Tõnn Lamp Teie 25.11.2021
Eesti Näitlejate Liit Meie 06.01.2022 nr 1.4-1/8316-2
[email protected]
Vastus Eesti Näitlejate Liidu
teabenõudele
Austatud härra Lamp
Pöördusite Rahandusministeeriumi poole teabenõudega, milles soovite meediateenuste
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327SE)
seletuskirja lisas 1 (vastavustabel) direktiivi artikli 13 lõike 2 ülevõtmise selgituste juures
viidatud Rahandusministeeriumi esialgse hinnangu dokumenti ja/või analüüsi.
Rahandusministeerium lähtus juunis 2019. aastal analüüsi tehes Kultuuriministeeriumi antud
teabest ning analüüsis käsitleti kolme võimalikku stsenaariumi, mis käsitlesid eelkõige tasu
võtmist maksusüsteemi osana. Esitame need siin kokkuvõtlikult.
Variant 1. Mitte midagi teha
See tähendab seda, et säilitatakse filmide rahastamise süsteem praegusel kujul. Meediateenuse
osutajatele ei seata kohustust panustada Euroopa päritolu teoste tootmisesse.
Variant 2. Riiklikku fondi tehtavad maksed
Kohustatud isik teeb maksed fondi või organisatsioonile, mis korraldab filmitootmise
rahastamist. Eestis oleks see Eesti Filmi Instituut. Käsitleme neid makseid tasuna, mille suurus
on mingi teatav protsent tulust või käibest. Direktiiv ei reguleeri, kuidas tasu suurus
kehtestatakse ja seepärast on see erinevates riikides lahendatud erinevalt. Tasu võetakse
brutotulult, käibelt või liitumispunktidelt. Paar näidet.
Horvaatias arvestatakse tasu aastasest brutotulust, mis on seotud audiovisuaalsete
programmide ja nende osade edastamisega. Kohustatud isik esitab iga aasta aprilli lõpuks
eelmise kalendriaasta tulude kohta riigi määratud institutsioonile ehk nn regulaatorile andmed,
mille alusel regulaator arvutab makstavad summad. Raha jaotamise programmid kehtestab
regulaator. Kohustuse suurus on erinev - Horvaatia Rahvusringhääling 2%; teised riiklikud
teleringhäälinguorganisatsioonid 0,8%; piirkondlikud või kohalikud
teleringhäälinguorganisatsioonid, kelle vaatajaskond ületab 750 000 inimest 0,5%;
filmilaenutuse pakkujad 2%; meediateenuste osutajad, kellel on luba satelliidi, interneti,
kaabli jms kasutamiseks audiovisuaalsete programmide edastamiseks 0,5%; hulgimüüjad,
üldkasutatavate sidevõrkude operaatorid, sh internetiühenduse pakkujad 2% tulust, mis on
seotud audiovisuaalsete toodete edastamisega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Saksamaal arvestatakse tasu käibe pealt. Arvesse võetakse filmide näitamise osakaal eetriajast
ja tasu arvestatakse ka liitumislepingute pealt. Saksa filmifond jagab raha seaduses sätestatud
kriteeriumide alusel.
Tasu arvutamise ja tasumise ning kohustuse kontrollimise mehhanism on keeruline:
1) kohustatud isiku majandustegevus võib olla laiem, kui audiovisuaalse sisu
kasutamisega tulu teenimine, näiteks pakub ta lisaks meedia teenusele ka mobiilsidet ja
internetti. Tasu arvutamiseks arvesse võetava tulu või ka käibe arvestamine tähendab
ettevõtjale täiendavat halduskoormust;
2) tasu tahetakse saada ka välisriigi kohustatud isikutelt, n internetis filmilevitusportaalid
jt. Kuidas aga tagada nendelt tasu sissenõudmine juhul, kui need ettevõtjad ennast Eestis
registreerinud pole. MTA-l on pädevus kontrollida ettevõtja Eestis toimuvat tegevust, kuid
välisriigi ettevõtja kohustusi, tema andmeid ja muud ei ole võimalik kontrollida ilma selle
ettevõtja asukohariigi maksuhaldurita. Ülepiirilised maksukontrollid on aeganõudvad ja üsna
vähe efektiivsed;
3) puudub struktuur kohustatud isikute üle järelevalve teostamiseks ja sunnimehhanismid
tasu sissenõudmiseks. Struktuuride loomise kulu ei ole eelduslikult proportsionaalne tasuna
laekuva summaga. IT-süsteemi arendamine oleks Maksu- ja Tolliameti ning RMIT andmetel
vähemalt 300 000 eurot, iga-aastane hoolduskulu u 32 000 eurot ning normaalne
jätkuarenduste osakaal iga-aastaselt 10% arendusmaksumusest. Lisaks töötajate palgakulud
ja võimalikud kulud arvutitele vm. (Kommentaar: Siinkohal on eriti oluline märkida, et
tegemist on aastal 2019 tehtud analüüsiga ning et IT-arenduste hinnad on vahepeal vähemalt
kahekordistunud);
4) KuM on kaalunud tulu maksustamist, kuid me hindame seda väga keeruliseks. Tulu
maksustamine sobib klassikalise tulumaksusüsteemiga riikidele, kuid meil ei ole klassikalist
ettevõtte tulumaksu. (Kommentaar: Samuti oleme ettevõtte tulumaksusüsteemi muutmisel
seotud erinevate rahvusvaheliste kohustustega (kahepoolsed topeltmaksustamise vältimise
lepingud, EL direktiivid), mille kooseksisteerimise võimalust koos täiendava tulumaksuga
tuleks sellise lisanduva tulumaksu kehtestamisel põhjalikult analüüsida);
5) uue rahalise kohustuse kehtestamisel ettevõtjatele toob see kaasa maksude
optimeerimise riski, mis võib mõjuda halvasti üldisele maksukuulekusele.
Variant 3. Filmitootmisesse otse tehtavad investeeringud
Mitmes riigis on sätestatud nõue, et kohustatud isik investeerib filmitootmisesse:
1) Hispaanias eratelevisioon 5% ja avalik-õ tv 6% oma aasta brutotulust;
2) Itaalias filmilaenutuse teenuse pakkuja 5%, eratelevisioon 10%, avalik-õ tv 15% oma aasta
brutotulust;
3) Prantsusmaal kohustuvad filmide näitamisest kasu saavad isikud investeerima u 15%
aastasest netokäibest kodumaiste filmide tootmisesse.
KuM-i materjalist ei selgunud, miks nendes riikides on peetud mõistlikuks, et iga ettevõtja ise
investeerib ning kuidas sellisel juhul tagatakse õiglus ja süsteemsus filmitootjate jaoks.
Kokkuvõte: Rahandusministeerium ei poolda rahalise kohustuse ega ka
investeerimiskohustuse kehtestamist, sest sellega tõuseb halduskoormus, maksusüsteem
muutub keerulisemaks ning suurenevad kõikide asjaosaliste kulutused. Meile esitatud teabe
põhjal teeme ettepaneku jätkata praeguse filmide rahastamise süsteemiga ja Eesti õigusruumis
direktiivist lähtuvalt muudatusi mitte teha ehk me toetame varianti 1.
2
Tulenevalt eeltoodust ei toeta Rahandusministeerium jätkuvalt riikliku maksu
kehtestamist audiovisuaalmeedia teenusepakkujatele. Samas võib kaaluda vahendite
kogumist mõnel muul moel.
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi Artikli 13 kõigi lõigete rakendamine võib aga lisada
halduskoormust asutustele, kes on seotud kohustuste seadmise ja nende täitmise jälgimisega.
Seepärast, kui edaspidi kaalutakse artikli 13 ülevõtmist, on vajalik leida kate nende
võimalikele halduskoormuse suurenemisega seotud kuludele. Lisanduva halduskoormuse
väljaselgitamisel tuleb arvestada mitte ainult ametnike menetluseks kuluvat tööd, vaid ka
võimalikke IT süsteemide ülalpidamisest tekkivaid ja muid kaasnevaid kulusid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sven Kirsipuu
eelarvepoliitika asekantsler
Teadmiseks: Kultuuriministeerium, audiovisuaalnõunik Siim Rohtla
Kutt Kommel 611 3191
[email protected]
3