Viru-Nigula Vallavalitsus Teie 05.11.2021 nr 7-7/1063
[email protected] Meie 06.01.2022 nr 14-11/7790-4
Arvamus Viru-Nigula valla
üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande
eelnõule ning täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate
määramine
Viru-Nigula Vallavalitsus on esitanud Rahandusministeeriumile Viru-Nigula valla
üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) aruande eelnõuga planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks.
Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Viru-Nigula Vallavolikogu
27.06.2018 otsusega nr 83. Üldplaneeringu eesmärk on Viru-Nigula valla ruumilise arengu
põhimõtete ning maa- ja ehitustingimuste määramine. Planeeritavaks alaks on Viru-Nigula
valla territoorium.
Tänase Viru-Nigula valla arenguid suunavad kaks maakonnaplaneeringut. Lääne-Viru
maakonna territooriumil kehtib riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30
kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+. Lääne-Viru maakonnaga liitunud
endisel Ida-Viru maakonna Aseri valla territooriumil kehtib Ida-Viru maavanema 28.12.2016
korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+.
I Arvamus Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõudele
1. Üldplaneeringu vastavus planeerimisseadusele
PlanS § 9 toob välja, et planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja
peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama
ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke
väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle
ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet
planeerimismenetluse ja planeeringu kohta.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõige 7
sätestab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise teade
peab sisaldama vähemalt KeHJS § 35 lõikes 5 nimetatud teavet. Eeltoodust tulenevalt palume
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
täiendada Ametlikes Teadaannetes 23.07.2018 avaldatud teadet Viru-Nigula valla
üldplaneeringu ja selle KSH algatamise kohta.
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
2.1. Kõrgema taseme planeeringud seavad kaalutluspiirid madalama taseme planeeringutele.
Üldplaneeringu kontekstis tähendab see eelkõige lähtumist maakonnaplaneeringust, et tagada
kohaliku planeeringu ja riiklikke huve väljendava planeeringu ning strateegiliste dokumentide
kooskõla. Üldplaneeringu koostamisel sobitatakse kohaliku omavalitsuse arenguvisioonid
riigi ja maakonna tasandi üldiste arengupõhimõtete ja suundumustega.
Vastavalt PlanS § 55 lõikele 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus.
Eristada tuleb maakonnaplaneeringuga antavaid tingimusi ja suuniseid. Tingimused on
üldplaneeringu koostamisel järgimiseks ja täpsustamiseks. Suuniste osas on kohalikul
omavalitsusel õigus ja kohustus kaaluda nende järgimise ulatust ning kohandamist kohaliku
omavalitsuse vajadustele vastavaks. Kaalutluste alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada1
Eeltoodust tulenevalt palume tähelepanu pöörata järgmiste Lääne-Viru ja Ida-Viru
maakonnaplaneeringutes 2030+ kehtestatud suunistele ja tingimustele, mida ei ole
koostatavas üldplaneeringus piisavalt käsitletud:
2.1.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3.1.3 “Maakonnatasandi tugi-
toimepiirkond” on märgitud, et tugi-toimepiirkondade määramisel on arvestatud
keskuslinnade ja nende lähialade võimalikku arengupotentsiaali transpordi, tööstuse ja
logistika töökohtade loomisel. Kunda tugi-toimepiirkonna arengu üheks põhimõtetena on
välja toodud: tugi-toimepiirkonna keskuses kaasaegse (munitsipaal-)elamufondi välja
arendamine, mis võimaldab omavalitsusel pakkuda elamistingimusi eelkõige noortele
spetsialistidele, et tagada kvaliteetne haridus- või tervishoiuteenus; gümnaasiumi- ja
huvihariduse ning lastehoiu kättesaadavuse tagamine, perearstikeskuse ja apteegi olemasolu
tagamine.
Palume lisada põhjendused, kuidas on Lääne-Viru maakonnaplaneeringus toodud Kunda tugi-
toimepiirkonna arengu põhimõtted koostatavasse üldplaneeringusse üle viidud.
2.1.2. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3.1 „Harju-Viru [Põhja-Eesti]
regionaalse toimepiirkonna sidususe tagamine“ on märgitud, et maakonna põhjaosa on
optimaalne siduda Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonnaga peamiselt läbi
maanteetranspordi. Põhjaranniku olulisemate keskuste Võsu ja Kunda ühendamiseks (ehk
ümberistumisvõimalustega ühilduvatele kaug- ja maakonna- ning kohalikele liinidele)
Tallinn-Narva maanteega, tuleb Viitna ning Pada kujundada transpordisõlmedega. Pada
transpordisõlm võimaldaks paremaid ühendusi kohalikele keskustele nagu Viru-Nigula ja
Aseri. Maanteetranspordi sõlmede puhul on oluline parkimisvõimaluste loomine, hõlmates ka
jalgrattaparklate ja –hoidjate rajamist.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.1 “Ühistranspordi korraldamine” on märgitud
ühistranspordi korraldamise põhimõtted. Ühe põhimõttena tuuakse välja, et Viitna ja Pada
tuleb Tallinn-Narva maanteel kujundada transpordisõlmedeks. Oluline on arendada ja välja
ehitada transpordisõlmesid, kus on võimalik ümber istuda sama või teise liigi
1
Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, mai 2018
https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf
2
transpordivahendile ja mis võimaldavad ühendusi maakonnaüleselt kui ka paremat
liikluskorraldust maakonnasiseselt.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.2 “Maanteetransport” on öeldud, et
transpordisõlmede arendamisel on oluline integreerida kohalik ja kaugbussiliiklus –
ühildades liikumisgraafikuid, lühendades seejuures busside ooteaega. Välja tuleb arendada
ka parklad ning kasutajasõbralikud ootepaviljonid.
Palume selgitada, kuidas on koostatavas üldplaneeringus arvestatud Pada transpordisõlme
kujunemisega, sealhulgas parkimisvõimaluste rajamisega.
Juhime tähelepanu ka Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükist 4.1.6 “Ühistransport”
tulenevale põhimõttele, et pargi-ja-reisi parklad tuleb kavandada suurematesse bussi- ja
rongijaamadesse nii autodele kui ka jalgratastele.
2.1.3. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3.4 „Ettevõtluse arengualad“ on
märgitud maakondlikult arendatavaks ettevõtluse arengualaks Kunda sadama ettevõtluse
arenguala. Ettevõtluse arengualade arendamise üks põhimõte on tootmisega seotud müra ja
lõhnahäiringutega arvestamine ja leevendavate meetmete kavandamine, sealhulgas
puhvertsoonide kavandamine tootmisalade ümber. Ettevõtluse arengualade puhvertsoone, sh
ettevõtete ohualasid, ei kasutata puhkealadena ega üldse inimeste kogunemiskohtadena.
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.5.6 „Puhke ja looduslik maa-ala“ on öeldud, et puhke
ja loodusliku maa-ala juhtotstarve jaguneb lähtuvalt ala kasutamisest kaheks – P1 ja P2. P1
alad on ette nähtud säilitada looduslikuna ning keelatud on uute hoonete ehitamine. Seal on
lubatud:
Looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud;
Puhkamise maa-ala teenindavad hooned ja rajatised, sh viidad, laudteed, pingid,
prügikastid, vaatlustornid, parklad, kuni 20 m² suurused looduskeskkonda sobituvad
väikehooned jne.
Üldplaneeringu jooniselt nr 1 „Maakasutus“ nähtub, et Kunda sadamaga piirneva tootmise
maa-ala maakasutuse juhtotstarbest lõunasse jääb puhke ja loodusliku maa-ala (P1)
maakasutuse juhtotstarbega ala. Kui pidada eelnimetatud tootmise maa-alast lõunasse jäävat
ala maakondliku ettevõtluse arenguala puhvertsooniks, siis ei ole seda võimalik kasutada
puhkealana ega inimeste kogunemiskohana.
2.1.4. Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktist 2.2 „Linnalise asustuse alad“
nähtub, et Aseri ei ole maakonnaplaneeringuga määratletud linnalise asustuse alaks. Seevastu
Viru-Nigula valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 10 „Mõisted“ on öeldud, et
maakonnaplaneeringu linnalise asustusega ala piir Kunda linnas ja Aseri alevikus on
võrdseks loetud tiheasustusalaga.
Juhime tähelepanu asjaolule, et Aseri määramisel linnalise asustuse alaks, on
Rahandusministeeriumi hinnangul tegemist Ida-Viru maakonnaplaneeringu muutmise
ettepanekuga.
On oluline, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas
üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks
(sealhulgas nii maakonnaplaneeringu jooniste kui ka seletuskirjas toodud tingimuste), millises
3
ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse käik. Ettepaneku kohta
seisukoha võtmisel on Rahandusministeeriumil, lisaks seletuskirjale, vajalik ka
üldplaneeringu temaatiline vektorkiht (või kihid).
2.1.5. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.5.1 “Muinsuskaitseobjektid”
on kirjeldatud üldplaneeringus kultuurimälestiste arvestamise üldise põhimõttena seda, et
mälestiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga
maastik ning selle säilitamist tuleb kaaluda konfliktolukorras, nt kui maavarad ja
kultuuriväärtused paiknevad ühes asukohas. Kui sellistes piirkondades soovitakse muuta
senist maakasutust, tuleb arvestada seni veel leidmata arheoloogiapärandiga ning tagada
võimalus seda uurida.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist üldplaneeringu seletuskirja.
2.1.6. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 “Roheline võrgustik” on
toodud ühe rohelise võrgustiku tuumala kasutustingimusena see, et looduslike ja/või
poollooduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (lähtutakse tuumala
pindalast planeeringu kehtestamise hetkest), ning ühe rohelise võrgustiku koridori
kasutustingimusena see, et rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja
poollooduslikke alasid. Samas on Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1.3
“Roheline võrgustik ja puhkealad” kirjas rohelise võrgustiku üldplaneeringute koostamise
tingimused, mis ütleb, et rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade
osatähtsus tuumaladel langeda alla 90%.
Palume arvestada eeltooduga rohelise võrgustiku kasutustingimuste seadmisel
üldplaneeringus.
2.1.7. Üldplaneeringu lisa nr 2 peatükis 3.2 “Töö etapid” on märgitud, et kohad, kus
territoriaalselt tekkisid vahetud vastuolud rohekoridoride (või rohekoridoride vajaduse) ja
olemasoleva või teiste planeeringutega kavandatava maakasutuse vahel (peamiselt
infrastruktuurid) on tähistatud planeeringukaardil konfliktkohtadena. Konfliktsuse välja
toomine annab aluse edaspidiseks, luues võimaluse kokkulepeteks, mis lubavad näiteks muuta
infrastruktuuride asetust või võimaluse korral vähendada vastuolu
kompensatsioonimeetmetega (näiteks ökoduktide või loomapääsude rajamine üle suure
liiklustihedusega maantee).
Sellest tulenevalt palume kanda üldplaneeringu joonisele rohelise võrgustiku konfliktalad.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 “Roheline võrgustik” on kirjas, et
planeeringus leiavad kajastamist olemasolevad konfliktalad rohelise võrgustiku ning
tehniliste rajatiste vahel. Detailseid kasutustingimusi konfliktide vähendamiseks või
pehmendamiseks saab määrata iga konkreetse konfliktkoha jaoks tehtud uuringute ja
hinnangute alusel. Seega on konfliktide lahendamine peamiselt järgnevate planeeringute ning
konkreetsete projektide ülesanne.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 “Roheline võrgustik” on toodud
tingimused konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks rohelise võrgustiku aladel. Ühe
tingimusena on märgitud, et uue tehnilise taristu (eelkõige joonehitised) kavandamisel tuleb
konfliktikohti käsitleda igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures on vajalik analüüsida konflikti
võimaliku mõju ulatust ja kumulatiivsust.
4
Lähtudes Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemakäsitlusest, palume määrata
üldplaneeringus rohelisele võrgustikule seatavad maakasutus- ja ehitustingimused eraldi ka
konfliktaladele.
2.1.8. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 “Roheline võrgustik” on
toodud tingimused konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks rohelise võrgustiku
aladel. Ühe tingimusena on märgitud, et asustuse laienemine rohelise vööndi metsaaladel ning
veekogude kalda ehituskeeluvööndis on välistatud, sest see rikub rohelise võrgustiku
struktuuri ja halvab toimimise, vähendab maastiku avaliku kasutamise võimalusi ning
vähendab looduslikku tasakaalu veekogu kaldal.
Üldplaneeringu jooniselt nr 1 “Maakasutus” nähtub, et rohelise võrgustikuga kattuvad osad
elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbega alad. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et
maakasutuse juhtotstarbed jäävad eelnimetatud joonisel rohevõrgustiku leppemärgi varju.
Palume viia koostatav üldplaneering kooskõlla maakonnaplaneeringus kehtestatud
tingimusega.
2.1.9. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.1 “Väärtuslikud maastikud” on
ühe üldise kasutustingimusena kirjas see, et tööstus- ja majandushooned planeeritakse ja
ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku
maastiku üldilmele.
Palume kanda eelnimetatud tingimus üldplaneeringu seletuskirja. Samuti palume võrreldes
maakonnaplaneeringutes sisaldunud väärtuslike maastikega, esitada üldplaneeringus
skeemid, mis kajastaksid väärtuslike maastike osas tehtavaid piiride täpsustusi ning piiride
täpsustamise põhjendus.
2.1.10. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.2 “Väärtuslikud
põllumajandusmaad” on nimetatud üldised põhimõtted järgmise tasandi planeeringutele
väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks ja tingimuste, alade täpsustamiseks. Üheks
põhimõtteks on see, et juhul kui väärtuslikku põllumajandusmaad soovitakse kasutada
põlevkivi, fosforiidi või metallitoorme kavandamiseks, peab loa taotluse seletuskiri sisaldama
teavet kaevandamisega kaasneva sotsiaalmajandusliku mõju kohta ning selle aluseks olevat
analüüsi. Teiste maavarade osas kaalub sotsiaalmajandusliku mõju hindamise vajadust loa
andja loa taotlemise menetlemise käigus.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuse üldplaneeringu seletuskirja lisamist.
2.1.11. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.5 „Jalg- ja jalgrattateed“ on kirjeldatud
nende planeerimise üldiseid põhimõtteid, eraldiseisvate jalg- ja jalgrattateede planeerimise
põhimõtteid ning mida tuleb arvestada jalg- ja jalgrattateede kavandamisel, samuti on
käsitletud valgustuse, jalgrattaparklate, puhkekohtade, tähistamise ja ohutuse tagamise
teemad. Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.5 “Kergliiklus” on toodud tingimused
kergliiklusteede kavandamiseks üld- ja detailplaneeringutes ja projektides.
Sellest tulenevalt palume kaaluda eelnimetatud põhimõtete (näiteks Lääne-Viru
maakonnaplaneeringust tulenevad eraldiseisvate jalg- ja jalgrattateede ning
jalgrattamarsruutide tingimused, jalgrattaparklate ja tähistamise tingimused, Ida-Viru
5
maakonnaplaneeringust tulenevad tingimused) üldplaneeringu seletuskirja lisamist või nende
täpsustamist.
2.1.12. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.8.1 “Kaitseväe harjutusalad” on kirjas,
et arvestades Vabariigi Valitsuse poolt 2010. aastal kinnitatud riigikaitsestrateegia ja 2015.
aastal sõlmitud valitsusliidu tegevusprogrammi põhimõtteid, siis kaitsevõime tugevdamisel
käsitletakse maakonnaplaneeringus Letipea neeme harjutusala kui võimalikku merele
orienteeritud harjutusala. Harjutusala kasutustingimused tuleb välja töötada koostöös
kohaliku omavalitsusüksusega ning vajadusel teetaristu valdajatega.
Märgime, et Viru-Nigula valla üldplaneeringus ei ole toodud Letipea neeme merele
orienteeritud harjutusala rajamise vajadust. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 6.1
“Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekud” tehakse ettepanek Lääne-Viru
maakonnaplaneeringu muutmiseks - soovitakse loobuda Letipea neeme merele orienteeritud
harjutusala kavandamisest.
Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et oleks arusaadav, kas
Kaitseministeerium on harjutusala kavandamisest loobumisega nõus või mitte, ning millised
on põhjendused ja kaalutluse käik.
2.1.13. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.4 “Sadamad” on käsitletud
väikesadamate üldisi maakasutustingimusi, milleks on sealhulgas puhke- ja virgestusala
arendamine (sh turismiobjektide korrastamine ja eksponeerimine) ning supluskoha
korrastamine.
Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.3 “Veeteed ja sadamad” on toodud sadamate
arendamise põhimõtted. Üheks põhimõtteks on see, et väikesadamatele tuleb tagada hea
ligipääs nii mere poolt kui ka maismaalt.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuste üldplaneeringu seletuskirja lisamist.
2.1.14. Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.3 „Taastuvenergia“ on toodud üldised
arendustingimused, üks neist ütleb, et päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud
väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal.
Päikeseparkide kavandamisel tuleb lähtuda väheväärtuslike alade kasutamisest.
Palume kaaluda selle tingimuse üldplaneeringusse lisamist.
2.1.15. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.7.2 “Maagaasi ülekandevõrgu areng” on
öeldud, et vastavalt Eesti gaasivarustuse arengukavale on Lääne-Viru maakonna maagaasi
ülekandevõrgus aastani 2030 ja edasi planeeritud järgmised võimalikud arengud:
- Elering Gaas AS on kavandanud kohaliku arenguga seotud investeeringuks Tallinn –Jõhvi
- Narva ülekandetorustiku rekonstrueerimise. Selle raames on plaanis ülekandetorustiku
Tallinn-Jõhvi D38 I liin (DN 200, töörõhk 38 bar, ehitusaasta 1953) asendamine suurema
läbimõõduga (üle 500 mm) ja töörõhuga (55 bar) torustikuga teostada aastatel 2023-2029.
- Peale rekonstrueerimist saab ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38 I liin (DN 200) terves
ulatuses olema läbimõõduga üle 500 mm kaitsevööndi ulatusega 10 m mõlemale poole
torustikust senise 5 m asemel.
6
Palume kanda maagaasitorustiku rekonstrueerimise vajadus üldplaneeringu seletuskirja.
Samuti juhime tähelepanu sellele, et Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud
rekonstrueeritav maagaasitorustik läbib Padaoru loodusala (RAH0000564). Sellest tulenevalt
palume teha Keskkonnaametiga koostööd, et oleks võimalik hinnata, kas üldplaneeringu
koostamise raames on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine või mitte.
2.1.16. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.7.1 „Elektrivõrgu areng“ on näidatud
Rakvere-Püssi piirkonna elektrivõrgu rekonstrueerimise vajadus seoses koormuse kasvuga
Rakvere linnas ja selle lähistel.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirjas olevalt jooniselt nr 11 on näha, et Viru-Nigula
valla lõunaosa läbib väikeses mahus demonteeritav elektriliin. Palume selgitada välja
koostöös Elektrilevi OÜ-ga sellise tegevuse perspektiivikus ning lisada tulemus
üldplaneeringusse.
2.1.17. Ida-Viru maakonnaplaneeringu jooniselt “Tehnilised võrgustikud” nähtub, et Aseri
aleviku ja Kalvi küla vahele on planeeritud hüdroakumulatsiooni-elektrijaam.
Märgime, et Viru-Nigula valla üldplaneeringus ei ole toodud eelnimetatud elektrijaama
rajamise vajadust. Palume hinnata hüdroakumulatsiooni-elektrijaama rajamise
perspektiivikust, sealhulgas palume selgitada välja see, kas seda objekti soovitakse ellu viia
või mitte. Palume kanda koostöö tulemus üldplaneeringusse.
2.1.18. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.1 “Maanteetransport” on määratud
üldised maanteede trassikoridoride kasutustingimused. Üks tingimus ütleb, et arvestades
riigiteede võimalikku teemaa laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise käigus, kaaluda
üldplaneeringu koostamisel riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise
vajadust äärmise sõiduraja välimisest servast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseks teede
õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides
vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi
parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni
10 m. Maakasutustingimuseks seada, et tehnilises vööndis ehitustegevuse planeerimisel tuleb
tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet (praegune Transpordiamet).Sarnane tingimus
on kirjas ka Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.1 “Maanteed”.
Sellest tulenevalt palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist üldplaneeringu seletuskirja.
2.1.19. Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonisel “Tehnilised võrgustikud” on näidatud Kestla
küla, Kõrkküla ja Liimala küla vahelisel alal potentsiaalne tuulepargi ala.
Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 “Taastuvenergia” on öeldud, et
maakonnaplaneeringuga kavandatud potentsiaalsete tuulepargi alade väljaarendamine
toimub läbi detailsema planeerimise (riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kohaliku
omavalitsuse üld-, teema või eriplaneering, detailplaneering) ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise. Planeerimisprotsessi käigus tuleb teha koostööd
Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste funktsioonide toimimine.
Juhime tähelepanu asjaolule, et Viru-Nigula valla üldplaneeringu jooniselt nr 4 „Taristu“
nähtub, et nimetatud potentsiaalset tuulepargi ala on oluliselt muudetud. Palume
üldplaneeringus maakonnaplaneeringu muutmist/täpsustamist põhjendada.
7
2.1.20. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 “Taastuvenergia” on
nimetatud planeeringute koostamisel arvestatavad tingimused, milleks on määrata
liitumiskohad põhivõrguga ning juurdepääsude võimalused. Palume kaaluda eeltoodud
tingimuste üldplaneeringu seletuskirja lisamist.
2.1.21. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on
öeldud, et Lääne-Virumaa rannikualade planeering määratles lisaks puhkealadele ka
puhkekeskusi erinevate klasside kaupa. Planeering määrab puhkekeskused, mida ümbritseb
teatud ulatusega puhkekeskuse mõjupiirkond. Puhkekeskuse eesmärk on koondada puhke- ja
virgestustegevusi toetavad tugielemendid, mis toetavad puhkevõimalusi nii keskuses endas kui
ka selle vahetus läheduses. Keskuste kavandamisel on eesmärgiks seatud, et tekiks ühtne
puhkekeskuste võrgustik.
Viru-Nigula valla territooriumile jääb suur puhkekeskus Kunda; keskmised puhkekeskused
Mahu ja Viru-Nigula; väikesed puhkekeskused Letipea, Malla, Unukse ja Lammasmäe.
Teeme ettepaneku eristada üldplaneeringus maakondliku tähtsusega puhkekeskused
(tulenevad Lääne-Viru maakonna rannikuala maakonnaplaneeringust) teistest puhkealadest.
Samuti palume kanda üldplaneeringusse suurte, keskmiste ja väikeste puhkekeskuste
ruumilise arengu suunad. Palume kaaluda sama metoodika jätkamist endisel Ida-Virumaal
Aseri piirkonnas.
2.1.22. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 “Rannikuala” on kirjas, et
maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi piirkonnana Lääne-Viru maakonna rannikuala.
Rannikualade planeeringus on määratud rannikuala asustuse arengualad vastavalt
iseloomule, suurusele ning arenguvõimalustele kompaktse asustuse arengualadeks A1 ja A2,
ajaloolise küla- ja mõisaasustuse arengualadeks A3 ning hajaasustuse arengualadeks.
Viru-Nigula valla territooriumile jäävad I tasandi asustuse arengualad Kunda linn ja Viru-
Nigula alevik, II tasandi asustuse arenguala Mahu küla ning hajaasustuse arenguala. Teeme
ettepaneku tuua üldplaneeringus välja seos Lääne-Viru maakonna rannikuala
maakonnaplaneeringus näidatud asustuse arengualade ning ruumilise arengu üldsuundade ja
–tingimustega. Palume kaaluda sama metoodika jätkamist endisel Ida-Virumaal Aseri
piirkonnas.
3. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu
3.1. Seletuskirja ja jooniste sidusus ning üheselt mõistetavus
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud
pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,
proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lõige 1 sätestab, et
haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Isik peab saama aru, millised teda mõjutavad
tingimused võivad planeeringust tuleneda. Planeeringu selguse ja üheselt mõistetavuse
olulisust on selgitatud planeerimisseaduse seletuskirjas2.
2
Planeerimisseaduse seletuskiri lk 17, kättesaadav lingilt
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/
8
PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PlanS § 3
lõike 3 kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Joonised väljendavad analüüsi ja
uuringute ning põhjaliku planeerimismenetluse tulemusel valminud terviklikku
lõpplahendust. Joonistel ei saa kujutada kaalutlusi, miks teatud lahendus otsustati kehtestada.
Vastavaid kaalutlusi saab aga selgitada ja kirjeldada seletuskirjas3.
Tuginedes eeltoodule leiame, et koostatava Viru-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu
seletuskirjas ja joonistel on ebakõlasid, mis vajavad enne üldplaneeringu vastuvõtmist
parandamist:
3.1.1. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.5 “Maakasutus” on märgitud, et
üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav
otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna. …
Tabelis 2 on illustreeritud, millised sihtotstarbed on erinevatel üldplaneeringuga määratud
juhtotstarvetel lubatud ning millised on nende omavahelised seosed. Kõrvalotstarbed on
lubatud juhul, kui need ei kahjusta juhtotstarbe rakendamist.
Juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt planeerimisseaduse seletuskirjale lk 128 on endiselt
üldplaneeringu ülesandeks maakasutuse juhtotstarbe määramine, kusjuures maakasutuse
juhtotstarbe definitsioon on toodud lõikes 4, mille kohaselt on maakasutuse juhtotstarve
üldplaneeringuga määratav maa-ala asutamise valdav (üle 51%) otstarve, mis annab kogu
määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Palume teha üldplaneeringu
seletuskirja täpsustus, et valdav otstarve tähendab vähemalt 51% maakasutuse juhtotstarbest.
Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et oleks kõigile üheselt mõistetav ja
selge, millest kõrvalkasutuse protsenti arvutama hakatakse (kas konkreetsest planeeringualast,
kindlast piirkonnast vms).
3.1.2. Üldplaneeringu kaardirakendusest nähtub, et Kalvi küla mereäärses osas on määratud
sadama maa-ala ning supelranna maa-ala maakasutuse juhtotstarbed, mida ei ole näidatud
üldplaneeringu joonisel nr 1 “Maakasutus”. Palume korrigeerida üldplaneeringu materjale.
3.1.3. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.2.4 “Väärtuslik maastik” on ühe väärtuslike
maastike säilitamise ja kasutamise tingimusena toodud, et uute ehitusalade ja joonehitiste
kavandamisel ning rajamisel tuleb need paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus ei
kahaneks: vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole
elamuid rajatud.
Võrreldes üldplaneeringu joonist nr 1 “Maakasutus” joonisega nr 3 “Väärtused ja piirangud”
selgub, et Letipea-Mahu I klassi ja Kalvi II klassi väärtuslikel maastikel asuvad planeeritavad
elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbed.
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.2.3 “Rohevõrgustik” on kirjas rohelise võrgustiku
tugialade tingimused, mis ütleb, et uusi kompaktse hoonestusega alasid tugialadele ei
3
Planeerimisseaduse seletuskiri lk 18, kättesaadav lingilt
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/
9
kavandata. Säilitada tuleb tugialade terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade
killustumist.
Võrreldes üldplaneeringu joonist nr 1 “Maakasutus” joonisega nr 3 “Väärtused ja piirangud”
selgub, et Kalvi küla elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarve kattub rohelise võrgustiku
tugialaga.
Eeltoodust tulenevalt palume eemaldada vastuolud üldplaneeringu erinevate peatükkide
vahel.
KSH aruandes ptk 7.16.1 „Tuuleenergeetika“ on toodud: Põhimõtteliste asukohtade
määramise eesmärk on, niipalju kui ÜP tasand võimaldab, välistada võimalikke konflikte DP
tasandil, minimeerida kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning luua planeeringulahendus,
mille alusel saavad ka teised samas ruumis toimuvad tegevused edukalt toimuda.
Planeeringulahendus peab võimaldama kavandatut ellu viia. Palume veenduda, kas
tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivate alade kavandamine kattuvalt rohelise
võrgustikuga (eriti tugialadega) üldplaneeringuga seatud tingimustel (vt tingimused
rohevõrgustiku toimimiseks ptk 4.2.3) tagab õiguspärast ootust, et nendel aladel tuuleparkide
rajamiseks vajalike edasiste menetluste läbiviimine on reaalselt võimalik. Teeme ettepaneku
kaaluda kohaliku omavalitsuse kaalutlusruumi täpsustamist, et tagada rohelise võrgustiku
jätkuv toimimine kui ka tuulenergia alade elluviidavus.
Üldplaneeringu elluviimisel otsuste kaalutlemist toetaks ka üldplaneeringu joonisel ja
seletuskirjas toodud teave rohevõrgustiku struktuurielementide hierarhia kohta, ehk millise
taseme tähtsusega elementidega (riikliku, piirkondliku või kohaliku tähtsusega element) on
tegemist. Vastav teave on olemas üldplaneeringu lisas 2, palume kaaluda selle toomist
planeeringu kehtestatavasse sisusse.
Juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade protsent ei võimalda
üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku toimivust. Ka Rohevõrgustiku
planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on toodud: Nt ei saa pidada heaks üksnes nõuet säilitada
90% tugialast looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest,
mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet
olla nt Maanteeametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti
2030+ seatud üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada.
Teeme ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust läbi teiste üldplaneeringus
seatavate tingimuste, nii et seatavad tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu
elluviimisel (sh selle alusel ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike ja poollooduslike
alade osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi.
Ühtlasi peab olema üldplaneeringu ülevaatamisel võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib
(sh üheks indikaatoriks saab olla looduslike ja pool-looduslike alade protsent). Tulenevalt
eeltoodust, palume selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud loodulikku ja pool-
looduslikku ala.
Palume täpsustada, millised tingimused on seatud rohevõrgustiku astmelaua alale.
3.1.4. Koostatava üldplaneeringu punktis 5.1 “Transpordivõrgustik” on kirjas, et Kunda ja
Aseri sadamate ettevõtlusalade potentsiaali realiseerimiseks on üldplaneeringuga
10
markeeritud vajadus rööbastranspordi ühenduste rajamiseks – Kunda tsemenditehase juurest
Kunda sadamani ja Sondast Aseri sadamani. Kaalumisel on ka reisirongiliikluse toomine
Rakverest Kundani, mille jaoks peaks riik ära ostma eraomandisse kuuluva kaubaveoks
kasutatava raudtee.
Samas üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1.4 “Raudtee” on kirjas, et üldplaneeringuga on
kavandatud Sonda-Aseri raudtee rajamine Sondast kavandatava Aseri kaubasadamani.
Raudteelõik Sonda alevikust Aseri alevikuni on otstarbekuse printsiibist lähtuvalt kavandatud
olemasolevale raudteetammile ning Aseri aleviku sisene raudteelõik kuni kavandatava
sadamani lähtuvalt olemasolevast ja üldplaneeringuga määratavast maakasutusest.
Üldplaneeringuga on ette nähtud vajadus raudtee ehitamiseks Kunda linnast Kunda
sadamani. Kunda sadama perspektiivse raudteetrassikoridori asukoht selgitatakse välja
detailsema planeeringu ja täpsemate uuringute käigus ning üldplaneeringuga selleks maid ei
reserveerita.
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1.2 “Sõiduteed” on märgitud, et Kunda linna
ümbersõidu vajadus eeldab tasuvuse hindamise läbiviimist, arvestades seejuures ka võimaliku
raudteeühenduse viimist Kunda sadamani ning nende kahe transpordikoridori koosmõjusid.
Kunda linna ümbersõidu ehitamise vajaduse selgumisel tuleb nende kavandamiseks koostada
üldplaneeringu teemaplaneering või osaüldplaneering. Tallinn-Narva mnt võimalikuks
laiendamiseks ja Kunda linna ümbersõidu rajamiseks Kunda sadamani maid ei reserveerita.
Eeltoodust tulenevalt palume korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja ja joonist nr 4 “Taristu”
selliselt, et oleks üheselt mõistetav Sonda-Aseri raudtee rajamise vajadus, mille tarbeks
koostatavas üldplaneeringus maid ei reserveerita. Üldplaneeringuga kavandatu elluviidavuses
veendumiseks peame otstarbekaks koostöös Transpordiametiga selgitada, kas olemasolevale
raudteetammile kavandatud Sonda-Aseri raudtee on tehniliselt teostatav. Kavandatud raudtee
ristub põhimaanteega nr 1 ja viimase rekonstrueerimiseks on kavandatud algatada riigi
eriplaneering. Samuti on oluline teha koostööd Lüganuse vallaga, et Sonda-Aseri raudtee
oleks planeeritud ka Lüganuse valla üldplaneeringus.
3.1.5. Planeerimisseadusest tuleneb üldplaneeringule ülesanne (PlanS § 75 lõige 1 punkt 4)
valida asukoht olulise ruumilise mõjuga ehitisele (edaspidi ORME). Üldplaneeringu
kehtestamise järgselt on detailplaneeringuga võimalik tuuleenergia ala planeerida juhul kui
ORME asukoht on valitud üldplaneeringuga (PlanS § 125 lõige 1 punkt 4).
Üldplaneeringuga on kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad (Ptk
5.2.8.1), ent ei selgu, kas nimetatud alade kavandamisega on ORME asukoht valitud. Juhime
tähelepanu vajadusele arvestada õigusselguse põhimõttega, ehk üldplaneeringus tehtud
ORME asukoha valik peab olema piisavalt selge ja arusaadav kõigile, ka planeerimis- ja
õigusalaseid teadmisi mitte omavatele isikutele. Palume üldplaneeringu seletuskirja vastavalt
täpsustada.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et ORME nimekirja on Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse
nr 102 punkt 4 kohaselt kantud tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr
184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest.
Tuulepargi mõiste sisustamisel tuleb seega lähtuda „Võrgueeskirjast“, mille kohaselt § 1 lõige
19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid
liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.
11
Täpsemat teavet ORME planeerimise kohta leiab aadressilt https://planeerimine.ee/aktid-ja-
kohtulahendid/orme-planeerimine/.
Üldplaneeringu seletuskirjas lk 68 on toodud tingimus: Tuuliku planeerimiseks kinnistu piirile
lähemale kui tuuliku kogukõrgus peab olema naaberkinnistu omaniku nõusolek. Selgitame, et
planeerimisseadus annab erinevad kooskõlastamise ja kaasamise alused, st koostöö tegijad
annavad planeeringule kooskõlastuse, kaasatavatel on võimalus esitada arvamus. Kinnistu
omanik on planeerimisseaduse mõistes kaasatav ja arvamuse andja. Seega on
üldplaneeringuga seatud seadusest rangemad tingimused, mis saavad olla siduvad eelkõige
kohaliku omavalitsuse enda jaoks. Õigusaktidest sellise nõusoleku siduvust otseselt ei tulene.
Juhime tähelepanu, et näiteks ühe nõusoleku puudumisel võib tuulegeneraatori rajamisest
keeldumine osutuda ebaproportsionaalseks. Tuulegeneraatori rajamisest keeldumisel peab
omavalitsus suutma piisavalt põhjendada, et (näiteks) ühe isiku nõusoleku puudumine on
piisav selleks, et tuulegeneraatori rajamisest keelduda. Riigikohus RKHKo nr 3-17-2013, p 20
on alles hiljuti selgitanud, et taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi ning tuuleenergia
tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud taastuvenergia tootmise
eesmärkidega.
3.1.6. Palume üldplaneeringu seletuskirjas tuua välja, millised varem kehtestatud
üldplaneeringud kaotavad kehtivuse pärast käesoleva üldplaneeringu kehtestamist.
3.2. Seletuskirja sidusus lähteseisukohtadega ja alusuuringutega
Üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 2.3.5 “Täiendavate uuringute vajadus” on kirjas, et
üldplaneeringu raames on vajalik koostada järgmised analüüsid või eksperthinnangud:
ettevõtluskeskkonna analüüs ja Viru-Nigula valla riskikaardi koostamine.
Eeltoodust tulenevalt palume lisada nimetatud analüüsid või eksperthinnangud
üldplaneeringu materjalide hulka.
3.3. Seletuskirja sidusus keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega
KeHJS § 32 tulenevalt võetakse üldplaneeringu koostamisel arvesse KSH tulemusi.
3.3.1. KSH ptk-s 9.5. “Meetmed rohevõrgustiku kaitseks” on kirjas, et karjääri kavandamisel
rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõjusid rohevõrgustikule ja vajadusel rakendada
leevendus- või kompensatsioonimeetmeid võrgustiku toimimise ja sidususe tagamiseks.
Palume lisada tingimus üldplaneeringusse.
3.3.2. KSH ptk-s 9.13.1. “Meetmed teede ja liikluse arendamiseks” on kirjas, et
Projekteeritavad teed tuleb projekteerida koos sademevee äravoolu lahendustega. Palume
lisada tingimus üldplaneeringusse.
3.3.3. KSH ptk-s 9.13.5. “Meetmed tuletõrje veevarustuse tagamiseks” on kirjas, et soovitav
on tagada igas külas vähemalt üks ligipääsetav koht vee võtmiseks. Palume kaaluda tingimuse
lisamist üldplaneeringusse.
3.3.4. KSH ptk-s 9.14. “Meetmed taastuvenergeetika arendamiseks” on tuuleenergeetika
arendamise meetmete all mh loetletud ka meetmed väiketuulikute kavandamiseks.
Üldplaneeringu ptk-s 5.2.8.1. “Tuuleenergeetika” on öeldud, et käesoleva üldplaneeringuga
12
väiketuulikutele[1] tingimusi ei seata. Väiketuulikute kavandamine toimub omavalitsuse
üksikotsuste (projekteerimistingimused vms) alusel. Palume kaaluda KSH-s toodud
tingimuste lisamist üldplaneeringusse.
3.3.5. KSH ptk-s 9.14. “Meetmed taastuvenergeetika arendamiseks” on toodud meetmed,
millega on oluline arvestada biogaasijaama rajamisel. Üldplaneering biogaasijaama rajamist
ei käsitle. Palume kaaluda KSH-s toodud tingimuste lisamist üldplaneeringusse.
3.3.6. Üldplaneeringuga on Kunda supelrannast läände jääv vee-ala kavandatud kasutamiseks
veemotosõidukitele. Eesti mereala planeeringu ptk-s 5.8 “Mereturism ja rekreatsioon” on
toodud suunis: Veespordi ja -harrastus alade määramisel kohalikul tasandil tuleb arvestada
laiema avalikkuse puhkevajaduste ja turvalisusega, samuti mõjudega kaladele kudemisajal.
Veemotospordi harrastamine ei tohi ohustada looduskaitseliste eesmärkide saavutamist.
Erandina on jettide kasutamine piiranguteta lubatud järelevalve- ja päästetöödel. KSH-s
veemotospordi teemat käsitletud ei ole. Palume selgitada, kuidas on veemotosõidukite ala
kavandamisel arvestatud mõjudega kalade kudemisajal ning välistatud oht looduskaitseliste
eesmärkide saavutamisele.
II Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine
PlanS § 81 lõikest 3 tulenevalt on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud
ametnikul õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja
kaasatavatele isikuid ning asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või
keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.
Planeeringumaterjalidest nähtub, et Viru-Nigula valla üldplaneering koos KSH aruandega on
esitatud kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile, Maaeluministeeriumile,
Kaitseministeeriumile, Keskkonnaametile, Terviseametile, Politsei- ja Piirivalveametile,
Maa-ametile, Muinsuskaitseametile, Transpordiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Päästeametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele
ja naaberomavalitsustele ning arvamuse andmiseks võrguvaldajatele, Lääne-Viru
Omavalitsuste Liidule, Kaitseliidule, Riigi Kinnisvara AS-ile, Eesti Geoloogiateenistusele,
SA Erametsakeskusele, Põllumajandusuuringute Keskusele, SA-le Eestimaa Looduse Fond,
Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Viru-Nigula valla mittetulundusühingutele ja ettevõtetele,
puudutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse
ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea
Rahandusministeerium vajalikuks määrata Viru-Nigula valla üldplaneeringule
täiendavalt koostöötegijaid ega kaasatavaid isikuid.
Palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib
planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu
koostamisel.
13
Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos
üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja
arvamused.
Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonda kursis üldplaneeringu menetlusega ja
teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Teavitused saata e-posti aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
14