Päästeamet 04.01.2022 nr 6-2/35-9
Rahandusministeerium
Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks
Rapla Vallavolikogu 28. aprilli 2017 otsusega nr 23 algatati Rapla linnas Nelgi ja Niidu
elamuala detailplaneering. Planeeringuala hõlmab Nelgi tn 2 (katastritunnus 67001:010:0032)
ja Niidu tn 1 (67001:010:0031) kinnistuid ning lähiala. Detailplaneeringu eesmärk on
üksikelamupiirkonna kavandamine. Planeeringuga jagatakse maaüksused
üksikelamukruntideks, sätestatakse kruntide ehitusõigus ja nähakse ette tingimused toimiva
elamuala moodustamiseks. Detailplaneering järgib üldplaneeringu põhimõtteid.
Detailplaneeringu joonised ja seletuskiri on kirjaga kaasas. Planeeringuga seotud materjalid on
kättesaadavad ka Rapla valla ametliku veebilehe vahendusel.
Planeerimisseaduse § 133 lõike 1 kohaselt esitatakse detailplaneering koostöötegijatele
kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks vastavalt nende pädevusvaldkonnale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Cerly-Marko Järvela
vallaarhitekt
+372 506 1360
[email protected]
___________________________________________________________________________
Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007
Viljandi mnt 17
[email protected] SWED EE662200221068430132
79511 Rapla Registrikood 77000312
Inomatic OÜ
Äriregistri kood 1174393
Kesktee 75, Tallinn 12113
Tel 503 6499
Planeerija: Ingrid Saaroja
[email protected]
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamuala
detailplaneering
Töö nr 21057
Huvitatud isik:
AmEst Haldus OÜ
Viljandi mnt 84
79514 Rapla linn
Rapla maakond
Huvitatud isiku esindaja:
Mery Visnu
[email protected]
Koostaja:
Inomatic OÜ
Ingrid Saaroja
planeerija
tel 666 2662
/allkirjastatud digitaalselt/
Jaanuar 2022
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
I Sisukord
I SISUKORD ............................................................................................................................ 2
II SELETUSKIRI ........................................................................................................................ 3
1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud ............................................................ 3
2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk............................................................................................. 4
3. Olemasolev situatsioon ja analüüs, olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 4
3.1. Kehtiv üldplaneering ............................................................................................................................................. 4
3.2. Maakasutust kitsendavad tingimused .................................................................................................................. 5
3.3. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus ............................................................................................................... 5
3.4. Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus ......................................................................................... 6
3.5. Olemasolev haljastus ja keskkond ........................................................................................................................ 6
4. Planeeringuga kavandatav ................................................................................................................ 7
4.1. Planeeringuala ja selle mõjuala ruumilised seosed ning lahenduse kirjeldus .................................................... 7
4.2. Krundijaotus........................................................................................................................................................... 8
4.3. Kavandatu mõju lähipiirkonna keskkonnale ja selle arenguvõimalustele .......................................................... 8
4.4. Hoonestusalade paiknemise ja suuruse kavandamise põhimõtted ................................................................... 9
4.5. Krundi ehitusõigus ................................................................................................................................................. 9
4.6. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele ........................................10
4.7. Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted .........................................................................................11
4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...........................................................................................................12
4.10. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus ...............................................................................................................13
4.11. Tuleohutuse tagamine ......................................................................................................................................15
4.12. Keskkonnakaitse abinõud .................................................................................................................................15
4.14. Kuritegevuse ennetamine .................................................................................................................................17
4.15. Servituutide vajadus ..........................................................................................................................................17
4.16. Tehnovõrkude valdajate tingimused projekteerimiseks .................................................................................17
5. Koostöö detailplaneeringu koostamisel .......................................................................................... 19
III JOONISED ........................................................................................................................ 21
Joonis 1. – Situatsiooniskeem ....................................................................................................................................21
Joonis 2. – Tugiplaan M 1:500 ..........................................................................................................................21
Joonis 3. – Kontaktvöönd M 1:4000 ..................................................................................................................21
Joonis 4. – Põhijoonis M 1:500 ..........................................................................................................................21
Joonis 5. –Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 .................................................................................................21
IV DETAILPLANEERINGU LISAD .............................................................................................. 22
Menetlusdokumendid ........................................................................................................................ 22
Ruumiline illustratsioon...................................................................................................................... 23
Võrguvaldajate tehnilised tingimused ................................................................................................. 24
Puittaimestiku ja haljastuse seisundi uuring ........................................................................................ 25
2
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
II Seletuskiri
1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud
Detailplaneeringu koostamise alusteks on:
− Planeerimisseadus;
− Taotlus detailplaneeringu algatamiseks, 17.10.2016;
− Rapla Vallavolikogu 28.04.2017 otsus nr 23 „Detailplaneeringu algatamine“.
Detailplaneeringu koostamise lähtedokumentideks on:
− Rapla valla üldplaneering (kehtestatud 01.03.2011 a Rapla Vallavolikogu otsusega nr 6).
− Rapla Vallavolikogu 29.01.2004 a määrus nr 5 „Rapla valla ehitusmääruse kinnitamine“.
− Riigihalduse ministri 17.10.2019 a määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“.
− Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 a määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“
− Muinsuskaitseseadus.
− Rapla Vallavolikogu 26.11.2015 a määrus nr 21 „Rapla valla jäätmehoolduseeskiri“.
− EVS 809-1:2002 standard „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine“.
− EVS 843:2016 standard „Linnatänavad“.
− Tuleohutuse seadus.
− EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
− EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
− Siseministri 30.03.2017 a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
− Siseministri 18.02.2021 a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
− EVS 894:2008 standard „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“;
− teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.
Detailplaneeringu koostamiseks on tehtud järgmised uuringud:
− Planeeritava ala topo-geodeetiline mõõdistus, koostaja KT Geodeesia OÜ, 07.2018, töö nr 40/18.
3
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on Niidu tn 1 ja Nelgi tn 2 kinnistute jagamine üksikelamu kruntideks ja
kruntidele ehitusõiguse sätestamine. Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded
vastavalt planeerimisseaduse § 126:
• planeeringuala kruntideks jaotamine;
• krundi hoonestusala määramine;
• krundi ehitusõiguse määramine;
• juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks;
• vajalike ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine;
• ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine;
• haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine;
• kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
• keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
• servituutide vajadusega alade määratlemine;
• avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade piiritlemine.
3. Olemasolev situatsioon ja analüüs, olemasoleva olukorra kirjeldus
3.1. Kehtiv üldplaneering
Üldplaneeringu kohasel peab uute elamukruntide suuruseks Rapla linnas olema vähemalt 1000 m². Pere-
ja ridaelamute maksimaalseks kõrguseks on ette nähtud 9-10 m. Reserveerida maad puhkeotstarbeliseks
kasutuseks, kavandada rohelised puhkenurgad. Tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, haljastada
elamukrundid puude ja põõsastega. Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piires. Vältimaks
hoonetes kõrgendatud radoonisisalduse tekkimist on soovituslik enne ehitustegevust teostada
radoonimõõtmised.
Väljavõte Rapla valla üldplaneeringu kaardist:
4
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
Pere- ja ridaelamumaa kruntide hoonestamiseks on antud üldplaneeringus järgmised arhitektuursed
nõuded:
• Igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja piirdeaedade arhitektuurne ja esteetiline
sobivus konkreetsesse asukohta.
• Nii uute hoonete projekteerimisel, kui olemasolevate hoonete laiendamisel ja/või rekonstrueerimisel,
tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist, hoonestus peab olema kooskõlas
vahetus naabruses olevate ehitistega, lähtuda tuleb ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust
eripärast.
• Ühes piirkonnas või elamukvartalis tuleb kasutada piiratud arvu katusekaldeid, kõrvuti rajatavate
hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45° ja 30°) või suurt katusekallete
vahelduvust (näiteks kõrvuti viilkatus ja madalakaldeline või 0-kaldeline katus).
• Tiheasustusega alal ei ole väljakujunenud hoonestuse alale lubatud rajada hooneid, mille
välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil.
• Piirdeaedu ja -hekke võib rajada teekatte äärest minimaalselt 2 m kaugusele, ristmikel tagada aedade
ja hekkide rajamisel nn nähtavuskolmnurk.
• Tiheasustusega aladega elamute tänavapoolses küljes on lubatud rajada kuni 1,5 m kõrguseid
piirdeaedu, tagades kooskõla olemasolevate aedadega ja nn nähtavuskolmnurga.
3.2. Maakasutust kitsendavad tingimused
Planeeritaval alal asuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
− Elektri madalpinge kaabel ja selle kaitsevöönd, 1 m kaablist mõlemale poole.
− Elektri keskpinge kaabel ja selle kaitsevöönd, 1 m kaablist mõlemale poole.
3.3. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus
Planeeritav ala asub Rapla linna idaosas ja külgneb lõunast linna piiriga. Ala piirneb mitmest küljes
olemasolevate elamumaadega – põhjas olemasolevad ridaelamud ning läänes Puukooli ja Niidu tänavate
äärsed üksikelamud. Alast loodes on naabriks üldkasutatava maa kinnistu (Elmari). Üldplaneeringu
kohaselt on sellele kinnistule ette nähtud üldkasutatava hoone ehitamine ning selle kõrvale (sellest põhjas
olevale) kinnistule on kavandatud puhke- ja virgestusmaa. Idas külgneb ala ärimaa kinnistutega, mis on
hetkel hoonestamata. Lõunas on naabriks Juula külas paiknevad maatulundusmaa kinnistud.
Planeeritavast alast 500 m põhjas on Rapla rongijaam ning läheduses on olemas ka bussipeatsed (Rapla
jaam), mis paiknevad alast ca 280 m kaugusel, Viljandi mnt ääres. Lähipiirkonnas on olemas ka toidupood
(Jaama Konsum) ja apteek, mis paiknevad alast ca 400 m idas. Rapla Vesiroosi gümnaasium asub 1,3 km
kaugusel loodes, Viljandi maantee ääres. Lähim lasteaed on Lasteaed Naksitrallid, mis paikneb alast ca
800 m kaugusel loodes, Võsa tänaval. Rapla kesklinn on 2,5-3 km kaugusel, kus paiknevad kõik muud eluks
vajalikud teenused – haigla, perearstikeskused, hambaarstid, erinevad kauplused jne.
Planeeritava ala moodustavad:
• Niidu tn 1 kinnistu (maakasutuse sihtotstarve: 100% elamumaa), suurusega 9 370 m2, katastritunnus
67001:010:0031, mille omanik on AmEst Haldus OÜ.
• Nelgi tn 2 kinnistu (maakasutuse sihtotstarve: 100% elamumaa), suurusega 10 772 m2, katastritunnus
67001:010:0032, mille omanik on AmEst Haldus OÜ.
Lähialana kaasatakse planeeringusse kinnistutega külgnevad tänavate maa-alad:
• 6692093 Nelgi tänav L1 (katastritunnus: 66801:001:0265);
5
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
• 6692093 Nelgi tänav L2 (katastritunnus: 66801:001:0266);
• 6692041 Niidu tänav (katastritunnus: 66901:001:0237);
• 6692048 Puukooli tänav (katastritunnus: 66901:001:0575) – osaliselt.
3.4. Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeritav maa-ala asub Rapla linna idaosas ning külgneb lõunas linna piiriga. Kesklinnast on ala ca 2,5-
3 km kaugusel. Maa-ala külgneb mitmest küljest tänavatega, millest mõned on olemasolevad,
väljaehitatud tänavad (Niidu tn, Puukooli tn) ning teised on tänavamaa krundid, mille ulatuses tänavaid
veel ehitatud pole (Nelgi tn ja osaliselt Puukooli tn). Lisaks Puukooli tänavale (läänes) on alale juurdepääs
ka Tulbi tänavalt (kirdest).
Planeeritav ala külgneb mitmest küljest olemasolevate elamumaadega – põhjas on olemasolevad
ridaelamumaa krundid ning läänes on olemasolevad ühepereelamute krundid. Kuna planeeritav ala
külgneb vahetult olemasolevate elamumaadega ning sellele on olemasoleva tänavavõrgustiku kaudu
juurdepääs ja tehnovõrkudega varustamise võimalused, on see ala hästi sobiv elamupiirkonnaks.
Planeeritav ala on praeguseni säilinud loodusliku rohumaana, kus kasvavad ka mõned isetekkelised puud.
Samasugusena on säilinud alad planeeringuala naabruses – idas, lõunas ja loodes.
Perspektiivselt (kehtiva üldplaneeringu kohaselt) on idas paiknevad alad ette nähtud hoonestada
ärihoonetega. Alast loodes paiknev kinnistu on üldplaneeringu kohaselt kavandatud hoonestada
sotsiaalhoonega ning selle kõrvale on ete nähtud ühiskasutatav pargiala. Alast lõunas paiknevad maad
jäävad väljapoole Rapla linna piiri ja säilivad maatulundusmaadena.
Planeeritava ala pindala on kokku 2,8 ha. Kinnistud on hoonestamata.
Olemasolevat olukorda vt täpsemalt jooniselt nr 2 „Tugiplaan“.
3.5. Olemasolev haljastus ja keskkond
Planeeritav ala on praeguseni säilinud loodusliku rohumaana: Kuna alal kasvavad ka isetekkelist võsa, võib
järeldada, et see on olnud mõnda aega hooldamata ning seda ei ole sel ajal põllumajandusmaana
kasutatud. Nelgi tn 2 kinnistu läänepiiril, ca 3000 m² suurusel maa-alal, paikneb tihedam isetekkeline
puistu. Olemasolevate Puukooli ja Niidu tänavate ääres paikneb tihe kõrghaljastus, millele on
09.05.2019 a, OÜ Metsabüroo (Pille Mäerand) poolt läbi viidud olemasoleva puittaimestiku ja haljastuse
seisundi uuring. Järgnev kaldkirjas tekst on kohandatud nimetatud uuringust.
Vastavalt uuringule on Niidu tn 1 ja Nelgi tn 2 tänavaäärsel alal üsna tihe haljastus, kus kasvavad valdavalt
vanad, veidi üle 60 aasta vanused lehtpuud, mis on istutatud 1963. aastal ridadena kohalike elanike poolt.
Istutusmaterjali juhuslikkuse tõttu koosnevad puuderead nii soo-, kui ka arukaskedest, mille seas on ka
mõned pihlakad ja üks pärn. Umbes 15 aastat hiljem (kui kased olid veel noored ja väikeste võradega), on
puude alla istutatud samuti juhuslikult loodusest hangitud istutusmaterjalist 0,5 meetrise sammuga,
maleruudus, kahest puudereast koosnevad kuusehekid kaitseks tuulte ja tuiskude eest.
Niidu tänava äärset kuusehekki kärbiti, kuna see hakkas varjama hommikuvalgust, Puukooli tänava äärne
hekk oli põhjapoolne, see lasti kärpimatult kõrgeks kasvada. Kärpimisi tehti aga ebaregulaarselt, sest iga
majaomanik hoolitses oma elumaja aia ees oleva hekilõigu eest. Nii on tänaseks välja kujunenud täiesti
ebaühtlases seisundis kuuskede rida, mis on kohati vaid 2 m kõrge ja kidur ning kohati isegi üle 10 m
kõrguste üksikute kuuskedega, mis hõivavad lopsakate kaskede kasvuruumi.
Objektile jäävatest puudest on III väärtusklassi (olulisteks) hinnatud 16 puud (15 arukaske ja 1 pärn).
IV väärtusklassi (väheväärtuslikeks) on hinnatud 22 puud (13 sookaske, 5 arukaske ja 4 pihlakat) ning
6
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
mõlemad kuusehekid. Kuusehekkide säilitamine olemasoleval kujul ei ole mõistlik. Sellised seest kuivanud
hekid on tuleohtlikud. Samuti on kuuse kooreürsaki levimise korral raske piiri panna kahjustuskolde
levikule. Üksikute kuuskede väljavõtmisel väheneb veelgi hekina istutatud puude dekoratiivsus, sest
paljastuvad allesjäävate puude kuivanud okstega või oksteta küljed. Ka ei ole kuusehekk lehtpuuhekkide
kombel uuendatav nende mahasaagimise teel, kuna nad ei anna kännu- ega juurevõsu. Kui tahetakse
haljastuses näha kuusehekki, siis tuleb see uuesti rajada ja kindlustada selle iga-aastane hoolduslõikus, mis
korraliku kuuseheki saamiseks ülioluline.
Ettepanekutena on edasiste tööde käigus silmas pidada, et esteetiliselt väärtuslikud puud, mis otseselt ei
ole haigustunnustega ja ei takista planeeritavate rajatiste ehitamist, tuleks säilitada. Mida rohkem
suudetakse säilitada olemasolevat puittaimestikku, seda tervislikum on elukeskkond nii inimesele, kui
teistele alal levinud liikidele. Olemasolevatest puudest peaks likvideerima äärmiselt halva tüvekuju või
armetu võraga puud. Kuusehekke olemasoleval kujul perspektiivset haljastuslikku rolli täitvana ei ole
võimalik säilitada – seetõttu tuleks need olemasolevad likvideerida. Kui vajadus dekoratiivse kuuseheki järel
olemas, on see suhteliselt kiiresti taastekitatav.
4. Planeeringuga kavandatav
4.1. Planeeringuala ja selle mõjuala ruumilised seosed ning lahenduse kirjeldus
Planeeringuala asub Rapla linna idaosas, olemasoleva elamupiirkonna servas, mis on hoonestatud
enamuses ühepereelamutega. Lisaks paiknevad naabruses ka mõned ridaelamud. Ala on hästi sobiv
elamupiirkonna edasiarendamiseks, kuna olemas on kõik vajalik infrastruktuur ja läheduses vajalikud
teenused.
Ala külgneb ühest küljest (idas) olemasolevate ärimaa kruntidega, mis on hetkel hoonestamata.
Planeeritaval alal paiknevad mitmed transpordimaa kinnistud, kuhu nähakse planeeringuga ette tänavate
rajamine, mis tagavad juurdepääsud planeeritud kruntidele ning ühendavad olemasolevad Puukooli ja
Tulbi tänavad. Lisaks on planeeritud täiendav transpordimaa krunt (pos 17) olemasolevate ridaelamute ja
planeeritud üksikelamumaa kruntide vahelisele alale, mille kaudu tagatakse juurdepääs kruntidele pos 1,
2, 3 ja 4.
Kokku on planeeritud 16 üksikelamumaa krunti ning 1 transpordimaa krunt. Kuuele üksikelamumaa
krundile on ette nähtud juurdepääs olemasolevatelt tänavatelt – kruntidele nr 7 ja 8 Puukooli tänavalt
ning kruntidele nr 10, 11 ja 12 Niidu tänavalt. Kruntidele nr 1, 2, 3 ja 4 rajatakse juurdepääsuks uus tänav
algusega Tulbi tänavalt. Välja ehitatakse ka tänav Nelgi tänava maale, kustkaudu saavad juurdepääsu
planeeritud krundid nr 13, 14 ja 15. Lisaks pikendatakse Puukooli tänavat kuni Nelgi tänavani, kust on ette
nähtud juurdepääsud kruntidele nr 5, 6, 9 ja 16. Juurdepääsude asukohad on põhimõttelised ning need
võivad täpsustuda projekteerimise staadiumis.
Planeeritud hoonestuse kavandamisel on aluseks võetud kehtiv üldplaneering ja olemasolev hoonestus
lähialal. Kavandatav uushoonestus peab sobituma keskkonda. Täpsemad tingimused kruntide
hoonestamiseks on toodud ptk 4.5. „Krundi ehitusõigus“ ja ptk 4.6. „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks
ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele“.
7
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
4.2. Krundijaotus
Planeeringuala on jagatud 17-ks krundiks, millest 16 on üksikelamumaa krundid (EP) ning üks on tee- ja
tänavamaa krunt (LT). Elamukruntide suurused on kavandatud lähtuvalt lähialal olevatest üksikelamute
kruntide struktuurist ja suurustest. Arvestatud on, et krundi suurus vastaks kehtivale üldplaneeringule,
mille kohaselt on uute üksikelamumaa kruntide minimaalseks suuruseks 1000 m².
Pos nr Maakasutuse sihtotstarve Maakasutuse sihtotstarve Krundi suurus [m2]
detailplaneeringu liikide alusel katastriüksuse liikide alusel
1 EP 100% E 100% 1000
2 EP 100% E 100% 1019
3 EP 100% E 100% 1032
4 EP 100% E 100% 1273
5 EP 100% E 100% 1000
6 EP 100% E 100% 1032
7 EP 100% E 100% 1020
8 EP 100% E 100% 1078
9 EP 100% E 100% 1083
10 EP 100% E 100% 1198
11 EP 100% E 100% 1099
12 EP 100% E 100% 1311
13 EP 100% E 100% 1100
14 EP 100% E 100% 1195
15 EP 100% E 100% 1292
16 EP 100% E 100% 1092
17 LT 100% L 100% 2318
Detailplaneeringu alal krunditud maa bilanss:
• Elamumaa 17 824 m2 – 88 %
• Transpordimaa 2318 m² – 12 %
Vastavalt Siseministeeriumi poolt 2013 a välja antud Detailplaneeringute krundi kasutamise sihtotstarvete
leppemärkidele on üksikelamu maa (EP) ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa.
Vastavalt Maakatastriseadusele § 181 lg 1 on elamumaa (E) alaliseks või perioodiliseks elamiseks
ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamumaa on elamualune, sealhulgas korterelamu-, suvila- ja
aiamajaalune, ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa.
Transpordimaa (T) on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa
korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga.
4.3. Kavandatu mõju lähipiirkonna keskkonnale ja selle arenguvõimalustele
Planeeringu lahendusega nähakse ette olemasoleva elamupiirkonna laiendamine, mille tulemusena
ühendatakse uue planeeritud teedevõrgustiku abil olemasolevad tänavad ja ümbritsevast piirkonnast
kujundatakse üks tervik. Planeeritud hoonestus on ette nähtud arhitektuursete võtetega sobitada
olemasoleva hoonestusega. Samuti on planeeritud krundistruktuur ja kruntide suurused sarnased
olemasolevate üksikelamukruntidega lähipiirkonnas, mille tulemusena haakub uus arendatav ala hästi
olemasoleva elamualaga.
8
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
Tänavate ühendamine muudab liiklemise sujuvamaks ka olemasolevatele elanikele ning samuti muutub
keskkond korrastatuks ja turvaliseks – rajatakse kõvakattega tänavad ja tänavavalgustus. Samuti aitab
turvalisusele kaasa uute elanike lisandumine piirkonda, kuna suureneb inimeste kohalolu ja kontroll
ümbritseva üle. Mõnevõrra suureneb piirkonna liikluskoormus, kuid võttes arvesse seda, et alale on
juurdepääs mitmelt poolt, on liiklus mõnevõrra hajutatud.
Haljastuse säilitamise ja rajamise põhimõtted on planeeringus kajastatud (ptk. 4.8) ning nende järgimisel
säilitatakse kinnistutel võimalikult suures ulatuses olemasolev haljastus ning halvas seisukorras olevad
kuusehekid on lubatud asendada uute hekkidega. Nõuded jäätmekäitlusele ja muud keskkonnakaitse
abinõud on toodud ptk 4.12.
4.4. Hoonestusalade paiknemise ja suuruse kavandamise põhimõtted
Planeeringu lahendusega on ette nähtud hoonestusalade paiknemine selliselt, et hooned ehitatakse
vähemalt 4 m kaugusele kvartali välisest piirist. Planeeritud elamukruntide omavahelistel piiridel ulatub
hoonestusala krundi piirini. Projekteerimisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid, mille kohaselt tuleb tagada
8 m laiune hoonetevaheline nõutud tuleohutuskuja. Abihooneid on lubatud ehitada üksteisele lähemale
aga sel juhul tuleb kasutada tulemüüri, tuleseina või plokistada naaberkinnistute abihooned omavahel.
Hoonete projekteerimisel krundi piirile lähemale kui 4 m tuleb projekt kooskõlastada naaberkinnistu
omanikuga.
Hoonete suuruse kavandamisel on aluseks olemasolev hoonestus lähialal, mille tulemusena on
maksimaalseks eluhoone kõrguseks antud 9 m maapinnast ning abihoone kõrguseks kuni 5 m maapinnast.
4.5. Krundi ehitusõigus
Planeeringuga nähakse ette kruntide hoonestamine kuni 2-korruseliste, piirkonda sobivate
ühepereelamutega. Lisaks on antud igale krundile ühe abihoone ehitamise õigus. Kõik ehitatavad uued
hooned peavad sobima olemasolevasse miljöösse ja keskkonda – sobiva lahenduse leidmiseks tuleb teha
koostööd ehitusprojekti eskiisi staadiumis Rapla valla majandus-, arengu- ja planeeringuosakonnaga.
Planeeritud kruntide täisehituse osakaal on maksimaalselt 20%. Vältimaks planeeringuala risustamist
väikeehitistega, tuleb prügimajad ja tehnoseadmed lahendada planeeritud hoonestuse mahus. Kui
väikeehitiste rajamine on tehnoloogiliselt möödapääsmatu või kujunduslikult taotluslik, siis kooskõlastada
lahendus Rapla valla majandus-, arengu- ja planeeringuosakonnaga.
Kokku on planeeritavale alale kavandatud kuni 16 eluhoonet ja kuni 16 abihoonet. Kokku on hoonete
ehitisealune pind kuni 3554m².
Planeeringu lahendusega nähakse kruntidele ette järgmine ehitusõigus:
Krundi Suurim lubatud Max korruselisus Max hoone Max Max suletud
pos nr hoonete (abihoone (abihoone) kõrgus lubatud brutopind krundil
ehitisealune pind korruselisus) olemasolevast hoonete (maa-alause
[m²] maapinnast [m] arv krundil hooneosa
maa peal (eluhoone+ brutopind)
abihooned)
1 200 2 (1) 9 (5) 1+1 400 (200)
2 205 2 (1) 9 (5) 1+1 410 (205)
3 205 2 (1) 9 (5) 1+1 410 (205)
4 255 2 (1) 9 (5) 1+1 510 (255)
9
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
5 200 2 (1) 9 (5) 1+1 400 (200)
6 205 2 (1) 9 (5) 1+1 410 (205)
7 205 2 (1) 9 (5) 1+1 410 (205)
8 215 2 (1) 9 (5) 1+1 430 (215)
9 215 2 (1) 9 (5) 1+1 430 (215)
10 240 2 (1) 9 (5) 1+1 460 (230)
11 215 2 (1) 9 (5) 1+1 430 (215)
12 260 2 (1) 9 (5) 1+1 520 (260)
13 215 2 (1) 9 (5) 1+1 430 (215)
14 240 2 (1) 9 (5) 1+1 480 (240)
15 260 2 (1) 9 (5) 1+1 520 (260)
16 220 2 (1) 9 (5) 1+1 440 (220)
17 - - - - -
4.6. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele
Arhitektuurinõuded hoonetele:
• Rajatavad hooned peavad olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega.
• Elamu juurde võib rajada 1 abihoone.
• Elamu korruselisus on 2 (1 põhikorrus ja 1 katusekorrus) ja kõrgus kuni 9 m.
• Abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5 m.
• Põhihoonel peab olema kahepoolne viilkatus või kelpkatus.
• Katusekalle on lubatud 30-45º. Väiksemad katuse osad ja osa hoonest võivad olla madalama kaldega,
samuti abihoone katus.
• Ühes piirkonnas tuleb kasutada piiratud arvu katusekaldeid, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida
väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45° ja 30°).
• Hoonete projekteerimisel järgida hoone energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja
tehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63).
• Hoonestustingimuste väljatöötamisel tuleb arvestada olemasoleva hoonestuse arhitektuurse
vormikeelega ning kasutada sellele sobivaid viimistlusmaterjale näiteks puitu, tellist ja krohvipinda.
Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale.
• Keelatud on rajada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil.
• Keelatud on kasutada imiteerivaid viimistlusmaterjale.
• Värvilahenduses eelistada sooje värvitoone.
• Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane).
• Igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja piirdeaedade arhitektuurne ja esteetiline
sobivus konkreetsesse asukohta.
Arhitektuurinõuded piiretele:
• Piirdeaiad on lubatud.
• Rajatav piirdeaed ja hekk peab paiknema min 2 m kaugusel teekatte servast.
• Piirdeaiad ja hekid ei tohi takistada ristmikel liiklusnähtavust.
• Tänavapoolsed piirdeaiad võivad olla kuni 1,5 m kõrgused.
10
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Ehitatavad tänavad peavad olema kõvakattega, lähtetasemega „hea“.
• Krundisisesed teed peavad olema kõvakattega.
• Vt lisaks keskkonnakaitselisi nõudeid ptk 4.12 „Keskkonnakaitse abinõud“.
Nõuded olemasoleva haljastuse kaitseks
• Ehitustööde ajal tuleb olemasolevate puude juurestikku, tüve ja võra kaitsta. Säilivate puude
juurestiku kaitseala ulatuses kaevetööde tegemise korral võtta tarvitusele vajalikud meetmed
vastavalt asjakohastele juhendmaterjalidele (nt EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3:
Ehitusaegne puude kaitse“).
• Puu juurestiku kaitseala ulatuses ehitusseadmetega liiklemise või materjalide ladustamise vajaduse
korral tuleb rajada puu juurestiku ja tüve kaitse. Puu juurestiku kaitseala ulatus (m) on puu tüve
läbimõõt (cm) x 0,12.
• Kaevetööde tegemisel säilitamisele kuuluvate puude juurestiku kaitsealade ulatuses tuleb kaevetööd
teostada käsitsi, vajadusel kasutades õhklabidat (air spade), et ei vigastataks puude juuri. Tuleb
arvestada, et kõige tihedamalt on puude juuri 40 cm paksuses maapinnalähedases mullakihis, kus on
juurtele kõige paremad toitumis- ja õhustamistingimused.
• Maapinna kõrgus säilivate puude juurestiku kaitsealade ulatuses peab jääma üldjuhul samaks.
Maapinna tõstmise korral säiliva puu juurestiku peal peab täitematerjalina kasutatav kiht olema
õhuline (jäme ja kerge), et juurtele oleks tagatud vee ja õhu juurdepääs ka pärast täitmist.
• Pinnase täitmisel või tõstmisel puude juurestike kaitsealadel ei tohi kasutada mulla happesust
muutvaid materjale – nt paekillustikku, aluselist savi või betooni.
• Pinnase tõstmisel ning puu juurestiku ja tüve kaitsmise vajaduse korral võtta tarvitusele vajalikud
meetmed vastavalt asjakohastele juhendmaterjalidele (nt EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses.
Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“).
• Soovitatav on arboristi poolt peale ehitustööde lõppemist üle vaadata kõik alal olevad säilinud (ja
istutatud) puud ning vajadusel teostada hoolduslõikus kõigil, millistel see vajadus ilmneb. Istutatud
puudel, juurdumise perioodil (esimesed 2-3 aastat), võib lõigata oksi vaid äärmise vajaduse korral (nt
eemaldada istutamise käigus rebenenud oksad). Puude võrade hooldustöid võib teostada õppinud
arborist.
• Ehitusprojekti koostamisel märkida asendiplaanile likvideeritavad puud ja lisada seletuskirja
likvideeritavate puude arv ja liik (märkida tuleb puud, mille tüve läbimõõt, mõõdetuna 1,3 meetri
kõrguselt juurekaelast, on üle 8 cm).
• Ehitusprojekti kohaselt likvideerimisele määratud puude raiumiseks loetakse luba antuks koos
ehitusloaga ning raieloa taotlust selleks esitama ei pea (Rae Vallavalitsuse 22.02.2011 a määrus nr 17
"Puu raieloa andmise kord Rae vallas" § 1 lg 6)
4.7. Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted
Sõidukiga juurdepääs planeeritud kruntidele on ette nähtud olemasolevalt Puukooli tänavalt (kruntidele nr
7 ja 8) ja Niidu tänavalt (kruntidele nr 10, 11 ja 12). Lisaks planeeritakse üks uus tänav (krunt nr 17),
algusega Tulbi tänavalt (juurdepääsud kruntidele nr 1, 2, 3 ja 4) ning ehitatakse välja tänav Nelgi tänava
maale (juurdepääsud kruntidele nr 13, 14 ja 15). Lisaks pikendatakse Puukooli tänavat kuni Nelgi tänavani
(juurdepääsud kruntidele nr 5, 6, 9 ja 16).
Parkimine lahendatakse omal krundil, vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormatiivile, mille
alusel on väikeelamute alal parkimise normatiiv 3 kohta/eramule. Kokku on planeeritava ala normatiivne
11
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
parkimiskohtade arv 36 kohta. Planeeringuga on kogu alale ette nähtud kokku 48 parkimiskohta.
Normatiivne parkimiskohtade arv on tagatud. Planeeritud juurdepääsude lahendus on põhimõtteline ning
täpsustub projekteerimise staadiumis.
Lisaks on Nelgi tänava äärde ette nähtud asukoht perspektiivsele kergliiklusteele, mis ehitatakse välja siis,
kui realiseeritakse planeeritava alaga külgnevad, üldplaneeringuga ette nähtud, elamualad
planeeringualast lõunas ja kagus ja/või ärihoonestus planeeringualast idas. Ärimaade kasutuselevõtu
korral jätkatakse ka Puukooli tänavat ida suunas. Vt „perspektiivne kergliiklustee“ ja „perspektiivne tee“
joonisel nr 4 „Põhijoonis“.
4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Kruntidel nr 1, 2, 7 ja 8 paikneb isetekkeline mets. Nende kruntide kasutuselevõtu korral on lubatud teha
ehitusalast välja jäävas, säilivas metsa osas hooldusraiet, mille käigus puhastatakse mets võsast ja
eemaldatakse haiged ja perspektiivitud puud, et anda ruumi ja paremad kasvutingimused alles jäävatele
puudele. Säilitada tuleks võimalikult suur osa puistust ning kogu ehitusalast välja jääv puistu osa peab
säilima kompaktse ja terviklikuna. Mida rohkem suudetakse säilitada olemasolevat puittaimestikku, seda
tervislikum on elukeskkond nii inimesele, kui teistele alal levinud liikidele (OÜ Metsabüroo, 2019). Samuti
tuleb säilitada olemasolevad üksikpuud teistel kruntidel, mis geodeetilisel alusplaanil ei kajastu.
Hooldusraiet teha ja puid likvideerida tohib vaid raieloa alusel, Rapla Vallavolikogu 28.04.2016 a määruses
nr 11 „Puude raiumiseks loa andmise kord Rapla vallas“ toodud tingimustel.
Puukooli ja Niidu tänavate ääres kasvavad kuuse- ja kase segahekid, millele on 09.05.2019 a läbi viidud
olemasoleva puittaimestiku ja haljastuse seisundi uuring (OÜ Metsabüroo, Pille Mäerand). Uuringu
kohaselt ei ole hekkide säilitamine olemasoleval kujul mõistlik, kuna need on seest kuivanud (tuleohtlikud)
ning üksikute kuuskede väljavõtmisel väheneb veelgi hekina istutatud puude dekoratiivsus, sest
paljastuvad alles jäävate puude kuivanud okstega või oksteta küljed. Seetõttu on lubatud väheväärtuslikud
hekid likvideerida ning nende likvideerimise korral tule need asendada kinnistu piiridele istutatavate uute
hekkidega. Kuuseheki rajamise korral tuleb kindlustada selle iga-aastane hoolduslõikus või kasutada kuuse
vorme, mille kasvukõrgus on hekile sobivam ning ei vaja nii tihedat hoolduslõikust (nt harilik kuusk 'Will's
Zwerg').
Kuna tegemist on suhteliselt suurte üksikelamu kruntidega, siis on igal krundil piisavalt maad
puhkenurkade kavandamiseks. Ühiskasutatavat puhkeala planeeringuga ei kavandata, kuna lähialal on
perspektiivsed ühiskasutusega alad olemas (Elmari ja Võsavillemi kinnistud). Planeeritud krundid (v.a.
krundid pos 1 ja 8, kus säilitatakse võimalikult suur osa olemasolevast metsast) tuleb haljastada alale
sobivate, pikaealiste ja/või dekoratiivsete puude ja põõsaste noorte ja elujõuliste eksemplaridega.
Planeeritud Mooni tänava äärde on ette nähtud puuderea istutamine.
Täpne haljastuse lahendus ja krundisisene haljastuse lahendus antakse hoonete ja tänavate
ehitusprojektide koostamisel. Haljastuse, hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate
puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Istutatavad istikud
peavad vastama Eesti Standardile EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste
istikute kvaliteedinõuded“, puude istutamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 939-4:2020 „Puittaimed
haljastuses. Osa 4: Puuhooldustööd“. Ehitamisel säilivate puude läheduses võtta tarvitusele meetmed
olemasolevate puude kaitseks vastavalt Eesti Standardile EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3:
Ehitusaegne puude kaitse“.
Prügikonteinerid on planeeritud kruntide juurdepääsude lähedale, et tagada võimalikult lihtne
liikluskorralduslik ligipääs, järgides Viljandi linna jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud
nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Konteinerite asukohad võivad täpsustuda ehitusprojekti
12
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
koostamise staadiumis. Jäätmete kogumine lahendada vastavalt Viljandi linna jäätmehoolduseeskirjale
ning jäätmevedaja kehtestatud nõuetele.
Kinnistute vertikaalplaneeringut ei muudeta. Hoonete katustelt ja platsidelt kogunev sademevesi
hajutatakse ja immutatakse omal krundil. Vajadusel rajatakse krundile sademevee kompensatsiooni
kogurid ja/või immutusalad. Täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamisel.
4.10. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus
Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel, milleks väljastatakse
võrguvaldajate poolt täiendavad tehnilised tingimused.
Vee- ja kanalisatsioonilahendus
Planeeritava ala vee- ja kanalisatsiooni lahendus on kavandatud vastavalt aktsiaselts Rapla Vesi 07.09.2018
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 1-8/693 „Ettepanekud Rapla Nelgi 2 ja Niidu 1 detailplaneeringu
vee- ja kanalisatsioonivarustuse planeerimiseks“.
Planeeringuala veevarustuse tagamiseks on ette nähtud ühendus Niidu ja Puukooli tänavate ristimikul
oleva veetorustiku PE d90 mm ja Uue tänava veetorustiku PE d90 mm vahel. Niidu tn äärsete kinnistute
(krundid pos 9, 10, 11 ja 12) veevarustus on ette nähtud Niidu tänava olemasolevast veetorustikust
PE d90 mm. Kruntide pos 7 ja pos 8 kinnistute veevarustus on kavandatud Puukooli tänava olemasolevast
veetorustikust PE d90 mm. Ülejäänud kruntide ühendus veevarustusega on ette nähtud uutest,
tänavamaale planeeritud veetorudest. Kõigile planeeritud kruntidele on ette nähtud liitumispunkt kuni 1m
kaugusele krundi piirist. Veevarustuse projekteerimisel tuleb arvestada Eesti standardi EVS 921:2014
„Veevarustuse välisvõrk“ tingimustega.
Niidu tn äärsete kruntide (pos 9, 10, 11 ja 12) reovete juhtimine on ette nähtud Niidu tänava
olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku PVC d160 mm. Kruntide pos 7 ja 8 reovete juhtimine on
planeeritud Puukooli tänava olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku PVC d160 mm. Ülejäänud kruntide
reovete juhtimine on ette nähtud Tulbi tänava LVV-979 kanalisatsioonikaevu. Igale kinnistutele on ette
nähtud liitumiskaev, kuni 1m kaugusele kinnistu piirist. Ühiskanalisatsiooni projekteerimisel tuleb
arvestada Eesti standardi EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ tingimustega.
Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on planeeritud selliselt, et torustikud paiknevad olemasolevatel ja
planeeritud tänavamaa kinnistutel. Planeeritud torustikule ja liitumispunktidele on ette nähtud servituudi
vajadusega alad võrgu valdaja kasuks. Vt täpsemalt joonis nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“.
Lõplik veevarustuse ja reovee ärajuhtimise tehniline lahendus selgub liitumisrajatiste projekteerimistööde
käigus.
Sademevee kanalisatsiooni lahendus
Nii planeeringu alal kui ka sellega piirnevatel tänava maa-aladel puudub sademevee
kanalisatsioonitorustik.
Hoonete katustelt ja platsidelt kogunev sademevesi on ette nähtud hajutada ja immutada omal krundil.
Krundi maapinna planeerimisel on keelatud sademevee suunamine naaberkinnistutele. Vajadusel rajada
kruntidele sademevee kompensatsiooni kogurid. Drenaaži- ja sademevee juhtimine reovee
ühiskanalisatsiooni on keelatud.
Elekter
13
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
Kinnistute elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 20.09.2021 a väljastatud
tehnilistele tingimustele nr 386466.
Planeeritava ala elektrivarustuse vajadus on prognoositavalt 3x25A.
Planeeringuga on ette nähtud toiteliinid alates Tulbi alajaama F1 olemasolevast maakaablist Objektide
elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele, tänava maale, mitmekohalised 0,4 kV liitumiskilbid ja
jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Olemasolevatele ja planeeritud
elektrikaablitele ning planeeritud liitumis- ja jaotuskilpidele on ette nähtud servituudi vajadusega alad
võrgu valdaja kasuks. Täiendavalt on kõikide planeeritud tänavate äärde ette nähtud perspektiivsete
keskpinge (10 kV) maakaablite koridorid. (Vt joonis nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“.)
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud
detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping
ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks
tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. Peale planeeringu kehtestamist,
liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
Liitumispunktist elektripaigaldise peakilpi ehitab Tarbija oma vajadustele vastava maakaabelliini.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Tänavavalgustus
Kõigi planeeritud uute tänavate äärde on ette nähtud tänavavalgustuse kaablikoridor. Olemasolevate
tänavate ääres (niidu tn ja Puukooli tn olemasolevas lõigus) on tänavavalgustus olemas. Uute
tänavavalgustuse kaablite toiteks on need ette nähtud ühendada nii Tulbi tänava nurgal oleva
tänavavalgustusega, kui ka Puukooli tänaval oleva tänavavalgustusega.
Side
Sideühendus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS 25.08.2021 a telekommunikatsioonialastele
tehnilistele tingimustele nr 35482784.
Planeeringuala sidevarustus on planeeritud alates Tulbi tänaval paiknevast sidekaevust „tulbi3“. Igale
planeeritud krundile on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisend planeeritud põhitrassist. (Vt
joonis nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“.)
Vastavalt vajadusele tuleb kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on 0,7 m
ja teekatte all on 1 m. Projekteerimisel jälgida, et sidekaevud ei jääks sõidutee alale ning näha ette kõik
meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde
käigus. Tööprojekti koostamiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused Telia Eesti AS-ilt.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Telia Eesti AS
ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
Küte
Planeeritud hoonete kütmine on võimalik lahendada lokaalselt (puit, elekter, maaküte jm kütteliigid).
Täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamisel. Maakütte puhul võib kasutada nii horisontaalset-
vertikaalset kui ka kombineeritud maakütet ning valitud lahendusega tuleb arvestada juba hoone
projekteerimisel ja hoone asendiplaanilisel paigutamisel.
Paigaldatava maakütte torustiku kaugus naaberkinnistu piirist peab olema min 2 m. Torustiku
kavandamisel tuleb võtta arvesse küttesüsteemide omavahelist mõju naaberkinnistutel
14
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
olemasolevate/kavandatavate küttevõrkudega ning torustiku paiknemine tuleb külgnevate elamumaade
omanikega kooskõlastada.
Säilivate puude juurestiku kaitseala ulatuses järgida ptk 4.6. toodud nõudeid „Nõuded olemasoleva
haljastuse kaitseks“.
4.11. Tuleohutuse tagamine
Tuletõrje veevõtu vajadus on lahendatud vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise
tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ nõuetele. Planeeritud eluhoonete minimaalne tulepüsivusklass
on TP3. Hoonetevaheline nõutud tuleohutuskuja on 8 m. Hoonete ehitamisel krundi piirile lähemale, kui
4 m tuleb tagada tuleohutuskuja (8 m) naaberkinnistu hoonetega. Abihoone on lubatud ehitada
naaberkinnistu abihoonele lähemale aga sel juhul tuleb kasutada tulemüüri, tuleseina või plokistada
naaberkinnistute abihooned omavahel. Elamute või abihoonete ehitamise korral krundi piirile lähemale
kui 4 m, tuleb ehitusprojekt kooskõlastada Päästeametiga ja naaberkinnistu omanikuga. Päästesõidukite
juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud.
Tuletõrjevee varustus on lahendatud ühe olemasoleva ja ühe planeeritud hüdrandi baasil. Olemasolev
hüdrant paikneb Puukooli tänaval, Puukooli tn 6 kinnistu ees, tänava maal. Planeeritav hüdrant on ette
nähtud planeeritud Puukooli ja Nelgi tänavate ristmiku lähedusse. Hüdrantide asukohad on kujutatud
joonisel nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“.
Planeeringuga on tagatud vastavus Siseministri 18.02.2021 a määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, § 6
lg 3 toodud nõudele, mille kohaselt peab tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Olemasolevast
hüdrandist on tagatud ja planeeritud hüdrandist tagatakse tuletõrjevee vooluhulk 10 l/s, 3 h jooksul.
Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest ning Eesti Standardist EVS 812-7:2018
„Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning Siseministri 30.03.2017 a
määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Tuletõrjeveevarustuse projekteerimisel tuleb
arvestada Siseministri määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nõuetega.
4.12. Keskkonnakaitse abinõud
Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea
eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju suurus ja
ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ei ole teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna
vastupanu- ning taastumisvõimet.
Sademevesi
Nii planeeringu alal kui ka sellega piirnevatel tänava maa-aladel puudub sademevee
kanalisatsioonitorustik. Planeeritavate (sh rekonstrueeritavate) hoonete katustelt ja platsidelt kogunev
sademevesi hajutada ja immutada maksimaalselt krundil. Krundi maapinna planeerimisel on keelatud
sademevee suunamine naaberkinnistutele. Vajadusel rajada krundile sademevee kompensatsiooni
kogurid.
Drenaaži- ja sademevee juhtimine reovee ühiskanalisatsiooni on keelatud.
Jäätmekäitlus
15
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
Nii detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste kasutamise käigus
tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise,
taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest
tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud
jäätmeseaduses ning Rapla valla jäätmehoolduseeskirjas.
Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine, kui hilisem heakorrastus ja
olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rapla valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.
Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja
kehtestatud nõudeid konteinerile ja selle asukohale.
Valgustus ja valgusreostus
Vältida ehitusaegset häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi. Valguslahendus tuleb
projekteerida selline, et see ei avaldaks mõju naabruses olevatele elamualadele.
Planeeritavate hoonete rajamisel peab arvestama Eesti Standardi EVS 594:2008/A2:2015 Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides. ja Projekteerimisel tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale
standardile „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ arvestades lähiümbruses olevate ja sinna
planeeritud hoonetega.
Müra ja vibratsioon
Detailplaneeringu elluviimise tulemusel ning hoonete ja parkimiskohtade rajamisega suureneb mõnevõrra
liikluskoormus. Kuna alale juurdepääs on läbi olemasolevate elamupiirkondade, kus tänavate
liikluskoormus on väike, toob planeeringu realiseerimine endaga kaasa mõningal määral täiendavat liiklust
(48 sõidukit). Kuna alale on juurdepääs kahelt poolt, on liiklus hajutatud, mis omakorda vähendab mõju
olemasolevale elamupiirkonnale.
Hoonete projekteerimisel lähtuda standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest“ nõuetest ning sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normidest.
Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise kasutamise ja liiklusega kaasnevad müra- ja
vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja
sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid” kehtestatud piirväärtusi.
Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse
naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud.
Radoon
Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (2004) kohaselt jääb planeeringuala
normaalse radooniriski ala piirkonda, kus lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega
pinnaseid. Lisaks on sama kaardi kohaselt planeeringuala karstipiirkonnas, mis on tuntud, kui
potentsiaalselt radooniohtlikud alad.
16
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
2016. aastal Eesti Geoloogiakeskuse koostatud uurimustöö andmetele tuginedes on Eestis 36
haldusüksust kõrgendatud radooniriskiga alal. Rapla linn nende hulka ei kuulu, kuid ohu võimalikkust on
Keskkonnaministeeriumi hinnangul veel aastatel 2019-2024 tarvis uurida.
Ennetava meetmena tuleb hoonete siseruumides tagada õhu radoonisisalduse normtase. Vajadusel
rakendada meetmeid vastavalt EVS 840:2017, „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“.
Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardist (2004):
4.14. Kuritegevuse ennetamine
Kuritegevuse ennetamise abinõud on määratud EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur“ soovituste alusel.
Planeeritav ala asub olemasolevate elamualade kõrval, mis loob eeldused ühtse naabrivalve tekkeks ja
toimimiseks.
Planeeritud elamumaa kruntide juurdepääsuteed ja juurdepääsud on turvalisuse huvides ette nähtud
valgustada ja krundid on lubatud ümbritseda piirdeaiaga.
4.15. Servituutide vajadus
Servituudi vajadusega alad on toodud joonisel nr 4 „Põhijoonis“.
4.16. Tehnovõrkude valdajate tingimused projekteerimiseks
Telia Eesti AS tingimused:
• Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.
• Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Info tööloa saamiseks
telefoninumbril +3725078216.
• Telia sideehitise kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise
ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele.
• Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM
määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
• Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks.
• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada
sideehitist.
• Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse
aega Telia Ehitajate portaalis: portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.
• Kooskõlastus kehtib kuni 17.10.2022.
17
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
Elektrilevi OÜ
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
• Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.
18
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
5. Koostöö detailplaneeringu koostamisel
Jrk Organisatsioon / Kooskõlastuse Kooskõlastuse / arvamuse Kooskõlastuse Projekteerija
nr isik /arvamuse nr ja täielik ärakiri /arvamuse märkused
kuupäev originaali asukoht kooskõlastaja
/arvamuse esitaja
tingimuste
täitmise kohta
1. Telia Eesti AS 18.10.2021 Telia Eesti AS (edaspidi „Telia“) Detailplaneeringu Tingimused lisatud
nr 35693964 seisukohad esitatud digikaust ptk 4.16
dokumentide „Tehnovõrkude
kooskõlastamisel: valdajate
Tööde teostamisel tuleb tingimused
lähtuda sideehitise projekteerimiseks“
kaitsevööndis tegutsemise
eeskirjast. Töid võib teostada
ainult Telia volitatud esindaja
kirjaliku tööloa alusel. Info
tööloa saamiseks
telefoninumbril +3725078216.
Maa-alal paikneb Teliale kuuluv
kaablikanalisatsioon, side
maakaabel ja sidekaevud.
Projekt kooskõlastatakse
märkustega:
Telia sideehitise kaitsevöönds
tegevuste planeerimisel ja
ehitiste projekteerimisel
tagada sideehitise ohutus ja
säilimine vastavalt EhS § 70 ja
§ 78 nõuetele. Tööde
teostamisel sideehitise
kaitsevööndis lähtuda EhS ptk
8 ja ptk 9 esitatud nõuetest,
MTM määrusest nr 73
(25.06.2015) „Ehitise
kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise
kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded“
ning sideehitise omaniku
juhenditest ja nõuetest. Antud
kooskõlastus ei ole
tegutsemisluba Telia
sideehitise kaitsevööndis
tegutsemiseks. Sideehitise
kaitsevööndis on sideehitise
omaniku loata keelatud
igasugune tegevus, mis võib
19
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
ohustada sideehitist.
Tegutsemisluba taotleda
hiljemalt 5 tööpäeva enne
planeeritud tegevuste algust ja
soovitud väljakutse aega Telia
Ehitajate portaalis: portaalis:
https://www.telia.ee/ehitajate-
portaal.
Kooskõlastus kehtib kuni
17.10.2022.
2. Elektrilevi OÜ 22.10.2021 KOOSKÕLASTATUD Detailplaneeringu Tingimused lisatud
nr4073618367 TINGIMUSTEL digikaust ptk 4.16
* Tööjoonised kooskõlastada „Tehnovõrkude
täiendavalt. valdajate
* Tööjooniste staadiumiks tingimused
taotleda uued tehnilised projekteerimiseks“
tingimused täpsustatud
koormustega.
3. Päästeamet, 25.10.2021 Ohutuskujad, Detailplaneeringu Täiendavaid
Põhja tuletõrjeveevarustus ja digikaust ettepanekud
Päästekeskus juurdepääsetavus on puudusid.
planeeringus tagatud, seega ei
näe probleemi Päästeameti
kooskõlastuse saamisega.
4. Maa-amet 25.10.2021 /Vt tervikteksti lisatud Maa- Detailplaneeringu Planeeringu
Nr 6- ameti kirjast/… digikaust joonistel on
3/21/16593-2 Teeme ettepaneku kavandada kajastatud
turvaliseks liiklemiseks Nelgi perspektiivne
tänavale kergliiklustee. kergliiklustee Nelgi
Maa-ametil ei ole põhimõttelisi tänaval.
vastuväiteid Nelgi ja Niidu
elamuala detailplaneeringu
osas.
5. aktsiaselts Rapla 05.11.2021 Nelgi ja Niidu detailplaneeringu Detailplaneeringu Kooskõlastatud
Vesi vee- ja kanalisatsioonitorustike digikaust märkusteta.
kavandamisel on arvestatud AS
Rapla Vesi ettepanekutega.
6. Planeeringuala 05.11.2021 Detailplaneeringu Kooskõlastatud
kinnistute omanik digikaust märkusteta.
AmEst Haldus OÜ
20
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
III Joonised
Joonis 1. – Situatsiooniskeem
Joonis 2. – Tugiplaan M 1:500
Joonis 3. – Kontaktvöönd M 1:4000
Joonis 4. – Põhijoonis M 1:500
Joonis 5. –Tehnovõrkude koondplaan M 1:500
21
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
IV Detailplaneeringu lisad
Menetlusdokumendid
Detailplaneeringu algatamise taotlus.
28.04.2017 Rapla Vallavolikogu otsus nr 23 „Detailplaneeringu algatamine“.
27.04.2017 „Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad“.
10.05.2017 Detailplaneeringu algatamise teade ajalehes Raplamaa Sõnumid.
20.03.2018 Haldusleping
22
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
Ruumiline illustratsioon
23
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
Võrguvaldajate tehnilised tingimused
aktsiaselts Rapla Vesi 07.09.2018 „Ettepanekud Rapla Nelgi 2 ja Niidu 1 detailplaneeringu vee- ja
kanalisatsioonivarustuse planeerimiseks“ nr 1-8/693.
Telia Eesti AS 25.08.2021 a tehnilised tingimused nr 35482784.
Elektrilevi OÜ 20.09.2021 a tehnilised tingimused nr 386466.
24
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ
2022 planeerija: Ingrid Saaroja
Puittaimestiku ja haljastuse seisundi uuring
25
150
m
Rapla Vesiroosi Kool
Rapla
politseijaoskond
Rapla
Lasteaed
Naksitrallid Telliskivi Rapla
Jaam
Telliskivi
Rapla jaam Jaama
Vanavara
Rapla jaam
Jaama Konsum,
Ehituskeskus
2K
2K
2K
2K
2K 2K
2K
2K
2K
2K
2K
2K
2K
2K
2K
2K
MÄRKUSED:
1. Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti planeeringute kaarti.
TINGMÄRGID Inomatic OÜ Planeerija Töö nimetus
Kesktee 75 Ingrid Saaroja
Tallinn 12113
Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamuala
PLANEERITAVA ALA PIIR detailplaneering
tel 503 6499
KRUNDI PIIR
[email protected] Joonis
Kuupäev 09.10.2021
2K PLANEERITAV HOONESTUS KORRUSELISUSEGA Ruumilise keskkonna analüsi joonis
BUSSIPEATUS / RONGIJAAM Inomatic Töö nr
21057 Mõõt
1:4000 Joonise nr
2
tulbi4
tulbi3
20
0
Nelgi tn 2
E 100% 10772 m²
1 67001:010:0032
2
3
4 1
5
6
7
8
9
10
11
12
13
6692048 Puukooli tänav
14 L 100% 5741 m²
66901:001:0575 6692093 Nelgi tänav L1
15
L 100% 1113 m²
16 66801:001:0265
17
18
19
20
21
TINGMÄRGID
22
Plan. ala piir
23
Katastriüksuse piir
24
Olemasolev naaberhoone
25 Olemasolev autoliikluse ala
2
26 Olemasolev pinnaskattega tee
aadress
27 maakasut.
sihtotstarve pindala Kinnistu andmed
28 katastritunnus
Niidu tn 1
29 E 100% 9370 m² E Elamumaa
67001:010:0031
30 Ä Ärimaa
6692093 Nelgi tänav L2
L 100% 552 m²
L Transpordimaa
31
66801:001:0266 0 Olemasolev III klassi puu eksplikatsiooni numbriga
32
0 Olemasolev IV klassi puu eksplikatsiooni numbriga
33
2 Olemasolev IV klassi kuusehekk (lubatud likvideerida)
34
Geodeetiline punkt ja selle kaitsevöönd (3 m)
35
Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd
36 Olemasolev madalpingekaabel vastavalt teostusjoonisele
Olemasolev 10 kV kaabel kaablikaitsetorus, vastavalt projektile
37
38
MÄRKUSED:
· Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus.
· Geodeetilise alusplaani koostas KT Geodeesia OÜ 24.07.20218, töö nr 40/18. Koodrinaadid L-Est 97 süsteemis,
kõrgused EH 2000 süsteemis.
· Haljastuslik hinnang on peale kantud vastavalt Metsabüroo OÜ poolt 17.05.2019 koostatud tööle "Niidu tn 1 ja Nelgi
tn 2 piirneva ala puude paiknemise ja seisundite skeem" .
· "Olemasolev madalpingekaabel vastavalt teostusjoonisele" on peale kantud vastavalt OÜ G.E.Point 23.07.2020 a
tööle nr 20-048 "Uuetammsalu kinnistu elektrivarustuse teostusjoonis".
· "Olemasolev 10 kV kaabel kaablikaitsetorus" on peale kantud vastavalt LEONHARD WEISS OÜ projektile "Kaeva PAJ
kaotamine ja toitepiirkonna optimeerimine etapp 1 Rapla linn, Raplamaa" , joonisele nr IP3468-E1-1 "Asendiplaan".
Inomatic OÜ Planeerija Tellija AmEst Haldus OÜ
Kesktee 75 Ingrid Saaroja
Töö nimetus
Tallinn 12113 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamuala
tel 666 2662 detailplaneering
[email protected]
Staadium Joonis
DETAILPLANEERING Tugiplaan
Inomatic Kuupäev
24.08.2021
Töö nr
21057
Mõõt
1:500
Joonise nr
3
tulbi4
tulbi3
17
LT 100%
- -
64.30 64.30
- 64.4
- - 0
64.5
0
2318 m² -
64
.70
64
.80
64
.9
65
0
.0
0
1 PK Mo
PK on
i tä 65.00
EP 100% na
9 m 200 1+1 v 64.90
2 200
2
20
1000 m² 3
0
64.80
EP 100%
9 m 205 1+1 64.70
2 205
8
4,5
1019 m² 3 64.60
EP 100% 3 PK 3,06
64
9 m 215 1+1 PK
.6
64
EP 100%
0
.9
64
2 215 0
7
.70
9 m 205 1+1 65.
64
00
1078 m² 3
.80
2 205
64
64.90 64
.9 0
1 .9
EP 100% 1032 m² 3 64.90
0
2
3 9 m 205 1+1 4
4 1 PK 2 205 .80
64
5 PK 1020 m² 3 EP 100%
6 9 m 255 1+1
7 6 2 255
64
.70
8 1273 m² 3
EP 100%
9
10
9 m 205 1+1
2 205
a.6v0
11
1032 m² 5
64
3
än
12
0
.0
it
65
0
.9 EP 100%
Ne64.70
lg
.9064 .80
64 64 9 m 200 1+1
64.80
PK 2 200 4,
13 PK 5
0 1
0
5.
1000 m²
64.8
3
6
0
15,
14 64.90
0
64.9
4,5
15 65.00
16
Pu TINGMÄRGID
65.00
17
uko
65.10
9 oli Plan. ala piir
tän
65.10
65.20
PK
18 PK av Katastriüksuse piir
EP 100% .30 Plan. krundi piir
19 65
9 m 215 1+1
65.20
20 2 215 Olemasolev naaberhoone
21
1083 m² 3 16 Olemasolev autoliikluse ala
65.30
Varemprojekteeritud tee
PK
15 22 EP 100%
,5 Perspektiivne tee
9 m 220 1+1
23 10 2 220
65.40
v
Perspektiivne kergliiklustee
na
24 1167 m² 3
EP 100% Plan. maapealne hoonestusala
tä
65.50
25 9 m 240 1+1
u
1
id
2 2 240 Krundi pos. nr
nav
Ni
26 1198 m² 3
15
tä65.60
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES
27
PK
KÕRGUS MAAPEALNE
HOONEALUNE HOONETE
EP 100% MEETRITES PIND
ARV KRUNDIL
Krundi ehitusõigus
lgi
SUURIM MAA-ALUNE
HOONEALUNE
Ne65.70
KORRUSELISUS
28 9 m 260 1+1 PIND
n Plan. parkimiskohtade arv hoones
KRUNDI SUURUS
2 260 n Plan. parkimiskohtade arv õues
29
11 1217 m² 3 EP Üksikelamu maa
65.80
30 4,5
LT Tee- ja tänava maa
31 EP 100% 15, Juurdepääs krundile
9 m 215 1+1 0
65.90
2 215 Tulemüüri vajadus
32
14
PK
1099 m² 3 Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
33
PK
EP 100% Olemasolev III klassi puu eksplikatsiooni numbriga
66.00
0
34 9 m 240 1+1
35
12 2 240 0 Olemasolev IV klassi puu eksplikatsiooni numbriga
1195 m² 3
66.10
2 Olemasolev IV klassi kuusehekk (lubatud likvideerida)
36
EP 100%
9 m 260 1+1 Likvideeritav puu
37 2 260 13 Likvideeritav osa kuusehekist
66.20
1311 m² 3
38
EP 100%
66.30
Geodeetiline punkt ja selle kaitsevöönd (3 m)
PK
9 m 215 1+1
2 215
66.40
PK
Plan. kõrghaljastus
1100 m² 3 MÄRKUSED:
66.50
· Teede, juurdepääsude, haljastuse lahenduse ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning
täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus.
66.60
· Geodeetilise alusplaani koostas KT Geodeesia OÜ 24.07.20218, töö nr 40/18. Koodrinaadid L-Est 97 süsteemis,
kõrgused EH 2000 süsteemis.
· Niidu ja Nelgi tänava teeprojekt on peale kantud vastavalt OÜ KESKKONNAPROJEKT töö nr 2209 "Rapla linnas,
Niidu ja Nelgi tänavate teede osa projekteerimine" joonisele nr TL-4-02 "Asendiplaan".
· Haljastuslik hinnang on peale kantud vastavalt Metsabüroo OÜ poolt 17.05.2019 koostatud tööle "Niidu tn 1 ja Nelgi
tn 2 piirneva ala puude paiknemise ja seisundite skeem" .
Inomatic OÜ Planeerija Tellija AmEst Haldus OÜ
Kesktee 75 Ingrid Saaroja
Töö nimetus
Tallinn 12113 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamuala
tel 666 2662 detailplaneering
[email protected]
Staadium Joonis
DETAILPLANEERING Põhijoonis
Inomatic Kuupäev
03.01.2022
Töö nr
21057
Mõõt
1:500
Joonise nr
4
tulbi4
Ühendus sidega
kaevust tulbi3
av tulbi3
tän
17
64.30 64.30
hu
av
64.4
0
64.5
Ro
Ühendus kanalisatsiooniga
0
i tän
64.
LVV-979
64.
70
64
80
.9
Tulb
MP 64,5
65
0
.0
LP kanalisatsiooniga
0
LP veevarustusega PK Mo toru 62,1
PK on
LP sidega i tä 65.00
na
1 LP elektriga v
07
i=0,0
64.90
pos 1 ja 2
20
Olemasolev
,13;
0
tuletõrjehüdrant LP kanalisatsiooniga 64.80
ühendus ol.ol.
L=99
LP veevarustusega tänavavalgustuse
LP kanalisatsiooniga 64.70
Ühendus
Pu LP sidega mastist
8
4,5
uko LP sidega
LP veevarustusega 64.60 ol.ol. veetoruga
oli 2 LP sidega PE d90 mm
tän LP kanalisatsiooniga PK 3,06
av
64
MP 64,4 3 PK
.6
64
LP elektriga
0
.9
64
Uus
0
toru 63,36
.70
65.
pos 7 ja 8
64
00
LP elektriga täna
.80
7 v
64
LP veevarustusega LP sidega pos 3 ja 4 64.90 64
.9 0
1 .9
0
64.90
2
3 LP kanalisatsiooniga TINGMÄRGID
4 1 PK MP 64,6 4 64
.8 0
5 PK
toru 63,48 Tu Plan. ala piir
6 LP kanalisatsiooniga lbi
07
MP 64,29 LP kanalisatsiooniga t än
L=8,19; i=0,0
7 LP vee- Katastriüksuse piir
toru 63,3
8 varustusega
MP 64,75 LP veevarustusega 64
.70
av Plan. krundi piir
toru 63,64 LP sidega
ühendus 9 7 MP 64,45 Olemasolev naaberhoone
00
10 i=0, LP veevarustusega toru 62,79
ol.ol. veetoruga ,96
;
6 Olemasolev autoliikluse ala
60
8 11
L= LP sidega LP elektriga
.
PE d90 mm
64
L1
Varemprojekteeritud tee
12
pos 5 ja 6 5 ühendus ol.ol.
00 .
av
65
0
MP kaabliga Perspektiivne tee
.9
ühendus ol.ol.
0
.9064
i t 007 64.7
än
.80 LP kanalisatsiooniga Perspektiivne kergliiklustee
64
tänavavalgustuse
lg ; i=0,
64
MP 64,56 PK
LP veevarustusega 4,
NeL=75,2
mastist 13
64.80
PK 5 Plan. maapealne hoonestusala
0
.1
0
toru 63,42
65
64.8
0
LP sidega
15,
MP 64,51
14 64.90
1 Krundi pos. nr
0
64.9
4,5
15 L=
toru 63,69
65.00 56 Juurdepääs krundile
,09
; i=
16
Pu 0,0
0 Tulemüüri vajadus
65.00
17
LP sidega 65.10
uko 7
LP veevarustusega oli Planeeritud 0 Olemasolev III klassi puu eksplikatsiooni numbriga
tän
65.10
65.20
PK tuletõrjehüdrant
18
LP kanalisatsiooniga PK av 0 Olemasolev IV klassi puu eksplikatsiooni numbriga
19 MP 64,9 .30
65 2 Olemasolev IV klassi kuusehekk (lubatud likvideerida)
MP 64,80
65.20
20 toru 63,71
MP 64,97 toru 63,32 Plan. kõrghaljastus
toru 63,81 LP elektriga
21
9 16 LP sidega
Likvideeritav puu
65.30
pos 9 ja 10
PK
15 22 Likvideeritav osa kuusehekist
L=
,5 ühendus ol.ol.
12 LP kanalisatsiooniga Geodeetiline punkt ja selle kaitsevöönd (3 m)
, 5; 23 MP kaabliga
65.40
v
i=
LP kanalisatsiooniga 10
na
0,
MP 65,22 24 007 LP veevarustusega Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
MP 65,4
tä
toru 63,97
2
65.50
25 Plan. veetorustik
toru 63,9
u
L
id
2
Plan. reovee kanalisatsioonitorustik
Ni
LP elektriga
av
L=
26 LP veevarustusega
65.60
pos 15 ja 16 Plan. sidekanalisatsioon
tän
12
,
14 27 LP sidega
PK
;i Plan. madalpinge kaablikoridor
=0
,0
15
lgi
MP 65,47 07 LP sidega
65.70
28 Perspektiivne keskpinge kaablikoridor
toru 64,14 LP kanalisatsiooniga
Ne
29 LP kanalisatsiooniga Plan. tänavavalgustuse kaablikoridor
MP 65,44
65.80
30 Plan. elektri-mõõtekilp
toru 64,06 LP veevarustusega 4,5
L=
Olemasolev veetoru
31 LP veevarustusega
12
15,
65.90,007
0
,5
Olemasolev reovee kanalisatsioon
; i=
LP sidega
0
11
; i=
0,
32
00
LP elektriga Olemasolev sidekanalisatsioon
,12
PK
7
66.00 104
33 pos 11 ja 12 Olemasolev madalpingekaabel
PK
14
L=
34 LP sidega Olemasolev madalpingekaabel vastavalt teostusjoonisele
LP sidega Olemasolev kõrgepingekaabel
35 LP kanalisatsiooniga
LP kanalisatsiooniga Olemasolev 10 kV kaabel kaablikaitsetorus, vastavalt projektile
66.10
MP 65,57
nav
36
toru 64,23 12 LP veevarustusega Olemsolev tuletõrjehüdrant
tä
37 LP veevarustusega LP elektriga
66.20
MÄRKUSED:
pos 13 ja 14
13
se
· Tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti
38
66.30
koostamise käigus.
PK
oku
LP sidega · Geodeetilise alusplaani koostas KT Geodeesia OÜ 24.07.20218, töö nr 40/18. Koodrinaadid L-Est 97 süsteemis,
66.40
PK
kõrgused EH 2000 süsteemis.
LP veevarustusega · Niidu ja Nelgi tänava teeprojekt on peale kantud vastavalt OÜ KESKKONNAPROJEKT töö nr 2209 "Rapla linnas,
Kro
66.50
Niidu ja Nelgi tänavate teede osa projekteerimine" joonisele nr TL-4-02 "Asendiplaan".
LP kanalisatsiooniga · Haljastuslik hinnang on peale kantud vastavalt Metsabüroo OÜ poolt 17.05.2019 koostatud tööle "Niidu tn 1 ja Nelgi
MP 66,26
66.60
tn 2 piirneva ala puude paiknemise ja seisundite skeem" .
toru 64,05 · "Olemasolev madalpingekaabel vastavalt teostusjoonisele" on peale kantud vastavalt OÜ G.E.Point 23.07.2020 a
tööle nr 20-048 "Uuetammsalu kinnistu elektrivarustuse teostusjoonis".
· "Olemasolev 10 kV kaabel kaablikaitsetorus" on peale kantud vastavalt LEONHARD WEISS OÜ projektile "Kaeva PAJ
kaotamine ja toitepiirkonna optimeerimine etapp 1 Rapla linn, Raplamaa" , joonisele nr IP3468-E1-1 "Asendiplaan".
Inomatic OÜ Planeerija Tellija AmEst Haldus OÜ
Kesktee 75 Ingrid Saaroja
Töö nimetus
Tallinn 12113 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamuala
tel 666 2662 detailplaneering
[email protected]
Staadium Joonis
DETAILPLANEERING Põhijoonis
Inomatic Kuupäev
03.01.2022
Töö nr
21057
Mõõt
1:500
Joonise nr
4
PLANEERITAVA ALA ASUKOHT
Aluskaart: Maaameti kaart
Inomatic OÜ Planeerija Töö nimetus
Kesktee 75 Ingrid Saaroja Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamuala
Tallinn 12113
detailplaneering
tel 503 6499
[email protected] Joonis
Kuupäev 16.09.2021
Situatsiooniskeem
Inomatic Töö nr
21057 Mõõt Joonise nr
1