Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Rahandusministeeirumile
Teie: 26.11.2021 nr 15-4/8369-1
Meie: 6.01.2022 nr 1-5/22/5281
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu täiendatud lähteseisukohtadest ja
mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõust
Täname võimaluse eest kommenteerida Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu
lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamiskavatsuse täiendatud eelnõud.
Heameel on näha, et Natura ning looduskeskkonna teemadel on dokumenti üksjagu
täiendatud. Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) jaoks on siiski vastuvõetamatu, et
planeeringu lähteseisukohtades ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuses (edaspidi
LS) ei defineerita planeeringu koostamise aluseks olevat avalikku huvi. LS p1 on selgelt
järeldatav, et planeeringu mõte on selgitada, kas rajada sild või tunnel – parvlaevaühendus
tuleb arvesse vaid nullalternatiivina. Samas pole arusaadav, mis on silla või tunneli rajamise
aluseks olev avalik huvi. Seda täpselt defineerimata puudub eriplaneeringu koostamiseks
õigustus ja planeerimisprotsessil pole ka selget sihti.
Praeguses sõnastuses jääb püsiühenduse rajamise eesmärk segaseks. LS kohaselt (p 1.1)
on nimetatud kaht liiklusühenduse rajamise eesmärki. Tegelikult ei ole kumbki neist
eesmärk: „piirkonna eripäradega arvestamine“ ei ole liiklusühenduse eesmärgiks, vaid see
on üksnes kaalutlus, mida liiklusühenduse tagamisel tuleb arvesse võtta; samuti ei ole
„turvaline, usaldusväärne, pidev ja tõhus ühendus“ liiklusühenduse eesmärk, vaid on selle
omaduste kirjeldus. Tegelikele eesmärkidele viidatakse LS-s ebamääraselt ja
ebajärjekindlalt, näiteks LS teksti avalausest selgub, et eesmärgiks on mingite nimetamata
„piirkondade konkurentsivõime suurendamine ja ääremaastumise vähendamine“, kuid hiljem
viidatakse ka nt jätkusuutlikkusele.
Kokkuvõtvalt on silla või tunneli üksikasjalik kavandamine, rääkimata valmisehitamisest, riigi
raha raiskamine, kui sellise püsiühenduse rajamiseks tegelikult puudub piisav avalik huvi.
See tähendab, et vastav huvi peab olema selge enne silla või tunneli detailset kavandamist
ja see huvi peab olema planeeringu lähteülesandes ka selgelt defineeritud.
EKO jaoks jääb arusaamatuks, miks püsiühendusega seonduva avaliku huvi kaalu tuleb LS
kohaselt hinnata alles Natura erandi raames hüvitusmeetmete kava koostamisel (p 3.2.1).
Seniste uuringute põhjal on teada, et sillal on ebasoodne mõju Natura võrgustikule, mida
pole võimalik leevendada. Kui planeeringu konflikt Natura võrgustiku eesmärkidega on ette
teada või väga tõenäoline, siis on kohe mõttekas ära teha huvide esialgne kaalumine Natura
erandi tähenduses, et vältida ressursside asjatut kulutamist detailselt kavandamisele ja
uuringutele. Pole võimalik teha ei esmast ega hilisemat detailset kaalumist, kui
püsiühendusega seonduv avalik huvi pole täpselt teada, sh kui pole teada, kas see huvi on
üldse käsiteltav mõne avaliku huvina, mis loodusdirektiivi kohaselt võimaldab erandi teha.
Kokkuvõtvalt võib püsiühenduse üksikasjalik kavandamine osutuda riigi raha raiskamiseks,
kui planeeringu konflikt Natura võrgustiku eesmärgiga on tõenäoline, kuid pole tehtud
esmast kaalumist, kas püsiühendusega seonduv avalik huvi on ülekaalukas Natura erandi
tähenduses. Jääme oma varasema ettepaneku juurde: sõnastada ülekaalukas avalik
huvi eriplaneeringu lähteseisukohtades.
Juhime tähelepanu, et LS on vastuolus Eesti Natura erandi juhisega (Peterson, Kaja; Kutsar,
Riin. 2020. „Juhised loodusdirektivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise
eranditegemine.“), millele LS-is ka ei viidata. Ülekaalukate avalike huvide defineerimine
toimub LS kohaselt hüvitusmeetmete kava koostamisel. Eesti vastavas juhendis asutakse
aga seisukohale, et avalik huvi tuleb defineerida vaheseisukohas enne hüvitusmeetmete
kava koostamist. Vaheseisukohas tuleb märkida, millisest tegevusalternatiivist lähtutakse
ning selgitada erandi tegemise kaalutlusi, ülekaaluka avaliku huvi olemust ja edasise
mõjuhindamise ja tulemuste avalikustamise ajakava. Vaheseisukohast tuleb menetlusosalisi
kirjalikult teavitada ja see avalikustada (lk 20). Teeme ettepaneku arvestada LS-s ja
hilisemas protsessis nimetatud juhisega.
Samuti juhime tähelepanu, et LS-s ei nõuta lähtumist Euroopa Komisjoni teatisest (2021/C
437/01) „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised
suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“. Teeme
ettepaneku lisada LS-sse vastav nõue.
EKO jaoks jääb ka arusaamatuks, kuidas on LS-s ja VTK-s esitatud liiklusprognooside
käsitlus ühildatav praeguse kliimapoliitilise kursiga? LS ja VTK koostajad leiavad, et
kahanevate liiklusmahtude käsitlemiseks prognoosis puudub alus, samas on Eesti ja EL
võtnud endale selged eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamisel; transpordisektori
heide moodustab koguheitest märkimisväärse osa ning on üsna vältimatu, et ka siin on
piirangud vajalikud. Jääme oma varasema ettepaneku juurde: käsitleda liiklusprognoosi
koostamisel ka kahaneva liiklusvoo varianti.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Laura Uiboopuu
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator
Saatja: EKO koordinaator <
[email protected]>
Saadetud: 06.01.2022 12:58
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu täiendatud
lähteseisukohtadest ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõust
Tere ja head alanud aastat
Saadan Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepanekud, fail manuses.
Lugupidamisega
Laura Uibopuu
--
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator