dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põllumajandus, toit ja maaelu programmi 2022-2025 kinnitamine

Rahandusministeerium · 12. jaanuar 2022
Viit
4-1/429-1
Registreeritud
12. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-1/2022
Vastutaja
Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond)

Failid

  • 📎Kaskkiri_PTM.asice1365 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministri 11.01.2022 käskkiri nr 7 Lisa 1 PÕLLUMAJANDUS, TOIT JA MAAELU Programm 2022–2025 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................... 5 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ....................................................................................... 7 Olukorra lühianalüüs ......................................................................................................................... 9 Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire ................................................................................ 9 Biomajandus ............................................................................................................................ 10 Põllumajandus ja toiduainetööstus ......................................................................................... 11 Toiduohutus ............................................................................................................................. 14 Maaelu ..................................................................................................................................... 15 Programmi meetmed ja tegevused ................................................................................................ 18 Meede—põllumajanduskeskkond............................................................................................. 18 Tegevus—taimekaitse ....................................................................................................... 18 Tegevus—väetised ............................................................................................................ 19 Tegevus—täiendav keskkonnahoid ................................................................................... 20 Meede—taimetervis, loomade tervis ja heaolu ........................................................................ 22 Tegevus—taimetervis ........................................................................................................ 22 Tegevus—loomatervis ....................................................................................................... 24 Tegevus—söödaohutus ..................................................................................................... 27 Tegevus—loomade heaolu ................................................................................................ 28 Meede—toiduohutus ................................................................................................................ 31 Tegevus—toiduohutus ...................................................................................................... 31 Meede—kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ..................................................................... 34 Tegevus—maakasutus ...................................................................................................... 34 Tegevus—maaparandus.................................................................................................... 35 Tegevus—sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal .......................................................... 36 Tegevus—põllumajandusloomade aretus ......................................................................... 39 Meede—põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine .............................. 41 Tegevus—põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime ..................... 41 Tegevus—põlvkondade vahetus........................................................................................ 43 Tegevus—riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal ............................................. 45 Tegevus—ühistegevus ja koostöö..................................................................................... 47 2 Tegevus—ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand .......................................................... 48 Tegevus—mahepõllumajandus ......................................................................................... 50 Meede — maa- ja rannapiirkonna areng................................................................................... 52 Tegevus—maaelu ja kohalik kogukond ............................................................................. 52 Tegevus—finantsinstrumendid ......................................................................................... 56 3 Sissejuhatus Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted eesmärk on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Valdkonna visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada Programmi nimi Põllumajandus, toit ja maaelu Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond Programmi periood 2022–2025 Peavastutaja Maaeluministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL), valitsemisala Põllumajandusuuringute Keskus (PMK), Põllumajanduse Registrite ja asutused) Informatsiooni Amet (PRIA), Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) Programmis kajastuvad meetmed ja tegevused, mis aitavad kaasa Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengule ning konkurentsivõime kasvule, toiduohutuse ja -julgeoleku tagamisele, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt. Samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi parandamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. 4 Programmi juhtimiskorraldus Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025“ (edaspidi programm) panustab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ ning osaliselt ka tulemusvaldkondadesse „Regionaalareng ja maaelu“, „Keskkond“ (Natura 2000) ja „Tervis“ (ohutu toit), „Teadus“ (rakendusuuringud) ning „Ettevõtlus ja innovatsioon“ (koostöömeetmed). Programmdokument koosneb kuuest meetmest, mis hõlmavad endas 20 programmi tegevust ning mille alla on omakorda koondatud tegevuste elluviimiseks vajalikud teenused. Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. Programmi koostamist ja täitmist koordineerib strateegia- ja finantsosakond ning programmi kooskõlastab ministeeriumi juhtkond. Programmi kinnitab maaeluminister käskkirjaga pärast riigieelarve vastuvõtmist ja programm avalikustatakse Maaeluministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vastavalt vajadusele või sama aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi eelarvet seiratakse minimaalselt kord kvartalis ning tegevusi kord poolaastas. Teenuste arendamiseks toimuvad regulaarselt teenuste kvaliteeditöörühma kohtumised, kuhu kuuluvad nii ministeeriumi kui ka valitsemisala asutuste esindajad. Programmi eelarve tulude maht on 1,47 miljardit eurot ning kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute maht on 1,6 miljardit eurot. Programmi rahastamiskava koosneb planeerimistasandite kuludest. Programmi elluviimise seisukohalt on suure kaaluga ka Rohelepe koos selle strateegiatega "Talust taldrikule" ja „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue finantsperioodi planeerimine ja käivitumine. Nende protsesside 5 käigus tuleb tagada kooskõla ja loogiline sidusus programmi, "Talust taldrikule" strateegia, „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning ÜPP järgmise finantsperioodi eesmärkide ja tegevuste vahel. Kõiki Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tegevusi raamistab ajaliselt seitsmeaastane finantsperiood, ent ÜPP üleminekumäärusega (hakkas kehtima 1. jaanuar 2021) pikeneb kehtiva 2014-2020 perioodi meetmete rakendamine 2022. aastani kasutades 2021. ja 2022. aastal selleks uue finantsperioodi ning taastekava (Next Generation EU) vahendeid. "Talust taldrikule" strateegia ja „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ raames on lähiaastatel välja tulemas arvukad algatused konkreetsete eesmärkide ja sihttasemetega. Sellest tulenevalt ning samuti peale uue finantsperioodi ÜPP strateegiakava kinnitamist võib tekkida vajadus teha muudatusi ka programmi eesmärkides ning mõõdikutele seatud sihttasemetes. Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava koostatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigi eelarvestrateegiaga 2022–2025. Maaeluministeeriumi koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Olulisemad muudatused 2022-2025 programmis võrreldes varasemaga: Programmis ei ole enam tegevuse tasemel toiduvarustuskindlust, mille eesmärk on tagada elanikkonnale ohutu toidu olemasolu ja kättesaadavus. Maaeluministeeriumi haldusalas olnud toiduvaru moodustamise ja haldamise kohustus läheb hädaolukorra seaduse (HOS-i) § 181 lõike 1 alusel üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi halduses olevale Eesti Varude Keskuse AS-le (moodustatud alates 1. juulist 2021). Eesti Varude Keskuse AS hakkab keskselt haldama hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist. Maaeluministeerium tegeleb jätkuvalt toiduvarustuskindluse poliitika kujundamisega ning veab eest selle integreerimist ka ettevalmistatavasse valmisoleku seadusesse (VOS). Toiduvarustuskindlus on olemuselt horisontaalne tegevus, mille aluspõhimõtetega tuleb arvestada programmis läbivalt. Toiduvarustuskindluse tagamiseks peavad olema saavutatud programmi teiste tegevuste eesmärgid (nt toiduohutus, põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime). 6 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond. Programmi mõõdikud: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Kasutuses oleva 985 456 9900 00 990 000 990 000 990 000 põllumajandusmaa pindala, ha 0 Kogu tarneahela loodava 6 (2018) 7,2 7,2 7,2 7,2 lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses1, % Tarbija kindlustunde indeks, % 67 68 - 69 - Keskkonnasõbralikult 86,79 80 80 80 80 majandatava maa osakaal, % Maapiirkonnas elavate noorte 27,8 27,76 27,76 27,76 27,76 vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, % Programmi eelarve: Eelarve jaotus 2021 2022 eelarve Muutus € Muutu 2023 2024 eelarve 2025 eelarve kinnitatud s% eelarve eelarve Kulud -403 865 288 -415 052 213 -11 186 3% -477 089 691 -447 933 491 -414 186 114 925 …sh välistoetused -344 150 197 -353 119 417 -8 969 220 3% -415 852 487 -388 343 061 -355 135 900 ja kaasrahastus Investeeringud -2 307 125 -2 591 942 -284 817 12% -2 357 849 -994 172 -994 182 …sh välistoetused 0 0 0 0 0 0 0 ja kaasrahastus Mitterahalised -4 681 590 -5 340 238 -658 648 1% -5 671 766 -5 671 766 -5 671 766 kulud Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea 1 Metoodika: Eurostati andmeallikad: nama_10_a10, aact_eaa01, sbs_na_sca_r2, sbs_na_dt_r2; (A01+C10...C12+I56+G4617+G463+G4711+G472+G4781)/Kokku 7 jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. 2022. aasta suuremad investeeringu projektid:  PMK laboriinfosüsteemi arendus;  PTA järelevalve infosüsteemide arendustööd;  MeM kliendiportaali e-teenuste arendused;  PRIA arengutoetuste valdkonna menetlussüsteemid (MATS);  PRIA otsetoetuste valdkonna menetlussüsteemid (TAKS);  kalanduse infosüsteemide arendamine, et lihtsustada kutselise kalapüügi lubade taotlemist ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamist;  põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist kontrolliva infosüsteemi loomine. Lisaks soetatakse põldkatsete läbiviimiseks katsetehnikat ETKIle ja PMKle ning järelevalve ja seire toimivuse tagamiseks vajalike laborianalüüside teostamiseks laboriseadmeid. CO2 kvooditulust viiakse ellu pilootprojekt, mille raames rajatakse taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega kasvuhooned. Olulised tegevused 2022-2025 eesmärkide täitmiseks:  Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt kliimamuutused, globaliseeruva kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse areng ja uued toiduohutuse riskid) toimetulekuks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine toiduohutuse tagamisse (sh järelevalveasutuste haldussuutlikkuse tõstmine, toidukvaliteedi ja –ohutuse seirete mahu suurendamine ja tarbijate teadlikkuse tõstmine).  Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim- ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR vähendamiseks kehtestatakse veterinaararstidele antibiootikumide veterinaarsel otstarbel kasutamise aruandluse nõue koos vastava andmekogu loomisega, tõhustatakse järelevalvet veterinaarseks otstarbeks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutuse üle, tõstetakse veterinaararstide, loomapidajate, ravimsööda käitlejate ja toidukäitlejate teadlikkust antibiootikumide kasutamisest ning jätkatakse AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringutega. AMR suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid.  Jätkatakse loomataudide ja taimehaiguste seiret ning tauditõrjeprogrammide rakendamist.  Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustega aidatakse kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele, mis võimaldab liikuda kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseni ja saada eksportimisel stabiilsemat eksporditulu.  Ekspordi edendamiseks on vajalik leida võimalusi ja jätkata tegevusi uute eksporditurgude avamiseks ja turgude avatuna hoidmiseks. Müügivõimekuse suurendamiseks ja 8 ettevõtetele paremate võimaluste loomiseks välisriigi messidel osalemiseks makstakse turuarendustoetust ja rakendatakse teadmussiirde pikaajalist programmi.  Ettevõtetele (sh põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja toiduainetööstuse ettevõtetele) ning teadus- ja arendusasutustele antakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest toetust, et investeerida tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse, loomaks uuenduslikke, ressursitõhusaid ja kõrge lisandväärusega tooteid.  Mahepõllumajanduse arendamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse tarneahela tervikarengut soodustavaid toetusmeetmeid ning jätkatakse mahepõllumajanduse tõhusa järelevalve teostamisega, et tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis. Käivitatakse pilootprojekt, mille eesmärk on mahetoidu laialdasem pakkumine koolides.  Koolikava kaudu soodustatakse puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete laialdasemat tarbimist, et koolilaste toidulauale jõuaks senisest rohkem tervist toetavat toitu.  Ühise põllumajanduspoliitika I ja II samba kaudu jätkatakse maakasutusele olulist mõju avaldavate toetuste eraldamist, sealhulgas maaparandustoetused, keskkonnatoetused, nagu keskkonnasõbraliku majandamise toetus, piirkondlik mullakaitse toetus, liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks eraldatav poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, mahepõllumajandustoetus, Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa ja erametsamaa toetus.  Põllumajandustootjatele stabiilsete sissetulekute tagamiseks jätkatakse ühtse pindalatoetuse ja tootmisega seotud otsetoetuste maksmisega ning riskijuhtimismeetmete rakendmisega.  Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas jätkatakse koostööd ja ühistegevust soodustavate meetmete rakendamisega eesmärgiga jõuda tunnustatud tootjaorganistasioonide loomiseni Eestis.  Jätkatakse maapiirkonnas kohaliku elu edendamise, uute töökohade loomise ja ettevõtluskeskkonna loomise toetamist. Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu jätkatakse põllumajandustootjate ja teiste maapiirkondade ettevõtete rahastamist.  Valdkonna teadustoe tagamiseks jätkatakse hästi toimiva valdkondliku rakendusuuringute programmiga, sordiaretuse programmiga ning põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise, säilitamise ja kasutamise programmiga. Olukorra lühianalüüs Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire Teadus- ja arendustegevus, valdkondlik koolitus ning sidus teadmussiirde- ja nõuandesüsteem mängivad tähtsat rolli Eesti põllumajanduspoliitika elluviimisel ning põllumajanduse, toiduainetööstuse, maaeluga ja metsandusega seotud ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisel. Valdkonna teadustoe tagamiseks koordineerib ja rahastab Maaeluministeerium põllumajandus- ja toiduvaldkonna teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning teadmussiiret järgmiste programmide ja meetmete kaudu: 9  Rakendusuuringute programm programmide „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008“, „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009–2014“ ning „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021“ tegevuste jätkamiseks. Programmi raames rahastatakse rakendusuuringuid teaduspõhiseks poliitikakujundamiseks, õigusloomeks, riiklikuks järelevalveks, kestliku biomajanduse arendamiseks ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ning toetatakse Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teadus- ja arenduskoostöös.  Programm „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ – toetab ja edendab kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea ekspordipotentsiaaliga põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust, sellekohase teabe levitamist. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamise ja säästva arengu tagamiseks kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega.  Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ – põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine, uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö, lisaks rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda, tagavad toidujulgeoleku ja säilitavad kultuuripärandi. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses.  Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) koostöömeetmed "Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine“, „Euroopa innovatsioonipartnerlus" ning „Innovatsiooniklaster“ põllumajandustootjate ja –töötlejate, teadlaste ning nõustajate koostöö toetamiseks. Innovatsioonikoostöö toetamine on kavas ka järgmisel programmiperioodil ÜPP strateegiakava raames.  MAK teadmussiirde meetmed „Teadmussiire ja teavitus“, „Pikaajalised programmid“ ning „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ – koolitus-, info- ja teavitustegevused põllumajandustootjatele ja põllumajandussaaduste töötlejatele ning nõustajate järelkasvuprogramm. Teadmussiirde toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames, mille sekkumised on ettevalmistamisel.  MAK nõustamisteenuste meetmed „Individuaalse nõustamisteenuse toetamine“ ja „Nõustajate koolitustoetus“ – nõustamisteenuse toetamine ning kvaliteetse ja kättesaadava nõustamisteenuse tagamine. Nõuandeteenuse osutamise ja sellega seotud tegevuste toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames, mille sekkumised on ettevalmistamisel.  Valdkondliku kutse- ja kõrghariduse populariseerimine ja toetamine (praktikatoetus ning veterinaarmeditsiini kliinilise õppe toetamine) ning kultuuripärandi säilitamisele kaasaaitamine.  Põllumajandustootja asendamise toetus – riiklik toetus põllumajandustootja asendamiseks tema puhkuse (rasedus- ja sünnituspuhkus), haiguse, lapse põetamise ajal ning tema surma korral. Biomajandus Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030“ kui seda elluviivates programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku biomajanduse arendamist 10 peetakse oluliseks ka pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis, kus Maaeluministeeriumile on tehtud ülesandeks esitada 2021. aasta lõpuks analüüs ja ettepanekud biomajanduse arendamiseks. Analüüsis käsitletakse Eesti biomajanduse olukorda, väljakutseid ja võimalusi ning sõnastatakse ministeeriumite tegevusvaldkondade üleselt peamised ringbiomajanduse tegevussuunad. Maaeluministeerium panustab ka „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse“ (TAIE) arengukava 2021–2035 fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine“ arendamisse. Biomajandus hõlmab uusi tootmis- ja tarbimisviise, milles võetakse arvesse looduse ökoloogilisi piire. Tööstuslike biotehnoloogia lahenduste loomine, nende kasutuselevõtt teadus- ja arendustöö ning teadmussiirde tulemusena tagab keskkonnahoidlikuma ja kulutõhusama tööstusbaasi ning uued töökohad. Biomajanduse üks oluline suund on biojääkide ja kõrvalsaaduste kasutuselevõtt väärtusliku ressursina. Eesti on bioressurssidega hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on madal lisandväärtus ning suur osatähtsus on toorme (nt töötlemata või vähetöödeldud teravili, toorpiim, puit) ekspordil. Ringmajanduse põhimõtted pole biomajanduse primaarsektorites (sh põllumajanduses) seni laialt levinud ning põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkonnas tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega. Samal ajal aga suureneb globaalne nõudlus toidu, sööda, bioenergia, biomaterjalide ja muude taastuval bioressursil põhinevate toodete järele. Lähtuvalt kestlikult hallatavate ressursside kättesaadavusest tuleks panustada biotoorainepõhiste lahenduste leidmisse ja ka esmatootjatele sobivate biorafineerimistehaste loomisesse, toetades vajalikku arendustegevust, sealhulgas piloot- ja demoprojekte. Vajalik on sektorite tõhus koostöö ja strateegiliste arengusuundade kokkuleppimine riigi tasemel. Samas on vajalik toetada ka regionaalsete ringbiomajanduse arendamise teekaartide koostamist, millega luuakse alused uudseteks lisandväärtuse kasvu toetavateks algatusteks ja koostöövormideks (nt klastrid, tööstussümbioos jms), lähtudes kohalikust omapärast ja piirkonnale iseloomulikest ressurssidest ning nende paiknemisest. Seega tuleb kohaliku tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada ning kasvatada biomassi töötlemisvõimekust, kuna mitmed bioressursside väärindamise perspektiivikad arengusuunad, nt tööstussümbioos, biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia ja nendega seotud digitehnoloogiad vajavad ka uuel tasemel teadus-arendustegevust ja innovatsiooni. Selleks valmistab Maaeluministeerium ette sekkumisi investeeringuteks tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside (sh kõrvalsaaduste ja jääkide) väärindamisse ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamisse ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisse nii ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2021–2027 kui ka taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) raames. Põllumajandus ja toiduainetööstus2 Põllumajanduse ja toiduainetööstuse (sh joogitööstus) sektoritel on Eesti majanduses oluline roll — need sektorid annavad ~5% Eestis loodud lisandväärtusest ning seal töötab ~6% hõivatutest. 2 Põhjalikuma ülevaate põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2020. aastast leiab Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2020 (agri.ee) 11 Eesti põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb suurte kõrval ka palju väikeseid põllumajandusettevõtteid. Arvestades suhteliselt suurt mahemaa pindala Eestis ja suurenevat nõudlust mahetoodangu järele ELis, on mahepõllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali. Tööjõu tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses aastatega oluliselt suurenenud, kuid on ELi keskmisest väiksem. Tootlikkus on kasvanud peamiselt suurtes, tehnoloogiliselt tõhusates ja uuenduslikes põllumajandusettevõtetes. Suurte ja väikeste ettevõtete tootlikkuse erinevus suureneb. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades) kujunes 2020. aasta andmetel 995 mln eurot, millest toodanguga seotud toetused moodustasid 0,7%. Toodangust moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (484 mln eurot) ~49%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (415 mln eurot) ~42% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~9% (kokku 96 mln eurot). Suurima osatähtsuse kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (24%), ja teraviljatoodang (22%). 2021. aasta esialgsel hinnangul kujuneb põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks 1,073 mld eurot3. Toiduainetööstuses töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest. Toiduainetööstuse kogukasum 2020. aastal oli 79,6 eurot, mis võrreldes eelneva aastaga suurenes 9,6%. Suurim osakaal toiduainetööstuse 2020. aasta kogukasumis oli joogitööstusel (29%), järgnesid piimatööstus (17%) ja valmis loomasööda tööstus (11%). Teiste sektorite osakaal oli väiksem. Viimastel aastatel on ettevõtete kasumlikkus vähenenud. Statistikaameti lühiajastatistika andmetel toodeti 2020. aasta toiduainetööstuse ettevõtete poolt kokku ~1,7 mld euro eest toodangut, millest kolmandik (~584 mln eurot) eksporditi. Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2019. aastal 2,1 mld eurot ja see moodustas 16% kogu töötleva tööstuse müügitulust. Võrreldes eelmise aastaga toiduainetööstuse müügitulu vähenes 0,4% võrra, kuid tegevusalade lõikes olid arengud väga erinevad — suur müügitulu kasv oli jahu- ja õlitööstuses, vähem loomasööda, piimatööstuses, teistes sektorites müügitulu langes. Tegevusaladest on müügitulus jätkuvalt suurim osakaal piima- (21%) ja lihatööstusel (18%), joogitööstus andis 12% toiduainetööstuse müügitulust. Toiduainetööstuse 2020. aasta kulud kokku olid 2,0 mld eurot mida oli 0,8% vähem kui eelmisel aastal. Kulude kasvu pidurdas sisendite hinnalangus, mida peegeldab ka toiduainete tootjahinna langus. Töötajate arvu vähenemine pidurdas tööjõukulude kasvu, aastases võrdluses suurenesid tööjõukulud vaid 1,4%. Toiduainetööstuse ja joogitootmise ettevõtete, sh mahetöötlejate arv on kasvanud, 2020. aastal tegeles mahetoorainest toodete valmistamisega 178 ettevõtet. Toidutööstuse probleemiks on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, väikesed tootmismahud ning vähene võimekus iseseisvaks tootearenduseks ja innovatsiooniks. Teisalt on väiksemate ettevõtete eeliseks tootmise paindlikkus. Toidutööstuse üks arengumootor on sisemaine tarbimine – kodumaist toitu eelistavad 74% tarbijatest, kuid jaekaubanduse sortimendis on Eestist pärit põhitoiduaineid vaid 57%. Hõivatute hulk väheneb nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses. Probleemiks on nii kvalifitseeritud kui hooajatööjõu puudus ning spetsialistide ja juhtide keskmise vanuse kriitiline kasv. Noored ei huvitu põllumajanduse ja toidutööstuse töökohtadest ja vastava 3 Avaldatud 06.12.2021 (SA) 12 erihariduse omandamisest. Uute ettevõtete loomist põllumajanduses takistab põllumajandusmaa piiratus ja suur kapitalivajadus. Paremad väljavaated on köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuses, kus saab tegevust alustada ka väiksemal põllumajandusmaa pinnal, kuid ka seda tüüpi ettevõtete kapitalimahukus on suur. Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab 200-300 mln euro suurune kaubandusdefitsiit. See on suurim valmistoodete puhul, viidates töötleva tööstuse võimsuse vähesusele. Enam kui kolmandik põllumajandussaadustest eksporditakse toorainena. Ekspordi sihtriikide hulk on järjepidevalt kasvanud, kuid pool ekspordist suundub kolme lähiriiki – Soome, Lätti ja Leetu. Riik on aidanud eksportööre kontaktide leidmisel ja kontaktvõrgustike loomisel. Prioriteediks on olnud kolmandate riikide turgude avamine. 2019. aastal avas Põllumajandus- ja Toiduamet uusi turge piimatoodetele Tuneesiasse ja Hiina Vabariiki (Taiwan), hobustele ja paljundusmaterjalile Uruguaisse, liittoidule Uus-Meremaale ja Ukrainasse, lihatoodetele Serbiasse, veiselihale Tšiilisse, veise toornahkadele, linnulihale, linnulihatoodetele ja munatoodetele Ukrainasse, aretus- ja tootmisveistele Aserbaidžaani ning lõhelistele Hiina Rahvavabariiki. Mahetoodete eksport on viimastel aastatel kiiresti kasvanud – peamise osa sellest moodustab teravili ning potentsiaali on loomakasvatussaadustel. 2020. aastat iseloomustab viimase viie aasta rekordiline ekspordikäive. Põllumajandussaadusi ja toidukaupu eksporditi Eestist 2020. aastal jooksevhindades 1,42 mld euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,62 mld euro eest. Võrreldes 2019. aastaga kasvas ekspordi väärtus 4,1% ja impordi väärtus kahanes 0,4%. Kaubavahetuse puudujääk oli 2020. aastal 202 mln eurot, mis oli 62 mln euro võrra väiksem võrreldes 2019. aastaga. Eesti päritolu kaupade osatähtsus aastases võrdluses ei muutunud ja moodustas 76% kogu ekspordist. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli 2020. aastal hinnanguliselt 1,1 mld eurot. Suurima panuse eksporti andsid piim ja piimatooted (19%) ning teravili (19%). Eesti päritolu kaupadest näitasid kasvu kõik olulisemad kaubagrupid, v.a kala ja vähilaadsed ning liha- ja kalatooted. Kodumaise toodangu ekspordi kasvu toetas suuresti teravilja ja õlikultuuride hea saak. Teravilja eksporditi hinnanguliselt 1,1 mln tonni, mis on rekordmaht. Eesti põllumajandussaadusi ja toidukaupu on viimastel aastatel eksporditud enam kui 100 erinevale sihtturule. Samas valdavalt on orienteerutud Euroopa Liidu siseturule, 2020. aastal tuli 70% ekspordikäibest (759 mln eurot) just kaupade müügist EL liikmesriikidesse. 50% ekspordikäibest moodustas kaupade müük nelja peamisesse ekspordi sihtriiki: Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi. 2020. aastal kasvas eksport võrreldes 2019. aastaga Lätti (+10%) ja Leetu (+7%), langes Soome (-6%) ja Rootsi (-14%). Kolmandatest riikidest olid suurimad ekspordipartnerid Maroko, Saudi Araabia, Norra ja Alžeeria. Teravilja peamised sihtriigid olid Maroko, Saudi Araabia, Alžeeria, Holland ja Türgi. Suurem osa piima ja piimattooteid eksporditi lähinaabritele — Leetu, Lätti ja Soome. Kalade, vähilaadsete, limuste ja muude veeselgrootute osakaal ekspordis oli 8% ja olulisemad sihtriigid olid Ukraina, Soome, Hiina, Portugal ja Rootsi. Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel ja parendamisel mängib olulist rolli seadusandluse efektiivne rakendamine, põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus ja 13 vabatahtlikud tegevused. Samuti on kasvanud ühiskonna üldine teadlikkus keskkonnaküsimustes. Riigi roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine ning põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa põllumajandusest pärit kliimamuutuste mõju vähendamisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele. Nitraatide sisaldus Eesti jõgedes on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus püsib madal, kuid jätkuvalt on probleem osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. Põllumajanduse mõju eutrofeerumisele saab vähendada keskkonnahoidlike majandamisviisidega. Selliste majandamisviiside eelduseks on teadmispõhisus, kuid mitmes keskkonnavaldkonnas puuduvad kaasaegsed ning Eesti oludesse kohandatud uuringud, näiteks kuidas hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Elurikkuse kaitsmiseks on taimekaitsevahendite järelevalve tõhustamisel hakatud keskenduma peamistele ohukohtadele, nagu näiteks taimekaitsetööd õitsvatel taimedel. Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise protsessi võimekust. Eestis on 2021. a lõpu seisuga ligikaudu 2040 mahepõllumajandustootjat, kes majandavad pea 229 000 hektaril, mis moodustab ligikaudu 23% Eesti põllumajandusmaast. Et mahepõllumajanduslik tootmine on range kontrolli all, siis on maheettevõtete arvu ja mahemaa kiire kasv esitanud täiendavaid ülesandeid järelevalvesüsteemile. Poollooduslike koosluste pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest üle poole. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. Hetkeolukord taimetervise tagamisel on Eestis hea. Kontrollisüsteemi ühtlustamiseks ja tõhustamiseks vaadatakse üle, kui tõhusad on rikkumiste korral rakendatavad meetmed, sealhulgas kehtivad karistused, suurendatakse ettevõtjate omavastutust ja nähakse ette nõuded nende kvalifikatsioonile. Uue ELi taimetervise määruse rakendamisel on oluline kindlustada ressurss liikmesriikidele kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. Toiduohutus Toiduohutuse tagamise olukord Eestis on hea ja kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94% tarbijatest. 2019. aastal oli tarbija kindlustunde indeks 67 %, mis näitab kui palju Eesti elanikest väljendas 2019. aastal toiduohutuse suhtes kindlustunnet. Kindlus tähendab, et optimism toiduohutuse suhtes oli kõrgem kui pessimism. Toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt uutest teadusandmetest ja 14 riskiteguritest, nagu e-kaubandus, otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamuutused, tarbijate toiduvalikud (nt toitumisalased valikud) jne. Eestis on riskipõhine toidujärelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja üha enam erinevad IT-lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid). Järelevalveasutuste prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised nakkushaigused), kuid pikaajalise mõjuga riske (nt saasteained, lisaained, GMO) on seni hinnatud ebapiisavalt. Tulenevalt uutest mõjuteguritest lisandub järelevalveasutuste ülesannete hulka uusi valdkondi (nt toidupettused, toidu reformuleerimine ja AMR). Toidukäitlejate arv suurenes aastatel 2013-2018 umbes viiendiku võrra, 2020. aastal kasvas see umbes 3%. 2021. aastal jaanuari seisuga on Eestis 17 028 toidukäitlemisettevõtet. See kõik on suurendanud ka järelevalve koormust. Ettevõtetele tehti 2020. aastal 668 ettekirjutust ning 1216 haldusmenetlemise lõpetamise teadet (ehk ettekirjutusest loobuti, näiteks kuna käitleja asus puudust kõrvaldama). Ettekirjutuste arv võrreldes 2019. aastaga on langenud. Tehti umbes 10 000 kontrolli, mille käigus hinnati kokku umbes 100 000 korda nõuetele vastavust, millest vastas 90% ja ei vastanud 10%. Hindamiste raames on juhitud tähelepanu toidualasele teabele, toidu käitlemisele ning töötajate teadlikkusele toiduohutuse tagamisel. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on eeldatavasti kasvanud tänu toiduohutuse valdkonna pikaajalise teadmussiirde programmi (mis on tänaseks lõpetanud) tõhusale tegevusele, kuid on ilmselt veel ebaühtlane. Teadmiste edendamine jätkub teadmussiirde pikaajalises programmis põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas. Positiivsena võib välja tuua, et osa neist on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Olemas on ka esindusorganisatsioonid, kuigi nende suutlikkus oma liikmeid kaasata ja kõigi huve esindada on ebaühtlane. Madalam nõuete alane teadlikkus on alustavatel väikekäitlejatel. Seda ilmestab näiteks asjaolu, et 2019. aastal olid 25% ning 2020. aastal 19% toidukäitlejatest oma tegevusest avalikel üritustel jätnud teavitamata. Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele teha teadlikult tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka üldsuse teavitamine toiduohutuse probleemidest. Tarbijale ei ole läbi viidud suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme, mistõttu on teadlikkus ebaühtlane. Maaelu Sarnaselt teistele ELi liikmesriikidele seisavad ka Eesti maapiirkonnad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu hajaasustus, rahvastiku vähenemine, atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, arvestatav hooajatööjõu vajadus ning teenuste kehv kättesaadavus. Suur väljakutse on sotsiaalse ja materiaalse heaolu tagamine, selle ühtlustamine linnapiirkonna tasemega ning teenuste kättesaadavuse parandamine maapiirkonnas. Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast. Kõikidest maapiirkonna ettevõtetest tegeleb ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega (sh toiduaine- ja joogitööstus). Kokku pakub maapiirkond tööd 27% koguhõives osalejatest, s.o 179 00inimesele. 135 000 maapiirkonnas elaval hõivatul asub põhitöökoht maapiirkonnas, 45 000 linnapiirkonnas. 15 Tulenevalt primaarsektori hõive jätkuvast vähenemisest (primaarsektori hõivatute osatähtsus maa- asulates oli 2004. aastal 17,4%, 2012. aastal 11,7%, 2015. aastal 10,8%, 2017. aastal 10,0%, 2020. aastal 8,7%) sõltub maapiirkondade majanduslik areng ja elujõud üha enam maapiirkonnas sekundaar- ja tertsiaalsektoris tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimest, hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade kättesaadavusest ning tugevatest ja toimivatest kohalikest kogukondadest (Joonised 1 ja 2). Hõive languse primaarsektoris on tänaseks maa-asulates kompenseerinud tertsiaarsektor, kus hõivatute osatähtsus on 2020. aasta seisuga 57,3%. Eestis on elanike sissetulekud piirkonniti väga erinevad. Linnalises asustuspiirkonnas on elanike sissetulekud maapiirkonnaga võrreldes oluliselt suuremad. Statistikaameti andmetel on linnalise ja väikelinnalise asustuspiirkonna elanike aasta ekvivalentnetosissetulek 13 400 €, samas maalises asustuspiirkonnas oli sama näitaja 11 300 eurot ehk 15,7% madalam võrreldes linnaelanikega. Suur erinevus on elanike sissetulekutes ka maakonniti. Kui Harjumaal on elanike keskmine sissetulek aastas Statistikaameti andmetel 14 639 eurot, siis Valgamaal 9304 eurot. Maapiirkonna tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 21–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Toetusmeetmete rakendamisel ja sihtide seadmisel tuleb üha enam tähelepanu pöörata uute hästi tasustatud töökohtade loomisele maapiirkonnas, ettevõtete konkurentsivõime tagamisele ning kõrgemat lisandväärtust loovate valdkondade edendamisele. Maapiirkonna elanike hõivatus sektorite kaupa 250 200 Hõivatute arv, tuhat 150 100 50 0 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 Hõivatute arv primaarsektoris Hõivatute arv sekundaarsektoris Hõivatute arv tertsiaarsektoris Joonis 1. Hõivatute arv sektorite lõikes maapiirkonnas elanike elukoha alusel (2020) Allikas: Statistikaamet, TT20 16 Maapiirkonna elanike hõivatus sektorite kaupa 70% Sektoris hõivatute osakaal 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 Primaarsektoris hõivatute osakaal Sekundaarsektoris hõivatute osakaal Tertsiaarsektoris hõivatute osakaal Joonis 2. Hõivatute osatähtsus sektorite lõikes maapiirkonnas elanike elukoha alusel (2020) Allikas: Statistikaamet, TT207 17 Programmi meetmed ja tegevused Meede—põllumajanduskeskkond Meetme eesmärk on vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste, taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine. Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Integreeritud taimekaitse (ITK) 99 95 95 95 95 põhimõtetele vastamine, % Püsirohumaade osakaal kogu 23.93 25,63 25,63 25,63 25,63 põllumajandusmaast, % (2021) Tegevus—taimekaitse Programmi tegevuse eesmärk on tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Taimekaitsevahendite kasutamise ja 3,7 6 6 6 6 turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollides, % Kontrollimata taimekaitseseadmete 3,1 5 5 5 5 kasutamisega seotud ettekirjutuste osakaal tehtud kontrollides, % Taimekaitsevahendite kasutamisest 0 0 0 0 0 tulenevate tööõnnetuste arv Taimekaitse programmi tegevuse eesmärgi saavutamisel tuleb silmas pidada, et taimekaitsevahendite kasutamise võimaliku suurenemisega säilib oht pinna- ja põhjavee ning mullakeskkonna saastumise suurenemisele, mille tagajärjel võib elurikkus väheneda. Programmi tegevuse raames on oluline tagada ohutute taimekaitsevahendite kättesaadavus ning reeglite järgimine taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel. Lisaks peab soodustama taimekaitsevahendite säästvat kasutamist läbi integreeritud taimekaitse põhimõtete levitamise. Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta kordades vähem kui mujal maailmas. Samas avaldatakse taimekaitsevahendite kasutamise kohta statistilisi andmeid iga viie aasta järel (või veelgi harvem), mis on ebapiisav suundumuste kajastamiseks ning taimekaitsepoliitika kujundamiseks. Lisaks on meedias ja sotsiaalmeedias suurenenud üldsuse negatiivne hoiak taimekaitsevahendite kasutamise ja nende vajaduse suhtes. 18 Põllumajandus- ja Toiduameti võimekus reageerida ohtudele, avastada väärtegusid, tagada nende kiire kohtueelne menetlus ja väärtegude tõhus lahendamine ning hinnata toimeaineid on piiratud ja vajab arendamist. Taimekaitse tegevuse rakendamise tulemusena: 1. suurendatakse üldsuse turvatunnet ning rahulolu asjaomaste asutuste tegevusega tagades adekvaatse ülevaate taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtudest ning arendades asutuste võimekust tagada ligipääs ohututele taimekaitsevahenditele ja kontrollida reeglite järgimist taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel; 2. tagatakse hea riigisisene ja rahvusvaheline koostöö taimekaitse valdkonnas; 3. teavitatakse taimekaitsevahendi kasutajaid, sh mittepõllumajanduslikul eesmärgil kasutajaid, et nad oleks taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtudest teadlikud ning oskaksid neid ennetada ja neile reageerida. Lisaks jätkatakse taimekaitsevahendite kasutajatele suunatud koolitussüsteemi arendamisega; 4. analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust. Taimekaitsevahendite ohutust inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale tagatakse MeM taimekaitsepoliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise teenuse kaudu. PTA, PMK ja ETKI osutavad taimekaitsevahendite turule lubamise, taimekaitsevahendite järelevalve, taimekaitseseadmete tehniliste kontrollide ning taimekaitsevahendite analüüsimise teenuseid. Tegevus—väetised Programmi tegevuse eesmärk on tagada väetiste ohutus inimese ja looma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud 96 93 93 93 93 nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust, % Väetiste tegevuse rakendamise tulemusena:  piiratakse ohtlike väetiste ja kemikaaliseaduse kohaselt kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud kemikaalide jaemüüki;  analüüsitakse väetiste valdkonda reguleerivate õigusnormide muutusi ja rakendamisel ilmnenud probleeme ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides;  tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest, sh kemikaaliseadusest tulenevatest nõuetest;  analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust; analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi plaane ning kujundatakse õigusnorme. 19 Olulisemad teenused väetiste tegevuse elluviimisel on väetiste turustamise poliitika kujundamine (MeM) ning PMK, PTA, PRIA ja ETKI teenustest mulla, kasvusubstraadi, mineraal- ja lubiväetiste, orgaaniliste väetiste ja turba ning sõnniku laboratoorsete analüüside teostamine, väetiste järelevalve, teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. Tegevus—täiendav keskkonnahoid Programmi tegevuse eesmärk on tagada keskkonnasõbralike tavade laiem kasutus põllumajanduses. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Põllumajanduskeskkonna 503 165 500 000 500 000 500 000 500 000 toetustega hõlmatud põllumajandusmaa pindala, ha4 Rikkujate osakaal 0,57 0,69 0,69 0,69 0,69 taotlejatest, kellele nõuetele vastavuse süsteemi / tingimuslikkuse nõuded kohalduvad, %5 Põllumajanduse intensiivistumise tagajärjel on kasvamas surve mulla ja vee heale seisukorrale. Kasvuteel on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heide ning taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutamine. Sõnnikumajanduses on probleemiks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet vähendavate praktikate vähene rakendamine. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente liiga vähe ning suured, üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Põllumajanduskeskkonnas toimuvate muutuste tuvastamiseks ning vajalike meetmete kujundamiseks tehakse uuringuid ning hinnatakse keskkonnaseisundit, ent seirevõimekus ei ole sageli piisav teadmuspõhiste otsuste tegemiseks. Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist muu hulgas ka toetuste abiga. Täiendava keskkonnahoiu tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaga seotud õigusloome, toimiv kohustuslike reeglite ja järelevalve süsteem, arenev seire- ja hindamisvõimekus, teadmiste levik ning teiste toetuste rakendamine. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitaks 4 Mõõdik „Põllumajanduskeskkonna toetustega hõlmatud põllumajandusmaa pindala“ võimaldab jälgida keskkonnasõbralike praktikatega hõlmatud pindala. Põllumajanduskeskkonnatoetused on õigusaktide kõrval heaks võimaluseks suunata põllumehi ühiskonna ootustele vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetega võrreldes keskkonnasõbralikumalt tegutsema. 5 Mõõdik „Rikkujate osakaal taotlejatest, kellel nõuetele vastavuse süsteemi / tingimuslikkuse nõuded kohalduvad“ võimaldab jälgida kõigi ühise põllumajanduspoliitika pindala- ja loomatoetuste taotlejate vastavust nõuetele, mis on kehtestatud põllumajandusvaldkonna seadustega ja põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõuetega. Praegune nõuetele vastavuse süsteem muutub ühise põllumajanduspoliitika 2021-2027 programmiperioodist tingimuslikkuse süsteemiks (rakendub aastast 2023). 20 pidada põlluraamatut, anda väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi ning koostada toitainete bilansse. Pea kogu põllumajandusmaa on seotud nõuetele vastavuse süsteemiga, mis kehtib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika pindala- ja loomatoetuste taotlejatele. Süsteemi eesmärk on tagada, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, inim-, looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid. Nõuetele vastavuse keerukas süsteem laieneb eelarveperioodiks 2023–2027 uute nõuete ja standarditega ja see toob kaasa administratiivkulude kasvu. Nõuete rikkumisel vähendatakse kõigi pindala- ja loomatoetuste summat. Soovime, et rikkujate osakaal taotlejatest, kellele nõuetele vastavuse süsteemi nõuded kohalduvad, ei suureneks. Ühise põllumajanduspoliitika I samba kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse eesmärk on põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, püsirohumaade säilitamine ning ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade nn ökoalade määratlemine 5% majapidamise toetusõiguslikust põllumaast. Ökoalade tava hulka kuuluvad nii harimispraktikad kui ka maastikuelemendid, mis on määratletud nõuetele vastavuse raames (põllusaar, metsasiil, hekk, puude rida, kiviaed, maaparanduskraavid). Kesa, lühikese raieringiga madalmetsa ja lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuridega alad arvestatakse ökoaladena, millele omakorda kehtivad piirangud, nagu nt taimekaitsevahendite kasutamise keeld või tootmispiirang. Püsirohumaade säilitamise nõuet jälgitakse riigi tasemel ja mõõdetakse jooksva aasta suhtarvuga võrrelduna võrdlussuhtarvuga. Võrdlusuhtarv määrati Eestile 2015 . aastal, milleks oli 28,00%. Kuna igal aastal on võimalik võrdlussuhtarvu korrigeerida, on 2019. aasta korrigeeritud võrdlussuhtarvuks 25,63%. 2021. a andmete alusel on vähenemine hetkel kehtiva võrdlussuhtarvu (25,63%) suhtes 6,65%. Ühise põllumajanduspoliitika II samba ehk maaelupoliitika põllumajanduskeskkonna toetused on suunatud mulla- ja veekeskkonna, õhukvaliteedi, elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse hoidmisele ning kliimamuutuse leevendamisele. 2020. aastal hõlmasid maaelupoliitika põllumajanduskeskkonna toetused ligi 50% kasutatavast põllumajandusmaast. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 sisaldab mitmeid positiivse keskkonnamõjuga tegevusi, mille rakendamist pikendatakse ka ÜPP üleminekuperioodil 2021. ja 2022. aastal. Neist olulisemat mõju avaldavad toetused/tegevused on järgmised.  Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamine avaldab mõju viljavaheldusele, liblikõieliste kultuuride kasvatamisele, mullaproovide võtmisele, väetamisplaani koostamisele, talvisele taimkattele, mesilaste korjealadele, sertifitseeritud seemne ning glüfosaadi kasutamisele. Eraldi toetusmeetmed on välja töötatud ka aianduskultuuride keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks.  Piirkondlik mullakaitse toetus aitab kaasa erodeeritud ja turvasmuldade säästlikule kasutamisele maa pikaajalise rohumaana hoidmise kaudu ning muldade degradatsiooni vähenemisele. Piirkondliku veekaitse toetus aitab kaasa veekeskkonna seisundi parandamisele või säilitamisele, kui maad hoitakse talvise taimkatte või pikaajalise rohumaa all. Mõlemad toetused aitavad kaasa muldades orgaanilise süsiniku talletamisele.  Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse soodustamiseks rakendatakse Eestis alates 2001. aastast poolloodusliku koosluse 21 hooldamise toetust. Poollooduslike koosluste kõrval vajavad senisest enam tähelepanu ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik.  Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetusega hüvitatakse looduskaitseseadusest tulenevate kitsenduste ning linnudirektiivist ja loodusdirektiivist tulenevate piirangute järgimine põllumajandusmaal.  Koolituste, infopäevade ja infomaterjalidega suurendatakse põllumajandustootjate teadlikkust ökosüsteemiteenustest, keskkonda säästvatest põllumajanduspraktikatest ja kliimariskidest.  Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas põllumajanduse mõju mullale, veele ja elurikkusele. Alates 2023. aastast rakendatakse keskkonnategevusi ÜPP strateegiakava kaudu. 2021. aasta lõpu seisuga on ÜPP strateegiakava väljatöötatud, kuid täpsemad tegevused selguvad hiljemalt 2022. aasta jooksul Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste käigus. Perioodil 2022-2025 on plaanis läbi viia auditid suuremates põllumajandusettevõtetes, mida rahastatakse kauplemisperioodi 2021+ CO2 kauplemistulust. Meede hõlmaks metoodika väljatöötamist, auditi meeskonna koolitust ning auditite läbiviimist. Auditite raames hinnatakse ettevõtete praegust olukorda ning pakutakse välja peamised meetmed olukorra parandamiseks. Olulisemad teenused tegevuse „täiendav keskkonnahoid“ elluviimisel on MEM poolt täiendava keskkonnahoiu poliitika kujundamine ja PMK poolt Eesti maaelu arengukava keskkonnategevuste seire ja hindamine. PRIA ülesanne on korraldada riiklike toetuste ning ühise põllumajanduspoliitika toetuste andmist, nõuetele vastavuse süsteemi on hõlmatud PRIA ja PTA. Meede—taimetervis, loomade tervis ja heaolu Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud. Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Ohtlike taimekahjustajate 0 4 4 4 4 puhangute arv Eriti ohtliku loomataudi 1 (SAK 1 1 1 1 esinemine, arv metssigadel) Tegevus—taimetervis Programmi tegevuse eesmärk on säilitada riigis hea taimetervislik olukord ning tagada eksporditavate kaupade vastavus taimetervise nõuetele. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: 22 Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Taimetervise nõuetele mittevastavusest 6 10 10 10 10 tingitud rahvusvaheliste teatiste (notifikatsioonid) arv6 Taimetervise kontrollidel tuvastatud nõuetele 99,7 95 95 95 97 vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvus7, % Eesti hea taimetervisliku olukorra tagamiseks aidatakse kaasa põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvusele, säilitatakse looduskeskkonda ning hoitakse ära taimekahjustajate levikust tingituid piiranguid kaubandusele. Selleks kaitstakse põllumajandust ja metsandust ohtlike olulist kahju põhjustavate taimekahjustajate leviku eest. Teenuste pakkumiseks peab olema kindlustatud õigusruum ja süsteem, mis tagab PTA ning PMK reageerimisvõimekuse. Taimetervise valdkonna olukorra ja arengusuundade analüüsimisel ning õigusaktide, standardite ja eeskirjade kehtestamisel ja jõustamisel rakendatakse otsekohalduvat Euroopa Liidu taimetervise määrust8. ELi taimetervise määruse rakendamisel on oluline:  taimede tervisega seotud riskide hindamine ja haldamine;  järelevalve tootmise, turustamise ja impordi taimetervise nõuete järgimise üle;  kontroll sihtriigi taimetervise nõuete järgimise üle (ekspordi kontroll);  taimekahjustajate seiresüsteemi ja kriisivalmiduse tugevdamine;  taimekahjustajate laboratoorne määramine;  ettevalmistumine hädaolukordadeks, sh meetmete rakendamine soovimatu mõju minimeerimiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks hädaolukordade tekkimisel;  tootjate ja kauplejate teadlikkuse tõstmine: tuleb tõsta ettevõtjate teadlikkust ELi taimetervise määruse nõuetest, kuna määruse rakendamine seondub ka ettevõtjatele suurema vastutuse võtmise kohustusega;  laboratoorse/diagnostilise võimekuse tugevdamine taimekahjustajate määramiseks;  väärtegude põhjuste ja nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjususe analüüs; analüüside tulemusena saab koordineerida arendusi, teha strateegilisi plaane ning kujundada õigusnorme. Hea riigisisene ja rahvusvaheline koostöö taimetervise valdkonnas tagab MeM taimetervise poliitika kujundamise teenuse kaudu. PMK ja PTA osutavad taimetervise ja puidutöötlemisettevõtete järelevalve, taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli, taimekahjustajate riski haldamise ning taimekahjustajate laboratoorse määramise teenuseid. 6 Taimetervise nõuetele mittevastavusest tingitud rahvusvaheliste teatiste (notifikatsioonid) arv“ võimaldab numbriliselt mõõta eksporditavate kaupade vastavust sihtriigi taimetervise nõuetele. 7 Taimetervise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvus“ võimaldab numbriliselt mõõta ettevõtjate teadlikkust taimetervise nõuetest ja nõuete täitmist – mida suurem on taimetervise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuse osakaal, seda teadlikum ja seadusekuulekam on ettevõtja. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2031/2016, taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta, rakendus 14.12.2019.a. 23 Tegevus—loomatervis Programmi tegevuse eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Riigile omistatud (OIE + EL) 11 15 15 15 16 loomataudivabade staatuste arv9 ELi teavituskohustuslike 77 200 150 100 100 loomataudijuhtude arv10 Antibiootikumide kasutamise tase 49,25 40,0 39,5 39 39 (mg/PCU)11 Loomade hea tervis mõjutab ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu ning toetab elujõulist ja kasumlikku põllumajandustootmist. Kõrgete standardite järgimine tagab põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumise Euroopa Liidu siseturul ja võimaldab ligipääsu välisturgudele. Samuti edendatakse loomatervise poliitikaga häid põllumajandustavasid, mis ennetavad loomahaiguste levikut ning on vastavuses loomakaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Eriti ohtlike loomataudide, inimesele ohtlike loomataudide ja Eestis pikema aja jooksul või seni üldse mitte esinenud loomataudide varajase tuvastamise tagamiseks on tehtud kohustuslikuks PTA teavitamine nende diagnoosimisest. Loomahaiguste laboratoorse diagnoosimise teenust pakub VTL. Euroopa Liidu teavituskohustuslike loomataudide puhangud registreeritakse loomataudide teavitussüsteemi (ADIS) kaudu. 2020. aastal seirati riiklikult 32 loomataudi. Eesti on Rahvusvahelise Loomaterviseameti (OIE) loomataudistaatuse reeglite kohaselt vaba viiest loomataudist (veiste spongioformne entsefalopaatia ehk BSE osas väheolulise riskiga riigi staatus, suu- ja sõrataud, veiste katk, väikemäletsejaliste katk, hobuste Aafrika katk) ja Euroopa Liidu reeglitele vastavalt vaba üheksast loomataudist (veiste enzootiline leukoos, Mycobacterium tuberculosis ’e kompleksi (M. bovis, M. caprae ja M. tuberculosis) põhjustatud nakkus,12, Brucella abortus ’e , B. melitensis ’e ja B. suis ’i põhjustatud nakkus veise ning lammaste ja kitsede populatsioonis , lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkus, marutaudiviiruse nakkus, Aujeszky haiguse viiruse nakkus, lõhede nakkava kehvveresuse viiruse ülipolümorfse piirkonna deletsiooniga tüve põhjustatud nakkus, Bonamia exitiosa põhjustatud nakkus, Bonamia ostreae põhjustatud nakkus).12 9 Mõõdik „Riigile omistatud (OIE + EL) loomataudivaba staatuste arv“ võimaldab numbriliselt mõõta rahvusvahelises ja ELi siseturu kaubanduses aktsepteeritavaid taudivabu staatusi. Eesmärk on hoida saavutatut ning pikemaajalises vaates suurendada arvu uute programmide rakendamise tulemusel. Taudivabu staatus lihtsustab uute turgude avamist läbi positiivse kuvandi ning vähendab administratiivset koormust loomade ja loomsete saaduste nõuetekohasuse tõendamisel. 10 Mõõdik „ELi teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv “ võimaldab numbriliselt mõõta ja võrrelda olukorda teiste liikmesriikidega. Peamiselt mõjutab hetkel numbrit sigade Aafrika katku juhtude arv metssigadel. 11 Mõõdik „Antibiootikumide kasutamise tase (mg/PCU)“ võimaldab numbriliselt mõõta ja võrrelda olukorda teiste liikmesriikidega. Tulemuste paranemine on seotud veterinaarravimite vastutustundliku kasutamise järelevalve tõhustamise ja üldise teadlikkuse tõusuga. Täiendavat muutust saab prognoosida pikemas perspektiivis seoses uute reeglite rakendumisega 2022. aasta jaanuarist. 12 Komisjoni määrus (EL) 2021/620 24 2018-2020 vahemikus kodusigadel Eestis sigade Aafrika katku (SAK) viirust ei diagnoositud. 2019. aastal deklareeris Eesti end SAK vabaks kodusigadel ja 2020. aastal andis Maailma Loomatervise organisatsioon (OIE) Eestile kodusigade SAKi vaba maa staatuse. 2021. aasta juulis oli taas üks juhtum kodusigade farmis piirkonnas, kus vahetult eelnevalt tuvastati uuringute käigus SAK viirus surnud metsseal. Seetõttu kaotasime OIE SAKi vaba maa staatuse, mida saame uuesti taotleda. SAK kollete arvu tõus metsas sunnib ohtu taas tõsiselt võtma, lisaks on 2021. aastal tuvastatud EL teavituskohustusliku loomataudi lindude gripi juhtumeid mets- ja kodulindude seas. Seetõttu oleme tõstnud EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arvu sihttaset. Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks on kehtestatud asjakohased nõuded ning peetakse jooksvat arvestust taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning liikumiste kohta. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2021. aasta novembri lõpu seisuga Eestis 252 161 veist, 65 434 lammast ja 4320 kitse. 2021. aasta 1. novembri seisuga oli sigade arv 317 125 ning mesilate arv 4686. PTA kasutab loomatervise järelevalveandmete haldamiseks järelevalveinfosüsteemi (JVIS). Hukkunud loomad kuuluvad nõuetekohasele kõrvaldamisele. Transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate (TSE) ohu tõttu kõrgema riskiga I kategooria loomsete kõrvalsaaduste (hukkunud veis, lammas, kits) 2020. aasta jooksul käideldud kogus oli 4665 tonni. Riik toetab I kategooria kõrvaldamist lubatud riigiabi piires. II ja III kategooria loomsete kõrvalsaaduste (hukkunud sead, hobused), mis olid kokku puutunud I kategooriaga, kogus aastas oli orienteeruvalt 5216 tonni. Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik teadmussiirde pikaajaliste programmide kaudu. Loomapidajate koolitamise ja tarbijate teavitamise kaudu motiveeritakse neid tegema otsuseid, mis panustaks nii loomade tervise kui ka heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. Eriti ohtliku loomataudi esinemise tõttu metssigadel rakendatakse meie seakasvatussektorile rahvusvahelisi kaubanduspiiranguid. Pikemaajaliseks eesmärgiks on sigade Aafrika katku vaba staatuse ametlik taastamine ja turgude avamine. Loomataudide seire maht ei anna piisavat ülevaadet ekspordiks oluliste või peamiselt majanduslikult oluliste karjapõhiste loomataudide levikust riigis ning ei võimalda algatada uusi tõrjeprogramme taudivabade staatuste taotlemiseks. Praegu on käimas kalataudide viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomeelundite nekroosi (IHN) EK poolt heakskiidetud likvideerimisprogramm, mida kaasrahastatakse EL kalandusfondist. ÜPP sekkumismeetmete kaudu on välja töötamisel loomataudide kotrolliprogrammi alase koostöö toetus veiste haiguste infektsioosse rinotrahheiidi (IRT) ja veiste viirusdiarröa (VVDV) tõrjeprogrammide rakendamise toetamiseks. Sekkumine annab võimaluse põllumajandustootjal vähendada ravimite kasutust, piirata suure majandusliku mõjuga loomataudide levikut ning pikemaajalises perspektiivis suurendada tänu karjatervise näitajate paranemisele tootmise konkurentsivõimet ning ekspordi vabadust. Põllumajandusloomade karjatervist mõjutavad lisaks taudidele erinevad pidamiskeskkonnast, hügieenitingimustest ja söötmisest tingitud haiguslikud seisundid. Puudulik karjatervis põhjustab loomapidajale lisaks saamata jäänud tulule ka otseseid ravikulusid. Eestis müüdi antibiootikumide toimeainet 2018. aastal 6,9 tonni, 2019. aastal 7,2 tonni ja 2020. aastal 5,9 tonni. Antimikroobsete ravimite vastutustundetu kasutamine suurendab mikroobide resistentsuse (AMR) kujunemist. 25 Loomatervise järelevalve teenust pakub PTA. Järelevalve kehtivate nõuete üle ei taga hetkel ühtlast nõuetest kinnipidamist. Järelevalve tõhustamist kriitilistes punktides piirab inimeste ja kompetentside puudus, mis ei võimalda kõikide riskide järjepidevat ja süsteemset hindamist ega juhtimist. Veterinaararsti haridusega järelevalveametnike palgad ei ole turul endiselt konkurentsivõimelised. Ekspordivõimekuse suurendamist ning kriisivalmiduse paranemist uute turgude avamise kaudu piirab samuti ressursi vähesus. Seoses ELi uute otsekohalduvate määruste13 jõustumisega vaadatakse üle ja viiakse vastavusse riiklikud õigusaktid. Riiklikud registrid ja infosüsteemid ning laborid vajavad arendamist vastavalt ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule. Teavituskohustuslike majandustegevuste arv laieneb tulenevalt uuest ELi õigusest. Olemasolevate andmete tegelikkusele vastavus andmekogudes vajab pidevat kontrolli ja korrigeerimist. Praegu ei koguta riiklikult andmeid veterinaarravimite kasutamise kohta põllumajandusloomade ravis, mis on aga oluliseks aluseks mikroobide resistentsuse väljakujunemise vähendamiseks vajalikele tegevustele. Olemasolevad tehnilised lahendused ei toeta erinevates riiklikes ja eraandmekogudes olevate andmete kasutamist ja analüüsimist (nt terviseandmed). 2023. aastaks valmib veterinaararstide registri juurde e- andmekogu, kuhu veterinaararstid hakkavad esitama andmeid kasutatud antimikroobsete ainete kohta loomaliigiti ja ettevõttepõhiselt. Selleks viiakse aastatel 2021-2022 läbi e- andmekogu IT- lahenduse hange ning ajakohastatakse seadusandlus. Tulenevalt loomade koguarvu muutumise dünaamikast võib ette näha I ja II kategooria loomsete kõrvalsaaduste mahu suurenemist. Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise ja kahjutustamise toetamise suhtarvu vähenemine kahandab loomapidajate motivatsiooni teha õigeid valikuid nende nõuetekohaseks käitlemiseks. Kuna II kategooria kõrvalsaaduste käitlemist ei toetata ja seakasvatussektoris on väiksemaid ettevõtteid rohkem, siis on oht, et kõrgema tonnihinna tõttu võivad loomapidajad otsida hukkunud loomade kõrvaldamiseks ebaseaduslikke lahendusi. Puudub mõõdikute süsteem loomade tervise ja heaolu eesmärkide täitmise hindamiseks. Sobivaks lahenduseks on koostöös teadlastega töötada välja loomade tervise ja heaolu baromeeter, mille kaudu saaks hinnata olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (näiteks loomade karjaspüsivuse aeg, vasikate surevus, somaatiliste rakkude arv piimas, nõuetekohasuse kontrolli tulemused jne). Selleks kuulutati 2021. aastal välja hange rakendusuuringu projekti „Loomatervise ja –heaolu baromeetri väljatöötamine“ läbi viimiseks. Leping sõlmiti Eesti Maaülikooliga. Projekt lõpeb 2022.aasta detsembris. Olemasolev nõuandesüsteem ei kata loomakasvatuse kõiki aspekte. Puudu on karjatervise, mesinduse ja vesiviljeluse valdkonna terviseeksperte. Loomakasvatajate teadlikkus loomatervise riskidest ja kehtivatest nõuetest vajab tõstmist. Olulised riskid, mis mõjutavad loomataudide jõudmist Eestisse, on seotud kliimamuutuste, lindude ja loomade rände ning globaliseeruva kaubandusega. Karjatervise tasandil mõjutavad kriisid põllumajanduses loomapidajate suutlikkust panustada loomatervise taseme tõusu. Olulisemad teenused loomatervise tegevuse elluviimisel on MeM loomatervise poliitika kujundamine ning PTA loomatervise järelevalve ja VTL loomahaiguste laboratoorne diagnoosimine. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta (rakendub 21.04.2020); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid (rakendub 28.01.2022) 26 Tegevus—söödaohutus Programmi tegevuse eesmärk on tagada Eestis toodetud ja turustatava sööda ohutus. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Nõuetele vastavate söödapartiide osakaal 93,9 97 97 97 97 kontrollitud söödapartiide arvus, %14 Nõuetele vastavate söödakäitlejate osakaal 97 94 94 94 95 kontrollitud söödakäitlejate arvus, %15 Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu. Eestis ei ole esinenud suuri söödaohutuse probleeme. Selle olukorra säilitamiseks on jätkuvalt vajalik kõigi poolte tõhus koostöö ja pidev panustamine söödaohutuse tagamisse. 2021. aasta novembri seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 3896 söödakäitlejat, neist 19 tegevusloaga. Võrreldes 2018. aastaga on söödakäitlejate arv kasvanud 15%. Söödakäitlejal peab olema tegevusluba, kui sööda, sh erisööda tootmiseks kasutatakse kõrgema riskiga söödalisandeid või ta tegeleb ravimsööda tootmisega. Muu sööda tootmise puhul tuleb enne tootmise alustamist esitada majandustegevusteade PTAle. Söödaohutuse tagamiseks on kehtestatud nõuded söödaseaduses ja ELi otsekohalduvates õigusaktides (söödahügieen, soovimatute ainete sisaldus söödas, keelatud ained söödas). Sööda laboratoorsete analüüside teenust pakuvad VTL ja PMK. Eesti loomakasvatust toetab hea kohalik söödabaas. Suurema osa Eestis toodetavast söödast kasutavad ära Eesti loomapidajad. Vahepealsele langusele vaatamata on loomakasvatus taas tõusvas trendis, millega kaasneb ka söödasektori mahu kasv. Lisaks tööstuslikult toodetavale söödale toodetakse arvestatav osa loomade söötmiseks kasutatavast söödast põllumajandusettevõttes kohapeal, sh kasvatatakse teravilja ja heina, valmistatakse silo või segasööta. Importsööda Eestisse toomise koguste kohta arvestust ei peeta. Eestisse imporditakse peamiselt proteiinirikkaid söödamaterjale (nt mais, rapsikook, sojasrott) ja söödalisandeid, millest toodetakse loomaliigile vajalik segasööt. Tähelepanu vajab söödakäitlejate süsteemne teavitamine kehtivatest ja uutest nõuetest ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmine söödaohutusest. Loomapidajate teadmised karjatervisest ja oskused tõhusa enesekontrollisüsteemi rakendamise kaudu söödaga seotud riske maandada vajavad parandamist. Olemasolev nõuandesüsteem kõiki aspekte ei kata. 14 Mõõdik „Nõuetele vastavate söödapartiide osakaal kontrollitud söödapartiide arvus“ võimaldab numbriliselt mõõta söödale kehtestatud nõuetest kinnipidamist – mida suurem on kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuse osakaal, seda ohutum on sööt. 15 Mõõdik „Nõuetele vastavate söödakäitlejate osakaal kontrollitud söödakäitlejate arvus“ võimaldab numbriliselt mõõta ettevõtjate teadlikkust sööda käitlemise nõuetest ja nende täitmist – mida suurem on kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuse osakaal, seda teadlikum ja seadusekuulekam on ettevõtja. 27 Mäletsejaliste põhisööda kvaliteet on eelkõige keeruliste ilmastikutingimuste tõttu kõikuv ning olemasolevate tehnoloogiliste võimaluste ärakasutamine ebaühtlane. Segasööt toodetakse nii söödatööstuses kui ka põllumajandusettevõttes kohapeal. Kui tööstuslikult toodetud sööt on enamasti kuumutatud, st hävitatud on paljud bakteriaalsed haigusetekitajad, siis põllumajandusettevõttes kohapeal segatakse sööda koostisosad kokku vahetult enne söötmist ning mikrobioloogiline saastumine on üks riskidest. Olenemata sellest, kus sööt toodetakse, tuleb jälgida, et ei toimuks sööda ohtlikku ristsaastumist (nt koktsidiostaatikumid, loomsed proteiinid, geneetiliselt muundatud organismid). Ettevõttes kohapeal toodetud või segatud ja imporditavate söötade iseloomust (srott) tulenevalt on riskikohtadeks nii mikrobioloogiline saaste (nt Salmonella spp) kui ka soovimatute ainete lubatust suurem sisaldus. PTA järelevalve kehtivate nõuete üle ei taga hetkel ühtlast nõuetest kinnipidamist. Järelevalve tõhustamist kriitilistes punktides piirab inimeste ja ressursside puudus, mis ei võimalda kõikide riskide järjepidevat ja süsteemset hindamist ega juhtimist. Söödaohutuse tagamiseks tuleb kontrollida kogu söödaahelat ning suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu, arvestades olemasolevaid ja uusi riske (Euroopa Komisjoni soovitused16). Vajalik on luua täiendav kompetents olemasolevate ja uute riskide (söödapettused, kolmandatest riikidest pärit sööt, e-kaubandus) ohjamiseks. Laboratooriumide aparatuur on keskmiselt üle 11 aasta vana. Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas, suurendades teadlaste arvu ja teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu. Häid tulemusi on andnud ka PMK iga-aastane siloseire. Samas tuleks arvestada, et söödaohutust võib mõjutada kliimamuutus, uued tehnoloogiad ja uued söödamaterjalid ning e-kaubandus. Järelevalve puhul on suurimaks riskiks pädevate asutuste konkurentsivõime tööjõuturul. Samuti on olulised kaasaegsete IT-lahenduste olemasolu ja rakendatavuse kiirus, tasakaal järelevalve mahu ja ressursi vahel, probleemide lahendamise suutlikkus. Nõuetele vastavate söödapartiide ja söödakäitlejate osakaal järelevalve valimis võib ajutiselt väheneda tõhusama ja paremini sihitud järelevalve tulemusel. Olulisemad teenused söödaohutuse tegevuse elluviimisel on MeM söödaohutuse poliitika kujundamine ning PTA sööda käitlemise järelevalve ja PMK taimekaitsevahendite, mükotoksiinide laboratoorsete analüüside, teravilja ja sööda laboratoorsete analüüside teostamine ning söödavaldkonna referentvolituste täitmine . Tegevus—loomade heaolu Programmi tegevuse eesmärk on parandada loomade heaolu taset. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: 16 2016/1110/EL; 2012/154/EL; 2013/1319/EL 28 Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Tuvastatud loomaheaolu 116 150 150 150 150 rikkumiste arv (vihjepõhine ja plaaniline kontroll) 17 Loomade heaolu kõrge tase on eelduseks eetilisele, ühiskonna ootustele vastavale loomapidamis- ja toidutootmiskultuurile ning tõstab põllumajandustootjate konkurentsivõimet loomade heaolu väärtustavatel turgudel. Loomakaitseseadusega reguleeritakse loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loomade pidamisel, veol ja toiduks tapmisel või muul lubatud hukkamisel tuleb järgida õigusaktides kehtestatud loomaliigile kohaseid heaolunõudeid. Loomkatsetel esitatavate nõuete eesmärk on loomkatsete asendamine, vähendamine ja täiustamine. Heaolu tase põllumajanduslikus loomakasvatuses on tõusnud tänu laiemale teadlikkusele, tootmistehnoloogiate arengule ning tootmise nõuetekohasuse järelevalvele. Kõrgemate standardite kasutamist loomapidamisel toetatakse maaelu arengukava loomaheaolu meetme abil. Loomapidajate teavitamine ja koolitus käib loomakasvatuse pikaajalise teadmussiirde programmi kaudu. Riskideks on jätkuvalt tootmise intensiivistumine, kontsentreerumine ja globaliseerumisest tulenev surve omahinnale. Endiselt esineb teadmatust ja loomaheaolunõuete eiramist. Lisaks plaanilistele loomapidamise nõuetekohasuse tagamiseks tehtavatele kontrollidele on loomade heaolu nõuete tagamisel oluline vihjepõhine reageerimine (keskmiselt 300 juhtu aastas). Loomapidajalt seadusega sätestatud nõuete korduva olulise rikkumise tõttu ära võetud loomade üleandmisel kohalikule omavalitsusele (KOV) on praktikas ilmnenud probleemid nende loomade nõuetekohase pidamise ja selle korraldamise rahastamisega. Seetõttu muudeti loomakaitseseadust ning alates 10. jaanuarist 2021 võtab halvasti peetud looma nõuetekohase pidamise kohustuse vajadusel üle PTA, kellel on teatud juhtudel õigus loom omanikult ära võtta, kui looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või elu. PTA rakendab looma ülalpidamiseks asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras lühima mõistliku aja jooksul. Pärast seda loom võõrandatakse või hukatakse, sõltuvalt tema tervislikust seisukorrast ja võimalikust väärtusest. PTA järelevalve kehtivate nõuete üle ei taga hetkel ühtlast nõuetest kinnipidamist. Järelevalve tõhustamist kriitilistes punktides piirab inimeste ja kompetentside puudus, mis ei võimalda kõikide riskide järjepidevat ja süsteemset hindamist ega juhtimist. Tõhustamist vajab näiteks järelevalve põllumajandusloomade kodus omaks tarbe tapmise ja loomkatsete läbiviimise üle. Maaeluministeeriumi juures tegutsev loomkatseprojekti loakomisjon osutab loomkatseprojektide hindamise ja neile loa väljastamise teenust. Aastatel 2013–2021 on komisjon andnud 190 luba ja lisaks teinud keelduvaid otsuseid. Igal aastal väljastab komisjon keskmiselt 20 luba. Komisjoni tööga seotud kulu on 4000 eurot aastas ning see on ette nähtud selleks, et tasuda komisjoni mitteriigiametnikest liikmetele (spetsialistidele) nendega sõlmitud käsunduslepingus kirjeldatud 17 Mõõdik „Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste arv (vihjepõhine ja plaaniline kontroll)“ võimaldab numbriliselt mõõta nõuetest kinnipidamist – mida väiksem on plaanilistel või vihjepõhistel kontrollidel tuvastatud rikkumiste arv, seda kõrgem on heaolu tase. Tuvastatud loomaheaolu nõuete rikkumiste arv võib siiski ajaperioodis ka suureneda tõhusama ja paremini sihitud järelevalve tulemusel. 29 ülesannete täitmise eest. Maaeluministeeriumi juures töötab ka järelevalveasutusele ja loomkatseprojekti loakomisjonile nõu andev katseloomade kaitse komitee. Selles osalemine on spetsialistidele vabatahtlik ja tasu komitee töös osalemise eest ei maksta. Loomkatseprojekti lubade andmine tuleks sarnaselt teiste loakohustuste ja nende üle tehtava järelevalvega viia Maaeluministeeriumi teenusest PTA teenuseks, et tagada lubade andmine töökorralduslike takistusteta ja parimal viisil. Tõusvas trendis on lemmikloomade (ka eksootiliste loomade) piiriülene kaubandus, sh illegaalne kaubandus, mis lisaks loomade heaolu probleemidele seab ohtu ka Eesti marutaudivaba staatuse. Eesti kennelites ja kassitõugude aretusühingutes kasvatatud loomad turustatakse suures osas teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Eestisse tuuakse lemmikloomi kolmandatest riikidest (peaasjalikult Venemaalt, aga ka mujalt) ning teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Olukorra paremaks kontrollimiseks tuleb 1. detsembril 2021. aastal jõustunud veterinaarseaduse kohaselt eristada, kas koeri, kasse ja valgetuhkruid peetakse lemmikloomana või muul eesmärgil. Loomapidaja, kes tegeleb loomade ajutise pidamisega, näiteks loomapood, hoiukodu ja varjupaik, või kes tegeleb loomade teise riiki viimise või toomisega tulu saamise või omandiõiguse üleandmise eesmärgil, on ettevõtja. Varjupaikadel ja kogumiskeskustel, kust koerad, kassid või valgetuhkrud teistesse riikidesse viiakse, kehtib tegevusloakohustus, eraisikutest loomapidajad peavad esitama loomapidamisega tegelemise teate ja juriidilised isikud majandustegevusteate. Lemmikloomade pidamine on järjest populaarsem, kuid puudub üleriigiline kohustus lemmikloomi mikrokiibiga märgistada. Lemmikloomade üle arvestuse pidamise kohustus on KOVidel, kelle kiibipõhistes elektroonsetes registrites on registreeritud 2021. aasta detsembri alguse seisuga 149 250 koera ja 87 590 kassi. KOV andmebaasides võib aga registreerida lemmikloomi lisaks kiibile ka muude tunnuste (tätoveering, kaelarihma number jms) alusel. Jätkuv suundumus on ka mitmesuguste eksootiliste loomaliikide pidamine lemmikloomadena. Riskihinnangu alusel on tegemist tähelepanu vääriva valdkonnaga eelkõige zoonooside leviku, illegaalse kaubanduse ja dokumentide võltsimise tõttu ning seetõttu, et loomadega kauplejatel ja loomapidajatel napib teadmisi loomaliigile vajalikest pidamistingimustest. 21. aprillil 2021. aastal jõustus Euroopa Liidus loomatervise määrus, mille kohaselt ei kuulu muud kaslased ja koerlased, sh nende ristandid (servalid, savannah kassid, bengali kassid jm) lemmikloomade hulka ja nende pidamisega kaasneb samuti teavituskohustus. Pidevalt suureneb avalikkuse hindav huvi loomakasvatuse eetilisuse küsimustes. Olulist rolli ühiskonna ootuste peegeldamisel avalikkusele kannavad loomade eestkosteorganisatsioonid, kes on enda peale võtnud „valvekoera“ ülesanded ja suure osa lemmikloomade heaolu puudutavate üksikküsimuste lahendamise. 1. juulil 2021. aastal jõustus loomakaitseseaduse muudatus, mille kohaselt keelustati viieaastase üleminekuajaga peamiselt karusnaha saamiseks peetavate loomade pidamine. Loomaõiguslased tervitasid seda Riigikogu otsust. Sektorile investeeringuid ei kompenseeritud. Rahvusvaheliste loomakaitseorganisatsioonide kaudu on tõstatatud küsimus, kuidas tagada kehtivate loomaheaolu nõuete järgimine loomade pikaajalisel veol. Tavapäraselt ekspordib Eesti aastas umbes 2000 veist Türki, mille käigus on maismaatranspordiks kuluva aja ja klimaatiliste tingimuste tõttu suur tõenäosus, et teekonnal rikutakse veonõudeid. Kuid aastal 2020 eksport vähenes seoses Covid-19 puhanguga. Samuti on rohkem hakatud kasutama meretransporti, mis välistab loomaveokite seisakud piiripunktides ekstreemsetes ilmastikutingimustes. 30 Olulisemad teenused loomade heaolu tegevuse elluviimisel on MeM loomade heaolu poliitika kujundamine, PTA loomade heaolu järelevalve ning PRIA loomade heaolu toetus. Meede—toiduohutus Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbijad on toiduohutusest teadlikud. Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Toiduohutuse baromeeter 99,28 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100 Tarbija teadlikkuse baromeeter 69,4%18 (2019) - 72,4% - - Tegevus—toiduohutus Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Toiduohutuse baromeeter19 99,28 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100 Tarbija teadlikkuse baromeeter20 69,4%21 (2019) - 72,4% - - Toiduohutusel on ühiskonnas oluline roll inimeste tervise tagamisel. Inimeste hea tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu toit kui ka võimalus teha tervist toetavaid toiduvalikuid. Lisaks mõjutab toiduohutus otseselt nii kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu turul kui ka kauplemist kolmandate riikidega. Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt uued tehnoloogiad, keskkonnariskid) toimetulekuks on vajalik kõigi poolte pidev panustamine toiduohutuse tagamisse. Olulisematest riskidest, mis mõjutavad toiduohutust ning seeläbi ka toidukäitlejate konkurentsivõimet nii siseturul kui ka ekspordil, võib välja tuua nt kliimamuutused, globaliseeruva kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse arengu ja uued toiduohutuse riskid. Toiduohutuse tagamisega seotud nõuded on enamasti reguleeritud Euroopa Liidu üleselt, hõlmates selliseid meetmeid nagu käitleja vastutus ja enesekontrolli kohustus, jälgitavuse nõue, keemiliste ja bioloogiliste riskide ohjamiseks kehtestatud nõuded. Samuti on oluline osa toiduohutuse nõuetest seotud toidualase teabe esitamisega. 18 2019.a mõõdetud algtase 19 Toiduohutuse baromeetri algtase on alati 100. Mõõdetavat perioodi iseloomustab taseme langus alla või tõus üle 100. Eelneva perioodi lõpptulemus muutub järgmisel perioodi algtasemeks väljendatuna uues algtasemes 100. 20 Tarbija teadlikkuse baromeeter hõlmab 8 alanäitajat, mida mõõdetakse sotsioloogilise küsitlusega. Baromeeter näitab positiivseks loetavate vastuste %. Mõõtmine toimub iga 4. aasta tagant 21 2019.a mõõdetud algtase 31 Tulenevalt Euroopa Komisjoni Rohelisest kokkuleppest ja selle raames esitatavatest tegevuskavadest tuleb tähelepanu pöörata toidusüsteemi kestlikuks muutmisele. Välja võib tuua sellistest tegevuskavadest, nagu „Talust taldrikule“, „Euroopa Vähitõrjeplaan“, „Kemikaalistrateegia“, „Ringmajanduse tegevuskava“ jne tulenevad algatused, mis tulevad alates 2022. aastast eelnõudena arutlusele. Olulised muudatused ootavad ees toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valdkonnas ning toidualase teabe temaatikas, kus peamine rõhk on tervist toetava märgisüsteemi loomisel, tervise- ja toitumisalaste väidete ning toidu päritolu nõuete ülevaatamisel. Lisaks on toiduohutuse kõrval lähiaastatel keskne teema kestliku toidusüsteemi õigusliku raamistiku kujundamine. Toidualaste õigusnormide koostamisel on üldpõhimõtteks nende tuginemine teaduspõhisele riskide hindamisele. Sõltumatute teadushinnangute koostamise ja toiduohutuse riskidest teavitamise paremaks korraldamiseks loodi 2021. aastal Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi koosseisu riskihindamise osakond. Sellega kaasnenud suurem eelarve teadushinnangute koostamiseks ja tellimiseks võimaldab õigusloome protsessis ja selle rakendamisel paremini ja teadusandmetele tuginedes arvesse võtta ja maandada uusi toiduohutusega seotud riske. Jätkuvalt tuleb tegeleda toiduohutuse valdkonna teadlaste järelkasvu tagamisega. Samuti on vajalik teadlaste ja valdkonna ekspertide riskihindamisalase kompetentsi tõstmine vastavate koolituste ja rahvusvahelise koostöö võimaluste tagamisega. Toidukäitlejate arvu kasv on olnud kiire. 2021. aasta jaanuari seisuga on Eestis 17 028 toidu käitlemisettevõtet. Ettevõtetele tehti 2020. aastal 668 ettekirjutust ning 1216 haldusmenetlemise lõpetamise teadet (ehk ettekirjutusest loobuti, näiteks kuna käitleja asus puudust kõrvaldama). Ettekirjutuste arv võrreldes 2019. aastaga on langenud. Tehti umbes 10 000 kontrolli, mille käigus hinnati kokku umbes 100 000 korda nõuetele vastavust, millest vastas 90% ja ei vastanud 10%. Hindamiste raames on juhitud tähelepanu toidualasele teabele, toidu käitlemisele ning töötajate teadlikkusele toiduohutuse tagamisel. Kontrollide käigus on täheldatud töötajate vähest teadlikkust toiduohutuse nõuetest ning hügieenireeglitest. Selle põhjus on vähene koolitus või puudulik koolituskava. Toidu valmistamise tegevuse juures on täheldatud puuduseid toidu ettevalmistamisel ja säilitamisel. Lisaks on juhitud tähelepanu ka ruumide nõuetele, mis on olulised ohutu toidu tootmiseks. Jätkuvalt vajavad täiendamist ohuanalüüsid, mis on oluline osa enesekontrolliplaanide koostamisel. Tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati suvel 201922. Toidu märgistuste lugejate osakaal ja pakendil esitatud teabe usaldamine on võrreldes 2014. aastaga kasvanud. Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga on muukeelne elanikkond oluliselt vähem teadlik „parim enne“ mõiste tähendusest. Kätepesu harjumus on 64% vastanutest hästi sisse juurdunud. Naiste seas on rohkem neid, kes vastasid, et pesevad alati käsi enne toidu valmistamist (70%) võrreldes meestega (56%). Eestlased pesevad käsi kehvemini kui muust rahvusest vastanud. Säilimisaega kontrollivad pea pooled vastajad alati ning pisut vähem ütleb, et see kas säilimisaega kontrollitakse oleneb suuresti toidust endast. Keemilistest riskidest teadsid tarbijad kõige rohkem lisaainetest. Looduslikult toidus esinevatest, toidu töötlemisel tekkivatest, pakenditest ja toidunõudest erituvatest keemilistest ühenditest ja 22 Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuring, RAIT Faktum & Ariko, 2019 32 toidu tootmise protsessides kasutatavate keemiliste ühendite jääkide osas oli mitteteadlikke inimesi umbes 70%. Tarbija teadlikkust ja oskust teha tervist toetavaid valikuid mõjutavad järjest rohkem alternatiivsed infoallikad (nt sotsiaalmeedia), kus avaldatav teave ei tugine teaduslikele andmetele. Riigi infokanalid ei pääse mõjule. Jätkata tuleb toidukäitlejate süsteemse teavitamisega toiduohutuse teemadest ning tarbijate ja sidusrühmade (nt arstid, õed, toitumisnõustajad jne) toiduohutuse alase teadlikkuse tõstmisega. Tarbija teadlikkuse tõstmiseks on vaja süstemaatilist toiduohutuse teemalist teavitusprogrammi. Arendada tuleb ka toidukäitejate nõuandesüsteemi, kuna see ei kata praegusi vajadusi. Toiduohutuse tagamiseks on vajalik tõhus järelevalvesüsteem koos piisava ressursiga selle tagamiseks. Valdkonna olukorda iseloomustab praegu siiski võimalustest lähtuvalt korraldatud järelevalvesüsteem ja seda toetav laborite võrgustik. Valdkonnas on saavutatud mõningane järjepidevus toiduohutuse seireprogrammide puhul, mida korraldatakse zoonooside, üksikute saasteainegruppide (sh jääkained ja taimekaitsevahendite jäägid) ning väga vähesel määral ka lisaainete seiramiseks. Toiduohutuse keemiliste riskide osale on siiski tähelepanu pööratud liiga vähe; osa näitajaid ei seirata üldse23 või seiratakse väga väikeses mahus. Samuti ei ole olnud suutlikkust viia läbi seiret valdkondades, kus piirnorme pole kehtestatud, kuid teaduslike andmete põhjal võib eeldada ohtu inimese tervisele. Seetõttu ei paku seireprogrammid alati vajalikku alust riigisisestele otsustele ja õigusaktidele ega võimalda seista Eesti tarbijate ja käitlejate huvide eest Euroopa Liidu õigusloomeprotsessis. Läbiviidavad seired ei kata uute turgude avamisega seotud vajadusi. Puuduvad piisavad ressursid tegeleda järelevalvega lisandunud valdkondades nagu e- kaubandus, toidulisandid, toidupettused jne. Järelevalveasutuste haldussuutlikkust tuleb muuta ühiskonna ootustele paremini vastavaks infosüsteemide ajakohastamisega, järelevalveprotsesside tõhustamisega ja läbipaistvuse suurendamisega. Keemilistest riskidest tulenevate ohtude maandamiseks tuleb oluliselt suurendada seirete mahtu. PTAs tuleb luua täiendav kompetents suutmaks paremini analüüsida järelevalveks kasutatavaid andmeid ning ohjata toiduohutuse uusi riske. Toidutekkeliste nakkushaiguste puhangute põhjuste väljaselgitamiseks tuleb parandada koostööd Terviseametiga. Järelevalve puhul on oluline risk pädevate asutuste konkurentsivõime tööjõuturul. Samuti on selleks kaasaegsete IT-lahenduste puudumine ja rakendatavuse kiirus, tasakaal riskide maandamiseks vajaliku järelevalve mahu kasvu ja selleks eraldatava ressursi vahel. Lisaks võib järelevalvele osutuda probleemiks spetsiifilise kompetentsi kättesaadavus Eestis. Järelevalve analüüse tegevate laborite seadmepark on keskmiselt üle 10 aasta vana. Järelevalveks oluliste analüüside tegemiseks tuleb pidevalt kaasajastada riigiasutuste laborite seadmeparki, et see vastaks ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule. Haldusala riiklike referentlaborite võimekus tuleb tagada PMK ja VTLi toiduvaldkonna referentvolituste andmise ja valmisoleku teenuse kaudu. Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu MeM toiduohutuse poliitika kujundamisega ning PTA, VTL ja PMK toiduohutuse järelevalve, toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamisega. 23 Viiimati seiras PTA dioksiinisisaldust toidus aastal 2010. 33 Meede—kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Meetme eesmärk on võimaldada mitmekesist põllumajandustootmist. Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Toimivate riigi poolt korras hoitavate 138 151 500 153 500 155 157 üheesvooludega seotud põllumajandusmaa pind, ha 374 500 500 Eestis aretatud sortide arv sordilehes 281 265 265 265 265 Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus, t 33 797 35 000 40 000 45 000 50 000 Sordilehte võetud sortide arv 733 820 830 840 840 Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud 98757 99 000 100 000 100 100550 loomade arv 500 Tegevus—maakasutus Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine ja põllumajandusmaa säilimine. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala 65 66 000 66 000 66 000 68 000 aastas, ha 871 Eestis on põllumajandusmaad ligi miljon hektarit ja on olemas potentsiaal põllumajandusliku maakasutuse mõõdukaks suurenemiseks. Samas läheb aastas umbes 1000 hektarit põllumajandusmaid hoonete ehitamise või teede rajamise tõttu põllumajanduslikust kasutusest välja. Eesti põllumuldade peamised probleemid on orgaanilise aine vähenemine, tihenemine, kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud põllumajandusmaa kasutusvõimaluste vähenemine, muldade kurnamine ja muldade hapestumine. Samuti on Eestis viljaka mullastikuga põllumajandusmaa kaitse ebapiisav ning muldade (sh orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate) põllumajanduspraktikate rakendamine ja levik ebapiisav. Eesti on ka üks Euroopa metsasemaid riike. Eestis on metsamaad üle poole Eesti pindala (u 2,3 miljonit hektarit), kuid metsasektori (metsamajandus, puidutööstus, paberi- ja tselluloositootmine ja mööblitootmine) ettevõtete osakaal lisandväärtusest (jooksevhindade järgi) oli 6,2% aastal 2018 (Aastaraamat Mets 2018). Metsauuendustööde mahud on erametsamaades aasta-aastalt suurenenud. Samas on liiga vähe teadvustatud säästliku metsanduse, sh metsamajandamise hea tava järgimise põhimõtteid, metsakahjude ennetamise ja kahjustatud metsa taastamise olulisust. Natura 2000 alade pindala on Eestis 1 485 931 ha ja ligikaudu 6% sellest paikneb erametsamaal. Kuna erametsadel on maapiirkonna majandustegevuses tähtis osa, on siiani kompenseeritud 34 erametsaomanikele saamata jäänud tulu, et kaitsta Natura 2000 aladel esinevate linnu- ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide soodsat seisundit. Programmi olulisemad maakasutuse ülesanded on järgmised:  Kehtestada nõuded, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse24 ja töötada välja asjakohane infosüsteem;  tõsta põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid;  rakendada Euroopa Liidu metsandustoetusi metsade majandusliku väärtuse parandamiseks ning metsade liigilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks (mh Natura 2000 aladel);  seirata ja hinnata põllumajandusmaad ja põllumuldi. Nende tegevuste tulemusena:  väärtuslikku põllumajandusmaad ja selle kaitset ning sellega seotud infosüsteemi käsitlevad õiguslikud alused on loodud;  Euroopa Liidu metsandustoetused on rakendatud, suurenenud on metsade säästlik ja tulemuslik kasutamine. Natura 2000 erametsamaal esinevate linnu- ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide soodne seisund on tagatud ja omanikele on seadustest tulenevatest nõutest saamata jäänud tulu hüvitatud;  põllumajandusmaa ja põllumuldade kohta on olemas kvaliteetsed andmed, mis on vajalikud maakasutusega seotud otsuste tegemiseks. Olulisemad teenused maakasutuse tegevuse elluviimisel on MeM maakasutuse poliitika kujundamine, PRIA poolt metsandustoetuste rakendamisega seotud tegevused ning PMK poolt riikliku mullaseire teostamine, väetistarbekaartide koostamine, mullaproovide võtmine, mullaproovivõtjate koolitamine ja laboratoorsete analüüside teostamine. Tegevus—maaparandus Programmi tegevuse eesmärk on tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Kuivendatud maatulundusmaa pind, ha 1 380 837 1 393 300 1 395 300 1 396 3 00 1 397 300 Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa (01.01.2021 seisuga 639 255 ha) ja 741 582 ha (01.01.2021. a seisuga) metsamaa sihtotstarbelisele kasutamisele olukorras, kus kliimamuutuste tõttu, aasta keskmine sademete hulk suureneb ning ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ja tugevnevad. Kuigi 16 aastat toetatud maaparandusinvesteeringud on aidanud põllumajandusmaa kuivendusseisundi halvenemist pidurdada, ei ole see küllaldane, et suurendada nende vastupidavust ilmastiku riskidele. 24 Põllumuldade seisukorra parandamisele suunatud keskkonnategevused on ka täiendava keskkonnahoiu tegevuses 35 Erametsade kuivendussüsteemide kehv seisukord vähendab puistute tootlikkust väiksema juurdekasvu ja halvema uuenemise tõttu. Suur osa maaparandussüsteemidest on tänaseks amortiseerunud. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ebapiisav maaparandushoid ei maanda piisavalt ilmastikuriske põllumajandustootjale ja metsakasvatajale. Maaparandussüsteemid vajavad hea kuivendusseisundi ja veekaitseliste eesmärkide saavutamiseks investeeringuid. Probleemiks on endiselt ebapiisav maaparandusseire, mis ei anna piisavat ülevaadet maaparandussüsteemide tehnilise seisundi ega kuivendusseisundi muutusest. Samuti mõjutab maaparandussüsteemide seisukorda see, et maaomanikud ei ole teadlikud maaparandussüsteemide paiknemisest ega korrashoiu vajadusest ning maaparandussüsteemid on suured ja mitme maaomaniku omandis. Üha rohkem hakkab valdkonna arengut sh projekteerimise, ehitamise ja järelevalve tegemise kvaliteeti negatiivselt mõjutama erialase kompetentsi ja järelkasvu vähesus. Riiklikud maaparandusregistrid (sh kaardikihid) vajavad järjepidevat arendamist ja täiendamist, et vastata paremini teenusetarbijate ootustele ja vajadustele ning tehnoloogilisele arengule. Selleks, et tagada programmi eesmärkide täitmine, on vaja:  rakendada maaparanduse investeeringutoetusi, sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks;  senisest enam arvestada maaparandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ja abimeetmete rakendamisel kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ning ühiskonna ootustega;  lihtsustada maaparandusega seotud lubade menetlust ja kooskõlastusprotsessi, tagades kliendisõbralikkuse ning kvaliteetse avaliku teenuse; parandada teavitustegevusi maaparanduse valdkonnas;  täpsustada maaparandussüsteemide teostusjooniste digitaalset andmebaasi ja PTA arhiivides oleva teabe digiteerimist, mis aitab suurendada maaparandusalast teadlikkust ja lihtsustab PTAst maaparandussüsteemide tehniliste andmete ja kooskõlastuste saamist;  täpsustada maaparandusseire metoodikat, mis tagab kvaliteetsemad andmed kuivendatud põllumajandusmaade mullaviljakuse ja maakasutuse muutuse kohta. Tulemuste saavutamist võib mõjutada maaparandustoetuse rakendamata jätmine Euroopa Liidu uuel programmiperioodil (2021–2027) ja tegevusteks vajalike ressursside nappus. Olulisemad teenused maaparanduse tegevuse elluviimisel on MeM maaparanduse poliitika kujundamine, PRIA poolt toetuste rakendamisega seotud tegevused ja PTA poolt maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide taotlemise, maaparanduse kooskõlastuste ja tõendusdokumentide taotlemise ning maaparandussüsteemi toimimise tagamisega seotud tegevused, samuti maaparanduse nõuetele vastavuse kontrollid ja järelevalve. Tegevus—sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Programmi tegevuse eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: 36 Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv, % 93 95 95 95 95 Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 86 86 90 90 90 kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvus, % Tuulekaeraga saastunud pind, ha 156 173 153 000 151 000 150 000 149 000 Paljundusmaterjali tootmisega tegelevate 330 300 300 300 300 ettevõtete arv Uute Eestis aretatud sordilehte võetud sortide arv 0 3 3 3 3 aastas Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 86 95 95 95 95 kontrollitud tegevusloaga põldtunnustajate poolt tunnustatud põldudest Taimekasvatussaaduste kvaliteedi tagamiseks on oluline kasutada Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid taimesorte ja kvaliteetset seemet ning kahjustajatest vaba ja nõuetekohast taimset paljundusmaterjali. Eesti oludesse sobivate sortide olemasolu eeldab põllumajanduskultuuride ja sortide geneetilise ressursi säilitamist, sordiaretust ning sortide katsetamist. Eesti sordilehes oli 2021. aasta 7. detsembri seisuga 747 sorti, neist Eestis aretatud põllukultuuride sorte 58, köögiviljakultuuride sorte 24. Lisaks on sordilehes 7 Eesti säilitussorti. Puuviljasorte oli sordilehel 338, neist tuntud puuvilja-marjakultuuri sorte 251 ning Eestis aretatud ja registreeritud puuviljakultuuride sorte 87. 2021. aastal võeti sordilehte ja sordikaitse alla 2 Eestis aretatud uut sorti – suvinisu ´Mireete´ ja hübriidlutsern ´Heiti´. Sordilehte võetavate põllu- ja köögiviljakultuuride liikide puhul tohib turustada vaid sordilehte võetud sordi seemet või paljundusmaterjali. Selleks toimub sortide katsetamine, nõuetele vastavate sortide sordilehte võtmine ja sertifitseerimine ning järelevalve turustamise üle. Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid sorte katsetatakse PMK-s, 2021. aastal oli katsetuses 234 sorti 17 liigist, neist 46 standardsorti. Kuigi sortide katsetamine on oluline kliimatingimustesse sobivate sortide arvu suurendamiseks, on teiseks mõjutavaks teguriks õige standardsortide valik ning laiem teave põllumajandustootmises kasutatavate sortide kasutamise kohta. 2021. aastal esitas 114 seemnetootjat taotluse 1341 seemnepõllu põldtunnustamiseks kogupinnaga 13 527 ha. 2020. aastal tegutses Eestis 106 seemnekasvatajat, kes esitasid taotluse põldtunnustamiseks 1298 seemnepõllule kogupinnaga 12971,84 ha. 2019. aasta seemnesaagi sertifitseerimise perioodil (01.07.2019- 30.06.2020) oli sertifitseeritud seemnepartii tootjaid (seemne pakendajaid) kokku 82. Põllukultuuride sertifitseeritud seemne tootmise kogused on toodud joonisel 3. 37 60000 50000 51426 47001 40000 38707 38952 38097 32558 33575 30000 29853 30483 29604 27751 23623 20000 13442 13147 14150 10000 11266 10897 11685 0 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 2019/2020 Sertifitseerimisse tulnud kogus (tonni) Sertifitseeritud seemnekogus (tonni) Põldtunnustatud pind (ha) Joonis 3. Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus ja põldtunnustatud pind aastatel 2014– 2019. 2021. aastal oli tunnustatud seemnekartuli kasvupind 219,4 ha. Põldtunnustamiseks esitatud pinnast läks praakimisele 5,45 ha 2020. aastal oli aga tunnustatud seemnekartuli kasvupind 216,8 ha, millest läks praakimisele 2 ha. 2020. aasta saagist sertifitseeriti 2323 tonni seemnekartulit 160 partiist. Kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks makstakse viie põllukultuuri sordi ning 55 puuvilja- ja marjasordi kasvatamise eest kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust. 2020. aasta eest maksti toetust 23 taotlejale kokku 4868 viljapuu ja marjapõõsa kasvatamise eest (2019. a 4704 taime kasvatamise eest). Põllukultuuride kasvatamise eest sai toetust 24 tootjat 353 hektari eest (2019. a 40 tootjat 456 ha eest). 2020. aastal maksti toetust kokku 62 882 eurot. Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi suurim eesmärk suurendada sertifitseeritud seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase. Kvaliteetse seemne üheks sambaks on põldtunnustamine. Kui 2020. aastal praagiti 58% ehk 352 ha, siis 2021. aastal on praagitud põldtunnustamise ajal tuulekaera tõttu 242 ha põlde ehk 16%. Tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise küsimus on oluline probleem, mis tuleb lahendada nii seemnetootmises kui ka tavatootmises. Lisaks tuleb jätkuvalt tõsta tootjate ja kauplejate teadlikkust ELi taimetervise määrusest tulenevatest nõuetest. Sordiaretus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele (väiksema keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnoloogiate kasutuselevõtt (ja selle lubamine konventsionaalses aretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete lahendamiseks tuleb panustada inim- ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisse ning luua võimalus 38 kasvatatavate sortide info kogumiseks. Uute aretustehnoloogiate arengutega kaasas käimiseks tuleb aktiivselt osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Järjest olulisem on tootjate keskkonnahoidliku tootmise alane nõustamine. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali poliitika kujundamine ning PRIA, PMK, PTA ja ETKI seemnete sertifitseerimine ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollid, sordi registreerimine ja -kaitse, tuulekaera tõrjemeetmete kohaldamine, põllumajanduskultuuride sordiaretus, kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus, seemnete kvaliteedi määramine ning seemnepartiide järelkontrolli katsete läbiviimine ja geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine. Tegevus—põllumajandusloomade aretus Programmi tegevuse eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Kohalike ohustatud tõugu loomade arv tõuti: … Eesti hobune 2408 2 610 2 620 2630 2640 … Eesti raskeveohobune 329 360 370 380 390 … Tori TA 25+ 581 615 615 615 615 … Vana-Tori 36 47 48 49 50 … Eesti maatõug 838 830 840 860 880 … Kihnu maalammas 394 450 500 550 600 … Eesti vutt 12587 9600 9700 9800 9900 2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis kokku 14 tegevusluba omavat põllumajandusloomade aretusega tegelevat juriidilist isikut, neist kaks veiste, kolm lammaste, üks sigade ja kuus hobuste aretusega tegelevat aretusühingut. Lisaks neile on kaks tegevusluba väljastatud vuttide aretusega tegelevatele aretusühingutele, kelleks on Eesti Linnukasvatajate Selts ja MTÜ Eesti Vutt. Aretusühingutele makstakse 2021. aastal aretustoetust 3 748 500 eurot tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise eest. Selleks, et tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude (eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune, kihnu maalammas ja eesti vutt) säilimine, makstakse ohustatud tõugu loomade pidajatele alates 2004. aastast Eesti maaelu arengukavast toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. Joonisel 4 on toodud ohustatud tõugu loomade arvud viimasel kümnel aastal. 25 Tori universaalsuund 39 3 000 2 500 2 000 1 500 1 000 500 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Eesti hobune Tori hobune Eesti raskeveohobune Eesti maatõugu veis* Eesti vutt Joonis 4. Ohustatud tõugu loomade arv * Vaid tõuraamatu A ja B osa lehmad ja tõuraamatu pullid Aretustoetuse praegune tase ja jaotus loomaliigiti on ebaühtlane ega taga kulude hüvitamist riigiabi reeglitega lubatud mahus. Aretustoetuse üldsumma vajab tõstmist ligikaudu 20%. Kuigi põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt on järelevalveasutusel kahtluse korral kohustus teostada põlvnemise tuvastamise ekspertiise laboratoorselt, siis praeguse ajani ekspertiiside tarbeks raha eelarvesse ei ole planeeritud ning neid tellitud ei ole. PTA-le tuleb planeerida ressursid põlvnemise tuvastamise laboratoorsete ekspertiiside tellimiseks. Tõuloomade sisseost ei kata tõuaretuse vajadusi, mis seab kahtluse alla eesmärgipärase aretuse suutlikkuse. Riigi antav toetus aretusloomade ostmiseks parandaks loomsete saaduste tootmise potentsiaali. Tõuloomade importi ei ole võimalik toetada aretustoetusest, kuna seda toetust on aretusühingutel lubatud kasutada vaid tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning põllumajandusloomade jõudluskontrolli tegemiseks ja geneetilise väärtuse hindamiseks ning sama teenuse pakkumiseks põllumajandusloomade aretajatele. Riigiabi reeglite kohaselt on riigil võimalik kompenseerida tõuloomade sisseostmist 30% ulatuses, aga seda võimalust pole Eestis peetud vajalikuks rakendada. Aastaid on põllumajandusloomade aretusel lähtutud ühekülgselt vaid toodangu näitajate suurendamisest. Selle tõttu on vähenenud oluliselt veiste karjas püsivuse aeg. Tootmisele ja kaubandusele orienteeritud aretustöö tulemusel on hakatud laialdaselt kasvatama intensiivpidamiseks sobilikke tõuge. Seetõttu on ohtu sattunud kohalikud väärtuslikud geneetilised ressursid. Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise tegevuskava väljatöötamist on alustatud ning see peaks valmis saama 2022. aastaks. Tegevuskavas ettenähtavate tegevuste elluviimiseks on vajalik kindlustada piisavad vahendid järjepidevaks loomageneetiliste ressurssidega tegelemiseks. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM põllumajandusloomade aretuse poliitika kujundamine ning PRIA ja PTA aretuse järelevalve, ohustatud tõugu looma pidamise toetus, 40 põllumajandusloomade aretustoetus, uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus ning teadmussiirde ja teavituse toetus. Meede—põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine Meetme eesmärk on tagada Eesti põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõime. Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Põllumajandussektori tootmisteguritulu tööjõu 9026 92 93 94 95 aastaühiku kohta võrreldes ELi keskmisega (3 a liikuv keskmine), % Mahetootjate lisandväärtus aasta tööjõuühiku 19 993 22 000 22 500 23 000 23 500 kohta, € Tegevus—põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime Programmi tegevuse eesmärk on tagada Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Põllumajandussektori netolisandväärtus 26 259 26 921 27 594 28 284 28 991 tööjõu aastaühiku kohta (kolme aasta liikuv keskmine, FADN27), € Toiduainetööstuste lisandväärtus töötaja 29 735 29700 30300 30600 30950 kohta, € Põllumajanduse kui majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates kahekordistunud. Samas aga jääb toodangu väärtus hektari kohta oluliselt madalamaks ELi keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Ka lisandväärtus faktorhinnas hõivatu kohta, mis on oluliselt suurenenud, jääb alla ELi keskmise taseme (Joonis 5). 26 Eurostat seisuga 29.11.2021, Eesti võrdluses EL27 keskmine 27 Farm Accountancy Data Network- põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas 41 Joonis 5. Põllumajandussektori lisandväärtus faktorhinnas 3 aasta keskmisena võrdluses Euroopa Liidu keskmisega Andmed: Eurostat, seisuga 29.11.2021 Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne ehk põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb nende kõrval ka palju väikeseid põllumajandusettevõtteid. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. Samas jäävad brutoinvesteeringud kasutuses oleva maa hektari kohta alla ELi keskmist taset. Eestis tegutseb suur hulk toiduainetööstuse ettevõtteid, kes toodavad kõrge kvaliteediga ja mitmekesist toodangut. Eesti toiduainetööstuse (sh joogitootmise) ettevõtete arv hakkas alates 2011. aastast taas kasvama, ületades nüüd juba majanduskriisi eelset taset (2019. aastal 761 ettevõtet). Kasvanud nõudlus mahetoodete järgi on iga aastaga suurendanud ka mahetöötlejate arvu (2019. aastal 178). Samas on toiduainetööstuse ettevõtetes hõivatute arv aastate jooksul vähenenud (2019. aastal umbes 14 000 hõivatut), mis näitab, et tänu investeeringutele on ettevõtted muutunud efektiivsemaks. Viimastel aastatel on Eestis aina teravamaks muutunud tööjõupuudus. Kuna toiduainetööstuses on tööstusharusid, nt pagaritööstus, lihatööstus, kus kasutatakse siiski veel palju inimtööjõudu, on tööjõupuudus suureks probleemiks ka toiduainetööstusele. Seda probleemi aitaks leevendada investeeringud uutesse tehnoloogiatesse. Toiduainetööstuses tegutsevad ettevõtted on 70% ulatuses väikesed, 1–9 hõivatuga mikroettevõtted, üle 50 hõivatuga ettevõtteid on 10%. Eesti toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor. Toidutööstuse probleemiks on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väikesed tootmismahud ning madal konkurentsivõime. Samuti kaasneb sellega madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks. Ka Eesti suurimad toiduainetööstused on ELi keskmisest väiksemad. Järk-järgult on paranenud toiduainetööstuse ettevõtete loodav lisandväärtus hõivatu kohta, kuid see püsib endiselt üle kahe korra madalamana ELi keskmisest. Seni pole toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks. Investeeringud töötaja kohta jäävad Eesti 42 toiduainetööstuse ettevõtetes võrreldes ELi keskmisega tagasihoidlikuks (Eestis 70% ELi keskmisest). Kuna põllumajandustootmise ja ka toiduainetööstuse investeeringud on turuolukorra muutustele reageerimiseks liiga jäigad, ei suuda nad kuigi kiiresti tootmissuunda turul toimuvatele muutustele reageerimiseks ümber kujundada. Aitamaks kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele, on võimalik taotleda põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetusi. Selleks, et aidata kaasa mikro- ja väikeettevõtjate elujõulisusele ning keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate arengule, on põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetused suunatud eraldi mõlemale sihtgrupile. Omatoodetud kõrgema lisandväärtusega põllumajandustoodetega on võimalik saavutada kasumi teenimiseks vajalik mastaabiefekt, tagada pidev kaubapakkumine ning arendada välja äritehingute sõlmimise kompetents nii koduturul kui ka välisturgudel. Uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega suureneb konkurentsivõime lisaks siseturule ka välisturgudel. Töötlejate ja tootjate omavahelise koostöö suurendamiseks, struktuursete muutuste toimumisele kaasa aitamiseks ning investeeringute laiema mõju tagamiseks sai 2017. aastal taotleda põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetust suurprojektide elluviimiseks. Põllumajandussektori erinevate harude konkurentsivõime tagamiseks ja eelkõige raskustes olevate sektorite toetamiseks on Eestis rakendatud ELi eelarvest makstavaid tootmiskohustusega seotud toetusi loomakasvatus- ning puu- ja köögiviljasektoris, kus on nii tootjate kui ka kasvatatavate loomade ja viljeletavate hektarite arv olnud stabiilne või kerges languses. Ka koolikava toetus, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeede, panustab muu hulgas põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamisse, kuna on põllumajandustootjatele üheks turustuskanaliks. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA, ETKI, PTA ja PMK teenuste kaudu. Tegevuse alla kuuluvad erinevad otsetoetused ja üleminekutoetused, mesindusprogramm, põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise investeeringutoetused, koolikava toetus, mesilaspere toetus, puu- ja köögivilja turustusstandardite vastavuse järelevalve, põllumajanduse suurandmete teadmussiirde programm, teadus- ja innovatsiooni meetmed jm. Tegevus—põlvkondade vahetus Programmi tegevuse eesmärk on tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu põllumajandussektoris. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: 43 Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Noorte (kuni 40-aastaste) 17 17 17 17 17 juhtide osakaal (2020. aasta põllumajanduslikes põllumajandusloendus28) majapidamistes, % Põllumajanduse tööhõivet iseloomustab alates Eesti taasiseseisvumisest pidev vähenemine. Analoogselt teiste arenenud riikidega on probleemiks kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu puudus, spetsialistide, sealhulgas ettevõtete tegevjuhtide keskmise vanuse kriitiline kasv, noorte vähene huvi põllumajandusliku ja toidukäitlemise erihariduse omandamiseks ning põllumajanduse ja toidutööstuse töökohtade madal atraktiivsus noorte silmis. Peamine probleem on noorte vähene huvi põllumajanduse vastu. Ettevõtete juhtide vanuselises struktuuris ületab 65-aastaste juhtide osakaal (26%) noorte juhtide osakaalu (17%), mis viitab otseselt probleemidele põlvkondade vahetuses (Joonis 6). Seega on vajalik põlvkondade vahetuse soodustamisega tuua noori põllumajandussektorisse. Üks võimalus on soodustada põlvkondade vahetust meetmetega, mis aitavad noortel sellesse valdkonda suunduda, tagada nende hoidmise sektoris ning edendada nende kestlikku arengut. Arvestades väljakujunenud põllumajandustootmise struktuuri, on uute ettevõtete loomine sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu. Joonis 6. Alla 40-aastate ja üle 65-aastaste juhtide osakaal põllumajanduslikes majapidamistest Allikas: Eurostat (2016 Farm Structure Survey), SA (2020 põllumajandusloendus) Programmiperioodil 2014–2020 ja üleminekuaastatel saab põlvkondade vahetumist soodustada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika I samba noore põllumajandustootja toetusega. 28 Statistikaamet, avaldatud 21.01.2021 44 Alates 2015. aastast, mil toetuse rakendamisega alustati, on suurenenud nii noore põllumajandustootja toetuse taotlejate arv kui ka nende poolt taotletud põllumajandusmaa hektarite arv. Eesti maaelu arengukavast (ühise põllumajanduspoliitika II sammas) on antud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust eesmärgiga hõlbustada põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Sellest meetmest saavad noored põllumajandustootjad toetust taotleda äriplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM põlvkondade vahetuse poliitika kujundamine, mille alla kuuluvad noore põllumajandustootja otsetoetus, noore alustava põllumajandustootja toetus ja teadmussiirde ja teavituse toetus, mida rakendab PRIA. Tegevus—riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjate stabiilsed sissetulekud ja riskide maandamine. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Netolisandväärtus faktorhinnas aasta tööjõuühiku 16 881 16 900 17 100 17425 18000 kohta (3 aasta liikuv keskmine EAA 29alusel), € Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride ha arv 0,2 3 4 4 4 põllukultuuride pinnast, % Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud koos põllumajandustootmise suurema turule orienteeritusega. Ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate tootmisotsustele ja tootlikkust suurendavate investeeringute tegemisele. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesised kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust. Põllumajandustootjate sissetulekutele avaldavad olulist mõju hinna-, tootmis-, ilmastiku-, makromajanduslikud ja poliitikariskid. Järjest suuremat mõju avaldavad kliimamuutused ühes neist tingitud ebasoodsate ilmastikutingimuste ning taime- ja loomahaiguste levikuga, mis põhjustavad ka tootmispotentsiaali hävimist. Eriti ohtlike loomataudide loetelus on kokku 16 haigust, sealhulgas Eestis mets- ja kodusigadel tuvastatud sigade Aafrika katk. Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on vajalik rakendada erinevaid toetusmeetmeid (sh maksuerisusi), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja tootmisriskide puhul. Alates 2015. aastast oleks põllumajandussektori ettevõtjatulu ilma 29 Economic Accouns for Agriculture – põllumajanduse majandusarvestus, aruandeaasta lõplikud andmed (29.11.2021) 45 sissetulekutoetusteta negatiivne (Joonis 7). Normaalsete riskidega, millel ei ole ulatuslikku mõju, tuleb tegeleda põllumajandusettevõtete igapäevases juhtimises, seejuures on oluline põllumajandustootjate nõustamine ja koolitus. Kindlustatavate riskide maandamisse panustavad ühise põllumajanduspoliitika otsetoetused ja turukorraldusmeetmed ning ka saagi, loomade ja taimede kindlustamine. Joonis 7. Põllumajandussektori ettevõtjatulu koos ja ilma toetusteta 2005–2020, mln eurot Allikas: Statistikaamet, seisuga 29.11.2021 Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendatakse ELis pindalapõhiseid otsetoetusi. Põllumajandusega tegelevatele isikutele makstakse Eestis ühtset pindalatoetust kasutatava põllumajandusmaa kohta. Ühtse pindalatoetuse taotlejate arv aasta-aastalt väheneb (2021. aastal 14 007 taotlejat), ent taotletava põllumajandusmaa hektarite arv pidevalt suureneb ning oli aastaks 2021 jõudnud 970 290. Ühtne pindalatoetus hektari kohta on aasta-aastalt pidevalt suurenenud, olles jõudnud 2021. aastal 129,76 euroni hektari kohta. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmetest aitavad sekkumiskokkuost, eraladustamine ja erakorralised meetmed stabiliseerida turgu ja tagada põllumajandustootjatele turuväljundi ja sissetuleku olukorras, kus nõudlus on järsult ja oluliselt vähenenud või põllumajandustoodang on saanud olulisel määral kahjustada või on hävinenud. Saagi, loomade ja taimede kindlustamise toetamise raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Lisaks on põllumajandustootjal võimalik taotleda ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetust, mille eesmärk on taastada põllumajanduse tootmispotentsiaal, mis on kahjustunud loodusõnnetuses, ebasoodsates ilmastikutingimustes või katastroofides. Riskijuhtimismeetmete võtmise soodustamiseks on väga oluline tõsta teadlikkust riskijuhtimise vajalikkusest ja arendada selle rakendamise oskusi. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM riskijuhtimise ja põllumajandusturgude tasakaalu poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA ja PTA teenuste kaudu. Siia alla kuuluvad järgmised teenused: ühtne pindalatoetus, turukorraldusmeetmed (sekkumiskokkuost, 46 eraladustamine, erakorralised meetmed, impordi ja ekspordi litsentsid, tariifikvoodid), põllumajanduskindlustustoetus, põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamise toetus, alkoholiregistri pidamine, turukorraldusmeetmete järelevalve. Tegevus—ühistegevus ja koostöö Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjate tugev positsioon tarneahelas. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 102 106 107 108 109 Põllumajandusühistutesse koondunud 20 põllumajandustootjate osakaal FADNi 22 22 22 22 (2019) põllumajandustootjate üldkogumis, % Eesti toidusektor tegutseb Euroopa Liidu siseturu osana, seega mõjutavad põllumajandussaaduste hindu otseselt ELi siseturuhinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika. Samas on turutõrgete korral Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ehk raskused võimenduvad kiiremini. Selle põhjuseks on toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene koostöö ahela lülide vahel. Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Jaekaubandus on kontsentreerunud ning omab võrreldes põllumajandustootjate ja töötlejatega oluliselt tugevamat turupositsiooni ning riskid kantakse üle nõrgema positsiooniga lülile. Kaubavoogude kaupa vaadates iseloomustab Eesti toidusektorit suhteliselt vähene sidusus. See tähendab, et ka suurematele sektoritele (teravili, liha ja piim) on iseloomulik tooraine eksport, ehkki samas kasutab valdkonna töötlev tööstus sisseveetavat toorainet. Vähe on arenenud ka lühikesed tarneahelad, näiteks otseturundus ning avaliku sektoriga seotud toitlustuses toimiva tarneahela sidusus (koolid ja koolieelsed lasteasutused, vanglad, kaitsevägi jne). Kui Euroopa Liidus on põllumajandusühistute keskmine turuosa 40%, siis Eestis on ühistegevus eri sektorites väga erineval arengutasemel. Eestis on kõige tugevam koostöö piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem madal (erandina paar suuremat ühistut). Ülejäänud sektorites on ühistegevus nõrk: tegutsevad vaid üksikud ühistud, esineb usaldamatust koostööpartnerite vahel ning puudub valmisolek investeerida ühistu arendamisse. Ühistegevuse edasisel arendamisel on takistuseks põllumajandustootjate vähene usaldus ühistegevuse vastu, ühistegevuskompetentsi puudumine, ühistute võimetus kaasata kapitali ning puudujäägid ühistute juhtimisstruktuuris. Samuti on endiselt probleemiks ettevõtjate reeglina vähene kogemus ühistegevusest ja seotud traditsioonide puudumine. Põllumajandussektoris on alates 2013. aastast registreeritud üle 50 uue tulundusühistu ning tunnustatud 38 tootjarühma. Tootjarühmad koondavad üle 150 põllumajandustootja ning tunnustatud riikliku kvaliteedikavaga on 2020. aasta seisuga liitunud üle 100 põllumajandustootja. 47 Lühikese tarneahela edendamisele suunatud toetusest on kasu saanud 14 tootjaid koondavat liitu ja ühistut. Alates 2013. aastast on põllumajandustootjate koostöö toetamiseks rakendatud mitut Eesti maaelu arengukava toetust: tootjarühma loomise ja arendamise toetus, tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus, toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetus ning lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus. Need toetused on aidanud kaasa põllumajandustootjate koostöö edendamisele. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM ühistegevuse ja koostöö poliitika kujundamine. Olulisemad teenused on kvaliteedikavades osalemise toetus, lühikeste tarneahelate toetus, tootjarühmade loomise, arendamise ja tunnustamise toetused, tootjaorganisatsioonide tunnustamine, mida rakendavad PRIA ja PTA. Tegevus—ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Programmi tegevuse eesmärk ja oodatav tulemus: Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on välisturgudel konkurentsivõimeline ning Eesti toidu kuvand on positiivne. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi 49 22 25 20 22 defitsiidi langus võrdluses algtasemega (2018)30, % Kodumaise toidukauba 74 75 75 75 75 eelistamine toiduostudes, % Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse 25 13 15 14 16 kasv võrdluses algtasemega (2018)31, % Nõudlus toidu järele maailmas üha kasvab ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile on üha kõrgemad. Eestil on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisele, mis aitaks suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riik on panustanud eksportööridele kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamisse. Kolmandate riikide turgude avamisel on väga tähtis osa Eesti taime- ja loomatervise ning toidujärelevalve toimival korraldusel, samuti tihedatel diplomaatilistel suhetel, mis saavutatakse läbi kõrgetasemeliste kohtumiste. 30 2018. a algtase 396 400 000 eurot. 31 2018. a algtase 867 500 000 eurot. 48 Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab aastaid 200-300 miljoni euro suurune negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis viitab toiduainetööstuste suhtelisele mahajäämusele ja töötleva tööstuse mahu nappusele teatud kaubagruppides. Eesti impordib võrreldes ELi keskmisega suhteliselt palju valmistooteid ja vähem vahetooteid edasiseks töötlemiseks, samas aga ekspordib suhteliselt palju vahetooteid edasiseks töötlemiseks teistesse riikidesse (Joonis 8). 2 000 1 500 1 631 1 625 1 546 1 542 1 507 1 490 1 443 1 422 1 402 1 366 1 246 1 207 1 182 1 000 1 154 1 134 1 083 1 082 1 038 868 867 847 845 831 778 500 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 -261 -283 -268 -361 -359 -265 -202 -392 -500 Eksport Eesti päritolu kaupade eksport Import Defitsiit Joonis 8. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus Eestis 2013–202032 Allikas: Statistikaamet Madal töötlemisvõimekus avaldub selgelt tegevusalade kaupa – Eesti on teraviljade netoeksportija, aga töödeldud teraviljatoodete netoimportija; elusloomade netoeksportija, aga liha netoimportija. Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete käibe osakaal ligi 2/3. Seega eksporditakse üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest ilma neile täiendavat lisandväärtust andmata. Ekspordi sihtriikide arv on ettevõtjate aktiivse uute turgude otsingu ja riigi poolt avatud sihtturgude abil ajas järjepidevalt kasvanud, samas pool ekspordimahtudest suundub kolme lähiriiki – Soome, Lätti ja Leetu. Tooraine suurem kohapealne väärindamine annab ka stabiilsema eksporditulu ettevõtjatele. Tooraine hinnad on maailmaturul volatiilsed ja eksportööride sissetulek seetõttu kõikuv. Riigi jaoks tähendab omamaiste põllumajandussaaduste kohapealne väärindamine ühtlasi suuremat panust tööhõivesse ja maksutulude laekumisse. Mida laiem on seejuures ligipääsetavate sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk. 32 Väliskaubanduse andmed 02.12.2021 seisuga 49 Kaubamärgiga tarbijatoodete ekspordi eripära on see, et erinevalt toorainest ja vahetoodetest on valmistoodete turundusse vaja üldjuhul rohkem investeerida. Lõpptarbijatele mõeldud kaubad nõuavad keerukamaid turule sisenemise strateegiaid, erinevalt toorainest, mis müüakse börsikaubana. Tugeva konkurentsi tingimustes ja geograafiliselt ning kultuuriliselt kaugetel sihtturgudel valmistoodetega läbilöömise eelduseks on seetõttu toidusektori eksportööride tugev müügivõimekus. Eesti ettevõtete tagasihoidlik müügi- ja turunduskompetents on uutele turgudele sisenemist pärssiva tegurina välja toodud ka erinevates analüüsides. Tarbijate kasvav tähelepanu toidu ohutusele, loomade heaolule, tooraine kasvukeskkonna puhtusele ja tootmisega kaasnevatele keskkonnamõjudele muudab üha olulisemaks faktidele tugineva kuvandiloome. Tarbijatele oluliste parameetrite muutmine nähtavaks annab nii ettevõtetele kui ka Eesti toidule laiemalt täiendava kvaliteedimärgi. Seda peab toetama tõhus järelevalvesüsteem, mis on usaldatav ka kõige nõudlikumatel tarbijaturgudel. Samuti ei saa globaalses majandustegelikkuses eksport areneda liberaalse kauplemiskeskkonnata, mille kindlustamine nõuab Eestilt rahvusvahelist ja ELi tasemel tehtavat koostööd ja kohalolekut. Eesti toit on hinnatud, kui selle järele valitseb kodu- ja välisturgudel kõrge nõudlus, mis põhineb teadlikult kujundatud tugeval mainel, ning kogu tarneahelas saadakse toidu ja teiste saaduste eest õiglast hinda, mis tagab piisava sissetuleku ahela kõigile lülidele. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM müügivõimekuse ja Eesti toidu kuvandi poliitika kujundamine, mida rakendatakse mh PRIA, PTA ja PMK teenuste kaudu. Olulisemad teenused on turuarendustoetus, EL teavitus- ja müügiedendustoetus, toidukvaliteedikava raames toodetud toodete müügi edendamise toetus, innovatsiooniklastri toetus ja kolmandate riikide turgude avamine. Tegevus—mahepõllumajandus Programmi tegevuse eesmärk on tõsta mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ja tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Tunnustatud ettevõtete arv 2 487 2 400 2 400 2 400 2400 Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu 13 10 11 12 12 regulaarselt (vähemalt kord nädalas), % Mahepõllumajandussektor on Eestis viimastel aastatel järjepidevalt arenenud. 2020. aasta lõpuks oli mahepõllumajanduse registrisse kantud 2050 mahetootmisega tegelevat ettevõtet ja 223 813 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab ligikaudu 23% Eesti põllumajandusmaast. Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade suur osatähtsus. 2020. aastal oli 65% mahepõllumajandusmaast rohumaa. Viimastel aastatel on rohumaade osakaal hakanud vähenema ning külvipinna osakaal kasvama. Kõige enam kasvatatakse teravilja, kaunvilja ja tehnilisi kultuure. Teraviljadest kasvatati kõige enam kaera ja nisu, kaunviljadest põlduba ja põldhernest ning tehnilistest kultuuridest rapsi ja rüpsi ning kanepit. 50 Maheloomakasvatusega tegeles 2020. aastal 1104 mahetootjat. Kõige enam peeti lihaveiseid ja lambaid. Mahepiimalehmade arv on viimastel aastatel pigem vähenenud ja jääb alla 2000, mis moodustab Eesti piimalehmadest ligikaudu 2%. Mahepiima järele on küll nõudlust, aga praegu on suurematel piimatootjatel karjatamise nõude tõttu keeruline mahetootmisele üle minna. Iga aastaga kasvab ka mahetoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtete arv, keda oli 2020. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 424. Viimastel aastatel on kiiresti suurenenud Eesti mahetoodete eksport. Kokku eksporditi Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul 2019. aastal mahetooteid ligikaudu 32 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem, ligi 16 miljoni euro väärtuses eksporditi teravilja. Mahetoidukaupade ja -jookide müügikäive koos otsemüügiga oli 2019. aastal EKI arvutuste kohaselt vähemalt 61,8 miljonit eurot. Sellest 30% ehk 18,5 miljonit eurot moodustas kodumaine mahetoidukaupade ja -jookide müügikäive ning ülejäänu (70%) importmahetoodete müügist saadud tulu. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal toiduainete jaemüük spetsialiseerimata kauplustes alkohoolseid jooke ja tubakatooteid arvestamata 1,7 miljardit eurot. Sellest mahetoodete osa oli EKI andmetel 3,7%. Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleb edaspidi keskenduda rohkem töötlemis- ja turustusskeemide arendamisele. Mahetoitu pakkuvate ja toidu valmistamiseks mahepõllumajanduslikke tooteid kasutavate toitlustusettevõtete arv on hakanud suurenema. Järjest enam kasutatakse mahetooteid lasteasutuste toitlustamisel. Järgnevatel aastatel tuleb toitlustamise valdkonnale jätkuvalt tähelepanu pöörata. Mahepõllumajandussektori kiire areng toob kaasa järelevalve kasvu PTAle. Siiani on suudetud tagada Eesti mahetoodete usaldusväärsus nii kohalikul turul kui ka välismaal. Eesti mahetoodete usaldusväärsuse ka tulevikus aitab tagada senisest tõhusam järelevalve. Isikud (füüsilised või juriidilised), kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega, peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. PTA tunnustab ja kontrollib tootjaid mahepõllumajanduses järgmistes valdkondades:  taimekasvatus, sh katmikkultuuri- ja seenekasvatus ning taimede või seente korjamine mitteharitavalt alalt;  loomakasvatus;  mesindus;  sööda esmatootmine ja üksnes oma ettevõtte tarbeks sööda segamine;  oma ettevõttes toodetud töötlemata põllumajandustoote pakendamine ja turuleviimine;  seemne ja paljundusmaterjali tootmine, ettevalmistamine ja turuleviimine;  merevetikate tootmine;  vesiviljelusloomade tootmine;  toote ettevalmistamine, sealhulgas toitlustusettevõttes;  töödeldud sööda ettevalmistamine ja turuleviimine;  toote turuleviimine;  toote importimine; 51  pakendamata toote turustamine lõpptarbijale. Taimekasvatuse ja mesinduse valdkonnas saab tunnustamist taotleda igal aastal 10. märtsist 10. aprillini ja mahepõllumajandusega jätkamiseks saab andmeid esitada kui 15. juunini. Kontrolli tulemused on üheks aluseks mahepõllumajandusliku tootmise loa saamisel. Kontrolle tehakse vähemalt kord aastas. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5% tootjate ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ning PRIA, PMK ja PTA poolt mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele vastavuse kontrollid ja mahekäitlejate järelevalve, mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus, ning taimekaitsevahendite jääkide laboratoorne analüüsimine. Meede — maa- ja rannapiirkonna areng Meetme eesmärk on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond. Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Maapiirkonnas elavate 21–40-aastaste noorte osatähtsus sama vanusegrupi noorte 27,68 27,76 27,76 27,76 27,76 üldarvus, % (Statistikaamet, RV0240) Maapiirkonnas töötavate inimeste arv põhitöökoha asukoha alusel (Statistikaamet, 179 800 179 800 179 900 180 000 180 000 TT210) Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus koguhõives osalejates põhitöökoha asukoha 27,4 27,4 27,4 27,4 27,4 alusel, % (Statistikaamet, TT210) Tegevus—maaelu ja kohalik kogukond Programmi tegevuse eesmärk on luua maapiirkonda uusi, kestlikke töökohti ja kaasata maapiirkonna elanikkonda kohaliku arengu strateegiaga. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Toetatud projektide abil loodud töökohad 1436,75 1600 1600 1600 1840 Sellise maaelanikkonna osakaal, keda hõlmavad 63,84 63,84 63,84 60,42 60,42* kohaliku arengu strateegiad, % * Eesti maaelu arengukavas (MAK) 2014–2020 määratletud sihttase Tegevus “Maaelu ja kohalik kogukond“ sisaldab programmiperioodil 2014–2020 kolme alamtegevust, mis on järgmised. 52  Maapiirkonnas ettevõtluse arendamisse suunatud investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks ja selle kaudu uute kestlike töökohtade loomiseks, sh majandustegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.  Leader-tüüpi kohalikul algatusel põhineva lähenemisviisi rakendamine.  Maaeluvõrgustiku tegevused, näiteks kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD/Leader) meetme võrgustikutöö korraldamine, maaelu arendamise näidete kogumine ja levitamine ning koostöö piiriüleste organisatsioonidega, sh osalemine Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) töös. Aktiivseid inimesi motiveerib maal elama ja tegutsema eneseteostamist võimaldav elu- ja ettevõtluskeskkond, elukohalähedaste ja kõrgemat lisandväärtust pakkuvate töökohtade saadavus, sotsiaalselt aktiivne ja tugev kogukond, elu- ja ettevõtluskeskkonna hea ja ligitõmbav kuvand, vajaduspõhiste teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning turvaline elukeskkond. Maa- ja rannapiirkonna arengu puhul on olulisteks näitajateks maapiirkonnas töötavate inimeste arv ja tööhõive määr (Joonis 9). 200 27% 30% 180 24% 22% 22% 22% 25% 160 21% 20% 20% 140 20% Hõivatud, tuhat 120 100 15% 179.6 162.2 150.6 80 147.6 147.6 144.7 134.3 132.2 130.8 126.3 10% 114.8 60 99.4 99.1 93.1 91.3 90.7 40 5% 48.5 47.4 46.8 45.3 45.3 39.1 35.6 20 33.2 0 0% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Maapiirkonnas töötavate inimeste arv sh maapiirkonna elanikud sh linnapiirkonna elanikud Osakaal kogu hõivatute arvust Joonis 9. Maapiirkonnas töötavate inimeste arv ja osakaal kogu hõivatute arvust põhitöökoha asukoha alusel. (2020) Allikas: Statistikaamet, TT234 Maapiirkonnas varasemalt domineerinud põllumajanduslike ettevõtete panus tööhõivesse on viimastel kümnenditel prognoositavalt vähenenud. Maamajandus on kohanenud ning muutunud oluliselt mitmekesisemaks tänu erinevates valdkondades tegutsevate tootmis- ja teenindusettevõtete osakaalu kasvule ja aktiivsete kohalike kogukondade kiirele arengule (Joonis 10). Samas inimeste sissetulekud maapiirkonnas on keskmiselt madalamad ning hea palgaga 53 töökohti napib. Üldise rahvastiku vananemise tõttu on tekkinud olukord, kus tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus 28.2 37.6 Haridus 7.2 Ehitus 7.4 Põllumajandus, metsandus 12.7 26.5 Avalik haldus ja riigikaitse 12.9 Veondus ja laondus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 14.4 21.0 Teadus- ja tehnikaalane tegevus 17.2 20.3 Majutus ja toitlustus Muud tegevusalad Joonis 10. Hõivatute arv maa-asulates tegevusalade kaupa (2018) Allikas: Statistikaamet, TT0203 Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade tekkeks ja kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks rakendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meedet. Maaelu arendatakse ka Leader meetme abil. Senised tulemused nende programmide ja meetmete rakendamisel on olnud head. Ettevõtjate ja kogukondade huvi programmides pakutavate võimaluste vastu on suur, mida näitab esitatud taotluste suur hulk ning taotlustes prognoositud loodavate töökohtade ja kohalike kogukondade omaalgatuslike tegevuste märkimisväärne arv. Riskid, mille maandamisega tuleb tegeleda maaelu ja kohaliku kogukonna tegevuste puhul, on peamiselt seotud prognoositud tulemuste saavutamise tagamisega, toetatavate projektide sisulise hindamisega ja tegevuste suunamisega olulist mõju loovale sihtrühmale. Leader-lähenemise eelisteks võrreldes sekkumistega, kus eesmärgid ning suunad määratakse ühiselt kogu rakenduspiirkonnale, on otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale toomine ning piirkondlike eripärade (piirkonna potentsiaal, ressursid, võimalused) parem arvestamine. Maaelu ja -ettevõtluse edendamisega tegeleb 26 kohalikku Leader-tegevusgruppi (Joonis 11), mille tegevuspiirkonnad katavad kogu Eesti maapiirkonna. 54 Joonis 11. LEADER tegevusgrupid Maamajanduse jõukuse tõstmiseks arendatakse kohalikku ettevõtlust. Kestliku ja mitmekesise elukeskkonna loomiseks ja tagamiseks panustatakse kohaliku piirkonna spordi- ja vabaaja- tegevustesse, kultuuri- ja looduspärandi säilitamisse, töökohtade loomise ning internetiühenduse ja muude teenuste kättesaadavuse parandamisse. Leader-lähenemise puhul on oluliseks läbipaistvus nii taotlemisel kui ka hindamisel. Tänu pikaajalisele rakendamisele (läbi mitme programmiperioodi) on kohalikel tegevusgruppidel olemas kompetents piirkonna eripärade rakendamisel, strateegiate koostamisel, ettevõtjate ja organisatsioonide nõustamisel ning abistamisel piirkonna arendamisel. Tänu eeltoodule on Leader meede rakendunud edukalt. 2020. aasta jaanuari seisuga on kasutatud 89% planeeritud eelarvest. Seejuures on välja makstud umbes 64% programmiperioodi jooksul määratud toetusest. Leader lähenemise kaudu arendatakse tegevuspiirkonnas erinevaid sektoreid (48% toetuse saajatest tuleb kolmandast sektorist). Piirkonna arendamisel on tähtsal kohal inimeste kaasamine ning koostöö – ligi 70% Leader toetuse saajatest on esmakordsed toetuse saajad. Lähtudes kohaliku arengu strateegiast on täiendavalt võimalik suunata rahalisi vahendeid tegevuspiirkonnas valukohaks olevatesse valdkondadesse ning samuti ka piirkonna mootoriks olevatesse tegevustesse. Seda näitab ka olukord, kus 56% heaks kiidetud projektidest on defineeritud kui piirkondliku eripära projektid. Kohaliku elu viivad edasi just piirkonnas tegutsevad väikesed ettevõtted. Tänu Leaderile on paljud neist saanud tuge, et edendada ja laiendada enda tegevust. Ligi 70% toetust saanud ettevõtjatest on mikroettevõtjad, kes loovad maapiirkonnas töökohti. 55 Maaeluvõrgustiku tegevuse peamine eesmärk on parandada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 rakendamise kvaliteeti, suurendada sidusrühmade kaasatust, teavitada laiemat üldsust ja võimalikke kasusaajaid maaelu arengu poliitikast ning aidata kaasa uuendusmeelsuse edendamisele põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja maapiirkonnas. Maaeluvõrgustiku eesmärkide elluviimiseks mh kogutakse, koondatakse ja levitatakse häid tavasid, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näiteid, aidatakse otsida koostööpartnereid ning osaletakse innovatsioonialases võrgustikutöös. Lisaks sellele on oluline roll ka avalikkuse teavitamisel ja informeerimisel. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on maaelu ja kohaliku kogukonna poliitika kujundamine ning toetus investeeringuteks majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mitte- põllumajandusliku tegevuse suunas, LEADER toetus. Tegevus—finantsinstrumendid Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ning maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele parem juurdepääs kapitalile. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Finantstootega toetatud lõppsaajate arv 235 265 265 280 295 Saavutatud võimendav mõju tootegruppide 1,23 1,17 1,19 1,19 1,19 kaupa, mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen Saavutatud võimendav mõju tootegruppide 2,48 2,87 2,13 2,13 2,13* kaupa, pikaajaline laen * Eesti maaelu arengukavas (MAK) 2014–2020 määratletud sihttase. Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu või tagatisvara. Investeeringute turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb aina rohkem rakendada uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja maapiirkonna eripära arvestavaid rahastamisvahendeid. Erakapitali kaasamist soodustavad rahastamisvahendid aitavad korvata ajutist rahavoogude puudujääki ning parandada ettevõtjate likviidsust. Finantsinstrumentide kaudu saab toetada erinevate arengueesmärkide saavutamist ning tagasi laekuvat raha saab uuesti kasutada investeeringute tegemiseks. Tootlike investeeringute rahastamisel tuleks eelistada finantsinstrumente, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu ning inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse põllumajandus- ja toiduainesektoris ning maamajanduses. Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele. Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on raskesti kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed. Kapitalile ligipääsu piiratus tuleneb eelkõige krediidiasutuste tegevuse maksimaalsest optimeeritusest, st 56 võimalusel tegelevad nad võimekate klientidega, kes tegutsevad majanduse mõttes olulise mahuga ja stabiilses ettevõtlusvaldkonnas. Pankadel on suuremates majandusvaldkondades paremad teadmised turutrendidest, seega suudavad nad riske paremini hinnata, mis omakorda väljendub madalama riskisuse tõttu intressi suuruses. Tulenevalt laenutoote madalatest intressimääradest ei ole krediidiasutused väga altid võtma lisariske, mistõttu on neil selged nõuded (kasumlik tegevusajalugu, tugev rahavoog, piisavad tagatised), mille täitmata jätmisel kliendile laenu ei väljastata. Tavaliselt on pikaajalise ärilise ajalooga ja väärtuse poolest paremate tagatistega suurettevõtted. Negatiivses võtmes mõjutab eeltoodu eelkõige alustavaid ettevõtteid, millel on lühike tegutsemisajalugu ja puuduvad piisavad tagatised pangalaenu saamiseks, ning kasvavaid ettevõtteid, millel on keeruline saada laenu, kuna pangad annavad seda pigem ulatuses, mida ettevõtte olemasolevad rahavood võimaldavad. Need ettevõtted võivad vajada vastavalt ettevõtluse iseloomule, kas riskikapitali investeeringuid, laene või tagatisi. Kapitalile ligipääsu piiratus võimendub eriti maapiirkondades uusi töökohti loovate alustavate ettevõtete puhul. Finantsinstrumentide rakendamine on läinud plaanipäraselt. Kuid turutõrge vastavates sektorites on tunduvalt suurem kui finantsinstrumentide rakendamiseks kavandatud eelarvelised vahendid. Ettevõtjate huvi ja vajadus on finantstoodete (mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen ning pikaajaline investeerimislaen) vastu suur. Piiratud rahaliste ressursside raames on laenu olnud võimalik anda 235 ettevõtjale. Finantsinstrumentide rakendamisel on riskiteguriks välja laenatud raha tagasilaekumine. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM finantsinstrumendi poliitika kujundamine ning PRIA finantsinstrumendi toetuse andmise korraldamine. 57 Maaeluministri 11.01.2022 käskkiri nr 7 Lisa 2 Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025“ rahastamiskava 2022 2023 2023 2024 eelarve eelarve eelarve eelarve Põllumajandus, toit, maaelu Kulud 415 052 213 477 089 681 447 933 491 414 186 114 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 353 119 417 415 852 487 388 343 061 355 135 900 Investeeringud 2 591 942 2 357 849 994 182 994 182 Mitterahalised kulud 5 340 238 5 671 766 5 671 766 5 671 766 Põllumajanduskeskkond Kulud 100 532 080 44 916 939 9 282 638 5 863 830 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 96 601 212 40 408 395 6 040 000 3 159 529 Investeeringud 317 003 317 003 157 608 157 608 Mitterahalised kulud 993 834 1 079 447 1 079 447 1 079 447 Taimekaitse Kulud 1 075 967 1 074 964 1 075 107 1 075 344 sh välistoetused ja kaasrahastus, € Investeeringud 54 476 54 476 1 344 1 344 Mitterahalised kulud 52 115 49 014 49 014 49 014 Väetised Kulud 302 704 306 191 306 338 306 457 sh välistoetused ja kaasrahastus, € Investeeringud 54 476 54 476 1 344 1 344 Mitterahalised kulud 15 039 14 420 14 420 14 420 Täiendav keskkonnahoid Kulud 99 153 409 43 535 784 7 901 194 4 482 029 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 96 601 212 40 408 395 6 040 000 3 169 529 Investeeringud 208 051 208 051 154 919 154 919 Mitterahalised kulud 926 680 1 016 013 1 016 013 1 016 013 Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Kulud 19 765 636 19 447 701 11 992 027 11 993 571 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 10 451 502 10 393 946 3 056 000 3 056 000 Investeeringud 337 140 337 140 124 614 124 614 Mitterahalised kulud 613 139 652 402 652 402 652 402 Taimetervis Kulud 2 142 818 2 095 427 2 095 642 2 095 880 sh välistoetused ja kaasrahastus, € Investeeringud 70 839 70 839 17 708 17 708 Mitterahalised kulud 69 323 75 956 75 956 75 956 Loomatervis Kulud 8 083 423 7 844 262 7 730 577 7 731 171 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 3 088 983 3 061 150 3 056 000 3 056 000 Investeeringud 98 046 98 046 44 914 44 914 Mitterahalised kulud 328 897 344 859 344 859 344 859 Söödaohutus Kulud 1 346 816 1 375 647 1 375 867 1 376 104 sh välistoetused ja kaasrahastus, € Investeeringud 95 385 95 385 42 253 42 253 Mitterahalised kulud 94 914 100 880 100 880 100 880 Loomade heaolu Kulud 8 192 578 8 132 365 789 941 790 416 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 7 362 519 7 332 796 Investeeringud 72 870 72 870 19 739 19 739 Mitterahalised kulud 120 004 130 706 130 706 130 706 Toiduohutus Kulud 8 766 697 8 840 543 8 859 586 8 861 249 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 126 740 97 270 97 270 97 270 Investeeringud 110 476 110 476 57 344 57 344 Mitterahalised kulud 287 783 282 147 282 147 282 147 Toiduohutus Kulud 8 766 697 8 840 543 8 859 586 8 861 249 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 126 740 97 270 97 270 97 270 Investeeringud 110 476 110 476 57 344 57 344 Mitterahalised kulud 287 783 282 147 282 147 282 147 Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Kulud 33 473 907 34 690 019 24 241 542 19 203 509 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 15 854 390 17 772 019 7 478 477 2 441 600 Investeeringud 584 973 756 640 189 947 189 947 Mitterahalised kulud 586 608 543 089 543 089 543 089 Maakasutus Kulud 7 514 238 7 456 253 2 113 745 1 455 701 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 6 464 915 6 442 357 1 100 000 441 600 Investeeringud 71 448 71 448 18 316 18 316 Mitterahalised kulud 30 033 30 387 30 387 30 387 Maaparandus Kulud 11 276 007 13 268 410 9 642 154 5 264 033 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 8 046 659 10 000 000 6 378 477 2 000 000 Investeeringud 62 141 62 141 9 010 9 010 Mitterahalised kulud 118 574 117 034 118 034 118 034 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Kulud 8 454 722 7 386 717 7 051 383 7 049 276 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 185 779 188 524 Investeeringud 389 940 561 607 154 309 154 309 Mitterahalised kulud 390 457 343 068 343 068 343 068 Põllumajandusloomade aretus Kulud 6 228 941 6 578 638 5 434 261 5 434 498 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 1 157 036 1 141 138 Investeeringud 61 443 61 443 8 312 8 312 Mitterahalised kulud 47 544 51 601 51 601 51 601 Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine Kulud 224 968 599 338 183 226 365 252 281 356 302 668 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 206 704 485 320 354 821 347 471 314 338 516 937 Investeeringud 1 062 789 657 029 338 239 338 239 Mitterahalised kulud 2 098 049 2 281 096 2 281 096 2 281 096 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime Kulud 52 814 183 101 416 281 153 349 447 143 345 658 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 43 959 168 93 033 850 144 944 378 134 938 199 Investeeringud 630 791 225 031 171 900 171 900 Mitterahalised kulud 1 063 197 1 154 411 1 154 411 1 154 411 Põlvkondade vahetus Kulud 8 378 517 1 688 862 831 866 332 223 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 8 021 043 1 340 993 500 000 Investeeringud 89 118 89 118 35 986 35 986 Mitterahalised kulud 210 493 230 644 230 644 230 644 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Kulud 1 648 587 2 330 056 1 573 174 1 294 970 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 634 603 1 303 177 546 588 267 552 Investeeringud 58 486 58 486 5 355 5 355 Mitterahalised kulud 57 716 60 049 60 049 60 049 Ühistegevus ja koostöö Kulud 3 006 841 3 233 086 2 158 544 1 128 772 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 2 122 837 2 417 134 1 348 054 318 164 Investeeringud 63 548 63 548 10 416 10 416 Mitterahalised kulud 68 313 73 284 73 284 73 284 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Kulud 130 800 095 203 153 253 204 977 119 207 838 796 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 126 024 000 198 269 667 200 132 294 202 993 021 Investeeringud 148 639 148 639 95 508 95 508 Mitterahalised kulud 576 485 631 259 631 259 631 259 Mahepõllumajandus Kulud 28 320 375 26 361 688 2 362 131 2 362 250 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 25 942 473 23 990 000 Investeeringud 72 207 72 207 19 095 19 075 Mitterahalised kulud 121 844 131 448 131 448 131 448 Maa- ja rannapiirkonna areng Kulud 27 545 294 31 011 254 28 305 416 11 961 286 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 23 381 087 26 826 036 24 200 000 7 854 564 Investeeringud 179 562 179 562 126 430 126 430 Mitterahalised kulud 760 825 833 586 833 586 833 586 Maaelu ja kohalik kogukond Kulud 26 017 299 30 954 126 28 248 227 11 903 979 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 21 908 496 26 826 036 24 200 000 7 854 564 Investeeringud 179 543 179 543 126 412 126 412 Mitterahalised kulud 757 722 730 472 830 472 830 472 Finantsinstrumendid Kulud 1 527 955 57 129 57 188 57 307 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 1 472 591 Investeeringud 19 19 19 19 Mitterahalised kulud 3 103 3 114 3 114 3 114 KÄSKKIRI 11.01.2022 nr 7 Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025” kinnitamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel. 1. Kinnitan programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025” (lisatud) ja programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025” rahastamiskava (lisatud). 2. Avaldada programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025” ja programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025” rahastamiskava Maaeluministeeriumi veebilehel. Saata: Maaeluministeeriumi osakonnad, Rahandusministeerium (elektrooniliselt). (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: Lisa 1 programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025” Lisa 2 programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025” rahastamiskava
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel