Riina Georg Teie 08.12.2021
MTÜ Roheline Pärnumaa Meie 03.01.2022 nr 15-1/8752-2
[email protected]
Vastuskiri mereala planeeringule
MTÜ Roheline Pärnumaa poolt
esitatud arvamusele
Austatud proua Georg
Täname Teid Eesti mereala planeeringule esitatud arvamuse eest. Esitame allpool omapoolsed
selgitused Teie tõstatatud küsimustele ja ettepanekutele.
1. Toote välja, et mereala hea seisundi saavutamine on äärmiselt vajalik eesmärk, kuid
selline eesmärk tingib keskkonnavajaduste selget eelistamist mistahes muudele huvidele.
Äärmiselt oluline on keskkonnale kahjulikud, sealhulgas Natura 2000 alade seisundit ja
terviklikkust mõjutavad lahendused ilma eranditeta välistada. Vajalik on luua eeldused
mereruumi looduslike ressursside jätkusuutlikuks kasutamiseks tingimusel, et
merekeskkonna hea seisund on saavutatud. Praegu ei ole merekeskkonna seisund hea,
seega on vaja, et planeering parandaks mere olukorda, mitte lihtsalt säilitaks praegust
seisu.
Jagame Teie seisukohta. Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse
pikaajaliseks kavandamiseks, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik
kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala
planeerimisel on iga tegevuse kavandamisel silmas peetud, et mistahes inimtegevuse aluseks
on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Samuti oleme seisukohal, et
mereala puudutavad otsused peavad olema teadmispõhised (vt täpsemalt planeeringu
seletuskirja peatükki nr 3). Seetõttu on läbi viidud laiapõhjaline mõjude hindamine, sh Natura
asjakohane mõjude hindamine. Mõjude hindamise aruandes on välja toodud vajalikud
keskkonnameetmed, mis planeeringus on ühtlasi formuleerunud suuniste ja tingimustena.
Hindamine on jõudnud tulemusele, et mereala planeering seab kaitstava looduse osas
peamiseks eesmärgiks mereruumi jätkusuutliku kasutamise viisil, mis tagab kaitsealuste
loodusobjektide ja merekaitsealade ning nende kaitse-eesmärkide säilimise ning ei takista
kaitse-eesmärkide saavutamist. Oleme veendunud, et mereala planeeringu alusel elluviidav
läbimõeldum mereruumi kasutus aitab kaasa mereala hea seisundi saavutamisele, sh Natura
2000 alade ja teiste kaitstavate loodusobjektide kaitsele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. Märgite, et MTÜ Roheline Pärnumaa ei nõustu Saaremaa (Suure Väina) ja võimalike
teiste püsiühenduste rajamise (ega selle kaalumisega), sealhulgas Tallinn-Helsingi tunneli
rajamisega ka juhul, kui võimalikud hinnangud sellest tulenevat negatiivset mõju
mereelustikule, linnustikule jne ebaolulisena ja leevendatavana esitavad, sest kallutatud
mõjuhinnangud ja uuringud ei ole tänases Eestis midagi ebatavalist.
Võtame info teadmiseks. Ühtlasi selgitame, et Eesti mereala planeeringuga ei kavandata Suure
väina, Tallinn-Helsingi või muud püsiühendust (vt täpsemalt planeeringu seletuskirja
peatükki 5.15). Sellised arendusprojektid vajavad asukohapõhiseid uuringuid koos
teostatavuse ja tasuvuse analüüsiga ning terviklikku käsitlust nii maismaal kui merealal. Eesti
mereala planeeringuga ei ole võimalik siduvaid tingimusi maismaale määrata ja seega ei ole
võimalik asjakohast terviklikku käsitlust selles protsessis läbi viia. Püsiühendused
kavandatakse eraldi täpsemate riigi tasandi planeerimismenetluste kaudu, mis on samuti
avalikud protsessid. Lisaks juhime tähelepanu, et Tallinn-Helsingi tunneli osas
planeerimisprotsessi ei ole algatatud. Suure väina püsiühenduse kavandamiseks on riigi
eriplaneeringu menetlus algatatud ja soovi korral on Teil võimalik osaleda selles protsessis.
Oleme omalt poolt Teie kirja edastanud teadmiseks ka Rahandusministeeriumis Suure Väina
püsiühenduse riigi eriplaneeringu menetlusega tegelevatele ametnikele.
3. Märgite, et mereplaneeringu koostamisel tuleb lisaks keskkonnainfo koondamisele
kindlasti viia läbi uusi uuringuid (sh välitöid nõudvaid). Ei ole põhjendatud piirdumine
vaid olemasoleva teabe analüüsiga, sest merekeskkonna esmavajalik kaitsemeede saab
olla vaid puudulike andmete täiendamine uue teabega.
Jagame Teie seisukohta. Mereala planeeringu koostamisel ja selle mõju hindamisel on
lähtutud hetkel parimast olemasolevast teadmisest – kaasatud oma ala parimaid spetsialiste,
võetud arvesse kogu merealal juba läbiviidud uuringute info (vastavad keskkonnaalased
andmekihid), selle alusel koostatud täiendavad analüüsid ja teostatud modelleeringuid, mis
laienevad kogu merealale. Mõju hindamisel on hinnangute andmisel täiendavalt tuginetud
rahvusvahelisele, teiste riikide praktikale ja teadmistele tuuleparkidega kaasnevatest mõjudest
merekeskkonnale. Eeltoodust nähtub, et mereala planeeringu koostamisel ja selle mõjude
hindamisel on läbi viidud mitmeid erinevaid analüüse ja uuringuid (sh välitöid nõudvaid),
millega on Teil võimalik tutvuda Eesti mereala planeeringu portaalis siin. Eelnevatele
selgitustele lisame, et mõjude hindamise eksperdid on koondhinnanguna, vaadeldes ka
mõjude kumulatiivsust, jõudnud seisukohale, et strateegilisel tasandil hinnates ei kaasne
planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid, sh ebasoodsaid mõjusid Natura 2000
aladele. Võimalike lokaalsete mõjude leevendamiseks on planeeringuga seatud arvukaid
tingimusi planeeringule järgnevatele tegevuslubade menetlustele, mille raames tuleb
kohustuslikult läbi viia ka täiendavad uuringud. Selline lähenemine tagab mereala planeeringu
kehtestamisel mitmetes merekasutuste valdkondades (eelkõige vesiviljelus ja
tuuleenergeetika) senise, üksikotsustel ja selge uuringukohustuseta, põhineva praktika olulise
muutuse. Lisaks on planeeringu elluviimise tegevuskavas ette nähtud erinevad
jätkutegevused, sh ka uuringuid ja analüüse, millega saate samuti tutvuda portaalis siin. Oleme
seisukohal, et kõik vajalikud uuringud ja analüüsid on läbi viidud, sh planeeringule omases
täpsusastmes.
4. Märgite, et avalike ja erahuvide eristamine on oluline, sest pikaajalisi huve tuleb eelistada
lühiajalistele ja tegelikke avalikke huve (keskkonda mitte kahjustavaid) erahuvidele. See
on oluline rõhutada merealade planeeringus. Tänapäeva globaalse ökoloogilise kriisi
tingimustes ei saa me lubada teha keskkonda kahjustavaid erandeid, see ei ole
2
jätkusuutlik. Ökoloogilise tasakaalu jätkuv kahjustamine viib ettearvamatute
tagajärgedeni, mille eest on teadlased meid on hoiatanud.
Eesti meri kuulub Eesti riigile. Erinevate lubade (nt hoonestusluba, kalapüügiluba) alusel on
võimalik seda isikutel kasutada. Ruumilist planeerimist teostatakse omandi üleselt, st
ruumilisel planeerimisel ei lähtuta sellest, mis kellelegi kuulub vaid omandiüleselt on
eesmärgiks luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve
arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,
kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning
majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
Eesti mereala planeeringu koostamisel lähtuti nii Euroopa kui Eesti raamdokumentidest ja
sisulistest planeerimissuunistest. Vajaduse koostada planeering mereala intensiivistuva
kasutuse reguleerimiseks sätestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/89/EL,
millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik. Kuna tegemist on riikliku
strateegilise arengudokumendiga, siis pikaajaliste suundade ja tervikpildi saavutamiseks
üleriigilisel tasandil lähtub mereala planeering riigi huvidest ja riigi arengudokumentidest.
Riigi huvid on keskkonnakaitse kõrval ka kliimaeesmärkide täitmine, taastuvenergeetika
edendamine ja sinimajanduse arengu soodustamine. Juhime tähelepanu, et ka Riigikohus on
oma 26.05.2021 lahendis nr 3-17-2013 leidnud, et taastuvenergia tootmine on oluline avalik
huvi ning see teenib loodusvarade säästliku kasutamise ning säästva arengu eesmärke.
Eesti mereala planeeringu koostamise üks aluspõhimõte on olnud ökosüsteemne lähenemine,
st tuleb tagada mereala kestlik kasutamine ja merekeskkonna säilitamine, sest mere
keskkonnaga arvestamine on ainus tee tagamaks jätkusuutliku meremajanduse arengut (vt
täpsemalt mõjude hindamise aruande peatükki 2.1). Mõjude hindamise eksperdid on nii
Natura asjakohase hindamise raames kui ka koondhinnanguna, vaadeldes ka mõjude
kumulatiivsust, jõudnud seisukohale, et strateegilisel tasandil hinnates ei kaasne planeeringu
elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid, sh ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 aladele.
Seega puudub käesoleva planeeringu raames vajadus keskkonda kahjustavate erandite
tegemiseks ja selliseid erandeid ei ole planeeringuga kavandatud.
5. Juhite tähelepanu, et praegu on maailm ja Eesti olukorras, kus inimkonna ellujäämiseks
vajalike kliima- ja elurikkuse ja merealade hea seisundi eesmärkide saavutamise
esmavajaduse põhjusel ei saa jätkata keskkonnakahjulike projektide ja planeeringutega
(sealhulgas mistahes erandite tegemist lubada). Loodate, et meie lapselastel oleks
võimalik elada maailmas, mille me neile jätame. Selle nimel tasub suurejoonelistest
keskkonda tugevalt mõjutavatest plaanidest loobuda, toota ja tarbida vähem, säästa ja
olemasolevaid väärtusi säilitada, oma vajadusi kokku tõmmata, kaitsta merealasid, elada
looduslähedasemalt.
Oleme seisukohal, et Eesti mereala planeeringu pole keskkonnale kahjulikku mõju avaldav
planeering. Vastupidi – Eesti mereala planeering panustab muuhulgas kliima- ja
taastuvenergia eesmärkide saavutamisesse (vt täpsemalt mõjude hindamise aruande peatükki
4.7) ning elurikkuse hoidu ja jätkusuutlikku mereruumi ja -ressursside kasutusesse. Eesti
mereala planeeringu koostamisse on panustanud laiapõhjaline ekspertmeeskond, kes
kokkuvõttes on jõudnud koondhinnanguna seisukohale, et planeeringu elluviimisega olulisi
negatiivseid mõjusid ei kaasne. Samuti nagu eelpool selgitatud, siis ökosüsteemne lähenemine
on olnud üks planeeringu aluspõhimõte (vt täpsemalt mõjude hindamise aruande peatükki
2.1), st tuleb tagada mereala kestlik kasutamine ja merekeskkonna säilitamine, sest mere
keskkonnaga arvestamine on ainus tee tagamaks jätkusuutliku meremajanduse arengut.
Mereala planeeringu kehtestamise järgselt on olemas selge raamistik suuniste ja tingimuste
3
näol, mille alusel tegevusi teostada saab. See toob seni üksikotsustel põhineva praktika
muutuse kaitstes terviklikult olulisi väärtuseid.
Teavitame Teid, et Eesti mereala planeeringu koostamine on jõudnud lõppfaasi. Jaanuar 2022
jooksul esitame planeeringu Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Triin Lepland 4520521
[email protected]
4