes on - osalenud organiseeritud vabatahtlikus Täpsus Täpsust Täpsust Täpsustu tegevuses** tub ub ub b Allikas: Statistikaamet *Näitaja 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste põhjal ** Näitaja sihttasemed ja metoodika on väljatöötamisel, lisatakse järgmisesse programmi Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 4.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorte osalusprogrammi elluviimine: noorte otsustes osalemise toetamine ja arendamine ja noorte osaluskogude toetamine Tulemus: Noortel on rohkem organiseeritud osalusvõimalusi. Noorte ja kohalike omavalitsuste spetsialistide teadlikkus osalusvõimalustest ja osaluse mõjudest on suurenenud. Noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelu korraldamises ja on selleks motiveeritud. - Noorte organiseeritud ühistegevuse toetamine: noorteühingute, sh noortevaldkonna arengukava eesmärkidesse panustavate ühingute toetamine Tulemus: Noorte huvikaitse ja nende huvidest lähtuv ühistegevus noorteorganisatsioonides on tagatud. KOKKU KULUD 853 853 853 853 27 Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Tegevuse all toetatakse noorsootöö korraldajaid noorsootöö tegevuste arendamises, samuti korraldajate võrgustumist ja koostööd. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi ja professionaalsust. Toetatakse noorsootöö kättesaadavuse parendamist, korraldatakse ja arendatakse riiklikku noorteinfo teenust ning töötatakse välja terviklik noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem. Tegevuse all jätkatakse noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesistamise ja kättesaadavuse toetamist, milleks on ette nähtud 11 mln eurot. Sellest riiklikust toetusest moodustab 10,3 mln eurot kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse kulude all ja ei sisaldu programmi eelarves. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 Sihttase Eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. Kohalike omavalitsuste osakaal (%), kus noorsootöö teenused on vähemalt hoida hoida hoida vähemalt 59* 69,6 „edasijõudnu“ tasemel taset taset taset 70 Allikas: RaM Minuomavalitsus.ee Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) hoida hoida 90 - - Allikas: Uuring "Noorsootöös osalevate noorte taset taset rahulolu noorsootööga" * Algtase 50 on noortevaldkonna arengukavas vale ning seda on programmis korrigeeritud. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 4.3. rahastamiskava Tegevuse raames toimub*: - Noortevaldkonna töötajaskonna pädevuste ja professionaalsuse arendamine, sh töötajaskonna tunnustamine Tulemus: Tõusevad noorsootöötajate erialased pädevused ja koolitustel õpitut rakendatakse, toimib laiapõhjaline koostöö. - Noortevaldkonna tegevuste ja teenuste kvaliteedi ja mõju hindamine, sh seiresüsteemi arendamine Tulemus: Riigi ja kohaliku tasandi ühingute ja institutsioonide tegevus noortevaldkonna kvaliteedi ja korralduse arenguks on toetatud. Noortevaldkonna areng ja teenused on jätkusuutlikud, töö tulemuslikkus ja mõju on analüüsitud ja paremini nähtav. Rahvusvahelise koostöö ulatus ja mitmekesisus on suurenenud ja see soodustab kvaliteedi arengut. - Noorsootöötaja kutse andmine ja arendamine Tulemus: Noortevaldkonna areng on tagatud töötajaskonna professionaalsuse toel. - Noorsootööalase teavitamise tagamise ja noortevaldkonna võrgustiku (korraldajad, KOVid, partnerid) toetamine. Tulemus: Noorsootöö korraldajad pidevalt arendavad riigi toel noorsootöö kvaliteeti. - Noortevaldkonna rahvusvahelistumise toetamine Tulemus: Rahvusvaheline koostöö toetab noortevaldkonna arengut Eestis parimate praktikate jagamise ja töötajaskonna pädevuste tõstmise toel. - Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetusskeemi rakendamine Tulemus: Kvaliteetne ja mitmekesine huviharidus ja huvitegevus on noortele paremini kättesaadav. -Toetusinstrumendid noorsootöö kättesaadavuse tagamiseks avatud noorsootöös, huvihariduses, huvitegevuses ja noortelaagrites. - Tulemus: Noorsootöö on Eestis regionaalselt ühtlaselt kättesaadav. - Noorteinfo teenuse arendamine ja noorteinfo vahendamine noortele. Tulemus: Noored on teadlikud oma võimalustest ja valikutest oma elu paremaks korraldamiseks. KOKKU KULUD 5 078 5 052 5 050 5 050 * Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmine tegevus: Arendatakse noortevaldkonna seire ja analüüsisüsteemi. 28 Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab noorele võimalused noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas osalemiseks, olenemata pere ja noore majanduslikust sissetulekust, elukohast, erivajadustest, usaldusest või muudest sotsiaalsetest ja demograafilistest tingimustest. Nende tingimuste kehv olukord suurendab tõenäosust noore riskikäitumiseks. Tegevuse raames tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ja soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski. Toetakse noorte üleminekuid tööellu ja iseseisvumisel, arendatakse tugisüsteeme noorte eemalejäämise ning õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 Sihttase Eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. 15–26-aastaste noorte osakaal (%), kes Täpsus Täpsust Täpsust Täpsust hindavad, et tugi on kättesaadav* - - tub ub ub ub Allikas: Statistikaamet 15-29-aastaste osakaal (%), kes ei tööta, ei õpi hoida ega osale koolitusel (NEET-staatuses noored) 9,8 11,7 taset 11,1 10,8 10,5 Allikas: Statistikaamet * Näitaja sihttasemed ja metoodika on väljatöötamisel, lisatakse järgmisesse programmi Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 4.4. rahastamiskava Tegevuse raames toimub*: - Riskioludes noorte (sh NEET staatuses noored) sotsiaalse kaasatuse soodustamine Tulemus: Riskioludes noortel on väiksem tõenäosus jääda ühiskonna, haridus- ja tööelust eemale. - Noorte konkurentsivõime tõstmine noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu. Tulemus: Noortel on piisavad teadmised ja oskused tööellu astumiseks. KOKKU KULUD 2 300 1 370 200 200 *Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused: Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks toetatakse noorsootöö piirkondliku kättesaadavuse parandamist ja noorte noorsootöösse kaasamist (sh pakutakse tuge KOVidele noorsootöö planeerimisel ja teenuste pakkumisel). Lisaks toetakse mobiilse noorsootöö pakkumise laiendamist, et jõuda NEET-staatuses noorteni. Juhtimiskorraldus Haridus- ja noorteprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i Haridus- ja Noorteamet (Harno), SA Kutsekoda. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ tulemusaruande raames. Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. 29 Haridus- ja noorteprogrammi lisad: Lisa 1- Üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – riigigümnaasiumid, Tallinna Muusika- ja Balletikool ning Ida-Virumaa eestikeelsed põhikoolid (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) Lisa 2- Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – HEV koolid (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) 30 Haridus ja noorteprogramm 2022-2025 Lisa 1 Üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – riigigümnaasiumid, Tallinna Muusika- ja Balletikool ning Ida-Virumaa eestikeelsed põhikoolid (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) Planeeritavate riigi- sh EL 2014-2023 Planeeritavad gümnaasiumide vahenditest Maakond Omavalitsus riigikoolid õppekohtade nüüdisajastatud aastaks 2025 arv statsionaarses õppehoonete arv õppevormis Hiiu maakond Hiiumaa vald 1 130 1 Harjumaa Harju maakond omavalitsused sh 10 5740 6 Tallinn Jõhvi vald 1 470 Kohtla-Järve linn 2 300 1 Ida-Viru maakond Sillamäe linn 1 Narva linn 3 720 2 Jõgeva maakond Jõgeva vald 1 252 Järva maakond Paide linn 1 252 1 Haapsalu linn 1 252 Lääne maakond Lääne-Nigula vald 1 150 Lääne-Viru Rakvere linn 1 540 1 maakond Põlva maakond Põlva vald 1 252 1 Pärnu maakond Pärnu linn 1 750 Rapla maakond Rapla vald 1 360 1 Saare maakond Saaremaa vald 1 540 1 Nõo vald 1 300 Tartu maakond Tartu linn 1 540 Valga maakond Valga vald 1 252 1 Viljandi maakond Viljandi linn 1 600 Võru maakond Võru linn 1 360 KOKKU 32 11958 16 Lisa 2 Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – HEV koolid (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) Kaasajastatavate kaasajastatavate õppehoonete Maakond Omavalitsus õppekohtade arv aastani 2023 maksimaalne arv Harju maakond Tallinna linn 1 130 Tartu maakond Tartu linn 1 60 Pärnu maakond Pärnu linn 1 50 Võru maakond Võru linn 1 25 KOKKU 4 265 Teadussüsteemi programm 2022-2025 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) Programmi nimi Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Programmi periood 2022–2025 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) valitsemisala Haridus- ja Noorteamet (Harno) asutused) Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse1: Üldeesmärk Mõõdik* Viimane Sihttase tegelik tase 2035 Eesti teadus, arendustegevus, Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 0,75 ≥1 innovatsioon ja ettevõtlus osakaaluna SKP-st (%) (2019) suurendavad koostoimes Eesti Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 0,86 2 ühiskonna heaolu ja (2019) majanduse tootlikkust, Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest 78,8 110 pakkudes (%) (2019) konkurentsivõimelisi ja Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Tugev Innovatsioo- kestlikke lahendusi Eesti ja (koht tulemusrühmas) innovaator niliider maailma arenguvajadustele. (2020) *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Teadussüsteemi programmi ülesanne on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sh kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestava teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna loomine ja teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Programm kannab hoolt selle eest, et Eestis oleks kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine teadustöö, tugevad teadusasutused, aktiivne ja tunnustatud teadlaskond ja selle järelkasv, heal tasemel teadustaristu ja võimalused rahvusvaheliseks koostööks. 1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadussüsteemi programm. Lisaks teadussüsteemi programmile rakendatakse ka teadmussiirde programmi (HTM ja MKM ühisprogramm) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka kajastuma programmide tasandil. 1 Ühiskonna teadmuspõhise arengu ja majanduskasvu vältimatu eeltingimus on kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestav kõrgetasemeline, arenev ja valdkondlikult mitmekesine teadussüsteem. Selleks tuleb tagada teadusasutuste strateegiline areng, sh jätkata uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike alusuuringute rahastamist, parandada teadlaste enesetäiendusvõimalusi ja töötingimuste konkurentsivõimet, seista hea teadlaskonna juurdekasvu eest, võimaldada kasutada heal tasemel teadustaristut nii Eestis kui ka välismaal ja osaleda rahvusvahelises teadmusringluses ning kindlustada uute teadmiste ja ideede jõudmine kõrgharidusõppesse ja selle kaudu tööturule. Programmi kogueelarve* Teadussüsteemi programm RES 2022-2025 Programmi meetmed 2022 2023 2024 2025 Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine (programmi 175 786 147 757 163 379 159 298 kogukulud tuhandetes eurodes) Programmi tegevused Tegevus 1. Teadusasutuste ja 160 592 135 937 154 301 150 220 teadlaskonna arengu toetamine Tegevus 2. Teadustaristu kvaliteedi ja 15 194 11 820 9 078 9 078 kättesaadavuse kindlustamine * kuludes ei ole arvestatud amortisatsiooni ja finantstehinguid Olukorra lühianalüüs Eestis on aastatega välja kujundatud kvaliteedikonkurentsil põhinev toimiv ja arenev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteem. Kasvanud on teadlaste rahvusvahelise koostöö aktiivsus, teaduse kõrget taset näitav publitseerimisaktiivsus ja publikatsioonide kvaliteet ning edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis. Eesti paistab silma raamprogrammis Horisont 2020 võidetud lepingute mahu poolest2. Eestis rajatud nüüdisaegsed ülikoolide ning teadusasutuste hooned ja laborid loovad teadustööks rahvusvaheliselt atraktiivseid tingimusi. Tartu Ülikool Eesti rahvusülikoolina on jõudnud maailma 300 parima ülikooli hulka ning on Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolide vaieldamatu number üks. Mitmed Eesti teadlased on jõudnud maailma enimtsiteeritud teadlaste hulka. Teadussüsteemi suurimad väljakutsed on järgmised:  Eesti eripära on teadusrahastuse kõrge projektipõhisus ja välisallikate suur osakaal teaduse rahastamises − eriti avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse (TA) puhul. Teadussüsteemi kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab sihipärast ja järjekindalt riigipoolset tuge, sh teadusasutuste kõrge kvaliteediga ja jätkusuutlike tegevuste toetamist, teadlaste algatustel põhinevate uurimisprojektide rahastamist ning asutuste ja teadalaste nii rahvusvahelise kui riigisisese koostöö edendamist.  Teadlaskarjääri vähene atraktiivsus – Eestis napib inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Teadlasi ja insenere on liiga vähe ja eriti vähe on neid väljaspool akadeemiat, teistes sektorites ja valdkondades. Eesti on teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD 2 Raamprogrammist Horisont 2020 saadud toetus SKP kohta võrreldes EL28 keskmisega (=100%) 2020. a andmete põhjal Eestis 244%. Allikad: eCORDA, Eurostat, ETAg-i arvutused. 2 riikides tagasihoidlikul positsioonil, eriti erasektori vaates3. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata akadeemilise karjääri, sh doktoriõppe atraktiivsuse ja efektiivsuse suurendamisele.  Läbimurdelised tehnoloogiauuendused ja reformid ühiskonnas ja majanduses nõuavad inimressurssi ja teadmisi – tipptasemel teaduskompetentsi nii alus- kui rakendusteaduste vallas, eesliini teadus- ja arendustegevusega kursis olevaid teadusrühmi (sh tipptasemel teadusrühmade koostööd) ning tugevaid teaduasustusi.  Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks on vajalik tagada heal tasemel teadustaristu ja selle jätkusuutlik majandamine. Riigi huvides on tagada teadus- ja arendustaristu optimaalne kasutus, mistõttu on oluline taristu avamine kasutajatele väljaspool taristu omanikeringi ning taristuteenuste ja nende pakkumise kindlustamine, sh kasutajatele väljaspool akadeemiat (ettevõtted, avalik sektor). Samuti ei ole Eestil võimalik iseseisvalt rajada maailma tasemel teadustaristuid. Et kindlustada Eesti teadlastele juurdepääs tipptasemel taristule, tuleb tagada neile võimalus osaleda vajalike rahvusvaheliste teadustaristute loomises ja olemasolevate arendamises.  Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eestile kui väikesele riigile oluline võimendada Eestis loodud teadmust ning teadus- ja arendustegevusi rahvusvahelises teadmusloomes ja -võrgustikes osalemise kaudu. Nii tagatakse maailma eesliiniteadmiste ja tehnoloogiaarenduste jõudmine Eestisse ja panustatakse Eestis loodud teadmusega maailma tippteadusesse. Tugevdamist vajab Eesti teadlaste võimekus võtta juhtroll rahvusvahelistes tegevustes, sh tuleb kasvatada Eesti teadlaste aktiivsust konsortsiumide moodustajate ja projektide koordineerijatena ning kaasata uusi sihtrühmi. Rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise mõju suurendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks on mh vajalik suurendada temaatilist fokusseeritust, et mõjusamaks osaluseks teha strateegilisemaid valikuid. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2022-2025 aastal:  Tagatakse teadus- ja arendustegevuse rahastamine vähemalt 1% SKP-st mahus, hoides uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Piisav baasfinantseerimise maht on eelduseks TA-asutuste jätkusuutlikuks toimimiseks, paindliku ja akadeemilise töö mitmekesisust arvestava, mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust pakkuva akadeemilise karjäärimudeli kujundamiseks ja elluviimiseks, asutuse teadustööks vajaliku taristu tagamiseks ning tihedamaks koostööks ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Alates 2023. aastast on kavandatud üleminek baasfinantseerimiselt TA-asutuste tegevustoetusele sarnaselt kõrghariduse tegevustoetusega. 80% tegevustoetusest moodustab eelneval rahastamise mahul põhinev baasosa ning 20% tulemusosa, mille eraldamise kriteeriumide hulgas on lisaks teadus- ja arendustegevuse tulemustele ka TA-asutuste panustamine ühiskonna ja majanduse arengusse. Asutustega räägitakse sarnaselt kõrghariduse tulemusrahastamise protsessiga läbi, millistele tulemustele ja arengutele peaksid asutused eelkõige keskenduma.  Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks jätkatakse doktoriõppe atraktiivsuse kasvatamise toetamist ja doktoriõppe reformi elluviimist (doktorantide liikumist nooremteaduri positsioonile). Doktorikraadiga inimeste arvu kasv, eriti väljaspool ülikoole, on vältimatu eeltingimus Eesti majanduskasvu hoogustamiseks ning kõrgema lisandväärtuse suunas liikumiseks. Doktoriõppe reformi tulemusena määratletakse doktorandi selgem positsioon teadlaskarjääris, sh tagatakse ülikoolides või TA-asutustes doktorantidele nooremteaduri lepinguline ametikoht. Kasvab doktoriõppe tulemuslikkus, õpe on paremini seotud ühiskonna vajadustega ning soodustatakse doktoriõppe läbiviimist koostöös ettevõtluse ning positiivselt evalveeritud teadusasutustega. 3 OECD andmebaasi 2018. a andmete põhjal teadlaste arv (täistööaja ekvivalent) 1000 töötaja kohta EL28 keskmine 8,8 ja Eestis 7,7. Erasektoris on samad näitajad vastavalt 6,3 ja 3,4. 3  Jätkatakse eesti keele ja kultuuri alaste ning haridusuuringute toetamist, et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Need uuringud on olulised Eesti riigi, ühiskonna, rahvuse ja keele püsimajäämiseks ja arenguks, sh Eesti kultuuriruumi ja ühiskonna toimimismudelite uurimiseks, ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks ning globaalsete arengusuundumustega kohanemise toetamiseks. Masinõppe ja tehisintellekti kiire arengu kontekstis on oluline toetada eesti keeletehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja nende kasutusele võtmist. Jätkatakse haridusuuringute programmi rakendamist, et tagada Eest hariduse edutegurite süsteemne uurimine ja selle põhjal tõenduspõhine poliitikakujundamine.  Tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarse koostöö toetamiseks jätkatakse teaduse tippkeskuste tegevuse toetamist. Teaduse tippkeskustel on Eesti teaduses oluline roll, kuna need koondavad mitme teadusasutuse uurimisrühmi, soodustavad koostööd nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, toetavad noorte teadlaste järelkasvu ning aitavad teadustulemusi populariseerida.  Jätkatakse riikliku tähtsusega teadustaristu arendamist ja taristu teenuste kättesaadavuse tagamist nii ettevõtetele kui avaliku sektori asutustele, sh rakenduskõrgkoolidele.  Jätkatakse teaduse rahvusvahelistumise tegevuste toetamist. Rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise mõju suurendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks jätkatakse tegutsemist tõhusama strateegilise osaluskava kujundamise suunal, sh kolmandate riikidega tehtava teaduskoostööga seoses. Kujundatakse Eesti eelistused EL partnerlustes, missioonides ja rahvusvahelistes teadustaristutes osalemiseks ning toetatakse nendes osalemist.  Koostöös teadusasutuste ja teadlasorganisatsioonidega kujundatakse teaduseetika korralduse ja järelevalve süsteem ning viiakse see ellu.  Jätkuvalt peetakse oluliseks teadusliku maailmavaate kujundamist hariduse kõigil tasemetel ja vormides. Ühiskonda mõjutavate otsuste langetamisel tuginetakse teaduslikult põhjendatud faktidele ning teaduskommunikatsiooni peetakse teadustöö lahutamatuks osaks. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase* Viimane 2022 2023 2024 2025 2035 tegelik tase 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka 8,4 9,0 9,6 10,2 10,8 12,5 kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%) (2020) Positiivselt evalveeritud TA-asutuste lepingulise 26 730 28 300 29 800 31 400 32 900 50 000 teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise (2019) töötaja kohta (maht eurodes) *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine Programmis on üks meede. Meetme eesmärk on programmi eesmärk – Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Meetme mõõdikud on programmi mõõdikud ja meetme kulud on programmi kogukulud, vt eespool. 4 Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Tegevuse eesmärk on toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Programmi tegevused keskenduvad teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamisele ja selleks vajaliku arengukeskkonna tagamisele. Programmi tegevusse on koondatud tegevused teadussüsteemi üldise toimevõime ja teadusasutuste strateegilise arengu tagamiseks, sh uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike (alus)uuringute toetamiseks, teadlaste töötingimuste ning teadlaskonna juurde- ja järelkasvu tagamiseks. Toetatakse tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarset Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd teaduse tippkeskustes, soodustades noorte teadlaste järelkasvu ning teadustulemuste populariseerimist. Teaduse populariseerimise ja teadushariduse tegevused on suunatud Eesti elanike, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ja teadustegevus ja selle väljundid oleks nähtavad ühiskonnas laiemalt, soodustades nii teadmistepõhise ühiskonna arengut. Toetatakse eesti keele, kultuuri- ja haridusalaseid uuringuid, et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Samuti toetatakse osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi. Osalemine rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamisest. Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035 tegelik tase Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4 1,5 inseneride arvu kohta* (2015- 2019 kesk- mine) Teaduse mitmekesisuse mõõdik (väljatöötamisel), alg- ja sihttase selguvad pärast mõõdiku väljatöötamist 2022. a Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse (240) 3. Top 5 Top 5 Top 5 Top 5 Top 5 raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide koht võrdluses võidetud lepingute mahu alusel SKP riikide kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL = 100** võrd- luses (2020) EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis 245 245 250 260 270 350 Euroopa Horisont projektides osalevate Eesti (kumu- (kumu- organisatsioonide arv*** latiivselt latiivselt 2014- 2021- 2020) 2035) *Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet **eCorda, Eurostat ***eCorda 5 Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2022 2023 2024 2025 160 592 135 937 154 301 150 220 Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Tegevuse kirjeldus Teenus 1.1.1. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine Eesmärgiks on TA-tegevuse põhiliste rahastusinstrumentide rakendamine ja nende mahu kasvatamine kooskõlaliselt ajutise iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:  Teadusasutuste baasfinantseerimine. Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Alates 2023. aastast on kavandatud üleminek baasfinantseerimiselt TA-asutuste tegevustoetusele sarnaselt kõrghariduse tegevustoetusega.  Nooremteadurite palgatoetus (doktoriõppe reform) teadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Toetatakse doktorantide liikumist nooremteadurite positsioonile, mis kindlustaks neile töölepinguga seotud sissetuleku ja sotsiaalsed tagatised.  Institutsionaalse arendusprogrammi (ASTRA) raames toetatakse kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste strateegilist arengut, sh vastutusvaldkondade arendamist, keskendumist strateegilisele põhitegevusele. Teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamiseks toetatakse doktorikoole. Toetatakse ülikoolide, TA-asutuste ja rakenduskõrgkoolide teenuste väljaarendamist ettevõtluskoostöö laiendamiseks (teadustaristu avamine ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse kasvatamine jm), tugiteenuste kvaliteedi tõstmist, samuti vastutusvaldkondade õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist. Tegevuste toetamine lõppeb 2023. a., edaspidi toetatakse TA-asutuste ja kõrgkoolide strateegilist arengut (teadmussiirde võimekuse kasvu) teadmussiirde programmi tegevuste kaudu (ASTRA+), kõrgkoolide õppetegevuse kvaliteedi arendamisega seotud tegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus). Konkurentsipõhiste uurimistoetuste tagamine, sh:  Uurimistoetused positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks sh järeldoktori teadustöö toetamiseks eraldatav toetus.  Kõrgetasemeliste uurimisrühmade interdistsiplinaarse koostöö toetamine teaduse tippkeskuste kaudu. Toetatakse tippkeskuste alusuuringuid, rakendusuuringuid ja arendustegevust, teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalike vahendite ja aparatuuri soetamist, teadlaste koolitamise ja järelkasvuga seotud tegevusi, tippkeksuste riigisisest ja rahvusvahelist koostööd, teadustegevuse tulemuste levitamist. Teenus 1.1.2. Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumine Viiakse ellu tegevusi teadussüsteemi üldise toimimise kindlustamiseks (teadus- ja arendustegevust toetavad tegevuse), sh kaetakse TAI süsteemi tegevuskulud. Teadussüsteemi koostööpartnerite toetamine, sh:  Riigi TA-asutuste tegevuskulud  Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine)  Muud tegevused ja kulud (sh riigi TA-asutuste muude tulude arvel tehtavad kulud, õppelaenud, kaudsed kulud) Teadussüsteemi haldamise tegevuste toetamine, sh  Eesti Teadusagentuuri (ETAg) tegevustoetus  Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) toimimine ja arendamine  Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise toetamine, sh  Teaduskeskus AHHAA tegevustoetus  Riigi teaduspreemiad  Teaduse populariseerimise projektikonkurss ja teadustööde riiklike konkursside preemiad  Rakendatakse alameedet "Teaduse populariseerimine" (TeaMe+) (telesaated, õppematerjalid, kampaaniad, teadusuudiste platvormid, teadlaste ja poliitikute dialoogi edendamine ja toetamine, kodanikuteaduse edendamine ja toetamine; erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine, teaduskommunikatsiooni alased tegevused erinevatele sihtgruppidele nii eesti kui vene keeles jpm).  Viiakse ellu avatud taotlusvooru Teeme+ projektid, kus toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid üritustesarju ja tegevusi, loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades (LTT) huviringide arendamist ning ettevõtete kaasamist teaduse ja LTT populariseerimisse. Teenus 1.1.3. Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine 6 Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh rakendatakse HTM valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist. Programmid toetavad poliitikavajadustest tulenevate eesti keele, ajaloo, hariduse ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ja soodustatakse nende võimalikult laialdast rakendamist.  Programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul"  Programm "Eesti keeletehnoloogia"  Haridusteaduse programm Teenus 1.1.4. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine Eesmärk on tagada teadlastele ja teadusasutustele võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Osalemine rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamisest. Meetmesse on koondatud tegevused, mis toetavad osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi. Teadustöötajate rahvusvahelises teadmusloomes osalemise toetamine, sh  Tegevuste „Mobilitas Pluss“ ja „DoRa Pluss“ raames toetatakse teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist: toetatakse järeldoktoreid ja tagasipöörduvaid teadlasi, ERC granditaotluste ettevalmistamist, tippteadlasi, Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalemist, rahvusvahelisi koolitusi ja õppevisiite teadlastele, noorteadlaste ja magistrantide osalemist rahvusvahelises teadmisteringluses, välismagistrantide ja -doktorantide kaasamist. Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning "Research in Estonia" ja „Study in Estonia“ turundustegevusi Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamiseks. 2022. a töötatakse välja „Mobilitas Pluss“ jätkuprogramm. „DoRa Pluss“ tegevused lõppevad 2023. a ja jätkutegevused kajastuvad edaspidi haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus). Rahvusvahelise teaduskoostöö algatuste toetamine, sh  ETAg-i välisteaduskoostöö tegevustoetus. Ministeeriumideüleses ja partneritevahelises koostöös tagatakse Eesti osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, Seal of Excellence rakendamine) ning Eesti TA-programmide avatus rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel, arendatakse koostöövõimalusi ja ühiseid algatusi kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega.  Jätkatakse Euroopa Majanduspiirkonna välisabist rahastatava „Haridus ja teadus – Balti teaduskoostööprogrammi“ elluviimist teaduskoostöö soodustamiseks Balti ja Põhjala suunal. Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemaksud. Tegevuste kaudu tagatakse Eesti liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmine rahvusvahelises teadmuskoostöös, sh Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC) ning võimaldatakse Eesti teadlaste osalemist Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, Euroopa Kosmoseagentuuri, Euroopa Molekulaaruuringute Labori ja teistest samalaadsete organisatsioonide teadusprojektides. 7 Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Tegevuse eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringud ja juurdepääsu riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamist ja juurutamist, sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Kindlustatakse teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele. Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035 tegelik tase (2020) Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes 827,58 ≥827,58 ≥827,58 töötavate teadurite arv (mõõdik vähemalt kuni (kumu- 2023. a)* latiivselt 2014-2020) * EL tõukefondide meetme aruannete alusel Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2022 2023 2024 2025 Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse 15 194 11 820 9 078 9 078 kindlustamine Tegevuse kirjeldus Teenus 1.2.1. Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine teekaardi alusel Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine, sh  Toetatakse investeeringute kava alusel riikliku tähtsusega teadustaristuobjektide rajamist ja Eesti osalemist ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teadustaristutes. Lisaks taristuobjektide rajamise (sh ehitamine, kaasajastamine, laboriseadmed ja aparatuur) toetamisele toetatakse teadustaristu abil pakutavate teenuste väljaarendamist, taristuga seotud kollektsioonide, andmearhiivide, andmebaasidega seotud tegevusi, koostöötegevusi jms. Tagatakse EENET-i tegevustoetus, sh liikmemaksud.  Toetatakse tuumiktaristu kasutamist TA-asutuste ja ettevõtete poolt, et kindlustada riikliku tähtsusega teadustaristu avatus avaliku, era- ja kolmanda sektori kasutajatele. Toetust antakse teadustaristu täiendavate kulude katteks, mis on seotud teadustaristu kättesaadavaks tegemisega väljaspool tuumiktaristu pidajat ning rahvusvahelisest koostööst tulenevate kohustustega. Teenus 1.2.2. Teadustööks vajaliku taristu ja selle kasutamise toetamine Teadustööks vajaliku taristu kasutamise toetamine, sh  Toetatakse järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ning teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist.  Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, litsentside hankimist, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloog ESTER arendamist ja käigus hoidmist. 8 Juhtimiskorraldus Teadussüsteemi programmi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja Haridus- ja Noorteamet (Harno). Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ tulemusaruande raames. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i (arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. Programmi juhtimistasandid on programm, meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. 9 Teadmussiirde programm 2022-2025 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) Programmi nimi Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Programmi periood 2022–2025 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja (ministeerium) Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) valitsemisala Haridus- ja Noorteamet (HARNO) asutused) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse1: Üldeesmärk Mõõdik* Viimane Sihttase tegelik tase 2035 Eesti teadus, arendustegevus, Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 0,75 ≥1 innovatsioon ja ettevõtlus osakaaluna SKP-st (%) (2019) suurendavad koostoimes Eesti Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 0,86 2 ühiskonna heaolu ja (2019) majanduse tootlikkust, Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest 78,8 110 pakkudes (%) (2019) konkurentsivõimelisi ja Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Tugev Innovatsioo- kestlikke lahendusi Eesti ja (koht tulemusrühmas) innovaator niliider maailma arenguvajadustele. (2020) *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. 1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadmusiirde programm. Lisaks teadmusiirde programmile rakendatakse ka teadussüsteemi programmi (HTM) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka kajastuma programmide tasandil. 1 Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Tuleb suurendada stiimuleid ja oskusi koostööks teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste vahel, et leida lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele. Programmis peetakse silmas süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse kasvu ning teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Tegemist on Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogrammiga, mis loob sünergia teaduse ja ettevõtluse vahel ning vähendab teaduse eraldatust ühiskonna ja majanduse arengust, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kutsudes esile vajalikke muutusi, sh käivitades olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Teadmussiirde programm tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAIE valdkonnas:  teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist;  Eesti ettevõtete TAI-mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on väike, ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab arendamist;  Eestil tuleb teha valikuid ja TAIE poliitikat tulemuslikumalt suunata;  TAIE süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt) koostöö ja koordinatsioon on nõrk. Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi teadmussiirde, riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöö soodustamiseks ning erinevate majandussektorite ja teadusvaldkondade sidumiseks. Fookusvaldkonnad annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste lahendamisse ning teisalt võimaldavad paremini ära kasutada Eesti ettevõtluse ja teaduse tugevusi. Nad on kõrge ärilise potentsiaaliga või globaalselt suure mõjuga. Fookusvaldkonnad ei ole sektoraalsed, vaid arenguvajaduse või -võimaluse kesksed ja interdistsiplinaarsed ning põhinevad eri valdkondade ja sektorite (akadeemiline, era- ja avalik sektor) koostööl. TAIE fookusvaldkonnad on järgmised:  digilahendused igas eluvaldkonnas;  tervisetehnoloogiad ja -teenused;  kohalike ressursside väärindamine;  nutikad ja kestlikud energialahendused;  elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad. 2 Programmi kogueelarve* RES 2022-2025 Vastutav 2022 2023 2024 2025 ministeerium MKM Meede 1: Ettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde 111 568 99 315 87 945 81 828 võimekuse suurendamine HTM Meede 2: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava 42 428 45 426 53 462 53 462 teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine HTM Programmi kogukulud 42 428 45 426 53 462 53 462 (tuhandetes eurodes) MKM Programmi kogukulud 111 568 99 315 87 945 81 828 (tuhandetes eurodes) HTM Programmi kogukulud KOKKU 153 996 144 741 141 407 135 290 MKM (tuhandetes eurodes) * kuludes ei ole arvestatud amortisatsiooni ja finantstehinguid Olukorra lühianalüüs Eestis on aastatega välja kujundatud kvaliteedikonkurentsil põhinev toimiv ja arenev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteem. Kasvanud on teadlaste rahvusvahelise koostöö aktiivsus ja teaduse kõrget taset näitav publitseerimisaktiivsus ning edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis. Eesti paistab silma raamprogrammis Horisont 2020 võidetud lepingute mahu poolest2. Eestis rajatud nüüdisaegsed ülikoolide ning teadusasutuste hooned ja laborid loovad teadustööks rahvusvaheliselt atraktiivseid tingimusi. Eesti teaduses on oluline roll teaduse tippkeskustel, mis koondavad mitme teadusasutuse uurimisrühmi, soodustavad koostööd nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, toetavad noorte teadlaste järelkasvu ning aitavad teadustulemusi populariseerida. Samuti on ettevõtete innovatsioonisuutlikkus pidevalt paranenud. Viimast iseloomustab näitaja „ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta“, mille järgi oleme pidevalt tõusutrendis, lähenedes EL keskmisele3. Eesti positsioon EL innovatsioonitabelis on tõusvas joones paranenud, 2020. aasta seisuga on Eesti 11. kohal. Majanduse arengut mõjutab programmi perioodil lisaks väljumine ja taastumine COVID-19 pandeemiast ning viiruse kontrolli alla saamine. Täiendavalt suunatakse majanduse taastumiseks ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse toetamiseks 28 miljonit eurot REACT-EU vahendeid ning taaste- ja vastupidavuse rahastu (RRF) kaudu toetatakse ettevõtete digipööret 65 miljoni euro ulatuses. Suurimad väljakutsed on järgmised:  Teadustöö tulemused ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt rakendust. Eesti teadus on heal tasemel, aga see pole piisavalt mõjus, et toetada laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmist, probleemide lahendamist, sh majanduslike eesmärkide saavutamist. Tuleb leida viise, kuidas teadustöö tulemused jõuaksid suuremal määral praktiliste rakendusteni ettevõtluses ja avalikus sektoris. 2 Raamprogrammist Horisont 2020 saadud toetus SKP kohta võrreldes EL28 keskmisega (=100%) 2020. a andmete põhjal Eestis 244%. Allikad: eCORDA, Eurostat, ETAg-i arvutused. 3 Eurostati 2019. a andmete põhjal 78,8% EL keskmisest. 3  Ettevõtetes sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni. Eesti ettevõtete teadus- ja tehnoloogiamahukus, võimekus uusi ärimudeleid, teadmisi ja tehnoloogiaid kohandada ja kasutusele võtta ning luua selle abil kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid on väike. Ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab tugevdamist.  Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd, teadustöö tulemused ei leia rakendust ettevõtluses.  Eestis napib inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Teadlasi ja insenere on liiga vähe ja vähe on neid väljaspool akadeemiat, teistes sektorites ja valdkondades. Eesti on teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikides tagasihoidlikul positsioonil, eriti erasektori vaates4.  Teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna osaliste koostöö on nõrk. Teadusasutused, ettevõtted, esindusorganisatsioonid, ministeeriumid, rakendusasutused jt osalised tegutsevad omaette, tegevused on killustunud, ühised sihid puuduvad. Motivatsiooni ja võimekust koostööd teha napib. Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas 2022-2025 aastal:  Jätkatakse majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuvate temaatiliste teadus- ja arendusprogrammidega IT ja ressursside väärindamise valdkonnas, et soodustada neis valdkondades teadusrühmade võimekuse suurenemist, valdkondlike tippspetsialistide pealekasvu ning arenduskoostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Temaatilisi teadus- ja arendusprogramme laiendatakse ning 2022. a. alustatakse uute programmide väljatöötamist TAIE fookusvaldkondades. Toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustest lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid, uute uurimissuundade väljaarendamist ja vajaliku kompetentsi loomist TA- asutustes, riiklikku ja rahvusvahelist koostööd, uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist ning muid fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke tegevusi. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on nende programmide tugev alus.  Jätkatakse arendusgrantide väljaandmist (proof-of-concept grant). Arendusgrandi eesmärgiks on toetada silmapaistavate teadustulemuste arendamist ettevõtlusele atraktiivsesse vormi, testides nende ärilise kasutamise viise ja tasuvust. Tegevuse tulemusena jõuab senisest enam teadustulemusi äriliste rakendusteni.  Teadmussiirde võimekuse tõstmiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides töötatakse 2022. a. välja rahastusskeem, mis toetaks asutusi teadmussiirde teenuste arendamisel, sellealaste teadmiste ja oskuste täiendamisel, spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise arendamisel ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamisel. Toetatakse kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist, sh soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel ning koostööd ettevõtetega.  Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste arendamise ja kättesaadavaks tegemise toetamiseks töötatakse välja toetusskeem 2022. aastal. Toetatakse kaht olulist tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga, tippkeskuste tegevuse väljundite, sh teadustulemuste kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust Eesti ühiskonna ja majanduse nõudlusest lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning teadustaristu avamist era- ja avalikule sektorile kasutamiseks. Tippteadmuse kättesaadavaks tegemisega seotud toetuse eesmärk on tugevdada nn kolmandat missiooni ja rakendada eesliiniuuringuid, et pakkuda lahendusi ühiskonna ja majanduse nõudlusest lähtuvatele vajadustele. Eesmärk on suurendada 4 OECD andmebaasi 2018. a andmete põhjal teadlaste arv (täistööaja ekvivalent) 1000 töötaja kohta EL28 keskmine 8,8 ja Eestis 7,7. Erasektoris on samad näitajad vastavalt 6,3 ja 3,4. 4 tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju, sidudes eesliiniuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega. Teadustaristuga seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste TA-teenuste arendamiseks era- ja avaliku sektori jaoks, tuginedes olemasolevale taristule.  Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist liikuvust toetavaid tegevusi, sh kavandatakse meetmeid, mis toetaks ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest.  Töötatakse välja uus teadmussiirdedoktorantuuri toetusskeem, mille puhul doktoritöö valmib koostöös ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd.  Jätkatakse teadusnõunike ja ettevõtete haruliitude arendusnõunike võrgustiku tegevustega, sh TAI koordinatsioonikogu kaudu, mis aitab tõhusamalt juhtida valdkondlikku teadus- ja arendustegevust operatiivtasandil. Teadusnõunikud ministeeriumites seisavad hea ministeeriumi haldusala teadus- ja arendustegevuse kavandamise ja elluviimise eest. Teadustaustaga arendusnõunikud aitavad erialaliitudel määratleda haruliidu liikmetele olulised teadus- ja arendussuunad, mille alusel hinnata sektori arenguvõimalusi nii Eestis kui rahvusvaheliselt ning rääkida valdkonna teadusasutustega läbi valdkonnale vajalike uuringute osas, tõstavad haruliidu liikmete teadlikkust valdkonna teadus- ja arendustegevuse potentsiaalist ja võimalikest rakendustest ning aitavad kaasa sektori ettevõtjate teadlikkuse ja oskuste tõstmisele TA-tegevuse vallas, soodustades koostöö teadusasutustega nii Eestis kui EL tasandil. Teadus- ja arendusnõunike võrgustik aitab TA-tegevusi paremini kavandada, sh seada selgemaid fookusi, kavandada mõjusamaid sekkumisi ja osaleda aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike töös. Omavaheline info- ja kogemuste vahetus aitab kaasa TA-tegevuste tõhusamale ja mõjusamale kavandamisele ja elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab erasektorile olulise TA-tegevuse elluviimist. Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas 2022-2025 aastal:  Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid sekkumismeetmeid. Jätkatakse osakute toetusmeetmega, et võimaldada ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid innovatsiooniprojekte. Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest. Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduseks jõustatakse vastav programm (RUP), mis toimib virtuaalse uurimis- ja arenduskeskusena. RUP-i ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu.  Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist.  Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa 5 Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, jätkatakse CERN-i assotsieerunud liikmena ning lisaks parandatakse ettevõtete ligipääsu Euroopa Horisondi ja Eurostarsi tegevustele.  Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste referentskliendiks.  Käivitatakse teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond eesmärgiga parandada kõrgtehnoloogiliste pikema aredustsükliga ettevõtete rahastusvõimalusi. Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia kaudu.  Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik lahendada digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete digitaliseerimise strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et seatud sihte saavutada. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase* Viimane 2022 2023 2024 2025 2035 tegelik tase (2019) HTM Teadlaste ja inseneride arv 1,47 1,7 1,9 2,1 2,3 4,53 MKM ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta HTM Ettevõtete investeeringud 2,7 2,9 3,1 3,3 3,5 6 MKM mittemateriaalsesse (760 põhivarasse osakaaluna SKP- (3,2 mln) st (%, mln/mld eurodes) mld) *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. 6 Meede 1. Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. Meetme mõõdik ja sihttase Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035 tegelik tase Innovaatiliste ettevõttete osakaal, %* 73,1 >75 >75 >75 >75 >75 (2018) * The Community Innovation Survey (CIS) Tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine (MKM vastutusalas) Tegevuse eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks. Programmi tegevuse mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035 tegelik tase Müügitulu uutest või oluliselt muudetud 13 15 15 17 17 >20 toodetest või teenustest (suhe kogu (2018) müügitulusse), %* DESI: ettevõtete digitaliseeritus/robotid jms Top14 Top12 Top11 Top10 Top 9 Top 5 (Integration of digital technology)** (2020) * Statistikaamet ** DESI Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2022 2023 2024 2025 Tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja 111 403 98 694 87 489 81 371 rohepöörde soodustamine Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkus TAI vajalikkusest ja võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte, soodustatakse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamist. Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA- tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt. Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning 7 ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt). Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna. Programmi tegevused  Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne.  Arendatakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse terviklik programmi (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization) toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele.  Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka toetavate teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid teenuseid)  Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe) saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda toetusi, võrgustumine jms).  Toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid.  Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva uusettevõtluse tekitamiseks käivitatakse Tehnopolis uus raamprogramm.  Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid.  Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes (märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid tehnoloogiaid. 8  Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist.  Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia). Tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas) Tegevuse eesmärk: toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut. Programmi tegevuse mõõdik Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035 tegelik tase (2020) Riskikapitali maht eurodes* 440,9 ˃500 ˃500 ˃500 ˃500 >1000 Kiirendites osalevate ettevõtete arv** 31 47 40 40 40 40 *Startup Estonia ( Crowdsoursed ja Includer kokku) ** Startup Estonia Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2022 2023 2024 2025 Tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse 165 621 456 457 arendamine Tegevuse raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, mis toetaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevsute tulemuslikkus hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Programmi tegevused  Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia kaudu. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus ja ärimudel põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil ja nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam, vajab see segment eraldi lahendusi, mistõttu Smartcapi kaudu kutsutakse ellu seda segmenti sihtiv(ad) kiirendi(d).  Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust. 9 Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) Meetme eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju kasvuks. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035 tegelik tase Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori 6,9 7,5 8,0 9,0 10,5 Euroala teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, (2019) keskmine %* Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 3,3 3,35 3,4 3,45 3,5 ≥3,5 1000 tööealise elaniku kohta** (2019) Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv 79,7% 82,3 84,9 87,5 90 EL miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL (2017- keskmine keskmine = 100) %*** 2019 (100%) keskmine) Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud 19 19 27 28 30 - kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA (2020) eraldistest, %**** *Statistikaamet **Statistikaamet ***European Innovation Scoreboard ****Statistikaamet, HTM arvutused Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas) Tegevuse eesmärk on meetme eesmärk – ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Tegevuse mõõdikud on meetme mõõdikud. Tegevusega luuakse eeldused sektoritevaheliseks teadmussiirdeks ja toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. TA-spetsialistide arvu suurendamine era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide muutumist ettevõtlikumaks, ja suuremat suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi, rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste arendamist ja kättesaadavaks tegemist. Toetatakse kaht olulist tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga, tegevuse väljundite sh teadustulemuste kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust Eesti ühiskonna ja majanduse nõudlusest lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning teadustaristu avamist era- ja avalikule sektorile kasutamiseks. Eesmärgiks on suurendada tippkeskuste ja teadustaristu majanduslikku ja ühiskondlikku mõju. Samuti võimendatakse teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel arendusgrantide (proof-of-concept) kaudu. Arendusgrandi eesmärgiks on eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. 10 Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel, paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava doktorantuuri (ettevõtlusdoktorantuuri/teadmusiirde doktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö valmib tööandja vajadusi arvestades. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist teadus- ja arenduskoostööd. Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE fookusvaldkondades töötatakse välja ja viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks, mis loob eeldusi teadmispõhiste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes, ülikoolide ja ettevõtete koostöö laiendamiseks, erasektori poolt finantseeritud avaliku sektori kulutuste mahu tõusuks ning tippspetsialistide ettevalmistamiseks ettevõtlusele. Temaatilistes programmides keskendutakse konkreetsetele uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada uurimistööde mahtu, algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu (sh ettevõtetele) ja värvata tippteadlasi. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlaste, ettevõtjate, avaliku sektori jt koostöös) on nende programmide tugev alus. Kuni 2023. aastani jätkatakse tegevusi nutika spetsialiseerumise valdkonna rakendusuuringute ja erialastipendiumide toetamiseks, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti majanduse teadmusmahukuse kasvule, toetades teadusasutuste ja ettevõtete koostööd ning tagada valdkondade teadlaste ning inseneride järel- ja juurdekasv. Samuti suurendatakse tegevuse abil riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning uudsete lahenduste hankimisel, selle kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh tõsta teadus- ja arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning tugevdada ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja arendusalast kompetentsi ja võimekust. Meetme tegevused aitavad luua nõudlust TAI järele ning soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete rakendusuuringute jms kaudu. Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2022 2023 2024 2025 Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine 42 428 45 426 53 462 53 462 Tegevuse kirjeldus Teenus 2.1.1. Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine Teadustulemuste rakendamise ja tehnoloogiasiirde toetamine, sh:  Arendusgrandid (proof-of-concept). Toetamaks läbimurdeliste teadustulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni, jätkatakse eksperimentaalarenduse grantide väljaandmist konkurentsipõhise uurimistoetuse tulemusena saavutatud 11 teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja arenduseks. Eksperimentaalarendusprojektide kaudu testitakse ja/või luuakse eeldusi teadustulemuste kommertsialiseerimiseks või muul moel ühiskonna hüvanguks rakendamiseks. Grantidega kaetakse personali- ja teadustöö kulud (sh insenertehnilised ja disainlahendused, intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud jms). Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh:  Töötatakse välja ja käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja - teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust, stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter- tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi. Toetusskeem töötatakse välja 2022. aastal.  Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamisks töötatakse Õiglase Ülemineku Fondi raames 2022. aastal välja ja viiakse ellu meede teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks Ida- Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja asutuste vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist, välistippspetsialistide kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna siirdeprotsesside seiret ja hindamist, kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms. Teenus 2.1.2. Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:  Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondades. Tegevuse raames arendatakse ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vajadusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse pakkumist, sh tugevdatakse temaatilist uurimistegevust nii alus- kui rakendusuuringute osas, toetatakse välistippspetsialistide kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, koostöötegevusi, uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade tegevuskavadele. Seejuures jätkatakse IKT programmi ja ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi, mis vaadatakse üle teiste programmide väljatöötamise raames. 2022. a alustatakse vähemalt kolme uue programmi väljatöötamisega.  Jätkatakse „Targa linna tippkeskuse – Finest TWINS“ raames tippkeskuse tegevuste toetamist, sh kohalike omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste piloteerimist. Tippkeskus uurib ja katsetab uusi lahendusi viies valdkonnas: energia, transport, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Eesmärk on muuta linnad nutikamateks.  Jätkatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute (NUTIKAS) toetamist. Toetus aitab tõsta teadusasutuste võimekust ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning aitab ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadusasutustelt vajalikke rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Kaetakse uuringute, tehnilise teabe ja patentide teenuste, vahendite ja seadmete kulud, tegevus- ja personalikulud jms. Tegevused lõppevad 2023. a, toetamist jätkatakse edaspidi MKM rakendusuuringute programmis (RUP).  Jätkatakse kõrghariduse erialastipendiumide eraldamist nutika spetsialiseerumise valdkondades. Stipendiumi eesmärgiks on toetada kõrgkoole motiveeritud üliõpilaste leidmisel ning populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes valdkondades, sh loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Tegevus lõppeb 2023. a, jätkutegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus).  Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine. Toetusskeem töötatakse välja 2022. aastal. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju, sidudes eesliiniuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, edastades teadmisi ja arendades tehnoloogiaid litsentside, ekspertteadmiste ja oskusteabe kaudu ettevõtetele ja avalikule sektorile, jõustada teadustulemuste teadlikku kasutamist jne. Teadustaristuga seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste TA- teenuste arendamiseks era- ja avaliku sektori jaoks, tuginedes olemasolevale taristule, sh laborite sertifitseerimist, teenusepakettide arendamist jms.  Eestil on tulemuslikuks rohepöörde elluviimiseks vaja Eestis kohapeal arendada, piloteerida ja rakendada valitud valdkondades läbimurdelisi ja suure mõjuga tehnoloogiaid. Vabariigi Valitsusele esitatakse analüüs ja ettepanekud rohetehnoloogia alase teadmuskeskuse arendamiseks Eestis. Rohetehnoloogia teadmuskeskuse eesmärk on aidata kaasa Eesti majanduse teadmusmahukale rohepöördele, koondades olemasolevaid teadmusressursse ning arendades uusi, ühiskonna ja ettevõtluse nõudlusele vastavaid teadmusteenuseid ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele. Analüüsi tulemusena selgub keskuse turupotentsiaal, ärimudel ja toimeloogika ning rahastamise tingimused. Teenus 2.1.3. Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine  Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning alustatakse meetmete kavandamist, mis võimaldaks sektoritevahelise liikuvuse tegevusi laiendada, sh toetaks ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset 12 rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest. Toetatakse nii lühi- kui pikaajalisi mobiilsusi. Laiendatud tegevused töötatakse välja 2022. aastal.  Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava doktorantuuri (ettevõtlusdoktorantuuri/teadmusiirdedoktorantuuri) elluviimist. 2022. aastal alustatakse uue teadmussiirdedoktorantuuri toetusskeemi elluviimist. Teenus 2.1.4. Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid aktuaalseid ning kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja arendusnõunike palgakulusid ja võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades tehtava TA-tegevuse koordineerimist. RITA programmi tegevusi toetatakse kuni 2023. aasta lõpuni, 2022. a töötatakse välja valdkondlik teadus- ja arendustegevuse tugevdamise jätkuprogramm (RITA+), mis jätkab valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamist ning riigi jaoks olulise teadus- ja arendustegevuse strateegilist suunamist. Juhtimiskorraldus Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).  MKM vastutab programmi meetmete 1 elluviimise eest.  HTM vastutab programmi meetme 2 elluviimise eest. Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i Eesti Teadusagentuur (ETAg), Haridus- ja Noorteamet (Harno), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol). Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM-i ja MKM- i kodulehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM vastavalt ülal toodud jaotusele meetmete ja tegevuste lõikes. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ tulemusaruande raames. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i ja MKM-i (arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. 13 Keeleprogramm 2022–2025 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades, Tulemusvaldkonna eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega eesmärk eesti keele säilimine läbi aegade. Valdkonna „Eesti keele arengukava 2021–2035“ arengukava Programmi eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust Programmi kogueelarve 2022 2023 2024 2025 RES 2022–2025 Programmi kogukulud* 5 593 5 593 5 595 5 596 (tuhandetes eurodes) * kuludes ei ole arvestatud amortisatsiooni ja finantstehinguid Olukorra lühianalüüs Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon, kuid arvestama peab üleilmse keelelise mitmekesisuse vähenemise mõjuga ka eesti keelele. Samuti on valdkondi, kus eesti keele kasutamine on vähenenud ning tööturule on lisandunud ametikohti, mille eesti keele oskuse nõuded on reguleerimata. Eesti keele positsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kasutamist, õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele arengutele. Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid ja keeletehnoloogilised rakendused kättesaadavad. Keeleuurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on probleemiks digitaalsete ressursside ja keeletehnoloogia vähene kasutamine ning piiratud rakendamine. Keeletehnoloogia ja keeleressursside arendamisel on probleemiks korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või puudumine. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu saavutamiseks toetatakse keeleteaduse ja keeletehnoloogia edasist arengut. Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, et nad saaksid takistamatult omandada haridust, osaleda tööturul jne. Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonnas puudub süsteemne keeleõppetegevuste koordineerimine. Eesti keele õppes tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e- õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti keele õpet nii rahvuskaaslastele emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid selle tegevuse kättesaadavus vajab laiendamist. Võõrkeelte õppes domineerib inglise keel, varjutades teiste, Eestile samuti oluliste võõrkeelte õpet ning nende piisavalt hea oskuse olulisust. 1 Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2022.–2025. aastal  Tõhustatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandatakse õppevõimalusi. Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, sh arendatakse täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondavat e-keskkonda. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse hindamises võetakse suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele ja jätkatakse eesti keele e-õppe võimaluste arendamist. Toetatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate täienduskoolitust.  Arendatakse etapiti välja riigi keskne masintõlkekeskkond, sh arendatakse pidevalt edasi masintõlkekeskkonna sisendiks olevaid masintõlkemootoreid. Riigi keskne masintõlkekeskkond pakub avalikule sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset valdkondlikku tõlget, võimaldab tõlkekulude kokkuhoidu kuni 40% ning kiirendab oluliselt tõlkeprotsesse.  Eesti Keele Instituudi juurde loodud keeletehnoloogia kompetentsikeskusesse koondatakse valdkonna olulisemad tugitegevused, suurendatakse valdkonna seiret ning soodustatakse seeläbi keeletehnoloogiliste vahendite kasutamist. Töötakse välja Eesti keeletehnoloogia valdkonna arendamise ning keeletehnoloogia vahendite laialdase kasutuselevõtu tegevuskava.  Eesti keele maine ja staatuse tugevdamise eesmärgil kujundatakse Keeleamet asutuseks, mis tegeleb nii inimeste eesti keele oskuste arendamise kui ka hindamisega. Seejuures ajakohastatakse keelevaldkonna õigusruumi ning teostatakse regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud keelekasutusvaldkondades.  Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus ja kättesaadavus. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse, mis võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda. Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Töötatakse välja Eesti terminitöö tegevuskava ning luuakse toimiv Ekilexi terminivõrgustik, et kiirendada termininõuannet ja soodustada erialaspetsialistide, tõlkijate ja (keele)toimetajate koostööd.  Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarköite põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Sõsarköite rakendamiseks koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid ning testide koostajaid ja hindajaid.  Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning toetatakse Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis ning avatakse uus eesti keele õpetuskoht mõnes USA kõrgkoolis. 2  Koostöös kõrgkoolidega töötatakse välja ja rakendatakse kõrghariduse keele- ja rahvusvahelistumise põhimõtted, mis tagavad eesti keele toimimise kõrgharidus- ja teaduskeelena. 1. Programmi meede ja tegevused Meede 1. Keelevaldkonna arendamine Meetmesse on koondatud eesti keele mainet ja staatust tugevdavad tegevused, mis loovad soodsad hoiakud eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks. Samuti tagatakse meetmega ajakohane keeletaristu ja keeletehnoloogia, mis on vajalikud selleks, et eesti keelt saaks kasutada igas elu- ja teadusvaldkonnas. Meetmega arendatakse eesti keele kui emakeele ja teise keele õpet ning laiendatakse eesti keele õppimisvõimalusi, toetatakse mitmekeelsuse arengut. Meetme mõõdikud ja sihttasemed 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2035 Mõõdik Sihttase 16–65-aastaste Eesti elanike Uus mõõdik: täpsustatakse 2022/23. a PIAAC uuringu tulemuste funktsionaalne põhjal lugemisoskus eesti keeles Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal Uus mõõdik: täpsustatakse 2022. aastal rahvastikust Eesti elanike enesehinnanguline Uus mõõdik: täpsustatakse 2022. aastal võõrkeeleoskus 3 Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut. Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist populariseerivaid ning väärtustavaid tegevusi ja keelepoliitika-alast rahvusvahelist koostööd. 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 Sihttase Eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja 50 50 50 50 50 50 50 tunnustusüritused Eesti keele maine ühiskonnas - eesti emakeelega inimeste hulgas Uus indikaator, metoodika töötatakse välja - eesti keelest erineva ema- või kodukeelega inimeste hulgas Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 1.1 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keele, sh eesti keele piirkondlike erikujude ning mitmekeelsuse väärtustamine tunnustuste jagamise kaudu Tulemus: keelevaldkonna auhindade ja tunnustustega on kogu ühiskonnale saadetud eesti keelt ja mitmekeelsust väärtustav sõnum. - Eesti keele kasutamise, õpetamise, uurimise populariseerimine Tulemus: selge ja kõnekas sõnum eesti keele kasutamise, õpetamise ja uurimise kohta on avalikus ruumis nähtav; keele mainekujundusse panustavad üritused on korraldatud. - Rahvusvaheline keelepoliitikaalane koostöö Tulemus: rahvusvaheline keelepoliitika ja -õppe alane koostöö on hästi toetatud, Eesti on esindatud rahvusvahelistes keeleinstitutsioonide võrgustikes. - Järelevalve keeleseaduse ja teiste keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle Tulemus: on laiendatud ja tõhustatud asutuste ja isikute nõustamist, on parandatud inimeste teadlikkust keeleõigustest ning tagatud nende õiguste rakendamine. - Keelehoolde arendamine ja keelenõu kättesaadavus Tulemus: keelekorralduse põhimõtted on vastavusse viidud eesti keele arenguga; on tagatud keeletoimetaja kutse kõrge tase; on tõhustatud selge keele põhimõtete järgmist nii avalikus ruumis ja ametiasutustes kui meedias. KOKKU KULUD 712 712 712 712 4 Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist ja keeletehnoloogia vahendite kasutuselevõttu. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks. 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 Sihttase Eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult Keeleressursside variatiivsus - Korpused 84 110 115 120 125 130 135 - Sõnavararessursid 73 82 85 90 95 100 105 Aktiivsete terminikomisjonide arv 32 34 35 35 40 45 50 Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 1.2 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keeleteaduse arendamine ning sõnastike, andmebaaside ja keelekorpuste loomine Tulemus: on soodustatud Eesti keeleteaduse kui keelevaldkonna teadus- ja arendussuuna arendamist; on avaldatud uurimistulemusi eesti keele, sh selle piirkondlike erijoonte kohta; on loodud ja arendatud nüüdisajastatud, avatud ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, sh oskussõnastikke, andmebaase ja keelekorpusi; on soodustatud eesti viipekeele uurimist ja õpetamist; on arendatud eesti viipekeelt, sh erialaviipeid. - Terminitöö korraldamine ja eesti teaduskeele arendamine Tulemus: On korraldatud „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtete“ tegevused, on arendatud eestikeelset terminivara ning on loodud terminitöö ekspertide võrgustik, mis võimaldab varasemast kiiremat termininõuannet. Välja on töötatud Eesti terminitöö tegevuskava. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise toetusmeetme kaudu on soodustatud eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele arendamist. - Hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengu toetamine Tulemus: on korraldatud hõimurahvaste programmi tegevused, millega toetatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist. -Keeletehnoloogiliste ressursside arendamine ja kasutuselevõtt1 Tulemus: Loodud on keeletehnoloogilised ressursid ning toetatakse nende kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud digitaalsetes teenustes. Keeletehnoloogia keskuse kaudu toetatakse keeletehnoloogia valdkonna TA-tegevust. KOKKU KULUD 3 505 3 506 3 508 3 509 1 Keeletehnoloogia investeeringud tulevad ka teadusprogrammist – arendatakse keele- ja kõnetehnoloogiat, sh loomuliku keele liidesed, automaatne keelekorrektuur, automatiseeritud keeletöötlus, kõnetöötlus jmt. Keeletehnoloogia arendamist toetatakse suures osas HTMi TA-programmist „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“. 5 Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse toetamine Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 Sihttase Eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus punktides 63,7 62,7 ≥64 ≥64 ≥64 ≥64 ≥64 (maksimaalne 100) Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal 57,4 57,6 ≥58 ≥58 ≥60 ≥60 ≥60 eksamil käinutest (%) Väliseestlaste osalus eesti keele õppes 3700 3900 3900 3950 4000 4050 4100 (inimeste arv aastas) Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2- 63,8 ** ≥64 ≥64 ≥64 ≥66 ≥66 keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%)* *K.a rahvusvaheliste keeleeksamite tulemused, arvestatud on statsionaarse õppe lõpetanute tulemusi. **2020. aasta kevadel võõrkeele riigieksamit ei toimunud. Õpilased sooritasid rahvusvahelisi keeleeksameid, kuid nende osakaalu põhjal ei saa üldistada võõrkeeleõppe tulemuslikkust kõigi lõpetajate lõikes. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Tegevuse 1.3 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keele õppe edendamine, sh õppevahendite ja meetodite arendamine Tulemus: arendatud on (e-)õppevahendid ja -keskkondi ning õppemeetodeid, tagatud on eesti kirjakeele ja erialakeele tugi õpikute ja õppematerjalide koostamiseks, loodud keeleõppematerjalid kasutavad keeletehnoloogia komponente.* - Eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate professionaalse arengu toetamine Tulemus: Täiendatud on keele- ja aineõpetajate oskusi toetada eri vanuses, eri kultuuri- ja haridustaustaga õpilaste keeleoskuse arengut. Edendatakse keeleõpetajate koostööd. Haridustöötajate eesti keele oskus on paranenud.** - Eesti keele oskuse hindamine Tulemus: eesti keele tasemeeksamid on korraldatud ja arendatud, hüvitatud on keeleõppekulusid.*** - Eesti keele õpetamise ja säilitamise toetamine väliseesti kogukondades Tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal paranevad ning eesti lastel on võimalik õppida eesti keelt ja kultuurilugu erinevates õpetuskohtades ning e-õppe võimaluste toel saavad eesti keele õppes osaleda ka hajaeestlased; välismaal eesti keelt ja kultuuri õpetavad õpetajad pääsevad Eestis toimuvatele koolitustele, on toetatud Eesti päritolu noorte õpingute jätkamist Eesti kõrg- ja kutsehariduses. - Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe korraldamine Tulemus: välismaa õpetuskeskustes jätkavad tööd kümme Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorit, suureneb Eestist lähetatud lektoriga õpetuskeskuste arv. - Võõrkeelte õppe ja mitmekeelsuse toetamine Tulemus: soodustatud on eri võõrkeelte õppimist (sh varajase võõrkeeleõppe, CertiLingua programmiga) ja mitmekeelsust. Keeleõppes lähtutakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle sõsarköite põhimõtetest ja keeleoskustasemetest. Edendatud on rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite sooritamist. KOKKU KULUD 1 376 1 376 1 376 1 376 Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021–2027 rakenduskava raames järgmised tegevused: 6 *Arendatud on keskkonda, mis koondab riigi poolt täiskasvanud eesti keele õppijatele pakutavad keeleõppeteenused. Koolitatud on õppematerjalide koostajaid, arendatud on keelekorpuseid, teostatud analüüse ja uuringuid. **Haridustöötajate (sh eesti keele kui teise keele õpetajate ja aineõpetajate) keeleõppealane koolitamine ning nende eesti keele kui teise keele oskuse tõstmine. ***Arendatud on eesti keele oskuse e-hindamise vahendeid (tasemeeksamid, sõeltest), sh on kasutatud keeletehnoloogia võimalusi. Koolitatud on testikoostajaid ja hindajaid, tõstetud on testimisalast pädevust. Juhtimiskorraldus Keeleprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i Keeleamet ja Eesti Keele Instituut. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ tulemusaruande raames. Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. 7 Arhiivindusprogramm 2022-2025 Tulemusvaldkond Tõhus riik Programmi eesmärk: on ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2022-2025 aastal: Rahvusarhiiv, pakkudes tuge e-valitsemisele, keskendub perioodil digitaalselt sündinud teabe, sh andmekogude arhiveerimisele ja lindirobotite süsteemi hankimisele ja sisseseadmisele Rahvusarhiivi ja Eesti Rahvusringhäälingu digitaalarhiivide tarvis. Samuti, olles avatud asutus ja partner kogukondadele, keskendutakse Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastatud kultuuripärandi digiteerimise projektide läbiviimisele, Eesti filmipärandi voogedastusplatvormi arendamisele koostöös Eesti Filmi Instituudiga, ning tehisintellekti võimalustele digitaalse teabe avamisel ja kasutusse andmisel. Programmi mõõdikud ja sihttasemed 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 sihttase Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, Täpsustub 2022 kes on Rahvusarhiivile üle andnud 15 20 25 digitaalarhivaale Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % 89 88 88 88 88 88 88 Koguhulk 2020 lõpu seisuga 10 036 248 arhivaali Arhivaalide kättesaadavus veebis, 20,9 22,5 26 27 28 29 30 miljonit kujutist Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Eesmärk: Arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine Arhiivipedagoogilistes tegevustes 5789 4500 4000 5000 5000 5000 5000 osalenute arv (inimest aastas) Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali 1,5 1,68 1,65 1,7 1,7 1,7 1,7 külastuste arv (mln korda) Rahvusarhiivi teadus- 8 7 7 7 7 7 7 publikatsioonide arv (tk. aastas) Programmi meetmed, tegevused ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Meede/ Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025 Meede 1.Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Tegevus 1.1 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Tegevusega kaetakse arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud arhiivinduse valdkond. Rahvusarhiiv osaleb Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti koostamises ja elluviimises. Pärast rekonstrueerimist kolivad Rahvusarhiivi Tallinnas tegutsevad üksused Rahvusraamatukoguga sama katuse alla. See avab uudsed võimalused sünergiaks, mis muudab tavaarusaama teabehalduse korraldamisest Eestis ja loob tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks. Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad keeruliste arendusülesannetega nii digiühiskonnas laiemalt, aga samuti organisatsiooni sees. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks fookusvaldkonda: (1) Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning (2) Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele. Uuendatakse keskseid arhiivihalduse süsteeme ja lõimitakse need omavahel nii kliendi kui töötaja vaates. Jätkatakse koostööd partneritega ning suunatakse protsesse, milles sünnivad vastastikku kasulikud tehnilised arendused. Lisaks üldharidust ja kõrgharidust toetavatele tegevustele tegeletakse enam ka täiskasvanuõppe toetamisega, samuti laiendatakse erivajadustega inimestele suunatud programme. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 raames panustatakse paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Tegevusi suunatakse üha rohkem erinevatele kogukondadele, sh jätkatakse ühisloomeprojektidega. Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud projektide käigus digitakse Rahvusarhiivi ja teiste mäluasutuste kogudest 3,9 miljonit kaadrit dokumente, 167 tuhat fotot ja 245 tundi filme. KOKKU KULUD* 8 284 8 085 8 085 8 085 KOKKU INVESTEERINGUD 50 50 50 50 * kuludes ei ole arvestatud amortisatsiooni ja finantstehinguid Juhtimiskorraldus Arhiivindusprogrammi on koostanud Rahvusarhiiv ja selle kinnitab haridus- ja teadusminister. Programmis seatud eesmärkide saavutamist ja mõõdikuid seiravad Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahvusarhiiv tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruande raames. Lisa 7 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022-2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude Kutseõppeasutuste eelarvete jaotused jaotuskavad " (eur) Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve Eesti Merekool Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 142 748 Täiskasvanuhariduse arendamine ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 000 õppimisvõimaluste loomine Eesti Merekool Kokku 1 143 748 G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 157 670 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 122 709 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 36 000 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 50 000 edendamine G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Kokku 2 386 379 Haapsalu Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 1 184 799 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 391 078 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 1 000 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 179 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 35 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 185 000 edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 65 000 Haapsalu Kutsehariduskeskus Kokku 4 040 877 Heino Elleri Muusikakool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 24 979 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 385 636 20 K Riiklike õppelaenude kustutamine 500 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 13 000 Heino Elleri Muusikakool Kokku 2 434 115 Hiiumaa Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 19 553 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 671 364 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 36 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 23 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Hiiumaa Ametikool Kokku 749 917 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 253 828 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 7 535 667 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 420 000 44IN004000 I Masinad ja seadmed 50 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 160 000 õppimisvõimaluste loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 124 000 edendamine Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste 44 K Kutseeksamid 2 000 prognoosisüsteem OSKA Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kokku 8 548 495 Järvamaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 218 097 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 534 910 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 45 000 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 625 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 30 000 õppimisvõimaluste loomine 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 170 000 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 110 000 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 260 000 edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 10 000 Järvamaa Kutsehariduskeskus Kokku 5 003 007 Kehtna Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 55 696 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 704 607 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 129 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 52 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Kehtna Kutsehariduskeskus Kokku 1 941 303 Kuressaare Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 84 955 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 922 687 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 500 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 300 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 45 000 edendamine Kuressaare Ametikool Kokku 3 374 142 Luua Metsanduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 102 314 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 658 607 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 600 000 Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve Luua Metsanduskool Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 30 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste K Kutseeksamid 25 000 prognoosisüsteem OSKA 44 Luua Metsanduskool Kokku 3 415 921 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 142 086 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 983 122 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 860 000 44IN005000 I Muud investeeringud 250 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 40 000 õppimisvõimaluste loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 50 000 edendamine Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 3 325 208 Kokku Pärnumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 99 687 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 450 398 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 3 000 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 263 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 331 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 285 000 edendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokku 4 432 085 Rakvere Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 65 970 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 926 592 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 200 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 75 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 432 000 edendamine Rakvere Ametikool Kokku 3 699 562 Räpina Aianduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 95 243 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 172 190 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 120 000 44IN004000 I Masinad ja seadmed 40 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000 õppimisvõimaluste loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 65 000 edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 35 000 Räpina Aianduskool Kokku 2 547 433 Tallinna Balletikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 155 673 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 135 669 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 14 000 Tallinna Balletikool Kokku 1 305 342 Tallinna Ehituskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 83 983 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 198 783 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 165 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 50 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 150 000 edendamine Tallinna Ehituskool Kokku 2 647 766 Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 112 585 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 868 861 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 147 000 44IN004000 I Masinad ja seadmed 30 000 Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kokku 3 161 446 Tallinna Majanduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 54 237 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 665 685 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 25 000 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 44 000 edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 101 000 Tallinna Majanduskool Kokku 2 889 922 Tallinna Muusika- ja Balletikool Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 133 000 Tallinna Muusika- ja Balletikool Kokku 133 000 Tallinna Polütehnikum Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 70 413 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 906 720 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 29 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 55 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 33 000 edendamine Tallinna Polütehnikum Kokku 4 094 133 Tallinna Teeninduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 97 404 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 615 275 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 1 000 Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve Tallinna Teeninduskool Ligipääsu tagamine kutseõppele 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 506 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 100 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 200 000 edendamine Tallinna Teeninduskool Kokku 3 519 679 Tallinna Tööstushariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 163 686 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 5 813 758 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 90 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 124 000 edendamine Tallinna Tööstushariduskeskus Kokku 6 201 444 Tartu Kunstikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 11 660 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 032 144 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 15 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste 43 K Kutseeksamid 4 000 prognoosisüsteem OSKA Tartu Kunstikool Kokku 1 067 804 Valgamaa Kutseõppekeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 61 644 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 010 216 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 500 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 82 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 67 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Valgamaa Kutseõppekeskus Kokku 2 221 360 Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 69 744 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 336 837 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 205 000 Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 1 611 581 Kokku Viljandi Kutseõppekeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 85 780 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 610 684 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 26 000 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 193 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 66 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 25 000 edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 25 000 Viljandi Kutseõppekeskus Kokku 3 034 464 Võrumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 124 971 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 597 089 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 53 000 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 60 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000 õppimisvõimaluste loomine 44 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 23 000 edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 22 000 Võrumaa Kutsehariduskeskus Kokku 1 900 060 Üldkokkuvõte 80 830 193 * tegevused haridus- ja noorteprogrmmist Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 8 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022- Rakenduskõrgkoolide eelarvete jaotused 2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Eelarve liik ja Eelarve Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve Eesti Lennuakadeemia Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 79 279,00 Ligipääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 3 404 554,00 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 15 000,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 7 425,00 20IN004000 I Masinad ja seadmed 300 000,00 44IN005000 I Tuludest sõltuvad muud investeeringud 300 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 edendamine K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 68 000,00 Eesti Lennuakadeemia Kokku 4 174 258,00 Kõrgem Kunstikool Pallas Ligipääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 2 025 782,00 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 22 500,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 8 910,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 17 000,00 44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 3 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 47 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 edendamine K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 15 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 68 000,00 Kõrgem Kunstikool Pallas Kokku 2 207 192,00 Tallinna Tehnikakõrgkool Ligipääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 7 963 316,00 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 177 500,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 53 460,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 60 000,00 44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 6 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 724 000,00 20IN001000 I Inventar 70 000,00 20IN002000 I IT investeeringud 10 000,00 20IN020020 I Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvarainvesteeringud 700 000,00 44IN005000 I Tuludest sõltuvad muud investeeringud 100 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 edendamine K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 160 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 70 000,00 Tallinna Tehnikakõrgkool Kokku 10 094 276,00 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 561 661,00 Ligipääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 4 535 293,00 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 107 500,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 31 185,00 44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 17 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 228 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 edendamine K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 110 000,00 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kokku 5 590 639,00 Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 388 371,00 Ligipääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 3 204 760,00 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 82 500,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 22 275,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 110 000,00 20IN004000 I Masinad ja seadmed 230 000,00 44IN005000 I Tuludest sõltuvad muud investeeringud 7 000,00 Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kokku 4 044 906,00 Üldkokkuvõte 26 111 271,00 * tegevused haridus- ja noorteprogrmmist Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 9 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022- Riigi üldhariduskoolide eelarvete jaotused 2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Eelarve liik ja Eelarve Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve Ahtme Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 104 133 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 470 864 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 500 015 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 2 000 Ahtme Kool Kokku 1 077 012 Haapsalu Viigi Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 201 014 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 685 117 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 667 422 Haapsalu Viigi Kool Kokku 1 553 553 Hiiumaa Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 60 047 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 280 140 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 447 457 Hiiumaa Gümnaasium Kokku 787 644 Jõgevamaa Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 214 420 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 320 500 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 601 353 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 2 000 Jõgevamaa Gümnaasium Kokku 1 138 273 Jõhvi Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 152 875 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 524 535 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 154 322 Jõhvi Gümnaasium Kokku 1 831 732 Kammeri Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 223 847 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 501 201 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 440 353 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 15 000 Kammeri Kool Kokku 1 180 401 Kiigemetsa Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 147 593 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 434 793 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 396 735 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 30 000 Kiigemetsa Kool Kokku 1 009 121 Kohtla - Järve Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 125 684 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 387 896 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 649 658 Kohtla - Järve Gümnaasium Kokku 1 163 238 Läänemaa Ühisgümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 290 253 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 384 231 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 638 274 Läänemaa Ühisgümnaasium Kokku 1 312 758 Maarjamaa Hariduskolleegium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 1 065 583 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 4 304 592 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 252 802 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000 Maarjamaa Hariduskolleegium Kokku 6 627 977 Narva Eesti Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 360 725 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 505 668 Narva Eesti Gümnaasium Kokku 866 393 Narva Vanalinna Riigikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 151 900 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 677 623 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 321 081 Narva Vanalinna Riigikool Kokku 2 150 604 Noarootsi Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 120 516 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 369 301 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 398 172 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000 Noarootsi Gümnaasium Kokku 897 989 Nurme Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 47 030 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 316 461 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 307 649 Nurme Kool Kokku 671 140 Nõo Reaalgümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 466 179 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 552 718 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 665 050 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000 Nõo Reaalgümnaasium Kokku 1 688 947 Paide Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 265 697 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 425 949 Paide Gümnaasium Kokku 691 646 Porkuni Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 500 179 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 938 144 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 622 114 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000 Porkuni Kool Kokku 2 080 437 Põlva Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 111 242 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 303 463 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 637 804 Põlva Gümnaasium Kokku 1 052 509 Pärnu Koidula Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 248 828 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 584 724 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 119 810 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000 Pärnu Koidula Gümnaasium Kokku 1 958 362 Rae Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 13 367 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 49 453 Rae Gümnaasium Kokku 62 820 Eelarve liik ja Eelarve Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve Raikküla Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 131 537 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 452 478 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 382 847 Raikküla Kool Kokku 966 862 Rakvere Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 367 118 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 495 231 Rakvere Gümnaasium Kokku 862 349 Rapla Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 147 863 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 337 290 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 600 516 Rapla Gümnaasium Kokku 1 085 669 Saaremaa Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 483 293 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 061 430 Saaremaa Gümnaasium Kokku 1 544 723 Saue Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 274 145 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 415 609 Saue Gümnaasium Kokku 689 754 Tabasalu Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 333 004 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 599 821 Tabasalu Gümnaasium Kokku 932 825 Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 193 071 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 763 191 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 034 202 Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool Kokku 1 990 464 Tallinna Mustamäe Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 43 234 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 117 104 Tallinna Mustamäe Gümnaasium Kokku 160 338 Tallinna Muusikakeskkool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 490 292 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 571 915 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 2 285 690 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 34 700 Tallinna Muusikakeskkool Kokku 3 382 597 Tallinna Pelgulinna Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 36 234 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 117 104 Tallinna Pelgulinna Gümnaasium Kokku 153 338 Tallinna Tõnismäe Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 33 451 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 117 104 Tallinna Tõnismäe Gümnaasium Kokku 150 555 Tartu Emajõe Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 109 436 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 455 119 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 493 591 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000 Tartu Emajõe Kool Kokku 1 078 146 Tartu Hiie Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 223 250 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 120 049 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 151 070 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 58 100 Tartu Hiie Kool Kokku 2 552 469 Tartu Tamme Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 174 978 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 560 390 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 121 576 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000 Tartu Tamme Gümnaasium Kokku 1 861 944 Urvaste Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 159 447 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 376 563 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 220 698 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000 Urvaste Kool Kokku 761 708 Valga Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 127 264 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 303 606 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 521 731 Valga Gümnaasium Kokku 952 601 Valga Jaanikese Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 90 820 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 397 722 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 465 977 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 200 Valga Jaanikese Kool Kokku 955 719 Viimsi Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 207 420 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 530 522 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 118 012 Viimsi Gümnaasium Kokku 1 855 954 Viljandi Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 493 200 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 602 111 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 273 754 Viljandi Gümnaasium Kokku 2 369 065 Võru Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 131 751 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 335 652 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 638 097 Võru Gümnaasium Kokku 1 105 500 Ämmuste Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 105 997 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 389 233 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 338 614 Ämmuste Kool Kokku 833 844 Üldkokkuvõte 56 048 980 * tegevused haridus- ja noorteprogrmmist Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Eelarve liik ja Eelarve Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 10 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022- Riigi teadus- ja arendusasutuste eelarvete jaotused 2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Asutuse nimetus Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve objekti kood konto Keeletaristu ja keeletehnoloogia 1 294 491 Eesti Keele Instituut Keeleprogramm arendamine 20 K Eesti Keele Instituudi tegevuskulud 20 Hõimurahvaste programmi rakendamine 199 454 Programm "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise 168 950 20 toetamise põhimõtted 2018-2027" Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad 85 000 44 K kulud Haridusvõrgu korrastamine ja 30 125 Haridus- ja noorteprogramm arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond Teadusasutuste ja teadlaskonna 154 352 Teadussüsteemi programm arengu toetamine 20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine Eesti Keele Instituut 1 932 372 Kokku Keeletaristu ja keeletehnoloogia 4 500 Eesti Kirjandusmuuseum Keeleprogramm arendamine 20 K Eesti keele alane veebiseminar lasteaiaõpetajatele Haridusvõrgu korrastamine ja 77 128 Haridus- ja noorteprogramm arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond Teadusasutuste ja teadlaskonna 166 574 Teadussüsteemi programm arengu toetamine 20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 20 Tegevustoetus 697 713 43 K Siseriiklikud toetused 31 000 43 Uurimistoetused 237 875 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad majanduskulud 37 012 Eesti Kirjandusmuuseum Kokku 1 251 802 Üldkokkuvõte 3 184 174 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 11 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022-2025 Haridus- ja Noorteameti eelarve jaotus programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve objekti kood konto Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse 20 K Euroopa keeleõppe tunnuskirja väljaandmine 4 500 tugevdamine Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Eesti keele ja kultuuri õpe välismaal asuvates kõrgkoolides 307 082 hindamine, mitmekeelsuse toetamine 20 K Eesti keele õppe arendamine välismaal, stipendiumid 100 000 20 K Eesti keele õppe arendamine välismaal, väliseesti noorte 27 000 noortevahetused 20 K Varajase võõrkeeleõppe ja õpitavate võõrkeelte valiku 5 000 laiendamise toetamine 20 K Eesti keele tasemeeksamite ettevalmistus, korraldamine ja 237 000 arendamine 10SE020007 K Eesti keele õppe kulude hüvitamine 60 000 Keeleprogramm Kokku 740 582 Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja 20SE000028 K RKAS-i remondifond 27 604 arendamine Ligipääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 322 000 Täiskasvanuhariduse arendamine ja 40 K SF 2014+ meede 1.6 Täiskasvanud elanikkonna kompetentside 171 397 õppimisvõimaluste loomine arendamine Hariduse rahvusvahelise 20 K Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine 1 483 425 konkurentsivõime edendamine 20 K Üld- ja juhtimiskulu 271 686 40 K Erasmus+ kõrgkoolide õpirändetoetuste kaasfinantseering 756 000 40 K Norra toetus 864 945 40 K Otselaekuvad välistoetused 148 100 40 K Tegevuskulud muude otselaekuvate välistoetuste arvelt 260 000 40 K Erasmus+ välisabi (kõik valdkonnad) 27 885 458 Õppekava ja koolikorralduse 20 K EKKA omafinantseering 9 363 arendustegevused 20 K Kõrghariduse kvaliteedi arendamine ja hindamine 474 000 20 K Tegevuskulud 1 663 213 20 K Tegevustoetus 89 000 20 K Üld- ja juhtimiskulu 334 392 40 K SF 2014+ Kutseõppe kvaliteedi hindamine 220 000 40 K SF 2014+ meede 1.3 Kaasaegse ning uuendusliku õppevara 1 520 280 arendamine ja kasutuselevõtt Võrdsete võimaluste tagamine 20 K Tegevuskulud 601 000 hariduses 20 K Tegevustoetus 200 000 20 K Personalikulu 32 000 40 K SF 2014+ meede 1.1 Haridustugiteenuste arendamine ja 3 844 391 kättesaadavuse tagamine Õpetajate ja haridusasutuste juhtide 20 K Õpetajakoolituse stipendiumid 160 000 arengu toetamine 40 K SF 2014+ meede 1.2 Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate 887 623 professionaalse arengu toetamine 10SE020003 K Tegevuskulud 2 914 000 Õppe seostamine tööturu vajadustega 20 K Kutsehariduse IT Akadeemia 469 000 20 K Kõrghariduse IT Akadeemia 998 840 20 K Siseriiklikud ja rahvusvahelised kutsemeistrivõistlused 463 500 20 K Üld- ja juhtimiskulu 260 000 40 K SF 2014+ meede 1.5. Ettevõtlusõppe arendamine 2 000 000 40 K SF 2014+ Töökohapõhise õppe laiendamine 1 398 514 41 K RRF 2020 Digipööret toetavate oskuste arendamine 2 160 000 41 K RRF 2020 Rohepööret toetavate oskuste arendamine 1 440 000 20SE000060 K RRF 2020 Mitteabikõlblik käibemaks 400 000 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste 40 K Erasmus+ kaasfinantseering 129 000 toetamine (HOOG) 40 K Euroopa Solidaarsuskorpus kaasfinantseering 110 000 40 K Euroopa Solidaarsuskorpuse välistoetus 2 100 000 Noorsootöö kättesaadavuse ja 20 K Noorte tervistav ja arendav puhkus 1 400 000 kvaliteedi arendamine (ISE) 20 K Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja toetamine 91 000 20 K Noortevaldkonna rahvusvahelistumise toetamine 88 000 20 K Riikliku noorteinfo süsteemi toetamine 256 000 20 K Tegevuskulud, sh rahvusvaheliste organisatsioonide 265 000 liikmemaksud 20 K Üld- ja juhtimiskulu 150 000 44 K Kloogaranna noortelaagri tegevuskulu majandustegevusest 115 000 laekuvate tulude arvelt 44 K Kutse andmise tegevuskulu majandustegevusest laekuvate 8 000 tulude arvelt 20SE020005 K Noorte huvihariduse- ja tegevuse riikliku toetuse tugisüsteem 181 310 Noortele ühiskonnas võrdsete 40 K SF 2014+ meede 2.7 Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning 1 765 652 võimaluste tagamine (KINDLUS) vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu Haridus- ja noorteprogramm Kokku 61 388 693 Teadussüsteemi programm Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu 40 K SF 2014+ Dora+ 1 399 157 toetamine Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve objekti kood konto Teadussüsteemi programm Kokku 1 399 157 Teadmussiirde programm Sektoritevahelise teadmussiirde 40 K SF 2014+ Erialastipendiumid 1 647 059 toetamine 40 K SF 2014+ IT Akadeemia teaduse toetusmeede 3 336 927 Teadmussiirde programm Kokku 4 983 986 Üldkokkuvõte 68 512 418 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 12 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Rahvusarhiivi eelarve jaotus Teadusministeeriumi 2022-2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " Eelarve liik ja Eelarve Programm Tegevus objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve Keeleprogramm Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Väliseesti arhiiviprojektide konkurss 128 000 hindamine, mitmekeelsuse toetamine Keeleprogramm Kokku 128 000 Arhiivindusprogramm Arhivaalide kogumine ja säilitamine 20 K Tegevuskulud sh liikmemaksud, ajaloo 5 322 264 ja nendele juurdepääsu tagamine aastapreemiad, EELK toetus, arhiivipedagoogika 40 K Massdigiteerimisega seotud välistoetused 199 151 44 K Majandustegevusest laekuvad tulude kulud 145 000 20IN005000 I Muud investeeringud 50 000 20SE000028 K RKAS-i remondifond 2 618 000 Arhiivindusprogramm Kokku 8 334 415 Üldkokkuvõte 8 462 415 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 13 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi Keeleameti eelarve jaotus 2022-2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " Eelarve liik ja Eelarve 2022 Programm Tegevus objekti kood konto Tegevuse kirjeldus eelarve Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse 20 K Keeleameti tegevuskulud 599 818 tugevdamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 1 400 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Avaliku sektori töötajate eesti keele õppe toetamine 81 440 hindamine, mitmekeelsuse toetamine Üldkokkuvõte 682 658 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 14 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi Finantseerimistehingute eelarvete jaotus 2022-2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " Asutuse nimetus Programm Tegevus Eelarve Eelarve Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve liik ja konto objekti kood Haridus- ja noorteprogramm Ligipääsu tagamine kõrgharidusele Õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed -175 000 HTM 10 F pankadele Õppelaenuvõlglaste tagasimaksed HTMile 450 000 HTM Kokku 275 000 Haridus- ja noorteprogramm Ligipääsu tagamine kutseõppele -14 000 Viljandi Kutseõppekeskus 33 F Kapitalirendi tehingud Viljandi Kutseõppekeskus Kokku -14 000 Üldkokkuvõte 261 000 F- finantseerimistehingud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 15 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala määratud toetuste ülekandmine Teadusministeeriumi 2022-2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " Ülekantav Eelarve summa Asutuse nimetus liik Kulu selgitus Kulukoha kirjeldus (euro) Arvelduskonto Ülekandmise kuupäev eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10- Tartu Ülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud H31304 26 702 EE281010102000234007 15.01.2022 eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10- Tallinna Tehnikaülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud H31304 3 397 EE201010052037382001 15.01.2022 eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10- Tallinna Ülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud H31304 2 616 EE071010002006943007 15.01.2022 eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10- Eesti Maaülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud H31304 4 035 EE571010102000084008 15.01.2022 eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud H31304 1 010 EE621010002006881004 15.01.2022 eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10- Eesti Kunstiakadeemia 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud H31304 272 EE931010002006966000 15.01.2022 Üldkokkuvõte 38 032 Eelarve liik: 20 - kindlaksmääratud vahendid. Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 6 KINNITATUD Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022- 2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Eelarve liik ja Eelarve Programm Tegevus objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve Eesti keele maine ja staatuse 20 K Eesti keele mainetegevused 2 000 Keeleprogramm tugevdamine 20 K Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 14 000 20SE020001 K Riiklikud keelevaldkonna preemiad, sh Wiedemanni 90 000 keeleauhind Keeletaristu ja keeletehnoloogia 20 K Eesti keeleteaduse, sh soome-ugri keelte ja kultuuride 139 046 arendamine uurimise, terminitöö arendamise toetamine 20 K Kaudsed kulud 1 400 762 20 K Keeleressursside loomise toetamine, "Eestikeelsete 153 250 kõrgkooliõpikute loomise toetamise põhimõtted 2018- 2027" 20 K Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe Keelevärava 60 000 arendamine Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Eesti keele e-õppe kursuse õpetajatoe teenus 36 560 hindamine, mitmekeelsuse toetamine 20 K Eesti keele ja kultuuri õpe väliseesti kogukondades 306 000 20 K Võõrkeelte õppe ja võõrkeeleõpetajate toetamine 87 500 Keeleprogramm Kokku 2 289 118 Haridus- ja Haridusvõrgu korrastamine ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 219 000 noorteprogramm arendamine 20 K RKAS-i remondifond ja keskselt tellitavad 5 336 865 korrashoiuteenused 20 K Tallinna Muusika- ja Balletikool, vallasvara soetus 2 525 000 40 K SF 2014+ meede 1.4. Väikelahendused HEV õpilaste 1 901 000 integreerimiseks tavakoolidesse 20IN001000 I Tallinna Muusika- ja Balletikool, vallasvara soetus 2 525 000 20IN020254 I Riigigümnaasiumide ehitus 333 40IN020252 K SF 2014+ meede 1.4. HEV koolid 7 907 000 40IN020253 K SF 2014+ meede 1.4. põhikoolid 12 640 000 40IN020254 I SF 2014+ meede 1.4. riigigümnaasiumid 48 689 000 43IN000035 K Taastuvenergia lahendused koolides ja TA- asutustes 1 500 000 20IN000028 I RKAS-i remondifond 9 000 000 Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 968 457 20 K Tegevuskulud 1 700 000 20 K Tegevustoetus 56 002 524 20IN005000 I Muu investeering 64 000 20SE000099 K Tegevustoetus 95 000 Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 11 356 367 40 K Norra uue perioodi välistoetused 291 000 20IN005000 I Muud investeeringud 129 000 Ligipääsu tagamine kõrgharidusele 10 K Õppelaenuvõlglaste eest intressimaksed pankadele 5 000 20 K Doktoriõppe lõpetanute tulemusrahastamine 3 103 000 20 K Kõrghariduse sihtotstarbelised toetused 2 681 763 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 151 049 861 20 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 11 537 964 20 K Muud toetused 38 032 20 K Õpetajakoolitus 188 000 20 K Ülikoolide raamatukogude toetus 1 913 323 10SE020004 K Doktoranditoetuse sotsiaalmaks 4 172 339 Täiskasvanuhariduse arendamine ja 20 K Riigieelarve tegevustoetus 78 000 õppimisvõimaluste loomine 20 K Välistoetuste riiklik omafinantseering 73 000 40 K SF 2014+ meede 1.6 Täiskasvanud elanikkonna 4 397 603 kompetentside arendamine 40 K Välistoetuste riiklik kaasfinantseering 23 000 Hariduse rahvusvahelise 20 K CEDEFOP omafinantseering 10 200 konkurentsivõime edendamine 20 K Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine 100 000 Õppekava ja koolikorralduse 20 K Infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu toetamine 1 614 000 arendustegevused 20 K Kaudsed kulud 7 446 520 20 K Tegevuskulud 1 219 000 20 K Tegevuskulud 178 099 20 K Tegevustoetus 3 821 174 20 K Tööjõukulud 159 000 20 K Õppeinfosüsteem Tahvel 178 000 32 K SF 2014+ meede 1.3 Kaasaegse ning uuendusliku 538 000 õppevara arendamine ja kasutuselevõtt 40 K SF 2014+ meede 1.3 Kaasaegse ning uuendusliku 1 737 720 õppevara arendamine ja kasutuselevõtt 40 K SF 2014+ meede 13.1 tehniline abi 543 430 41 K SF 2014+ meede 1.3 Kaasaegse ning uuendusliku 3 052 000 õppevara arendamine ja kasutuselevõtt 20IN002000 I Infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu toetamine 1 575 000 Võrdsete võimaluste tagamine 20 K Tegevustoetus 4 788 000 hariduses 20 K Tööjõukulud 108 000 Eelarve liik ja Eelarve Programm Tegevus objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve Haridus- ja noorteprogramm Võrdsete võimaluste tagamine 40 K Norra/EMP välistoetus 795 000 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide 20 K Tegevustoetus 427 000 arengu toetamine 40 K SF 2014+ meede 1.2 Õpetajate, koolijuhtide ja 2 250 559 noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste 20 K Riigieelarve tegevustoetus 1 348 732 prognoosisüsteem OSKA 40 K SF 2014+ Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem 709 000 Õppe seostamine tööturu 20 K IKT fookusõppekavade arendamine 2 675 000 vajadustega 20 K Kõrghariduse valdkonna IT süsteemide arendamine 678 860 40 K SF 2014+ meede 1.5. Ettevõtlusõppe arendamine 100 000 40 K SF 2014+ meede 1.5. Õppe seostamine tööturu 190 000 vajadustega- keeleõppe tegevused edukamaks toimetulekuks tööturul 40 K SF 2014+ Õppe seostamine tööturu vajadustega 1 231 686 41 K RRF 2020 Digipööret toetavate oskuste arendamine 540 000 41 K RRF 2020 Rohepööret toetavate oskuste arendamine 360 000 20SE000060 K Kaudsed kulud 19 628 20SE000060 K RRF 2020 Mitteabikõlblik käibemaks 100 000 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste 20 K Noorte omaalgatuste toetamine 61 000 toetamine (HOOG) 40 K Norra/EMP toetus 1 043 000 Noorte kodanikuosaluse toetamine ja 20 K Noortevolikogude toetus 164 350 õiguste kaitsmine (OSA) 20 K Noorteühingute tegevustoetused 689 000 Noorsootöö kättesaadavuse ja 20 K Aavatud noorsootöö toetamine kohalikul tasandil 256 000 kvaliteedi arendamine (ISE) 20 K Hasartmängumaks -teadus-, haridus-, laste- ja 1 299 700 noorteprojektidele 20 K Noorsootööalase teavitamise tagamise ja noortevaldkonna 141 000 võrgustiku toetamine 20 K Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja toetamine 51 080 20 K Noortevaldkonna seiresüsteemi toetamine 53 000 20 K Tegevuskulud noortevaldkonna arengukava stargeegiliste 162 520 eesmärkide saavutamiseks 20SE000099 K Regionaalsed toetused 20 000 20SE020005 K Huviala valdkondade kvaliteedi arendamine ja koostöö 500 000 suurendamine 20SE020005 K Noorte huvihariduse- ja tegevuse riikliku toetuse 40 690 tugisüsteem Noortele ühiskonnas võrdsete 20 K Noorte võimaluste toetamine osalemaks tööelus 200 000 võimaluste tagamine (KINDLUS) 40 K SF 2014+ meede 2.7 Noorte tööhõivevalmiduse toetamine 334 348 ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu Haridus- ja noorteprogramm Kokku 385 619 727 Teadusasutuste ja teadlaskonna 20 K Kaudsed kulud 2 849 129 Teadussüsteemi programm arengu toetamine 20 K Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 5 360 000 20 K Riiklike programmide toetamine 3 000 000 20 K Teadlaste järel- ja juurdekasvu toetamine 5 600 000 20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 51 989 074 20 K Tegevustoetus 9 051 680 20 K Uurimistoetused 52 310 000 40 K Norra toetus 1 698 615 40 K SF 2014+ ASTRA 9 511 905 40 K SF 2014+ meede 13.1 tehniline abi 407 570 40 K SF 2014+ Mobilitas+ 6 000 000 40 K SF 2014+ Teaduse tippkeskused 7 048 358 40 K SF 2014+ Teame+ ja Teeme+ 1 006 655 20SE020001 K Riigi teaduspreemiad ja teadustööde riiklike konkursside 422 000 preemiad 41 K React-EU: Teadusuuringute läbiviimine 1 613 478 Teadustaristu kvaliteedi ja 20 K EENeti haridusteenuste tagamine 1 290 000 kättesaadavuse kindlustamine 20 K Teaduskollektsioonid 900 000 20 K Teadusraamatukogudele teavikute soetamine 5 648 000 20 K Tegevustoetus 3 240 000 40IN020255 K SF 2014+ Riiklik infra 4 116 269 Teadussüsteemi programm Kokku 173 062 733 Teadmussiirde programm Sektoritevahelise teadmussiirde 20 K Rohepöördeks vajaliku teadmusbaasi arendamine 15 690 000 toetamine 20 K TA temaatiline programm 1 000 000 20 K Toetatakse läbimurdelisi teadustulemusi innovatsiooni ja 650 000 turupotsensiaali arendamiseks 40 K SF 2014+ rakendusuuringute toetamine 4 500 000 40 K SF 2014+ Ressursside väärindamine 3 900 000 40 K SF 2014+ RITA 5 800 000 40 K SF 2014+ Sekmo 1 023 750 41 K SF 2014+ FINEST Twins:Targa Linna tippkeskus 4 148 000 32 K SF 2014+ FINEST Twins:Targa Linna tippkeskus 732 000 Teadmussiirde programm Kokku 37 443 750 Eelarve liik ja Eelarve Programm Tegevus objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve Üldkokkuvõte 598 415 328 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel