Jane Mets Teie: 23.11.2021 nr 7-1/1846-24
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Meie: 05.01.2022 nr 4.1-5/120-2
Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu
avalik väljapanek
Austatud proua Mets
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esitas Maaeluministeeriumile valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu, paludes nimetatud dokumentide
kohta esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi. Täname, et olete meid valla
üldplaneeringu koostamisse kaasanud.
Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, oleme seisukohal,
et väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel
oluline mõju. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktis 14 sätestatud väärtuslike
põllumajandusmaade määramisel ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel tuleks lisaks
Pärnu maakonna planeeringu jaotises 3.2.1 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ toodud nõuetele
lähtuda Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse
eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu)
toodud põhimõtetest. See on vajalik selleks, et vältida koostatavas üldplaneeringus ja selle
elluviimisel võimalikke vastuolusid hilisemast seadusest tulenevate normidega.
Tulenevalt sellest teeme järgmised tähelepanekud:
1) Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2 „Valla ruumilise arengu põhimõtted“ on muu hulgas
märgitud, et tagatakse väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine.
Seletuskirja jaotises 5.2.15 „Maalise asustuse maa-ala (MA)“ märgitu kohaselt on maalise
asustuse ala väljapool tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, ettevõtluse-, mäetööstuse- ja
avaliku huviga maa-alasid jääv ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu
eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise
asustuse ala hõlmab endas metsa- ja põllumaid ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali
paiknevate hoonegruppidega, mis moodustavad väiksemaid külakeskusi. Siit järeldub, et
väärtuslik põllumajandusmaa on üldplaneeringus maalise asustuse maa-ala juhtotstarbega.
Jaotises 5.2.15 on märgitud, et maalises asustuses on ehitamine lubatud ilma detailplaneeringut
koostamata, kui on täidetud kõik loetletud nõuded. Üheks nimetatud nõudeks on, et ilma
detailplaneeringuta on lubatud ehitada, kui ei ole ehitust välistavaid õigusaktidest tulenevaid
keskkonnapiiranguid. Teeme ettepaneku antud nõude sõnastust korrigeerida ehk mõtet
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
laiendada, märkides antud nõudeks, et ilma detailplaneeringuta on lubatud ehitada, kui ei ole
ehitust välistavaid piiranguid või kitsendusi. Sellise sõnastuse korral oleks tagatud kooskõla
seaduse eelnõu § 3 punktis 5, millega täiendatakse planeerimisseaduse § 124 lõikega 81,
sätestatud tingimusega, mille kohaselt detailplaneeringu koostamisel arvestatakse
üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud kaitse- ja kasutustingimustega.
2) Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 19 „Väärtuslike põllumajandusmaade
määramine“ märgitu kohaselt määratakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks kompaktsed üle
kahe hektari suurused põllumajandusmaad, mis jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega
katastriüksusele, mis ei asu riigitee kaitsevööndis, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne
või suurem kui 35 hindepunkti (Pärnu maakonna keskmine kaalutud boniteet) ning mis ei jää
planeeringuga määratud tiheasustusalale. Väärtuslikul põllumajandusmaal on ehitustegevus
üldjuhul keelatud. Lisaks on jaotises 19 märgitud, et kohapõhiste boniteeti täpsustavate
uuringute alusel on lubatud üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa
paiknemist täpsustada ja madalama väärtusega põllumaad väärtusliku põllumajandusmaa
koosseisust välja arvata ning et madalama boniteediga põlluosadele üldplaneeringuga määratud
väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ei kohaldata.
Märgime, et selline väärtusliku põllumajandusmaa definitsioon ei ole üheselt mõistetav ning
kooskõlas seaduse eelnõu §-s 352 toodud põllumajandusmaa massiivi kohta antud
definitsiooniga. Tulenevalt sellest soovitame väärtusliku põllumajandusmaa mõistet täpsustada,
et tagada selle üheselt mõistetavus ja kooskõla nii seaduse eelnõus kui ka Pärnu maakonna
planeeringu jaotises 3.2.1 toodud põhimõttega.
3) Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 19 on toodud väärtuslikule põllumajandusmaale
põllumajandusehitise ja elamu ehitamise tingimused. Toodud tingimused on kooskõlas seaduse
eelnõus toodud nõuetega. Kuigi seletuskirja tabelist 1 „Kavandatud maakasutuse seos ehitise
kasutamise peamiste otstarvetega“ nähtub, et maalise asustuse maa-ala juhtotstarbega maale
võib ehitada praktiliselt kõiki ehitisi, välja arvatud sadama-, jaama- või terminalihoone, siis
saab väärtusliku põllumajandusmaa puhul, arvestades jaotises 19 ja tabelis 1 märgitud tingimusi
nende koosmõjus, järeldada, et üldplaneeringuga lubatakse väärtuslikule põllumajandusmaale
ehitada üksnes põllumajandusehitist ja elamut. Maaeluministeerium toetab sellist lähenemist,
samuti jaotises 10.4.1 „Päikeseenergia“ väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks toodud
tingimusi ning leiab, et selliste nõuete ja tingimuste seadmise korral on väärtuslik
põllumajandusmaa tõhusalt ja pikaajaliselt kaitstud.
4) KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.3.1 „Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad
mõjud“ on analüüsitud väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise aluseid. Nimetatud jaotises
on märgitud, et väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisel lähtuti maakonnaplaneeringus
sätestatud põhimõttest, mille kohaselt loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks üle ühe
hektari suurused põllumajandusmaad, mis jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega
katastriüksusele, mis ei asu riigitee kaitsevööndis ning mille kaalutud keskmine boniteet on
võrdne või suurem Pärnu maakonna keskmisest kaalutud boniteedist (35). Samuti on
väärtuslikeks põllumajandusmaadeks määratud alad, mille mullaviljakus on madalam, kuid mis
asuvad maaparandatud alal. KSH hindaja märgib: „Sellise määratluse tulemusel on valla
territooriumil kokku 13 838,8 ha väärtuslikke põllumajandusmaid. PRIA poolt esitatud
kaardikihtide alusel on väärtuslike põllumajandusmaade osakaal boniteedi kohaselt vähesel
määral suurem–15 147,50 ha (kokku põllumajandusmaid 26 933,53 ha). Maakonnaplaneeringu
kohaselt oli Põhja-Pärnumaa vallas kokku ca 25 180,8 ha väärtuslikke põllumajandusmaid (sh
alla 1 ha alad, alla 35 boniteediga alad, alad mis paiknesid riigitee kaitsevööndis jms).
Eeltoodust nähtub, et KSH analüüsis ei hõlmata üldplaneeringu seletuskirja jaotises 19 toodud
mõiste kohaseid väärtuslikke põllumajandusmaid ning toodud arvandmete seosed ei ole
2 (3)
arusaadavad. Palume KSH hindajal analüüsi täpsustada, tuues välja üldplaneeringuga
määratavate väärtuslike põllumajandusmaade pindala ning asjakohased arvandmed ja seosed
ning kaasnevad võimalikud mõjud, kui väärtusliku põllumajandusmaa tunnustele vastavaid
põllumajandusmaid väärtuslikuks ei määrata.
Kinnitame, et Maaeluministeerium on valmis igakülgseks koostööks, et saavutada
üldplaneeringus parimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks
maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse
tagamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Helve Hunt
625 6511
[email protected]
3 (3)