Rahandusministeerium · 4. jaanuar 2022
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
3.01.2022 nr 1.1-2/22/4
Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022-2025
programmide kinnitamine ning 2022. aasta
eelarvete ja kulude jaotuskavad
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 8 ja 9 alusel
ja kooskõlas 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 alapunkt 2:
1. Kinnitan:
1) Haridus- ja noorteprogrammi 2022-2025 (lisa 1);
2) Teadussüsteemi programmi 2022-2025 (lisa 2);
3) Teadmussiirde programmi 2022-2025 (lisa 3) üldosa ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi vastutusalas oleva meetme 2;
4) Keeleprogrammi 2022-2025 (lisa 4);
5) Arhiivindusprogrammi 2022-2025 (lisa 5).
2. Kinnitan Hariduse- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve jaotused tegevuste lõikes
vastavalt programmide 2022. aasta rahastamiskavale:
1) Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused vastavalt lisale 6;
2) kutseõppeasutuste eelarvete jaotused vastavalt lisale 7;
3) rakenduskõrgkoolide eelarvete jaotused vastavalt lisale 8;
4) riigi üldhariduskoolide eelarvete jaotused vastavalt lisale 9;
5) riigi teadus- ja arendusasutuste eelarvete jaotused vastavalt lisale 10;
6) Haridus- ja Noorteameti eelarve jaotus vastavalt lisale 11;
7) Rahvusarhiivi eelarve jaotus vastavalt lisale 12;
8) Keeleameti eelarve jaotus vastavalt lisale 13;
9) finantseerimistehingute eelarve jaotus vastavalt lisale 14;
10) määratud toetuste ülekandmine vastavalt lisale 15.
3. Käesoleva käskkirja muutmiseks kulude kogumahtu muutmata esitab muudatuse taotleja
Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve- ja finantsjuhtimise osakonnale taotluse kulude
otstarbe muutmiseks koos seletuskirjaga.
4. Valitsemisala asutustel esitada detailne tekkepõhine eelarve hiljemalt 1. märtsiks 2022. a
Riigi Tugiteenuste Keskusele.
5. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve- ja finantsjuhtimise osakonnal kanda lisas 14
toodud summad üle vastavalt nimetatud lisas määratud kontodele ja tähtaegadele.
6. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
minister
Haridus- ja noorteprogramm 2022-2025
Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas
Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad
teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu
Tulemusvaldkonna
edendamist ja üleilmset säästvat arengut.
eesmärk
Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida
noor tahab edasi viia.
Valdkonna Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, Noortevaldkonna arengukava
arengukava 2021-2035.
Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad
teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset
säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida
noor tahab edasi viia.
Programmi kogueelarve (tuhandetes eurodes)
2022 2023 2024 2025
RE RES 2022-2025
Programmi kulud* 546 037 513 385 490 000 484 143
Investeeringud 64 069 52 309 3 859 3 991
* kuludes ei ole arvestatud amortisatsiooni ja finantstehinguid
Olukorra lühianalüüs
Nii nagu kõiki teisi eluvaldkondi, mõjutas ka haridust 2020.-2021. aastal olulisel määral COVID-19
pandeemiast tingitud olukord, peamiselt seoses haridusasutuste üleminekuga distantsõppele 2020
aastal. Kuna kriis ei ole läbi, on veel vara anda selle mõjudele lõplikku hinnangut. Seniste uuringute
põhjal võib prognoosida kriisi tagajärjel õpitulemuste langust ning haridusliku ebavõrdsuse suurenemist,
samuti noorte vaimse tervise probleemide süvenemist. Positiivseks mõjuks võib aga pidada õpilaste,
õpetajate ja lapsevanemate digioskuste kasvu, suuremat tähelepanu õppijate eneseregulatsiooni ja
õpipädevusele ning lapsevanemate suuremat osalust õppija toetamisel. Tõenäoliselt on kasvanud ka
koolide avatus õppekorralduslikele uuendustele. Kuna 2020. a kevadel jäid ära põhikooli lõpueksamid
ning gümnaasiumi riigieksamite sooritamine oli vabatahtlik, puuduvad täpsed võrdlusandmed, et
hinnata distantsõppe mõju Eesti õpilaste õpitulemustele.
Üldhariduse õpilaste arvu piirkonniti ebavõrdsed muutused nõuavad koolivõrgu jätkuvat reformimist
ning pinnakasutuse optimeerimist. Põhikooliõpilaste arv on viimasel kümnendil kasvanud Harju-,Tartu-,
Rapla-, Saare- ja Pärnumaal. Enim on põhikooliõpilaste arv viimasel kümnendil vähenenud Jõgeva-,
Valga- Võru- ja Hiiumaal. Samal ajal on gümnaasiumiõpilaste arv kasvanud ainult Harjumaal.
Õpetajate palgakasv Eestis on pikemat perioodi vaadates olnud üks kiiremaid OECD riikides ja on
jätkuvalt riigi strateegiline eesmärk. Riigi keskmise palga tõusu taustal tuleb aga tugevalt pingutada, et
õpetajate keskmise palga suhet Eesti keskmisesse palka hoida ja tõsta. Suurimad väljakutsed on
õpetajaskonna vananemine ning seetõttu üha süvenev õpetajate puudujääk. Üleilmne pandeemia ja
sellega kaasnenud distantsõpe tõi muuhulgas senisest teravamalt esile digioskuste ebaühtlase taseme
õpetajate ja õpilaste seas ning rõhutas vajadust tõsta nii oskusi kui ka teadlikkust digiõppevara
võimalustest.
Väljalangevus üldhariduskoolide päevasest õppest on endiselt madal ja viimase aastaga veelgi
vähenenud. Põhikoolilõpetajate jagunemine kutse- ja üldkeskhariduse vahel pole viimastel aastatel
muutunud ning on endiselt tugevalt üldkeskhariduse kasuks. Endiselt valmistavad probleeme sage
1
katkestamine nii kõrg- kui kutsehariduses ning madala haridustasemega mitteõppivate 18−24-aastaste
noorte suur osakaal. Muutused on viimasel aastal olnud küll positiivses suunas, kuid ühe erakorralise
aasta andmete pealt puudub kindlus, et need on püsivad.
Kõrgharidusega 30−34-aastaste osakaal on Eestis endiselt kõrge, kuid on juba mitu aastat langustrendis.
Kõrghariduses on kooskõlas tööturu vajadustega eelisarendatud IKT valdkonda, mille lõpetajate arv
kasvab, samas on nõudlus kõrge tasemega spetsialistide järele IKT-sektoris ja ka väljaspool seda jätkuvalt
suurem kui koolituspakkumine. Kiiresti on kasvanud välisüliõpilaste arv ja osakaal, kuid ka sellele
näitajale avaldas viiruskriis 2020. aastal nähtavat mõju.
Kutse- ja kõrgharidustasemel õpingud lõpetanud inimeste seni kõrgel püsinud tööhõive määrad on
võrreldes 2019. aastaga langenud. Ka täiskasvanute osalus elukestvas õppes suurenes järjepidevalt kuni
viimase aastani, mil COVID-19 pandeemia ning kaasnenud eriolukord tõi kaasa tuntava kukkumise ning
alles järgnevad aastad näitavad, kas tõus jätkub. Viimase kümnendi jooksul on sealjuures märgatavalt
tõusnud madala haridustasemega ehk keskhariduseta inimeste osalus õppes. Positiivne on ka see, et küll
aeglaselt, aga järjekindlalt väheneb eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaal.
Noorsootöö tulemused on olnud positiivsed ja noorte rahulolu noorsootööga püsib kõrge. 2020. aastal
on seni pidevas kasvutrendis olnud noorte kaasatus noorsootöös ehk nende noorte osakaal, kes osalesid
huvihariduses, noortekeskuste tegevuses, noorteühingute aastatoetust saanud üleriigilistes
noorteühingutes, laagrites, malevates ning kohalike omavalitsuste noortevolikogudes ja noorte
aktiivgruppides, pisut vähenenud (59,9%-lt 58,1%-le), mis on seletatav pandeemiaga kaasnenud
piirangutega ja kontaktide vähendamisega. Kriisitoetuse meetme kaudu said laagritest ja malevatest osa
täiendavalt 22 995 last ja noort. Oluliselt on paranenud noorsootöö piirkondlik kättesaadavus, mida
mõõdetakse noorte arvuga huvikooli ja noortekeskuse kohta. Huvihariduse ja huvitegevuse täiendava
riikliku toetuse läbi on paranenud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikides
huvialavaldkondades. Tänuväärset tööd on tehtud tõrjutusriskis noortega – mitteõppivate,
mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate (NEET) noorte osakaal on pikemas vaates vähenenud.
2
Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2022-2025 aastal:
Haridusvaldkonnas COVID-19 kriisist väljumisplaani raames kavandatakse ja viiakse ellu
erinevaid meetmeid kriisiaegse distantsõppe tagajärjel tekkinud õpilünkade tasandamiseks ja
õpetajate töökoormuse leevendamiseks. Fookuses on õppijate ja õpetajate vaimset tervist
toetavad tegevused. Kriisi mõjude leevendamiseks arendatakse ka digipööret toetavaid
oskuseid ning suurendatakse rohetöökohtade oskuste pakkumist. 2022. aastaks eraldatakse
koolidele 12 miljonit eurot õpilünkade tasandamiseks.
Covid-19 mõjude leevendamiseks noortevaldkonnas koolitatakse ja toetatakse
noortevaldkonna töötajaskonda, et valmistada osapooled ette pandeemia mõjude
tasandamiseks. Plaanis on laiendada mobiilse noorsootöö pakkumist kohalikes omavalitsustes
NEET-staatuses noorteni jõudmiseks.
Välja on töötatud (2021 sügis) ja käivitatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile
võrdsed võimalused jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel ning osaleda ühiskonna- ja
tööelus.
Lasteaedadele ja koolidele eraldatakse täiendavat rahastust, mis võimaldab korraldada õpet
eesti keeles. ning sõltuvalt pilootprojekti tulemustest käivitatakse 2022.a sügisest uus
rahastamismudel, millest saavad lisatuge üldhariduskoolid, kus on rohkem muukeelseid lapsi.
Toetatakse muu emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel, kooliealiste uussisserändajate
keeleõpet ja kohanemist põhikoolis. Jätkub varajase keeleõppe pilootprogramm
„Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis ja koolieelses lasteasutuses“, mille eesmärk
on tagada üldhariduses kõigile lastele võrdsed võimalused ja eesti keele oskus tasemel, mis on
vajalik põhihariduse omandamiseks. Rahaliste vahendite saamisel jätkatakse varajase keeleõppe
pilootprogrammi läbiviimist, mis on suunatud eesti keele õppe kvaliteedi parendamisele läbi
õpetajate pädevuse tõstmise ning aktiivse keelekeskkonna ja teaduspõhise varajase
keeleõppesüsteemi loomise. Eesti keele õppe arendamiseks on kavandatud rahalised
vahendid Vabariigi Valitsuse reservi.
Andekate õpilaste arengu toetamiseks töötatakse 2021. aastal valminud annete arendamise
kontseptsiooni baasilt välja tegevusplaan.
Senisest enam pööratakse tähelepanu õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide
tunnustamisele, motiveerimisele, täiendusõppele ja järelkasvu tagamisele. Selleks valmis 2021.a
tegevuskava õpetajate järelkasvu tagamiseks ning õpetajaameti väärtustamiseks.
Väärtustamaks õpetaja ametit tõstetakse õpetajate palga alamäära 7,3% võrra, milleks
eraldatakse Vabariigi Valitsuse otsusega lisavahendeid 20,7 mln eurot ja ministeeriumi
investeeringute ja tegevuskulude kokkuhoiu arvelt 9,3 mln eurot. Õpetaja arvestuslik keskmine
palk tõuseb 1540 eurolt 1653 euroni (kasv 113 eurot), mis on samal tasemel riigi keskmise
palgaga. Palga alammäär tõuseb 1412 euroni (kasv 97 eurot). Jätkub toetus kohalikele
omavalitsustele, et motiveerida neid hoidma lasteaiaõpetajate palka 90% ning magistrikraadiga
õpetajatel 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel.
Töötatakse välja üldhariduse kvaliteedikriteeriumid ja jätkatakse õppeasutuse juhtidele,
õpetajatele ja koolipidajatele asjakohase tagasisideme kindlustamist õpilaste õppimisest ja
tulemuslikkusest ning õppeasutuse toimimisest. Kindlustatakse järjepidevalt andmed
riskikoolide välja selgitamiseks, samuti töötatakse välja mudelid riskikoolide tegevusse
sekkumiseks.
2022. aastal uuendatakse alushariduse seadust ja töötatakse välja alushariduse riiklik
õppekava. Samuti esitatakse ettepanekud põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku
3
õppekava muutmise kohta. 2022. aastal töötatakse välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
ajakohastamise väljatöötamiskavatsus. Kutsekeskhariduses töötatakse inseneriakadeemia
raames välja uued õppekavad õppijate valikute suunamiseks tehnikavaldkonda.
Jätkatakse reaalainete vastu huvi suurendamist ning programmeerimise ja robootika
õpetamist alus- ja põhihariduses. Koolide, lasteaedade, õpetajate ja õpilaste digivõimekuse
suurendamiseks jätkatakse kõikide digimeetmete pakkumisega nii oskuste, vahendite kui
taristu osas. Viiakse läbi õppe personaliseerimiseks vajaliku õpiraja taristu tervikanalüüs ja
õpianalüütika katseprojekt.
Õpilaste liikumisharrastuse toetamiseks juurutatakse Eesti oludesse sobivat teadus- ja
tõenduspõhist metoodikat.
Aastatel 2022-2025 luuakse 8 uut riigigümnaasiumi. 2021/2022 õppeaastal käib õppetöö 35 riigi
üldhariduskoolis, 22/23 õppeaastal alustab õppetööd veel 2 riigikooli (Rakvere Riigigümnaasium
ja Saue Riigigümnaasium) ning 23/24 õppeaastal veel 6 (Pelgulinna Riigigümnaasium, Mustamäe
Riigigümnaasium, Tõnismäe Riigigümnaasium, Rae Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium ja
Narva Gümnaasium). Aastaks 2025 tegutseb 26 riigigümnaasiumi sh igas maakonnas vähemalt
üks riigigümnaasium, et tagada kõrge tasemega valikuterohke gümnaasiumiharidus kõigis Eesti
maakondades.
Toetatakse kohalikke omavalitsusi koolivõrgu korrastamisel nii sisuliselt (oskusteave,
nõustamine, andmed) kui ka rahaliselt kestliku kahanemise põhimõttel.
Tuge vajavate õpilaste senisest suuremaks kaasamiseks tavakooli on toetust saanud iga
kohalik omavalitsus ja enamik erakoolidest, et kohandada õppekeskkonda õpilaste vajadustele
vastavaks ja seeläbi parandada koolide valmidust toime tulla erivajadusega õpilastega. Erituge
vajavate õpilaste koolide õppetingimused saavad riigi toel oluliselt parandatut vähemalt 4
koolis.
2022. aastal alustab uues õppekeskkonnas tööd Tallinna Muusika- ja Balletikool.
Kutsehariduses pööratakse vastavalt EL soovitusele jätkusuutlikku konkurentsivõimet,
sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta enam tähelepanu kutsehariduse
kaasajastamisele, et toetada noorte tööturule jõudmist, rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste
arendamist, valdkonnaüleste ja üldoskuste omandamist ning õppijate erinevate sihtrühmade
kaasamist. Selleks on vaja muuta õpiteed paindlikumaks, suurendada mobiilsust ja teha tihedat
koostööd ettevõtetega.
Varasemast enam arvestatakse koolitusvõimaluste kavandamise, rahastamise ja
toetustegevustes OSKA raportite soovitustega ja kutseõppe sihtrühmade vajaduste ning
eripäradega.
OSKA eriuuringu ja analüüsi digi- ja rohepöördeks vajalikest teadmistest ja oskustest
tulemustele tuginedes kaasajastatakse õpet kõrg- ja kutsehariduses ning koostatakse
täienduskoolituse koolituspakkumised.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning OSKA prognoosimetoodikate baasil
töötatakse välja ja käivitatakse terviklik OSKA+ tööjõu ja oskuste keskpika vajaduse
prognoosisüsteem, kus senise valdkondliku lähenemise asemel saab keskseks osaks
üldprognoos ning OSKA seotakse rohkem Töötukassa baromeetriga, arvestamaks regionaalseid
vajadusi.
Valmistatakse ette kutsesüsteemi reform: 2021.a valmis kontseptsioon, mille täielik
rakendumine on plaanitud aastaks 2025.
Edendatakse praktikasüsteemi kutse- ja kõrghariduses. Toetatakse praktika süsteemse
korralduse juurutamist kutse- ja kõrgkoolides, arendatakse töökohapõhist õpet.
4
Analüüsitakse kõrghariduse rahastamise põhimõtteid ning töötatakse välja ettepanekud
kõrgharidusõppesse eraraha suuremaks kaasamiseks.
Analüüsitakse kutsehariduse rahastamise põhimõtteid ja tulemusrahastamise rakendamise
võimalusi.
Doktoriõppe efektiivsuse tõstmiseks viiakse ellu doktoriõppe reform doktorantidest
nooremteadurite kujundamiseks.
Pööratakse tähelepanu tootmise, tehnika ja tehnoloogia valdkondades kõrgharidusõppe mahu
ning kvaliteedi kasvatamisele ja tööturule vastavuse suurendamisele.
Viiakse ellu tegevusi põhi- ja keskhariduseta inimeste tagasitoomiseks tasemeõppesse ning
nähakse ette täiskasvanute keskhariduseõppe reform üld- ja kutseharidusõppe paremaks
integreerimiseks ja erialaste haridusvalikute soodustamiseks. Koolivõrgureformi ja üldhariduse
ja kutseharidusõppe parema integreerimise saavutamiseks ühendatakse täiskasvanute
gümnaasiumid järk-järguliselt kutseõppeasutustega.
Pakutakse täiendus- ja ümberõppe kursuseid täiskasvanutele, eelistades prioriteetsete
sihtgruppidena ilma piisava kvalifikatsioonita ning aegunud oskustega täiskasvanuid. Koolituste
pakkumisel võetakse arvesse OSKA soovitusi. COVID-19 mõjude leevendamiseks valmistati
2021.a ette täienduskoolituse riiklik koolitustellimus.
Viiakse ellu tegevusi täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamiseks, sh
täiskasvanute koolituse seaduse muutmiseks. Jätkatakse tegevusi kõrg- ja kutsehariduses
mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks.
Noorte formaal- ja mitteformaalõppe lõimimiseks käivitatakse koostöös Euroopa Komisjoniga
projekt, mille raames viiakse läbi vastavad poliitikaanalüüsid ja töötatakse välja
juhendmaterjalid.
Varasema õpi- ja töökogemuse süsteemi VÕTA edasiarendamiseks tugevdatakse erinevate
õppeasutuste omavahelist koostööd, tagatakse õppijatele paindlikumad liikumised
haridusliikide ja tasemete vahel ning suurendatakse õppeasutuste suutlikkust arvestada inimese
eelnevaid õpi- ja/või töökogemusi.
2021. aastal valmis haridusekspordi strateegiline tegevuskava, milles seatakse eesmärgid nii
arengukoostööks kui vastastikuseks õppimiseks oma kogemuste, teenuste ja toodete pakkumise
kaudu. Sellest lähtuvalt kujundatakse 2022. ja 2023. aastaks prioriteetpiirkondale ja -
partneritele detailsemad tegevuskavad ja tulemusmõõdikud.
Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks toetatakse noorsootöö
piirkondliku kättesaadavuse parandamist ja noorte noorsootöösse kaasamist.
Rakendatakse nutikaid lahendusi eesmärgiga teha noorsootööd senisest tõhusamalt ja
tulemuslikumalt, st jõuda rohkemate noorteni, vähendada noorte tõrjutusriski, suurendada
noorte kaasatust ning toetada noorte aktiivset osalust kogukonnas ja otsustes. Toetatakse
enesehindamisprotsesside juurutamist noortevaldkonnas ja erinevate osapoolte (riik, KOV,
noorsootöötajad ja -organisatsioonid) efektiivset koostööd.
5
Programmi mõõdikud1
Mõõdik/Sihttase Viimane 2021 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik
tase
(2020)
Madala haridustasemega mitteõppivate 18-24-aastaste
osakaal (%)
mehed 9,2 12,7 12,5 12,5 12,0 11,5 9
naised 5,8 6,9 6,8 6,7 6,6 6,5 6
kokku 7,5 9,8 9,7 9,6 9,3 9,0 7,5
Allikas: Eurostat
Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64- 74,1 73.5 74 74.5 75 75,5 80
aastaste) osakaal (%)
Allikas: Statistikaamet
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (%)
Formaal- ja mitteformaalõppes 17,1 >20 >20 >20 >20 >20 25
Informaalõppes Uus indikaator, metoodika töötatakse välja
Allikas: Eurostat; Statistikaamet, täiskasvanute koolituse
uuring
Aasta peale lõpetamist nutika spetsialiseerumise 12,9 13 13 14 14 15 20
kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest (%)*
Allikas: Uuring Edukus tööturul
Ennastjuhtiv õppija Uus indikaator, metoodika töötatakse välja
Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme (2018)
saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh
funktsionaalne lugemisoskus 13,9 - 15,4 - - 16,3 20
matemaatiline kirjaoskus 15,5 - 17,0 - - 18,6 25
loodusteaduslik kirjaoskus 12,2 - 13,7 - - 14,9 20
Allikas: PISA
Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise
töötasuga (%) hoida hoida hoida hoida hoida
koolieelse lasteasutuse õpetaja 85 taset taset taset taset taset 100
üldhariduskooli õpetaja 112 suhten suhten suhten suhten suhten 120
kutseõppeasutuse õpetaja 110 a Eesti a Eesti a Eesti a Eesti a Eesti 120
keskmi keskmi keskmi keskmi keskmi
sesse sesse sesse sesse sesse
Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet palka palka palka palka palka
Noorte usaldus riigi vastu 56 - 60 - - - 70
Allikas: ICCS (2016)
*2019.aasta lõpetajad aastal 2020, kõrghariduse I ja II aste.
1
Indikaatorite sihttasemeid aastateks 2022-2025 2020. ja 2021. a andmete pinnalt ei muudeta tulenevalt
võimalikest COVID-19 mõjudest. Vajalikud muudatused sihttasemes vaadatakse üle aastatel 2022-2023.
6
Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus
Eesmärk: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab
sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.
Meetmesse on koondatud tegevused õppeasutuste võrgu arendamiseks ja taristu tagamiseks, et
haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Samuti
tagatakse meetme raames paindlikud õpivõimalused erinevatel haridusastmetel, kvaliteetse hariduse
kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja katkestamist ning rakendada
maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi
tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja
õpirännet.
Meetme mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase Viimane 2021 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik tase
(2020)
3aastaste kuni kooliealiste laste osakaal, kes on 91,6 92 92 92 92,5 92,5 95
käinud koolieelses lasteasutuses (%)
Allikas: EHIS
Vähemalt keskharidusega 20–24 a osakaal (%) 87,8 85,0 85,2 85,4 85,6 85,8 90
Allikas: Eurostat
Kolmanda taseme haridusega 25-34 a osakaal (%) 40,8 >40 >40 >40 >40 >40 45
Allikas: Eesti tööjõu-uuring
Eestist väljaminev lühiajaline õpiränne-
lühiajalises õpirändes osalenud kutseõppe lõpetanute Uus indikaator, metoodika on olemas. Esimesed
osakaal(%) tulemused saame 2023
Allikas: EHIS
Eestist väljaminev lühiajaline õpiränne - lühiajalises 8,3 8,5 8,5 9,0 9,3 9,5 15
õpirändes osalenud bakalaureuse- ja magistriõppe
lõpetanute osakaal (%)
Allikas: EHIS
7
Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine
Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu
optimeerimist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse
kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Korrastatakse tuge
vajavate õpilaste koolide võrk, parandatakse õppetingimusi ja teenuste kättesaadavust. Kohalikud
omavalitsused ja erakoolide pidajad saavad toetust väikelahenduste loomiseks, et tuge vajavaid lapsi
oleks võimalik kaasata tavakooli.
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse
ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades
Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 157 158 158 - - <100 <100
Allikas: EHIS
Haridusvaldkonna pinnakasutus (m2) 3,4 mln - - 3 mln - -
Allikas: EHIS
Riigigümnaasiumite arv, tk 16 16 18 21 25 26 26
Allikas: EHIS
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 1.1. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub*:
- Koolivõrgu korrastamine (sh riigigümnaasiumid, põhikoolid, HEV koolid)
Tulemus: Aastaks 2025 tegutseb 26 riigigümnaasiumi sh igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium (ca 11 000
õppekohta sõltuvalt kokkulepetest Harjumaa omavalitsustega sh Tallinna linnaga ning ehitusturu olukorrast).
Ümberkorraldusse haaratud põhikoolid on funktsionaalsed, kaasaegsed ja efektiivsed. Kaasajastatud on vähemalt 160 000
m2.
- Kaasava hariduse edendamiseks koolide taristu arendamine
Tulemus: Tõhustatud- ja erituge vajavate õpilaste kaasamiseks on toetust saanud 60 õppeasutust.
- Kutseõppeasutuste taristu nüüdisajastamine
Tulemus: Tehtavad investeeringud on kooskõlas üldise kutseõppeasutuste võrgu kava arengutega.
KOKKU INVESTEERINGUD 60 214 49 511 1 114 1 240
KOKKU KULUD 42 778 37 992 29 516 24 466
*Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused:
- Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine - investeeringud, mis toetavad haridusasutuste, sh kutseõppeasutuste,
üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja ka kõrghariduse (nt ülikoolide piirkondlikud kolledžid) ning
noorsootööasutuste tihedamat koostööd, tagades regiooni vajadustele vastava õppe läbiviimiseks ühise taristu ja nn ühe ukse
poliitika elluviimise.
- Investeeringud arengutõuget vajavate piirkondade põhikoolivõrgu korrastamisse, mis võimaldavad ümber korraldada ja
optimeerida põhihariduse pakkumist ning leevendada ennetavalt demograafiliste muutuste mõju väheneva ja vananeva
elanikkonnaga piirkondades, keskendudes hariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele ning koostööle hariduskeskustega.
- Väikeinvesteeringud kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes, et tuge vajavate
õpilaste arengu toetamine oleks tagatud. Haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste integreeritus avalike teenuste ja
sotsiaalse infrastruktuuri arendamisel.
8
Tegevus 1.2. Ligipääsu tagamine üldharidusele
Tegevus hõlmab kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust. Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele
(üld)haridusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud
õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut.
Eelpool nimetatud haridustoetuse all peetakse silmas ka läbi kohalike omavalitsuste (KOV) toetusfondi
eraldatavat toetust (357,8 mln eurot), mis panustab otseselt tegevuse eesmärkidesse, kuid mida
kajastatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja mis seetõttu käesoleva programmi eelarves ei sisaldu.
Koguulatuses katavad KOV-id oma üldharidusega seotud kulusid riigist saadava toetuse, maksutulude ja
muude tulude arvelt.
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust ja õppetöö
katkestamist.
Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe
0,3/ 0,2/ 0,25/
kolmandas kooliastmes (%): Hoida Hoida Hoida Hoida
0,4/ 0,3/ 0,3/
kokku/ poisid/ tüdrukud taset taset taset taset
0,2 0,1 0,2
Allikas: EHIS
Õppetööst väljalangejate määr gümnaasiumis
(gümnaasiumi 1. õppeaastal) (%) 1,2 0,7 0,9 <1,0 <1,0 <1,0 <1,0
Allikas: EHIS
Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast
põhikooli lõpetamist 80,7 82,1 82 82 82 82 83
Allikas: EHIS
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 1.2. rahastamiskava
Tegevuse raames
- tagatakse haridustoetused munitsipaal- ja erakoolidele ning õppekohad riigi koolides
Tulemus: igale õpilasele on tagatud juurdepääs kvaliteetsele kodulähedasele põhiharidusele ning mitmeid valikuvõimalusi
pakkuvale kodumaakonnas asuvale gümnaasiumiharidusele. Väljalangevus ja katkestamine üldhariduses on vähenenud.
Õpetajate töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega, mis tagab koolis töötamise muutumise arvestatavaks
valikuks parimatele.
- IBO õppekavade rakendamise ja Tallinna Euroopa Kooli arengu toetamine
Tulemus: rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavade rakendamine toetab riigi erinevate valdkondade rahvusvahelistumisega ja
rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi.
KOKKU INVESTEERINGUD 64 64 64 64
KOKKU KULUD 107 797 95 327 94 797 93 727
9
Tegevus 1.3. Ligipääsu tagamine kutseõppele
Õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks kavandatakse
kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud
õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppekeskkonda.
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste
valikutega kutseõppe võimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele.
Õppetöölt väljalangejate määr kutseõppeasutustes 10,6 9,4 8,9 <11 <11 <11 <11
(kutsekeskhariduse tasemel 1. õppeaastal) (%)
Allikas: EHIS
Kutsealase hariduse* omandanute osakaal 5 a pärast 23 22,4 kasvab kasvab kasvab kasvab
põhikooli lõpetamist (%)
Allikas: EHIS
* Kutsealase hariduse all mõistetakse ainult tasemeõppes saadud kutseharidust
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 1.3. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Kutseõppe koolitusmahtude kavandamine, õppekohtade tagamine ja õpilaste toimetulekut toetavad meetmed
Tulemus: Tasuta õppekohad tagavad kutseharidusele ligipääsu. Koolitusmaht on optimaalne ja kooskõlas OSKA raportite
soovitustega. Rahastamismudel toetab kutsehariduse eesmärkide saavutamist, sh kaasava hariduse põhimõtete
arvestamist õppetöö korraldamisel koolides2. Kutseõppeasutused arvestavad võrdse kohtlemise põhimõtet ja erinevate
sihtrühmade vajadusi, sh eesti keelest erineva kodukeelega õpilased, uusimmigrandid ja tagasipöördujad, haridusliku
erivajadusega õpilased. Väheneb kutseõppe katkestamine, sealhulgas majanduslikel põhjustel.
- Kutseõppeasutuste õppekavarühmade üleriigilise jaotuse optimeerimine ja õppekeskkonna kaasajastamine
Tulemus: Kutseõppeasutuste ja õppekavarühmade jaotus on optimaalne ning õppebaaside ristkasutus tagab erinevate
piirkondade tööandjatele vajaliku tööjõu koolitamise. Pindade ja tehnoloogiliste seadmete kasutus on optimaalne,
kutseõppeasutustes on ajakohane sisseseade ja võimekus toetada õppevaldkondade ja piirkonna arenguid.
KOKKU INVESTEERINGUD 499 505 399 405
KOKKU KULUD 85 686 86 359 85 719 85 860
2 Kaasava hariduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete arvestamine koolide igapäevatöös on kutsehariduse rahastamismudeli
üheks komponendiks ja seetõttu kajastub õpilaste toetamine koolides käesolevas tegevuses. Süsteemsed arendused riigi
tasandil nii kaasava hariduse paremaks rakendumiseks kui ka muude sihtrühmade toetamiseks kajastatakse tegevuses 2.2. (sh
haridustasemete-ülene lähenemine).
10
Tegevus 1.4. Ligipääsu tagamine kõrgharidusele
Tegevuse raames toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides
(tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused;
juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust; tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja
suurendades enesetäiendamise võimalusi.
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste
valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele.
Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1.
astme õpingute esimesel aastal) (%) 17,0 15,2 16,4 16,2 16,0 16,0
Allikas: EHIS
Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas
235 221 222 300 300 300 300
Allikas: EHIS
Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%)*
51,4 52,3 53,2 53,6 54,0 54,5
Allikas: EHIS
Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ja
Hoida Hoida Hoida Hoida
õpetamise ning juhendamisega (%) ** 79,6
taset taset taset taset
Allikas: vilistlaste uuring
*Nominaalaeg +1 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg+2 on
arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Arvesse on võetud 1. ja 2.astme õppekavad.
** 2019. a tulemus muudetud seoses metoodika muutusega. Allikas: Vilistlaste uuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal
väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti")
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 1.4. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamine ning rahastamis- ja juhtimissüsteemi arendamine
Tulemused: Tegevustoetuse eraldamisega3 on tagatud kõrgharidusõpe ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Rahastamise
maht ja mudel toetab kõrghariduse kvaliteedieesmärkide saavutamist ning võimaldab pakkuda piisavas ulatuses
kõrgharidusõpet. Kõrgkoolide vastutusvaldkonnad on selged, paraneb koostöö ning kõrghariduse kvaliteet. Ülikoolide
juhtimis- ja töökorraldus on tõhus.
- Õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavate teenuste ja toetuste tagamine
Tulemus: Tagatud on toetuse saamise võimalus üliõpilaste majandusliku toimetuleku parandamiseks, erivajadustest
tulenevate vajaduste rahuldamiseks ja heade õpitulemuste väärtustamiseks, suureneb kõrghariduse ligipääsetavus
eemalejäämise riskis olevate noorte hulgas. Eesti keelest erineva emakeelega üliõpilastele on loodud parem ligipääs
eestikeelsele kõrgharidusele4. Paranevad võimalused osaleda elukestvas õppes, sh kõrgharidusõppes. VÕTA süsteem toetab
kõrgharidusõppes osalemist.
- Nüüdisaegse õpikäsituse juurutamine, sh hindamispõhimõtete arendamine5
Tulemus: Õppijate tagasiside on süsteemne osa õppe kvaliteedi arendamisel. Väheneb katkestamise määr.
- Õppejõudude arengu väärtustamine ja doktoriõppe tulemuslikkuse toetamine akadeemilise järelkasvu tagamiseks, sh
doktoranditoetus. Alates 2022/23 õppeaastast kujundatakse doktoranditoetus ümber nooremteadurite palgaks.
Tulemus: pädevad õppejõud tagavad õppe kõrge kvaliteedi. Eestikeelse akadeemilise järelkasvu tagamiseks ja
doktoriõppe lõpetajate arvu suurendamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Väheneb majanduslik surve
doktoriõppe kõrvalt täiskoormusega töötamiseks ja paraneb lõpetamise määr.
KOKKU INVESTEERINGUD 1 717 992 1 045 1 045
KOKKU KULUD 197 885 195 540 195 602 195 605
3 Tegevustoetuse kaudu toetatakse ka kõrgkoolide taristu väljaarendamist. Lisaks toetatakse taristut kõrgkoolide ja teadus-
arendusasutuste institutsionaalse arendusprogrammi (ASTRA) osana, mida rahastatakse Teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni programmi (2021-2024) kaudu.
4 Rahastamine tegevustoetuse raames.
5 Rahastamine tegevustoetuse raames.
11
Tegevus 1.5. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine
Kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja
ümberõppevõimalusi (koolituste rahastamise otsused lähtuvad OSKA soovitustest) ning arendatakse
mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute
tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse
osapoolte võrgustikutööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning
õppimisvõimalustest.
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu
vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust
elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest
25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute 9,1 6,5 >9,0 >9,0 >9,0 >9,0
elukestvas õppes osaluse määr (%)*
Allikas: Statistikaamet
Mittestatsionaarses üldharidusõppes 19 a ja vanemate 3487 3698 3595 hoida hoida hoida hoida
õppijate arv** taset taset taset taset
Allikas: EHIS
Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses 32 28 30 30 30 30 30
üldharidusõppes (%)***
Allikas: EHIS
25+ õppijaid kutseharidusõppes (% kõikidest õppijatest) 41,7 42,4 41,1 hoida hoida hoida hoida
Allikas: EHIS taset taset taset taset
* Eesti Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud
nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Madala
haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0-2).
** Oluline on õppesse tagasi tuua eelneva haridustee katkestanud õppijad.
***Arvesse on võetud kõik mittestatsionaarse õppe õppevormid gümnaasiumiastmes
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 1.5 rahastamiskava
Tegevuse raames toimub*:
- täienduskoolituse paindlikkuse ja kvaliteedi arendamine ning õppimisvõimaluste loomine
Tulemus: Vähemalt 73 500 täiskasvanut on parandanud oma tööalaste kompetentside ja/ või võtmepädevuste taset.
Täienduskoolitusasutused järgivad täiskasvanute koolituse seaduse ning täienduskoolituse standardi nõudeid. Täienduskoolituse
kvaliteedi arendamiseks on kokku lepitud kvaliteedimärgi/ kvaliteedikokkuleppe kontseptsioonis või mingis muus mudelis. Valminud
on rahvusvaheliselt võrreldav täiskasvanute oskuste andmebaas ning PIAAC uuringu esmane aruanne, mis annavad hinnangu
täiskasvanud elanikkonna oskustele ning viimase kümnendi elukestva õppe poliitikate edukusele. Täiskasvanute koolitajate
professionaalsuse arendamine parandab täiskasvanute koolituse kvaliteeti.
- Madalama haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse
Tulemus: Pidurdub õppijate langus üldhariduse mittestatsionaarses õppes, suureneb täiskasvanud õppijate osakaal
kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides.
- Varasema õpi- ja töökogemuse süsteemi VÕTA arendamine ja rakendamine
Tulemus: Varasemate õpingute ja töökogemuse kaudu omandatud pädevusi on võimalik üldhariduses hinnata ja tunnustada. On
loodud eeldused kvaliteetseks ja läbipaistvaks VÕTA hindamiseks. VÕTA nõustajad ja hindajad on pädevad ning hinnatud partnerid
õppijatele ja õppeasutustele.
- Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest, täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine
Tulemus: Täiskasvanuhariduse populariseerimistegevused ja organisatsioonide vaheline koostöö tõstavad valdkonna märgatavust
ning parandavad inimeste teadlikkust elukestva õppe vajalikkusest ja võimalustest.
KOKKU KULUD 6 213 3 266 1 738 1 756
*Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused:
- Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamiseks luuakse täiskasvanutele (sh täiskasvanud HEV õppijatele) võimalusi
ligipääsuks tasemeõppele ja reformitakse täiskasvanutele põhi- ja keskharidust pakkuvaid õppeasutusi. Haridusasutusi
toetatakse kvaliteetse ja kaasaegse õppe pakkumisel (sh uute õppevormide arendamine, mikrokraadide väljatöötamine,
koolitajate koolitamine), arendatakse e-õppe võimalusi, integreeritakse üldharidusõpet ja kutseoskuseid. Madalate ja aegunud
oskustega täiskasvanuid toetatakse õpitee jätkamisel mittestatsionaarses tasemeõppes ning arendatakse oskusi kasvava
oskusvajadustega sektorites.
12
- Täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarenduseks ning õpiteede paindlikumaks muutmiseks arendatakse täienduskoolituse
kvaliteedi juhtimise raamistikku ja kvaliteedisüsteemi, töötatakse välja tingimused ja protseduurid kvaliteedi tunnustamiseks
ning viiakse läbi koolituste pakkujate kvaliteedihindamisi. Luuakse põhimõtted ja kriteeriumid mikrokvalifikatsioonide
väljatöötamiseks, tunnustamiseks ja rakendamiseks, et paremini siduda täiend- ja ümberõpe tuleviku oskuste vajadustega.
Luuakse ja rakendatakse elukestva õpitee ja oskuste digilugu ning paindlike õpiteede toetamiseks tõhustatakse VÕTA
kasutamise võimalusi haridus- ja kutsesüsteemis.
- Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamiseks ning koolitusasutuste võimekuse suurendamiseks tõstetakse
kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide võimekust kvaliteetse täienduskoolituse pakkumiseks ning tulevikuoskuste kujundamiseks,
pakutakse täienduskoolitust ning parandatakse õppeasutuste koostööd tööandjatega. Töötavatele täiskasvanutele, kelle
oskused vajavad uuendamist ning täiendamist, pakutakse täiend- ja ümberõpet, mis võtab arvesse OSKA prognoose, arvestab
regionaalseid vajadusi ning eripärasid. Parandatakse koolitusasutuste võimekust nii üldpädevuste, rohe- ja digioskuste kui
erialaoskuste koolitamisel, üld- ja erialakoolituste paremaks integreerimiseks ning pakutakse vastavaid koolitusi. Lisaks
arendatakse täiskasvanutele pakutavaid e-õppe võimalusi.
- Õppimisvõimaluste populariseerimiseks toetatakse piirkondlikku võrgustikutööd, suurendatakse kolmanda sektori,
sotsiaalpartnerite, KOVide ja tööandjate rolli õppimise ja enesetäiendamise populariseerimisel ning parandatakse info
kättesaadavust täiskasvanute õppimisvõimalustest, eriti mitteformaalse õppe osas.
13
Tegevus 1.6. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine
Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise
haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse
kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks
stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase
teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus).
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) 12,2 11,6 11,4 10-15 10-15 10-15 10-15
Allikas: EHIS
Välisüliõpilaste rahulolu Eestis õppimisega (%) 86 - Hoida taset
Allikas: ISB, Välisüliõpilased Eestis ja maailmas
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 1.6. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Rahvusvaheline haridusturundus (Education Estonia, Study in Estonia)
- Kutsehariduse rahvusvahelise koostöö arendamine
Tulemus: Kasvab õpilaste ja õpetajate õpiränne ning koolide osalus rahvusvahelises koostöös. Kutsehariduspoliitika
kujundamisel tuginetakse rahvusvahelistele kogemustele.
- Euroopa Liidu mobiilsusprogrammi Erasmus+ elluviimine (katab üld-, kutse-, kõrg-, ja täiskasvanuharidust)
Tulemus: Paraneb institutsioonide vaheline koostöö ja suureneb õpiränne
- Õpirände soodustamiseks pakutakse stipendiumiprogramme6: Kristjan Jaagu stipendium, Noore Õpetlase stipendium,
Euroopa Ülikooli Instituudi stipendium jt.
Tulemus: Eesti üliõpilaste ning õppejõudude õpiränne suureneb.
- Välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide
tunnustamise tugiteenuse pakkumine ENIC/NARIC keskuses.
Tulemus: Tagatud on välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide
(akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis
ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine kõrgkoolidele ja tööandjatele.
KOKKU KULUD 34 624 34 365 34 830 34 923
6 Lisaks toetatakse mobiilsust DORA Plus stipendiumiprogrammiga, mida rahastatakse Teadussüsteemi programmist (2022-
2025).
14
Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad
Eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond
ning õppijast lähtuv õpe.
Meetmesse on koondatud tegevused nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamiseks kõigil
haridustasemetel7 ja -liikides, et õppeprotsess ja õppe sisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut, õpe
võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat ja kutseõpetajat. Õppe tulemuslikkuse suurendamiseks ja õppija
arengu pidevaks toetamiseks lähtutakse õppekavade arendamisel ja rakendamisel ning õppijate
hindamisel nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning arendatakse nutikat õppevara ja metoodikat.
Toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele
õpe ning soodustatakse võõrkeelte õppimist. Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide
järelkasv8, paindlikud võimalused ametisse asumiseks, tugi algajatele ning professionaalse arengu
võimalused kogu karjääri vältel. Tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende
professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem.
Meetme mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase Viimane 2021 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik
tase
(2020)
PISA uuringus alla kolmanda taseme* saavutanud (2018)
õpilaste osakaal (%), sh
funktsionaalne lugemisoskus 32,0 - 31,5 - - 31,0 27
matemaatiline kirjaoskus 31,0 - 30,5 - - 30,0 26
loodusteaduslik kirjaoskus 30,2 - 29,5 - - 29,0 25
Allikas: PISA
Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16-24- 76,2 78 - 80 - 82 90
aastaste osakaal (DESI) (%) (2019)
Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI)
Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu
kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste
osakaal 8.klass 24,4 kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab
11.klass 35,4 kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab
kutsekeskharidus 52,4
(2019)
tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpetajate 83,7
osakaal** (2018)
Allikas: Rahulolu uuring
Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamil 67,8 57,9 Täpsust Täpsust Täpsust Täpsust 95
vähemalt B1 taseme saavutanute osakaal (%) (2019) amisel amisel amisel amisel
vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal (%) Täpsus
– uus indikaator, metoodika töötatakse välja tamisel
Allikas: EHIS, EIS
Õpetaja kutsekindlus***
õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast 57 Hoida Hoida Hoida 56 57 60
lõpetamist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal taset taset taset
(%)
esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on 46 Hoida Hoida Hoida 52 52 55
pärast ametisse asumist õpetajana töötanud viiel taset taset taset
järjestikusel aastal (%)
Allikas: EHIS
* Mõõdetakse skaalal 1-6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid.
**Arvesse on võetud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, sh täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad.
***Arvesse on võetud koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli, kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli õpetajad, kes on pärast
õpetajakoolituse lõpetamist või esmakordselt tööle asumist töötanud viiel järjestikkusel aastal.
7 Nüüdisaegse õpikäsitluse rakendamine kõrghariduses vt tegevus 1.4.
8 Õppejõudude järelkasvu teema vt tegevus 1.4.
15
Tegevus 2.1 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused
Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu,
õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara,
hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara
laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu.
Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse
võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (näiteks ülikoolid,
aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel.
Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste
välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist
toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut.
Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna
koosvõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse koolide digitaristut.
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
sihttase
Eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse
nutika õppevara ja metoodika kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja
õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele.
Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate
koolide arv* 78 148 148 kasvab kasvab 160 160
Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm
Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis
pigem rahul või väga rahul (%) **
4.klass
26,3 31,6 31,8 kasvab kasvab kasvab kasvab
8.klass
12,3 14,7 16,3 kasvab kasvab kasvab kasvab
11.klass
13,8 16,3 15,8 kasvab kasvab kasvab kasvab
Allikas: Rahulolu uuring
Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala
jooksul korduvalt kiusatud (%)
4.klass 65,4 67,8 kasvab kasvab kasvab Kasvab
66,0
8.klass 74 74,2 kasvab kasvab kasvab kasvab
79,3
11.klass 89,5 89,1 kasvab kasvab kasvab kasvab
92,4
Kutseõppeasutuste õppijad 87,6 - - - kasvab -
92,4
Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole 85 -
87,5
viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh (2018) - - kasvab -
õpilaste, lapsevanemate, kolleegide poolt) (%)
Allikas: Rahulolu uuring
Andeka õppija toetamine Uus indikaator, metoodika töötatakse välja
Vanemluse toetamine Uus indikaator, metoodika töötatakse välja
Põhikoolilõpetajate osakaal, kelle digipädevuse
oskused on keskmisel või üle keskmise tasemel 69
Täpsustamisel
(%)*** (2018)
Allikas: Harno
Koolide osakaal, kus IKT süvaõppes osalevad lapsed
Uus indikaator, metoodika töötatakse välja
põhikooli kõikides kooliastmetes
*Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm (projekt „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ Euroopa Majanduspiirkonna ja
Norra toetuse 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames)
** Allikas: Rahulolu uuring. Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis üle keskmise rahul st õpilased, kes on vastanud
kõigile kolmele liikumisvõimalustele hinnangu andmise küsimusele (1. Saan iga päev vähemalt mõnes vahetunnis õue minna.
2.Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või ülesandeid lahendades. 3. Õpetajad
julgustavad meid vahetunnis aktiivselt liikuma.) nende vastanute osakaal, kelle kolme küsimuse vastuse keskmine on 4-5
(vastuste skaalal 4 tähistab vastust "pigem olen nõus" ning 5 "olen täiesti nõus").
*** 2018. a tulemus on katsetusliku digipädevuse tasemetöö tulemus, millisel puhul põhikooli 9. kl tegi testi ning osakaal näitab
neid, kelle oskused olid keskmised või üle keskmise.
16
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 2.1. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub*:
- Üldhariduse riiklike õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine (sh õppevara)
Tulemused: kõikide õpilaste arendamine õppeprotsessi käigus toimub samadel väärtusalustel ja ühtsete nüüdisaegse
õpikäsituse põhimõtete kohaselt. Üldhariduse riiklikud õppekavad (üldosa ja ainekavad) aitavad kaasa õpilase terviklikku
arengut toetava õppe korraldamisele ja tagasisidestamisele põhikoolis ja gümnaasiumis ning võimaldavad paindlikke õpiteid
gümnaasiumis. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara sh hindamisvahendid.
- Kutseõppe riiklike õppekavade ja kutseõppe õppekavade arendamine ning rakendamise toetamine (sh õppevara)
Tulemus: Kutsehariduspoliitikat kavandatakse tihedas koostöös huvipooltega ja teiste haridustasemetega, kaasatute
võrgustik on laienenud ja koostöö regulaarne. Selle tulemusena on kutseõppe õppekavasüsteem terviklik, õppekavad on
ajakohased ja ühendavad tööandjate ootused õpilaste vajadustega. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja
kvaliteetne õppevara sh simulaatorid.
- Õppeasutuste ja õppe kvaliteedi hindamine kutse- ja kõrghariduses
a) kutsehariduse kvaliteedi hindamine. Tulemus: Kutsehariduse osapooled, sh koolid on saanud tagasisidet oma
õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja parendusvaldkondade kohta. Koolide hindamisaruanded on avalikud ning on
aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele.
b) kõrghariduse kvaliteedi hindamine (institutsionaalne akrediteerimine ja temaatiline hindamine).
Tulemus: Eesti kõrgkoolide toimimist ja kvaliteeti seiratakse ja hinnatakse süsteemselt ning hindamissüsteem tagab õppe
kõrge kvaliteedi.
c) Õppe õiguse ekspertiis kutse- ja kõrghariduses (õppekavagruppide/-rühmade esma- ja kordushindamine).
Tulemus: Kõik avatavad õppekavad vastavad kehtivatele kvaliteedistandarditele ja tööturuvajadusele.
- Õppeasutuste hindamine, õpitulemuste välishindamine ja hindamispõhimõtete muutmine
Tulemus**: Üldhariduskoolide kvaliteedi kindlustamiseks on väljatöötatud hindamiskriteeriumid.
- Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine
Tulemus: välja on kujunenud õpikäsituse rakendamist soodustavad koostööviisid. Osapoolte vastutus õpikäsituse
rakendamise eest on selgemalt määratletud ja võimalused kaardistatud. Kiusamisjuhtude arv haridusasutustes on
vähenenud, on suurenenud haridusasutuste arv, kus teadvustatakse väärtuspõhise õpikeskkonna rolli õpilaste arengus.
Õppeasutuste tegevustesse on kaasatud kõik olulised osapooled ja on märgata tugev side kohaliku kogukonnaga.
Inimõiguste ja väärtuste valdkond on kajastatud kõigi koolide õppe- ja arengukavades. Koolide õppekeskkond ja koolikultuur
on rohkemates koolides turvaline, kaasav ja demokraatlik.
- Andekate õpilaste arengu toetamine
Tulemus: andekate õpilaste arengu toetamise põhimõtted on kajastatud koolide õppekavades. Kasvab õppijate osalus
riiklike olümpiaadide kooli- ja piirkonnavoorudes; rahvusvahelised olümpiaadid on korraldatud vastavalt standarditele
Õpetajate/õppejõudude digipädevuse arendamine ja haridustehnoloogilise toe tagamine.
Tulemus: 95% koolidest on loonud vajalikud eeldused ning lõimivad digilahendusi õppetegevuses ning õppekorralduses
eesmärgistatult (2022).
- Hariduse valdkonna e-teenuste arendamine ning haldusala IKT tegevuste koordineerimine
Tulemus: Hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Üldhariduskoolide ja
kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist.
KOKKU KULUD 24 797 24 444 16 708 16 715
KOKKU INVESTEERINGUD 1 575 1 237 1 237 1 237
*Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused:
- Õppekavade arendus, kvaliteedi hindamine, tulevikuoskused ja uuringud, sh TA-tegevused ja uuringud haridusvaldkonnas,
meetmed õppekavade rõhuasetuste ning üldoskuste, võtmepädevuste ja tulevikuoskuste eelisarendamiseks, meetmed
kõrgemate mõtlemisoskuste ja tipposkuste arendamiseks, mitteformaalsete ja informaalsete, sh e-õpikeskkondade
kasutuselevõtt formaalõppes, projektid õpikeskkonna rikastamiseks ja uuendamiseks. Teaduspõhise kvaliteedihindamise ja
arenguvajaduste seire juurutamine ning uuendatud kvaliteedihindamise rakendamine kutsehariduses. Huvipoolte kaasamine ja
avaliku teabe levitamine haridusuuendustest.
- Personaalsed õpiteed ja õppevara, õpianalüütika - digitaalse õppevara arendamine, juurutamine ja haridustehnoloogilise toe
pakkumine õppeasutustes ning õppekorralduse ja õpiteede personaliseerimise toetamise meetmed.
- Kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimise arendamise tööriistakast kohalikele omavalitsustele ja koolidele, sh haridusvaldkonna
kvaliteedijuhtimise mudeli väljatöötamine KOVile ja haridusasutusele, toetava e-keskkonna, juhendmaterjalide, ja
koolitusprogrammide väljatöötamine ning tuge vajavate koolide jaoks sekkumismudeli väljatöötamine koos selle
rakendamiseks vajaliku nõustamisega.
** Uue SF perioodist rahastatav tulemus: 1) Õppija arengut toetavate õpitulemuste välishindamisvahendite (e-eksamid, e-
tasemetööd ja küsitlused), sh tagasiside (kirjeldab mh koolide panust õpilaste edasijõudmises) ja metoodika on arendatud ning
rakendatud ning kooskõlas kasutajagruppide (õpilane, õpetaja, lapsevanem, koolijuht, riik) ootuste ja valmisolekutega ning
hariduspoliitiliste otsustega.
17
Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses
Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete
rakendamist, sh tagatakse õppenõustamisteenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi eesti
keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse
hariduslikku lõimumist.
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
sihttase
Eesmärk: õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi.
Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud
tugispetsialistide teenuste rakendamise osakaal Täpsusta Täpsusta Täpsusta Täpsusta
69 72 74
põhihariduses (%) misel misel misel misel
Allikas: EHIS
Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja eritoe õpilaste
osakaal kõigist tõhustatud ja eritoe õpilastest 31,1 32,1 >31 >31 >31 >31
Allikas: EHIS
Eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami
ja gümnaasiumi riigieksami keskmine
sooritustulemus (Pk/G) 69/75 -**/74 63,3/73 75/75 75/75 75/75 75/75
Allikas: Harno
Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2
taseme saavutanute osakaal gümnaasiumi
81,8 - 77,3 Täpsustamisel
statsionaarses õppes (%)*
Allikas: Harno
Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes
eestikeelse kooliga:
Allikas: PISA
Loodusteadused: eesti keelest erineva 5,3/14,6 Täpsusta
- - 6,5/16 -
õppekeelega kool/ eestikeelne kool misel
Lugemisoskus: eesti keelest erineva 5,7/16,7 Täpsusta
- - 7/18 -
õppekeelega kool/ eestikeelne kool misel
Matemaatika: eesti keelest erineva 9,8/17,5 Täpsusta
- - 11/19 -
õppekeelega kool/ eestikeelne kool (2018) misel
Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul
saanud vajaliku õppe erivajadustega laste 45,5
õpetamiseks ja/või toetamiseks (2018) 46,3 kasvab kasvab kasvab kasvab
Alusharidus 43,7 - 43 kasvab kasvab kasvab kasvab
Üldharidus (2018) -
Allikas: Rahulolu uuring
Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad,
et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised
spetsialistid, sh arstid, tugi- ja 56,2 kasvab
- kasvab kasvab kasvab
lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, teevad (2018) 59,2
erivajadustega laste toetamisel head koostööd
Allikas: Rahulolu uuring
Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes
leiavad, et kool ja erinevad koolivälised
spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid,
60,8
psühholoogid, noorsootöötajad jt teevad - 65,3 kasvab kasvab kasvab kasvab
(2018)
hariduslike erivajadustega laste toetamisel head
koostööd
Allikas: Rahulolu uuring
Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on
hästi või väga hästi ette valmistatud
15,7
õpetamiseks mitmekultuurilises või –keelses - - - - 20 -
(2018)
keskkonnas
Allikas: TALIS
* C1 taset hakatakse seirama pärast vastava vahendi välja töötamist.
** Eriolukorrast tulenevalt ei ole võimalik arvutada.
18
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 2.2. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:*
- Alushariduse õigusruumi muudatused**
Tulemus: võetakse vastu uus alushariduse seadus, mille alusel muudetakse lapse hoidmise ja alusharidusõppe korralduse
süsteem sidusamaks ja paindlikumaks. Kõik lapsed on kooliminekuks vajalikul määral ettevalmistatud. Koolieelses
lasteasutuses töötava õpetaja töötasu** on viidud vastavusse töö keerukuse ja vastutuse ulatusega ning aitab kaasa
motiveeritud personali tagamisele.
- Kaasava hariduse ja vajaduspõhiste õppenõustamisteenuste elluviimine ja seire
Tulemus: õppenõustamise teenused vastavad kvaliteedinõuetele ja on võrdsetel alustel kättesaadavad kõigis
maakondades. Hariduspoliitilised otsused ning kooli pidajate ja koolide tegevus kaasava hariduse rakendamisel toetavad
igakülgselt tuge vajavate õpilaste arengut ning on kooskõlas laste põhiõigustega. Kirjeldatud on ühtsed haridustasemete-
ülesed kaasava hariduse rakendamise, seire ning kvaliteedipõhimõtted.
- Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamine üldhariduses, sh keeleõppetoetuste eraldamine
Tulemus: eesti keelest erineva emakeelega ning rändetaustaga lastele ja noortele on tagatud võimalused Eesti ühiskonnas
aktiivseks toimimiseks ja õpingute jätkamiseks võrdselt eesti keelt emakeelena rääkivate õppuritega. Paraneb eesti keelest
erineva emakeelega õpilaste eesti keele valdamise tase nii lasteasutuse, põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetajate seas.
Suureneb eesti õppekeelega lasteasutustes, koolides ja huvikoolides osalevate eesti keelest erineva emakeelega õppijate arv.
Kõik haridusasutused, kuhu saabuvad õpilased teistest riikidest ja kultuurikeskkondadest, on saanud vajalikku tuge õpilaste
õpetamiseks. Paraneb õpetajate ettevalmistus mitmekeelses klassis õppetöö läbiviimiseks.
KOKKU KULUD** 10 368 7 799 5 729 5 729
*Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused:
- Haridustugiteenuste süsteemi edasiarendamine, sh riigi tugi KOVidele haridustugiteenuste korraldamiseks ja Rajaleidjate
võrgustiku töös hoidmine ja funktsioonide üle vaatamine.
- Eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele: Alushariduses esma- ja täienduskoolitused (varajane keeleõpe)
ning +1 õpetaja projekt. Põhihariduses uussisserändajate eesti keele kui teise keele õppe arendustegevused ja piloteerimine;
eestikeelse aineõppe arendamine; +1 õpetaja projekt; emakeeleõpe muu kodukeelega õppijatele (süsteemi loomine, metoodika,
koolitused, õppevara jm); õpetajate ja koolipere keeleõppekoolitused ja koolitused rände, mitmekultuurilisuse, mitmekeelsuse
ja põhiõiguste teemadel; muud tugiteenused õppijatele ja toeks koolidele nende töös. Üldkeskhariduses, kutseõppes ja
täiskasvanuhariduses kompensatsiooni meetmed, sh nii teenused kui ka täiendav keeleõpe, keelekeskkonna kohandused jms.
**Tegevustesse panustab ka omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks eraldatav 15 mln eurot, mida on võimalik kasutada
ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Kuna riigi toetus KOVidele
kavandatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all, ei sisaldu see tegevus ja summa seetõttu käesoleva programmi eelarves.
19
Tegevus 2.3 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine
Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid
haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi
õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks.
Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu.
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
sihttase
Eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud
võimalused ametisse asumisel.
Koolijuhtide osakaal, kes võtsid ette meetmeid,
toetamaks õpetajate koostööd uute
- - - - 55 -
õpetamispraktikate väljaarendamiseks (TALIS) (%)
Allikas: TALIS
Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal
üldhariduskoolides (%) 27 27 27,5 28 28 28
Allikas: EHIS
Konkurss õpetajakoolituse
õppekohtadel* 1,1 1 >1 >1 >1 >1
Allikas: SAIS+EHIS
Õpetajate sooline struktuur naised/mehed 85,5 85,4**
üldhariduskoolides (%) 84,5:15,5 84:16 84:16 83,5:16,5
Allikas: EHIS 14,5 14,6
Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et amet on
26,4
ühiskonnas väärtustatud - - - 35 -
(2018)
Allikas: TALIS
Õpetajate osakaal, kes vähemalt kord kuus on
21,5
õpetanud koos teise õpetajaga (%) - - - 25 -
(2018)
Allikas: TALIS
*Näitab õpetajakoolituse õppekavade konkursi suhet ülikoolide kõigi bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade keskmisesse
konkurssi. Üle ühe tähendab, et konkurss on keskmisest suurem, alla ühe, et väiksem. Konkurss näitab kandidaatide arvu ühe
õppima tulekut kinnitanu kohta.
** 2021-2024 programmis muudeti sihttase järgmisteks aastateks realistlikumaks, 2020-2023 programmis oli sihttasemena
kinnitatud suhe 75:25
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 2.3. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:*
- Õpetajahariduse, haridusasutuste juhtide, tugispetsialistide ja noortevaldkonna töötajate professionaalse arengu
toetamine
Tulemused: täiendusõpe lähtub sihtrühmade vajadustest ja on nii aja- kui asjakohane sisult ja vormilt. Esma- ja
täiendusõppe õppekavad vastavad tööturu vajadustele ning moodustavad tervikliku süsteemi.
- Õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamine/väärtustamine
Tulemused: õpetaja ja haridusasutuse juhi amet on väärtustatud nii avalikkuse kui nende endi seas. Õpetaja ja
haridusasutuse juhi amet on atraktiivne elukutse valik, sh toetatakse sisenemist teistest valdkondadest.
KOKKU KULUD 6 639 3 501 3 501 3 501
*Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused:
Õpetajate (sh koolijuhid) ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpe ning järelkasvu toetamise raames arendatakse
haridustöötajatele terviklik taseme- ja täiendusõppesüsteem, professionaalset arengut toetavad meetmed (sh vajalikud
infosüsteemid ja tööriistad) ning tõstetakse haridustöötajate koostöövõrgustike võimekust. Õpetajaametisse sisenemiseks
luuakse paindlikke õpiteid ja toetatakse haridusvaldkonna sisest mobiilsust. Tähelepanu pööratakse õpetajaameti
populariseerimisele. Luuakse võimestamise meetmed, mis aitavad haridusasutuste juhtidel pakkuda õppimist ja õpetamist
toetavat koolikultuuri ja KOV haridusametnikel täita koolipidaja rolli. Toetatakse haridustöötajate metoodika ja (aineülese)
didaktika alase pädevuse arendamist ning innovaatiliste õppemeetodite kasutuselevõttu (sh IKT kasutamine
personaalhariduses). Toetatakse ja arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna täienduskoolitusi ja töönõustamist,
koolituskvaliteedi arendamist ja meetmeid enesehindamisprotsesside juurutamiseks.
20
Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed
Eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele
Kiiresti muutuv ühiskond ja uuenev tööturg, sh uued valdkonnad ja erialad ning uued töövormid
nõuavad seniste oskuste ümberkujundamist. Inimeselt eeldab see valmisolekut
karjääripööreteks ja pidevat õppimist – ümberõpet ja enesetäiendamist – kogu elukaare
jooksul, haridussüsteemilt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele ning
luua õppimisvõimalusi erinevatele vanusegruppidele.
Meetme raames rakendatakse jätkusuutlik süsteem tööjõu ja oskuste vajaduse
prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada
tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus- ja
töömaailm. Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning
laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti
töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused
ja teadmised.
Meetme mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase Viimane 2021 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik
tase
(2020)
Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34 a
inimeste hulgas (%)
79 80 80 81 85
üks aasta pärast lõpetamist 73,5 81
75 75 75 76 80
viis aastat pärast lõpetamist 72,5 76
Allikas: „Edukus Tööturul“
Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74-aastaste
37
osakaal (%)* 36 37,5 39 40 42 60
(2019)
Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI).
Lõpetajate ettevõtlikkus
Uus indikaator, metoodika töötatakse välja
* Allikas The Digital Economy and Society Index (DESI) [link]
21
Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA
Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse
seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA).
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud
Indikaator(id) väljatöötamisel.
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 3.1 rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:*
- Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine ja teavitamine
Tulemus: Eesti kvalifikatsiooniraamistik on rakendunud ja kooskõlas EQF-iga.
- Kutsesüsteemi ja kutseeksamite arendamine
Tulemus: Kutsesüsteem on kooskõlas haridussüsteemi ja tööturu ootustega, inimestel on loodud võimalus tõestada oma
kvalifikatsiooni läbi kutseeksami sooritamise ning õpingud kutseõppeasutustes lõpevad töömaailmaga koostöös välja
töötatud asjakohaste, töömaailma poolt hinnatud kutseeksamitega.
- Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine ja rakendamine.
Tulemus: Toimib regulaarne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem (OSKA), mille eesmärk on
sidustada tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimist toetavaks
süsteemiks, toetada tööandjate, erialaliitude, õppeasutuste ja valitsusasutuste koostööd ning kindlustada ajakohase
tööturu info jõudmine vajalike osapoolteni. OSKA tulemused on sisendiks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamise
süsteemile, õppekavaarendusele, taseme- ja täiendusõppe pakkumisele ning õppe rahastamisele. Lisaks valdkondlikele
raportitele koostatakse alates 2016. aastast OSKA abil ka iga-aastaselt tööjõu ja oskuste vajaduse terviklik valdkondade
ülene tööjõu ja oskuste ülevaade.
KOKKU KULUD 2 089 1 380 1 380 1 380
*Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused:
Kutsesüsteemi reformi raames töötatakse välja ja rakendatakse OSKA uuendatud tööturu üldanalüüsi ja valdkondlike uuringute
metoodikat ning laiendatakse võimekust kasutada lisaandmeid, suurandmeid ning andmekaevet. Töötatakse välja oskuste
klassifikaator, mis on sidustatud Euroopa oskuste klassifikaatori ESCOga ning luuakse oskuste kataloog, mis võimaldab kiirelt ja
paindlikult luua oskuste profiile kvalifikatsioonide, mikrokvalifikatsioonide aluseks ja õppekavadele sisendiks. Arendatakse
sihtgruppide oskuste hindamise võimekust ning digikeskkonna arenduste kaudu luuakse võimalused inimeste personaalsete
oskuste kirjeldamiseks ja hindamiseks isiklikus digiloos. Toetatakse kutse andmise kvaliteeti, viiakse läbi oskuste hindajate ning
nõustajate koolitusi.
22
Tegevus 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega
Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses, laiendatakse töökohapõhise
õppe võimalusi ning tööturuga seotud keeleõpet. Samuti viiakse ellu IT Akadeemia tegevusi kutse- ja
kõrghariduses. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse lõpetajate edukusest tööelus.
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega.
1−3 aastat tagasi kutsehariduses õpingud lõpetanud
20−34-aastaste inimeste tööhõive määr (%) 86,2 77,4 >80 >80 >80 >80
Allikas: Eurostat
1–3 aastat tagasi kolmandal tasemel õpingud
lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr 87,5 85,5 >88 >88 >88 >88
Allikas: Eurostat
Õppeasutuste osakaal, kes on ettevõtlusmooduli
kasutusele võtnud (sh lisanduvad järk- järgult
karjääri teemad) (%)*
48 65 70 75
Allikas: Ettevõtlusõppe programmi "Edu ja Tegu"
aruanne, EHIS
LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja
ehitus) erialade lõpetajate osakaal (%)
27,9 27,4 28,1 30 30 30 30
kõrghariduses
Allikas: EHIS
IT õppesuuna lõpetajate arv aastas
kõrghariduses 718 766 975 975 975 975 975
kutsehariduses 507 486 499 520 520 520 520
Allikas: EHIS
Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega (%)**
bakalaureuseõpe 58,0 Hoida Hoida Hoida Hoida
magistriõpe 61,3 taset taset taset taset
Allikas: Vilistlaste uuring
Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal
kõigist kutseõppe lõpetajatest (%) 12,4 15,2 18,0 19,0 20,0 21,0
Allikas: EHIS
* Indikaator hõlmab kõiki üldhariduskoole, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole.
** Allikas: Vilistlaste uuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun
täiesti")
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 3.2. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:*
- Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses, sh õpetajakoolituse koolipraktika
Tulemus: Praktikakorraldus õppeasutustes on ühtlustatud, läbipaistev ja vastab praktikakorralduse osapoolte vajadustele.
Õppur on õpingute lõpuks saanud praktilise õppetöö ja praktika kogemuse töökeskkonnas. Õppeasutused, õppurid ja
tööandjad väärtustavad praktika vajadust ja toetavad õpiväljundite saavutamist praktikal.
- Töökohapõhise õppe laiendamine
Tulemus: Töökohapõhise õppe korraldus on ühtlustatud ja läbipaistev ning vastab osapoolte vajadustele. Välja on töötatud
ja piloteeritud töökohapõhise õppe rakendusmudelid erineva suuruse ja valdkonna ettevõtetele. Töökohapõhise õppe
läbiviimisse kaasatud tööandjate arv on suurenenud. Vähenenud on madala haridustasemega mitteõppivate 18-24 a ja eri- ja
kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaal. Töökohapõhises õppes õppijate arv on tõusnud ja õppijad on omandanud
tööturu vajadustele vastava kvalifikatsiooni.
- Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel.
Tulemus: ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja –liikides.
- Keeleõppe tegevused edukamaks toimetulekuks tööturul.
Tulemus: Üliõpilaste ja kutseõppurite erialane keelteoskus on paranenud ning nõustatud koolides on tagatud nii õpilaste
(k.a.uussaabujad) kui koolimeeskondade parem toimetulek mitmekeelsuse ja –kultuurilisuse võimaluste teadvustamise kaudu.
- Kõrgharidusõppe seoste suurendamine tööturuga ja IKT õpetamise arengu tagamine ja lõpetajate IT-alaste oskuste
arendamine (IT Akadeemia kõrghariduses)
23
Tulemus: süsteemne kokkupuude tööturuga suurendab kõrgharidusõppe vastavust tööturu vajadustele mh majanduse
kasvuvaldkondades. IT Akadeemia eesmärgid on tagatud jätkusuutliku tegevuskavaga, suureneb lõpetajate arv IT õppesuunal
- Kutseharidusõppe seoste suurendamine tööturuga ja IKT õpetamise arengu tagamine ja lõpetajate IT-alaste oskuste
arendamine (IT Akadeemia kutsehariduses)
Tulemus: IT tasemeõppes õppima asumine kutsekoolides on atraktiivne, õppekavad ja õppetöö läbiviimine kvaliteetne ning
ca 20% lõpetajatest suundub peale lõpetamist edasi õppima kõrgharidustasemel.
- Siseriiklikel ja rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemine
Tulemus: siseriiklikud kutsemeistrivõistlused viiakse läbi vastavalt kinnitatud kavale. Eesti kutseõppurid osalevad siseriiklikel ja
rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel.
KOKKU KULUD 15 485 13 325 11 567 11 568
*Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused:
- Potentsiaalsete õppijate õppevalikute mõjutamiseks kõrg- ja kutsehariduses kaasajastatakse õppe sisu (nt täiendavad
digipädevused, projektõpe jne), tõstetakse doktoriprogrammide kvaliteeti ja tõhusust, suurendatakse kasvava
tööturuvajadusega sektorites erialade ja õppekohtade arvu ning makstakse prioriteetsete valdkondade õppuritele stipendiume.
Toetatakse sujuvaid üleminekuid haridustasemete vahel, koostööd haridusasutuste vahel ning tööandjatega. Tööturu vaatest
võtmetähtsusega õppekavadel värvatakse ja koolitatakse õppejõudude/õpetajaid ning toetatakse haridustöötajate arengut.
Samuti toetatakse rahvusvahelistumist õppe kõrge kvaliteedi tagamiseks ja talentide meelitamiseks väljast.
- Tööturu vajadustele vastava kutse ja kõrghariduse arendamiseks (PRÕM+) luuakse täiendavaid õppekohti töökohapõhises
õppes ning kohandatakse õppekavasid. Et laiendada sihtrühmi riigile prioriteetsetes valdkondades, töötatakse välja ja
piloteeritakse töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Viiakse ellu õppeasutuste ja tööandjate koostööprojekte ning pakutakse
koolitust juhendajatele. Viiakse läbi siseriiklike kutsemeistrivõistlusi ja toetatakse ettevalmistust rahvusvahelisteks võistlusteks.
24
Meede 4. Noortevaldkonna arendamine
Eesmärk: aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning
on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond
kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks.
Meetmesse on koondatud noorsootöö, noorte huvihariduse ja noortepoliitika arendamise tegevused.
Toetatakse noorte omaalgatust ning nende ettevõtlikkuse, annete ja tugevuste arendamist. Noorsootöö
teenuste arendamiseks, kättesaadavuse parandamiseks ja tõrjutusriskis noorte kaasamiseks toetatakse
noorsootööasutuste arengut ja teenuste mitmekesistamist, noorteinfo teenuse kvaliteedi arendamist,
nutikate lahenduste välja töötamist noorsootöös ning kohalikul tasandil piirkondlikku koostööd
noorsootöö teenuste osutamisel. Noortele kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse ning huvitegevuse
kättesaadavuse parandamiseks on programmi kavandatud kulud huvihariduse ja huvitegevuse
toetusskeemi rakendamiseks. Jätkatakse selliste tegevuste toetamist, mis aitavad noortel siseneda
tööturule, saada töökogemust ning suurendada teadlikkust töömaailmast. Toetatakse noorteühingute
ja noortevolikogude tegevust ja uute osalusvõimaluste välja töötamist. Arendatakse noortevaldkonna
töötajaskonna pädevusi läbi koolituste korraldamise ja koolitussüsteemi arendamise. Toetatakse
noortevaldkonna uuringute ja analüüside läbiviimist ning arendatakse terviklikku noortevaldkonna
seire- ja analüüsisüsteemi. Samuti toetatakse noorsootöö pakkujate rahvusvahelist koostööd, ning
noortevaldkonna arendamiseks töötajaskonna osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides.
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
sihttase
Noorsootöö kvaliteedi hindamise
läbinud kohalike omavalitsuste
osakaal (%)
15 30 kasvab 45 50
Allikas: Harno, Eesti Noorsootöötajate
Kogu
25
Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG)
Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte ning kohalikul
tasandil nutikate lahenduste väljatöötamist noorsootöös. Arendatakse nutika noorsootöö
kontseptsiooni ja viiakse ellu selle tegevuskava.
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste
valdkondade nügijad ning eestvedajad
18–26-aastaste noorte juhitud
mittetulundusühingute osatähtsus (%)
4,2 4,8 5,0 5,2 5,4
aktiivsete mittetulundusühingute hulgas
Allikas: Statistikaamet
Huvikoolis õppivate noorte osakaal (%) kõikide
7–26aastaste noorte hulgas 29,9 30,3 30,8 31,1 31,4 31,7
Allikas: EHIS, Statistikaamet
Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud
164 179 hoida hoida hoida
projektide osakaal (%)) 180 (73)
(71) (73,7) taset taset taset
Allikas: Harno
Noorte ettevõtjate osatähtsus (%) 18-26
aastaste noorte hulgas 3,8 4 4,4 4,7 5,0 5,3
Allikas: Statistikaamet
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 4.1. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Noorte omaalgatuste ja ühistegevuste toetamine. Toetatakse noorteprogrammide Erasmus+: Euroopa Noored, Euroopa
Solidaarsuskorpus ja Ideeviit ellu viimist.
Tulemus: Noortel on rohkem teadmisi, motivatsiooni ja võimalusi, et tegutseda enda ja kogu ühiskonna elu edasiviimise nimel.
- Innovatsiooni ja nutikate lahenduste loomise toetamine noorsootöös. Arendatakse ja turundatakse nutika noorsootöö
kontseptsiooni ja viiakse ellu nutika noorsootöö tegevuskava. Toetatakse nutikate lahenduste arendamist ja ellu viimist
noorsootöös ja arendatakse nutika noorsootöö professionaalseid õpikogukondi.
Tulemus: Noorsootöö korraldajatel on vajalikud pädevused ja teadmised, millega on tagatud teenuste arendamisel noorte
vajadustest ja väljakutsetest lähtuv järjepidev innovatsioon.
KOKKU KULUD 3 443 2 810 2 810 2 810
26
Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA)
Tegevuse raames võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. Toetatakse noorteühinguid ja noorte
osaluskogusid noorte kaasamisel ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik,
arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust.
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud.
Osalusvormide arv 79 hoida hoida hoida hoida
Allikas: Harno (ENL kaudu) taset taset taset taset
Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste hoida hoida hoida hoida
osakaal (%) kõigist omavalitsustest 89,9 94 taset taset taset taset
Allikas: Harno (ENL kaudu)
18–26-aastaste kandidaatide osakaal (%) kõigi
kohalike omavalitsuste volikogu valimiste 9,7
6,5* - - - -
kandidaatide hulgas
Allikas: Statistikaamet
15-26-aastaste noorte osakaal (%), kes on -
osalenud organiseeritud vabatahtlikus Täpsus Täpsust Täpsust Täpsustu
tegevuses** tub ub ub b
Allikas: Statistikaamet
*Näitaja 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste põhjal
** Näitaja sihttasemed ja metoodika on väljatöötamisel, lisatakse järgmisesse programmi
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 4.2. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Noorte osalusprogrammi elluviimine: noorte otsustes osalemise toetamine ja arendamine ja noorte osaluskogude
toetamine
Tulemus: Noortel on rohkem organiseeritud osalusvõimalusi. Noorte ja kohalike omavalitsuste spetsialistide teadlikkus
osalusvõimalustest ja osaluse mõjudest on suurenenud. Noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelu korraldamises ja on selleks
motiveeritud.
- Noorte organiseeritud ühistegevuse toetamine: noorteühingute, sh noortevaldkonna arengukava eesmärkidesse
panustavate ühingute toetamine
Tulemus: Noorte huvikaitse ja nende huvidest lähtuv ühistegevus noorteorganisatsioonides on tagatud.
KOKKU KULUD 853 853 853 853
27
Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)
Tegevuse all toetatakse noorsootöö korraldajaid noorsootöö tegevuste arendamises, samuti
korraldajate võrgustumist ja koostööd. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi ja
professionaalsust. Toetatakse noorsootöö kättesaadavuse parendamist, korraldatakse ja arendatakse
riiklikku noorteinfo teenust ning töötatakse välja terviklik noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem.
Tegevuse all jätkatakse noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesistamise ja kättesaadavuse
toetamist, milleks on ette nähtud 11 mln eurot. Sellest riiklikust toetusest moodustab 10,3 mln eurot
kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse kulude
all ja ei sisaldu programmi eelarves.
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused
mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.
Kohalike omavalitsuste osakaal (%), kus
noorsootöö teenused on vähemalt hoida hoida hoida vähemalt
59* 69,6
„edasijõudnu“ tasemel taset taset taset 70
Allikas: RaM Minuomavalitsus.ee
Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte
osakaal (%) hoida hoida
90 - -
Allikas: Uuring "Noorsootöös osalevate noorte taset taset
rahulolu noorsootööga"
* Algtase 50 on noortevaldkonna arengukavas vale ning seda on programmis korrigeeritud.
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 4.3. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub*:
- Noortevaldkonna töötajaskonna pädevuste ja professionaalsuse arendamine, sh töötajaskonna tunnustamine
Tulemus: Tõusevad noorsootöötajate erialased pädevused ja koolitustel õpitut rakendatakse, toimib laiapõhjaline koostöö.
- Noortevaldkonna tegevuste ja teenuste kvaliteedi ja mõju hindamine, sh seiresüsteemi arendamine
Tulemus: Riigi ja kohaliku tasandi ühingute ja institutsioonide tegevus noortevaldkonna kvaliteedi ja korralduse arenguks on
toetatud. Noortevaldkonna areng ja teenused on jätkusuutlikud, töö tulemuslikkus ja mõju on analüüsitud ja paremini nähtav.
Rahvusvahelise koostöö ulatus ja mitmekesisus on suurenenud ja see soodustab kvaliteedi arengut.
- Noorsootöötaja kutse andmine ja arendamine
Tulemus: Noortevaldkonna areng on tagatud töötajaskonna professionaalsuse toel.
- Noorsootööalase teavitamise tagamise ja noortevaldkonna võrgustiku (korraldajad, KOVid, partnerid) toetamine.
Tulemus: Noorsootöö korraldajad pidevalt arendavad riigi toel noorsootöö kvaliteeti.
- Noortevaldkonna rahvusvahelistumise toetamine
Tulemus: Rahvusvaheline koostöö toetab noortevaldkonna arengut Eestis parimate praktikate jagamise ja töötajaskonna
pädevuste tõstmise toel.
- Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetusskeemi rakendamine
Tulemus: Kvaliteetne ja mitmekesine huviharidus ja huvitegevus on noortele paremini kättesaadav.
-Toetusinstrumendid noorsootöö kättesaadavuse tagamiseks avatud noorsootöös, huvihariduses, huvitegevuses ja
noortelaagrites.
- Tulemus: Noorsootöö on Eestis regionaalselt ühtlaselt kättesaadav.
- Noorteinfo teenuse arendamine ja noorteinfo vahendamine noortele.
Tulemus: Noored on teadlikud oma võimalustest ja valikutest oma elu paremaks korraldamiseks.
KOKKU KULUD 5 078 5 052 5 050 5 050
* Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmine tegevus:
Arendatakse noortevaldkonna seire ja analüüsisüsteemi.
28
Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)
Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab noorele võimalused
noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas osalemiseks, olenemata pere ja noore majanduslikust
sissetulekust, elukohast, erivajadustest, usaldusest või muudest sotsiaalsetest ja demograafilistest
tingimustest. Nende tingimuste kehv olukord suurendab tõenäosust noore riskikäitumiseks. Tegevuse
raames tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ja
soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski.
Toetakse noorte üleminekuid tööellu ja iseseisvumisel, arendatakse tugisüsteeme noorte
eemalejäämise ning õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks.
2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku
abil.
15–26-aastaste noorte osakaal (%), kes
Täpsus Täpsust Täpsust Täpsust
hindavad, et tugi on kättesaadav* - -
tub ub ub ub
Allikas: Statistikaamet
15-29-aastaste osakaal (%), kes ei tööta, ei õpi hoida
ega osale koolitusel (NEET-staatuses noored) 9,8 11,7 taset 11,1 10,8 10,5
Allikas: Statistikaamet
* Näitaja sihttasemed ja metoodika on väljatöötamisel, lisatakse järgmisesse programmi
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 4.4. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub*:
- Riskioludes noorte (sh NEET staatuses noored) sotsiaalse kaasatuse soodustamine
Tulemus: Riskioludes noortel on väiksem tõenäosus jääda ühiskonna, haridus- ja tööelust eemale.
- Noorte konkurentsivõime tõstmine noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu.
Tulemus: Noortel on piisavad teadmised ja oskused tööellu astumiseks.
KOKKU KULUD 2 300 1 370 200 200
*Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021-2027 rakenduskava raames järgmised tegevused:
Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks toetatakse noorsootöö piirkondliku kättesaadavuse
parandamist ja noorte noorsootöösse kaasamist (sh pakutakse tuge KOVidele noorsootöö planeerimisel ja teenuste
pakkumisel). Lisaks toetakse mobiilse noorsootöö pakkumise laiendamist, et jõuda NEET-staatuses noorteni.
Juhtimiskorraldus
Haridus- ja noorteprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium
(HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i Haridus- ja Noorteamet (Harno), SA Kutsekoda.
Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi
täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ tulemusaruande raames.
Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand.
• Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler.
• Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler.
• Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja.
29
Haridus- ja noorteprogrammi lisad:
Lisa 1- Üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – riigigümnaasiumid, Tallinna
Muusika- ja Balletikool ning Ida-Virumaa eestikeelsed põhikoolid (tegevus: haridusvõrgu korrastamine
ja arendamine)
Lisa 2- Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – HEV koolid (tegevus: haridusvõrgu
korrastamine ja arendamine)
30
Haridus ja noorteprogramm 2022-2025
Lisa 1
Üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – riigigümnaasiumid,
Tallinna Muusika- ja Balletikool ning Ida-Virumaa eestikeelsed põhikoolid (tegevus:
haridusvõrgu korrastamine ja arendamine)
Planeeritavate
riigi- sh EL 2014-2023
Planeeritavad
gümnaasiumide vahenditest
Maakond Omavalitsus riigikoolid
õppekohtade nüüdisajastatud
aastaks 2025
arv statsionaarses õppehoonete arv
õppevormis
Hiiu maakond Hiiumaa vald 1 130 1
Harjumaa
Harju maakond omavalitsused sh 10 5740 6
Tallinn
Jõhvi vald 1 470
Kohtla-Järve linn 2 300 1
Ida-Viru maakond
Sillamäe linn 1
Narva linn 3 720 2
Jõgeva maakond Jõgeva vald 1 252
Järva maakond Paide linn 1 252 1
Haapsalu linn 1 252
Lääne maakond
Lääne-Nigula vald 1 150
Lääne-Viru
Rakvere linn 1 540 1
maakond
Põlva maakond Põlva vald 1 252 1
Pärnu maakond Pärnu linn 1 750
Rapla maakond Rapla vald 1 360 1
Saare maakond Saaremaa vald 1 540 1
Nõo vald 1 300
Tartu maakond
Tartu linn 1 540
Valga maakond Valga vald 1 252 1
Viljandi maakond Viljandi linn 1 600
Võru maakond Võru linn 1 360
KOKKU 32 11958 16
Lisa 2
Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – HEV koolid (tegevus:
haridusvõrgu korrastamine ja arendamine)
Kaasajastatavate
kaasajastatavate õppehoonete
Maakond Omavalitsus õppekohtade
arv aastani 2023
maksimaalne arv
Harju maakond Tallinna linn 1 130
Tartu maakond Tartu linn 1 60
Pärnu maakond Pärnu linn 1 50
Võru maakond Võru linn 1 25
KOKKU 4 265
Teadussüsteemi programm 2022-2025
Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus
Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad
eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes
konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma
arenguvajadustele
Valdkonna Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava
arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)
Programmi nimi Teadussüsteemi programm
Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.
Programmi periood 2022–2025
Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)
(ministeerium)
Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)
valitsemisala Haridus- ja Noorteamet (Harno)
asutused)
Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukava 2021-2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse1:
Üldeesmärk Mõõdik* Viimane Sihttase
tegelik tase 2035
Eesti teadus, arendustegevus, Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 0,75 ≥1
innovatsioon ja ettevõtlus osakaaluna SKP-st (%) (2019)
suurendavad koostoimes Eesti Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 0,86 2
ühiskonna heaolu ja (2019)
majanduse tootlikkust, Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest 78,8 110
pakkudes (%) (2019)
konkurentsivõimelisi ja Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Tugev Innovatsioo-
kestlikke lahendusi Eesti ja (koht tulemusrühmas) innovaator niliider
maailma arenguvajadustele. (2020)
*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.
Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine
Teadussüsteemi programmi ülesanne on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sh kõigi
eluvaldkondade vajadusi arvestava teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna loomine ja
teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Programm kannab hoolt selle eest, et Eestis oleks
kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine teadustöö, tugevad teadusasutused, aktiivne ja tunnustatud
teadlaskond ja selle järelkasv, heal tasemel teadustaristu ja võimalused rahvusvaheliseks koostööks.
1
TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadussüsteemi
programm. Lisaks teadussüsteemi programmile rakendatakse ka teadmussiirde programmi (HTM ja MKM
ühisprogramm) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute
seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka kajastuma programmide tasandil.
1
Ühiskonna teadmuspõhise arengu ja majanduskasvu vältimatu eeltingimus on kõigi eluvaldkondade
vajadusi arvestav kõrgetasemeline, arenev ja valdkondlikult mitmekesine teadussüsteem. Selleks tuleb
tagada teadusasutuste strateegiline areng, sh jätkata uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede
loomiseks vajalike alusuuringute rahastamist, parandada teadlaste enesetäiendusvõimalusi ja
töötingimuste konkurentsivõimet, seista hea teadlaskonna juurdekasvu eest, võimaldada kasutada
heal tasemel teadustaristut nii Eestis kui ka välismaal ja osaleda rahvusvahelises teadmusringluses ning
kindlustada uute teadmiste ja ideede jõudmine kõrgharidusõppesse ja selle kaudu tööturule.
Programmi kogueelarve*
Teadussüsteemi programm RES 2022-2025
Programmi meetmed 2022 2023 2024 2025
Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva
toimimise kindlustamine (programmi 175 786 147 757 163 379 159 298
kogukulud tuhandetes eurodes)
Programmi tegevused
Tegevus 1. Teadusasutuste ja
160 592 135 937 154 301 150 220
teadlaskonna arengu toetamine
Tegevus 2. Teadustaristu kvaliteedi ja
15 194 11 820 9 078 9 078
kättesaadavuse kindlustamine
* kuludes ei ole arvestatud amortisatsiooni ja finantstehinguid
Olukorra lühianalüüs
Eestis on aastatega välja kujundatud kvaliteedikonkurentsil põhinev toimiv ja arenev teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteem. Kasvanud on teadlaste rahvusvahelise
koostöö aktiivsus, teaduse kõrget taset näitav publitseerimisaktiivsus ja publikatsioonide kvaliteet ning
edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis. Eesti paistab silma raamprogrammis Horisont
2020 võidetud lepingute mahu poolest2. Eestis rajatud nüüdisaegsed ülikoolide ning teadusasutuste
hooned ja laborid loovad teadustööks rahvusvaheliselt atraktiivseid tingimusi. Tartu Ülikool Eesti
rahvusülikoolina on jõudnud maailma 300 parima ülikooli hulka ning on Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolide
vaieldamatu number üks. Mitmed Eesti teadlased on jõudnud maailma enimtsiteeritud teadlaste
hulka.
Teadussüsteemi suurimad väljakutsed on järgmised:
Eesti eripära on teadusrahastuse kõrge projektipõhisus ja välisallikate suur osakaal teaduse
rahastamises − eriti avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse (TA) puhul. Teadussüsteemi kõrge
taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab sihipärast ja järjekindalt riigipoolset tuge, sh
teadusasutuste kõrge kvaliteediga ja jätkusuutlike tegevuste toetamist, teadlaste algatustel
põhinevate uurimisprojektide rahastamist ning asutuste ja teadalaste nii rahvusvahelise kui
riigisisese koostöö edendamist.
Teadlaskarjääri vähene atraktiivsus – Eestis napib inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus-
ja arendustegevusega. Teadlasi ja insenere on liiga vähe ja eriti vähe on neid väljaspool
akadeemiat, teistes sektorites ja valdkondades. Eesti on teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD
2 Raamprogrammist Horisont 2020 saadud toetus SKP kohta võrreldes EL28 keskmisega (=100%) 2020. a andmete põhjal
Eestis 244%. Allikad: eCORDA, Eurostat, ETAg-i arvutused.
2
riikides tagasihoidlikul positsioonil, eriti erasektori vaates3. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata
akadeemilise karjääri, sh doktoriõppe atraktiivsuse ja efektiivsuse suurendamisele.
Läbimurdelised tehnoloogiauuendused ja reformid ühiskonnas ja majanduses nõuavad
inimressurssi ja teadmisi – tipptasemel teaduskompetentsi nii alus- kui rakendusteaduste vallas,
eesliini teadus- ja arendustegevusega kursis olevaid teadusrühmi (sh tipptasemel teadusrühmade
koostööd) ning tugevaid teaduasustusi.
Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks on vajalik tagada heal tasemel teadustaristu ja selle
jätkusuutlik majandamine. Riigi huvides on tagada teadus- ja arendustaristu optimaalne kasutus,
mistõttu on oluline taristu avamine kasutajatele väljaspool taristu omanikeringi ning
taristuteenuste ja nende pakkumise kindlustamine, sh kasutajatele väljaspool akadeemiat
(ettevõtted, avalik sektor). Samuti ei ole Eestil võimalik iseseisvalt rajada maailma tasemel
teadustaristuid. Et kindlustada Eesti teadlastele juurdepääs tipptasemel taristule, tuleb tagada
neile võimalus osaleda vajalike rahvusvaheliste teadustaristute loomises ja olemasolevate
arendamises.
Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eestile kui
väikesele riigile oluline võimendada Eestis loodud teadmust ning teadus- ja arendustegevusi
rahvusvahelises teadmusloomes ja -võrgustikes osalemise kaudu. Nii tagatakse maailma
eesliiniteadmiste ja tehnoloogiaarenduste jõudmine Eestisse ja panustatakse Eestis loodud
teadmusega maailma tippteadusesse. Tugevdamist vajab Eesti teadlaste võimekus võtta juhtroll
rahvusvahelistes tegevustes, sh tuleb kasvatada Eesti teadlaste aktiivsust konsortsiumide
moodustajate ja projektide koordineerijatena ning kaasata uusi sihtrühmi. Rahvusvahelises
teaduskoostöös osalemise mõju suurendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks on mh vajalik
suurendada temaatilist fokusseeritust, et mõjusamaks osaluseks teha strateegilisemaid valikuid.
Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2022-2025 aastal:
Tagatakse teadus- ja arendustegevuse rahastamine vähemalt 1% SKP-st mahus, hoides
uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Piisav baasfinantseerimise maht on eelduseks
TA-asutuste jätkusuutlikuks toimimiseks, paindliku ja akadeemilise töö mitmekesisust arvestava,
mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust pakkuva akadeemilise karjäärimudeli kujundamiseks
ja elluviimiseks, asutuse teadustööks vajaliku taristu tagamiseks ning tihedamaks koostööks
ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Alates 2023. aastast on kavandatud üleminek
baasfinantseerimiselt TA-asutuste tegevustoetusele sarnaselt kõrghariduse tegevustoetusega.
80% tegevustoetusest moodustab eelneval rahastamise mahul põhinev baasosa ning 20%
tulemusosa, mille eraldamise kriteeriumide hulgas on lisaks teadus- ja arendustegevuse
tulemustele ka TA-asutuste panustamine ühiskonna ja majanduse arengusse. Asutustega
räägitakse sarnaselt kõrghariduse tulemusrahastamise protsessiga läbi, millistele tulemustele ja
arengutele peaksid asutused eelkõige keskenduma.
Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks jätkatakse doktoriõppe atraktiivsuse kasvatamise
toetamist ja doktoriõppe reformi elluviimist (doktorantide liikumist nooremteaduri positsioonile).
Doktorikraadiga inimeste arvu kasv, eriti väljaspool ülikoole, on vältimatu eeltingimus Eesti
majanduskasvu hoogustamiseks ning kõrgema lisandväärtuse suunas liikumiseks. Doktoriõppe
reformi tulemusena määratletakse doktorandi selgem positsioon teadlaskarjääris, sh tagatakse
ülikoolides või TA-asutustes doktorantidele nooremteaduri lepinguline ametikoht. Kasvab
doktoriõppe tulemuslikkus, õpe on paremini seotud ühiskonna vajadustega ning soodustatakse
doktoriõppe läbiviimist koostöös ettevõtluse ning positiivselt evalveeritud teadusasutustega.
3
OECD andmebaasi 2018. a andmete põhjal teadlaste arv (täistööaja ekvivalent) 1000 töötaja kohta EL28 keskmine 8,8 ja
Eestis 7,7. Erasektoris on samad näitajad vastavalt 6,3 ja 3,4.
3
Jätkatakse eesti keele ja kultuuri alaste ning haridusuuringute toetamist, et tagada eesti hariduse,
keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Need uuringud on olulised Eesti riigi, ühiskonna, rahvuse ja keele
püsimajäämiseks ja arenguks, sh Eesti kultuuriruumi ja ühiskonna toimimismudelite uurimiseks,
ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks ning globaalsete arengusuundumustega kohanemise
toetamiseks. Masinõppe ja tehisintellekti kiire arengu kontekstis on oluline toetada eesti
keeletehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja nende kasutusele võtmist. Jätkatakse
haridusuuringute programmi rakendamist, et tagada Eest hariduse edutegurite süsteemne
uurimine ja selle põhjal tõenduspõhine poliitikakujundamine.
Tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarse koostöö toetamiseks jätkatakse teaduse
tippkeskuste tegevuse toetamist. Teaduse tippkeskustel on Eesti teaduses oluline roll, kuna need
koondavad mitme teadusasutuse uurimisrühmi, soodustavad koostööd nii Eestis kui ka
rahvusvaheliselt, toetavad noorte teadlaste järelkasvu ning aitavad teadustulemusi
populariseerida.
Jätkatakse riikliku tähtsusega teadustaristu arendamist ja taristu teenuste kättesaadavuse
tagamist nii ettevõtetele kui avaliku sektori asutustele, sh rakenduskõrgkoolidele.
Jätkatakse teaduse rahvusvahelistumise tegevuste toetamist. Rahvusvahelises teaduskoostöös
osalemise mõju suurendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks jätkatakse tegutsemist tõhusama
strateegilise osaluskava kujundamise suunal, sh kolmandate riikidega tehtava teaduskoostööga
seoses. Kujundatakse Eesti eelistused EL partnerlustes, missioonides ja rahvusvahelistes
teadustaristutes osalemiseks ning toetatakse nendes osalemist.
Koostöös teadusasutuste ja teadlasorganisatsioonidega kujundatakse teaduseetika korralduse ja
järelevalve süsteem ning viiakse see ellu.
Jätkuvalt peetakse oluliseks teadusliku maailmavaate kujundamist hariduse kõigil tasemetel ja
vormides. Ühiskonda mõjutavate otsuste langetamisel tuginetakse teaduslikult põhjendatud
faktidele ning teaduskommunikatsiooni peetakse teadustöö lahutamatuks osaks.
Programmi mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase* Viimane 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik
tase
10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka 8,4 9,0 9,6 10,2 10,8 12,5
kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%) (2020)
Positiivselt evalveeritud TA-asutuste lepingulise 26 730 28 300 29 800 31 400 32 900 50 000
teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise (2019)
töötaja kohta (maht eurodes)
*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.
Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine
Programmis on üks meede. Meetme eesmärk on programmi eesmärk – Eesti teadus on
kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Meetme mõõdikud on programmi mõõdikud ja meetme
kulud on programmi kogukulud, vt eespool.
4
Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine
Tegevuse eesmärk on toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja
arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks
rahvusvahelises teaduskoostöös.
Programmi tegevused keskenduvad teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamisele ja selleks
vajaliku arengukeskkonna tagamisele. Programmi tegevusse on koondatud tegevused teadussüsteemi
üldise toimevõime ja teadusasutuste strateegilise arengu tagamiseks, sh uute teadmiste,
tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike (alus)uuringute toetamiseks, teadlaste töötingimuste ning
teadlaskonna juurde- ja järelkasvu tagamiseks. Toetatakse tipptasemel uurimisrühmade
interdistsiplinaarset Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd teaduse tippkeskustes, soodustades
noorte teadlaste järelkasvu ning teadustulemuste populariseerimist. Teaduse populariseerimise ja
teadushariduse tegevused on suunatud Eesti elanike, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde
toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi
levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ja teadustegevus ja selle
väljundid oleks nähtavad ühiskonnas laiemalt, soodustades nii teadmistepõhise ühiskonna arengut.
Toetatakse eesti keele, kultuuri- ja haridusalaseid uuringuid, et tagada eesti hariduse, keele ja
kultuuriruumi kestlikkus. Samuti toetatakse osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh
teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides,
partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning
turundustegevusi. Osalemine rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja
arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamisest.
Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik
tase
Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4 1,5
inseneride arvu kohta* (2015-
2019
kesk-
mine)
Teaduse mitmekesisuse mõõdik (väljatöötamisel),
alg- ja sihttase selguvad pärast mõõdiku
väljatöötamist 2022. a
Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse (240) 3. Top 5 Top 5 Top 5 Top 5 Top 5
raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide koht
võrdluses võidetud lepingute mahu alusel SKP riikide
kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL = 100**
võrd-
luses
(2020)
EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis 245 245 250 260 270 350
Euroopa Horisont projektides osalevate Eesti (kumu- (kumu-
organisatsioonide arv*** latiivselt latiivselt
2014- 2021-
2020) 2035)
*Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet **eCorda, Eurostat ***eCorda
5
Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus 2022 2023 2024 2025
160 592 135 937 154 301 150 220
Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu
toetamine
Tegevuse kirjeldus
Teenus 1.1.1. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine
Eesmärgiks on TA-tegevuse põhiliste rahastusinstrumentide rakendamine ja nende mahu kasvatamine kooskõlaliselt ajutise
iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine.
Teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:
Teadusasutuste baasfinantseerimine. Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja
arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide
kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Alates 2023. aastast on
kavandatud üleminek baasfinantseerimiselt TA-asutuste tegevustoetusele sarnaselt kõrghariduse tegevustoetusega.
Nooremteadurite palgatoetus (doktoriõppe reform) teadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Toetatakse doktorantide
liikumist nooremteadurite positsioonile, mis kindlustaks neile töölepinguga seotud sissetuleku ja sotsiaalsed tagatised.
Institutsionaalse arendusprogrammi (ASTRA) raames toetatakse kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste strateegilist
arengut, sh vastutusvaldkondade arendamist, keskendumist strateegilisele põhitegevusele. Teadlaste ja inseneride
järelkasvu tagamiseks toetatakse doktorikoole. Toetatakse ülikoolide, TA-asutuste ja rakenduskõrgkoolide teenuste
väljaarendamist ettevõtluskoostöö laiendamiseks (teadustaristu avamine ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse
kasvatamine jm), tugiteenuste kvaliteedi tõstmist, samuti vastutusvaldkondade õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist.
Tegevuste toetamine lõppeb 2023. a., edaspidi toetatakse TA-asutuste ja kõrgkoolide strateegilist arengut (teadmussiirde
võimekuse kasvu) teadmussiirde programmi tegevuste kaudu (ASTRA+), kõrgkoolide õppetegevuse kvaliteedi
arendamisega seotud tegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus).
Konkurentsipõhiste uurimistoetuste tagamine, sh:
Uurimistoetused positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise
teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks sh järeldoktori teadustöö toetamiseks eraldatav toetus.
Kõrgetasemeliste uurimisrühmade interdistsiplinaarse koostöö toetamine teaduse tippkeskuste kaudu. Toetatakse
tippkeskuste alusuuringuid, rakendusuuringuid ja arendustegevust, teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalike vahendite
ja aparatuuri soetamist, teadlaste koolitamise ja järelkasvuga seotud tegevusi, tippkeksuste riigisisest ja rahvusvahelist
koostööd, teadustegevuse tulemuste levitamist.
Teenus 1.1.2. Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumine
Viiakse ellu tegevusi teadussüsteemi üldise toimimise kindlustamiseks (teadus- ja arendustegevust toetavad tegevuse), sh
kaetakse TAI süsteemi tegevuskulud.
Teadussüsteemi koostööpartnerite toetamine, sh:
Riigi TA-asutuste tegevuskulud
Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine)
Muud tegevused ja kulud (sh riigi TA-asutuste muude tulude arvel tehtavad kulud, õppelaenud, kaudsed kulud)
Teadussüsteemi haldamise tegevuste toetamine, sh
Eesti Teadusagentuuri (ETAg) tegevustoetus
Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) toimimine ja arendamine
Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise toetamine, sh
Teaduskeskus AHHAA tegevustoetus
Riigi teaduspreemiad
Teaduse populariseerimise projektikonkurss ja teadustööde riiklike konkursside preemiad
Rakendatakse alameedet "Teaduse populariseerimine" (TeaMe+) (telesaated, õppematerjalid, kampaaniad,
teadusuudiste platvormid, teadlaste ja poliitikute dialoogi edendamine ja toetamine, kodanikuteaduse edendamine ja
toetamine; erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine,
teaduskommunikatsiooni alased tegevused erinevatele sihtgruppidele nii eesti kui vene keeles jpm).
Viiakse ellu avatud taotlusvooru Teeme+ projektid, kus toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid üritustesarju ja
tegevusi, loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades (LTT) huviringide arendamist ning ettevõtete kaasamist teaduse
ja LTT populariseerimisse.
Teenus 1.1.3. Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine
6
Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh rakendatakse HTM valdkondlikke
teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna
„Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist. Programmid toetavad poliitikavajadustest tulenevate eesti
keele, ajaloo, hariduse ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ja
soodustatakse nende võimalikult laialdast rakendamist.
Programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul"
Programm "Eesti keeletehnoloogia"
Haridusteaduse programm
Teenus 1.1.4. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine
Eesmärk on tagada teadlastele ja teadusasutustele võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Osalemine
rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime
tagamisest. Meetmesse on koondatud tegevused, mis toetavad osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh
teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös
kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi.
Teadustöötajate rahvusvahelises teadmusloomes osalemise toetamine, sh
Tegevuste „Mobilitas Pluss“ ja „DoRa Pluss“ raames toetatakse teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist: toetatakse
järeldoktoreid ja tagasipöörduvaid teadlasi, ERC granditaotluste ettevalmistamist, tippteadlasi, Euroopa Teadusruumi,
Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalemist, rahvusvahelisi koolitusi ja õppevisiite teadlastele, noorteadlaste
ja magistrantide osalemist rahvusvahelises teadmisteringluses, välismagistrantide ja -doktorantide kaasamist. Jätkatakse
Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning "Research in Estonia" ja „Study in Estonia“ turundustegevusi Eestis
õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamiseks. 2022. a töötatakse välja „Mobilitas Pluss“ jätkuprogramm. „DoRa
Pluss“ tegevused lõppevad 2023. a ja jätkutegevused kajastuvad edaspidi haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus).
Rahvusvahelise teaduskoostöö algatuste toetamine, sh
ETAg-i välisteaduskoostöö tegevustoetus. Ministeeriumideüleses ja partneritevahelises koostöös tagatakse Eesti
osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses,
Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, Seal of Excellence rakendamine) ning Eesti TA-programmide avatus
rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel, arendatakse koostöövõimalusi ja ühiseid algatusi kolmandate
riikide teadlaste ja teadusasutustega.
Jätkatakse Euroopa Majanduspiirkonna välisabist rahastatava „Haridus ja teadus – Balti teaduskoostööprogrammi“
elluviimist teaduskoostöö soodustamiseks Balti ja Põhjala suunal.
Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemaksud. Tegevuste kaudu
tagatakse Eesti liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmine rahvusvahelises teadmuskoostöös, sh Euroopa
Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa Kõrgjõudlusega
andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC) ning võimaldatakse Eesti teadlaste osalemist Euroopa Tuumauuringute
Organisatsiooni, Euroopa Kosmoseagentuuri, Euroopa Molekulaaruuringute Labori ja teistest samalaadsete organisatsioonide
teadusprojektides.
7
Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine
Tegevuse eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele
teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine.
Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringud ja juurdepääsu riiklikult olulistele
rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku majandamismudeli
väljatöötamist ja juurutamist, sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning
laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile.
Kindlustatakse teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja teadustulemustele, sh
andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele
teadusandmebaasidele.
Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik tase
(2020)
Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes 827,58 ≥827,58 ≥827,58
töötavate teadurite arv (mõõdik vähemalt kuni (kumu-
2023. a)* latiivselt
2014-2020)
* EL tõukefondide meetme aruannete alusel
Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus 2022 2023 2024 2025
Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse
15 194 11 820 9 078 9 078
kindlustamine
Tegevuse kirjeldus
Teenus 1.2.1. Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine teekaardi alusel
Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine, sh
Toetatakse investeeringute kava alusel riikliku tähtsusega teadustaristuobjektide rajamist ja Eesti osalemist ESFRI
teekaardi jt rahvusvahelistes teadustaristutes. Lisaks taristuobjektide rajamise (sh ehitamine, kaasajastamine,
laboriseadmed ja aparatuur) toetamisele toetatakse teadustaristu abil pakutavate teenuste väljaarendamist, taristuga
seotud kollektsioonide, andmearhiivide, andmebaasidega seotud tegevusi, koostöötegevusi jms. Tagatakse EENET-i
tegevustoetus, sh liikmemaksud.
Toetatakse tuumiktaristu kasutamist TA-asutuste ja ettevõtete poolt, et kindlustada riikliku tähtsusega teadustaristu
avatus avaliku, era- ja kolmanda sektori kasutajatele. Toetust antakse teadustaristu täiendavate kulude katteks, mis on
seotud teadustaristu kättesaadavaks tegemisega väljaspool tuumiktaristu pidajat ning rahvusvahelisest koostööst
tulenevate kohustustega.
Teenus 1.2.2. Teadustööks vajaliku taristu ja selle kasutamise toetamine
Teadustööks vajaliku taristu kasutamise toetamine, sh
Toetatakse järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ning teaduskollektsioonide säilitamist,
täiendamist, digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist.
Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, litsentside
hankimist, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloog ESTER arendamist
ja käigus hoidmist.
8
Juhtimiskorraldus
Teadussüsteemi programmi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium
(HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja Haridus- ja
Noorteamet (Harno).
Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi
täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“
tulemusaruande raames. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi
eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud
olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i (arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist
ka seiratakse.
Programmi juhtimistasandid on programm, meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse
planeerimistasand.
• Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler.
• Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler.
• Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja.
9
Teadmussiirde programm 2022-2025
Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus
Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad
eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes
konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma
arenguvajadustele
Valdkonna Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava
arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)
Programmi nimi Teadmussiirde programm
Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.
Programmi periood 2022–2025
Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja
(ministeerium) Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)
valitsemisala Haridus- ja Noorteamet (HARNO)
asutused)
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)
Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol)
Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukava 2021-2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse1:
Üldeesmärk Mõõdik* Viimane Sihttase
tegelik tase 2035
Eesti teadus, arendustegevus, Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 0,75 ≥1
innovatsioon ja ettevõtlus osakaaluna SKP-st (%) (2019)
suurendavad koostoimes Eesti Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 0,86 2
ühiskonna heaolu ja (2019)
majanduse tootlikkust, Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest 78,8 110
pakkudes (%) (2019)
konkurentsivõimelisi ja Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Tugev Innovatsioo-
kestlikke lahendusi Eesti ja (koht tulemusrühmas) innovaator niliider
maailma arenguvajadustele. (2020)
*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.
1
TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadmusiirde
programm. Lisaks teadmusiirde programmile rakendatakse ka teadussüsteemi programmi (HTM) ja
ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub
tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka kajastuma programmide tasandil.
1
Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele
Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna
teiste süsteemide (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime
selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja
loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Tuleb suurendada stiimuleid ja oskusi
koostööks teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste vahel, et leida lahendusi nii ettevõtete
arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele. Programmis peetakse
silmas süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse kasvu ning teadmusringlust, mitte lineaarset
(tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire
mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse
mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade
kujundamist.
Tegemist on Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ühisprogrammiga, mis loob sünergia teaduse ja ettevõtluse vahel ning vähendab teaduse eraldatust
ühiskonna ja majanduse arengust, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kutsudes esile vajalikke
muutusi, sh käivitades olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu.
Teadmussiirde programm tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAIE valdkonnas:
teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et
toetada ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist;
Eesti ettevõtete TAI-mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on
väike, ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab arendamist;
Eestil tuleb teha valikuid ja TAIE poliitikat tulemuslikumalt suunata;
TAIE süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt)
koostöö ja koordinatsioon on nõrk.
Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi teadmussiirde, riigi,
ettevõtete ja teadusasutuste koostöö soodustamiseks ning erinevate majandussektorite ja
teadusvaldkondade sidumiseks. Fookusvaldkonnad annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste
lahendamisse ning teisalt võimaldavad paremini ära kasutada Eesti ettevõtluse ja teaduse tugevusi.
Nad on kõrge ärilise potentsiaaliga või globaalselt suure mõjuga. Fookusvaldkonnad ei ole
sektoraalsed, vaid arenguvajaduse või -võimaluse kesksed ja interdistsiplinaarsed ning põhinevad eri
valdkondade ja sektorite (akadeemiline, era- ja avalik sektor) koostööl.
TAIE fookusvaldkonnad on järgmised:
digilahendused igas eluvaldkonnas;
tervisetehnoloogiad ja -teenused;
kohalike ressursside väärindamine;
nutikad ja kestlikud energialahendused;
elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum.
Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga
TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad.
2
Programmi kogueelarve*
RES 2022-2025
Vastutav
2022 2023 2024 2025
ministeerium
MKM Meede 1: Ettevõtete TAI-
mahukuse ja teadmussiirde 111 568 99 315 87 945 81 828
võimekuse suurendamine
HTM Meede 2: Ühiskonna ja
majanduse vajadustele vastava
42 428 45 426 53 462 53 462
teadus- ja arendustegevuse
võimekuse kasvatamine
HTM Programmi kogukulud
42 428 45 426 53 462 53 462
(tuhandetes eurodes)
MKM Programmi kogukulud
111 568 99 315 87 945 81 828
(tuhandetes eurodes)
HTM Programmi kogukulud KOKKU
153 996 144 741 141 407 135 290
MKM (tuhandetes eurodes)
* kuludes ei ole arvestatud amortisatsiooni ja finantstehinguid
Olukorra lühianalüüs
Eestis on aastatega välja kujundatud kvaliteedikonkurentsil põhinev toimiv ja arenev teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteem. Kasvanud on teadlaste rahvusvahelise
koostöö aktiivsus ja teaduse kõrget taset näitav publitseerimisaktiivsus ning edukus EL teadus- ja
arendustegevuse raamprogrammis. Eesti paistab silma raamprogrammis Horisont 2020 võidetud
lepingute mahu poolest2. Eestis rajatud nüüdisaegsed ülikoolide ning teadusasutuste hooned ja laborid
loovad teadustööks rahvusvaheliselt atraktiivseid tingimusi. Eesti teaduses on oluline roll teaduse
tippkeskustel, mis koondavad mitme teadusasutuse uurimisrühmi, soodustavad koostööd nii Eestis kui
ka rahvusvaheliselt, toetavad noorte teadlaste järelkasvu ning aitavad teadustulemusi populariseerida.
Samuti on ettevõtete innovatsioonisuutlikkus pidevalt paranenud. Viimast iseloomustab näitaja
„ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta“, mille järgi oleme pidevalt tõusutrendis, lähenedes EL
keskmisele3. Eesti positsioon EL innovatsioonitabelis on tõusvas joones paranenud, 2020. aasta seisuga
on Eesti 11. kohal.
Majanduse arengut mõjutab programmi perioodil lisaks väljumine ja taastumine COVID-19
pandeemiast ning viiruse kontrolli alla saamine. Täiendavalt suunatakse majanduse taastumiseks
ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse toetamiseks 28 miljonit eurot REACT-EU
vahendeid ning taaste- ja vastupidavuse rahastu (RRF) kaudu toetatakse ettevõtete digipööret 65
miljoni euro ulatuses.
Suurimad väljakutsed on järgmised:
Teadustöö tulemused ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt rakendust. Eesti teadus on heal tasemel,
aga see pole piisavalt mõjus, et toetada laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmist, probleemide
lahendamist, sh majanduslike eesmärkide saavutamist. Tuleb leida viise, kuidas teadustöö
tulemused jõuaksid suuremal määral praktiliste rakendusteni ettevõtluses ja avalikus sektoris.
2 Raamprogrammist Horisont 2020 saadud toetus SKP kohta võrreldes EL28 keskmisega (=100%) 2020. a andmete põhjal
Eestis 244%. Allikad: eCORDA, Eurostat, ETAg-i arvutused.
3 Eurostati 2019. a andmete põhjal 78,8% EL keskmisest.
3
Ettevõtetes sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni. Eesti ettevõtete teadus- ja
tehnoloogiamahukus, võimekus uusi ärimudeleid, teadmisi ja tehnoloogiaid kohandada ja
kasutusele võtta ning luua selle abil kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid on väike.
Ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab tugevdamist.
Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd, teadustöö
tulemused ei leia rakendust ettevõtluses.
Eestis napib inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Teadlasi ja
insenere on liiga vähe ja vähe on neid väljaspool akadeemiat, teistes sektorites ja valdkondades.
Eesti on teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikides tagasihoidlikul positsioonil, eriti
erasektori vaates4.
Teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna osaliste koostöö on nõrk.
Teadusasutused, ettevõtted, esindusorganisatsioonid, ministeeriumid, rakendusasutused jt
osalised tegutsevad omaette, tegevused on killustunud, ühised sihid puuduvad. Motivatsiooni ja
võimekust koostööd teha napib.
Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas 2022-2025 aastal:
Jätkatakse majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuvate temaatiliste teadus- ja
arendusprogrammidega IT ja ressursside väärindamise valdkonnas, et soodustada neis
valdkondades teadusrühmade võimekuse suurenemist, valdkondlike tippspetsialistide pealekasvu
ning arenduskoostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Temaatilisi teadus- ja
arendusprogramme laiendatakse ning 2022. a. alustatakse uute programmide väljatöötamist TAIE
fookusvaldkondades. Toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustest lähtuvaid alus- ja
rakendusuuringuid, uute uurimissuundade väljaarendamist ja vajaliku kompetentsi loomist TA-
asutustes, riiklikku ja rahvusvahelist koostööd, uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist
ning muid fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke tegevusi. Ettevõtlik avastusprotsess ja
ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on nende programmide tugev alus.
Jätkatakse arendusgrantide väljaandmist (proof-of-concept grant). Arendusgrandi eesmärgiks on
toetada silmapaistavate teadustulemuste arendamist ettevõtlusele atraktiivsesse vormi, testides
nende ärilise kasutamise viise ja tasuvust. Tegevuse tulemusena jõuab senisest enam
teadustulemusi äriliste rakendusteni.
Teadmussiirde võimekuse tõstmiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides töötatakse 2022. a. välja
rahastusskeem, mis toetaks asutusi teadmussiirde teenuste arendamisel, sellealaste teadmiste ja
oskuste täiendamisel, spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise
kommertsialiseerimise arendamisel ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse
parandamisel. Toetatakse kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist, sh soodustatakse
asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel ning koostööd
ettevõtetega.
Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste
arendamise ja kättesaadavaks tegemise toetamiseks töötatakse välja toetusskeem 2022. aastal.
Toetatakse kaht olulist tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga,
tippkeskuste tegevuse väljundite, sh teadustulemuste kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust
Eesti ühiskonna ja majanduse nõudlusest lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning teadustaristu
avamist era- ja avalikule sektorile kasutamiseks. Tippteadmuse kättesaadavaks tegemisega seotud
toetuse eesmärk on tugevdada nn kolmandat missiooni ja rakendada eesliiniuuringuid, et pakkuda
lahendusi ühiskonna ja majanduse nõudlusest lähtuvatele vajadustele. Eesmärk on suurendada
4 OECD andmebaasi 2018. a andmete põhjal teadlaste arv (täistööaja ekvivalent) 1000 töötaja kohta EL28 keskmine 8,8 ja
Eestis 7,7. Erasektoris on samad näitajad vastavalt 6,3 ja 3,4.
4
tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju, sidudes eesliiniuuringuid ettevõtlussektori ja
ühiskonna vajadustega. Teadustaristuga seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste
TA-teenuste arendamiseks era- ja avaliku sektori jaoks, tuginedes olemasolevale taristule.
Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate
meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam
teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja
kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab
paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist
liikuvust toetavaid tegevusi, sh kavandatakse meetmeid, mis toetaks ettevõtluskogemusega
inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada
õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate
teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest.
Töötatakse välja uus teadmussiirdedoktorantuuri toetusskeem, mille puhul doktoritöö valmib
koostöös ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine
eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole
akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat
ja pikemaajalist koostööd.
Jätkatakse teadusnõunike ja ettevõtete haruliitude arendusnõunike võrgustiku tegevustega, sh
TAI koordinatsioonikogu kaudu, mis aitab tõhusamalt juhtida valdkondlikku teadus- ja
arendustegevust operatiivtasandil. Teadusnõunikud ministeeriumites seisavad hea ministeeriumi
haldusala teadus- ja arendustegevuse kavandamise ja elluviimise eest. Teadustaustaga
arendusnõunikud aitavad erialaliitudel määratleda haruliidu liikmetele olulised teadus- ja
arendussuunad, mille alusel hinnata sektori arenguvõimalusi nii Eestis kui rahvusvaheliselt ning
rääkida valdkonna teadusasutustega läbi valdkonnale vajalike uuringute osas, tõstavad haruliidu
liikmete teadlikkust valdkonna teadus- ja arendustegevuse potentsiaalist ja võimalikest
rakendustest ning aitavad kaasa sektori ettevõtjate teadlikkuse ja oskuste tõstmisele TA-tegevuse
vallas, soodustades koostöö teadusasutustega nii Eestis kui EL tasandil. Teadus- ja arendusnõunike
võrgustik aitab TA-tegevusi paremini kavandada, sh seada selgemaid fookusi, kavandada
mõjusamaid sekkumisi ja osaleda aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike töös.
Omavaheline info- ja kogemuste vahetus aitab kaasa TA-tegevuste tõhusamale ja mõjusamale
kavandamisele ja elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab erasektorile
olulise TA-tegevuse elluviimist.
Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas 2022-2025 aastal:
Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid
sekkumismeetmeid. Jätkatakse osakute toetusmeetmega, et võimaldada ettevõtetel koostöös
innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid innovatsiooniprojekte. Jätkatakse ettevõtjate
arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte spetsiifilistest
arengutakistustest. Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduseks jõustatakse
vastav programm (RUP), mis toimib virtuaalse uurimis- ja arenduskeskusena. RUP-i ülesanne on
tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete
rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu.
Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile
keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse
kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist.
Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja
rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa
5
Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, jätkatakse CERN-i assotsieerunud liikmena ning lisaks
parandatakse ettevõtete ligipääsu Euroopa Horisondi ja Eurostarsi tegevustele.
Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste
tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu
lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate
riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste
referentskliendiks.
Käivitatakse teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond eesmärgiga parandada
kõrgtehnoloogiliste pikema aredustsükliga ettevõtete rahastusvõimalusi. Jätkatakse iduettevõtete
ökosüsteemi arendamist Startup Estonia kaudu.
Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi
tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik
lahendada digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete
digitaliseerimise strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et
seatud sihte saavutada.
Programmi mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase* Viimane 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik
tase
(2019)
HTM Teadlaste ja inseneride arv 1,47 1,7 1,9 2,1 2,3 4,53
MKM ettevõtlussektoris ja
kasumitaotluseta erasektoris,
arv 1000 elaniku kohta
HTM Ettevõtete investeeringud 2,7 2,9 3,1 3,3 3,5 6
MKM mittemateriaalsesse (760
põhivarasse osakaaluna SKP- (3,2
mln)
st (%, mln/mld eurodes) mld)
*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.
6
Meede 1. Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse
suurendamine (MKM vastutusalas)
Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-mahukamateks
tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid
teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest.
Meetme mõõdik ja sihttase
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik
tase
Innovaatiliste ettevõttete osakaal, %* 73,1 >75 >75 >75 >75 >75
(2018)
* The Community Innovation Survey (CIS)
Tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde
soodustamine (MKM vastutusalas)
Tegevuse eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde
läbiviimiseks.
Programmi tegevuse mõõdikud
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik
tase
Müügitulu uutest või oluliselt muudetud 13 15 15 17 17 >20
toodetest või teenustest (suhe kogu (2018)
müügitulusse), %*
DESI: ettevõtete digitaliseeritus/robotid jms Top14 Top12 Top11 Top10 Top 9 Top 5
(Integration of digital technology)** (2020)
* Statistikaamet ** DESI
Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus 2022 2023 2024 2025
Tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja 111 403 98 694 87 489 81 371
rohepöörde soodustamine
Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkus TAI
vajalikkusest ja võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte,
soodustatakse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike
koostöövõrgustike arendamist. Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja
kujundatakse ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv
rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-
tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse
ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt. Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning
7
ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid,
rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes
ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt). Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs
tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse
innovatsiooni keskused (e-DIH). Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning
üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele. Samuti suurendatakse riigi rolli ja
pädevust innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu
omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna.
Programmi tegevused
Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise
teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad
osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata kvalifitseeritud
tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha
ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne.
Arendatakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse
terviklik programmi (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization) toimib
vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele võimaldatakse nii
rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise võrgustumise jms näol. Lisaks
teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele.
Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille
eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-,
organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka toetavate
teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte vajadustes lähtuvat
lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid teenuseid)
Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning
parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud tegevustes
saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning töötajate
mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe) saavad
ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda toetusi,
võrgustumine jms).
Toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega
tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE
(AI and Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid.
Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku
tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva uusettevõtluse
tekitamiseks käivitatakse Tehnopolis uus raamprogramm.
Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse
tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse
ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning
kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid.
Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes
(märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse
tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja
ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid tehnoloogiaid.
8
Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist.
Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista
pakkumisega (Accelerate Estonia).
Tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine
(MKM vastutusalas)
Tegevuse eesmärk: toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut.
Programmi tegevuse mõõdik
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik
tase
(2020)
Riskikapitali maht eurodes* 440,9 ˃500 ˃500 ˃500 ˃500 >1000
Kiirendites osalevate ettevõtete arv** 31 47 40 40 40 40
*Startup Estonia ( Crowdsoursed ja Includer kokku) ** Startup Estonia
Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus 2022 2023 2024 2025
Tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse 165 621 456 457
arendamine
Tegevuse raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, mis
toetaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete
loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures
aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates
sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat
arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu
tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja
rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevsute tulemuslikkus hindamiseks töötatakse
välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem.
Programmi tegevused
Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia
kaudu. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus ja ärimudel põhinevad
suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil ja nende ettevõtete
arendustöö on aja- ja ressursimahukam, vajab see segment eraldi lahendusi, mistõttu Smartcapi
kaudu kutsutakse ellu seda segmenti sihtiv(ad) kiirendi(d).
Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega
fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond
jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust.
9
Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja
arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)
Meetme eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse
võimekuse kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist
ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku
mõju kasvuks.
Meetme mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik
tase
Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori 6,9 7,5 8,0 9,0 10,5 Euroala
teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, (2019) keskmine
%*
Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 3,3 3,35 3,4 3,45 3,5 ≥3,5
1000 tööealise elaniku kohta** (2019)
Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv 79,7% 82,3 84,9 87,5 90 EL
miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL (2017- keskmine
keskmine = 100) %*** 2019 (100%)
keskmine)
Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud 19 19 27 28 30 -
kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA (2020)
eraldistest, %****
*Statistikaamet **Statistikaamet ***European Innovation Scoreboard ****Statistikaamet, HTM arvutused
Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM
vastutusalas)
Tegevuse eesmärk on meetme eesmärk – ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja
arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Tegevuse mõõdikud on meetme mõõdikud.
Tegevusega luuakse eeldused sektoritevaheliseks teadmussiirdeks ja toetatakse teadmussiirde
protsesside toimumist. TA-spetsialistide arvu suurendamine era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste
ja kõrgkoolide muutumist ettevõtlikumaks, ja suuremat suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi
ringkondi, rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist
ettevõtlikus avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning
ettevõtetega. Toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja
teadustaristu teenuste arendamist ja kättesaadavaks tegemist. Toetatakse kaht olulist
tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga, tegevuse väljundite sh
teadustulemuste kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust Eesti ühiskonna ja majanduse nõudlusest
lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning teadustaristu avamist era- ja avalikule sektorile kasutamiseks.
Eesmärgiks on suurendada tippkeskuste ja teadustaristu majanduslikku ja ühiskondlikku mõju. Samuti
võimendatakse teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja
teenuste arendamisel arendusgrantide (proof-of-concept) kaudu. Arendusgrandi eesmärgiks on
eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste
rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja
majanduslikku mõju.
10
Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel,
mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja
teadusasutuste vahel, paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning
kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna
nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate
koostöös pakutava doktorantuuri (ettevõtlusdoktorantuuri/teadmusiirde doktorantuuri) elluviimist,
mille puhul doktoritöö valmib tööandja vajadusi arvestades. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine
eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist
maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist
teadus- ja arenduskoostööd.
Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE
fookusvaldkondades töötatakse välja ja viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse
programmid akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks, mis loob
eeldusi teadmispõhiste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes, ülikoolide ja ettevõtete koostöö
laiendamiseks, erasektori poolt finantseeritud avaliku sektori kulutuste mahu tõusuks ning
tippspetsialistide ettevalmistamiseks ettevõtlusele. Temaatilistes programmides keskendutakse
konkreetsetele uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada
uurimistööde mahtu, algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu
(sh ettevõtetele) ja värvata tippteadlasi. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlaste,
ettevõtjate, avaliku sektori jt koostöös) on nende programmide tugev alus. Kuni 2023. aastani
jätkatakse tegevusi nutika spetsialiseerumise valdkonna rakendusuuringute ja erialastipendiumide
toetamiseks, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti majanduse teadmusmahukuse kasvule, toetades
teadusasutuste ja ettevõtete koostööd ning tagada valdkondade teadlaste ning inseneride järel- ja
juurdekasv.
Samuti suurendatakse tegevuse abil riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana,
teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning
uudsete lahenduste hankimisel, selle kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust
tervikuna. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja
innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning
selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse
strateegilisel suunamisel, sh tõsta teadus- ja arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid
ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning tugevdada ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja
arendusalast kompetentsi ja võimekust. Meetme tegevused aitavad luua nõudlust TAI järele ning
soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh teadus- ja
arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete rakendusuuringute jms kaudu.
Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus 2022 2023 2024 2025
Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine 42 428 45 426 53 462 53 462
Tegevuse kirjeldus
Teenus 2.1.1. Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine
Teadustulemuste rakendamise ja tehnoloogiasiirde toetamine, sh:
Arendusgrandid (proof-of-concept). Toetamaks läbimurdeliste teadustulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni,
jätkatakse eksperimentaalarenduse grantide väljaandmist konkurentsipõhise uurimistoetuse tulemusena saavutatud
11
teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja arenduseks. Eksperimentaalarendusprojektide kaudu testitakse ja/või
luuakse eeldusi teadustulemuste kommertsialiseerimiseks või muul moel ühiskonna hüvanguks rakendamiseks.
Grantidega kaetakse personali- ja teadustöö kulud (sh insenertehnilised ja disainlahendused, intellektuaalomandi
kaitsmisega seotud kulud jms).
Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh:
Töötatakse välja ja käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö
võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi,
sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -
teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust,
stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku
turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse
parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-
tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii
programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi. Toetusskeem töötatakse välja 2022. aastal.
Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamisks töötatakse Õiglase Ülemineku Fondi raames 2022. aastal välja ja
viiakse ellu meede teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks Ida-
Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja asutuste
vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist, välistippspetsialistide
kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna siirdeprotsesside seiret ja hindamist,
kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms.
Teenus 2.1.2. Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades
Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:
Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondades. Tegevuse raames
arendatakse ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vajadusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse pakkumist, sh
tugevdatakse temaatilist uurimistegevust nii alus- kui rakendusuuringute osas, toetatakse välistippspetsialistide
kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, koostöötegevusi, uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist
ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade tegevuskavadele. Seejuures jätkatakse IKT programmi ja
ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi, mis vaadatakse üle teiste programmide väljatöötamise raames.
2022. a alustatakse vähemalt kolme uue programmi väljatöötamisega.
Jätkatakse „Targa linna tippkeskuse – Finest TWINS“ raames tippkeskuse tegevuste toetamist, sh kohalike
omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste piloteerimist. Tippkeskus uurib ja katsetab
uusi lahendusi viies valdkonnas: energia, transport, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Eesmärk on muuta linnad
nutikamateks.
Jätkatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute (NUTIKAS) toetamist. Toetus aitab tõsta teadusasutuste
võimekust ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning aitab
ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadusasutustelt vajalikke rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Kaetakse
uuringute, tehnilise teabe ja patentide teenuste, vahendite ja seadmete kulud, tegevus- ja personalikulud jms. Tegevused
lõppevad 2023. a, toetamist jätkatakse edaspidi MKM rakendusuuringute programmis (RUP).
Jätkatakse kõrghariduse erialastipendiumide eraldamist nutika spetsialiseerumise valdkondades. Stipendiumi
eesmärgiks on toetada kõrgkoole motiveeritud üliõpilaste leidmisel ning populariseerida kõrgharidust riigile
prioriteetsetes valdkondades, sh loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Tegevus lõppeb 2023. a,
jätkutegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus).
Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks
tegemine. Toetusskeem töötatakse välja 2022. aastal. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja
ühiskondlikku mõju, sidudes eesliiniuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, edastades teadmisi ja
arendades tehnoloogiaid litsentside, ekspertteadmiste ja oskusteabe kaudu ettevõtetele ja avalikule sektorile, jõustada
teadustulemuste teadlikku kasutamist jne. Teadustaristuga seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste TA-
teenuste arendamiseks era- ja avaliku sektori jaoks, tuginedes olemasolevale taristule, sh laborite sertifitseerimist,
teenusepakettide arendamist jms.
Eestil on tulemuslikuks rohepöörde elluviimiseks vaja Eestis kohapeal arendada, piloteerida ja rakendada valitud
valdkondades läbimurdelisi ja suure mõjuga tehnoloogiaid. Vabariigi Valitsusele esitatakse analüüs ja ettepanekud
rohetehnoloogia alase teadmuskeskuse arendamiseks Eestis. Rohetehnoloogia teadmuskeskuse eesmärk on aidata
kaasa Eesti majanduse teadmusmahukale rohepöördele, koondades olemasolevaid teadmusressursse ning arendades
uusi, ühiskonna ja ettevõtluse nõudlusele vastavaid teadmusteenuseid ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele. Analüüsi
tulemusena selgub keskuse turupotentsiaal, ärimudel ja toimeloogika ning rahastamise tingimused.
Teenus 2.1.3. Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine
Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse
teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning alustatakse meetmete kavandamist, mis võimaldaks
sektoritevahelise liikuvuse tegevusi laiendada, sh toetaks ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja
teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset
12
rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest. Toetatakse nii lühi- kui
pikaajalisi mobiilsusi. Laiendatud tegevused töötatakse välja 2022. aastal.
Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava doktorantuuri
(ettevõtlusdoktorantuuri/teadmusiirdedoktorantuuri) elluviimist. 2022. aastal alustatakse uue
teadmussiirdedoktorantuuri toetusskeemi elluviimist.
Teenus 2.1.4. Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine
Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest
lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid
aktuaalseid ning kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja arendusnõunike palgakulusid ja
võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades tehtava TA-tegevuse
koordineerimist. RITA programmi tegevusi toetatakse kuni 2023. aasta lõpuni, 2022. a töötatakse välja valdkondlik teadus- ja
arendustegevuse tugevdamise jätkuprogramm (RITA+), mis jätkab valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamist ning
riigi jaoks olulise teadus- ja arendustegevuse strateegilist suunamist.
Juhtimiskorraldus
Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad
on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).
MKM vastutab programmi meetmete 1 elluviimise eest.
HTM vastutab programmi meetme 2 elluviimise eest.
Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i Eesti Teadusagentuur (ETAg), Haridus- ja
Noorteamet (Harno), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja Sihtasutus Tallinna Teaduspark
Tehnopol (Tehnopol).
Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister pärast
riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM-i ja MKM-
i kodulehel.
Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi
rahaliste võimalustega.
Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM
vastavalt ülal toodud jaotusele meetmete ja tegevuste lõikes. Programmi täitmise kohta antakse igal
aastal aru tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ tulemusaruande raames.
Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i ja MKM-i
(arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse.
13
Keeleprogramm 2022–2025
Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus
Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades,
Tulemusvaldkonna
eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega
eesmärk
eesti keele säilimine läbi aegade.
Valdkonna
„Eesti keele arengukava 2021–2035“
arengukava
Programmi eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse
mitmekeelsust
Programmi kogueelarve
2022 2023 2024 2025
RES 2022–2025
Programmi kogukulud*
5 593 5 593 5 595 5 596
(tuhandetes eurodes)
* kuludes ei ole arvestatud amortisatsiooni ja finantstehinguid
Olukorra lühianalüüs
Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon, kuid arvestama
peab üleilmse keelelise mitmekesisuse vähenemise mõjuga ka eesti keelele. Samuti on
valdkondi, kus eesti keele kasutamine on vähenenud ning tööturule on lisandunud ametikohti,
mille eesti keele oskuse nõuded on reguleerimata. Eesti keele positsiooni hoidmiseks ja
kindlustamiseks populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kasutamist, õppimist ja
uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna
õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele arengutele.
Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid ja
keeletehnoloogilised rakendused kättesaadavad. Keeleuurimise ja teadusliku kirjeldamise
puhul on probleemiks digitaalsete ressursside ja keeletehnoloogia vähene kasutamine ning
piiratud rakendamine. Keeletehnoloogia ja keeleressursside arendamisel on probleemiks
korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või puudumine. Ajakohase, kättesaadava ja
mitmekesise keeletaristu saavutamiseks toetatakse keeleteaduse ja keeletehnoloogia edasist
arengut.
Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti
keele oskus ei ole piisav, et nad saaksid takistamatult omandada haridust, osaleda tööturul jne.
Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonnas puudub süsteemne keeleõppetegevuste
koordineerimine. Eesti keele õppes tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-
õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad
oleksid suutelised toetama õpilaste keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti
keele õpet nii rahvuskaaslastele emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid selle
tegevuse kättesaadavus vajab laiendamist. Võõrkeelte õppes domineerib inglise keel,
varjutades teiste, Eestile samuti oluliste võõrkeelte õpet ning nende piisavalt hea oskuse
olulisust.
1
Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2022.–2025. aastal
Tõhustatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandatakse õppevõimalusi.
Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse
täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, sh arendatakse täiskasvanute eesti keele õppe
tegevusi koondavat e-keskkonda. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse
hindamises võetakse suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele ja jätkatakse
eesti keele e-õppe võimaluste arendamist. Toetatakse eesti keele kui teise keele ja
aineõpetajate täienduskoolitust.
Arendatakse etapiti välja riigi keskne masintõlkekeskkond, sh arendatakse pidevalt edasi
masintõlkekeskkonna sisendiks olevaid masintõlkemootoreid. Riigi keskne
masintõlkekeskkond pakub avalikule sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset
valdkondlikku tõlget, võimaldab tõlkekulude kokkuhoidu kuni 40% ning kiirendab oluliselt
tõlkeprotsesse.
Eesti Keele Instituudi juurde loodud keeletehnoloogia kompetentsikeskusesse
koondatakse valdkonna olulisemad tugitegevused, suurendatakse valdkonna seiret ning
soodustatakse seeläbi keeletehnoloogiliste vahendite kasutamist. Töötakse välja Eesti
keeletehnoloogia valdkonna arendamise ning keeletehnoloogia vahendite laialdase
kasutuselevõtu tegevuskava.
Eesti keele maine ja staatuse tugevdamise eesmärgil kujundatakse Keeleamet asutuseks,
mis tegeleb nii inimeste eesti keele oskuste arendamise kui ka hindamisega. Seejuures
ajakohastatakse keelevaldkonna õigusruumi ning teostatakse regulaarset järelevalvet
kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud
keelekasutusvaldkondades.
Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus
ja kättesaadavus. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse,
mis võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda.
Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb.
Töötatakse välja Eesti terminitöö tegevuskava ning luuakse toimiv Ekilexi terminivõrgustik,
et kiirendada termininõuannet ja soodustada erialaspetsialistide, tõlkijate ja
(keele)toimetajate koostööd.
Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe
raamdokumendi sõsarköite põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Sõsarköite rakendamiseks
koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid ning testide koostajaid ja
hindajaid.
Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja
pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning
toetatakse Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui
30 erineva riigi kõrgkoolis ning avatakse uus eesti keele õpetuskoht mõnes USA kõrgkoolis.
2
Koostöös kõrgkoolidega töötatakse välja ja rakendatakse kõrghariduse keele- ja
rahvusvahelistumise põhimõtted, mis tagavad eesti keele toimimise kõrgharidus- ja
teaduskeelena.
1. Programmi meede ja tegevused
Meede 1. Keelevaldkonna arendamine
Meetmesse on koondatud eesti keele mainet ja staatust tugevdavad tegevused, mis loovad
soodsad hoiakud eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks. Samuti tagatakse meetmega
ajakohane keeletaristu ja keeletehnoloogia, mis on vajalikud selleks, et eesti keelt saaks
kasutada igas elu- ja teadusvaldkonnas. Meetmega arendatakse eesti keele kui emakeele ja
teise keele õpet ning laiendatakse eesti keele õppimisvõimalusi, toetatakse mitmekeelsuse
arengut.
Meetme mõõdikud ja sihttasemed
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2035
Mõõdik
Sihttase
16–65-aastaste Eesti elanike Uus mõõdik: täpsustatakse 2022/23. a PIAAC uuringu tulemuste
funktsionaalne põhjal
lugemisoskus eesti keeles
Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal Uus mõõdik: täpsustatakse 2022. aastal
rahvastikust
Eesti elanike enesehinnanguline Uus mõõdik: täpsustatakse 2022. aastal
võõrkeeleoskus
3
Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine
Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse
keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut.
Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist
populariseerivaid ning väärtustavaid tegevusi ja keelepoliitika-alast rahvusvahelist koostööd.
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020
Sihttase
Eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea
Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja
50 50 50 50 50 50 50
tunnustusüritused
Eesti keele maine ühiskonnas
- eesti emakeelega inimeste hulgas Uus indikaator, metoodika töötatakse välja
- eesti keelest erineva ema- või
kodukeelega inimeste hulgas
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 1.1 rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Eesti keele, sh eesti keele piirkondlike erikujude ning mitmekeelsuse väärtustamine tunnustuste jagamise kaudu
Tulemus: keelevaldkonna auhindade ja tunnustustega on kogu ühiskonnale saadetud eesti keelt ja mitmekeelsust
väärtustav sõnum.
- Eesti keele kasutamise, õpetamise, uurimise populariseerimine
Tulemus: selge ja kõnekas sõnum eesti keele kasutamise, õpetamise ja uurimise kohta on avalikus ruumis nähtav; keele
mainekujundusse panustavad üritused on korraldatud.
- Rahvusvaheline keelepoliitikaalane koostöö
Tulemus: rahvusvaheline keelepoliitika ja -õppe alane koostöö on hästi toetatud, Eesti on esindatud rahvusvahelistes
keeleinstitutsioonide võrgustikes.
- Järelevalve keeleseaduse ja teiste keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle
Tulemus: on laiendatud ja tõhustatud asutuste ja isikute nõustamist, on parandatud inimeste teadlikkust keeleõigustest
ning tagatud nende õiguste rakendamine.
- Keelehoolde arendamine ja keelenõu kättesaadavus
Tulemus: keelekorralduse põhimõtted on vastavusse viidud eesti keele arenguga; on tagatud keeletoimetaja kutse kõrge
tase; on tõhustatud selge keele põhimõtete järgmist nii avalikus ruumis ja ametiasutustes kui meedias.
KOKKU KULUD 712 712 712 712
4
Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine
Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist ja keeletehnoloogia
vahendite kasutuselevõttu. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike,
oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Luuakse võimalused, et
töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks.
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020
Sihttase
Eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja
mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult
Keeleressursside variatiivsus
- Korpused 84 110 115 120 125 130 135
- Sõnavararessursid 73 82 85 90 95 100 105
Aktiivsete terminikomisjonide arv 32 34 35 35 40 45 50
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 1.2 rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Eesti keeleteaduse arendamine ning sõnastike, andmebaaside ja keelekorpuste loomine
Tulemus: on soodustatud Eesti keeleteaduse kui keelevaldkonna teadus- ja arendussuuna arendamist; on avaldatud
uurimistulemusi eesti keele, sh selle piirkondlike erijoonte kohta; on loodud ja arendatud nüüdisajastatud, avatud ja
mugavalt kasutatavaid sõnastikke, sh oskussõnastikke, andmebaase ja keelekorpusi; on soodustatud eesti viipekeele
uurimist ja õpetamist; on arendatud eesti viipekeelt, sh erialaviipeid.
- Terminitöö korraldamine ja eesti teaduskeele arendamine
Tulemus: On korraldatud „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtete“ tegevused, on arendatud
eestikeelset terminivara ning on loodud terminitöö ekspertide võrgustik, mis võimaldab varasemast kiiremat
termininõuannet. Välja on töötatud Eesti terminitöö tegevuskava. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise
toetusmeetme kaudu on soodustatud eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele
arendamist.
- Hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengu toetamine
Tulemus: on korraldatud hõimurahvaste programmi tegevused, millega toetatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride
uurimist ja keeletaristu arendamist.
-Keeletehnoloogiliste ressursside arendamine ja kasutuselevõtt1
Tulemus: Loodud on keeletehnoloogilised ressursid ning toetatakse nende kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud
digitaalsetes teenustes. Keeletehnoloogia keskuse kaudu toetatakse keeletehnoloogia valdkonna TA-tegevust.
KOKKU KULUD 3 505 3 506 3 508 3 509
1
Keeletehnoloogia investeeringud tulevad ka teadusprogrammist – arendatakse keele- ja kõnetehnoloogiat, sh
loomuliku keele liidesed, automaatne keelekorrektuur, automatiseeritud keeletöötlus, kõnetöötlus jmt.
Keeletehnoloogia arendamist toetatakse suures osas HTMi TA-programmist „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“.
5
Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse
toetamine
Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte
õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal.
Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse
keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust
toetavaid hoiakuid.
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020
Sihttase
Eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust
Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti
keele riigieksami keskmine tulemus punktides 63,7 62,7 ≥64 ≥64 ≥64 ≥64 ≥64
(maksimaalne 100)
Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal
57,4 57,6 ≥58 ≥58 ≥60 ≥60 ≥60
eksamil käinutest (%)
Väliseestlaste osalus eesti keele õppes
3700 3900 3900 3950 4000 4050 4100
(inimeste arv aastas)
Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2-
63,8 ** ≥64 ≥64 ≥64 ≥66 ≥66
keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%)*
*K.a rahvusvaheliste keeleeksamite tulemused, arvestatud on statsionaarse õppe lõpetanute tulemusi.
**2020. aasta kevadel võõrkeele riigieksamit ei toimunud. Õpilased sooritasid rahvusvahelisi keeleeksameid, kuid nende
osakaalu põhjal ei saa üldistada võõrkeeleõppe tulemuslikkust kõigi lõpetajate lõikes.
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Tegevuse 1.3 rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Eesti keele õppe edendamine, sh õppevahendite ja meetodite arendamine
Tulemus: arendatud on (e-)õppevahendid ja -keskkondi ning õppemeetodeid, tagatud on eesti kirjakeele ja erialakeele
tugi õpikute ja õppematerjalide koostamiseks, loodud keeleõppematerjalid kasutavad keeletehnoloogia komponente.*
- Eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate professionaalse arengu toetamine
Tulemus: Täiendatud on keele- ja aineõpetajate oskusi toetada eri vanuses, eri kultuuri- ja haridustaustaga õpilaste
keeleoskuse arengut. Edendatakse keeleõpetajate koostööd. Haridustöötajate eesti keele oskus on paranenud.**
- Eesti keele oskuse hindamine
Tulemus: eesti keele tasemeeksamid on korraldatud ja arendatud, hüvitatud on keeleõppekulusid.***
- Eesti keele õpetamise ja säilitamise toetamine väliseesti kogukondades
Tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal paranevad ning eesti lastel on võimalik õppida eesti keelt ja
kultuurilugu erinevates õpetuskohtades ning e-õppe võimaluste toel saavad eesti keele õppes osaleda ka hajaeestlased;
välismaal eesti keelt ja kultuuri õpetavad õpetajad pääsevad Eestis toimuvatele koolitustele, on toetatud Eesti päritolu
noorte õpingute jätkamist Eesti kõrg- ja kutsehariduses.
- Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe korraldamine
Tulemus: välismaa õpetuskeskustes jätkavad tööd kümme Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorit, suureneb
Eestist lähetatud lektoriga õpetuskeskuste arv.
- Võõrkeelte õppe ja mitmekeelsuse toetamine
Tulemus: soodustatud on eri võõrkeelte õppimist (sh varajase võõrkeeleõppe, CertiLingua programmiga) ja
mitmekeelsust. Keeleõppes lähtutakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle sõsarköite põhimõtetest ja
keeleoskustasemetest. Edendatud on rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite sooritamist.
KOKKU KULUD 1 376 1 376 1 376 1 376
Lisaks on kavandamisel tõukefondide 2021–2027 rakenduskava raames järgmised tegevused:
6
*Arendatud on keskkonda, mis koondab riigi poolt täiskasvanud eesti keele õppijatele pakutavad
keeleõppeteenused. Koolitatud on õppematerjalide koostajaid, arendatud on keelekorpuseid, teostatud analüüse
ja uuringuid.
**Haridustöötajate (sh eesti keele kui teise keele õpetajate ja aineõpetajate) keeleõppealane koolitamine ning
nende eesti keele kui teise keele oskuse tõstmine.
***Arendatud on eesti keele oskuse e-hindamise vahendeid (tasemeeksamid, sõeltest), sh on kasutatud
keeletehnoloogia võimalusi. Koolitatud on testikoostajaid ja hindajaid, tõstetud on testimisalast pädevust.
Juhtimiskorraldus
Keeleprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM).
Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i Keeleamet ja Eesti Keele Instituut.
Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi
täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ tulemusaruande raames.
Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand.
• Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler.
• Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler.
• Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja.
7
Arhiivindusprogramm 2022-2025
Tulemusvaldkond Tõhus riik
Programmi eesmärk: on ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning
kodanike õiguste tõendamine.
Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2022-2025 aastal:
Rahvusarhiiv, pakkudes tuge e-valitsemisele, keskendub perioodil digitaalselt sündinud teabe, sh
andmekogude arhiveerimisele ja lindirobotite süsteemi hankimisele ja sisseseadmisele Rahvusarhiivi
ja Eesti Rahvusringhäälingu digitaalarhiivide tarvis. Samuti, olles avatud asutus ja partner
kogukondadele, keskendutakse Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastatud kultuuripärandi
digiteerimise projektide läbiviimisele, Eesti filmipärandi voogedastusplatvormi arendamisele koostöös
Eesti Filmi Instituudiga, ning tehisintellekti võimalustele digitaalse teabe avamisel ja kasutusse
andmisel.
Programmi mõõdikud ja sihttasemed
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2019 2020
sihttase
Arhiivimoodustajate (asutuste) arv,
Täpsustub 2022
kes on Rahvusarhiivile üle andnud 15 20 25
digitaalarhivaale
Nõuetekohastes hoidlates
säilitatavate arhivaalide osakaal
Rahvusarhiivis, % 89 88 88 88 88 88 88
Koguhulk 2020 lõpu seisuga 10 036
248 arhivaali
Arhivaalide kättesaadavus veebis,
20,9 22,5 26 27 28 29 30
miljonit kujutist
Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike
õiguste tõendamine
Eesmärk: Arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele
vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine
Arhiivipedagoogilistes tegevustes
5789 4500 4000 5000 5000 5000 5000
osalenute arv (inimest aastas)
Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali
1,5 1,68 1,65 1,7 1,7 1,7 1,7
külastuste arv (mln korda)
Rahvusarhiivi teadus-
8 7 7 7 7 7 7
publikatsioonide arv (tk. aastas)
Programmi meetmed, tegevused ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Meede/ Tegevus/ Tulemus 2022 2023 2024 2025
Meede 1.Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike
õiguste tõendamine
Tegevus 1.1 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine
Tegevusega kaetakse arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud arhiivinduse valdkond.
Rahvusarhiiv osaleb Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti koostamises ja elluviimises. Pärast
rekonstrueerimist kolivad Rahvusarhiivi Tallinnas tegutsevad üksused Rahvusraamatukoguga sama katuse alla. See
avab uudsed võimalused sünergiaks, mis muudab tavaarusaama teabehalduse korraldamisest Eestis ja loob
tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks.
Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad keeruliste arendusülesannetega nii digiühiskonnas laiemalt, aga
samuti organisatsiooni sees. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks fookusvaldkonda: (1) Rahvusarhiiv kui osa
e-riigist ja infoühiskonnast ning (2) Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele.
Uuendatakse keskseid arhiivihalduse süsteeme ja lõimitakse need omavahel nii kliendi kui töötaja vaates.
Jätkatakse koostööd partneritega ning suunatakse protsesse, milles sünnivad vastastikku kasulikud tehnilised
arendused.
Lisaks üldharidust ja kõrgharidust toetavatele tegevustele tegeletakse enam ka täiskasvanuõppe toetamisega,
samuti laiendatakse erivajadustega inimestele suunatud programme. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035
raames panustatakse paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Tegevusi suunatakse üha rohkem erinevatele
kogukondadele, sh jätkatakse ühisloomeprojektidega.
Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud projektide käigus digitakse Rahvusarhiivi ja teiste mäluasutuste
kogudest 3,9 miljonit kaadrit dokumente, 167 tuhat fotot ja 245 tundi filme.
KOKKU KULUD* 8 284 8 085 8 085 8 085
KOKKU INVESTEERINGUD 50 50 50 50
* kuludes ei ole arvestatud amortisatsiooni ja finantstehinguid
Juhtimiskorraldus
Arhiivindusprogrammi on koostanud Rahvusarhiiv ja selle kinnitab haridus- ja teadusminister.
Programmis seatud eesmärkide saavutamist ja mõõdikuid seiravad Haridus- ja Teadusministeerium ja
Rahvusarhiiv tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruande raames.
Lisa 7
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi
2022-2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude
Kutseõppeasutuste eelarvete jaotused
jaotuskavad "
(eur)
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
Eesti Merekool Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 142 748
Täiskasvanuhariduse arendamine ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 000
õppimisvõimaluste loomine
Eesti Merekool Kokku 1 143 748
G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 157 670
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 122 709
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 36 000
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 50 000
edendamine
G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Kokku 2 386 379
Haapsalu Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 1 184 799
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 391 078
44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 1 000
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 179 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 35 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 185 000
edendamine
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 65 000
Haapsalu Kutsehariduskeskus Kokku 4 040 877
Heino Elleri Muusikakool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 24 979
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 385 636
20 K Riiklike õppelaenude kustutamine 500
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 13 000
Heino Elleri Muusikakool Kokku 2 434 115
Hiiumaa Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 19 553
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 671 364
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 36 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 23 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Hiiumaa Ametikool Kokku 749 917
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 253 828
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 7 535 667
44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 420 000
44IN004000 I Masinad ja seadmed 50 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 160 000
õppimisvõimaluste loomine
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 124 000
edendamine
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste 44 K Kutseeksamid 2 000
prognoosisüsteem OSKA
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kokku 8 548 495
Järvamaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 218 097
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 534 910
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 45 000
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 625 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 30 000
õppimisvõimaluste loomine
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 170 000
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 110 000
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 260 000
edendamine
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 10 000
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kokku 5 003 007
Kehtna Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 55 696
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 704 607
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 129 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 52 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Kehtna Kutsehariduskeskus Kokku 1 941 303
Kuressaare Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 84 955
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 922 687
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 500
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 300 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 45 000
edendamine
Kuressaare Ametikool Kokku 3 374 142
Luua Metsanduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 102 314
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 658 607
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 600 000
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
Luua Metsanduskool Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 30 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste K Kutseeksamid 25 000
prognoosisüsteem OSKA 44
Luua Metsanduskool Kokku 3 415 921
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 142 086
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 983 122
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 860 000
44IN005000 I Muud investeeringud 250 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 40 000
õppimisvõimaluste loomine
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 50 000
edendamine
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 3 325 208
Kokku
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 99 687
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 450 398
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 3 000
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 263 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 331 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 285 000
edendamine
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokku 4 432 085
Rakvere Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 65 970
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 926 592
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 200 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 75 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 432 000
edendamine
Rakvere Ametikool Kokku 3 699 562
Räpina Aianduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 95 243
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 172 190
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 120 000
44IN004000 I Masinad ja seadmed 40 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000
õppimisvõimaluste loomine
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 65 000
edendamine
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 35 000
Räpina Aianduskool Kokku 2 547 433
Tallinna Balletikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 155 673
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 135 669
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 14 000
Tallinna Balletikool Kokku 1 305 342
Tallinna Ehituskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 83 983
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 198 783
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 165 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 50 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 150 000
edendamine
Tallinna Ehituskool Kokku 2 647 766
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 112 585
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 868 861
44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 147 000
44IN004000 I Masinad ja seadmed 30 000
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kokku 3 161 446
Tallinna Majanduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 54 237
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 665 685
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 25 000
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 44 000
edendamine
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 101 000
Tallinna Majanduskool Kokku 2 889 922
Tallinna Muusika- ja Balletikool Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 133 000
Tallinna Muusika- ja Balletikool Kokku 133 000
Tallinna Polütehnikum Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 70 413
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 906 720
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 29 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 55 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 33 000
edendamine
Tallinna Polütehnikum Kokku 4 094 133
Tallinna Teeninduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 97 404
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 615 275
44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 1 000
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
Tallinna Teeninduskool Ligipääsu tagamine kutseõppele 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 506 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 100 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 200 000
edendamine
Tallinna Teeninduskool Kokku 3 519 679
Tallinna Tööstushariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 163 686
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 5 813 758
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 90 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 124 000
edendamine
Tallinna Tööstushariduskeskus Kokku 6 201 444
Tartu Kunstikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 11 660
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 032 144
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 15 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste 43 K Kutseeksamid 4 000
prognoosisüsteem OSKA
Tartu Kunstikool Kokku 1 067 804
Valgamaa Kutseõppekeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 61 644
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 010 216
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 500
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 82 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 67 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Valgamaa Kutseõppekeskus Kokku 2 221 360
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 69 744
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 336 837
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 205 000
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 1 611 581
Kokku
Viljandi Kutseõppekeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 85 780
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 610 684
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 26 000
44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 193 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 66 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 25 000
edendamine
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 25 000
Viljandi Kutseõppekeskus Kokku 3 034 464
Võrumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 124 971
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 597 089
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 53 000
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 60 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000
õppimisvõimaluste loomine 44
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 23 000
edendamine
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 22 000
Võrumaa Kutsehariduskeskus Kokku 1 900 060
Üldkokkuvõte 80 830 193
* tegevused haridus- ja noorteprogrmmist
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad
vahendid, 44- majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 8
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022-
Rakenduskõrgkoolide eelarvete jaotused 2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "
(eur)
Eelarve liik ja Eelarve
Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
Eesti Lennuakadeemia Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 79 279,00
Ligipääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 3 404 554,00
20 K Kõrgkoolide stipendiumid 15 000,00
20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 7 425,00
20IN004000 I Masinad ja seadmed 300 000,00
44IN005000 I Tuludest sõltuvad muud investeeringud 300 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40
edendamine K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 68 000,00
Eesti Lennuakadeemia Kokku 4 174 258,00
Kõrgem Kunstikool Pallas Ligipääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 2 025 782,00
20 K Kõrgkoolide stipendiumid 22 500,00
20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 8 910,00
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 17 000,00
44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 3 000,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 47 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40
edendamine K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 15 000,00
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 68 000,00
Kõrgem Kunstikool Pallas Kokku 2 207 192,00
Tallinna Tehnikakõrgkool Ligipääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 7 963 316,00
20 K Kõrgkoolide stipendiumid 177 500,00
20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 53 460,00
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 60 000,00
44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 6 000,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 724 000,00
20IN001000 I Inventar 70 000,00
20IN002000 I IT investeeringud 10 000,00
20IN020020 I Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvarainvesteeringud 700 000,00
44IN005000 I Tuludest sõltuvad muud investeeringud 100 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40
edendamine K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 160 000,00
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 70 000,00
Tallinna Tehnikakõrgkool Kokku 10 094 276,00
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 561 661,00
Ligipääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 4 535 293,00
20 K Kõrgkoolide stipendiumid 107 500,00
20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 31 185,00
44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 17 000,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 228 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 40
edendamine K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 110 000,00
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kokku 5 590 639,00
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 388 371,00
Ligipääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 3 204 760,00
20 K Kõrgkoolide stipendiumid 82 500,00
20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 22 275,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 110 000,00
20IN004000 I Masinad ja seadmed 230 000,00
44IN005000 I Tuludest sõltuvad muud investeeringud 7 000,00
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kokku 4 044 906,00
Üldkokkuvõte 26 111 271,00
* tegevused haridus- ja noorteprogrmmist
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest
sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 9
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022-
Riigi üldhariduskoolide eelarvete jaotused 2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "
(eur)
Eelarve liik ja Eelarve
Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
Ahtme Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 104 133
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 470 864
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 500 015
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 2 000
Ahtme Kool Kokku 1 077 012
Haapsalu Viigi Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 201 014
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 685 117
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 667 422
Haapsalu Viigi Kool Kokku 1 553 553
Hiiumaa Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 60 047
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 280 140
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 447 457
Hiiumaa Gümnaasium Kokku 787 644
Jõgevamaa Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 214 420
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 320 500
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 601 353
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 2 000
Jõgevamaa Gümnaasium Kokku 1 138 273
Jõhvi Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 152 875
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 524 535
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 154 322
Jõhvi Gümnaasium Kokku 1 831 732
Kammeri Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 223 847
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 501 201
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 440 353
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 15 000
Kammeri Kool Kokku 1 180 401
Kiigemetsa Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 147 593
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 434 793
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 396 735
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 30 000
Kiigemetsa Kool Kokku 1 009 121
Kohtla - Järve Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 125 684
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 387 896
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 649 658
Kohtla - Järve Gümnaasium Kokku 1 163 238
Läänemaa Ühisgümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 290 253
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 384 231
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 638 274
Läänemaa Ühisgümnaasium Kokku 1 312 758
Maarjamaa Hariduskolleegium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 1 065 583
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 4 304 592
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 252 802
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000
Maarjamaa Hariduskolleegium Kokku 6 627 977
Narva Eesti Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 360 725
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 505 668
Narva Eesti Gümnaasium Kokku 866 393
Narva Vanalinna Riigikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 151 900
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 677 623
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 321 081
Narva Vanalinna Riigikool Kokku 2 150 604
Noarootsi Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 120 516
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 369 301
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 398 172
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000
Noarootsi Gümnaasium Kokku 897 989
Nurme Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 47 030
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 316 461
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 307 649
Nurme Kool Kokku 671 140
Nõo Reaalgümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 466 179
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 552 718
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 665 050
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000
Nõo Reaalgümnaasium Kokku 1 688 947
Paide Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 265 697
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 425 949
Paide Gümnaasium Kokku 691 646
Porkuni Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 500 179
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 938 144
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 622 114
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000
Porkuni Kool Kokku 2 080 437
Põlva Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 111 242
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 303 463
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 637 804
Põlva Gümnaasium Kokku 1 052 509
Pärnu Koidula Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 248 828
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 584 724
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 119 810
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000
Pärnu Koidula Gümnaasium Kokku 1 958 362
Rae Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 13 367
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 49 453
Rae Gümnaasium Kokku 62 820
Eelarve liik ja Eelarve
Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
Raikküla Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 131 537
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 452 478
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 382 847
Raikküla Kool Kokku 966 862
Rakvere Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 367 118
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 495 231
Rakvere Gümnaasium Kokku 862 349
Rapla Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 147 863
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 337 290
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 600 516
Rapla Gümnaasium Kokku 1 085 669
Saaremaa Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 483 293
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 061 430
Saaremaa Gümnaasium Kokku 1 544 723
Saue Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 274 145
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 415 609
Saue Gümnaasium Kokku 689 754
Tabasalu Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 333 004
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 599 821
Tabasalu Gümnaasium Kokku 932 825
Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 193 071
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 763 191
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 034 202
Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool Kokku 1 990 464
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 43 234
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 117 104
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Kokku 160 338
Tallinna Muusikakeskkool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 490 292
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 571 915
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 2 285 690
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 34 700
Tallinna Muusikakeskkool Kokku 3 382 597
Tallinna Pelgulinna Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 36 234
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 117 104
Tallinna Pelgulinna Gümnaasium Kokku 153 338
Tallinna Tõnismäe Gümnaasium Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 33 451
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 117 104
Tallinna Tõnismäe Gümnaasium Kokku 150 555
Tartu Emajõe Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 109 436
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 455 119
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 493 591
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000
Tartu Emajõe Kool Kokku 1 078 146
Tartu Hiie Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 223 250
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 120 049
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 151 070
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 58 100
Tartu Hiie Kool Kokku 2 552 469
Tartu Tamme Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 174 978
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 560 390
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 121 576
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000
Tartu Tamme Gümnaasium Kokku 1 861 944
Urvaste Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 159 447
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 376 563
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 220 698
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000
Urvaste Kool Kokku 761 708
Valga Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 127 264
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 303 606
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 521 731
Valga Gümnaasium Kokku 952 601
Valga Jaanikese Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 90 820
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 397 722
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 465 977
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 200
Valga Jaanikese Kool Kokku 955 719
Viimsi Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 207 420
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 530 522
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 118 012
Viimsi Gümnaasium Kokku 1 855 954
Viljandi Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 493 200
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 602 111
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 273 754
Viljandi Gümnaasium Kokku 2 369 065
Võru Gümnaasium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 131 751
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 335 652
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 638 097
Võru Gümnaasium Kokku 1 105 500
Ämmuste Kool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 105 997
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 389 233
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 338 614
Ämmuste Kool Kokku 833 844
Üldkokkuvõte 56 048 980
* tegevused haridus- ja noorteprogrmmist
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad
vahendid, 44- majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Eelarve liik ja Eelarve
Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 10
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022-
Riigi teadus- ja arendusasutuste eelarvete jaotused 2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad
"
(eur)
Asutuse nimetus Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
objekti kood konto
Keeletaristu ja keeletehnoloogia 1 294 491
Eesti Keele Instituut Keeleprogramm arendamine 20 K Eesti Keele Instituudi tegevuskulud
20 Hõimurahvaste programmi rakendamine 199 454
Programm "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise 168 950
20 toetamise põhimõtted 2018-2027"
Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad 85 000
44 K kulud
Haridusvõrgu korrastamine ja 30 125
Haridus- ja noorteprogramm arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond
Teadusasutuste ja teadlaskonna 154 352
Teadussüsteemi programm arengu toetamine 20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine
Eesti Keele Instituut 1 932 372
Kokku
Keeletaristu ja keeletehnoloogia 4 500
Eesti Kirjandusmuuseum Keeleprogramm arendamine 20 K Eesti keele alane veebiseminar lasteaiaõpetajatele
Haridusvõrgu korrastamine ja 77 128
Haridus- ja noorteprogramm arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond
Teadusasutuste ja teadlaskonna 166 574
Teadussüsteemi programm arengu toetamine 20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine
20 Tegevustoetus 697 713
43 K Siseriiklikud toetused 31 000
43 Uurimistoetused 237 875
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad majanduskulud 37 012
Eesti Kirjandusmuuseum Kokku 1 251 802
Üldkokkuvõte 3 184 174
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh
riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 11
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022-2025
Haridus- ja Noorteameti eelarve jaotus programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "
(eur)
Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
objekti kood konto
Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse 20 K Euroopa keeleõppe tunnuskirja väljaandmine 4 500
tugevdamine
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Eesti keele ja kultuuri õpe välismaal asuvates kõrgkoolides 307 082
hindamine, mitmekeelsuse toetamine
20 K Eesti keele õppe arendamine välismaal, stipendiumid 100 000
20 K Eesti keele õppe arendamine välismaal, väliseesti noorte 27 000
noortevahetused
20 K Varajase võõrkeeleõppe ja õpitavate võõrkeelte valiku 5 000
laiendamise toetamine
20 K Eesti keele tasemeeksamite ettevalmistus, korraldamine ja 237 000
arendamine
10SE020007 K Eesti keele õppe kulude hüvitamine 60 000
Keeleprogramm Kokku 740 582
Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja 20SE000028 K RKAS-i remondifond 27 604
arendamine
Ligipääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 322 000
Täiskasvanuhariduse arendamine ja 40 K SF 2014+ meede 1.6 Täiskasvanud elanikkonna kompetentside 171 397
õppimisvõimaluste loomine arendamine
Hariduse rahvusvahelise 20 K Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine 1 483 425
konkurentsivõime edendamine
20 K Üld- ja juhtimiskulu 271 686
40 K Erasmus+ kõrgkoolide õpirändetoetuste kaasfinantseering 756 000
40 K Norra toetus 864 945
40 K Otselaekuvad välistoetused 148 100
40 K Tegevuskulud muude otselaekuvate välistoetuste arvelt 260 000
40 K Erasmus+ välisabi (kõik valdkonnad) 27 885 458
Õppekava ja koolikorralduse 20 K EKKA omafinantseering 9 363
arendustegevused
20 K Kõrghariduse kvaliteedi arendamine ja hindamine 474 000
20 K Tegevuskulud 1 663 213
20 K Tegevustoetus 89 000
20 K Üld- ja juhtimiskulu 334 392
40 K SF 2014+ Kutseõppe kvaliteedi hindamine 220 000
40 K SF 2014+ meede 1.3 Kaasaegse ning uuendusliku õppevara 1 520 280
arendamine ja kasutuselevõtt
Võrdsete võimaluste tagamine 20 K Tegevuskulud 601 000
hariduses
20 K Tegevustoetus 200 000
20 K Personalikulu 32 000
40 K SF 2014+ meede 1.1 Haridustugiteenuste arendamine ja 3 844 391
kättesaadavuse tagamine
Õpetajate ja haridusasutuste juhtide 20 K Õpetajakoolituse stipendiumid 160 000
arengu toetamine
40 K SF 2014+ meede 1.2 Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate 887 623
professionaalse arengu toetamine
10SE020003 K Tegevuskulud 2 914 000
Õppe seostamine tööturu vajadustega 20 K Kutsehariduse IT Akadeemia 469 000
20 K Kõrghariduse IT Akadeemia 998 840
20 K Siseriiklikud ja rahvusvahelised kutsemeistrivõistlused 463 500
20 K Üld- ja juhtimiskulu 260 000
40 K SF 2014+ meede 1.5. Ettevõtlusõppe arendamine 2 000 000
40 K SF 2014+ Töökohapõhise õppe laiendamine 1 398 514
41 K RRF 2020 Digipööret toetavate oskuste arendamine 2 160 000
41 K RRF 2020 Rohepööret toetavate oskuste arendamine 1 440 000
20SE000060 K RRF 2020 Mitteabikõlblik käibemaks 400 000
Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste 40 K Erasmus+ kaasfinantseering 129 000
toetamine (HOOG)
40 K Euroopa Solidaarsuskorpus kaasfinantseering 110 000
40 K Euroopa Solidaarsuskorpuse välistoetus 2 100 000
Noorsootöö kättesaadavuse ja 20 K Noorte tervistav ja arendav puhkus 1 400 000
kvaliteedi arendamine (ISE)
20 K Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja toetamine 91 000
20 K Noortevaldkonna rahvusvahelistumise toetamine 88 000
20 K Riikliku noorteinfo süsteemi toetamine 256 000
20 K Tegevuskulud, sh rahvusvaheliste organisatsioonide 265 000
liikmemaksud
20 K Üld- ja juhtimiskulu 150 000
44 K Kloogaranna noortelaagri tegevuskulu majandustegevusest 115 000
laekuvate tulude arvelt
44 K Kutse andmise tegevuskulu majandustegevusest laekuvate 8 000
tulude arvelt
20SE020005 K Noorte huvihariduse- ja tegevuse riikliku toetuse tugisüsteem 181 310
Noortele ühiskonnas võrdsete 40 K SF 2014+ meede 2.7 Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning 1 765 652
võimaluste tagamine (KINDLUS) vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse
kaudu
Haridus- ja noorteprogramm Kokku 61 388 693
Teadussüsteemi programm Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu 40 K SF 2014+ Dora+ 1 399 157
toetamine
Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
objekti kood konto
Teadussüsteemi programm Kokku 1 399 157
Teadmussiirde programm Sektoritevahelise teadmussiirde 40 K SF 2014+ Erialastipendiumid 1 647 059
toetamine
40 K SF 2014+ IT Akadeemia teaduse toetusmeede 3 336 927
Teadmussiirde programm Kokku 4 983 986
Üldkokkuvõte 68 512 418
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest
sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 12
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja
Rahvusarhiivi eelarve jaotus Teadusministeeriumi 2022-2025 programmide kinnitamine ning
2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "
Eelarve liik ja Eelarve
Programm Tegevus objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
Keeleprogramm Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Väliseesti arhiiviprojektide konkurss 128 000
hindamine, mitmekeelsuse toetamine
Keeleprogramm Kokku 128 000
Arhiivindusprogramm Arhivaalide kogumine ja säilitamine 20 K Tegevuskulud sh liikmemaksud, ajaloo 5 322 264
ja nendele juurdepääsu tagamine aastapreemiad, EELK toetus,
arhiivipedagoogika
40 K Massdigiteerimisega seotud välistoetused 199 151
44 K Majandustegevusest laekuvad tulude kulud 145 000
20IN005000 I Muud investeeringud 50 000
20SE000028 K RKAS-i remondifond 2 618 000
Arhiivindusprogramm Kokku 8 334 415
Üldkokkuvõte 8 462 415
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 -
muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 13
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi
Keeleameti eelarve jaotus 2022-2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude
jaotuskavad "
Eelarve liik ja Eelarve 2022
Programm Tegevus objekti kood konto Tegevuse kirjeldus eelarve
Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse 20 K Keeleameti tegevuskulud 599 818
tugevdamine
20SE000028 K RKAS-i remondifond 1 400
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Avaliku sektori töötajate eesti keele õppe toetamine 81 440
hindamine, mitmekeelsuse toetamine
Üldkokkuvõte 682 658
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest
tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 14
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi
Finantseerimistehingute eelarvete jaotus 2022-2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude
jaotuskavad "
Asutuse nimetus Programm Tegevus Eelarve Eelarve Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
liik ja konto
objekti
kood
Haridus- ja noorteprogramm Ligipääsu tagamine kõrgharidusele Õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed -175 000
HTM 10 F pankadele
Õppelaenuvõlglaste tagasimaksed HTMile 450 000
HTM Kokku 275 000
Haridus- ja noorteprogramm Ligipääsu tagamine kutseõppele -14 000
Viljandi Kutseõppekeskus 33 F Kapitalirendi tehingud
Viljandi Kutseõppekeskus Kokku -14 000
Üldkokkuvõte 261 000
F- finantseerimistehingud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 15
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala määratud toetuste ülekandmine Teadusministeeriumi 2022-2025 programmide kinnitamine
ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "
Ülekantav
Eelarve summa
Asutuse nimetus liik Kulu selgitus Kulukoha kirjeldus (euro) Arvelduskonto Ülekandmise kuupäev
eelarveüksus EG10, konto 452, osakond
KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10-
Tartu Ülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud H31304 26 702 EE281010102000234007 15.01.2022
eelarveüksus EG10, konto 452, osakond
KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10-
Tallinna Tehnikaülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud H31304 3 397 EE201010052037382001 15.01.2022
eelarveüksus EG10, konto 452, osakond
KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10-
Tallinna Ülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud H31304 2 616 EE071010002006943007 15.01.2022
eelarveüksus EG10, konto 452, osakond
KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10-
Eesti Maaülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud H31304 4 035 EE571010102000084008 15.01.2022
eelarveüksus EG10, konto 452, osakond
KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10-
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud H31304 1 010 EE621010002006881004 15.01.2022
eelarveüksus EG10, konto 452, osakond
KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10-
Eesti Kunstiakadeemia 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud H31304 272 EE931010002006966000 15.01.2022
Üldkokkuvõte 38 032
Eelarve liik: 20 - kindlaksmääratud vahendid.
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 6
KINNITATUD
Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022-
2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "
(eur)
Eelarve liik ja Eelarve
Programm Tegevus objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
Eesti keele maine ja staatuse 20 K Eesti keele mainetegevused 2 000
Keeleprogramm tugevdamine
20 K Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 14 000
20SE020001 K Riiklikud keelevaldkonna preemiad, sh Wiedemanni 90 000
keeleauhind
Keeletaristu ja keeletehnoloogia 20 K Eesti keeleteaduse, sh soome-ugri keelte ja kultuuride 139 046
arendamine uurimise, terminitöö arendamise toetamine
20 K Kaudsed kulud 1 400 762
20 K Keeleressursside loomise toetamine, "Eestikeelsete 153 250
kõrgkooliõpikute loomise toetamise põhimõtted 2018-
2027"
20 K Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe Keelevärava 60 000
arendamine
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Eesti keele e-õppe kursuse õpetajatoe teenus 36 560
hindamine, mitmekeelsuse toetamine
20 K Eesti keele ja kultuuri õpe väliseesti kogukondades 306 000
20 K Võõrkeelte õppe ja võõrkeeleõpetajate toetamine 87 500
Keeleprogramm Kokku 2 289 118
Haridus- ja Haridusvõrgu korrastamine ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 219 000
noorteprogramm arendamine
20 K RKAS-i remondifond ja keskselt tellitavad 5 336 865
korrashoiuteenused
20 K Tallinna Muusika- ja Balletikool, vallasvara soetus 2 525 000
40 K SF 2014+ meede 1.4. Väikelahendused HEV õpilaste 1 901 000
integreerimiseks tavakoolidesse
20IN001000 I Tallinna Muusika- ja Balletikool, vallasvara soetus 2 525 000
20IN020254 I Riigigümnaasiumide ehitus 333
40IN020252 K SF 2014+ meede 1.4. HEV koolid 7 907 000
40IN020253 K SF 2014+ meede 1.4. põhikoolid 12 640 000
40IN020254 I SF 2014+ meede 1.4. riigigümnaasiumid 48 689 000
43IN000035 K Taastuvenergia lahendused koolides ja TA- asutustes 1 500 000
20IN000028 I RKAS-i remondifond 9 000 000
Ligipääsu tagamine üldharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 968 457
20 K Tegevuskulud 1 700 000
20 K Tegevustoetus 56 002 524
20IN005000 I Muu investeering 64 000
20SE000099 K Tegevustoetus 95 000
Ligipääsu tagamine kutseõppele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 11 356 367
40 K Norra uue perioodi välistoetused 291 000
20IN005000 I Muud investeeringud 129 000
Ligipääsu tagamine kõrgharidusele 10 K Õppelaenuvõlglaste eest intressimaksed pankadele 5 000
20 K Doktoriõppe lõpetanute tulemusrahastamine 3 103 000
20 K Kõrghariduse sihtotstarbelised toetused 2 681 763
20 K Kõrghariduse tegevustoetus 151 049 861
20 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 11 537 964
20 K Muud toetused 38 032
20 K Õpetajakoolitus 188 000
20 K Ülikoolide raamatukogude toetus 1 913 323
10SE020004 K Doktoranditoetuse sotsiaalmaks 4 172 339
Täiskasvanuhariduse arendamine ja 20 K Riigieelarve tegevustoetus 78 000
õppimisvõimaluste loomine
20 K Välistoetuste riiklik omafinantseering 73 000
40 K SF 2014+ meede 1.6 Täiskasvanud elanikkonna 4 397 603
kompetentside arendamine
40 K Välistoetuste riiklik kaasfinantseering 23 000
Hariduse rahvusvahelise 20 K CEDEFOP omafinantseering 10 200
konkurentsivõime edendamine
20 K Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine 100 000
Õppekava ja koolikorralduse 20 K Infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu toetamine 1 614 000
arendustegevused
20 K Kaudsed kulud 7 446 520
20 K Tegevuskulud 1 219 000
20 K Tegevuskulud 178 099
20 K Tegevustoetus 3 821 174
20 K Tööjõukulud 159 000
20 K Õppeinfosüsteem Tahvel 178 000
32 K SF 2014+ meede 1.3 Kaasaegse ning uuendusliku 538 000
õppevara arendamine ja kasutuselevõtt
40 K SF 2014+ meede 1.3 Kaasaegse ning uuendusliku 1 737 720
õppevara arendamine ja kasutuselevõtt
40 K SF 2014+ meede 13.1 tehniline abi 543 430
41 K SF 2014+ meede 1.3 Kaasaegse ning uuendusliku 3 052 000
õppevara arendamine ja kasutuselevõtt
20IN002000 I Infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu toetamine 1 575 000
Võrdsete võimaluste tagamine 20 K Tegevustoetus 4 788 000
hariduses
20 K Tööjõukulud 108 000
Eelarve liik ja Eelarve
Programm Tegevus objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
Haridus- ja noorteprogramm Võrdsete võimaluste tagamine 40 K Norra/EMP välistoetus 795 000
Õpetajate ja haridusasutuste juhtide 20 K Tegevustoetus 427 000
arengu toetamine
40 K SF 2014+ meede 1.2 Õpetajate, koolijuhtide ja 2 250 559
noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste 20 K Riigieelarve tegevustoetus 1 348 732
prognoosisüsteem OSKA
40 K SF 2014+ Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem 709 000
Õppe seostamine tööturu 20 K IKT fookusõppekavade arendamine 2 675 000
vajadustega
20 K Kõrghariduse valdkonna IT süsteemide arendamine 678 860
40 K SF 2014+ meede 1.5. Ettevõtlusõppe arendamine 100 000
40 K SF 2014+ meede 1.5. Õppe seostamine tööturu 190 000
vajadustega- keeleõppe tegevused edukamaks
toimetulekuks tööturul
40 K SF 2014+ Õppe seostamine tööturu vajadustega 1 231 686
41 K RRF 2020 Digipööret toetavate oskuste arendamine 540 000
41 K RRF 2020 Rohepööret toetavate oskuste arendamine 360 000
20SE000060 K Kaudsed kulud 19 628
20SE000060 K RRF 2020 Mitteabikõlblik käibemaks 100 000
Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste 20 K Noorte omaalgatuste toetamine 61 000
toetamine (HOOG)
40 K Norra/EMP toetus 1 043 000
Noorte kodanikuosaluse toetamine ja 20 K Noortevolikogude toetus 164 350
õiguste kaitsmine (OSA)
20 K Noorteühingute tegevustoetused 689 000
Noorsootöö kättesaadavuse ja 20 K Aavatud noorsootöö toetamine kohalikul tasandil 256 000
kvaliteedi arendamine (ISE)
20 K Hasartmängumaks -teadus-, haridus-, laste- ja 1 299 700
noorteprojektidele
20 K Noorsootööalase teavitamise tagamise ja noortevaldkonna 141 000
võrgustiku toetamine
20 K Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja toetamine 51 080
20 K Noortevaldkonna seiresüsteemi toetamine 53 000
20 K Tegevuskulud noortevaldkonna arengukava stargeegiliste 162 520
eesmärkide saavutamiseks
20SE000099 K Regionaalsed toetused 20 000
20SE020005 K Huviala valdkondade kvaliteedi arendamine ja koostöö 500 000
suurendamine
20SE020005 K Noorte huvihariduse- ja tegevuse riikliku toetuse 40 690
tugisüsteem
Noortele ühiskonnas võrdsete 20 K Noorte võimaluste toetamine osalemaks tööelus 200 000
võimaluste tagamine (KINDLUS)
40 K SF 2014+ meede 2.7 Noorte tööhõivevalmiduse toetamine 334 348
ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste
kättesaadavuse kaudu
Haridus- ja noorteprogramm Kokku 385 619 727
Teadusasutuste ja teadlaskonna 20 K Kaudsed kulud 2 849 129
Teadussüsteemi programm arengu toetamine
20 K Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 5 360 000
20 K Riiklike programmide toetamine 3 000 000
20 K Teadlaste järel- ja juurdekasvu toetamine 5 600 000
20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 51 989 074
20 K Tegevustoetus 9 051 680
20 K Uurimistoetused 52 310 000
40 K Norra toetus 1 698 615
40 K SF 2014+ ASTRA 9 511 905
40 K SF 2014+ meede 13.1 tehniline abi 407 570
40 K SF 2014+ Mobilitas+ 6 000 000
40 K SF 2014+ Teaduse tippkeskused 7 048 358
40 K SF 2014+ Teame+ ja Teeme+ 1 006 655
20SE020001 K Riigi teaduspreemiad ja teadustööde riiklike konkursside 422 000
preemiad
41 K React-EU: Teadusuuringute läbiviimine 1 613 478
Teadustaristu kvaliteedi ja 20 K EENeti haridusteenuste tagamine 1 290 000
kättesaadavuse kindlustamine
20 K Teaduskollektsioonid 900 000
20 K Teadusraamatukogudele teavikute soetamine 5 648 000
20 K Tegevustoetus 3 240 000
40IN020255 K SF 2014+ Riiklik infra 4 116 269
Teadussüsteemi programm Kokku 173 062 733
Teadmussiirde programm Sektoritevahelise teadmussiirde 20 K Rohepöördeks vajaliku teadmusbaasi arendamine 15 690 000
toetamine
20 K TA temaatiline programm 1 000 000
20 K Toetatakse läbimurdelisi teadustulemusi innovatsiooni ja 650 000
turupotsensiaali arendamiseks
40 K SF 2014+ rakendusuuringute toetamine 4 500 000
40 K SF 2014+ Ressursside väärindamine 3 900 000
40 K SF 2014+ RITA 5 800 000
40 K SF 2014+ Sekmo 1 023 750
41 K SF 2014+ FINEST Twins:Targa Linna tippkeskus 4 148 000
32 K SF 2014+ FINEST Twins:Targa Linna tippkeskus 732 000
Teadmussiirde programm Kokku 37 443 750
Eelarve liik ja Eelarve
Programm Tegevus objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2022 eelarve
Üldkokkuvõte 598 415 328
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja