dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 6. jaanuar 2022
Viit
1.4-1/8316-2
Registreeritud
6. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Näitlejate Liit, Kultuuriministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2021
Vastutaja
Kutt Kommel (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)

Failid

  • 📎1.4-18316-2 06.01.2022 Väljaminev kiri.asice411 KB

Sisu (failidest)

Tõnn Lamp Teie 25.11.2021 Eesti Näitlejate Liit Meie 06.01.2022 nr 1.4-1/8316-2 [email protected] Vastus Eesti Näitlejate Liidu teabenõudele Austatud härra Lamp Pöördusite Rahandusministeeriumi poole teabenõudega, milles soovite meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327SE) seletuskirja lisas 1 (vastavustabel) direktiivi artikli 13 lõike 2 ülevõtmise selgituste juures viidatud Rahandusministeeriumi esialgse hinnangu dokumenti ja/või analüüsi. Rahandusministeerium lähtus juunis 2019. aastal analüüsi tehes Kultuuriministeeriumi antud teabest ning analüüsis käsitleti kolme võimalikku stsenaariumi, mis käsitlesid eelkõige tasu võtmist maksusüsteemi osana. Esitame need siin kokkuvõtlikult. Variant 1. Mitte midagi teha See tähendab seda, et säilitatakse filmide rahastamise süsteem praegusel kujul. Meediateenuse osutajatele ei seata kohustust panustada Euroopa päritolu teoste tootmisesse. Variant 2. Riiklikku fondi tehtavad maksed Kohustatud isik teeb maksed fondi või organisatsioonile, mis korraldab filmitootmise rahastamist. Eestis oleks see Eesti Filmi Instituut. Käsitleme neid makseid tasuna, mille suurus on mingi teatav protsent tulust või käibest. Direktiiv ei reguleeri, kuidas tasu suurus kehtestatakse ja seepärast on see erinevates riikides lahendatud erinevalt. Tasu võetakse brutotulult, käibelt või liitumispunktidelt. Paar näidet. Horvaatias arvestatakse tasu aastasest brutotulust, mis on seotud audiovisuaalsete programmide ja nende osade edastamisega. Kohustatud isik esitab iga aasta aprilli lõpuks eelmise kalendriaasta tulude kohta riigi määratud institutsioonile ehk nn regulaatorile andmed, mille alusel regulaator arvutab makstavad summad. Raha jaotamise programmid kehtestab regulaator. Kohustuse suurus on erinev - Horvaatia Rahvusringhääling 2%; teised riiklikud teleringhäälinguorganisatsioonid 0,8%; piirkondlikud või kohalikud teleringhäälinguorganisatsioonid, kelle vaatajaskond ületab 750 000 inimest 0,5%; filmilaenutuse pakkujad 2%; meediateenuste osutajad, kellel on luba satelliidi, interneti, kaabli jms kasutamiseks audiovisuaalsete programmide edastamiseks 0,5%; hulgimüüjad, üldkasutatavate sidevõrkude operaatorid, sh internetiühenduse pakkujad 2% tulust, mis on seotud audiovisuaalsete toodete edastamisega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Saksamaal arvestatakse tasu käibe pealt. Arvesse võetakse filmide näitamise osakaal eetriajast ja tasu arvestatakse ka liitumislepingute pealt. Saksa filmifond jagab raha seaduses sätestatud kriteeriumide alusel. Tasu arvutamise ja tasumise ning kohustuse kontrollimise mehhanism on keeruline: 1) kohustatud isiku majandustegevus võib olla laiem, kui audiovisuaalse sisu kasutamisega tulu teenimine, näiteks pakub ta lisaks meedia teenusele ka mobiilsidet ja internetti. Tasu arvutamiseks arvesse võetava tulu või ka käibe arvestamine tähendab ettevõtjale täiendavat halduskoormust; 2) tasu tahetakse saada ka välisriigi kohustatud isikutelt, n internetis filmilevitusportaalid jt. Kuidas aga tagada nendelt tasu sissenõudmine juhul, kui need ettevõtjad ennast Eestis registreerinud pole. MTA-l on pädevus kontrollida ettevõtja Eestis toimuvat tegevust, kuid välisriigi ettevõtja kohustusi, tema andmeid ja muud ei ole võimalik kontrollida ilma selle ettevõtja asukohariigi maksuhaldurita. Ülepiirilised maksukontrollid on aeganõudvad ja üsna vähe efektiivsed; 3) puudub struktuur kohustatud isikute üle järelevalve teostamiseks ja sunnimehhanismid tasu sissenõudmiseks. Struktuuride loomise kulu ei ole eelduslikult proportsionaalne tasuna laekuva summaga. IT-süsteemi arendamine oleks Maksu- ja Tolliameti ning RMIT andmetel vähemalt 300 000 eurot, iga-aastane hoolduskulu u 32 000 eurot ning normaalne jätkuarenduste osakaal iga-aastaselt 10% arendusmaksumusest. Lisaks töötajate palgakulud ja võimalikud kulud arvutitele vm. (Kommentaar: Siinkohal on eriti oluline märkida, et tegemist on aastal 2019 tehtud analüüsiga ning et IT-arenduste hinnad on vahepeal vähemalt kahekordistunud); 4) KuM on kaalunud tulu maksustamist, kuid me hindame seda väga keeruliseks. Tulu maksustamine sobib klassikalise tulumaksusüsteemiga riikidele, kuid meil ei ole klassikalist ettevõtte tulumaksu. (Kommentaar: Samuti oleme ettevõtte tulumaksusüsteemi muutmisel seotud erinevate rahvusvaheliste kohustustega (kahepoolsed topeltmaksustamise vältimise lepingud, EL direktiivid), mille kooseksisteerimise võimalust koos täiendava tulumaksuga tuleks sellise lisanduva tulumaksu kehtestamisel põhjalikult analüüsida); 5) uue rahalise kohustuse kehtestamisel ettevõtjatele toob see kaasa maksude optimeerimise riski, mis võib mõjuda halvasti üldisele maksukuulekusele. Variant 3. Filmitootmisesse otse tehtavad investeeringud Mitmes riigis on sätestatud nõue, et kohustatud isik investeerib filmitootmisesse: 1) Hispaanias eratelevisioon 5% ja avalik-õ tv 6% oma aasta brutotulust; 2) Itaalias filmilaenutuse teenuse pakkuja 5%, eratelevisioon 10%, avalik-õ tv 15% oma aasta brutotulust; 3) Prantsusmaal kohustuvad filmide näitamisest kasu saavad isikud investeerima u 15% aastasest netokäibest kodumaiste filmide tootmisesse. KuM-i materjalist ei selgunud, miks nendes riikides on peetud mõistlikuks, et iga ettevõtja ise investeerib ning kuidas sellisel juhul tagatakse õiglus ja süsteemsus filmitootjate jaoks. Kokkuvõte: Rahandusministeerium ei poolda rahalise kohustuse ega ka investeerimiskohustuse kehtestamist, sest sellega tõuseb halduskoormus, maksusüsteem muutub keerulisemaks ning suurenevad kõikide asjaosaliste kulutused. Meile esitatud teabe põhjal teeme ettepaneku jätkata praeguse filmide rahastamise süsteemiga ja Eesti õigusruumis direktiivist lähtuvalt muudatusi mitte teha ehk me toetame varianti 1. 2 Tulenevalt eeltoodust ei toeta Rahandusministeerium jätkuvalt riikliku maksu kehtestamist audiovisuaalmeedia teenusepakkujatele. Samas võib kaaluda vahendite kogumist mõnel muul moel. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi Artikli 13 kõigi lõigete rakendamine võib aga lisada halduskoormust asutustele, kes on seotud kohustuste seadmise ja nende täitmise jälgimisega. Seepärast, kui edaspidi kaalutakse artikli 13 ülevõtmist, on vajalik leida kate nende võimalikele halduskoormuse suurenemisega seotud kuludele. Lisanduva halduskoormuse väljaselgitamisel tuleb arvestada mitte ainult ametnike menetluseks kuluvat tööd, vaid ka võimalikke IT süsteemide ülalpidamisest tekkivaid ja muid kaasnevaid kulusid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sven Kirsipuu eelarvepoliitika asekantsler Teadmiseks: Kultuuriministeerium, audiovisuaalnõunik Siim Rohtla Kutt Kommel 611 3191 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel