dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine

Rahandusministeerium · 6. jaanuar 2022
Viit
14-11/7790-4
Registreeritud
6. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viru-Nigula Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Jõgeva talitus)

Failid

  • 📎14-117790-4 06.01.2022 Väljaminev kiri.asice527 KB

Sisu (failidest)

Viru-Nigula Vallavalitsus Teie 05.11.2021 nr 7-7/1063 [email protected] Meie 06.01.2022 nr 14-11/7790-4 Arvamus Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Viru-Nigula Vallavalitsus on esitanud Rahandusministeeriumile Viru-Nigula valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõuga planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks. Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Viru-Nigula Vallavolikogu 27.06.2018 otsusega nr 83. Üldplaneeringu eesmärk on Viru-Nigula valla ruumilise arengu põhimõtete ning maa- ja ehitustingimuste määramine. Planeeritavaks alaks on Viru-Nigula valla territoorium. Tänase Viru-Nigula valla arenguid suunavad kaks maakonnaplaneeringut. Lääne-Viru maakonna territooriumil kehtib riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+. Lääne-Viru maakonnaga liitunud endisel Ida-Viru maakonna Aseri valla territooriumil kehtib Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. I Arvamus Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõudele 1. Üldplaneeringu vastavus planeerimisseadusele PlanS § 9 toob välja, et planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõige 7 sätestab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähemalt KeHJS § 35 lõikes 5 nimetatud teavet. Eeltoodust tulenevalt palume Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 täiendada Ametlikes Teadaannetes 23.07.2018 avaldatud teadet Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja selle KSH algatamise kohta. 2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule 2.1. Kõrgema taseme planeeringud seavad kaalutluspiirid madalama taseme planeeringutele. Üldplaneeringu kontekstis tähendab see eelkõige lähtumist maakonnaplaneeringust, et tagada kohaliku planeeringu ja riiklikke huve väljendava planeeringu ning strateegiliste dokumentide kooskõla. Üldplaneeringu koostamisel sobitatakse kohaliku omavalitsuse arenguvisioonid riigi ja maakonna tasandi üldiste arengupõhimõtete ja suundumustega. Vastavalt PlanS § 55 lõikele 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Eristada tuleb maakonnaplaneeringuga antavaid tingimusi ja suuniseid. Tingimused on üldplaneeringu koostamisel järgimiseks ja täpsustamiseks. Suuniste osas on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus kaaluda nende järgimise ulatust ning kohandamist kohaliku omavalitsuse vajadustele vastavaks. Kaalutluste alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada1 Eeltoodust tulenevalt palume tähelepanu pöörata järgmiste Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnaplaneeringutes 2030+ kehtestatud suunistele ja tingimustele, mida ei ole koostatavas üldplaneeringus piisavalt käsitletud: 2.1.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3.1.3 “Maakonnatasandi tugi- toimepiirkond” on märgitud, et tugi-toimepiirkondade määramisel on arvestatud keskuslinnade ja nende lähialade võimalikku arengupotentsiaali transpordi, tööstuse ja logistika töökohtade loomisel. Kunda tugi-toimepiirkonna arengu üheks põhimõtetena on välja toodud: tugi-toimepiirkonna keskuses kaasaegse (munitsipaal-)elamufondi välja arendamine, mis võimaldab omavalitsusel pakkuda elamistingimusi eelkõige noortele spetsialistidele, et tagada kvaliteetne haridus- või tervishoiuteenus; gümnaasiumi- ja huvihariduse ning lastehoiu kättesaadavuse tagamine, perearstikeskuse ja apteegi olemasolu tagamine. Palume lisada põhjendused, kuidas on Lääne-Viru maakonnaplaneeringus toodud Kunda tugi- toimepiirkonna arengu põhimõtted koostatavasse üldplaneeringusse üle viidud. 2.1.2. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3.1 „Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonna sidususe tagamine“ on märgitud, et maakonna põhjaosa on optimaalne siduda Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonnaga peamiselt läbi maanteetranspordi. Põhjaranniku olulisemate keskuste Võsu ja Kunda ühendamiseks (ehk ümberistumisvõimalustega ühilduvatele kaug- ja maakonna- ning kohalikele liinidele) Tallinn-Narva maanteega, tuleb Viitna ning Pada kujundada transpordisõlmedega. Pada transpordisõlm võimaldaks paremaid ühendusi kohalikele keskustele nagu Viru-Nigula ja Aseri. Maanteetranspordi sõlmede puhul on oluline parkimisvõimaluste loomine, hõlmates ka jalgrattaparklate ja –hoidjate rajamist. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.1 “Ühistranspordi korraldamine” on märgitud ühistranspordi korraldamise põhimõtted. Ühe põhimõttena tuuakse välja, et Viitna ja Pada tuleb Tallinn-Narva maanteel kujundada transpordisõlmedeks. Oluline on arendada ja välja ehitada transpordisõlmesid, kus on võimalik ümber istuda sama või teise liigi 1 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, mai 2018 https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf 2 transpordivahendile ja mis võimaldavad ühendusi maakonnaüleselt kui ka paremat liikluskorraldust maakonnasiseselt. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.2 “Maanteetransport” on öeldud, et transpordisõlmede arendamisel on oluline integreerida kohalik ja kaugbussiliiklus – ühildades liikumisgraafikuid, lühendades seejuures busside ooteaega. Välja tuleb arendada ka parklad ning kasutajasõbralikud ootepaviljonid. Palume selgitada, kuidas on koostatavas üldplaneeringus arvestatud Pada transpordisõlme kujunemisega, sealhulgas parkimisvõimaluste rajamisega. Juhime tähelepanu ka Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükist 4.1.6 “Ühistransport” tulenevale põhimõttele, et pargi-ja-reisi parklad tuleb kavandada suurematesse bussi- ja rongijaamadesse nii autodele kui ka jalgratastele. 2.1.3. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3.4 „Ettevõtluse arengualad“ on märgitud maakondlikult arendatavaks ettevõtluse arengualaks Kunda sadama ettevõtluse arenguala. Ettevõtluse arengualade arendamise üks põhimõte on tootmisega seotud müra ja lõhnahäiringutega arvestamine ja leevendavate meetmete kavandamine, sealhulgas puhvertsoonide kavandamine tootmisalade ümber. Ettevõtluse arengualade puhvertsoone, sh ettevõtete ohualasid, ei kasutata puhkealadena ega üldse inimeste kogunemiskohtadena. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.5.6 „Puhke ja looduslik maa-ala“ on öeldud, et puhke ja loodusliku maa-ala juhtotstarve jaguneb lähtuvalt ala kasutamisest kaheks – P1 ja P2. P1 alad on ette nähtud säilitada looduslikuna ning keelatud on uute hoonete ehitamine. Seal on lubatud:  Looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud;  Puhkamise maa-ala teenindavad hooned ja rajatised, sh viidad, laudteed, pingid, prügikastid, vaatlustornid, parklad, kuni 20 m² suurused looduskeskkonda sobituvad väikehooned jne. Üldplaneeringu jooniselt nr 1 „Maakasutus“ nähtub, et Kunda sadamaga piirneva tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarbest lõunasse jääb puhke ja loodusliku maa-ala (P1) maakasutuse juhtotstarbega ala. Kui pidada eelnimetatud tootmise maa-alast lõunasse jäävat ala maakondliku ettevõtluse arenguala puhvertsooniks, siis ei ole seda võimalik kasutada puhkealana ega inimeste kogunemiskohana. 2.1.4. Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktist 2.2 „Linnalise asustuse alad“ nähtub, et Aseri ei ole maakonnaplaneeringuga määratletud linnalise asustuse alaks. Seevastu Viru-Nigula valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 10 „Mõisted“ on öeldud, et maakonnaplaneeringu linnalise asustusega ala piir Kunda linnas ja Aseri alevikus on võrdseks loetud tiheasustusalaga. Juhime tähelepanu asjaolule, et Aseri määramisel linnalise asustuse alaks, on Rahandusministeeriumi hinnangul tegemist Ida-Viru maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuga. On oluline, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks (sealhulgas nii maakonnaplaneeringu jooniste kui ka seletuskirjas toodud tingimuste), millises 3 ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse käik. Ettepaneku kohta seisukoha võtmisel on Rahandusministeeriumil, lisaks seletuskirjale, vajalik ka üldplaneeringu temaatiline vektorkiht (või kihid). 2.1.5. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.5.1 “Muinsuskaitseobjektid” on kirjeldatud üldplaneeringus kultuurimälestiste arvestamise üldise põhimõttena seda, et mälestiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik ning selle säilitamist tuleb kaaluda konfliktolukorras, nt kui maavarad ja kultuuriväärtused paiknevad ühes asukohas. Kui sellistes piirkondades soovitakse muuta senist maakasutust, tuleb arvestada seni veel leidmata arheoloogiapärandiga ning tagada võimalus seda uurida. Palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist üldplaneeringu seletuskirja. 2.1.6. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 “Roheline võrgustik” on toodud ühe rohelise võrgustiku tuumala kasutustingimusena see, et looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest), ning ühe rohelise võrgustiku koridori kasutustingimusena see, et rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid. Samas on Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1.3 “Roheline võrgustik ja puhkealad” kirjas rohelise võrgustiku üldplaneeringute koostamise tingimused, mis ütleb, et rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumaladel langeda alla 90%. Palume arvestada eeltooduga rohelise võrgustiku kasutustingimuste seadmisel üldplaneeringus. 2.1.7. Üldplaneeringu lisa nr 2 peatükis 3.2 “Töö etapid” on märgitud, et kohad, kus territoriaalselt tekkisid vahetud vastuolud rohekoridoride (või rohekoridoride vajaduse) ja olemasoleva või teiste planeeringutega kavandatava maakasutuse vahel (peamiselt infrastruktuurid) on tähistatud planeeringukaardil konfliktkohtadena. Konfliktsuse välja toomine annab aluse edaspidiseks, luues võimaluse kokkulepeteks, mis lubavad näiteks muuta infrastruktuuride asetust või võimaluse korral vähendada vastuolu kompensatsioonimeetmetega (näiteks ökoduktide või loomapääsude rajamine üle suure liiklustihedusega maantee). Sellest tulenevalt palume kanda üldplaneeringu joonisele rohelise võrgustiku konfliktalad. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 “Roheline võrgustik” on kirjas, et planeeringus leiavad kajastamist olemasolevad konfliktalad rohelise võrgustiku ning tehniliste rajatiste vahel. Detailseid kasutustingimusi konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks saab määrata iga konkreetse konfliktkoha jaoks tehtud uuringute ja hinnangute alusel. Seega on konfliktide lahendamine peamiselt järgnevate planeeringute ning konkreetsete projektide ülesanne. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 “Roheline võrgustik” on toodud tingimused konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks rohelise võrgustiku aladel. Ühe tingimusena on märgitud, et uue tehnilise taristu (eelkõige joonehitised) kavandamisel tuleb konfliktikohti käsitleda igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures on vajalik analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust ja kumulatiivsust. 4 Lähtudes Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemakäsitlusest, palume määrata üldplaneeringus rohelisele võrgustikule seatavad maakasutus- ja ehitustingimused eraldi ka konfliktaladele. 2.1.8. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 “Roheline võrgustik” on toodud tingimused konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks rohelise võrgustiku aladel. Ühe tingimusena on märgitud, et asustuse laienemine rohelise vööndi metsaaladel ning veekogude kalda ehituskeeluvööndis on välistatud, sest see rikub rohelise võrgustiku struktuuri ja halvab toimimise, vähendab maastiku avaliku kasutamise võimalusi ning vähendab looduslikku tasakaalu veekogu kaldal. Üldplaneeringu jooniselt nr 1 “Maakasutus” nähtub, et rohelise võrgustikuga kattuvad osad elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbega alad. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et maakasutuse juhtotstarbed jäävad eelnimetatud joonisel rohevõrgustiku leppemärgi varju. Palume viia koostatav üldplaneering kooskõlla maakonnaplaneeringus kehtestatud tingimusega. 2.1.9. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.1 “Väärtuslikud maastikud” on ühe üldise kasutustingimusena kirjas see, et tööstus- ja majandushooned planeeritakse ja ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele. Palume kanda eelnimetatud tingimus üldplaneeringu seletuskirja. Samuti palume võrreldes maakonnaplaneeringutes sisaldunud väärtuslike maastikega, esitada üldplaneeringus skeemid, mis kajastaksid väärtuslike maastike osas tehtavaid piiride täpsustusi ning piiride täpsustamise põhjendus. 2.1.10. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.2 “Väärtuslikud põllumajandusmaad” on nimetatud üldised põhimõtted järgmise tasandi planeeringutele väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks ja tingimuste, alade täpsustamiseks. Üheks põhimõtteks on see, et juhul kui väärtuslikku põllumajandusmaad soovitakse kasutada põlevkivi, fosforiidi või metallitoorme kavandamiseks, peab loa taotluse seletuskiri sisaldama teavet kaevandamisega kaasneva sotsiaalmajandusliku mõju kohta ning selle aluseks olevat analüüsi. Teiste maavarade osas kaalub sotsiaalmajandusliku mõju hindamise vajadust loa andja loa taotlemise menetlemise käigus. Palume kaaluda eeltoodud tingimuse üldplaneeringu seletuskirja lisamist. 2.1.11. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.5 „Jalg- ja jalgrattateed“ on kirjeldatud nende planeerimise üldiseid põhimõtteid, eraldiseisvate jalg- ja jalgrattateede planeerimise põhimõtteid ning mida tuleb arvestada jalg- ja jalgrattateede kavandamisel, samuti on käsitletud valgustuse, jalgrattaparklate, puhkekohtade, tähistamise ja ohutuse tagamise teemad. Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.5 “Kergliiklus” on toodud tingimused kergliiklusteede kavandamiseks üld- ja detailplaneeringutes ja projektides. Sellest tulenevalt palume kaaluda eelnimetatud põhimõtete (näiteks Lääne-Viru maakonnaplaneeringust tulenevad eraldiseisvate jalg- ja jalgrattateede ning jalgrattamarsruutide tingimused, jalgrattaparklate ja tähistamise tingimused, Ida-Viru 5 maakonnaplaneeringust tulenevad tingimused) üldplaneeringu seletuskirja lisamist või nende täpsustamist. 2.1.12. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.8.1 “Kaitseväe harjutusalad” on kirjas, et arvestades Vabariigi Valitsuse poolt 2010. aastal kinnitatud riigikaitsestrateegia ja 2015. aastal sõlmitud valitsusliidu tegevusprogrammi põhimõtteid, siis kaitsevõime tugevdamisel käsitletakse maakonnaplaneeringus Letipea neeme harjutusala kui võimalikku merele orienteeritud harjutusala. Harjutusala kasutustingimused tuleb välja töötada koostöös kohaliku omavalitsusüksusega ning vajadusel teetaristu valdajatega. Märgime, et Viru-Nigula valla üldplaneeringus ei ole toodud Letipea neeme merele orienteeritud harjutusala rajamise vajadust. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 6.1 “Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekud” tehakse ettepanek Lääne-Viru maakonnaplaneeringu muutmiseks - soovitakse loobuda Letipea neeme merele orienteeritud harjutusala kavandamisest. Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et oleks arusaadav, kas Kaitseministeerium on harjutusala kavandamisest loobumisega nõus või mitte, ning millised on põhjendused ja kaalutluse käik. 2.1.13. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.4 “Sadamad” on käsitletud väikesadamate üldisi maakasutustingimusi, milleks on sealhulgas puhke- ja virgestusala arendamine (sh turismiobjektide korrastamine ja eksponeerimine) ning supluskoha korrastamine. Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.3 “Veeteed ja sadamad” on toodud sadamate arendamise põhimõtted. Üheks põhimõtteks on see, et väikesadamatele tuleb tagada hea ligipääs nii mere poolt kui ka maismaalt. Palume kaaluda eeltoodud tingimuste üldplaneeringu seletuskirja lisamist. 2.1.14. Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.3 „Taastuvenergia“ on toodud üldised arendustingimused, üks neist ütleb, et päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb lähtuda väheväärtuslike alade kasutamisest. Palume kaaluda selle tingimuse üldplaneeringusse lisamist. 2.1.15. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.7.2 “Maagaasi ülekandevõrgu areng” on öeldud, et vastavalt Eesti gaasivarustuse arengukavale on Lääne-Viru maakonna maagaasi ülekandevõrgus aastani 2030 ja edasi planeeritud järgmised võimalikud arengud: - Elering Gaas AS on kavandanud kohaliku arenguga seotud investeeringuks Tallinn –Jõhvi - Narva ülekandetorustiku rekonstrueerimise. Selle raames on plaanis ülekandetorustiku Tallinn-Jõhvi D38 I liin (DN 200, töörõhk 38 bar, ehitusaasta 1953) asendamine suurema läbimõõduga (üle 500 mm) ja töörõhuga (55 bar) torustikuga teostada aastatel 2023-2029. - Peale rekonstrueerimist saab ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38 I liin (DN 200) terves ulatuses olema läbimõõduga üle 500 mm kaitsevööndi ulatusega 10 m mõlemale poole torustikust senise 5 m asemel. 6 Palume kanda maagaasitorustiku rekonstrueerimise vajadus üldplaneeringu seletuskirja. Samuti juhime tähelepanu sellele, et Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud rekonstrueeritav maagaasitorustik läbib Padaoru loodusala (RAH0000564). Sellest tulenevalt palume teha Keskkonnaametiga koostööd, et oleks võimalik hinnata, kas üldplaneeringu koostamise raames on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine või mitte. 2.1.16. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.7.1 „Elektrivõrgu areng“ on näidatud Rakvere-Püssi piirkonna elektrivõrgu rekonstrueerimise vajadus seoses koormuse kasvuga Rakvere linnas ja selle lähistel. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirjas olevalt jooniselt nr 11 on näha, et Viru-Nigula valla lõunaosa läbib väikeses mahus demonteeritav elektriliin. Palume selgitada välja koostöös Elektrilevi OÜ-ga sellise tegevuse perspektiivikus ning lisada tulemus üldplaneeringusse. 2.1.17. Ida-Viru maakonnaplaneeringu jooniselt “Tehnilised võrgustikud” nähtub, et Aseri aleviku ja Kalvi küla vahele on planeeritud hüdroakumulatsiooni-elektrijaam. Märgime, et Viru-Nigula valla üldplaneeringus ei ole toodud eelnimetatud elektrijaama rajamise vajadust. Palume hinnata hüdroakumulatsiooni-elektrijaama rajamise perspektiivikust, sealhulgas palume selgitada välja see, kas seda objekti soovitakse ellu viia või mitte. Palume kanda koostöö tulemus üldplaneeringusse. 2.1.18. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.1 “Maanteetransport” on määratud üldised maanteede trassikoridoride kasutustingimused. Üks tingimus ütleb, et arvestades riigiteede võimalikku teemaa laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise käigus, kaaluda üldplaneeringu koostamisel riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja välimisest servast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseks teede õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Maakasutustingimuseks seada, et tehnilises vööndis ehitustegevuse planeerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet (praegune Transpordiamet).Sarnane tingimus on kirjas ka Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.1 “Maanteed”. Sellest tulenevalt palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist üldplaneeringu seletuskirja. 2.1.19. Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonisel “Tehnilised võrgustikud” on näidatud Kestla küla, Kõrkküla ja Liimala küla vahelisel alal potentsiaalne tuulepargi ala. Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 “Taastuvenergia” on öeldud, et maakonnaplaneeringuga kavandatud potentsiaalsete tuulepargi alade väljaarendamine toimub läbi detailsema planeerimise (riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kohaliku omavalitsuse üld-, teema või eriplaneering, detailplaneering) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Planeerimisprotsessi käigus tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste funktsioonide toimimine. Juhime tähelepanu asjaolule, et Viru-Nigula valla üldplaneeringu jooniselt nr 4 „Taristu“ nähtub, et nimetatud potentsiaalset tuulepargi ala on oluliselt muudetud. Palume üldplaneeringus maakonnaplaneeringu muutmist/täpsustamist põhjendada. 7 2.1.20. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 “Taastuvenergia” on nimetatud planeeringute koostamisel arvestatavad tingimused, milleks on määrata liitumiskohad põhivõrguga ning juurdepääsude võimalused. Palume kaaluda eeltoodud tingimuste üldplaneeringu seletuskirja lisamist. 2.1.21. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on öeldud, et Lääne-Virumaa rannikualade planeering määratles lisaks puhkealadele ka puhkekeskusi erinevate klasside kaupa. Planeering määrab puhkekeskused, mida ümbritseb teatud ulatusega puhkekeskuse mõjupiirkond. Puhkekeskuse eesmärk on koondada puhke- ja virgestustegevusi toetavad tugielemendid, mis toetavad puhkevõimalusi nii keskuses endas kui ka selle vahetus läheduses. Keskuste kavandamisel on eesmärgiks seatud, et tekiks ühtne puhkekeskuste võrgustik. Viru-Nigula valla territooriumile jääb suur puhkekeskus Kunda; keskmised puhkekeskused Mahu ja Viru-Nigula; väikesed puhkekeskused Letipea, Malla, Unukse ja Lammasmäe. Teeme ettepaneku eristada üldplaneeringus maakondliku tähtsusega puhkekeskused (tulenevad Lääne-Viru maakonna rannikuala maakonnaplaneeringust) teistest puhkealadest. Samuti palume kanda üldplaneeringusse suurte, keskmiste ja väikeste puhkekeskuste ruumilise arengu suunad. Palume kaaluda sama metoodika jätkamist endisel Ida-Virumaal Aseri piirkonnas. 2.1.22. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 “Rannikuala” on kirjas, et maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi piirkonnana Lääne-Viru maakonna rannikuala. Rannikualade planeeringus on määratud rannikuala asustuse arengualad vastavalt iseloomule, suurusele ning arenguvõimalustele kompaktse asustuse arengualadeks A1 ja A2, ajaloolise küla- ja mõisaasustuse arengualadeks A3 ning hajaasustuse arengualadeks. Viru-Nigula valla territooriumile jäävad I tasandi asustuse arengualad Kunda linn ja Viru- Nigula alevik, II tasandi asustuse arenguala Mahu küla ning hajaasustuse arenguala. Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringus välja seos Lääne-Viru maakonna rannikuala maakonnaplaneeringus näidatud asustuse arengualade ning ruumilise arengu üldsuundade ja –tingimustega. Palume kaaluda sama metoodika jätkamist endisel Ida-Virumaal Aseri piirkonnas. 3. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu 3.1. Seletuskirja ja jooniste sidusus ning üheselt mõistetavus Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lõige 1 sätestab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Isik peab saama aru, millised teda mõjutavad tingimused võivad planeeringust tuleneda. Planeeringu selguse ja üheselt mõistetavuse olulisust on selgitatud planeerimisseaduse seletuskirjas2. 2 Planeerimisseaduse seletuskiri lk 17, kättesaadav lingilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/ 8 PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PlanS § 3 lõike 3 kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Joonised väljendavad analüüsi ja uuringute ning põhjaliku planeerimismenetluse tulemusel valminud terviklikku lõpplahendust. Joonistel ei saa kujutada kaalutlusi, miks teatud lahendus otsustati kehtestada. Vastavaid kaalutlusi saab aga selgitada ja kirjeldada seletuskirjas3. Tuginedes eeltoodule leiame, et koostatava Viru-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas ja joonistel on ebakõlasid, mis vajavad enne üldplaneeringu vastuvõtmist parandamist: 3.1.1. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.5 “Maakasutus” on märgitud, et üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna. … Tabelis 2 on illustreeritud, millised sihtotstarbed on erinevatel üldplaneeringuga määratud juhtotstarvetel lubatud ning millised on nende omavahelised seosed. Kõrvalotstarbed on lubatud juhul, kui need ei kahjusta juhtotstarbe rakendamist. Juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt planeerimisseaduse seletuskirjale lk 128 on endiselt üldplaneeringu ülesandeks maakasutuse juhtotstarbe määramine, kusjuures maakasutuse juhtotstarbe definitsioon on toodud lõikes 4, mille kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala asutamise valdav (üle 51%) otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Palume teha üldplaneeringu seletuskirja täpsustus, et valdav otstarve tähendab vähemalt 51% maakasutuse juhtotstarbest. Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et oleks kõigile üheselt mõistetav ja selge, millest kõrvalkasutuse protsenti arvutama hakatakse (kas konkreetsest planeeringualast, kindlast piirkonnast vms). 3.1.2. Üldplaneeringu kaardirakendusest nähtub, et Kalvi küla mereäärses osas on määratud sadama maa-ala ning supelranna maa-ala maakasutuse juhtotstarbed, mida ei ole näidatud üldplaneeringu joonisel nr 1 “Maakasutus”. Palume korrigeerida üldplaneeringu materjale. 3.1.3. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.2.4 “Väärtuslik maastik” on ühe väärtuslike maastike säilitamise ja kasutamise tingimusena toodud, et uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ning rajamisel tuleb need paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks: vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud. Võrreldes üldplaneeringu joonist nr 1 “Maakasutus” joonisega nr 3 “Väärtused ja piirangud” selgub, et Letipea-Mahu I klassi ja Kalvi II klassi väärtuslikel maastikel asuvad planeeritavad elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbed. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.2.3 “Rohevõrgustik” on kirjas rohelise võrgustiku tugialade tingimused, mis ütleb, et uusi kompaktse hoonestusega alasid tugialadele ei 3 Planeerimisseaduse seletuskiri lk 18, kättesaadav lingilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/ 9 kavandata. Säilitada tuleb tugialade terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist. Võrreldes üldplaneeringu joonist nr 1 “Maakasutus” joonisega nr 3 “Väärtused ja piirangud” selgub, et Kalvi küla elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarve kattub rohelise võrgustiku tugialaga. Eeltoodust tulenevalt palume eemaldada vastuolud üldplaneeringu erinevate peatükkide vahel. KSH aruandes ptk 7.16.1 „Tuuleenergeetika“ on toodud: Põhimõtteliste asukohtade määramise eesmärk on, niipalju kui ÜP tasand võimaldab, välistada võimalikke konflikte DP tasandil, minimeerida kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning luua planeeringulahendus, mille alusel saavad ka teised samas ruumis toimuvad tegevused edukalt toimuda. Planeeringulahendus peab võimaldama kavandatut ellu viia. Palume veenduda, kas tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivate alade kavandamine kattuvalt rohelise võrgustikuga (eriti tugialadega) üldplaneeringuga seatud tingimustel (vt tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ptk 4.2.3) tagab õiguspärast ootust, et nendel aladel tuuleparkide rajamiseks vajalike edasiste menetluste läbiviimine on reaalselt võimalik. Teeme ettepaneku kaaluda kohaliku omavalitsuse kaalutlusruumi täpsustamist, et tagada rohelise võrgustiku jätkuv toimimine kui ka tuulenergia alade elluviidavus. Üldplaneeringu elluviimisel otsuste kaalutlemist toetaks ka üldplaneeringu joonisel ja seletuskirjas toodud teave rohevõrgustiku struktuurielementide hierarhia kohta, ehk millise taseme tähtsusega elementidega (riikliku, piirkondliku või kohaliku tähtsusega element) on tegemist. Vastav teave on olemas üldplaneeringu lisas 2, palume kaaluda selle toomist planeeringu kehtestatavasse sisusse. Juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku toimivust. Ka Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on toodud: Nt ei saa pidada heaks üksnes nõuet säilitada 90% tugialast looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest, mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla nt Maanteeametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada. Teeme ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust läbi teiste üldplaneeringus seatavate tingimuste, nii et seatavad tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu elluviimisel (sh selle alusel ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi. Ühtlasi peab olema üldplaneeringu ülevaatamisel võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib (sh üheks indikaatoriks saab olla looduslike ja pool-looduslike alade protsent). Tulenevalt eeltoodust, palume selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud loodulikku ja pool- looduslikku ala. Palume täpsustada, millised tingimused on seatud rohevõrgustiku astmelaua alale. 3.1.4. Koostatava üldplaneeringu punktis 5.1 “Transpordivõrgustik” on kirjas, et Kunda ja Aseri sadamate ettevõtlusalade potentsiaali realiseerimiseks on üldplaneeringuga 10 markeeritud vajadus rööbastranspordi ühenduste rajamiseks – Kunda tsemenditehase juurest Kunda sadamani ja Sondast Aseri sadamani. Kaalumisel on ka reisirongiliikluse toomine Rakverest Kundani, mille jaoks peaks riik ära ostma eraomandisse kuuluva kaubaveoks kasutatava raudtee. Samas üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1.4 “Raudtee” on kirjas, et üldplaneeringuga on kavandatud Sonda-Aseri raudtee rajamine Sondast kavandatava Aseri kaubasadamani. Raudteelõik Sonda alevikust Aseri alevikuni on otstarbekuse printsiibist lähtuvalt kavandatud olemasolevale raudteetammile ning Aseri aleviku sisene raudteelõik kuni kavandatava sadamani lähtuvalt olemasolevast ja üldplaneeringuga määratavast maakasutusest. Üldplaneeringuga on ette nähtud vajadus raudtee ehitamiseks Kunda linnast Kunda sadamani. Kunda sadama perspektiivse raudteetrassikoridori asukoht selgitatakse välja detailsema planeeringu ja täpsemate uuringute käigus ning üldplaneeringuga selleks maid ei reserveerita. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1.2 “Sõiduteed” on märgitud, et Kunda linna ümbersõidu vajadus eeldab tasuvuse hindamise läbiviimist, arvestades seejuures ka võimaliku raudteeühenduse viimist Kunda sadamani ning nende kahe transpordikoridori koosmõjusid. Kunda linna ümbersõidu ehitamise vajaduse selgumisel tuleb nende kavandamiseks koostada üldplaneeringu teemaplaneering või osaüldplaneering. Tallinn-Narva mnt võimalikuks laiendamiseks ja Kunda linna ümbersõidu rajamiseks Kunda sadamani maid ei reserveerita. Eeltoodust tulenevalt palume korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja ja joonist nr 4 “Taristu” selliselt, et oleks üheselt mõistetav Sonda-Aseri raudtee rajamise vajadus, mille tarbeks koostatavas üldplaneeringus maid ei reserveerita. Üldplaneeringuga kavandatu elluviidavuses veendumiseks peame otstarbekaks koostöös Transpordiametiga selgitada, kas olemasolevale raudteetammile kavandatud Sonda-Aseri raudtee on tehniliselt teostatav. Kavandatud raudtee ristub põhimaanteega nr 1 ja viimase rekonstrueerimiseks on kavandatud algatada riigi eriplaneering. Samuti on oluline teha koostööd Lüganuse vallaga, et Sonda-Aseri raudtee oleks planeeritud ka Lüganuse valla üldplaneeringus. 3.1.5. Planeerimisseadusest tuleneb üldplaneeringule ülesanne (PlanS § 75 lõige 1 punkt 4) valida asukoht olulise ruumilise mõjuga ehitisele (edaspidi ORME). Üldplaneeringu kehtestamise järgselt on detailplaneeringuga võimalik tuuleenergia ala planeerida juhul kui ORME asukoht on valitud üldplaneeringuga (PlanS § 125 lõige 1 punkt 4). Üldplaneeringuga on kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad (Ptk 5.2.8.1), ent ei selgu, kas nimetatud alade kavandamisega on ORME asukoht valitud. Juhime tähelepanu vajadusele arvestada õigusselguse põhimõttega, ehk üldplaneeringus tehtud ORME asukoha valik peab olema piisavalt selge ja arusaadav kõigile, ka planeerimis- ja õigusalaseid teadmisi mitte omavatele isikutele. Palume üldplaneeringu seletuskirja vastavalt täpsustada. Ühtlasi juhime tähelepanu, et ORME nimekirja on Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 punkt 4 kohaselt kantud tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Tuulepargi mõiste sisustamisel tuleb seega lähtuda „Võrgueeskirjast“, mille kohaselt § 1 lõige 19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. 11 Täpsemat teavet ORME planeerimise kohta leiab aadressilt https://planeerimine.ee/aktid-ja- kohtulahendid/orme-planeerimine/. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 68 on toodud tingimus: Tuuliku planeerimiseks kinnistu piirile lähemale kui tuuliku kogukõrgus peab olema naaberkinnistu omaniku nõusolek. Selgitame, et planeerimisseadus annab erinevad kooskõlastamise ja kaasamise alused, st koostöö tegijad annavad planeeringule kooskõlastuse, kaasatavatel on võimalus esitada arvamus. Kinnistu omanik on planeerimisseaduse mõistes kaasatav ja arvamuse andja. Seega on üldplaneeringuga seatud seadusest rangemad tingimused, mis saavad olla siduvad eelkõige kohaliku omavalitsuse enda jaoks. Õigusaktidest sellise nõusoleku siduvust otseselt ei tulene. Juhime tähelepanu, et näiteks ühe nõusoleku puudumisel võib tuulegeneraatori rajamisest keeldumine osutuda ebaproportsionaalseks. Tuulegeneraatori rajamisest keeldumisel peab omavalitsus suutma piisavalt põhjendada, et (näiteks) ühe isiku nõusoleku puudumine on piisav selleks, et tuulegeneraatori rajamisest keelduda. Riigikohus RKHKo nr 3-17-2013, p 20 on alles hiljuti selgitanud, et taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi ning tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega. 3.1.6. Palume üldplaneeringu seletuskirjas tuua välja, millised varem kehtestatud üldplaneeringud kaotavad kehtivuse pärast käesoleva üldplaneeringu kehtestamist. 3.2. Seletuskirja sidusus lähteseisukohtadega ja alusuuringutega Üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 2.3.5 “Täiendavate uuringute vajadus” on kirjas, et üldplaneeringu raames on vajalik koostada järgmised analüüsid või eksperthinnangud: ettevõtluskeskkonna analüüs ja Viru-Nigula valla riskikaardi koostamine. Eeltoodust tulenevalt palume lisada nimetatud analüüsid või eksperthinnangud üldplaneeringu materjalide hulka. 3.3. Seletuskirja sidusus keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega KeHJS § 32 tulenevalt võetakse üldplaneeringu koostamisel arvesse KSH tulemusi. 3.3.1. KSH ptk-s 9.5. “Meetmed rohevõrgustiku kaitseks” on kirjas, et karjääri kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõjusid rohevõrgustikule ja vajadusel rakendada leevendus- või kompensatsioonimeetmeid võrgustiku toimimise ja sidususe tagamiseks. Palume lisada tingimus üldplaneeringusse. 3.3.2. KSH ptk-s 9.13.1. “Meetmed teede ja liikluse arendamiseks” on kirjas, et Projekteeritavad teed tuleb projekteerida koos sademevee äravoolu lahendustega. Palume lisada tingimus üldplaneeringusse. 3.3.3. KSH ptk-s 9.13.5. “Meetmed tuletõrje veevarustuse tagamiseks” on kirjas, et soovitav on tagada igas külas vähemalt üks ligipääsetav koht vee võtmiseks. Palume kaaluda tingimuse lisamist üldplaneeringusse. 3.3.4. KSH ptk-s 9.14. “Meetmed taastuvenergeetika arendamiseks” on tuuleenergeetika arendamise meetmete all mh loetletud ka meetmed väiketuulikute kavandamiseks. Üldplaneeringu ptk-s 5.2.8.1. “Tuuleenergeetika” on öeldud, et käesoleva üldplaneeringuga 12 väiketuulikutele[1] tingimusi ei seata. Väiketuulikute kavandamine toimub omavalitsuse üksikotsuste (projekteerimistingimused vms) alusel. Palume kaaluda KSH-s toodud tingimuste lisamist üldplaneeringusse. 3.3.5. KSH ptk-s 9.14. “Meetmed taastuvenergeetika arendamiseks” on toodud meetmed, millega on oluline arvestada biogaasijaama rajamisel. Üldplaneering biogaasijaama rajamist ei käsitle. Palume kaaluda KSH-s toodud tingimuste lisamist üldplaneeringusse. 3.3.6. Üldplaneeringuga on Kunda supelrannast läände jääv vee-ala kavandatud kasutamiseks veemotosõidukitele. Eesti mereala planeeringu ptk-s 5.8 “Mereturism ja rekreatsioon” on toodud suunis: Veespordi ja -harrastus alade määramisel kohalikul tasandil tuleb arvestada laiema avalikkuse puhkevajaduste ja turvalisusega, samuti mõjudega kaladele kudemisajal. Veemotospordi harrastamine ei tohi ohustada looduskaitseliste eesmärkide saavutamist. Erandina on jettide kasutamine piiranguteta lubatud järelevalve- ja päästetöödel. KSH-s veemotospordi teemat käsitletud ei ole. Palume selgitada, kuidas on veemotosõidukite ala kavandamisel arvestatud mõjudega kalade kudemisajal ning välistatud oht looduskaitseliste eesmärkide saavutamisele. II Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine PlanS § 81 lõikest 3 tulenevalt on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ning asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. Planeeringumaterjalidest nähtub, et Viru-Nigula valla üldplaneering koos KSH aruandega on esitatud kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaametile, Terviseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maa-ametile, Muinsuskaitseametile, Transpordiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Päästeametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja naaberomavalitsustele ning arvamuse andmiseks võrguvaldajatele, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule, Kaitseliidule, Riigi Kinnisvara AS-ile, Eesti Geoloogiateenistusele, SA Erametsakeskusele, Põllumajandusuuringute Keskusele, SA-le Eestimaa Looduse Fond, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Viru-Nigula valla mittetulundusühingutele ja ettevõtetele, puudutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata Viru-Nigula valla üldplaneeringule täiendavalt koostöötegijaid ega kaasatavaid isikuid. Palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisel. 13 Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused. Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonda kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Teavitused saata e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Agnes Lihtsa 715 5824 [email protected] 14
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel