dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kehtestatud detailplaneeringu esitamine

Rahandusministeerium · 3. jaanuar 2022
Viit
14-11/9328-2
Registreeritud
3. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus)

Failid

  • 📎Kehtestatud detailplaneeringu esitamine_2.asice77 KB
  • 📎Kehtestatud detailplaneeringu esitamine_2.doc47 KB
  • 📎Ratsakooli DP.asice5676 KB

Sisu (failidest)

Maa-amet Meie 03.01.2022 nr 6-2/32-15 Rahandusministeerium Kehtestatud detailplaneeringu esitamine (Ratsakooli) Rapla Vallavalitsuse 20.12.2021 korraldusega nr 699 kehtestati Ratsakooli detailplaneering, millega sätestati tingimused ratsatalu rajamiseks Väljataguse külas Tühikalda maaüksusele (katastritunnus 66904:003:0377). Ehitusõigus anti kokku kuni 12 hoone püstitamiseks, mille seas on maneež, tallid, majutushoone ja elamu. Detailplaneeringu elluviimise korral rajatakse ratsaspordihuvilistele mõeldud vaba aja ja spordikompleks. Kavandatud ehitised ja maa-ala suurus võimaldab kuni 30 sporthobuse aastaringset pidamist. Planeeringu elluviimine evib eeldatavasti positiivset majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist mõju. Mõju looduskeskkonnale on vähene. Detailplaneeringu korrigeeritud digikihid on kirjale lisatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt +372 506 1360 [email protected] ___________________________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132 79511 Rapla Registrikood 77000312 KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Ratsakooli detailplaneering Väljataguse küla Tühikalda (66904:003:0377) RAPLA VALD RAPLA MAAKOND Kooskõlastuse Kooskõlastava Kuupäev ja Kooskõlastaja nimi Kooskõlastuse tekst originaali Märkused instantsi nimi number ja ametikoht asukoht 1 2 3 4 5 6 Tühikalda kinnistu 12.11.2021.a OÜ Elufilm Detailplaneeringuga tutvunud ning Digitaalne omanik Sven Soiver seda digitaalse allkirjaga kooskõlastus juhatuse liige kinnitanud. Lisade kaust Detailplaneeringu lahendusega nõus. Margo Kubjas Kooskõlastatud Päästeameti Lääne 08.11.2021 nr Ohutusjärelevalve Digitaalne Päästekeskus 7.2-3.4/7887-4 büroo Kooskõlastamine on registreeritud kooskõlastus, nõunik Päästeameti infosüsteemis Lisade kaust Lääne päästekeskus numbriga 2302-2021-2 Kooskõlastus kehtib kaks aastat Ratsakooli detail- Transpordiamet 10.11.2021 nr Marek Lind kirja välja andmise kuupäevast. Digitaalne planeeringu 7.1-2/21/13242-7 Juhtivspetsialist, Kui planeering ei ole selleks ajaks kooskõlastus, kooskõlastamine projekteerimise kehtestatud, siis palume esitada Lisade kaust märkustega. osakonna taristu planeering Transpordiametile Esitatud märkused kooskõlastuste üksus lähteseisukohtade uuendamiseks. arvesse võetud, seletuskiri korrigeeritud 29.10.2021 Maie Erik Digitaalne Elektilevi OÜ Kooskõlastus nr Elektrilevi OÜ Tööjoonised kooskõlastada kooskõlastus, 6865836418 volitatud esindaja täiendavalt. Lisade kaust DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL ON TEHTUD KOOSTÖÖD JÄRGMISTE INSTANTSIDE JA ISIKUTEGA Eesti Sporthobuste 10.11.2021 Joel Jürisson Arvamus kavandatava tegevuse Digitaalne kiri, Kirjas toodud Kasvatajate Selts Juhatuse esimees kohta Lisade kaust ettepanekud arvesse võetud. Rahandus- 19.10.2021 nr Kaia Sarnet Arvamus kavandatava tegevuse Digitaalne kiri, Kirjas toodud ministeerium 14-11/6676-2 regionaalvaldkonna kohta Lisade kaust ettepanekud arvesse asekantsler võetud. KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTTE KOOSTAS ORIGINAALDOKUMENTIDE PÕHJAL: PEETER AUNAPU 1 Töö nr: S 2208/21 Huvitatud isik: OÜ Elufilm [email protected] Planeeringu algataja: Rapla Vallavalitsus [email protected] RATSAKOOLI DETAILPLANEERING Väljataguse küla, Rapla vald. Seletuskiri. Joonised. Planeeringu koostaja: Melotrix Grupp OÜ Peeter Aunapu Käo tee 23 tel 58115200 Elva linn [email protected] Reg 11170952 Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Volitatud arhitekt tase VII ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 2 KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI .............................................................................................................................................. 3 1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................................................ 3 2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................................................. 3 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .......................................................................................... 3 3.1 SITUATSIOONI KIRJELDUS ............................................................................................................. 3 3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL ............................................................................................. 4 3.3 OLEMASOLEV HALJASTUS .............................................................................................................. 5 3.4 GEODEESIA ....................................................................................................................................... 5 4 PLANEERINGUGA KAVANDATAV ...................................................................................................... 6 4.1 RUUM ................................................................................................................................................. 6 4.1.1 Detailplaneeringu ülesanded ........................................................................................................ 6 4.1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ...................................................... 6 4.1.3 Krundi hoonestuse analüüs .......................................................................................................... 7 4.1.4 Kooskõla Rapla valla üldplaneeringuga ...................................................................................... 7 4.1.5 Arhitektuuri- ja kujundusnõuded ehitistele ................................................................................ 10 4.1.6 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ....................................................................................... 11 4.1.7 Kavandatud krundi ehitusõigus ................................................................................................. 11 4.1.8 Tingimused ehitusprojekti koostamiseks ................................................................................... 12 4.2 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMISE KORRALDUS ................................................................... 12 4.3 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD........................................................................ 14 4.3.1 Keskkonnakaitsealased ettepanekud .......................................................................................... 14 4.3.2 Haljastus .................................................................................................................................... 15 4.3.3 Jäätmekäitluse korraldus ............................................................................................................ 16 4.3.4 Insolatsioonitingimuste muutumine ........................................................................................... 16 4.3.5 Õhureostus ja müra .................................................................................................................... 16 4.4 TULEOHUTUS.................................................................................................................................. 17 TEHNOVÕRGUD ...................................................................................... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 4.5 TEHNOVÕRGUD.............................................................................................................................. 18 4.5.1 Üldosa ........................................................................................................................................ 18 4.5.2 Veevarustus ............................................................................................................................... 18 4.5.3 Kanalisatsioon ........................................................................................................................... 18 4.6 ELEKTRIVARUSTUS ........................................................................................................................ 18 4.7 SIDEVARUSTUS ............................................................................................................................... 19 4.8 SOOJUSVARUSTUS ......................................................................................................................... 19 4.9 ETTEPANEKUD MAA-ALADE VÕI ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE ALLA VÕTMISEKS ................. 19 4.10 SERVITUUDID JA NAABRUSÕIGUSED ......................................................................................... 19 4.11 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ......... 19 4.12 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ........................................ 20 4.13 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA............................................................................................. 20 II KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL ..................................................................................................... 1 III JOONISED 1. Situatsiooniskeem LEHT 1 2. Olemasolev olukord LEHT 2 3. Põhijoonis LEHT 3 ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 3 I SELETUSKIRI 1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise alused:  Rapla Vallavalitsuse 14. juuni 2021 korraldus nr 329 „Detailplaneeringu algatamine“  RATSAKOOLI DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD. Koostatud vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela poolt 09.06.2020; Tühikalda kinnistu paikneb osaliselt Alu-Rapla-Valtu tiheasustusala piiril, mis on kehtivas Rapla valla üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega alaks. Hoonestuse tihedus planeeritaval ala ja selle kontaktvööndis määrab detailplaneeringu koostamise vajalikkuse. Samuti tingib kavandatav hoonestus- ratsa- ja puhketalu - detailplaneeringu koostamise vajaduse. Koostatud detailplaneering vastab Rapla valla üldplaneeringule. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid:  Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015. a, jõustus 01.07.2015. a);  Rapla valla üldplaneering (kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6) Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: Tühikalda maa-ala plaan, koostatud OÜ Rapla Maamõõdubüroo poolt 18. juunil 2021, töö nr 21-0109 2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu eesmärk on ratsa- ja puhketalu kompleksi rajamine ja selleks ehitusõiguste määramine maneeži, tallide, majutushoone, elamu, teenindavate rajatiste ning hoonete püstitamiseks. Detailplaneeringu ülesanne on ehitusõiguste, üldiste maakasutuse tingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Planeeritava ala suurus on 6,02 ha. 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1 SITUATSIOONI KIRJELDUS Planeeritav ala hõlmab Väljataguse külas asuvat Tühikalda katastriüksust (katastritunnus 66904:003:0377). Planeeritava ala pindala on 60 200 m², maakasutuse sihtotstarve 100 % ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 4 maatulundusmaa (M). Planeeritav krunt asub osaliselt Rapla valla üldplaneeringuga määratud Alu-Rapla-Valtu tiheasustusala piiril. Planeeritav katastriüksus külgneb läänes T 27 Rapla-Järvakandi-Kergu teega (tugimaantee), idapiiril asub T 20225 Väljataguse tee (kõrvalmaantee). Planeeritava krundi kagu- ja lõunapiiril paikneb kohalik Suurearu – Sillakõrtsu tee. Planeeritavat ala läbib 10kV elektri õhuliin. Planeeritaval alal ei asu planeeringu koostamise ajal hooneid ega rajatisi. Planeeringuala ümbritsevatest teedest teisel pool asuvad krundid on ida ja lõunakaares hoonestatud. Läänepool olevad maaüksused on hoonestamata põllu- ja heinamaad. Detailplaneeritava ala lähiümbruse asustus on piirkonnale omane- hoonestusalade vahekaugused 50-100 meetrit. Rapla keskasulast on planeeritav ala umbes 2.5 kilomeetri kaugusel lõuna suunas. Planeeringuala paiknemine riigitee nr T27 Rapla- Järvakandi- Kergu ja Väljataguse tee vahetus läheduses loob head võimalused ligipääsuks praktiliselt igast ilmakaarest. Reljeefilt on planeeritav ala suhteliselt tasane. Ühtlane kerge kalle on lõunast põhjasuunda. Planeeritava krundi keskmine kõrgus on EH2000 süsteemis 56.00 meetrit. Kõrgemad kohad on katastriüksuse idaosas olevas metsatukas- absoluutne kõrgus kuni 59.00 meetrit, madalamad kohad on ala edelanurgas ca 53.50 meetrit. Kõlvikuliselt koosneb Tühikalda katastriüksus haritavast maast (5.38 ha), looduslikust rohumaast ( 0.04 ha) metsamaast (0.6 ha) ning muust maast (0.03 ha). Planeeringu maa-ala jääb üldplaneeringuga määratud „valge ala“ tsooni. Selles tsoonis ei ole valla üldplaneeringuga maa kasutamise sihtotstarvet muudetud, kuid muutmisele piiranguid ei ole seatud. Looduskaitsealuseid objekte ja riiklikult kaitstavaid kinnismälestisi planeeringualal ei leidu. Krundi lõunaosas asub vastavalt Rapla Maakonnaplaneeringule 2035+ rohevõrgustiku ala (10 kV õhuliinist lõunas). KATASTRIÜKSUSE PIIRANGUD. Planeeringuala lõunaosa läbib idast läände 10kV õhuliin. Keskpingeliinil on 10 meetri laiune kaitsevöönd. Planeeritaval alal on riigiteede nr 27 Rapla- Järvanandi- Kergu ja 20225 Väljataguse tee kaitsevööndid (30 meetri ulatuses äärmise sõiduraja välimisest servast). 3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL Planeeritaval alal asub järgmine katastriüksus: Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve Omanik m² Tühikalda Väljataguse küla 60 200 66904:003:0377 Maatulundusmaa OÜ Rapla vald 100% Elufilm Rapla maakond ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 5 3.3 OLEMASOLEV HALJASTUS Planeeritava ala idaosas on metsatukk. Ülejäänud alal on põllumaa. Krundil puudub kultuurhaljastus. 3.4 GEODEESIA Reljeefilt on planeeritav ala tasane- kõrguste vahe on kuni 1 meeter. Planeeritava krundi keskmine kõrgus on EH2000 süsteemis 56.00 meetrit. Kõrgemad kohad on katastriüksuse idaosas olevas metsatukas- absoluutne kõrgus kuni 59.00 meetrit, madalamad kohad on ala edelanurgas ca 53.50 meetrit. Foto 1. Vaade planeeritavale alale põhjast, Väljataguse teelt. Foto 2. Vaade Tühikalda maaüksusele loodest, Rapla-Järvakandi-Kergu teelt. Taamal krundil asuv metsatukk. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 6 4 PLANEERINGUGA KAVANDATAV 4.1 RUUM Tühikalda katastriüksus asub Väljataguse külas, vahetult riigiteede T 27 Rapla-Järvakandi- Kergu teega (tugimaantee) ja T 20225 Väljataguse tee (kõrvalmaantee) vahelisel alal. Rapla alevikeskus asub linnulennult ca 2.5 km. Kaugusel. Katastriüksus on kolmnurga kujuline, pikkusega ca 0.5 kilomeetrit ning laiusega lõunaosas ca 0.2 kilomeetrit. Planeeringuala paiknemine ruumis on näidatud situatsiooniskeemil, graafilise osa leht 1. 4.1.1 Detailplaneeringu ülesanded Detailplaneeringu ülesanneteks on: 1. Kinnistule ehitusõiguse määramine 2. Juurdepääsutee(de), liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine. 3. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. 4. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. 5. Vajadusel ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks. 4.1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeritav ala asub Rapla vallas, Väljataguse külas. Planeeringuala piirneb lõunas kohaliku Suurearu- Sillakõrtsu teega. Läänes piirneb krunt Rapla- Järvakandi – Kergu teega (katastritunnus 66904:003:0398; transpordimaamaa), idas on Väljataguse tee (katastritunnus 66904:003:1540; transpordimaamaa). Seega on planeeritava ala kontaktvööndis teemaa lõunas, idas kui ka läänes. Krundi põhjapiiril on Posti katastriüksus (maatulundusmaa; 2664 m²; 66904:003:0391), mis ei ole hoonestatud. Mõned katastriüksused planeeringuala ida- ja lõunapiiride lähiümbruses on hoonestatud ning on moodustunud väiksem kompaktsema hoonestusega asum. Suurearu – Sillakõrtsu teemaa lõunapoolne piir on Väljataguse ja Juula küla lahkmejooneks. Lennukõrguselt vaadates domineerivad Tühikalda katastriüksuse idapoolses ümbruses põllu- ja rohumaad, läänepoolsetel aladel metsatukad, põhjas, kagus ja lõunas mõned majapidamised. Planeeringuala kontaktvööndis ei ole algatatud detailplaneeringuid. Planeeringuala lähivööndis olev hoonestus ning asustustihedus on tüüpiline– üksikelamud koos abihoonetega, hoonete vahekaugused 50 – 100 meetrit. Kontaktvööndis esineb nii ühe- kui kahekordseid, põhiliselt viilkatustega hooneid, mille katusekalded jäävad vahemikku 15- 45°. Piirkonna hoonestuses puudub selge arhitektuurne tervik. Esineb nii lamekatuse, kui ka viilkatusega (sh. kelpkatusega) traditsioonilisi maaelamuid. Tühikalda kinnistu detailplaneeringuga kavandatav hoonestus ei peaks olulisel kujul haakuma kontaktvööndis väljakujunenud hoonetega kuna alad ei ole koos vaadeldavad. Käesolevaga planeeritav hoonestus jääb olemasolevate majapidamiste poolt vaadelduna osaliselt loodusliku kõrghaljastuse varju. Vaatamata sellele järgib Ratsakooli detailplaneeringuga kavandatu antud piirkonnas väljakujunenud hoonestuse üldmuljet ja arhitektuuritavasid. Kohustuslike ehitusjoonte asukohad planeeringus ei ole määratud piirkonna asustuse iseloomu arvestades. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 7 Kõik kontaktvööndis asuvad maaüksused on planeeringuala mõjuvööndis. Planeeringuga kavandatavad ratsabaasi spordi-, elu- ja abihooned ning nende kasutamisest tulenevad tegevused ei tekita kahjulikke mõjusid lähiümbrusele. Küll aga mõjutab külamiljööd positiivselt ala hoonestamine. Ratsakooli rajamine saab olema oluliseks koha väärtust tõstvaks teguriks ning ala tõmbekeskuseks. Ratsabaasi on võimalik kasutada nii sportlikeks tegevusteks, teraapias aga ka lihtsalt vaba aja veetmise kohana. Hästi lahendatud baas koos ümbritseva keskkonnaga loob head võimalused elanike vabaaja veetmiseks ning muutuvad meelepäraseks sihtkohtadeks ümbritseva ala elanikele. Kavandataval tegevusel on positiivne sotsiaal- majanduslik mõju. Detailplaneeringu rakendumisega ei kaasne liiklusintensiivsuse olulist tõusu ümbritsevatel teedel. Analüüsides ümbritseva ruumi mõjusid planeeritud ratsakoolile, puuduvad negatiivsed tegurid. Majanduslikust ja ehituslikust aspektist on planeeringuga kavandatav ainuõige ja sobiv nii kavandatavatele tegevustele kui ka ümbritsevale ruumile. Mõjuala analüüs toetab käesoleva detailplaneeringuga kavandatut. Eelpooltoodut analüüsides on planeeringuga kavandatu sobiv nii planeeritavale krundile kui ka küla miljööle. 4.1.3 Krundi hoonestuse analüüs Tühikalda kinnistul puudub olemasolev hoonestus. Detailplaneeringuga kavandatavad hooned ehitatakse väljapoole kommunikatsioonide kaitsevööndeid (10 kV õhuliin). Välditakse hoonestuse kavandamist teede kaitsevöönditesse, samas on see mõne hoone puhul vältimatu. Hoonestusala kavandatakse krundi põhjaossa. Planeeringuga on kavandatud ratsatalu kompleks. Hoonete kasutusotstarbed määravad suuresti ka selle arhitektuuri- katusekalded ja hoonete kõrgused. Hooned projekteeritakse võimalikult maalähedastena. Moodustatavatele kruntidele kavandatav hoonestus moodustab terviku- põhihooned (külalistemaja, üksikelamu, maneež ja hobusetall) koos neid teenindavate abihoonetega ning hooneid ühendavate teede ja platsidega. Krundil jääb visuaalselt domineerima maneež ja hobusetall, ka metsatukk, teised projekteeritavad hooned paigutatakse sellest lähtuvana. 4.1.4 Kooskõla Rapla valla üldplaneeringuga Rapla valla üldplaneeringus on määratud ehitamise printsiibid ja tingimused detailplaneeringute koostamiseks. Väljavõte üldplaneeringu seletuskirjast: 5.1.4. Tingimused detailplaneeringute koostamisel • eelistada uutel elamualadel üldjuhul madaltihedat hoonestust; • käsitleda kõrghaljastusega alasid haljasala ja parkmetsana; • hoonestusalade laiendamisel ei tohi kavandatav hoonestus lõigata läbi rohevõrgustiku koridore; ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 8 • määratud maakasutuse juhtotstarve peab üldplaneeringuga moodustama vähemalt 75% planeeritavast alast; • avalik ruum (avalikud ja erateenused, haljasalad, pargid, mänguväljakud jms) peab moodustama reeglina vähemalt 20% planeeritavast alast, mida võib põhjendatult erandkorras vähendada; • uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel peab eelistama keskkonnasõbralikku tootmist, hoidudes suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest; • parkimine tuleb lahendada omal kinnistul, parkimise kavandamisel lähtuda Eesti standardist EVS 843:2003 ning järgnevast: o korruselamud – vähemalt 2 kohta korteri kohta, o ridaelamud – vähemalt 2 kohta korteri kohta, o eramud – vähemalt 3 kohta korteri kohta. 5.4. Arendustegevus Rapla valla hajaasustus-aladel Rapla valla hajaasustatud aladel on üldiselt ehitamise aluseks projekteerimistingimused. Hajaasustusse võib rajada elamuid, keskkonda mittekahjustavaid tootmis- ja laohooneid, samuti elamuga liituvaid väikesi töökodasid ja teisi väikeettevõtlusega seotud kodusid. Vajadusel tuleb koostada äri- ja tootmistegevusele keskkonnamõju eelhinnang. Hajaasustusse ehitamisel tuleb maaomanikul arvestada piirangutega, mis tulenevad muinsus- ning looduskaitsealustele objektidele kehtestatud nõuetest ja nende kaitsevöönditest. Samuti piiranguid, mis on kehtestatud teiste Eesti Vabariigi seadustega (näiteks: veekaitsevööndid, ehituskeelualad jne). Lisaksneile piirangutele tuleb ehitustegevuses lähtuda /……/, samuti käesolevast üldplaneeringust, mis reguleerib planeerimis- ja ehitustegevust Raplavallas. • Hajaasustuses on üldjuhul minimaalne ehitusõigust taotleva katastriüksuse suurus 2 hektarit, mille õueala suuruseks on kuni 10% katastriüksuse pindalast. Õueala moodustamisel juhinduda antud territooriumi lähiümbruses väljakujunenud õuealade suurusest ja kaugustest üksteisest. Hajaasustusse rajatavate elamuansamblite omavaheline kaugus peab olema üldjuhul 100 m või rohkem. Teatud juhtudel (perspektiivsete kruntide suurusest ja omavahelisest kaugusest tulenevalt) on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamist. /……/ • Detailplaneering tuleb koostada juhul, kui soovitakse muuta käesoleva planeeringuga sätestatud juhtotstarvet. Hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks on maastik. Ehitamisel tuleb arvestada naabruskonna ehitustavade ja loodusliku ümbrusega. Vältida tuleb pinnavormide suuremaid muutmisi. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda detailplaneeringu koostamist: • maatulundusmaa jagamisel väiksemaks kui 2 ha, kui jagamise tulemusena on tekkimas hoonestusõigusega ja kompaktse hoonestuse tunnustega asum. • väärtuslikele maastikele ehitamisel; • põhi- ja tugimaanteedest ning raudteest mõlemale poole jäävas 200 m laiuses vööndis; Planeeringulahendus on kooskõlas Rapla valla üldplaneeringuga. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 9 Joonis 1. Väljavõte Rapla (kaart Alu-Valtu-Rapla) üldplaneeringust kuni 2025. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 10 4.1.5 Arhitektuuri- ja kujundusnõuded ehitistele Katusekalle: 0-450; Maksimaalne kõrgus maapinnast: Maneež ja tall 12 m, elamu ja külalistemaja 9 m abihooned 7 m; Välisviimistlus: vaba Katusekattematerjal: vaba (kivi, profiilplekk, rullmaterjal); Stiil: Kavandatavad hooned peavad järgima ratsa-ja turismitalu parimat arhitektuuri, mis peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Suuremahulised hooned on soovitav visuaalselt liigendada. Katusekattematerjalid ja hoone välisviimistlus materjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Kavandavad hooned peavad moodustama arhitektuurse ansambli. Välisviimistluses on peafassaadidel arhitektuurseks ilmestamiseks soovitav kasutada kombineeritult väärikaid viimistlusmaterjale (näiteks krohv kombineeritud tellisega või puit kombineeritud õhekrohviga). Hoonete värvilahendus antakse ehitusprojektides. Kohustuslikud ehitusjooned ei ole määratud. Hooneid planeeritavatel kruntidel ehitatakse ainult hoonestusalale. Väljapoole hoonestusala võivad ulatuda sissepääsu trepid ja konsoolsed varikatused kuni 1,5 m ulatuses. Samuti võib väljapoole hoonestusala paigaldada ajutisi ehitisi ning ehitada tehnorajatisi kooskõlas ehitusseadustikuga. Sokli kõrgus on pinnareljeefi arvestav, ca 0,3-0,6 m ehitise maapealsest kõrgusest. Katusekalded krundil peavad olema vahemikus 0 – 450, lubatud on parapett lahendusega lamekatused, kelp- ja poolkelp ning kahepoolsed viilkatused, kogu katuse ulatuses kalle samasugune. Kavandatavate hoonete katuste harjajooned vabad, projekteerimisel lähtutakse maastiku struktuurist. Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik vaba- arhitekti ettepanekul. Soovitav on vältida naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Valitavad fassaadimaterjalid peavad olema kvaliteetsed ja arhitektuur sobiv. Viimistlusmaterjalidena võib kasutada puitu, vineeri, klaasi, betooni, krohvi, profiilplekki ja sileplekki (sandwitchpaneel). Hooned liigendada erinevate materjalide ja/või toonidega. Seinte välisviimistluses mitte kasutada korraga üle 2 erineva materjali. Välisviimistluse värvilahendustes kasutada looduslähedasi värvitoone, katusekate soovituslikult must, hall, tumepruun või antiik, tarvikud kattega samas toonis. Tulenevalt katusekatte toonist kujundada hoone teiste välispindade viimistlustoonid. Planeeritava krundi piiridele on lubatud rajada statsionaarseid piirdeaedasid – puittarad, punutud või PVC keevisvõrk aiad, mille kõrguseks kuni 1,8 m. Lubatud on ka piirkonnale iseloomulikud horisontaal- või vertikaalsetest puitlippidest piirded (h max = 1,5 m). Oluline on piirde sobivus kavandatavate hoonete arhitektuuriga ning funktsionaalsus. • Tehnilised kommunikatsioonid rajada maa-alustena. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 11 4.1.6 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Kehtiv krundijaotus jääb kinnistu välispiiri osas püsima. Kinnistu jagatakse kaheks krundiks- Tühikalda katastriüksusest eraldatakse krunt kergliiklustee rajamiseks. Olemasolev Tühikalda kinnistu pindalaga 60200 m² jagatakse kaheks eraldi krundiks alljärgnevalt: • Pos.1: Tühikalda; pindalaga 54100 m², sihtotstarbega 75 % maatulundusmaa (MP) 25% kultuuri- ja spordiasutuse maa (ÜK); • Pos.2: Ratsakooli tee; pindalaga 6100 m², sihtotstarbega 100 % kergliiklusmaa (LK) 4.1.7 Kavandatud krundi ehitusõigus Hoonestuse tüüp vaba, lubatud ühekaldelised parapett katused, viil- , kelp kui ka poolkelp katused. Kavandatavatel põhihoonetel- külalistemajal, üksikelamul ja hobusetallil on soovitav viilkatus kaldega 30-45 kraadi ja kalle kogu katuse ulatuses samasugune. Absoluutkõrgusi kruntidel muudetakse vastavalt vajadusele, et tagada sajuvee äravool. Lubatud on tehismägede ja müratõkke valli püstitamine kõrgusega kuni 3 meetrit. Krundi ehitusõigusega (tabel 1) on määratud: 1) planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud kõrgus; 4) hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala Planeeritud ehitusõigus: Krundi ehitusõigus Tabel 1 planeeritud hoonete suurim Krundi kavandatud katusekalde krundi krundi hoonete suurim lubatud arv max ehitisealune aadress pindala, lubatud kõrgus vahemik krundil pind sihtotstarve Maneež ja tallid 54100 m2 12 m; Tühikalda 75% MP 12 3350 m2 0 – 45 0 Teised hooned 25% ÜK 9m Ratsakooli 6100 m2 - - - - tee 100% LK ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 12 Kavandatavate ehitiste spetsifikatsioon Tabel 2 ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 4.1.8 Tingimused ehitusprojekti koostamiseks Projektide koostamiseks on määratud järgmised tingimused:  Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada kohalikus omavalitsuses. 4.2 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMISE KORRALDUS Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele. Planeeritav ala külgneb riigiteedega nr 27 Rapla-Järvakandi-Kergu km 2,85-3,40 (keskmine ööpäevane liiklussagedus 1816 autot) ja 20225 Väljataguse tee km 3,02-3,42 (liiklussagedus 325 autot). Planeeritava krundi kagu- ja lõunapiiril paikneb kohalik Suurearu – Sillakõrtsu tee. Lubatud sõidukiirus teel nr 20225 on 70 km/h. Planeeritavale krundile juurdepääsuks on kavandatud uus mahasõit T 20225 Väljataguse teelt. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 13 Planeeringu põhijoonisele on kantud ning planeeringu koostamisel on arvestatud Toner- Projekt OÜ poolt koostatud teeprojektiga „Riigitee 27 Rapla-Järvakandi-Kergu tee äärse kergliiklustee põhiprojekt“. Riigiteel on kaitsevöönd, mis kujutab endast teed ümbritsevat maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Ehitusseadustiku § 71 lg 3 kohaselt on riigitee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Ehitusseadustiku § 72 lg 1-le, mille kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; kaevandada maavara ja maa-ainest; teha metsa lageraiet; teha vee- režiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. Detailplaneeringu koostamisel on neid nõudeid arvestatud. Ehitusseadustiku § 72 lg 4 sätestab, et detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet. Planeeringualal Ehitusseadustiku § 27 alusel projekteerimistingimuste andmisel kaasata Transpordiamet menetlusse juhul, kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Tee kaitsevööndis ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Teekaitsevöönd on kantud planeeringu joonistele. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel tuleb kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu igakordne omanik. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 14 Krundi läänepiirile on kavandatud pinnasest vall- müratõke. Krundi idapiirile on reserveeritud maa kergliiklustee ehitamiseks. Parkimine on kruntidel planeeritud krundisiseselt, hoonestusalal või sissepääsuteede juurde rajatud parkimisalal (platsil). Kavandatud hoonete iga 150 m² suletud brutopinna kohta on ette nähtud üks parkimiskoht, mis vastab EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele. Lõplik parkimiskohtade arv selgub hoonete projekteerimise käigus, arvestades lõplikku suletud brutopinda ja parkimisnormatiive. Kõik parkimiskohad projekteerida madala äärekiviga. Mahasõidu ehitamiseks planeeritavale alale koostatakse ehitusprojekt. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet. Käesoleva planeeringuga on tagatud nähtavuskolmnurga nõue (10x200m parempöördeks ja seoses tee kurviga erandlik 10x110m vasakpöördeks Väljataguse teele). Kinnistu perspektiivsel haljastamisel arvestada, et haljastus jm nähtavust piiravad takistused ei jääks nähtavuskolmnurka. Planeeritavale juurdepääsuteele näha ette riigimaanteega samaväärne kate vähemalt mahasõidu pöörderaadiuse lõpuni. Sajuvee juhtimine riigitee teemaale on keelatud. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Krundisisesed läbipääsud ja ühendusteed peavad laiuselt vastama tuleohutusnõuetele. Krundisisesed liiklusskeemid lahendatakse ehitusprojektidega. Teede täpsem lahendus ja profiilid lahendatakse eraldi tööprojektiga. Enne mistahes ehituslubade väljastamist krundile peab olema välja ehitatud mahasõit krundile. Kõik teed planeeringualal on erateed, mille väljaehitamine ning hooldamine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne. Planeeritavate teede ja platside katteks on kavandatud kruuskate, kuid keelatud pole ka teised katted. Planeeringualal asuvate hoonete sissekäigupiirkonnas peab olema ka võimalus jalgrataste parkimiseks lukustamisvõimalusega raami külge, soovitatavalt oleks rattaparkla kaetud ka videokaameratega. Minimaalset jalgrattakohtade arvu planeeringuga ei määrata, seda tuleb korrigeerida vastavalt rattaparklate kasutamisaktiivsusele, vajadusel asendada mõni sõidukite parkimiskoht ratta parkimiskohaga. Planeeringuga ei kaasne arendustegevust väljaspool planeeritavat ala - riigiteede laiendamist, uute ristmike kavandamist, jalgratta- ja jalgtee kavandamist. 4.3 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD 4.3.1 Keskkonnakaitsealased ettepanekud Planeeringu arendamisel on tehtud järgmised ettepanekud: ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 15 o Olemasolev haljastus tuleb säilitada maksimaalselt krundi perimeetril, millel on suveperioodil ekraniseeriv toime müra leevendamisel ja privaatsuse tagamisel. Võimalusel suurendada haljastuse osakaalu. o Korraldada planeeritaval krundil jäätmete sorteeritult kogumise süsteem o Mitte lubada immutada reovett pinnasesse, et kaitsta põhjavett. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Tühikalda katastriüksus asub vastavalt Rapla maakonnaplaneeringule 2030+ osaliselt rohelise võrgustiku alal. Tühikalda kinnistu detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Rapla Maakonnaplaneering 2030+ tingimustest, mis sätestavad arengut suunavaid keskkonnatingimusi rohelisel võrgustikul. Planeeringuga kavandatav hoonestus ei asu rohelise võrgustiku alal. Hobuste koplid ei häiri rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist ega võrgustiku terviklikkust. Käesolev lahendus ei halvenda piirkonna rohevõrgustiku toimimist ning säilib keskkonna looduslik iseregulatsioon. Ehitustegevus rohevõrgustikus ei ole otseselt keelatud kui säilib rohevõrgustiku toimivus ja planeeritud juurdepääsu teed ei lõika läbi rohekoridori. Võib öelda, et planeeringu lahendus ei halvenda rohevõrgustiku toimivust ning säilib rohevõrgustiku ökoloogiline sidusus. Kruntide haljastus projekteeritakse selliselt, et on tagatud loodusliku üldmiljöö säilimine 4.3.2 Haljastus Tühikalda kinnistu asub hajaasustuses, Alu – Rapla - Valtu tiheasustusala piiril. Planeeritava ala olemasolev haljastus on looduslik. Haljastuse kujundamiseks esitatakse lahendused ehituslubade taotlemiseks esitatavate ehitusprojektide asendiplaanidel. Istutatavad põõsad ja puud peavad olema liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigitüüpilised. Istikutel ei tohi olla ohtlikke ja karantiinseid haigusi ega kahjureid, kuivanud oksi, ega oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi, kuivamistunnuseid. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. Ehitustööde käigus kaitsta puid võimalike vigastuste eest, paigaldada tüvekaitsmed ja jälgida, et ei kahjustataks puude võrasid. Lisaks tuleb krundi haljastamisel jälgida, et • haljastuse rajamisel arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ning omavahelise sobivusega; haljastamisel istutada heitlehiseid ja igihaljaid puid ning põõsaid suhtearvuga vähemalt 3:1; • haljastamisel kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust; • lubamatu on kõrghaljastuse rajamine hoonele lähemale kui 3 m (oleneb puu liigist); • järgida kehtivaid normatiivakte seoses tehnovõrkudest tulenevate piirangutega. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 16 4.3.3 Jäätmekäitluse korraldus Tekkivad jäätmed kogutakse ja käideldakse vastavalt kehtivatele normidele, jäätmed sorteeritakse ja kogutakse kinnistesse konteineritesse. Jäätmete äraveoks sõlmitakse leping vastavat litsentsi omava ettevõttega. Krundile kavandatud hobusetallis tekkiv hobusesõnnik kompostitakse vastavalt nõuetele ning kasutatakse väetisena. Kompostimise alad või sõnnikuhoidlad lahendatakse ehitusprojektide koosseisus arvestades Veeseadusest tulenevaid nõudeid. Tekkiva sõnniku kogused arvutatakse vastavalt Maaelu ministri 30.09.2019 määrusele nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“ 4.3.4 Insolatsioonitingimuste muutumine Planeeritava krundi naabruses ei ole elamuid, mis jääksid planeeritavate hoonete varju. Sellest tulenevalt ei ole vajadust insolatsiooni-analüüsi tegemiseks. 4.3.5 Õhureostus ja müra Rajatav ratsakool ja hooned ei suurenda oluliselt lokaalset liikluskoormust. Sellest võib järeldada, et liiklusest tingitud müra ega õhureostuse kasv planeeringu rakendumisel ei suurene. Lisaks autotranspordile on juurdepääsuks ratsakoolile toimiv ühistranspordi võrk. Kavandamisel on kergliiklus- ja jalakäigu infrastruktuur. Maanteelt tuleneva müra leevendamiseks võib kasutada järgmisi meetmeid: 1. Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" kohaselt tuleks projekteeritava hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. Hoone läänepoolne välispiire oleks soovitatav projekteerida ühisisolatsiooniga R'w+Ctr ≥ 35 dB. R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul. 2. Akende valikul eeskätt hoone läänepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile maanteelt tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50 %, siis võib akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi välispiirde pind ja Sa on ruumi akende pind. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid. 3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 17 4.4 TULEOHUTUS Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord ning Eesti Standarditega: EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus (kehtib koos Eesti Standardiga EVS 812- 6:2012/A2:2017). Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) ja VI (loomakasvatushooned) kasutusviisi alla. Vastavalt standardile EVS 812-6:2012/A1:2013/AC:2016/A2:2017 Ehitiste tuleohutus Osa 6: „Tuletõrje veevarustus“ peab 1. tuleohuklassiga loomakasvatushoonetele tagama vajalikus koguses kustutusvee olemasolu max 100 meetri kaugusel. Detailplaneeringu ala keskmesse kavandatakse looduslik veevõtukoht (tiik) või alternatiivina tuletõrje veemahutid (2x40m³, mille mahutavus kokku on 80m³). Mahutid või tiik tagavad kustutusvee olemasolu 10 l/sek kahe tunni vältel. Seega on kustutusvee orienteeruv vajadus 72 m³. Tuletõrje veemahutite või loodusliku veevõtukoha rajamine on kinnistu omanike (huvitatud isiku) ülesanne. Juurdepääsutee min laiuseks on kavandatud 4 m ning see on ringikujuline, et võimaldada päästeautode manööverdamine ja ringliiklus. Platsi kavandamisel on arvestatud põhiauto pöörderaadiuseks 18,5 meetrit. Juurdepääsutee ja manööverdusplatsi kandevõime ning laiused peavad vastama EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ nõuetele. Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Ehitistevaheliste kujade planeerimisel on lähtutud Siseministri 30.03.2017.a määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Hoonestusalal peavad ehitistevahelised kujad vastama EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ nõuetele ja tagama vaba ligipääsu hoonetele. Ehitiste suurim lubatud suletud netopind peab vastama tuleohutusklassi alusel määratud tuletõkkesektsiooni piirpindalaga vastavuses Siseministri 30.03.2017.a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ nõuetele. Kavandatavate hoonete tuleohutusklassi määrab kasutusviis, korruselisus ja konstruktsioonides kasutatavad materjalid. Minimaalselt peab aga iga planeeritav hoone vastama tuleohutusklassi TP-3 nõuetele. Kujade määramineja tule leviku takistamine Erinevate kasutusotstarvetega hoonete vaheline kuja planeeritaval alal peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatav hoonestusala pind võimaldab tagada piisavad tuleohutuskujad. Konkreetsete hoonete projekteerimisel vastavalt kavandatavale ehitisealusele pinnale, korruselisusele, kõrgusele ja kasutajate arvule, juhinduda tulepüsivusklassi määramisel eelpool nimetatud tuleohutusnõuete määrusest ja selle lisadest. Juhul, kui kavandatakse ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 18 hoonestust, mis nõuab täiendavaid tuleohutusalaseid meetmeid, siis tuleb need täiendavalt projekteerida ja kooskõlastada eraldi. Minimaalne lubatud tulepüsivusklass ja tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoonete ehitusprojektidega. Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel. Arvestada tuleb ka päästetehnika juurdepääsu tagamisega hoonetesse ja päästetehnika raskusega (min 25 t). 4.5 TEHNOVÕRGUD 4.5.1 Üldosa Planeeritavat ala läbib 10 kV õhuliin. Olemasolevatele ja kavandatavatele tehnorajatistele kohaldatakse kaitsekujasid ulatuses, mida näeb ette Majandus- ja Taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kinnitatud „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. 4.5.2 Veevarustus Kavandatud hoonetele tagatakse veevarustus projekteeritavast puurkaevust, mille tootlikkus jääb alla 10 m³/d. 4.5.3 Kanalisatsioon Planeeritav kanalisatsioon on vastavalt reljeefile kas survetorustikuga või isevoolne, krundile rajatakse lokaalne bioloogiline puhasti. Biopuhastis puhastatud heitvesi immutatakse omal krundil. Heitvee kogumisüsteem lahendatakse hoonete tööprojektide koosseisus eraldi arvestades krundi looduslikke võimalusi ning pinnareljeefi. Reoveesüsteemi projekteerimisel peab järgima: - Keskkonnaministri 08.11.2019. määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ - Keskkonnaministri 31.07.2019. määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ Sajuvee kanaliseerimist ja drenaaži süsteemide rajamist ei ole planeeringuga ette nähtud. 4.6 ELEKTRIVARUSTUS Planeeritava ala elektrivarustus lahendatakse vastavalt OÜ Elektrilevi poolt 05.10.2021 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 388912. Krundi elektrivarustuseks ehitatakse Suurearu (Rapla) alajaamast 0.4 kV maa-alune kaabelliin, mis kulgeb Pos 2 krundil. Riigiteega ristuva kaabelliini ehitamine tuleb teostada kinnisel meetodil. Planeeritava ala piirile paigaldatava soklil liitumiskilbini, millest saavad elektritoite kavandatavad ratsakooli ehitised. Liitumiskilpi paigaldatakse mõõtesüsteem ja peakaitse vastavalt liitumislepingule. Uued toitekaablid liitumispunktist tarbija peakilbini paigaldatakse maa-alustena ja ehitatakse välja ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 19 tarbija kulul. Krundi õuealade välisvalgustus paigaldatakse hoonete külge või eraldi õuevalgustitena. Täpsemad lahendused antakse ehitusprojektide koosseisus. Antud lahendused ja tingimused on kokku lepitud ja kooskõlastatud OÜ-ga Elektrilevi. 4.7 SIDEVARUSTUS Telekommunikatsioonivõrk on planeeritud mobiilside kaudu. Planeeringualale ei ole side õhu- ega maakaabelliine ette nähtud. 4.8 SOOJUSVARUSTUS Käesoleva tööga on lahendatud planeeritava krundi soojusvarustus detailplaneeringu mahus. Hoonete soojusvarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. Soovitav on kasutada loodust säästvaid tehnoloogiaid. Kasutatavatele kütteseadmetele piiranguid ei seata. Keelatud on kivisöe kasutamine kütteainena. Maakütte kavandamisel on soovitav kontuuri paiknemine hoonestusala piires. Maakütte torustiku paiknemine lahendatakse ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti mahus. 4.9 ETTEPANEKUD MAA-ALADE VÕI ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE ALLA VÕTMISEKS Käesoleva planeeringuga ei ole tehtud ettepanekuid uusi üksikobjekte ega maa-alasid kaitse alla võtta. 4.10 SERVITUUDID JA NAABRUSÕIGUSED Planeeringu elluviimisel tekkivad naabrusõigused lahendatakse omanike vaheliste lepete alusel, mis kinnitatakse kannetega kinnisturaamatusse. Kitsendused planeeritaval katastriüksusel: - Riigiteede nr 27 Rapla- Järvakandi- Kergu ja nr 20225 Väljataguse tee kaitsevööndid - Elektrilevi OÜ 10kV õhuliin (10 m kummalegi poole liini) - Kergliiklustee 4.11 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandale osapoolele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahjusid kolmandale osapoolele, kohustub kahjud hüvitama krundi igakordne omanik. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 20 Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub vastavalt kehtivatele seadustele igakordse krundiomaniku kulul. 4.12 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti Standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest. Kuritegevuse riskide minimiseerimiseks on planeeringu koostamisel arvestatud järgmiste strateegiatega:  Hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;  selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;  territoriaalsus; Projekteerimisel ja hilisemal väljaehitamisel tuleks arvestada veel täiendavalt järgnevaga:  jälgitavus (video- ja naabrivalve);  atraktiivsed materjalid, värvid;  kvaliteetsete ja vastupidavate materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud jne); KORRASHOID. Halvasti korrashoitud alad ja hoonestus võivad luua mulje peremehe puudumisest ja kinnisvara hooletusse jätmisest, mis võib kaasa tuua vandalismi. Korrashoid on oluline tegur tõstmaks ümbruses turvalisuse tunnet. VÄLISVALGUSTUS. Hoonete sissekäigud ja lähiümbrus peaksid olema pimedal ajal valgustatud. See tagab parema nähtavuse naabritele ja möödakäijatele. MUUD MEETMED. Lukustatavad aiad ja tõkkepuud ei anna reeglina tulemusi ning samas tekitab see probleeme kiire juurdepääsu tagamisel õnnetuse korral Päästeteenistuse autodele. Hoonetele paigaldatud turvasüsteemid (mitmesugused valvesüsteemid) tagavad parema tulemuse. Viimasel ajal on meil levinud naabrivalve põhimõtete rakendamine. 4.13 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Käesolev peatükk määrab üldise kava, mille alusel hakatakse kehtestatud detailplaneeringuga ettenähtud tegevusi ellu viima, määratakse huvitatud isikute kohustused tegevuste elluviimisel ning omandisuhted tegevuste elluviimise järgselt. Huvitatud osapoolena mõeldakse planeeringualal paikneva kinnisasja omanikku. Kavandatavad tegevused ning nendele eelnevad ja järgnevad tegevused jagatakse omakorda kolme ossa: • projekteerimine • ehitamine • kruntide võõrandamine Planeeringuga kavandatava tegevuse lühikirjeldus: Kavandatav vaba aja ja spordikompleks on eesmärgiga koolitada ratsaspordihuvilisi. Ratsakoolis hakkavad toimuma teooria- ja ratsutamistunnid. Samuti on ratsabaasi võimalik kasutada nii sportlikeks tegevusteks, teraapias aga ka lihtsalt vaba aja veetmise kohana. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 21 Käesoleva planeeringuga kavandatavad ehitised ja maa-ala suurus võimaldavad kuni 30 sporthobuse pidamise aastaringselt. Planeeringu koostamisel on tehtud koostööd Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsiga Projekteerimine Ehitusprojekti tellijaks ja finantseerijaks on huvitatud isik. Korrektselt koostatud ja kooskõlastatud projektid on aluseks ehitusloa väljastamiseks. Riigilõivud tasub huvitatud isik. Tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimine toimub võrguhaldaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte ja tehnovõrkude valdajate vahelise lepingu alusel ja finantseerimisel, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Hoonete projekteerimine toimub vastavalt detailplaneeringus konkreetsele krundile esitatud ehitusõigusele ja muudele täiendatavatele tingimustele. Vajadusel väljastab kohalik omavalitsus täiendavad arhitektuur-ehituslikud lisatingimused. Ehitamine Ristumiskoha ehitamiseks tuleb Transpordiametilt, EhS § 99 lg 3 alusel taotleda nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Ristumiskoha projekteerimine, ehitamine ja Transpordiametile üleandmine toimub lähtudes nõuetest. Kasutusloa väljastamise eelduseks on valminud ristumiskohale (mahasõidule) teostusjooniste tellimine, vastava taotluse ja dokumentatsiooni esitamisel kohalikule omavalitsusele. Teostusjoonised tellib ja finantseerib huvitatud isik või ehitaja, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on vallavalitsuse poolt heakskiidetud ehitusprojekti olemasolu, riigilõivu eelnev tasumine. Valminud hoonetele saab taotleda kasutusluba vastava taotluse ja dokumentatsiooni esitamisel kohalikule omavalitsusele. Krundisiseste tehnovõrkude ning teede ehitamine toimub kinnistu omaniku initsiatiivil ning lahendatakse hoonete ehitusprojektide koosseisus või eraldi projektidega. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 1 II KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Ratsakooli detailplaneering Väljataguse küla Tühikalda (66904:003:0377) RAPLA VALD RAPLA MAAKOND Kooskõlastuse Kooskõlastava Kuupäev ja Kooskõlastaja nimi Kooskõlastuse tekst originaali Märkused instantsi nimi number ja ametikoht asukoht 1 2 3 4 5 6 Tühikalda kinnistu 12.11.2021.a OÜ Elufilm Detailplaneeringuga tutvunud ning Digitaalne omanik Sven Soiver seda digitaalse allkirjaga kinnitanud. kooskõlastus juhatuse liige Detailplaneeringu lahendusega Lisade kaust nõus. Margo Kubjas Kooskõlastatud Päästeameti Lääne 08.11.2021 nr Ohutusjärelevalve Digitaalne Päästekeskus 7.2-3.4/7887-4 büroo Kooskõlastamine on registreeritud kooskõlastus, nõunik Päästeameti infosüsteemis numbriga Lisade kaust Lääne päästekeskus 2302-2021-2 Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja Ratsakooli detail- Transpordiamet 10.11.2021 nr Marek Lind välja andmise kuupäevast. Digitaalne planeeringu 7.1-2/21/13242-7 Juhtivspetsialist, Kui planeering ei ole selleks ajaks kooskõlastus, kooskõlastamine projekteerimise kehtestatud, siis palume esitada Lisade kaust märkustega. osakonna taristu planeering Transpordiametile Esitatud märkused kooskõlastuste üksus lähteseisukohtade uuendamiseks. arvesse võetud, seletuskiri korrigeeritud ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021 2 29.10.2021 Maie Erik Digitaalne Elektilevi OÜ Kooskõlastus nr Elektrilevi OÜ Tööjoonised kooskõlastada kooskõlastus, 6865836418 volitatud esindaja täiendavalt. Lisade kaust DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL ON TEHTUD KOOSTÖÖD JÄRGMISTE INSTANTSIDE JA ISIKUTEGA Eesti Sporthobuste 10.11.2021 Joel Jürisson Arvamus kavandatava tegevuse Digitaalne kiri, Kirjas toodud Kasvatajate Selts Juhatuse esimees kohta Lisade kaust ettepanekud arvesse võetud. Rahandus- 19.10.2021 nr Kaia Sarnet Arvamus kavandatava tegevuse Digitaalne kiri, Kirjas toodud ministeerium 14-11/6676-2 regionaalvaldkonna kohta Lisade kaust ettepanekud arvesse asekantsler võetud. KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTTE KOOSTAS ORIGINAALDOKUMENTIDE PÕHJAL: PEETER AUNAPU ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 2208/21 Rapla vald Väljataguse küla Ratsakooli (Tühikalda maaüksus) detailplaneering November 2021
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel