dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Isikuandmete töötlemise taotlus

Rahandusministeerium · 3. jaanuar 2022
Viit
9.2-4.3/21-27/01/2-1
Registreeritud
3. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-4.3/21-27/01 Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 dokumendid
Toimik
9.2-4.3/21-27/01/2021
Vastutaja
Miryam Vahtra (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎9.2-4.321-27012-1 03.01.2022 Väljaminev kiri.asice629 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Väike-Ameerika 19 10129 TALLINN Rahandusministeerium 70000272 Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandme te kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid isikuandme te töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile A . Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Rahandusministeeriumi tellimusel viiakse koostöös Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga läbi rahastamisvahendite* eelhindamine, et selgitada lisaks ettevõtlus- ja keskkonnavaldkonnale ka sotsiaalvaldkonnas välja võimalikud turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, et otsustada sihtgrupi vajadustele vastavate finantstoodete pakkumise üle. Siinne AKI taotlus puudutab ainult Sotsiaalministeeriumi valdkondi, kus rahastamisvahendeid ei ole seni pakutud. Potentsiaalsed sihtrühmad Sotsiaalministeeriumi valdkonnas on NEET-noored, vähenenud töövõimega inimesed ning töötud. Kõigilt sihtrühmadelt piisava teabe saamiseks otsuste tegemiseks on kõige proportsionaalsem valik küsitlusmeetodi kasutamine, mis võimaldab võrreldes intervjueerimisega hõlmata korraga kordades suuremat sihtrühma, pakkudes samaaegselt rahalist ning ajalist säästu. Selleks, et koguda andmeid otse inimestelt, keda puudutab see, kas, milliseid ja kuidas pakkuda rahastamisvahendeid, on vaja nende kontaktandmeid. Isikuandmete töötlemine on vältimatult vajalik, sest see võimaldab otseselt pöörduda igasse sihtgruppi kuuluvate inimeste poole palvega vastata küsitlusankeedi küsimustele. Nende inimeste kontaktandmed ei ole avalikud: vastavaid andmeid hoitakse asjakohastes asutustes. Eelhindamise läbiviija on sõltumatu osapool andmete kogumisel ja analüüsimisel sõltumatu hinnangu andmiseks ning seetõttu peab eelhindamise läbiviija pöörduma ise otse inimeste poole palvega osaleda küsitluses. Inimeste kontaktandmetele (e-posti aadressid) saadetakse kutse küsitluses osalemiseks. * R ahastamisvahend on struktuur, mille kaudu finantstooted kättesaadavaks tehakse . B . Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olem a solu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt) : Investeeringute eesmärk sotsiaalvaldkonnas on tööturu- ning hoolekandepoliitika sihtgruppide sh vähenenud töövõimega inimesed, töötud, NEET noored aktiveerimisele ning olukorra parandamisele, näiteks ettevõtluse alustamiseks, ümber- ja täiendõppeks, mikrokrediidiks, nõustamiseks. Küsitlus sihtgrupi hulgus võimaldab saada põhistatud hinnangu, kas, miks ja millises ulatuses on riigil põhjendatud katta nimetatud sihtgrupile suunatud investeerimisvajadused rahastamisvahendite abil. C . Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuringu läbiviija ei päri uuringu raames registritest andmeid isikut otseselt tuvastataval kujul (st nende kätte ei jõua isikukoodid). R egistrist hindamise küsitluse valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus otsustada, kas ta soovib selles osaleda või sellest keelduda. Iga valimiisikuga võetakse e-posti teel selleks eelnevalt ühendust. Küsitluse kaask irjas teavitatakse vastajat analüüsi läbiviijast ja eesmärkidest ning sellest, et osalemine on vabatahtlik. Soovi korral on juba vastanud inimesel ka hiljem võimalik keelduda oma andmete kasutamisest. Ehk on täidetud üldmääruse põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise võimaluse kohta. I ga asutus teeb andmeallikas registrist päringu statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta . Isikuandmete töötlemine ei kahjusta seega andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringu lõpptulemuseks on andmete statistiline analüüs ja üldistused Rahandusministeeriumi valdkonnaga seotud poliitikakujundamise eesmärgil. Vastavalt andmete liikumise protsessi kirjeldusele ei jõua ühegi registri andmed teiste registrite valdajateni. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Analüüsi tegemiseks tellib hindamise läbiviija andmevaldajatelt (Sotsiaalkindlustusamet (SKA) , Eesti Töötukassa , kohalikud omavalitsused ) kindlate tunnuste alusel (vt p 5) valimiisikute kontaktandmed ehk valimibaasi. Eesti Töötukassa , SKA ja omavalitsuste esindajad tagasta vad hindamise tegijale valimibaasi kas spetsiaalse turvalise keskkonna kaudu või krüpteerituna kontaktisiku isikukoodile. Saadud valimibaasi kasutab hindamise tegija valimis olevatele inimestele küsitluse . Valimibaasi andmekoosseis on toodud punktis 5.1. 1. Vastutava töötleja üldandmed Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Rahandusministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine 1.3 Registrikood või isikukood 70000272 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks T ellija ei töötle isikuandmeid 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur-Ameerika tn 1, 10122 1.6 Kontaktandmed telefon, e-post Tellija uuringu projektijuht: Raili Truup, telefon 611 3048, e-post [email protected] ning Miryam Vahtra, telefon 611 3047 , e-post [email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) elluviimiseks Eestis perioodil 2021 – 2027 koostatakse struktuurivahendite ÜKP fondide rakenduskava, mille poliitikaeesmärkide saavutamiseks on võimalik lisaks tagastamatule toetusele ühe võimaliku rakendamisviisina anda toetust ka riiklikul või piirkondlikul tasandil läbi erinevate rahastamisvahendite . Läbiviidava eel hindamine raames antakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus e ( ÜSM ) artikli 58 nõudeid arvestav sõltumatu ja põhjendatud hinnang koos soovitustega rahastamisvahendite rakendamiseks või mitte rakendamiseks rakenduskava erieesmärkide saavutamiseks. Hinnatud peavad olema järgmised aspektid (ÜSM art 58 p 3): 1. rahastamisvahendisse tehtav panus ning eeldatav finantsvõimendus; 2. kavandatud pakutavad finantstooted, sealhulgas võimalik investorite diferentseeritud kohtlemise vajadus; 3. lõppsaajatele kavandatud sihtrühm; 4. rahastamisvahendi eeldatav panus erieesmärkide saavutamisse. Uuringu tellijaks on Rahandusministeerium , mille valitsemisalas on (vt VVS § 65 lg 1) muuhulgas „[…] finantspoliitika kavandamine ja elluviimine , majandusanalüüs […]“. Uuringu sisuliste tellijate seas on ka Sotsiaalministeerium – mille valitsemisalas on (vt VVS § 67 lg 1) muuhulgas „[…] riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine […]“. 3. Uuringu tellija Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem Rahandusministeerium 70000272 Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond Volitatud esindaja d : Raili Truup, telefon 611 3048, e-post [email protected] ning Miryam Vahtra, telefon 611 3047 , e-post [email protected] 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine Eelhindamise eesmärk on selgitada välja e lamumajandus es, ettevõtluskeskkon nas , ringmajanduses , töötur u- ja sotsiaalvaldkondades , hoolekan de ja tervis evaldkonnas esinevad turutõrke(d) või mitteoptimaalse(d) investeerimisolukorra(d) ning s elgitada ja põhjendada investeerimisvajadusi antud valdkonnas turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade leevendamiseks, kirjeldades võimalikku erasektori osalust ja rahastamisvahendi kasutamisest tulenevat lisandväärtust perioodil 2021 – 2027. Eelhindamise esime s e hindamisülesan d e „ Turutõrgete kindlaks tegemine ja analüüs valdkondade lõikes võttes arvesse regionaalset vaadet “ raames vastatakse järgmistele uurimisküsimustele: Kuidas konkreetses poliitikavaldkonnas kavandatavad rahastamisvahendid aitavad saavutada strateegilisi eesmärke? Turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade analüüsimisel peab selguma, kus erasektor finantstoodete pakkumisel ei toimi / ei saa toimida, mistõttu võib tekkida oht, et mõningaid strateegilisi eesmärke saavutatakse osaliselt või need võivad jääda saavutamata finantstoodete puudumise või nende tingimuste sobimatuse tõttu või mõnel muul põhjusel ning avalik sektor peab sekkuma turule finantstoodete pakkumise olukorra parendamiseks. Miks on riigil vaja katta konkreetses turusegmendis investeerimisvajadust just rahastamisvahendi abil, sh kaardistada võimalikud sihtgrupid, hinnata lõppsaajate senist investeerimistegevust, analüüsida investeeringute seniseid rahastamisallikaid, kaardistada investeeringuvajadus ja võimalikud rahastamisallikad ning anda ülevaade olemasolevatest finantstoodetest analüüsides nende sobivust investeeringuvajadustega? Alamvaldkondade eesmärkide saavutamiseks on vaja ette näha rahaline kate. Tegevusi on võimalik rahastada mitmel viisil. Näiteks kas toetada tugistruktuure (nt asutuste võimekuse tõstmine), anda otse tagastamatuid toetusi või tagastatavaid laene jne. Eesmärkide saavutamisel vajavad sihtgrupid kohati rahalisi vahendeid, kuid eri põhjustel (finantstoote kõrged nõuded toote saajale; suured äririskid, sh kindlas geograafilises piirkonnas jne; tagastamatute toetuste puudumine, nt ettevõtluse alustamiseks; mahukas protsess investeerimisvajaduse ettevalmistamiseks ja vajalike spetsialistide puudus) ei ole rahalised vahendid avatud turul kättesaadavad. Seetõttu hõlmab turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade analüüsimine nii nõudluse kui ka pakkumuse poole esindajate kaasamist uuringusse eelhindamisesse olukorra kaardistamiseks, ehk mida vajatakse ning mida pakutakse ja kuivõrd nõudluse ja pakkumuse vahel tekivad lüngad, mida võiks täita avaliku sektori rahastamisvahenditega. Analüüsida riikliku sekkumise ohukohti st kas riiklik sekkumine ei mõjuta või ei tõrju välja turul juba olemasolevaid fonde ja/või erakapitali, sh rahastamisvahendi potentsiaalne nõudlus? Eelhindamises lähtutakse eeldusest, et avalik sektor peab looma rahastamisvahendi siis, kui eraturg ei toimi sellisel viisil, et alamvaldkondade strateegilisi eesmärke oleks võimalik saavutada. Tuleb tuvastada selliseid olukordi (ehk turutõrkeid ja mitteoptimaalseid investeerimisolukordi), kus lõppsaajad ei leia finantstooteid oma selliste tegevuste rahastamiseks, mis panustavad vastava alamvaldkonna strateegilisse eesmärki. Avaliku sektori rahastamisvahendid ehk sekkumised finantstoodete turul ei tohi pakkuda otsest konkurentsi juba tegutsevatele tegijatele. Kuid avaliku sektori sekkumisel võib olla ka teisi ohukohti ning nende hulka kuulub ka ebapiisav nõudlus, mille tõttu rahastamisvahendi pakkumine võib osutuda liiga kulukaks ning selle pakkumise kasu ei ületa pakkumise võimaldamiseks tehtavaid kulusid. Analüüsida võimalust luua ühiseid tooteid, mis kataksid erinevate eesmärkide ja sihtgruppide vajadusi, sh kaardistada sihtgrupp koos põhitunnustega (sh tegevusala ja suuruse lõikes) . Vastava rahastamisvahendi pakkumisel võib avalik sektor tegutseda üksinda (nt anda laenu iseseisvalt) või tegutseda koos teiste turuosalistega. Täiendavaks võimaluseks on kombineerida rahastamisvahendit toetusskeemidega (s.t kombineerida finantstoodet koos tagastamatu toetusega). See vajab turuosapoolte hinnangute ja võimalike lõppsaajate vajaduste analüüsi, mille tulemusena peab selguma lisaks vajalike rahastamisvahendite pakkumise vajadusele (s.t mida ja miks pakkuda) ka võimalik nõudlus (s.t kes on sihtgrupp ja kui suur ta on). Esmalt vaadeldakse finantsinstrumenti ja alles seejärel toetuselementi sinna juurde, kui asjakohane. Kõikidele nendele uurimisküsimustele vastatakse ka Sotsiaalministeeriumi valdkondade kohta. Sotsiaalministeeriumi valdkondade s on poliitika d suunatud sihtgruppide aktiveerimisele ning olukorra parandamisele ( näiteks ettevõtluse alustamiseks, ümber- ja täiendõppeks, mikrokrediidiks, nõustamiseks jne ), töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkondades . Selleks, et vastata eespool toodud küsimustele on vaja s aada hinnanguid otse sihtgruppidelt, keda puudutavad otsused, kas, milliseid ja kuidas pakkuda rahastamisvahendeid . Otsuste langetamiseks ei piisa andmetest, mida koguda kvalitatiivsete meetoditega (intervjueerimine), sest kaasatud inimeste arv jääb väikeseks. Sihtgruppide hinnanguid on vaja koguda rohkematelt inimestelt, mida tehakse küsitluse abil . Küsitluse läbiviimiseks on vaja sihtgruppidesse kuuluvate inimeste kontaktid, mida haldavad vastavad asutused. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning kui palju neid on Eesti Töötukassas registreeritud v ähenenud töövõime töötud inimesed – kõikne valim (10 3 11 2021. aasta novembrikuu seisuga ) Eesti T öötukassas registreeritud vähenenud töövõimega inimestest 6000 juhuvalimi alusel valitud Eesti Töötukassas registreeritud töötut , kes ei ole vähenenud töövõimega töötud 24 300 NEET-noort vanuses 15–29 aastast 2020. aasta seisuga Hinnanguliselt ligi 20 000 puuetega inimest, kes vajavad eluruumi koha ndamist Umbes 586 puuetega inimest, kes on oma eluruumi kohandanud perioodil 2018–2021 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) Küsitluse saatmise ks soovitakse punktis 5 kirjeldatud isikute kohta Eesti Töötukassalt (5a ja 5b) , kohalikelt omavalitustelt ( 5c ) ja Sotsiaalkindlustusametilt (5d ja 5e) järgmiseid andmeid päringu hetkeseisuga : kontaktandmed (e-post) sugu vanus elukoha maakond Küsitavad tunnused võimaldavad pöörduda otse eelhindamise sihtgruppidesse kuuluvate inimeste poole (e-posti aadressid) ning küsitluse täitmise ajal (lähtudes täidetud küsitlusankeedi kaudu kogutud andmetest soo, vanuse ja maakonna täpsusega elukoha kohta) hinnata, millistele e-posti aadressidele saata meeldetuletuskirja, et vastanute profiil sarnaneks üldkogumiga. 6. Isikuandmete allikad Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet) Tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register (Eesti Töötukassa) Kohalike omavalituste sotsiaaltöötajate and m ebaasid 7. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine , aeg ja põhjendus Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist 7.1 Isikuandmete umbisikustamise (kodeerimise) viib läbi ... Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis säilitatakse 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest Andmesubjekt on isikuandmete töötlemisest teadlik – teavitamine ei ole vajalik Isikuandmete töötlemine on ette nähtud seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduvas õigusaktis Andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; 9. Isikuandmete edastamine välisriiki Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas) _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Registrikood või isikukood 90005952 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn +372 640 8000 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn +372 640 8000 Kontaktandmed telefon, e-post Kontaktisik andme tega seotud küsimustes: Kaupo Koppel +372 640 8015 [email protected] Uuringu projektijuht: Aleksandr Michelson +372 640 80 04 [email protected] Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet 1. Töövahendite ja infovara turve Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine 1.1 Kas ligipääs isikuandmete töötlemise ruumidesse on tagatud juhendite, eeskirjade, korralduste ja käskkirjade järgimisega ning ligipääsu andmist, võtmist ja muutmist fikseeritakse kirjalikult? On reguleeritud ning peetakse eraldi kanderaamatut, kus fikseeritakse kõik pääsuõiguste andmised, äravõtmised ja muutmised koos vastavate pääsuvahendite ( võti, kiipkaart vms ) andmise/äravõtmisega 1.2 Kuidas on reguleeritud koristaja(te) ja/või tehniliste töötajate pääs isikuandmete töötlemise ruumidesse? Neile võimaldatakse juurdepääs ruumidesse töövälisel ajal, kuid neil puudub võimalus isikuandmetele ligi pääseda. Nendega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping 1.3 Kas isikuandmete töötlemise ruumide kohta kehtib alati nn „suletud uste ja akende poliitika“ ( st ruumi uksed on lukustatud ning aknad on suletud, kui kedagi ruumis ei viibi, sh ka hetkelisel väljumisel )? Jah, alati 1.4 Millega tagatakse, et vastuvõturuumist ning teistest avalikest ruumidest puudub pääs ilma volituseta isikutel isikuandmete töötlemiseks kasutatavatesse ruumidesse? Tööruumide lukustamisega l äbipääsu kontrollsüsteem Kehtib reegel: kui ruumi peavad sisenema isikud, kes ei oma selleks luba, saadab neid volitust omav isik 1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse isikuandmeid on varustatud valvesignalisatsiooniga ning on kontrolli all ka peale tööaja lõppu? Jah 1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse isikuandmeid, on varustatud tuletõrjesignalisatsiooniga? Jah, tuletõrjesignalisatsioon on olemas Ruumidesse on paigaldatud suitsuandurid, millele reageeritakse ka töövälisel ajal 2. Dokumentide ja andmekandjate turve Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline lugemine, kopeerimine ja muutmine 2.1 Milliseid andmekandjaid Te kasutate isikuandmete töötlemisel? Valida võib mitu vastusevarianti Sülearvuti , pilveteenus (OneDrive) 2.2 Kus ja kuidas hoitakse isikuandmetega paberdokumente? Paberdokumente ei töödelda 2.3 Kus ja kuidas hoitakse isikuandmetega teisaldatavaid andmekandjaid ( CD/DVD, USB mälupulk, mälukaart, väline kõvaketas vms )? Antud andmekandjaid ei kasutata. 2.4 Kas kasutate viirus- ja nuhkvaratõrje programme? Viiruste ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks kasutatakse ESET Endpoint Security nimelist viirusetõrjeprogrammi, millel on ka tulemüüri funktsioon. K asutajate kontod arvutis on piiratud õigus t ega ja puudub võimalus tarkvara installeerimiseks ning arvuti kaitsemehhanismide muutmiseks. 2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või kolmanda poole võrguga on tagatud ….. Ruuteri tulemüüriga ( MikroTik ) . Lisaks internetite e nuse pakkuja poolne tulemüür (Telia Turvanet) ja arvutites ESET Endpoint Security. Kontoris on kasutusel kaks teineteisest eraldatud võrku - üks külalistele ja teine töötajatele. _____________________________________________ 2.6 Kas on olemas infosüsteemi andmete varukoopiate tegemise alane strateegia? Varundus baseerub Microsoft 365 keskkonnal ja OneDrive’il. 3. Infosüsteemi turve Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja kontroll ning kasutajate autentimine ja toimingute logimine 3.1 Te töötlete digitaalkujul isikuandmeid……… Märkige ära kõik vastusevariandid, mis Teie süsteemi kohta kehtivad Arvutites , OneDrive ’is 3.2 Millise rakendustarkvaraga Te isikuandmeid töötlete? (Palume esitada informatsiooni, mis puudutab vaid isikuandmete töötlemist) Kasutusel on andmetöötlustarkvara Stata 1 6 ja nVivo . 3.3 Kas on tagatud digitaalsete isikuandmete algandmete kaitse, st usaldatavuse? See tagatakse andmetöötlustarkvaraga ja veebirakendusega, mis peavad arvet (juurdepääsu logi) selle üle, kes andmeid lisas, muutis, vaatas või kustutas 3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk kasutaja autentimiseks kasutatakse turvamehhanisme? Jah, selleks on iga kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool 3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse reeglid? Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid 3.6 Kas on kindlaks määratud, millistele andmetele omavad erinevad kasutajad ligipääsuõigust? Jah, süsteemikasutajal on juurdepääs ainult tööks vajalikele andmetele , sh on piiratud juurdepääsu andmefailidele 3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga ühenduse katkemine, kui seda teatud aja vältel ei kasutata (nt 5 minuti jooksul) ? Jah 3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei võimalda uusi sisenemiskatseid ja lukustab kasutajatunnuse, kui ebaõnnestunud sisenemiskatsete arv ületab teatud piiri (nt kui on parooli sisestatud 3 korda valesti) ? Jah 3.9 Kas ja kuidas rakendate kaugtööd? R akendame kaugtööd ja arvutid on kaitstud mitmetasandiliselt . Kasutusel on kombinatsioon kettakrüpteeringust ( BitLocker ) ja Lenovo BIOSi tasandi kaitsemehhanismidest (TPM, Supervisor i parool ja Lenovo enda ke ttakrüpteering ) 3.10 Kas isikuandmete andmeh õ iveks kasutate pilvandmet öö tlust? Jah Kui kasutate pilvandmetöötlust 3.11 Mis t üü pi pilvet öö tlemist te kasutate? Ärikasutaja OneDrive 3.12 Millist pilvandmet öö tluse liiki kasutatakse? Ärikasutaja OneDrive 3.13 Kuidas on reguleeritud teenuse kasutaja (vastutav t öö tleja) ehk Teie ja teenuse pakkuja (volitatud t öö tleja) suhe? Lepinguga, sh EULA (end- user license agreement ehk lõppkasutaja litsentsileping) 3.14 Nimetage pilvandmet öö tluse teenuse pakkuja asukoha riik. Nimetage riik: USA, kuid andmeid hoitakse Euroopa Liidus ja neile rakenduvad Euroopa Liidu andmekaitseseadused. 3.15 Kas pilvandmet öö tluse pakkuja tagab piisava andmekaitse taseme, et t ä ita (vt taotluse k ü simus 9) ? Pilvetöötluse pakkuja tagab piisava taseme 4. Turvameetmed andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada teada, millal, kellele ja millised isikuandmed edastati 4.1 Millisel kujul Te isikuandmeid kolmandatele osapooltele edastate? Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) nende edastamisega üle turvatud võrgu, selleks on loodud vastav juurdepääsuliides 4.2 Kuidas isikuandmeid sisaldavaid paberdokumente ja teisaldatavaid andmekandjaid transporditakse (nt töötlemiskoha muutumisel, kolimisel või erinevate töötlemiskohtade vahel vms) ? Neid ei transpordita 4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal ja milliseid isikuandmeid edastate? Andmete edastamise kohta infosüsteemist peetakse vastavat automaatset logi, kus nähtub üheselt, kellele ja millisel põhjusel on andmeid edastatud (nt kasutusel oleva tarkvara kaudu andmete edastamisel) 5. Turvapoliitika Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine, hävitamine, siseeskirjade kehtestamine ja töötajate vastav koolitamine) 5.1 Millisele andmekandjale või süsteemile Teie infosüsteemi isikuandmetest varukoopia tehakse? Praxisel on arvutite ja pilve vahel sünkroniseerimine. Ehk siis OneDrive <-> arvuti 5.2 Kuidas on korraldatud varundatud andmete (koopiate) turvaline hoidmine? Varukoopia asub teises hoones 5.3 Kuidas Te hävitate isikuandmeid sisaldavaid paberdokumente? Paberdokumente ei töödelda 5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava, juhuks kui infosüsteemi (andmekogu) töö on häiritud või on katkenud pikemaks perioodiks (üle 24 tunni) ning kas on olemas infosüsteemi töö (andmekogu algseisu) taastamise kava? Jah 6. Muud 6.1 Kinnitan, et meil on infosüsteemidesse autentimise ja isikuandmetele juurdepääsu reguleerimise juures võetud aluseks töötajate tööülesanded ning töötajatel puudub ligipääs oma tööülesannete täitmiseks mittevajalikele isikuandmetele (IKS § 25 lg 2 p 4) Jah 6.2 Kinnitan, et organisatsioonis peetakse arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides seadme nimetuse, tüübi, asukoha, seadme valmistaja nime ning tarkvara nimetuse, versiooni, valmistaja nime ja kontaktandmed (IKS §25 lg 3) Jah 6.3 Kinnitan, et olen teadlik sellest, et pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb vajadusel taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt luba isikuandmete edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki (IKS § 18) Jah 6.4 Kinnitan, et meil ei säilitata isikuandmeid kauem, kui näevad ette õigusaktides sätestatud säilitustähtajad. Juhul, kui õigusaktides organisatsiooni poolt töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaegu ei ole määratud, ei säilitata isikuandmeid kauem kui hetkeni, millal on isikuandmete algse kogumise eesmärk saavutatud (IKS § 24 p 1) Jah 6.5 Kinnitan, et meil tehakse kõikvõimalik tagamaks kogutud isikuandmete õigsus ja viimane seis. Juhul, kui organisatsiooni töötajatele saab teatavaks asjaolu, et kõik või osa organisatsiooni valduses olevatest isikuandmetest on ebaõiged, suletakse ebaõiged isikuandmed ning võetakse viivitamatult kasutusele vajalikud abinõud ebaõigete isikuandmete täiendamiseks ja parandamiseks (IKS § 24 p-d 2, 3) Jah 6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete täiendamise või parandamise korral säilitatakse ka ebaõiged isikuandmed märkusega nende kasutamise aja kohta. Isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse kuni isikuandmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni (IKS § 24 p-d 4, 5) Jah 6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise korral teavitatakse viivitamata kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi (IKS § 24 p 6) Jah 6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega (füüsilised-, juriidilised- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud), kes pääsevad või võivad pääseda ligi isikuandmetele, on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping või konfidentsiaalsuskohustuse nõue on mõne muu dokumendi lahutamatuks osaks (töölepingu vms)? Jah 6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel isikuandmetega on tutvunud kõikide isikuandmete kaitset puudutavate õigusaktide ja dokumentidega Jah 6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel isikuandmetega on läbinud infoturbealase koolituse Jah Urmo Kübar , allkirjastatud digitaalselt _______________________________________________ Esindusõigust omava isiku ees- ja perekonnanimi, allkiri ning kuupäev Andmekaitse Inspektsioon Meie 03.01.2022 nr 9.2-4.3/21- [email protected] 27/01/2-1 Isikuandmete töötlemise taotlus Rahandusministeeriumi tellimusel viiakse läbi perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamist, mille teostamiseks esitame isikuandmete töötlemise taotluse. Hindamist viivad Rahandusministeeriumi tellimusel läbi SA Poliitikauuringute Keskus Praxis koostöös Ernst & Young Baltic ASiga vastavalt 28.10.2021 sõlmitud hankelepingule nr 1.9- 1407-1. Leping on sõlmitud riigihanke (viitenumber 234006) tulemusena. Hindamise tulemusel oodatakse hindamisekspertidelt tõenduspõhisele informatsioonile tuginevat hinnangut ettevõtlus-, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna turutõrgete osas, et poliitikakujundamisel Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ja Keskkonnaministeerium saaksid otsustada sihtgrupi vajadustele vastavate finantstoodete pakkumise üle. Taotlus puudutab ainult Sotsiaalministeeriumi valdkondi, kus rahastamisvahendeid ei ole seni pakutud. Potentsiaalsed sihtrühmad Sotsiaalministeeriumi valdkonnas on NEET-noored, vähenenud töövõimega inimesed ning töötud. Kõigilt sihtrühmadelt piisava teabe saamiseks otsuste tegemiseks on kõige proportsionaalsem valik küsitlusmeetodi kasutamine, mis võimaldab võrreldes intervjueerimisega hõlmata korraga kordades suuremat sihtrühma, pakkudes samaaegselt rahalist ning ajalist säästu. Selleks, et koguda andmeid otse inimestelt, keda puudutab see, kas ja milliseid rahastamisvahendeid on vaja pakkuda, on vaja nende kontaktandmeid. Hindamise läbiviija ei päri hindamise raames registritest andmeid isikut otseselt tuvastataval kujul (st nende kätte ei jõua isikukoodid). Hindamise lõpptulemuseks on andmete statistiline analüüs ja üldistused Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile valdkonnaga seotud poliitikakujundamise eesmärgil. Ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamisel on rahastamisvahendite eelhindamise kohustuse liikmesriikidele pannud Euroopa Parlament ja nõukogu, mis on sätestatud määruse nr 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 58. Ühissätete määruse artikli 58 (3) kohaselt peab rahastamisvahendite kaudu antav toetus põhinema eelhindamisel, mis tuleb lõpule viia enne kui meetmed kujundatakse ja rahastamisvahendisse programmimakseid tehakse. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Hindamise tulemuslikuks korraldamiseks on Rahandusministeeriumi kontaktisikuks määratud riigieelarve osakonna nõunik Miryam Vahtra. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Miryam Vahtra 6113047 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel