dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põllumajandusministri 10. märtsi 2015. aasta määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide..

Rahandusministeerium · 5. jaanuar 2022
Viit
1.1-11/76-1
Registreeritud
5. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Tuuli Levandi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
27. jaanuar 2022

Failid

  • 📎EIS Kooskõlastamise tähtaeg on muutunud.msg51 KB
  • 📎esitluskiri.asice376 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

SELETUSKIRI põllumajandusministri määruse „ Põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „ Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende and m ete esitamise kord “ muutmine “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ka ELÜPS ) § 13 lõike 5¹ ja § 99 lõike 5 alusel. Põllumajandusminis tri 10. märtsi 2015. a määrust nr 22 „ Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende andmete esitamise kord “ (edaspidi määrus nr 22 ) muudetakse tingituna vajadusest täpsustada põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määrami s e tingimusi. Ühe muudatusena kehtestatakse määruses valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu. Selliste maade toetusõiguslikkus ei ole muudest tingimustest lähtudes alati üheselt selge ning erinevad käsitlused on tekitanud põllumajandustootjate ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) vahel põhimõttelisi lahkarvamusi. Arvestades viimastel aastatel tekkinud küsimusi, mis on ilmnenud seoses selliste maade toetusõiguslikkusega, on selguse huvides vajalik ministri määruse tasandil kindlaks määrata valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad põllumajandusmaad, mis välistatakse põllumassiivi maksimaalse to etusõigusliku pindala hulgast. Selline täiendus aitab muuta selgemaks põllumassiivi maksimaalse to etusõigusliku pindala määramise alused. Lisaks täpsustatakse määrust seoses puudega kaetud alade toetusõiguslikkuse hindamisega tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohtadest. Määruse eeln õu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna nõunik Veronika Vallner-Kranich ( 625 6253, [email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kivipõld (625 6283, [email protected] ) ning eelnõu on keeleliselt toimetan ud sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava ( 625 6523, [email protected]) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 5 lõike 2 sõnastust, millega täpsustatakse põllumassiivil paiknevad maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus ei ole võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks. Sellised maa-alad ei ole toetuse saamiseks abikõlbulikud ning need arvatakse põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast maha . Lõike 2 punkti 1 kohaselt arvatakse põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast maha üle 0,01 hektari suurune maa-ala , sealhulgas maa-ala, millel kasvavad puittaimed võrade liitusega vähemalt 30 protsenti . Lõike 2 punkti 2 kohaselt arvatakse põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast maha alla 0 ,01 hektari suurused maa-alad, kui nende pindala põllumassiivil kokku ületab 0,01 hektarit. P õllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast arvatakse maha näiteks kivihunnik, püsivalt liigniiske ala, maapinnas olev süvend , püsivalt ühel koha l olev masinapark, lõkkeplats, oksahunnikud jms maa-ala, millel põllumajanduslik tegevus ei ole võimalik . P õllumajanduslik tegevus ei ole võimalik ka sellistel aladel, mis on puittaimedega tihedalt kaetud. Lähtudes metsaseaduse §-s 3 sätestatud puuvõrade liituse tingimusest, loetakse selliste alade hulka ka alad, millel kasvavate puittaimede võrade liitus on vähemalt 30 protsenti, näiteks puude-põõsaste grupp ja võsa. Selliste alade hulka arvatakse ka madalatest puittaimedest moodustunud põõsastikud, nagu näiteks kadakad ja põõsasmaranad ning nii looduslikult kasvavad kui ka istutatud puittaimedega kaetud alad. P õllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” (edaspidi määrus nr 4 ) § 3 lõigetes 1–10 nimetatu d maastikuelemendid arvestatakse maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka . Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 5 lõigetega 2 ¹ – 2³. Lõikega 2 ¹ täpsustatakse, et inimtekkelis e e hitis e (nt majad, hooned, tuulikud jne) alune maa-ala arvatakse põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast maha olenemata selle suurusest . Inimtekkeliste ehitiste hulka ei loeta siiski määruse nr 4 § 3 lõigetes 1–10 nimetatud maastikuelemente , milleks võivad olla eelkõige muinsuskaitseseaduses sätestatud kinnismälestised või pärandkultuuriobjektina kaardistatud objektid . Tegemist ei ole uute muudatustega, vaid juba aastaid kehtivate re eglitega, mis tulenevad komisjoni juhisest ning millest PRIA on toetusõigusliku pindala määramisel lähtunud ka seni . Kuna d etailsema d kirjeld used ja reeglid on esitatud vaid komisjoni tehnilises juhis e s , nagu näiteks põldude identifitseerimise süsteemi jaoks välja töötatud juhises , sätestatakse üksikasjalikumad nõuded selguse huvides ka riigisiseses õiguses . Lõikega 2² sätestatakse loetelu valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavatest maa-aladest , milleks on päikesepaneelide alune maa, õueala , haljasala ja golfiväljak. Sätte kehtestamise aluseks on ELÜPSi § 13 lõik e s 5¹ sätestatud volitusnorm , mille alusel on maaeluministril õigus kehtestada otsetoetuste saamise nõuded põllumajandusmaa kohta, sealhulgas loetelu valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutat avate põllumajandusmaade kohta . Loetelu kehtestamisel on aluseks võetud järgmised kriteeriumid , mille alusel on võimalik hinnata erinevate maade toetusõiguslikkust : elemendi suurus ( ruumiline ulatus) , laad, füüsikalised omadused . Kriteerium annab võimaluse hinnata objekti või elemendi suurust ja omadusi , sh kas tegemist on inimtegevuse tulemusena tekkinud ehitise. K a komisjoni juhised toetavad selle kriteeriumi rakendamist mittetoetusõiguslike elementide hindamise ks ; põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid agrotehnilisi võtteid või masinaid kasutamata . S elle kriteeriumi alusel hinnatakse, mis ulatuses ja vahenditega on võimalik selliseid alasid uuesti põllumajanduslikku kasutus s e võtta. Seejuures hinnatakse, kas lisaks tavapärastele agrotehnilistele võtetele ja masinatele on vajalik kasutada lisavahendeid ja kas tekivad lisakulud. ; a jaline kriteerium . Hinnatakse elemendi või objekti püsivust ajas . Näiteks, kas tegemist on lühi- või pikaajaliste (sh püsivate või ajutiste) elementide või objektidega. Komisjoni üldiste reeglite kohaselt hinnatakse püsivust selle järgi, k ui need on püsivalt ühel kohal ning nähtavad ja tuvastatavad vähemalt kahel viimasel järjestikusel ortofoto l . tegevuse e esmärk, maa kasutus- ja sihtotstarve . Oluline on hinnata tegevuse peamist eesmärki. Teisisõnu, kas tegemist on põllumajandusliku tegevusega (nt põllukultuuri kasvatamine või loomapidamine ) või muul eesmärgil tehtava tegevusega (nt elektritoo t mine, puhke- või rekreatsiooniala na kasutatav ala , majapidamise teenindusala jne) . Lisaks hinnatakse maa kasutus- ja sihtotstarvet, mille alusel on võimalik kindlaks teha, kas tegemist on maakatastri kõlvikute kaardi järgi määratud tootmismaa , loodusliku rohumaa või haritava maa g a ; eristatavus tavapärasest põllumajandusmaas t (sh maakasutus) . See kriteerium võimaldab eelkõige eristada põllumajanduslik k u maakasutu st (nt põllumaa, püsirohumaa, püsikultuurid e alune maa) muust maakasutusest (nt metsamaa). Lisaks hinnatakse selle kriteeriumi puhul , kas sellised alad on eraldatud või piiritletud taraga või muul moel , kas alal paikneb mittepõllumajanduslikule tegevusele viitavaid objekte jne ; maa ga seotud hoolda mis - või harimis võtted, tootmise kohustus . Maa hoold amis- ja harimis võt ete põhjal saab hinnata, kas need on otseselt seotud põllumajandusliku tegevusega (nt kasvatatakse põllumajanduskultuuri, varutakse loomasööta, peetakse loomi) või kasutatakse maad hoopis valdavalt mittepõllumajandusliku ks tegevuse ks ja mittepõllumajanduslikul eesmärgi l (nt kui maad kasutatakse sporti miseks , puh kealana, elektritootmiseks) . Selle kriteeriumi puhul h innatakse, kas alal, millel asetsevad elemendid või objektid , on võimalik põllumajandusliku tegevusega tegelda samamood i nagu sellistel aladel, mille l elemen did või objektid puuduvad . Õuealaks peetakse elu- , ühiskondliku- või tootmish oone või rajatise juurde kuuluvat või selle püstitamiseks mõeldud ühtset maa- ala , mida ei arvata toetusõiguslik u põllumajandusmaa hulka . Erandkorras saab olla toetusõiguslik õuealale jääv vähemalt 0,30 hektari suurune puu- , marja - ja köögi viljaaia ga maa- ala . Ilu lisel ja rekreatiivsel eesmärgil raj atud õueala pole toetusõiguslik. Haljasalana käsitletakse madal a - või kõrghaljastusega ala, mida kasutatakse rekreatiivsetel eesmärkidel ning millele on iseloomulikud ilutaimed. Haljasalad, sh pargid, puiesteed, kalmistud, muruväljakud, kiige- ja lõkkeplatsid ei ol e toetusõiguslikud, kuna nende peamine eesmärk on rekreatiivne vm mittepõllumajanduslik eesmärk. Golfiväljakud loetakse samuti mittetoetusõigusliku põllumajandusmaa hulka, kuna neid kasutatakse peamiselt rekreatiivsel vm mittepõllumajanduslikul eesmärgil. Lõikega 2³ sisustatakse päikesepaneelide aluse maa tingimused , mi s hõlmab nii päikese paneelide par ke kui ka üksiku d päikesepaneel e . Päikesepaneeli või –paneelide aluseks maa ks loetakse: 1) paneeli või paneelide alust maad koos seda ümbritseva aia või selgelt eristuva harimispiiriga; 2) paneeli alust maad koos seda ümbritseva ühe meetri laiuse alaga, mida arvestatakse paneeli välimisest küljest, kui kahe või enama paneeli omavaheline kaugus on üle 13 meetri ning puudub paneele ümbritsev aed või selge lt eristuv harimispiir ; 3) paneelide vahelist maad koos paneeli ümbritseva ühe meetri laiuse alaga, mida arvestatakse paneeli välimisest küljest, kui kahe või enama paneeli omavaheline kaugus on alla 13 meetri ning puudub paneele ümbritsev aed või selge lt eristuv harimispiir . Päikeseparkide hindamisel kasutab PRIA lisainfona ka maakatastris olevat e kõlvikute infot. Maakatastri kõlvikute kaardil on päikesepargid üldjuhul kõlvikutüübiga õuealad ja katastri sihtotstarve on tootmismaa , mille kohaselt ei arvestata p äikese paneeli ja –paneelid e alust maad toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka. Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 5 lõi ke 5 sõnastust , mille kohaselt k omisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemidega seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73) artikli 9 lõike 3 punkti b alusel arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Puuks loetakse vähemalt 1,3 meetri kõrgust puittaime . K omisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 9 lõike 3 punkti b kohaselt käsitletakse ü ksikute puudega põldu toetuskõlblikuna, kui puude arv toetuskõlbliku hektari kohta ei ületa teatavat maksimumtihedust. Sama lõike teise lõigu kohaselt määravad liikmesriigid kindlaks esimese lõigu punktis b osutatud maksimumtiheduse, arvestades, et see ei või olla suurem kui 100 puud hektari kohta. Eesti puhul arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka selline põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Praktikas on tekkinud lahkarvamusi kriteeriumi „kuni 50 puud hektari kohta“ rakendamisega. Selle nõudega seotud aspekte on analüüsinud nii Tartu Ringkonnakohus 25. veebruari 2021. a kohtuotsustega haldusasjades nr 3-18-1191 ja nr 3 19 629 kui ka Riigikohus 29. septembri 2020. a otsuses haldusasjas nr 3-18-305. Kohute selgitustest tuleneb kokkuvõtlikult, et metsatukkadest ja võsastunud aladest, kus karjatamine ei ole võimalik, tuleb eristada üksikute puudega kaetud alasid. Metsatukad ja võsastunud alad tuleb toetusõiguslikust pinnast välja arvata, kui need alad on suuremad kui 0,01 ha. Liikmesriigi kehtestatav puude piirarv hektari kohta kehtib selliste alade kohta, millel põllumajanduslik tegevus on võimalik. Seega nõue „kuni 50 puud hektari kohta“ saab süstemaatiliselt kehtidagi ainult selliste põllu osade kohta. Seejuures tuleb keskmist puude arvu hektari kohta arvestada tervel põllul, mitte ainult puudealusel maal. Kui puittaimed kasvavad alal sedavõrd tihedalt, et nende all ei saa kasvada karjatamiseks sobilik rohttaimestik , on tegu alaga, millel põllumajanduslik tootmine pole võimalik. Alal, mille suhtes on juba tuvastatud, et tegemist on metsaalaga, kus karjatamine ei ole võimalik, ei ole mõistlik ega efektiivne lugeda kokku puude arvu, sest see ei annaks hinnangule, et karjatamine ei ole võimalik, midagi juurde. Ülejäänud alal, st alal, mis ei ole metsamaa, tuleb aga pidada määravaks karjatamiseks sobimatute puude arvu hektari kohta terve ala lõikes . Samuti jäi ringkonnakohus seisukohale, et Euroopa Liidu õigust ei ole võimalik õiguspäraselt tõlgendada nii, et puu on mistahes suurusega puittaim. Ringkonnakohus leidis, et kuni põllumajandustoetuste valdkonnas ei ole kehtestatud teistsugust kõrgusepiiri või muid kohtulikult kontrollitavaid kriteeriume, kuidas määratleda puid, on võimalik metsaseaduse metsa definitsioon aluseks võtta ka selle hindamiseks, millisest kõrgusest alates on tegemist puuga. Küll aga on õigusvastane selline praktika, mis käsitleb puudena kõiki teatud resolutsiooniga ortofotodelt paistvaid puittaimi nende kõrgust arvesse võtmata. Eeltoodust tulenevalt eristatakse edaspidi neid puittaimedega kaetud alasid, kus puittaimed kasvavad nii tihedalt, et põllumajanduslik tootmine sellisel maal ei ole võimalik, ning selliseid alasid ühe põllu lõikes, kus puittaimed kasvavad hõredamalt. Samuti sätestatakse metsaseaduse nõudeid aluseks võttes, et puuks loetakse vähemalt 1,3 meetri kõrgust puittaime . Euroopa Komisjon on oma vastuses (AGRI.DDG2.D3/ALR/Ares 8631684) juhtinud tähelepanu, et liikmesriigid määratlevad puude maksimumtiheduse ning arvesse minevate puude rakendamiseks ette nähtud tunnused selleks, et üksikute puudega põldu saaks käsitleda toetuskõlb l ikuna. Kui seni arvestati metsaks, võsaks, põõsastikuks puittaimedega kaetud alad, kus puude ja põõsaste tihedus sõltumata puu või põõsa suurusest ületas 50 puud/põõsast hektari kohta, arvestatuna puudealuse maa suhtes, siis uue käsitluse kohaselt loetakse eelnimetatud alade hulka vähemalt 0,01 hektari suurused alad, kus puittaimede võrastiku liitus on vähemalt 30 protsenti. Eraldiseisvaks puuks arvestati seni kõik puud ja põõsad sõltumata kõrgusest ja võrastiku laiusest. Lähtudes metsaseaduse §-s 3 sätestatud tingimusest kasvavate p uittaimede kõrgus ele , loetakse e daspidi puuks selgelt eristuvad puud ja põõsad, mis on vähemalt 1,3 meetri kõrgused . Üldjuhul on vähemalt 1 meetri laiuse võraga puud e kõrguseks vähemalt 1,3 m eetrit . Puittaimestiku vahel isel alal peab kasva ma rohttaimestik või on olema seal haritav maa. Määruse jõustumise tulemusena hakatakse puude tihedust arvestama selle põllu pinna suhtes, millel paiknevad eraldiseisvad p u ud ja põõsad . Eraldiseisva pu ittaimena ei käsitleta juhtu sid , kui puude või põõsaste tihedus vastab metsa (sh võsa) või puittaimede grupi (puude ja põõsaste grupp) tingimustele. Põõsastike all peetakse silmas vähemalt 30 - protsendilise võra stiku liitusega madalate puittaimedega, sh kadakatega ja põõsasmaranatega kaetud vähemalt 0,01 ha suuruseid maa- ala sid . Eelnõu punktiga 4 täiendatakse § 5 lõikega 6, millega sätestatakse, et põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramisel ei kohaldata sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tingimust . See tähendab, et nõude „kuni 50 puud hektari kohta“ rakendamisel ei liideta puude alust maa-ala kokku ega arvata seda põllumassiivi toetusõiguslikust pindalast maha , kui puude alune pindala kokku ületab 0,01 hektarit. Seega alal, kus puittaimede võrade liitus jääb alla 30 protsendi (ei ole metsastunud ega võsastunud) ning kus põllumajanduslik tegevus on võimalik, loetakse kokku puude arv ning kui see jääb lubatu d arvu piiridesse, käsitletakse ala toetusõiguslikuna. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse § 8 lõikega 3 , mille kohaselt ei rakendata käesoleva määruse muudatuste tulemusel muutunud kohustuste ga toetuste pindala de vähendamisele vähendamisi ja tagasinõudeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548), artiklites 28 ja 29 nimetatud toetus t e puhu l rakendatakse sama määruse artiklit 47. Selle lõige 3 ütleb, et k ui toetusesaajal ei ole võimalik jätkata võetud kohustuste täitmist seetõttu, et tema põllumajanduslikku majapidamist või osa tema põl lumajandusliku majapidamise suhtes kohaldatakse pädevate riigiasutuste kinnitatud maakorralduse meetmeid, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et k ui selline kohandamine osutub võimatuks, siis võetud kohustus lõpeb ja kohustuse kehtivusaja eest tagasimaksmist ei nõuta. Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 (edaspidi MAK) alusel rakendatakse seitset Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklite s 28 ja 29 nimetatud põllumajanduskeskkonna toetust ning mahepõllumajanduse toetusi, mille kohustuseperioodiks on viis aastat. Kohustustega toetuste puhul võetakse toetust taotledes kohustusealusele pindalale kohustus terveks kohustus e perioodiks. See tähendab, et kohustus e perioodi jooksul ei tohi kohustusealune pindala üldjuhul vähe neda. Kui pindala põhjuseta väheneb, nõutakse enamasti toetus vähenenud pindala eest ka eelnevate aastate eest tagasi, sest kohustust ei ole kogu pinnal täidetud. Käesoleva määruse muutmine võib tingida selle, et kohustustega seotud pindala väheneb näiteks puude arvestamise metoodika muutuse tõttu. Sellisel juhul arvestatakse edaspidi toetuse pindala uute reeglite alusel, kuid ei rakendata sellest mõjutatud karistusi ega nõuta eelnevate aastate eest toetust tagasi . Karistustest ja t agasinõuetest ei ole vabastatud juhud, kus pindala muutub kas võsastumise tõttu või näiteks rajatakse kohustusealusele pinnale päikesepark, sest sellisel juhul ei ole toetusõigusliku pinna muudatus tingitud muutunud metoodikast. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/200, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (EÜT L 347, 20.12.2013, lk 549–607); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608–670); – komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa (ELT L 181, 20.06.2014, lk 1–47); – komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemidega seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73); – komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.07.2014, lk 69–124) . 4. Määruse mõjud M ääruse puhul on tegemist peamiselt kahte sorti muudatustega. 1) V aldavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu kehtesta takse selleks , et põllumajandustootjatel tekiks ühtne ja selge arusaam aladest, mida loetakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade hulka ja mille le ei teki ka ühtse pindala toetuse saamise õigust. Sellega ei kaasne suur muudatusi, kuna ka k ehtivate reeglite kohaselt on siiani selliseid alasid nagu päikesepa neeli ja –paneelide alust maad , õue- ja haljasalad, golfiväljakud, käsitletud põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramisel ühetaoliselt . Sellised alad on ka varasemalt toetusõiguslikust pindalast välja arvatud . Detailsem loetelu võimalikest mittetoetusõiguslikest maadest on senini leidnud käsitlust PRIA protseduurides ning osaliselt ka põllumajandusto otjatele mõeldud infomaterjali s Abiks t aotleja le . Näiteks on tähelepanu juhitud p äikesepaneeli ja –paneelide aluse maa toetusõiguslikkuse küsimusele, mille kohta on selgitused lisatud kehtivas Abiks t aotlejas , kuid õigusaktides seni vastav alus puudus . Hinnanguliselt puudutab päikesepaneeli ja –pa neelide aluse maaga seotud küsimus ligikaudu 14 taotleja t , kes olid 2021. a astal kõnealusele maale taotlenud ühtset pindala toetust. Tegelikkuses on päikesepaneele põllumajanduslikule maale rajatud oluliselt rohkem, kuid enamikel juhtudel neile pindalatoetusi ei taotlet a . 2) 50 puu reegli t muudetakse eelkõige Riigikohtu 29. septembri 2020. aasta otsusest nr 3-18-305 tulenevalt, mille ga täpsustatakse puittaimede arvestamist ning puu mõistet , mis on omakorda seotud ka põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määra tl emisega , mille suhtes kohaldatakse omakorda § 5 lõiget 2 ning lõikeid 2¹-2³ . Selline muudatus puudutab pindalatoetuste taotlejaid, kelle taotlusalusel maal paiknevad puud, puude ja põõsaste grupid ning põõsastikud. Hinnanguliselt puudutab see l igi kaud u 4500 põllumassiivi ja 1250 taotlejat . U ute reeglite rakendamine võib kaas a tuua kahte sorti olukor di. T eatud juhtudel võib taotlejale lisanduda põllumassiivi pindala hulka toetusõiguslikku maad , kuid võib ka esineda vastupidiseid olukord i , kus mõned maad võivad toetusõigusliku põllumassiivi pindalast välja jääda. Kui maade väljajäämise tõttu muutub MAK kohustustega keskkonna- või mahepõllumajanduse toetuste pindala, siis sellisel puhul taotlejatele kohustuse vähenemisest tingitud karistusi ei rakendata. Puittaimestikuga seotud toetusõigusliku maa tingimuste muutumist arvestab PRIA põllumassiivide piiride uuendamisel ja pindalatoetuste menetlemisel alates 2022. aastast. Muutunud tingimuste alusel ei tehta tagasinõudeid eelnevatesse aastatesse, mil kehtisid eelmised 50 puu arvestamiseks kohaldatud tingimused. Samuti arvestatakse muutunud toetusõigusliku maa tingimustega lubatud kohustuste vähenemisel. Alates 2022. aastast peavad t aotlejad arvestama muutunud tingimustega toetusõigusliku maa osas nii andmete kandmisel põllumassiivide registrisse kui ka pindalatoetuste taotlemisel . 2021. aasta l taotles p indalatoetu s i kokku 14 007 põllumajandustootjat ning põllumajandustoetus t e- ja põllumassiivide registris registreeritud põllumassiivide arv oli ligikaudu 150 000. Aprilliks 2022 PRIA poolt läbi viidava põllumassiivide registri uuendamise käigus hinnatakse põllumassiivide piire täpsustunud reeglite alusel, mille tulemusena võivad taotlejate põllumassiivide piirid muutuda. Määruse jõustumisel antakse täpsustunud põhimõtetest taotlejatele PRIA veebilehe ja infokirja abil teada , kus ühtlasi palutakse taotlejatel vaadata üle enda kasutuses olevad põllumassiivid ning anda PRIA le teada , kui on erinevusi põllumassiivide registris ja reaalsuses oleva pindala vahel. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarve vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. veebruaril 2022. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumil e ning arvamuse avaldamiseks PRIAle . Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Meie: 04.01.2022 nr 1.4-3/15 Maaeluministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetav minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” muutmine” eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. EN_piiripunkt.docx; 2. SK_piiripunkt.docx. Veronika Vallner-Kranich +372 625 6253 [email protected] Mari-Liis Kivipõld +372 625 6283 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 -864235 -144145 0 0 -635 46355 EELNÕU 04 . 01 .202 2 0 0 EELNÕU 04 . 01 .202 2 Määrus xx . 01 . 20 22 nr … Põllumajandusministri 10 . märtsi 2015. aasta määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende andete esitamise kord ” muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 5 1 ja § 99 lõike 5 alusel. § 1. Põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määrust nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord ” muudetakse järgmiselt : 1 ) paragrahvi 5 l õi k e 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „ Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknev ad järgmised maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus ei ole võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks : 1) üle 0,01 hektari suurune maa-ala , sealhulgas maa-ala, millel kasvavad puittaimed võrade liitusega vähemalt 30 protsenti ; 2) alla 0 ,01 hektari suuru sed maa-ala d , kui nende pindala põllumassiivil kokku ületab 0,01 hektarit . ”; 2 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõi getega 2 1 – 2 3 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Inimtekkelise ehitise alune maa-ala , välja arvatud lõikes 4 nimetatud maastikuelementide alune maa-ala, arvatakse põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast maha olenemata selle suurusest. ( 2 2 ) Lõikes 2 nimetatud maa-ala d , mida kasutatakse valdavalt mitte põllumajanduslik uks tegevuseks, on järgmised : 1) päikesepaneelide alune maa; 2) õueala; 3) haljasala; 4) golfiväljak. (2 3 ) Lõikes 2 2 nimetatud päikesepaneelidealuseks maak s loetakse : 1) paneeli - või paneelidealust maad koos seda ümbritseva aia või selgelt eristuva harimispiiriga; 2) paneelialust maad koos seda ümbritseva ühe meetri laiuse alaga, mida arvestatakse paneeli välimisest küljest, kui kahe või enama paneeli omavaheline kaugus on üle 13 meetri ning puudub paneele ümbritsev aed või selge lt eristuv harimispiir ; 3) paneelidevahelist maad koos paneelialuse maa ja seda ümbritseva ühe meetri laiuse alaga, mida arvestatakse paneeli välimisest küljest, kui kahe või enama paneeli omavaheline kaugus on alla 13 meetri ning puudub paneele ümbritsev aed või selge lt eristuv harimispiir . ”; 3 ) p aragrahvi 5 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) K omisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemidega seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73) , artikli 9 lõike 3 punkti b alusel arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Puuks loetakse vähemalt 1, 3 meetri kõrgust puittaime . ”; 4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Lõike s 5 sätestatud juhul ei kohaldata lõike 2 teise lause punkti 2 . ” ; 5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) , artiklite s 28 ja 29 nimetatud toetuse kohustus e alune pind väheneb käesoleva määruse 2022. a asta 1. veebruaril jõustunud redaktsioonis sätestatud p õllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramis e nõuete tõttu, kohaldatakse eelnimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse artikli 47 lõiget 3. “. § 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0012 - Põllumajandusministri 10. märtsi 2015. aasta määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende andete esitamise kord” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/212bbf80-9790-4b3e-8167-39e2f237c96b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/212bbf80-9790-4b3e-8167-39e2f237c96b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: RAM Info Teema: [EIS] Kooskõlastamise tähtaeg on muutunud EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) algatatud kooskõlastamise tähtaega on muudetud. Uus tähtaeg on 27.01.2022 23:59 Kooskõlastamine algatati 05.01.2022 09:26 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/212bbf80-9790-4b3e-8167-39e2f237c96b?activity=1 Eelnõu toimik: MEM/22-0012 - Põllumajandusministri 10. märtsi 2015. aasta määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende andete esitamise kord” muutmine Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/212bbf80-9790-4b3e-8167-39e2f237c96b Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →