Veljo Volke Teie 08.12.2021
Eesti Ornitoloogiaühing Meie 03.01.2022 nr 15-1/8751-2
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringule esitatud
ettepanekutele
Austatud härra Volke
Täname Teid täiendava tagasiside eest. Esitame allpool omapoolsed selgitused Teie tõstatatud
küsimustele.
1. Märgite, et mõju hindamine (MH) käsitleb lk 31 EL elurikkuse strateegiat aastani 2030
mh üldistades: “Strateegias esitatakse konkreetsed meetmed, et Euroopa elurikkus
hakkaks taastuma, sh muutes vähemalt 30% Euroopa maa- ja merealadest tõhusalt
hallatavateks kaitsealadeks ja muuta vähemalt 10% põllumajandusmaast mitmekesiste
maastikuelementidega maaks“. EOÜ on seisukohal, et MH käsitlus EL elurikkuse
strateegiast on puudulik. ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 määratakse, et ELis
tuleks kaitsta vähemalt 30 % maismaast ja 30 % merealast /---/ ja range kaitse alla tuleks
võtta vähemalt kolmandik kaitsealadest, st 10 % ELi maismaast ja 10 % ELi merealast.
Esitate seisukoha, et mereala planeeringu MH-s tuleb hinnata, kui kaugel on Eesti
strateegia eesmärkide täitmisest ja kas planeeringuga ette nähtud merealade kasutus jätab
võimaluse 30% kogu mereala kaitse alla võtmiseks.
Täname tähelepanu juhtimise eest. Toome omaltpoolt välja, et oluline on vaadata mereala
planeeringut ja selle mõjuhindamise aruannet käsikäes. Planeeringu seletuskirja peatükis
5.9 on antud ülevaade Eesti mereala kaitstavate loodusobjektide osakaalust ning ühtlasi
välja toodud ELis seatud eesmärgid ja kohustused mereala kaitse-eesmärkide osas, millele
ühtlasi viitate. Keskkonnamõju strateegilise hindamise peatükk 3 kajastab keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 40 lg 4 p 2 ja 5
kohast strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, sh EL elurikkuse strateegia osas. Selguse huvides täpsustame
ja täiendame mõju hindamise aruande ptk 3 Teie poolt viidatud EL elurikkuse strateegia
järgmise lausega: „ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 määratakse, et ELis tuleks
kaitsta vähemalt 30 % maismaast ja 30 % merealast /---/ ja range kaitse alla tuleks võtta
vähemalt kolmandik kaitsealadest, st 10 % ELi maismaast ja 10 % ELi merealast“ ning
infoga, et mereala planeeringuga ette nähtud merealade kasutus jätab võimaluse 30% kogu
mereala kaitse alla võtmiseks.
Lisaks eelnevale on mõjuhindamise aruandes eraldi kaitstavate loodusobjektide peatükk
4.2.6, mis annab ülevaate merealal kaitstavatest loodusobjektidest ning mereala
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
planeeringuga kavandatavate tegevuste võimalikust mõjust. Hindamine on jõudnud
tulemusele, et mereala planeering seab kaitstava looduse osas peamiseks eesmärgiks
mereruumi jätkusuutliku kasutamise viisil, mis tagab kaitsealuste loodusobjektide ja
merekaitsealade ning nende kaitse-eesmärkide säilimise ning ei takista kaitse-eesmärkide
saavutamist. Samuti käsitleb antud peatükk infot hetkel menetluses olevate ja võimalike
uute loodavate kaitsealade kohta. Mõjuhindamine on andnud siinkohal soovituse, et
mõistlik oleks vastavate menetluste lõpuni hoiduda nende alade majanduslikku kasutusse
võtmisest tulenevalt kaitseala kavandatavate piirangute kirjeldusest. Kaitsealade
moodustamine pole mereala planeeringu pädevuses, vaid selleks on eraldi menetluskord,
mis lähtub looduskaitseseadusest. Seega ei ole asjakohane läbi viia täiendavat hindamist,
mis käsitleks EL elurikkuse strateegia elluviimist, kuna see pole mereala planeeringu
pädevuses (vt ka planeeringu seletuskirja peatükki 5.9).
2. Märgite, et MH lk 66 esitatakse täiesti asjakohatu arutluskäik järgmiselt: “Kui reeglina on
kaitstaval merealal kalastikule positiivne mõju, siis võivad piirangud kaasa tuua ka
negatiivseid mõjusid. Näiteks on kaitstavate alade tõttu plahvatuslikult suurenenud
kormoranide arvukus. Kormoranide poolt tarbitud kriitiliselt ohustatud angerja kogust
hinnatakse Läänemeres samasse suurusjärku inimeste poolt püütavaga (viide MH-s
ekslikult Hansson et al. 2017, õige on 2018). Esiteks, kormorani arvukuse tõusu ei saa
seostada kaitstavate merealade laienemisega, sest ka mittekaitstavatel aladel on
kormoranide tahtlik häirimine ja pesade-munade-poegade hävitamine keelatud. Teiseks
luuakse mulje nagu oleks kormoranide poolt ära söödud angerjate kogus peamine Euroopa
angerja arvukuse vähenemise põhjus. Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) punase
nimestiku hindamises loetletakse angerjale ohtudena rändetõkkeid (sh hüdrojaamade
paisud), kliimamuutust, sh ookeanihoovuste muutumist, haiguseid ja parasiite, legaalset
ja illegaalset kalapüüki ja kaubandust, elupaikade hävimist, saasteaineid ja röövlust (sh
kormorani põhjustatud). Seega ei ole mingit põhjust esitada riikliku mereplaneeringu MH
aruandes merekaitsealade olemasolu loomise negatiivse küljena ühe loodusliku linnuliigi
(toitumisoportunisti!) arvukuse suurenemist. Palume see lõik aruandest eemaldada.
Jääme seisukohale, et vastav lõik on endiselt asjakohane. Kuid lisame Teie tähelepaneku
alusel täpsustuse, et ei jääks eksliku muljet, et kormoranid on eelkõige peamine angerjate
koguse vähenemise põhjus. Lisame aruandesse järgnevalt sulgudes oleva osa:
Kormoranide poolt tarbitud kriitiliselt ohustatud angerja (asurkonna kriitilise seisukorra
peamiste põhjustena tuuakse välja kalapüüki ja keskkonnamuutuste mõju (nt Rohtla et al.
2021)) kogust hinnatakse Läänemeres samasse suurusjärku inimeste poolt püütavaga
(Hansson et al. 2018).
Nõustume, et ka mittekaitstavatel aladel on kormoranide tahtlik häirimine ja pesade-
munade-poegade hävitamine keelatud. Samas selgitame, et kuna suur osa laidudest on
range kaitse all ja seal ei tohi viibida juuli alguseni, siis ei toimu ka "tahtmatut" häirimist.
Lisaks on enamusel merekaitsealadel keelatud kormoranide jaht. Tahtlik kormoranide
häirimine ja pesade-munade hävitamine on võimalik vaid vastavalt vastu võetud
Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavale. Samas ei ole kava elluviimine võimalik
kaitsealadel, kus see on vastuolus kaitsekorralduskavadega. Seega on kaitsealadel
kormoranide arvukusele väga oluline mõju. Lisaks toob Euroopa Komisjoni koduleht
(https://ec.europa.eu/environment/nature/cormorants/numbers-and-distribution.htm)
esimese kormoranide arvukuse suurenemise põhjusena välja kaitsemeetmed: "There are
thought to be a number of reasons behind these large population increases. The reasons
might be somewhat different among countries. However, there is broad consensus about
2
some key influences. Firstly, since the 1970s the birds have been subject to improved legal
conservation measures throughout much or all of their range, mainly during the 1970s
and 1980s. This has enhanced the protection afforded to cormorants and cormorant
breeding sites and introduced more stringent controls of disturbance and the use of lethal
measures."
3. Märgite, et planeering ega selle MH ei käsitle Saaremaast läänes asuva tuuleenergia
arendamiseks sobilikule alale nr 2 rajatavate tuuleparkide teenindamiseks vajaliku sadama
asukohta. Saaremaa läänerannikul praegu sobivad sadamad puuduvad. Uue sadama
ehitamisel või mõne olemasoleva väikesadama olulisel laiendamisel ja sellega seotud
veeliiklussageduse tõusul võib olla oluline mõju, sh Natura 2000 võrgustikule. Palute
planeeringut ja MH aruannet selle teema osas täiendada.
Eesti mereala planeering, üleriigilise pika-ajalise strateegilise planeeringuna, ei kavanda
kohapõhiselt uusi üksikuid sadamaid, vaid suunab valdkonna arengut üldiste suuniste ja
tingimustega. Mereala planeeringus on sadamaid käsitletud kehtiva sadamaseaduse
tähenduses ja lähtudes sadamaregistri andmetest.
KeHJS § 32 kohaselt keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalikkuse ja asjaomaste
asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise
keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning
ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille
tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta
koostatakse nõuetekohane aruanne. Kuna Eesti mereala planeering, tulenevalt oma
üldistusastmest ja pädevustest, ei kavanda sadamate täpseid asukohti või nende laiendusi,
siis pole võimalik hinnata ka kaasnevaid mõjusid. Sadamate (v.a rahvusvaheliste
sadamate), mis on kaldaga püsivalt ühendatud rajatised, täpne kavandamine, ehitamine,
sh laiendamine toimub vastavalt planeerimisseadusele ja ehitusseadustikule. Vastava
menetluse käigus hinnatakse ka kaasnevaid keskkonnamõjusid, sh mõju Natura 2000
võrgustiku alale. Raamistiku selleks annab KeHJS.
4. Olete seisukohal, et Natura 2000 hindamises on läbiv loogikaviga. Paljude tegevuste puhul
on asjakohase hindamise juures väidetud: „Kuna planeeringu rakendamine ei muuda
olemasolevat olukorda, siis pole planeeringu elluviimisel oodata ka mõju Natura aladele
ja nende kaitse-eesmärkidele“. Planeeringuga koostatakse planeeringuala kohta terviklik
ruumilahendus, millega määratakse kasutus- ja ehitustingimused, seega on võimalik
Natura 2000 aladele negatiivset mõju omavad tegevused ruumiliselt ümber planeerida nii,
et negatiivset mõju ei oleks. Natura hindamise seisukohalt ei saa tegevuse status quo
säilitamist võtta negatiivsete mõjude puudumisena (näit. Euroopa Kohtu Wadenzee
mereala käsitlev lahend C-127/02) ja hinnata tuleks ka nende tegevuste mõju, mille
jätkumist mereplaneering võimaldab, näiteks Natura 2000 aladel asuvad kaadamisalad jm.
Olemasolevate tegevuste ruumiline ümberplaneerimine ei ole mereala planeeringu
pädevuses, kuna need tegevused on varasemate õiguspäraste otsustega määratud ja hetkel
toimivad. Mereala planeering peab lähtuma kehtivast õigusruumist. Korrigeerime Teie
tähelepaneku alusel mereala planeeringu seletuskirja ja mõjude hindamise aruannet (mh
Natura hindamise peatükis), lisades selgituse, et olemasolevad kaadamisalad on määratud
varasemate üksikotsustega. Iga kaadamiseks väljastatud üksikotsuse puhul on loa
väljastaja ülesanne olnud kaalutleda mh tõenäolist ebasoodsat mõju Natura 2000
võrgustiku ala(de)le ja anda tegevusluba, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala
3
kaitsekord ning otsustaja on olnud veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta
ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki (KeHJS §
29 lg 2). Teie poolt viidatud Waddenzee lahend (C-127/02) selgitab loa menetluse
hindamist juhtudel, kui väljastatakse tähtajaline luba ning toob välja, et igakordne loa
ümbervaatamise, pikendamise vmt juhul loa (Projekt võib hõlmata ehitustöid, paigaldisi
ja muid sekkumisi looduskeskkonda, sealhulgas korrapärast tegevust loodusvarade
kasutamiseks1) väljastamisega kaasneb iga kord nimetatud tegevuse lubatavuse uus Natura
hindamine ning seega ei saa loa andja eeldada tegevuse jätkuvat lubatavust (Teie poolt
viidatud status quo), kui hindamisel selgub, et tegevuse tulemusena kaasneb mõju Natura
2000 võrgustiku ala kaitse eesmärkidele (vt kohtuotsus p 21-29).
Tegemist on olemasolevate ja hetkel kasutuses olevate kaadamisaladega. Mereala
planeeringuga uusi kaadamisalasid ei kavandata. Prioriteediks on olemasolevate
kaadamisalade kasutus. Planeeringuga on seatud merekeskkonna kaitseks mitmeid
suuniseid ja tingimusi. Keskkonnamõju strateegilise hindamise Natura hindamise peatükis
on ühtlasi välja toodud, et uute kaadamisalade loomisel eelistada alasid väljapool Natura
2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb hinnata kaasnevaid
võimalikke mõjusid ja välistada ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele.
Selguse huvides korrigeerime planeeringu seletuskirja peatükki 5.14, et oleks üheselt aru
saada, et mereala planeeringuga uusi kaadamisalasid ei kavandata vaid kajastatakse
olemasolevaid.
Eeltoodust nähtub, et planeeringu tulemusel muutust keskkonnas ei toimu. Igakordselt
kaadamiseks tegevusloa menetlemisel tuleb hinnata ka kaasnevaid keskkonnamõjusid, sh
vajadusel mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Raamistiku selleks annab KeHJS.
Täname Teid Eesti mereala planeeringu protsessis aktiivselt osalemise eest. Ühtlasi teavitame,
et Eesti mereala planeeringu koostamine on jõudnud lõppfaasi. Jaanuar 2022 jooksul esitame
planeeringu Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Eleri Kautlenbach 611 3228
[email protected]
1
https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/guidance_en.htm
4