dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu avalik väljapanek

Rahandusministeerium · 5. jaanuar 2022
Viit
14-11/78-1
Registreeritud
5. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus)

Failid

  • 📎MEM_Pohja_Parnumaa_UPL_av_valjapanek_jaan2022.asice454 KB

Sisu (failidest)

Jane Mets Teie: 23.11.2021 nr 7-1/1846-24 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Meie: 05.01.2022 nr 4.1-5/120-2 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu avalik väljapanek Austatud proua Mets Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esitas Maaeluministeeriumile valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu, paludes nimetatud dokumentide kohta esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi. Täname, et olete meid valla üldplaneeringu koostamisse kaasanud. Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, oleme seisukohal, et väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel oluline mõju. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktis 14 sätestatud väärtuslike põllumajandusmaade määramisel ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel tuleks lisaks Pärnu maakonna planeeringu jaotises 3.2.1 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ toodud nõuetele lähtuda Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) toodud põhimõtetest. See on vajalik selleks, et vältida koostatavas üldplaneeringus ja selle elluviimisel võimalikke vastuolusid hilisemast seadusest tulenevate normidega. Tulenevalt sellest teeme järgmised tähelepanekud: 1) Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2 „Valla ruumilise arengu põhimõtted“ on muu hulgas märgitud, et tagatakse väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine. Seletuskirja jaotises 5.2.15 „Maalise asustuse maa-ala (MA)“ märgitu kohaselt on maalise asustuse ala väljapool tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, ettevõtluse-, mäetööstuse- ja avaliku huviga maa-alasid jääv ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse ala hõlmab endas metsa- ja põllumaid ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis moodustavad väiksemaid külakeskusi. Siit järeldub, et väärtuslik põllumajandusmaa on üldplaneeringus maalise asustuse maa-ala juhtotstarbega. Jaotises 5.2.15 on märgitud, et maalises asustuses on ehitamine lubatud ilma detailplaneeringut koostamata, kui on täidetud kõik loetletud nõuded. Üheks nimetatud nõudeks on, et ilma detailplaneeringuta on lubatud ehitada, kui ei ole ehitust välistavaid õigusaktidest tulenevaid keskkonnapiiranguid. Teeme ettepaneku antud nõude sõnastust korrigeerida ehk mõtet Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 laiendada, märkides antud nõudeks, et ilma detailplaneeringuta on lubatud ehitada, kui ei ole ehitust välistavaid piiranguid või kitsendusi. Sellise sõnastuse korral oleks tagatud kooskõla seaduse eelnõu § 3 punktis 5, millega täiendatakse planeerimisseaduse § 124 lõikega 81, sätestatud tingimusega, mille kohaselt detailplaneeringu koostamisel arvestatakse üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud kaitse- ja kasutustingimustega. 2) Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 19 „Väärtuslike põllumajandusmaade määramine“ märgitu kohaselt määratakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks kompaktsed üle kahe hektari suurused põllumajandusmaad, mis jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, mis ei asu riigitee kaitsevööndis, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 35 hindepunkti (Pärnu maakonna keskmine kaalutud boniteet) ning mis ei jää planeeringuga määratud tiheasustusalale. Väärtuslikul põllumajandusmaal on ehitustegevus üldjuhul keelatud. Lisaks on jaotises 19 märgitud, et kohapõhiste boniteeti täpsustavate uuringute alusel on lubatud üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist täpsustada ja madalama väärtusega põllumaad väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust välja arvata ning et madalama boniteediga põlluosadele üldplaneeringuga määratud väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ei kohaldata. Märgime, et selline väärtusliku põllumajandusmaa definitsioon ei ole üheselt mõistetav ning kooskõlas seaduse eelnõu §-s 352 toodud põllumajandusmaa massiivi kohta antud definitsiooniga. Tulenevalt sellest soovitame väärtusliku põllumajandusmaa mõistet täpsustada, et tagada selle üheselt mõistetavus ja kooskõla nii seaduse eelnõus kui ka Pärnu maakonna planeeringu jaotises 3.2.1 toodud põhimõttega. 3) Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 19 on toodud väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusehitise ja elamu ehitamise tingimused. Toodud tingimused on kooskõlas seaduse eelnõus toodud nõuetega. Kuigi seletuskirja tabelist 1 „Kavandatud maakasutuse seos ehitise kasutamise peamiste otstarvetega“ nähtub, et maalise asustuse maa-ala juhtotstarbega maale võib ehitada praktiliselt kõiki ehitisi, välja arvatud sadama-, jaama- või terminalihoone, siis saab väärtusliku põllumajandusmaa puhul, arvestades jaotises 19 ja tabelis 1 märgitud tingimusi nende koosmõjus, järeldada, et üldplaneeringuga lubatakse väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada üksnes põllumajandusehitist ja elamut. Maaeluministeerium toetab sellist lähenemist, samuti jaotises 10.4.1 „Päikeseenergia“ väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks toodud tingimusi ning leiab, et selliste nõuete ja tingimuste seadmise korral on väärtuslik põllumajandusmaa tõhusalt ja pikaajaliselt kaitstud. 4) KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.3.1 „Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud“ on analüüsitud väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise aluseid. Nimetatud jaotises on märgitud, et väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisel lähtuti maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõttest, mille kohaselt loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks üle ühe hektari suurused põllumajandusmaad, mis jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, mis ei asu riigitee kaitsevööndis ning mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem Pärnu maakonna keskmisest kaalutud boniteedist (35). Samuti on väärtuslikeks põllumajandusmaadeks määratud alad, mille mullaviljakus on madalam, kuid mis asuvad maaparandatud alal. KSH hindaja märgib: „Sellise määratluse tulemusel on valla territooriumil kokku 13 838,8 ha väärtuslikke põllumajandusmaid. PRIA poolt esitatud kaardikihtide alusel on väärtuslike põllumajandusmaade osakaal boniteedi kohaselt vähesel määral suurem–15 147,50 ha (kokku põllumajandusmaid 26 933,53 ha). Maakonnaplaneeringu kohaselt oli Põhja-Pärnumaa vallas kokku ca 25 180,8 ha väärtuslikke põllumajandusmaid (sh alla 1 ha alad, alla 35 boniteediga alad, alad mis paiknesid riigitee kaitsevööndis jms). Eeltoodust nähtub, et KSH analüüsis ei hõlmata üldplaneeringu seletuskirja jaotises 19 toodud mõiste kohaseid väärtuslikke põllumajandusmaid ning toodud arvandmete seosed ei ole 2 (3) arusaadavad. Palume KSH hindajal analüüsi täpsustada, tuues välja üldplaneeringuga määratavate väärtuslike põllumajandusmaade pindala ning asjakohased arvandmed ja seosed ning kaasnevad võimalikud mõjud, kui väärtusliku põllumajandusmaa tunnustele vastavaid põllumajandusmaid väärtuslikuks ei määrata. Kinnitame, et Maaeluministeerium on valmis igakülgseks koostööks, et saavutada üldplaneeringus parimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Teadmiseks: Rahandusministeerium Helve Hunt 625 6511 [email protected] 3 (3)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →