dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri mereala planeeringule MTÜ Roheline Pärnumaa poolt esitatud ettepanekutele

Rahandusministeerium · 3. jaanuar 2022
Viit
15-1/8752-2
Registreeritud
3. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Roheline Pärnumaa
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-1 Üleriigilise planeeringu dokumendid (sh kohtudokumendid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1
Vastutaja
Triin Lepland (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)

Failid

  • 📎15-18752-2 03.01.2022 Väljaminev kiri.asice456 KB

Sisu (failidest)

Riina Georg Teie 08.12.2021 MTÜ Roheline Pärnumaa Meie 03.01.2022 nr 15-1/8752-2 [email protected] Vastuskiri mereala planeeringule MTÜ Roheline Pärnumaa poolt esitatud arvamusele Austatud proua Georg Täname Teid Eesti mereala planeeringule esitatud arvamuse eest. Esitame allpool omapoolsed selgitused Teie tõstatatud küsimustele ja ettepanekutele. 1. Toote välja, et mereala hea seisundi saavutamine on äärmiselt vajalik eesmärk, kuid selline eesmärk tingib keskkonnavajaduste selget eelistamist mistahes muudele huvidele. Äärmiselt oluline on keskkonnale kahjulikud, sealhulgas Natura 2000 alade seisundit ja terviklikkust mõjutavad lahendused ilma eranditeta välistada. Vajalik on luua eeldused mereruumi looduslike ressursside jätkusuutlikuks kasutamiseks tingimusel, et merekeskkonna hea seisund on saavutatud. Praegu ei ole merekeskkonna seisund hea, seega on vaja, et planeering parandaks mere olukorda, mitte lihtsalt säilitaks praegust seisu. Jagame Teie seisukohta. Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala planeerimisel on iga tegevuse kavandamisel silmas peetud, et mistahes inimtegevuse aluseks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Samuti oleme seisukohal, et mereala puudutavad otsused peavad olema teadmispõhised (vt täpsemalt planeeringu seletuskirja peatükki nr 3). Seetõttu on läbi viidud laiapõhjaline mõjude hindamine, sh Natura asjakohane mõjude hindamine. Mõjude hindamise aruandes on välja toodud vajalikud keskkonnameetmed, mis planeeringus on ühtlasi formuleerunud suuniste ja tingimustena. Hindamine on jõudnud tulemusele, et mereala planeering seab kaitstava looduse osas peamiseks eesmärgiks mereruumi jätkusuutliku kasutamise viisil, mis tagab kaitsealuste loodusobjektide ja merekaitsealade ning nende kaitse-eesmärkide säilimise ning ei takista kaitse-eesmärkide saavutamist. Oleme veendunud, et mereala planeeringu alusel elluviidav läbimõeldum mereruumi kasutus aitab kaasa mereala hea seisundi saavutamisele, sh Natura 2000 alade ja teiste kaitstavate loodusobjektide kaitsele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2. Märgite, et MTÜ Roheline Pärnumaa ei nõustu Saaremaa (Suure Väina) ja võimalike teiste püsiühenduste rajamise (ega selle kaalumisega), sealhulgas Tallinn-Helsingi tunneli rajamisega ka juhul, kui võimalikud hinnangud sellest tulenevat negatiivset mõju mereelustikule, linnustikule jne ebaolulisena ja leevendatavana esitavad, sest kallutatud mõjuhinnangud ja uuringud ei ole tänases Eestis midagi ebatavalist. Võtame info teadmiseks. Ühtlasi selgitame, et Eesti mereala planeeringuga ei kavandata Suure väina, Tallinn-Helsingi või muud püsiühendust (vt täpsemalt planeeringu seletuskirja peatükki 5.15). Sellised arendusprojektid vajavad asukohapõhiseid uuringuid koos teostatavuse ja tasuvuse analüüsiga ning terviklikku käsitlust nii maismaal kui merealal. Eesti mereala planeeringuga ei ole võimalik siduvaid tingimusi maismaale määrata ja seega ei ole võimalik asjakohast terviklikku käsitlust selles protsessis läbi viia. Püsiühendused kavandatakse eraldi täpsemate riigi tasandi planeerimismenetluste kaudu, mis on samuti avalikud protsessid. Lisaks juhime tähelepanu, et Tallinn-Helsingi tunneli osas planeerimisprotsessi ei ole algatatud. Suure väina püsiühenduse kavandamiseks on riigi eriplaneeringu menetlus algatatud ja soovi korral on Teil võimalik osaleda selles protsessis. Oleme omalt poolt Teie kirja edastanud teadmiseks ka Rahandusministeeriumis Suure Väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu menetlusega tegelevatele ametnikele. 3. Märgite, et mereplaneeringu koostamisel tuleb lisaks keskkonnainfo koondamisele kindlasti viia läbi uusi uuringuid (sh välitöid nõudvaid). Ei ole põhjendatud piirdumine vaid olemasoleva teabe analüüsiga, sest merekeskkonna esmavajalik kaitsemeede saab olla vaid puudulike andmete täiendamine uue teabega. Jagame Teie seisukohta. Mereala planeeringu koostamisel ja selle mõju hindamisel on lähtutud hetkel parimast olemasolevast teadmisest – kaasatud oma ala parimaid spetsialiste, võetud arvesse kogu merealal juba läbiviidud uuringute info (vastavad keskkonnaalased andmekihid), selle alusel koostatud täiendavad analüüsid ja teostatud modelleeringuid, mis laienevad kogu merealale. Mõju hindamisel on hinnangute andmisel täiendavalt tuginetud rahvusvahelisele, teiste riikide praktikale ja teadmistele tuuleparkidega kaasnevatest mõjudest merekeskkonnale. Eeltoodust nähtub, et mereala planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel on läbi viidud mitmeid erinevaid analüüse ja uuringuid (sh välitöid nõudvaid), millega on Teil võimalik tutvuda Eesti mereala planeeringu portaalis siin. Eelnevatele selgitustele lisame, et mõjude hindamise eksperdid on koondhinnanguna, vaadeldes ka mõjude kumulatiivsust, jõudnud seisukohale, et strateegilisel tasandil hinnates ei kaasne planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid, sh ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 aladele. Võimalike lokaalsete mõjude leevendamiseks on planeeringuga seatud arvukaid tingimusi planeeringule järgnevatele tegevuslubade menetlustele, mille raames tuleb kohustuslikult läbi viia ka täiendavad uuringud. Selline lähenemine tagab mereala planeeringu kehtestamisel mitmetes merekasutuste valdkondades (eelkõige vesiviljelus ja tuuleenergeetika) senise, üksikotsustel ja selge uuringukohustuseta, põhineva praktika olulise muutuse. Lisaks on planeeringu elluviimise tegevuskavas ette nähtud erinevad jätkutegevused, sh ka uuringuid ja analüüse, millega saate samuti tutvuda portaalis siin. Oleme seisukohal, et kõik vajalikud uuringud ja analüüsid on läbi viidud, sh planeeringule omases täpsusastmes. 4. Märgite, et avalike ja erahuvide eristamine on oluline, sest pikaajalisi huve tuleb eelistada lühiajalistele ja tegelikke avalikke huve (keskkonda mitte kahjustavaid) erahuvidele. See on oluline rõhutada merealade planeeringus. Tänapäeva globaalse ökoloogilise kriisi tingimustes ei saa me lubada teha keskkonda kahjustavaid erandeid, see ei ole 2 jätkusuutlik. Ökoloogilise tasakaalu jätkuv kahjustamine viib ettearvamatute tagajärgedeni, mille eest on teadlased meid on hoiatanud. Eesti meri kuulub Eesti riigile. Erinevate lubade (nt hoonestusluba, kalapüügiluba) alusel on võimalik seda isikutel kasutada. Ruumilist planeerimist teostatakse omandi üleselt, st ruumilisel planeerimisel ei lähtuta sellest, mis kellelegi kuulub vaid omandiüleselt on eesmärgiks luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Eesti mereala planeeringu koostamisel lähtuti nii Euroopa kui Eesti raamdokumentidest ja sisulistest planeerimissuunistest. Vajaduse koostada planeering mereala intensiivistuva kasutuse reguleerimiseks sätestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik. Kuna tegemist on riikliku strateegilise arengudokumendiga, siis pikaajaliste suundade ja tervikpildi saavutamiseks üleriigilisel tasandil lähtub mereala planeering riigi huvidest ja riigi arengudokumentidest. Riigi huvid on keskkonnakaitse kõrval ka kliimaeesmärkide täitmine, taastuvenergeetika edendamine ja sinimajanduse arengu soodustamine. Juhime tähelepanu, et ka Riigikohus on oma 26.05.2021 lahendis nr 3-17-2013 leidnud, et taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi ning see teenib loodusvarade säästliku kasutamise ning säästva arengu eesmärke. Eesti mereala planeeringu koostamise üks aluspõhimõte on olnud ökosüsteemne lähenemine, st tuleb tagada mereala kestlik kasutamine ja merekeskkonna säilitamine, sest mere keskkonnaga arvestamine on ainus tee tagamaks jätkusuutliku meremajanduse arengut (vt täpsemalt mõjude hindamise aruande peatükki 2.1). Mõjude hindamise eksperdid on nii Natura asjakohase hindamise raames kui ka koondhinnanguna, vaadeldes ka mõjude kumulatiivsust, jõudnud seisukohale, et strateegilisel tasandil hinnates ei kaasne planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid, sh ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 aladele. Seega puudub käesoleva planeeringu raames vajadus keskkonda kahjustavate erandite tegemiseks ja selliseid erandeid ei ole planeeringuga kavandatud. 5. Juhite tähelepanu, et praegu on maailm ja Eesti olukorras, kus inimkonna ellujäämiseks vajalike kliima- ja elurikkuse ja merealade hea seisundi eesmärkide saavutamise esmavajaduse põhjusel ei saa jätkata keskkonnakahjulike projektide ja planeeringutega (sealhulgas mistahes erandite tegemist lubada). Loodate, et meie lapselastel oleks võimalik elada maailmas, mille me neile jätame. Selle nimel tasub suurejoonelistest keskkonda tugevalt mõjutavatest plaanidest loobuda, toota ja tarbida vähem, säästa ja olemasolevaid väärtusi säilitada, oma vajadusi kokku tõmmata, kaitsta merealasid, elada looduslähedasemalt. Oleme seisukohal, et Eesti mereala planeeringu pole keskkonnale kahjulikku mõju avaldav planeering. Vastupidi – Eesti mereala planeering panustab muuhulgas kliima- ja taastuvenergia eesmärkide saavutamisesse (vt täpsemalt mõjude hindamise aruande peatükki 4.7) ning elurikkuse hoidu ja jätkusuutlikku mereruumi ja -ressursside kasutusesse. Eesti mereala planeeringu koostamisse on panustanud laiapõhjaline ekspertmeeskond, kes kokkuvõttes on jõudnud koondhinnanguna seisukohale, et planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid ei kaasne. Samuti nagu eelpool selgitatud, siis ökosüsteemne lähenemine on olnud üks planeeringu aluspõhimõte (vt täpsemalt mõjude hindamise aruande peatükki 2.1), st tuleb tagada mereala kestlik kasutamine ja merekeskkonna säilitamine, sest mere keskkonnaga arvestamine on ainus tee tagamaks jätkusuutliku meremajanduse arengut. Mereala planeeringu kehtestamise järgselt on olemas selge raamistik suuniste ja tingimuste 3 näol, mille alusel tegevusi teostada saab. See toob seni üksikotsustel põhineva praktika muutuse kaitstes terviklikult olulisi väärtuseid. Teavitame Teid, et Eesti mereala planeeringu koostamine on jõudnud lõppfaasi. Jaanuar 2022 jooksul esitame planeeringu Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Triin Lepland 4520521 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel