dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele

Rahandusministeerium · 3. jaanuar 2022
Viit
15-1/8751-2
Registreeritud
3. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Ornitoloogiaühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-1 Üleriigilise planeeringu dokumendid (sh kohtudokumendid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1
Vastutaja
Eleri Kautlenbach (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)

Failid

  • 📎15-18751-2 03.01.2022 Väljaminev kiri.asice628 KB

Sisu (failidest)

Veljo Volke Teie 08.12.2021 Eesti Ornitoloogiaühing Meie 03.01.2022 nr 15-1/8751-2 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele Austatud härra Volke Täname Teid täiendava tagasiside eest. Esitame allpool omapoolsed selgitused Teie tõstatatud küsimustele. 1. Märgite, et mõju hindamine (MH) käsitleb lk 31 EL elurikkuse strateegiat aastani 2030 mh üldistades: “Strateegias esitatakse konkreetsed meetmed, et Euroopa elurikkus hakkaks taastuma, sh muutes vähemalt 30% Euroopa maa- ja merealadest tõhusalt hallatavateks kaitsealadeks ja muuta vähemalt 10% põllumajandusmaast mitmekesiste maastikuelementidega maaks“. EOÜ on seisukohal, et MH käsitlus EL elurikkuse strateegiast on puudulik. ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 määratakse, et ELis tuleks kaitsta vähemalt 30 % maismaast ja 30 % merealast /---/ ja range kaitse alla tuleks võtta vähemalt kolmandik kaitsealadest, st 10 % ELi maismaast ja 10 % ELi merealast. Esitate seisukoha, et mereala planeeringu MH-s tuleb hinnata, kui kaugel on Eesti strateegia eesmärkide täitmisest ja kas planeeringuga ette nähtud merealade kasutus jätab võimaluse 30% kogu mereala kaitse alla võtmiseks. Täname tähelepanu juhtimise eest. Toome omaltpoolt välja, et oluline on vaadata mereala planeeringut ja selle mõjuhindamise aruannet käsikäes. Planeeringu seletuskirja peatükis 5.9 on antud ülevaade Eesti mereala kaitstavate loodusobjektide osakaalust ning ühtlasi välja toodud ELis seatud eesmärgid ja kohustused mereala kaitse-eesmärkide osas, millele ühtlasi viitate. Keskkonnamõju strateegilise hindamise peatükk 3 kajastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 40 lg 4 p 2 ja 5 kohast strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, sh EL elurikkuse strateegia osas. Selguse huvides täpsustame ja täiendame mõju hindamise aruande ptk 3 Teie poolt viidatud EL elurikkuse strateegia järgmise lausega: „ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 määratakse, et ELis tuleks kaitsta vähemalt 30 % maismaast ja 30 % merealast /---/ ja range kaitse alla tuleks võtta vähemalt kolmandik kaitsealadest, st 10 % ELi maismaast ja 10 % ELi merealast“ ning infoga, et mereala planeeringuga ette nähtud merealade kasutus jätab võimaluse 30% kogu mereala kaitse alla võtmiseks. Lisaks eelnevale on mõjuhindamise aruandes eraldi kaitstavate loodusobjektide peatükk 4.2.6, mis annab ülevaate merealal kaitstavatest loodusobjektidest ning mereala Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 planeeringuga kavandatavate tegevuste võimalikust mõjust. Hindamine on jõudnud tulemusele, et mereala planeering seab kaitstava looduse osas peamiseks eesmärgiks mereruumi jätkusuutliku kasutamise viisil, mis tagab kaitsealuste loodusobjektide ja merekaitsealade ning nende kaitse-eesmärkide säilimise ning ei takista kaitse-eesmärkide saavutamist. Samuti käsitleb antud peatükk infot hetkel menetluses olevate ja võimalike uute loodavate kaitsealade kohta. Mõjuhindamine on andnud siinkohal soovituse, et mõistlik oleks vastavate menetluste lõpuni hoiduda nende alade majanduslikku kasutusse võtmisest tulenevalt kaitseala kavandatavate piirangute kirjeldusest. Kaitsealade moodustamine pole mereala planeeringu pädevuses, vaid selleks on eraldi menetluskord, mis lähtub looduskaitseseadusest. Seega ei ole asjakohane läbi viia täiendavat hindamist, mis käsitleks EL elurikkuse strateegia elluviimist, kuna see pole mereala planeeringu pädevuses (vt ka planeeringu seletuskirja peatükki 5.9). 2. Märgite, et MH lk 66 esitatakse täiesti asjakohatu arutluskäik järgmiselt: “Kui reeglina on kaitstaval merealal kalastikule positiivne mõju, siis võivad piirangud kaasa tuua ka negatiivseid mõjusid. Näiteks on kaitstavate alade tõttu plahvatuslikult suurenenud kormoranide arvukus. Kormoranide poolt tarbitud kriitiliselt ohustatud angerja kogust hinnatakse Läänemeres samasse suurusjärku inimeste poolt püütavaga (viide MH-s ekslikult Hansson et al. 2017, õige on 2018). Esiteks, kormorani arvukuse tõusu ei saa seostada kaitstavate merealade laienemisega, sest ka mittekaitstavatel aladel on kormoranide tahtlik häirimine ja pesade-munade-poegade hävitamine keelatud. Teiseks luuakse mulje nagu oleks kormoranide poolt ära söödud angerjate kogus peamine Euroopa angerja arvukuse vähenemise põhjus. Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) punase nimestiku hindamises loetletakse angerjale ohtudena rändetõkkeid (sh hüdrojaamade paisud), kliimamuutust, sh ookeanihoovuste muutumist, haiguseid ja parasiite, legaalset ja illegaalset kalapüüki ja kaubandust, elupaikade hävimist, saasteaineid ja röövlust (sh kormorani põhjustatud). Seega ei ole mingit põhjust esitada riikliku mereplaneeringu MH aruandes merekaitsealade olemasolu loomise negatiivse küljena ühe loodusliku linnuliigi (toitumisoportunisti!) arvukuse suurenemist. Palume see lõik aruandest eemaldada. Jääme seisukohale, et vastav lõik on endiselt asjakohane. Kuid lisame Teie tähelepaneku alusel täpsustuse, et ei jääks eksliku muljet, et kormoranid on eelkõige peamine angerjate koguse vähenemise põhjus. Lisame aruandesse järgnevalt sulgudes oleva osa: Kormoranide poolt tarbitud kriitiliselt ohustatud angerja (asurkonna kriitilise seisukorra peamiste põhjustena tuuakse välja kalapüüki ja keskkonnamuutuste mõju (nt Rohtla et al. 2021)) kogust hinnatakse Läänemeres samasse suurusjärku inimeste poolt püütavaga (Hansson et al. 2018). Nõustume, et ka mittekaitstavatel aladel on kormoranide tahtlik häirimine ja pesade- munade-poegade hävitamine keelatud. Samas selgitame, et kuna suur osa laidudest on range kaitse all ja seal ei tohi viibida juuli alguseni, siis ei toimu ka "tahtmatut" häirimist. Lisaks on enamusel merekaitsealadel keelatud kormoranide jaht. Tahtlik kormoranide häirimine ja pesade-munade hävitamine on võimalik vaid vastavalt vastu võetud Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavale. Samas ei ole kava elluviimine võimalik kaitsealadel, kus see on vastuolus kaitsekorralduskavadega. Seega on kaitsealadel kormoranide arvukusele väga oluline mõju. Lisaks toob Euroopa Komisjoni koduleht (https://ec.europa.eu/environment/nature/cormorants/numbers-and-distribution.htm) esimese kormoranide arvukuse suurenemise põhjusena välja kaitsemeetmed: "There are thought to be a number of reasons behind these large population increases. The reasons might be somewhat different among countries. However, there is broad consensus about 2 some key influences. Firstly, since the 1970s the birds have been subject to improved legal conservation measures throughout much or all of their range, mainly during the 1970s and 1980s. This has enhanced the protection afforded to cormorants and cormorant breeding sites and introduced more stringent controls of disturbance and the use of lethal measures." 3. Märgite, et planeering ega selle MH ei käsitle Saaremaast läänes asuva tuuleenergia arendamiseks sobilikule alale nr 2 rajatavate tuuleparkide teenindamiseks vajaliku sadama asukohta. Saaremaa läänerannikul praegu sobivad sadamad puuduvad. Uue sadama ehitamisel või mõne olemasoleva väikesadama olulisel laiendamisel ja sellega seotud veeliiklussageduse tõusul võib olla oluline mõju, sh Natura 2000 võrgustikule. Palute planeeringut ja MH aruannet selle teema osas täiendada. Eesti mereala planeering, üleriigilise pika-ajalise strateegilise planeeringuna, ei kavanda kohapõhiselt uusi üksikuid sadamaid, vaid suunab valdkonna arengut üldiste suuniste ja tingimustega. Mereala planeeringus on sadamaid käsitletud kehtiva sadamaseaduse tähenduses ja lähtudes sadamaregistri andmetest. KeHJS § 32 kohaselt keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. Kuna Eesti mereala planeering, tulenevalt oma üldistusastmest ja pädevustest, ei kavanda sadamate täpseid asukohti või nende laiendusi, siis pole võimalik hinnata ka kaasnevaid mõjusid. Sadamate (v.a rahvusvaheliste sadamate), mis on kaldaga püsivalt ühendatud rajatised, täpne kavandamine, ehitamine, sh laiendamine toimub vastavalt planeerimisseadusele ja ehitusseadustikule. Vastava menetluse käigus hinnatakse ka kaasnevaid keskkonnamõjusid, sh mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Raamistiku selleks annab KeHJS. 4. Olete seisukohal, et Natura 2000 hindamises on läbiv loogikaviga. Paljude tegevuste puhul on asjakohase hindamise juures väidetud: „Kuna planeeringu rakendamine ei muuda olemasolevat olukorda, siis pole planeeringu elluviimisel oodata ka mõju Natura aladele ja nende kaitse-eesmärkidele“. Planeeringuga koostatakse planeeringuala kohta terviklik ruumilahendus, millega määratakse kasutus- ja ehitustingimused, seega on võimalik Natura 2000 aladele negatiivset mõju omavad tegevused ruumiliselt ümber planeerida nii, et negatiivset mõju ei oleks. Natura hindamise seisukohalt ei saa tegevuse status quo säilitamist võtta negatiivsete mõjude puudumisena (näit. Euroopa Kohtu Wadenzee mereala käsitlev lahend C-127/02) ja hinnata tuleks ka nende tegevuste mõju, mille jätkumist mereplaneering võimaldab, näiteks Natura 2000 aladel asuvad kaadamisalad jm. Olemasolevate tegevuste ruumiline ümberplaneerimine ei ole mereala planeeringu pädevuses, kuna need tegevused on varasemate õiguspäraste otsustega määratud ja hetkel toimivad. Mereala planeering peab lähtuma kehtivast õigusruumist. Korrigeerime Teie tähelepaneku alusel mereala planeeringu seletuskirja ja mõjude hindamise aruannet (mh Natura hindamise peatükis), lisades selgituse, et olemasolevad kaadamisalad on määratud varasemate üksikotsustega. Iga kaadamiseks väljastatud üksikotsuse puhul on loa väljastaja ülesanne olnud kaalutleda mh tõenäolist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ja anda tegevusluba, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala 3 kaitsekord ning otsustaja on olnud veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki (KeHJS § 29 lg 2). Teie poolt viidatud Waddenzee lahend (C-127/02) selgitab loa menetluse hindamist juhtudel, kui väljastatakse tähtajaline luba ning toob välja, et igakordne loa ümbervaatamise, pikendamise vmt juhul loa (Projekt võib hõlmata ehitustöid, paigaldisi ja muid sekkumisi looduskeskkonda, sealhulgas korrapärast tegevust loodusvarade kasutamiseks1) väljastamisega kaasneb iga kord nimetatud tegevuse lubatavuse uus Natura hindamine ning seega ei saa loa andja eeldada tegevuse jätkuvat lubatavust (Teie poolt viidatud status quo), kui hindamisel selgub, et tegevuse tulemusena kaasneb mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärkidele (vt kohtuotsus p 21-29). Tegemist on olemasolevate ja hetkel kasutuses olevate kaadamisaladega. Mereala planeeringuga uusi kaadamisalasid ei kavandata. Prioriteediks on olemasolevate kaadamisalade kasutus. Planeeringuga on seatud merekeskkonna kaitseks mitmeid suuniseid ja tingimusi. Keskkonnamõju strateegilise hindamise Natura hindamise peatükis on ühtlasi välja toodud, et uute kaadamisalade loomisel eelistada alasid väljapool Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb hinnata kaasnevaid võimalikke mõjusid ja välistada ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. Selguse huvides korrigeerime planeeringu seletuskirja peatükki 5.14, et oleks üheselt aru saada, et mereala planeeringuga uusi kaadamisalasid ei kavandata vaid kajastatakse olemasolevaid. Eeltoodust nähtub, et planeeringu tulemusel muutust keskkonnas ei toimu. Igakordselt kaadamiseks tegevusloa menetlemisel tuleb hinnata ka kaasnevaid keskkonnamõjusid, sh vajadusel mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Raamistiku selleks annab KeHJS. Täname Teid Eesti mereala planeeringu protsessis aktiivselt osalemise eest. Ühtlasi teavitame, et Eesti mereala planeeringu koostamine on jõudnud lõppfaasi. Jaanuar 2022 jooksul esitame planeeringu Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Eleri Kautlenbach 611 3228 [email protected] 1 https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/guidance_en.htm 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →