Rahandusministeerium · 12. jaanuar 2022
Sisu (failidest)
Maaeluministri 11.01.2022 käskkiri nr 7 Lisa 1
PÕLLUMAJANDUS, TOIT JA MAAELU
Programm 2022–2025
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................ 2
Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4
Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................... 5
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ....................................................................................... 7
Olukorra lühianalüüs ......................................................................................................................... 9
Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire ................................................................................ 9
Biomajandus ............................................................................................................................ 10
Põllumajandus ja toiduainetööstus ......................................................................................... 11
Toiduohutus ............................................................................................................................. 14
Maaelu ..................................................................................................................................... 15
Programmi meetmed ja tegevused ................................................................................................ 18
Meede—põllumajanduskeskkond............................................................................................. 18
Tegevus—taimekaitse ....................................................................................................... 18
Tegevus—väetised ............................................................................................................ 19
Tegevus—täiendav keskkonnahoid ................................................................................... 20
Meede—taimetervis, loomade tervis ja heaolu ........................................................................ 22
Tegevus—taimetervis ........................................................................................................ 22
Tegevus—loomatervis ....................................................................................................... 24
Tegevus—söödaohutus ..................................................................................................... 27
Tegevus—loomade heaolu ................................................................................................ 28
Meede—toiduohutus ................................................................................................................ 31
Tegevus—toiduohutus ...................................................................................................... 31
Meede—kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ..................................................................... 34
Tegevus—maakasutus ...................................................................................................... 34
Tegevus—maaparandus.................................................................................................... 35
Tegevus—sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal .......................................................... 36
Tegevus—põllumajandusloomade aretus ......................................................................... 39
Meede—põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine .............................. 41
Tegevus—põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime ..................... 41
Tegevus—põlvkondade vahetus........................................................................................ 43
Tegevus—riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal ............................................. 45
Tegevus—ühistegevus ja koostöö..................................................................................... 47
2
Tegevus—ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand .......................................................... 48
Tegevus—mahepõllumajandus ......................................................................................... 50
Meede — maa- ja rannapiirkonna areng................................................................................... 52
Tegevus—maaelu ja kohalik kogukond ............................................................................. 52
Tegevus—finantsinstrumendid ......................................................................................... 56
3
Sissejuhatus
Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus
Tulemusvaldkonna Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted
eesmärk on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised
Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Valdkonna visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada
Programmi nimi Põllumajandus, toit ja maaelu
Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud
keskkond
Programmi periood 2022–2025
Peavastutaja Maaeluministeerium
(ministeerium)
Kaasvastutajad (oma Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL),
valitsemisala Põllumajandusuuringute Keskus (PMK), Põllumajanduse Registrite ja
asutused) Informatsiooni Amet (PRIA), Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI)
Programmis kajastuvad meetmed ja tegevused, mis aitavad kaasa Eesti põllumajanduse ja
toiduainetööstuse arengule ning konkurentsivõime kasvule, toiduohutuse ja -julgeoleku tagamisele,
maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt. Samuti taimede ja
loomade heale tervisele, muldade seisundi parandamisele ning puhta keskkonna ja liigilise
mitmekesisuse säilimisele.
4
Programmi juhtimiskorraldus
Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025“ (edaspidi programm) panustab riigi
eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ ning osaliselt ka
tulemusvaldkondadesse „Regionaalareng ja maaelu“, „Keskkond“ (Natura 2000) ja „Tervis“ (ohutu
toit), „Teadus“ (rakendusuuringud) ning „Ettevõtlus ja innovatsioon“ (koostöömeetmed).
Programmdokument koosneb kuuest meetmest, mis hõlmavad endas 20 programmi tegevust ning
mille alla on omakorda koondatud tegevuste elluviimiseks vajalikud teenused.
Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“
seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument.
Programmi koostamist ja täitmist koordineerib strateegia- ja finantsosakond ning programmi
kooskõlastab ministeeriumi juhtkond. Programmi kinnitab maaeluminister käskkirjaga pärast
riigieelarve vastuvõtmist ja programm avalikustatakse Maaeluministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva
jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vastavalt
vajadusele või sama aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi eelarvet seiratakse
minimaalselt kord kvartalis ning tegevusi kord poolaastas.
Teenuste arendamiseks toimuvad regulaarselt teenuste kvaliteeditöörühma kohtumised, kuhu
kuuluvad nii ministeeriumi kui ka valitsemisala asutuste esindajad. Programmi eelarve tulude maht
on 1,47 miljardit eurot ning kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute maht on 1,6 miljardit
eurot. Programmi rahastamiskava koosneb planeerimistasandite kuludest.
Programmi elluviimise seisukohalt on suure kaaluga ka Rohelepe koos selle strateegiatega "Talust
taldrikule" ja „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue finantsperioodi planeerimine ja käivitumine. Nende protsesside
5
käigus tuleb tagada kooskõla ja loogiline sidusus programmi, "Talust taldrikule" strateegia,
„Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning ÜPP järgmise finantsperioodi eesmärkide
ja tegevuste vahel. Kõiki Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tegevusi raamistab ajaliselt
seitsmeaastane finantsperiood, ent ÜPP üleminekumäärusega (hakkas kehtima 1. jaanuar 2021)
pikeneb kehtiva 2014-2020 perioodi meetmete rakendamine 2022. aastani kasutades 2021. ja
2022. aastal selleks uue finantsperioodi ning taastekava (Next Generation EU) vahendeid. "Talust
taldrikule" strateegia ja „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ raames on lähiaastatel
välja tulemas arvukad algatused konkreetsete eesmärkide ja sihttasemetega. Sellest tulenevalt
ning samuti peale uue finantsperioodi ÜPP strateegiakava kinnitamist võib tekkida vajadus teha
muudatusi ka programmi eesmärkides ning mõõdikutele seatud sihttasemetes.
Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle
rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi
rahastamiskava koostatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Programmi tulud, kulud ja
finantseerimistehingud kinnitatakse riigi eelarvestrateegiaga 2022–2025.
Maaeluministeeriumi koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande.
Olulisemad muudatused 2022-2025 programmis võrreldes varasemaga:
Programmis ei ole enam tegevuse tasemel toiduvarustuskindlust, mille eesmärk on tagada
elanikkonnale ohutu toidu olemasolu ja kättesaadavus. Maaeluministeeriumi haldusalas olnud
toiduvaru moodustamise ja haldamise kohustus läheb hädaolukorra seaduse (HOS-i) § 181 lõike 1
alusel üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi halduses olevale Eesti Varude Keskuse
AS-le (moodustatud alates 1. juulist 2021). Eesti Varude Keskuse AS hakkab keskselt haldama
hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist. Maaeluministeerium tegeleb
jätkuvalt toiduvarustuskindluse poliitika kujundamisega ning veab eest selle integreerimist ka
ettevalmistatavasse valmisoleku seadusesse (VOS). Toiduvarustuskindlus on olemuselt
horisontaalne tegevus, mille aluspõhimõtetega tuleb arvestada programmis läbivalt.
Toiduvarustuskindluse tagamiseks peavad olema saavutatud programmi teiste tegevuste
eesmärgid (nt toiduohutus, põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime).
6
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja
hoitud keskkond.
Programmi mõõdikud:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Kasutuses oleva 985 456 9900 00 990 000 990 000 990 000
põllumajandusmaa pindala, ha 0
Kogu tarneahela loodava 6 (2018) 7,2 7,2 7,2 7,2
lisandväärtuse osatähtsus
kogu ettevõtlussektori
lisandväärtuses1, %
Tarbija kindlustunde indeks, % 67 68 - 69 -
Keskkonnasõbralikult 86,79 80 80 80 80
majandatava maa osakaal, %
Maapiirkonnas elavate noorte 27,8 27,76 27,76 27,76 27,76
vanuses 21–40 osatähtsus
sama vanusegrupi noorte
üldarvus, %
Programmi eelarve:
Eelarve jaotus 2021 2022 eelarve Muutus € Muutu 2023 2024 eelarve 2025 eelarve
kinnitatud s% eelarve
eelarve
Kulud -403 865 288 -415 052 213 -11 186 3% -477 089 691 -447 933 491 -414 186 114
925
…sh välistoetused -344 150 197 -353 119 417 -8 969 220 3% -415 852 487 -388 343 061 -355 135 900
ja kaasrahastus
Investeeringud -2 307 125 -2 591 942 -284 817 12% -2 357 849 -994 172 -994 182
…sh välistoetused 0 0 0 0 0 0 0
ja kaasrahastus
Mitterahalised -4 681 590 -5 340 238 -658 648 1% -5 671 766 -5 671 766 -5 671 766
kulud
Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse
amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea
1
Metoodika: Eurostati andmeallikad: nama_10_a10, aact_eaa01, sbs_na_sca_r2, sbs_na_dt_r2;
(A01+C10...C12+I56+G4617+G463+G4711+G472+G4781)/Kokku
7
jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes
kuludes. Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta.
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või
ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust
osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi,
meetme ja tegevuse tasemel.
2022. aasta suuremad investeeringu projektid:
PMK laboriinfosüsteemi arendus;
PTA järelevalve infosüsteemide arendustööd;
MeM kliendiportaali e-teenuste arendused;
PRIA arengutoetuste valdkonna menetlussüsteemid (MATS);
PRIA otsetoetuste valdkonna menetlussüsteemid (TAKS);
kalanduse infosüsteemide arendamine, et lihtsustada kutselise kalapüügi lubade taotlemist
ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamist;
põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist
kontrolliva infosüsteemi loomine.
Lisaks soetatakse põldkatsete läbiviimiseks katsetehnikat ETKIle ja PMKle ning järelevalve ja seire
toimivuse tagamiseks vajalike laborianalüüside teostamiseks laboriseadmeid. CO2 kvooditulust
viiakse ellu pilootprojekt, mille raames rajatakse taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega
kasvuhooned.
Olulised tegevused 2022-2025 eesmärkide täitmiseks:
Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt kliimamuutused,
globaliseeruva kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse areng ja uued
toiduohutuse riskid) toimetulekuks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine
toiduohutuse tagamisse (sh järelevalveasutuste haldussuutlikkuse tõstmine,
toidukvaliteedi ja –ohutuse seirete mahu suurendamine ja tarbijate teadlikkuse tõstmine).
Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim-
ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR vähendamiseks kehtestatakse
veterinaararstidele antibiootikumide veterinaarsel otstarbel kasutamise aruandluse nõue
koos vastava andmekogu loomisega, tõhustatakse järelevalvet veterinaarseks otstarbeks
kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutuse üle, tõstetakse veterinaararstide,
loomapidajate, ravimsööda käitlejate ja toidukäitlejate teadlikkust antibiootikumide
kasutamisest ning jätkatakse AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringutega. AMR
suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga
kaasnevaid kulusid.
Jätkatakse loomataudide ja taimehaiguste seiret ning tauditõrjeprogrammide rakendamist.
Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustega aidatakse kaasa
toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele, mis võimaldab liikuda
kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseni ja saada eksportimisel stabiilsemat
eksporditulu.
Ekspordi edendamiseks on vajalik leida võimalusi ja jätkata tegevusi uute eksporditurgude
avamiseks ja turgude avatuna hoidmiseks. Müügivõimekuse suurendamiseks ja
8
ettevõtetele paremate võimaluste loomiseks välisriigi messidel osalemiseks makstakse
turuarendustoetust ja rakendatakse teadmussiirde pikaajalist programmi.
Ettevõtetele (sh põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja toiduainetööstuse
ettevõtetele) ning teadus- ja arendusasutustele antakse Euroopa Liidu taaste- ja
vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest toetust, et investeerida tootmistehnoloogia
uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse, loomaks uuenduslikke,
ressursitõhusaid ja kõrge lisandväärusega tooteid.
Mahepõllumajanduse arendamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse tarneahela
tervikarengut soodustavaid toetusmeetmeid ning jätkatakse mahepõllumajanduse tõhusa
järelevalve teostamisega, et tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija
silmis. Käivitatakse pilootprojekt, mille eesmärk on mahetoidu laialdasem pakkumine
koolides.
Koolikava kaudu soodustatakse puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete laialdasemat
tarbimist, et koolilaste toidulauale jõuaks senisest rohkem tervist toetavat toitu.
Ühise põllumajanduspoliitika I ja II samba kaudu jätkatakse maakasutusele olulist mõju
avaldavate toetuste eraldamist, sealhulgas maaparandustoetused, keskkonnatoetused,
nagu keskkonnasõbraliku majandamise toetus, piirkondlik mullakaitse toetus, liikide ja
elupaikade säilimise tagamiseks eraldatav poolloodusliku koosluse hooldamise toetus,
mahepõllumajandustoetus, Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa ja erametsamaa
toetus.
Põllumajandustootjatele stabiilsete sissetulekute tagamiseks jätkatakse ühtse
pindalatoetuse ja tootmisega seotud otsetoetuste maksmisega ning riskijuhtimismeetmete
rakendmisega.
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas
jätkatakse koostööd ja ühistegevust soodustavate meetmete rakendamisega eesmärgiga
jõuda tunnustatud tootjaorganistasioonide loomiseni Eestis.
Jätkatakse maapiirkonnas kohaliku elu edendamise, uute töökohade loomise ja
ettevõtluskeskkonna loomise toetamist. Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu jätkatakse
põllumajandustootjate ja teiste maapiirkondade ettevõtete rahastamist.
Valdkonna teadustoe tagamiseks jätkatakse hästi toimiva valdkondliku rakendusuuringute
programmiga, sordiaretuse programmiga ning põllumajanduskultuuride geneetilise
ressursi kogumise, säilitamise ja kasutamise programmiga.
Olukorra lühianalüüs
Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire
Teadus- ja arendustegevus, valdkondlik koolitus ning sidus teadmussiirde- ja nõuandesüsteem
mängivad tähtsat rolli Eesti põllumajanduspoliitika elluviimisel ning põllumajanduse,
toiduainetööstuse, maaeluga ja metsandusega seotud ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisel.
Valdkonna teadustoe tagamiseks koordineerib ja rahastab Maaeluministeerium põllumajandus- ja
toiduvaldkonna teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning teadmussiiret järgmiste
programmide ja meetmete kaudu:
9
Rakendusuuringute programm programmide „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja
arendustegevus aastatel 2004–2008“, „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja
arendustegevus aastatel 2009–2014“ ning „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja
arendustegevus aastatel 2015–2021“ tegevuste jätkamiseks. Programmi raames rahastatakse
rakendusuuringuid teaduspõhiseks poliitikakujundamiseks, õigusloomeks, riiklikuks
järelevalveks, kestliku biomajanduse arendamiseks ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks
ning toetatakse Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teadus- ja arenduskoostöös.
Programm „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ – toetab ja edendab kohalikesse muutuvatesse
keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea ekspordipotentsiaaliga
põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust, sellekohase teabe
levitamist. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamise ja säästva arengu tagamiseks
kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega.
Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine
2021–2027“ – põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine,
uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö, lisaks
rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad
kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda, tagavad toidujulgeoleku ja säilitavad
kultuuripärandi. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh
sordiaretuses.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) koostöömeetmed "Uute toodete, tavade,
protsesside ja tehnoloogiate arendamine“, „Euroopa innovatsioonipartnerlus" ning
„Innovatsiooniklaster“ põllumajandustootjate ja –töötlejate, teadlaste ning nõustajate koostöö
toetamiseks. Innovatsioonikoostöö toetamine on kavas ka järgmisel programmiperioodil ÜPP
strateegiakava raames.
MAK teadmussiirde meetmed „Teadmussiire ja teavitus“, „Pikaajalised programmid“ ning „Toetus
nõustajate järelkasvu arendamiseks“ – koolitus-, info- ja teavitustegevused
põllumajandustootjatele ja põllumajandussaaduste töötlejatele ning nõustajate
järelkasvuprogramm. Teadmussiirde toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames, mille
sekkumised on ettevalmistamisel.
MAK nõustamisteenuste meetmed „Individuaalse nõustamisteenuse toetamine“ ja „Nõustajate
koolitustoetus“ – nõustamisteenuse toetamine ning kvaliteetse ja kättesaadava
nõustamisteenuse tagamine. Nõuandeteenuse osutamise ja sellega seotud tegevuste
toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames, mille sekkumised on ettevalmistamisel.
Valdkondliku kutse- ja kõrghariduse populariseerimine ja toetamine (praktikatoetus ning
veterinaarmeditsiini kliinilise õppe toetamine) ning kultuuripärandi säilitamisele kaasaaitamine.
Põllumajandustootja asendamise toetus – riiklik toetus põllumajandustootja asendamiseks
tema puhkuse (rasedus- ja sünnituspuhkus), haiguse, lapse põetamise ajal ning tema surma
korral.
Biomajandus
Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030“ kui seda elluviivates
programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku biomajanduse arendamist
10
peetakse oluliseks ka pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ ning Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammis, kus Maaeluministeeriumile on tehtud ülesandeks esitada 2021. aasta lõpuks
analüüs ja ettepanekud biomajanduse arendamiseks. Analüüsis käsitletakse Eesti biomajanduse
olukorda, väljakutseid ja võimalusi ning sõnastatakse ministeeriumite tegevusvaldkondade üleselt
peamised ringbiomajanduse tegevussuunad. Maaeluministeerium panustab ka „Teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse“ (TAIE) arengukava 2021–2035 fookusvaldkonna
„Kohalike ressursside väärindamine“ arendamisse.
Biomajandus hõlmab uusi tootmis- ja tarbimisviise, milles võetakse arvesse looduse ökoloogilisi
piire. Tööstuslike biotehnoloogia lahenduste loomine, nende kasutuselevõtt teadus- ja arendustöö
ning teadmussiirde tulemusena tagab keskkonnahoidlikuma ja kulutõhusama tööstusbaasi ning
uued töökohad. Biomajanduse üks oluline suund on biojääkide ja kõrvalsaaduste kasutuselevõtt
väärtusliku ressursina.
Eesti on bioressurssidega hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on madal lisandväärtus ning suur
osatähtsus on toorme (nt töötlemata või vähetöödeldud teravili, toorpiim, puit) ekspordil.
Ringmajanduse põhimõtted pole biomajanduse primaarsektorites (sh põllumajanduses) seni laialt
levinud ning põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkonnas
tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku
lisandväärtusega. Samal ajal aga suureneb globaalne nõudlus toidu, sööda, bioenergia,
biomaterjalide ja muude taastuval bioressursil põhinevate toodete järele.
Lähtuvalt kestlikult hallatavate ressursside kättesaadavusest tuleks panustada biotoorainepõhiste
lahenduste leidmisse ja ka esmatootjatele sobivate biorafineerimistehaste loomisesse, toetades
vajalikku arendustegevust, sealhulgas piloot- ja demoprojekte. Vajalik on sektorite tõhus koostöö
ja strateegiliste arengusuundade kokkuleppimine riigi tasemel. Samas on vajalik toetada ka
regionaalsete ringbiomajanduse arendamise teekaartide koostamist, millega luuakse alused
uudseteks lisandväärtuse kasvu toetavateks algatusteks ja koostöövormideks (nt klastrid,
tööstussümbioos jms), lähtudes kohalikust omapärast ja piirkonnale iseloomulikest ressurssidest
ning nende paiknemisest.
Seega tuleb kohaliku tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada ning kasvatada biomassi
töötlemisvõimekust, kuna mitmed bioressursside väärindamise perspektiivikad arengusuunad, nt
tööstussümbioos, biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia ja nendega seotud
digitehnoloogiad vajavad ka uuel tasemel teadus-arendustegevust ja innovatsiooni. Selleks
valmistab Maaeluministeerium ette sekkumisi investeeringuteks tootmistehnoloogia
uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside (sh kõrvalsaaduste ja jääkide) väärindamisse ning
uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamisse ning teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisse nii ühise põllumajanduspoliitika
strateegiakava aastateks 2021–2027 kui ka taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) raames.
Põllumajandus ja toiduainetööstus2
Põllumajanduse ja toiduainetööstuse (sh joogitööstus) sektoritel on Eesti majanduses oluline roll
— need sektorid annavad ~5% Eestis loodud lisandväärtusest ning seal töötab ~6% hõivatutest.
2
Põhjalikuma ülevaate põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2020. aastast leiab Põllumajanduse,
kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2020 (agri.ee)
11
Eesti põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb suurte
kõrval ka palju väikeseid põllumajandusettevõtteid. Arvestades suhteliselt suurt mahemaa pindala
Eestis ja suurenevat nõudlust mahetoodangu järele ELis, on mahepõllumajandusliku tootmise
arenguks palju potentsiaali. Tööjõu tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses
aastatega oluliselt suurenenud, kuid on ELi keskmisest väiksem. Tootlikkus on kasvanud peamiselt
suurtes, tehnoloogiliselt tõhusates ja uuenduslikes põllumajandusettevõtetes. Suurte ja väikeste
ettevõtete tootlikkuse erinevus suureneb.
Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades)
kujunes 2020. aasta andmetel 995 mln eurot, millest toodanguga seotud toetused moodustasid
0,7%. Toodangust moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (484 mln eurot)
~49%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (415 mln eurot) ~42% ning lahutamatud
kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~9% (kokku 96 mln eurot). Suurima
osatähtsuse kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (24%), ja teraviljatoodang
(22%). 2021. aasta esialgsel hinnangul kujuneb põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks
1,073 mld eurot3.
Toiduainetööstuses töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 2% Eestis loodud
lisandväärtusest. Toiduainetööstuse kogukasum 2020. aastal oli 79,6 eurot, mis võrreldes eelneva
aastaga suurenes 9,6%. Suurim osakaal toiduainetööstuse 2020. aasta kogukasumis oli
joogitööstusel (29%), järgnesid piimatööstus (17%) ja valmis loomasööda tööstus (11%). Teiste
sektorite osakaal oli väiksem. Viimastel aastatel on ettevõtete kasumlikkus vähenenud.
Statistikaameti lühiajastatistika andmetel toodeti 2020. aasta toiduainetööstuse ettevõtete poolt
kokku ~1,7 mld euro eest toodangut, millest kolmandik (~584 mln eurot) eksporditi.
Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2019. aastal 2,1 mld eurot ja see moodustas 16% kogu
töötleva tööstuse müügitulust. Võrreldes eelmise aastaga toiduainetööstuse müügitulu vähenes
0,4% võrra, kuid tegevusalade lõikes olid arengud väga erinevad — suur müügitulu kasv oli jahu- ja
õlitööstuses, vähem loomasööda, piimatööstuses, teistes sektorites müügitulu langes.
Tegevusaladest on müügitulus jätkuvalt suurim osakaal piima- (21%) ja lihatööstusel (18%),
joogitööstus andis 12% toiduainetööstuse müügitulust.
Toiduainetööstuse 2020. aasta kulud kokku olid 2,0 mld eurot mida oli 0,8% vähem kui eelmisel
aastal. Kulude kasvu pidurdas sisendite hinnalangus, mida peegeldab ka toiduainete tootjahinna
langus. Töötajate arvu vähenemine pidurdas tööjõukulude kasvu, aastases võrdluses suurenesid
tööjõukulud vaid 1,4%.
Toiduainetööstuse ja joogitootmise ettevõtete, sh mahetöötlejate arv on kasvanud, 2020. aastal
tegeles mahetoorainest toodete valmistamisega 178 ettevõtet. Toidutööstuse probleemiks on
mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, väikesed tootmismahud ning vähene
võimekus iseseisvaks tootearenduseks ja innovatsiooniks. Teisalt on väiksemate ettevõtete
eeliseks tootmise paindlikkus. Toidutööstuse üks arengumootor on sisemaine tarbimine –
kodumaist toitu eelistavad 74% tarbijatest, kuid jaekaubanduse sortimendis on Eestist pärit
põhitoiduaineid vaid 57%. Hõivatute hulk väheneb nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses.
Probleemiks on nii kvalifitseeritud kui hooajatööjõu puudus ning spetsialistide ja juhtide keskmise
vanuse kriitiline kasv. Noored ei huvitu põllumajanduse ja toidutööstuse töökohtadest ja vastava
3
Avaldatud 06.12.2021 (SA)
12
erihariduse omandamisest. Uute ettevõtete loomist põllumajanduses takistab põllumajandusmaa
piiratus ja suur kapitalivajadus. Paremad väljavaated on köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuses,
kus saab tegevust alustada ka väiksemal põllumajandusmaa pinnal, kuid ka seda tüüpi ettevõtete
kapitalimahukus on suur.
Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab 200-300 mln euro suurune kaubandusdefitsiit.
See on suurim valmistoodete puhul, viidates töötleva tööstuse võimsuse vähesusele. Enam kui
kolmandik põllumajandussaadustest eksporditakse toorainena. Ekspordi sihtriikide hulk on
järjepidevalt kasvanud, kuid pool ekspordist suundub kolme lähiriiki – Soome, Lätti ja Leetu. Riik on
aidanud eksportööre kontaktide leidmisel ja kontaktvõrgustike loomisel. Prioriteediks on olnud
kolmandate riikide turgude avamine. 2019. aastal avas Põllumajandus- ja Toiduamet uusi turge
piimatoodetele Tuneesiasse ja Hiina Vabariiki (Taiwan), hobustele ja paljundusmaterjalile
Uruguaisse, liittoidule Uus-Meremaale ja Ukrainasse, lihatoodetele Serbiasse, veiselihale Tšiilisse,
veise toornahkadele, linnulihale, linnulihatoodetele ja munatoodetele Ukrainasse, aretus- ja
tootmisveistele Aserbaidžaani ning lõhelistele Hiina Rahvavabariiki. Mahetoodete eksport on
viimastel aastatel kiiresti kasvanud – peamise osa sellest moodustab teravili ning potentsiaali on
loomakasvatussaadustel.
2020. aastat iseloomustab viimase viie aasta rekordiline ekspordikäive. Põllumajandussaadusi ja
toidukaupu eksporditi Eestist 2020. aastal jooksevhindades 1,42 mld euro väärtuses ning imporditi
Eestisse 1,62 mld euro eest. Võrreldes 2019. aastaga kasvas ekspordi väärtus 4,1% ja impordi
väärtus kahanes 0,4%. Kaubavahetuse puudujääk oli 2020. aastal 202 mln eurot, mis oli 62 mln
euro võrra väiksem võrreldes 2019. aastaga. Eesti päritolu kaupade osatähtsus aastases võrdluses
ei muutunud ja moodustas 76% kogu ekspordist.
Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli 2020. aastal
hinnanguliselt 1,1 mld eurot. Suurima panuse eksporti andsid piim ja piimatooted (19%) ning teravili
(19%). Eesti päritolu kaupadest näitasid kasvu kõik olulisemad kaubagrupid, v.a kala ja vähilaadsed
ning liha- ja kalatooted. Kodumaise toodangu ekspordi kasvu toetas suuresti teravilja ja
õlikultuuride hea saak. Teravilja eksporditi hinnanguliselt 1,1 mln tonni, mis on rekordmaht.
Eesti põllumajandussaadusi ja toidukaupu on viimastel aastatel eksporditud enam kui 100
erinevale sihtturule. Samas valdavalt on orienteerutud Euroopa Liidu siseturule, 2020. aastal tuli
70% ekspordikäibest (759 mln eurot) just kaupade müügist EL liikmesriikidesse. 50%
ekspordikäibest moodustas kaupade müük nelja peamisesse ekspordi sihtriiki: Lätti, Soome, Leetu
ja Rootsi. 2020. aastal kasvas eksport võrreldes 2019. aastaga Lätti (+10%) ja Leetu (+7%), langes
Soome (-6%) ja Rootsi (-14%). Kolmandatest riikidest olid suurimad ekspordipartnerid Maroko,
Saudi Araabia, Norra ja Alžeeria.
Teravilja peamised sihtriigid olid Maroko, Saudi Araabia, Alžeeria, Holland ja Türgi. Suurem osa
piima ja piimattooteid eksporditi lähinaabritele — Leetu, Lätti ja Soome. Kalade, vähilaadsete,
limuste ja muude veeselgrootute osakaal ekspordis oli 8% ja olulisemad sihtriigid olid Ukraina,
Soome, Hiina, Portugal ja Rootsi.
Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist.
Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel ja parendamisel mängib olulist rolli
seadusandluse efektiivne rakendamine, põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus ja
13
vabatahtlikud tegevused. Samuti on kasvanud ühiskonna üldine teadlikkus keskkonnaküsimustes.
Riigi roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine ning
põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa
põllumajandusest pärit kliimamuutuste mõju vähendamisele, õhukvaliteedi hea seisundi
tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja
parandamisele.
Nitraatide sisaldus Eesti jõgedes on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus
püsib madal, kuid jätkuvalt on probleem osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine.
Põllumajanduse mõju eutrofeerumisele saab vähendada keskkonnahoidlike majandamisviisidega.
Selliste majandamisviiside eelduseks on teadmispõhisus, kuid mitmes keskkonnavaldkonnas
puuduvad kaasaegsed ning Eesti oludesse kohandatud uuringud, näiteks kuidas hinnata
taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades.
Elurikkuse kaitsmiseks on taimekaitsevahendite järelevalve tõhustamisel hakatud keskenduma
peamistele ohukohtadele, nagu näiteks taimekaitsetööd õitsvatel taimedel. Oluline on parandada
taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, taimekaitsevahendite ja nende
toimeainete hindamise, määratud ulatuses kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate
taimekaitsevahendite turule toomise protsessi võimekust.
Eestis on 2021. a lõpu seisuga ligikaudu 2040 mahepõllumajandustootjat, kes majandavad pea 229
000 hektaril, mis moodustab ligikaudu 23% Eesti põllumajandusmaast. Et mahepõllumajanduslik
tootmine on range kontrolli all, siis on maheettevõtete arvu ja mahemaa kiire kasv esitanud
täiendavaid ülesandeid järelevalvesüsteemile.
Poollooduslike koosluste pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnameetmete abil
hooldatakse sellest üle poole. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on
liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik.
Hetkeolukord taimetervise tagamisel on Eestis hea. Kontrollisüsteemi ühtlustamiseks ja
tõhustamiseks vaadatakse üle, kui tõhusad on rikkumiste korral rakendatavad meetmed,
sealhulgas kehtivad karistused, suurendatakse ettevõtjate omavastutust ja nähakse ette nõuded
nende kvalifikatsioonile. Uue ELi taimetervise määruse rakendamisel on oluline kindlustada
ressurss liikmesriikidele kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete
täitmiseks.
Toiduohutus
Toiduohutuse tagamise olukord Eestis on hea ja kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94%
tarbijatest. 2019. aastal oli tarbija kindlustunde indeks 67 %, mis näitab kui palju Eesti elanikest
väljendas 2019. aastal toiduohutuse suhtes kindlustunnet. Kindlus tähendab, et optimism
toiduohutuse suhtes oli kõrgem kui pessimism. Toiduohutusega seonduv õigusruum on
reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust
reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius. Toiduohutuse valdkonna
õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt uutest teadusandmetest ja
14
riskiteguritest, nagu e-kaubandus, otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng,
kliimamuutused, tarbijate toiduvalikud (nt toitumisalased valikud) jne.
Eestis on riskipõhine toidujärelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja üha enam erinevad
IT-lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid).
Järelevalveasutuste prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised nakkushaigused),
kuid pikaajalise mõjuga riske (nt saasteained, lisaained, GMO) on seni hinnatud ebapiisavalt.
Tulenevalt uutest mõjuteguritest lisandub järelevalveasutuste ülesannete hulka uusi valdkondi (nt
toidupettused, toidu reformuleerimine ja AMR). Toidukäitlejate arv suurenes aastatel 2013-2018
umbes viiendiku võrra, 2020. aastal kasvas see umbes 3%. 2021. aastal jaanuari seisuga on Eestis
17 028 toidukäitlemisettevõtet. See kõik on suurendanud ka järelevalve koormust.
Ettevõtetele tehti 2020. aastal 668 ettekirjutust ning 1216 haldusmenetlemise lõpetamise teadet
(ehk ettekirjutusest loobuti, näiteks kuna käitleja asus puudust kõrvaldama). Ettekirjutuste arv
võrreldes 2019. aastaga on langenud. Tehti umbes 10 000 kontrolli, mille käigus hinnati kokku
umbes 100 000 korda nõuetele vastavust, millest vastas 90% ja ei vastanud 10%. Hindamiste
raames on juhitud tähelepanu toidualasele teabele, toidu käitlemisele ning töötajate teadlikkusele
toiduohutuse tagamisel.
Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad lahendama järjest keerukamaid
probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on
eeldatavasti kasvanud tänu toiduohutuse valdkonna pikaajalise teadmussiirde programmi (mis on
tänaseks lõpetanud) tõhusale tegevusele, kuid on ilmselt veel ebaühtlane. Teadmiste edendamine
jätkub teadmussiirde pikaajalises programmis põllumajanduse, toidu ja maamajanduse
tegevusvaldkonnas. Positiivsena võib välja tuua, et osa neist on lisaks kehtivate nõuete täitmisele
juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Olemas on ka
esindusorganisatsioonid, kuigi nende suutlikkus oma liikmeid kaasata ja kõigi huve esindada on
ebaühtlane. Madalam nõuete alane teadlikkus on alustavatel väikekäitlejatel. Seda ilmestab näiteks
asjaolu, et 2019. aastal olid 25% ning 2020. aastal 19% toidukäitlejatest oma tegevusest avalikel
üritustel jätnud teavitamata.
Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja
oskusele teha teadlikult tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka üldsuse teavitamine
toiduohutuse probleemidest. Tarbijale ei ole läbi viidud suunatud süstemaatilisi toiduohutuse
teemalisi teavitusprogramme, mistõttu on teadlikkus ebaühtlane.
Maaelu
Sarnaselt teistele ELi liikmesriikidele seisavad ka Eesti maapiirkonnad silmitsi struktuursete
probleemidega, nagu hajaasustus, rahvastiku vähenemine, atraktiivsete töökohtade vähesus,
oskuste nappus, arvestatav hooajatööjõu vajadus ning teenuste kehv kättesaadavus. Suur
väljakutse on sotsiaalse ja materiaalse heaolu tagamine, selle ühtlustamine linnapiirkonna
tasemega ning teenuste kättesaadavuse parandamine maapiirkonnas.
Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast. Kõikidest maapiirkonna
ettevõtetest tegeleb ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja
kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega (sh toiduaine- ja joogitööstus). Kokku pakub
maapiirkond tööd 27% koguhõives osalejatest, s.o 179 00inimesele. 135 000 maapiirkonnas elaval
hõivatul asub põhitöökoht maapiirkonnas, 45 000 linnapiirkonnas.
15
Tulenevalt primaarsektori hõive jätkuvast vähenemisest (primaarsektori hõivatute osatähtsus maa-
asulates oli 2004. aastal 17,4%, 2012. aastal 11,7%, 2015. aastal 10,8%, 2017. aastal 10,0%,
2020. aastal 8,7%) sõltub maapiirkondade majanduslik areng ja elujõud üha enam maapiirkonnas
sekundaar- ja tertsiaalsektoris tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimest, hästi tasustatud
eripalgeliste töökohtade kättesaadavusest ning tugevatest ja toimivatest kohalikest
kogukondadest (Joonised 1 ja 2). Hõive languse primaarsektoris on tänaseks maa-asulates
kompenseerinud tertsiaarsektor, kus hõivatute osatähtsus on 2020. aasta seisuga 57,3%.
Eestis on elanike sissetulekud piirkonniti väga erinevad. Linnalises asustuspiirkonnas on elanike
sissetulekud maapiirkonnaga võrreldes oluliselt suuremad. Statistikaameti andmetel on linnalise ja
väikelinnalise asustuspiirkonna elanike aasta ekvivalentnetosissetulek 13 400 €, samas maalises
asustuspiirkonnas oli sama näitaja 11 300 eurot ehk 15,7% madalam võrreldes linnaelanikega. Suur
erinevus on elanike sissetulekutes ka maakonniti. Kui Harjumaal on elanike keskmine sissetulek
aastas Statistikaameti andmetel 14 639 eurot, siis Valgamaal 9304 eurot.
Maapiirkonna tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate
noorte arv. Kui linnapiirkonnas 21–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus
kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb.
Toetusmeetmete rakendamisel ja sihtide seadmisel tuleb üha enam tähelepanu pöörata uute hästi
tasustatud töökohtade loomisele maapiirkonnas, ettevõtete konkurentsivõime tagamisele ning
kõrgemat lisandväärtust loovate valdkondade edendamisele.
Maapiirkonna elanike hõivatus sektorite kaupa
250
200
Hõivatute arv, tuhat
150
100
50
0
1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020
Hõivatute arv primaarsektoris Hõivatute arv sekundaarsektoris Hõivatute arv tertsiaarsektoris
Joonis 1. Hõivatute arv sektorite lõikes maapiirkonnas elanike elukoha alusel (2020)
Allikas: Statistikaamet, TT20
16
Maapiirkonna elanike hõivatus sektorite kaupa
70%
Sektoris hõivatute osakaal
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020
Primaarsektoris hõivatute osakaal Sekundaarsektoris hõivatute osakaal
Tertsiaarsektoris hõivatute osakaal
Joonis 2. Hõivatute osatähtsus sektorite lõikes maapiirkonnas elanike elukoha alusel (2020)
Allikas: Statistikaamet, TT207
17
Programmi meetmed ja tegevused
Meede—põllumajanduskeskkond
Meetme eesmärk on vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste, taimekaitsevahendite ja
gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada põllumajandusmaa elurikkuse ja
maastike mitmekesisuse säilimine.
Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Integreeritud taimekaitse (ITK) 99 95 95 95 95
põhimõtetele vastamine, %
Püsirohumaade osakaal kogu 23.93 25,63 25,63 25,63 25,63
põllumajandusmaast, % (2021)
Tegevus—taimekaitse
Programmi tegevuse eesmärk on tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade tervisele
ning keskkonnale.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Taimekaitsevahendite kasutamise ja 3,7 6 6 6 6
turustamisega seotud rikkumiste
osakaal tehtud kontrollides, %
Kontrollimata taimekaitseseadmete 3,1 5 5 5 5
kasutamisega seotud ettekirjutuste
osakaal tehtud kontrollides, %
Taimekaitsevahendite kasutamisest 0 0 0 0 0
tulenevate tööõnnetuste arv
Taimekaitse programmi tegevuse eesmärgi saavutamisel tuleb silmas pidada, et
taimekaitsevahendite kasutamise võimaliku suurenemisega säilib oht pinna- ja põhjavee ning
mullakeskkonna saastumise suurenemisele, mille tagajärjel võib elurikkus väheneda. Programmi
tegevuse raames on oluline tagada ohutute taimekaitsevahendite kättesaadavus ning reeglite
järgimine taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel. Lisaks peab soodustama
taimekaitsevahendite säästvat kasutamist läbi integreeritud taimekaitse põhimõtete levitamise.
Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta kordades vähem kui
mujal maailmas. Samas avaldatakse taimekaitsevahendite kasutamise kohta statistilisi andmeid
iga viie aasta järel (või veelgi harvem), mis on ebapiisav suundumuste kajastamiseks ning
taimekaitsepoliitika kujundamiseks. Lisaks on meedias ja sotsiaalmeedias suurenenud üldsuse
negatiivne hoiak taimekaitsevahendite kasutamise ja nende vajaduse suhtes.
18
Põllumajandus- ja Toiduameti võimekus reageerida ohtudele, avastada väärtegusid, tagada nende
kiire kohtueelne menetlus ja väärtegude tõhus lahendamine ning hinnata toimeaineid on piiratud ja
vajab arendamist.
Taimekaitse tegevuse rakendamise tulemusena:
1. suurendatakse üldsuse turvatunnet ning rahulolu asjaomaste asutuste tegevusega tagades
adekvaatse ülevaate taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtudest ning arendades
asutuste võimekust tagada ligipääs ohututele taimekaitsevahenditele ja kontrollida reeglite
järgimist taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel;
2. tagatakse hea riigisisene ja rahvusvaheline koostöö taimekaitse valdkonnas;
3. teavitatakse taimekaitsevahendi kasutajaid, sh mittepõllumajanduslikul eesmärgil
kasutajaid, et nad oleks taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtudest teadlikud
ning oskaksid neid ennetada ja neile reageerida. Lisaks jätkatakse taimekaitsevahendite
kasutajatele suunatud koolitussüsteemi arendamisega;
4. analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude
mõjusust.
Taimekaitsevahendite ohutust inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale tagatakse MeM
taimekaitsepoliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise teenuse kaudu. PTA, PMK ja ETKI
osutavad taimekaitsevahendite turule lubamise, taimekaitsevahendite järelevalve,
taimekaitseseadmete tehniliste kontrollide ning taimekaitsevahendite analüüsimise teenuseid.
Tegevus—väetised
Programmi tegevuse eesmärk on tagada väetiste ohutus inimese ja looma elule, tervisele, varale ja
keskkonnale ning väetise soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud 96 93 93 93 93
nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide
arvust, %
Väetiste tegevuse rakendamise tulemusena:
piiratakse ohtlike väetiste ja kemikaaliseaduse kohaselt kantserogeenseks, mutageenseks
või reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud kemikaalide jaemüüki;
analüüsitakse väetiste valdkonda reguleerivate õigusnormide muutusi ja rakendamisel
ilmnenud probleeme ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides;
tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise
eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest, sh kemikaaliseadusest
tulenevatest nõuetest;
analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude
mõjusust; analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi
plaane ning kujundatakse õigusnorme.
19
Olulisemad teenused väetiste tegevuse elluviimisel on väetiste turustamise poliitika kujundamine
(MeM) ning PMK, PTA, PRIA ja ETKI teenustest mulla, kasvusubstraadi, mineraal- ja lubiväetiste,
orgaaniliste väetiste ja turba ning sõnniku laboratoorsete analüüside teostamine, väetiste
järelevalve, teadus ja innovatsioon ning teadmussiire.
Tegevus—täiendav keskkonnahoid
Programmi tegevuse eesmärk on tagada keskkonnasõbralike tavade laiem kasutus
põllumajanduses.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Põllumajanduskeskkonna 503 165 500 000 500 000 500 000 500 000
toetustega hõlmatud
põllumajandusmaa
pindala, ha4
Rikkujate osakaal 0,57 0,69 0,69 0,69 0,69
taotlejatest, kellele
nõuetele vastavuse
süsteemi /
tingimuslikkuse nõuded
kohalduvad, %5
Põllumajanduse intensiivistumise tagajärjel on kasvamas surve mulla ja vee heale seisukorrale.
Kasvuteel on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heide ning
taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutamine.
Sõnnikumajanduses on probleemiks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet vähendavate
praktikate vähene rakendamine. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja
mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente liiga vähe ning suured, üksteise kõrval asetsevad
maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade
sidusust. Põllumajanduskeskkonnas toimuvate muutuste tuvastamiseks ning vajalike meetmete
kujundamiseks tehakse uuringuid ning hinnatakse keskkonnaseisundit, ent seirevõimekus ei ole
sageli piisav teadmuspõhiste otsuste tegemiseks.
Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike
majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist muu hulgas ka toetuste abiga.
Täiendava keskkonnahoiu tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaga seotud õigusloome,
toimiv kohustuslike reeglite ja järelevalve süsteem, arenev seire- ja hindamisvõimekus, teadmiste
levik ning teiste toetuste rakendamine. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitaks
4 Mõõdik „Põllumajanduskeskkonna toetustega hõlmatud põllumajandusmaa pindala“ võimaldab jälgida keskkonnasõbralike praktikatega hõlmatud
pindala. Põllumajanduskeskkonnatoetused on õigusaktide kõrval heaks võimaluseks suunata põllumehi ühiskonna ootustele vastavalt õigusaktides
sätestatud nõuetega võrreldes keskkonnasõbralikumalt tegutsema.
5 Mõõdik „Rikkujate osakaal taotlejatest, kellel nõuetele vastavuse süsteemi / tingimuslikkuse nõuded kohalduvad“ võimaldab jälgida kõigi ühise
põllumajanduspoliitika pindala- ja loomatoetuste taotlejate vastavust nõuetele, mis on kehtestatud põllumajandusvaldkonna seadustega ja
põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõuetega. Praegune nõuetele vastavuse süsteem muutub ühise põllumajanduspoliitika 2021-2027
programmiperioodist tingimuslikkuse süsteemiks (rakendub aastast 2023).
20
pidada põlluraamatut, anda väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi ning koostada toitainete
bilansse.
Pea kogu põllumajandusmaa on seotud nõuetele vastavuse süsteemiga, mis kehtib Euroopa Liidu
ühise põllumajanduspoliitika pindala- ja loomatoetuste taotlejatele. Süsteemi eesmärk on tagada,
et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu
tagamise, inim-, looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise
nõudeid. Nõuetele vastavuse keerukas süsteem laieneb eelarveperioodiks 2023–2027 uute nõuete
ja standarditega ja see toob kaasa administratiivkulude kasvu. Nõuete rikkumisel vähendatakse
kõigi pindala- ja loomatoetuste summat. Soovime, et rikkujate osakaal taotlejatest, kellele nõuetele
vastavuse süsteemi nõuded kohalduvad, ei suureneks.
Ühise põllumajanduspoliitika I samba kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse
eesmärk on põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, püsirohumaade säilitamine ning
ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade nn ökoalade määratlemine 5% majapidamise
toetusõiguslikust põllumaast. Ökoalade tava hulka kuuluvad nii harimispraktikad kui ka
maastikuelemendid, mis on määratletud nõuetele vastavuse raames (põllusaar, metsasiil, hekk,
puude rida, kiviaed, maaparanduskraavid). Kesa, lühikese raieringiga madalmetsa ja lämmastikku
siduvate põllumajanduskultuuridega alad arvestatakse ökoaladena, millele omakorda kehtivad
piirangud, nagu nt taimekaitsevahendite kasutamise keeld või tootmispiirang. Püsirohumaade
säilitamise nõuet jälgitakse riigi tasemel ja mõõdetakse jooksva aasta suhtarvuga võrrelduna
võrdlussuhtarvuga. Võrdlusuhtarv määrati Eestile 2015 . aastal, milleks oli 28,00%. Kuna igal aastal
on võimalik võrdlussuhtarvu korrigeerida, on 2019. aasta korrigeeritud võrdlussuhtarvuks 25,63%.
2021. a andmete alusel on vähenemine hetkel kehtiva võrdlussuhtarvu (25,63%) suhtes 6,65%.
Ühise põllumajanduspoliitika II samba ehk maaelupoliitika põllumajanduskeskkonna toetused on
suunatud mulla- ja veekeskkonna, õhukvaliteedi, elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse
hoidmisele ning kliimamuutuse leevendamisele. 2020. aastal hõlmasid maaelupoliitika
põllumajanduskeskkonna toetused ligi 50% kasutatavast põllumajandusmaast.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 sisaldab mitmeid positiivse keskkonnamõjuga tegevusi, mille
rakendamist pikendatakse ka ÜPP üleminekuperioodil 2021. ja 2022. aastal. Neist olulisemat mõju
avaldavad toetused/tegevused on järgmised.
Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamine avaldab mõju viljavaheldusele,
liblikõieliste kultuuride kasvatamisele, mullaproovide võtmisele, väetamisplaani
koostamisele, talvisele taimkattele, mesilaste korjealadele, sertifitseeritud seemne ning
glüfosaadi kasutamisele. Eraldi toetusmeetmed on välja töötatud ka aianduskultuuride
keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks.
Piirkondlik mullakaitse toetus aitab kaasa erodeeritud ja turvasmuldade säästlikule
kasutamisele maa pikaajalise rohumaana hoidmise kaudu ning muldade degradatsiooni
vähenemisele. Piirkondliku veekaitse toetus aitab kaasa veekeskkonna seisundi
parandamisele või säilitamisele, kui maad hoitakse talvise taimkatte või pikaajalise
rohumaa all. Mõlemad toetused aitavad kaasa muldades orgaanilise süsiniku talletamisele.
Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse
soodustamiseks rakendatakse Eestis alates 2001. aastast poolloodusliku koosluse
21
hooldamise toetust. Poollooduslike koosluste kõrval vajavad senisest enam tähelepanu ka
muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik.
Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetusega hüvitatakse
looduskaitseseadusest tulenevate kitsenduste ning linnudirektiivist ja loodusdirektiivist
tulenevate piirangute järgimine põllumajandusmaal.
Koolituste, infopäevade ja infomaterjalidega suurendatakse põllumajandustootjate
teadlikkust ökosüsteemiteenustest, keskkonda säästvatest põllumajanduspraktikatest ja
kliimariskidest.
Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas põllumajanduse mõju mullale, veele ja
elurikkusele.
Alates 2023. aastast rakendatakse keskkonnategevusi ÜPP strateegiakava kaudu. 2021. aasta lõpu
seisuga on ÜPP strateegiakava väljatöötatud, kuid täpsemad tegevused selguvad hiljemalt 2022.
aasta jooksul Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste käigus.
Perioodil 2022-2025 on plaanis läbi viia auditid suuremates põllumajandusettevõtetes, mida
rahastatakse kauplemisperioodi 2021+ CO2 kauplemistulust. Meede hõlmaks metoodika
väljatöötamist, auditi meeskonna koolitust ning auditite läbiviimist. Auditite raames hinnatakse
ettevõtete praegust olukorda ning pakutakse välja peamised meetmed olukorra parandamiseks.
Olulisemad teenused tegevuse „täiendav keskkonnahoid“ elluviimisel on MEM poolt täiendava
keskkonnahoiu poliitika kujundamine ja PMK poolt Eesti maaelu arengukava keskkonnategevuste
seire ja hindamine. PRIA ülesanne on korraldada riiklike toetuste ning ühise põllumajanduspoliitika
toetuste andmist, nõuetele vastavuse süsteemi on hõlmatud PRIA ja PTA.
Meede—taimetervis, loomade tervis ja heaolu
Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest
loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud.
Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Ohtlike taimekahjustajate 0 4 4 4 4
puhangute arv
Eriti ohtliku loomataudi 1 (SAK 1 1 1 1
esinemine, arv metssigadel)
Tegevus—taimetervis
Programmi tegevuse eesmärk on säilitada riigis hea taimetervislik olukord ning tagada
eksporditavate kaupade vastavus taimetervise nõuetele.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
22
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Taimetervise nõuetele mittevastavusest 6 10 10 10 10
tingitud rahvusvaheliste teatiste
(notifikatsioonid) arv6
Taimetervise kontrollidel tuvastatud nõuetele 99,7 95 95 95 97
vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide
arvus7, %
Eesti hea taimetervisliku olukorra tagamiseks aidatakse kaasa põllumajandustootmise ja
metsamajanduse tasuvusele, säilitatakse looduskeskkonda ning hoitakse ära taimekahjustajate
levikust tingituid piiranguid kaubandusele. Selleks kaitstakse põllumajandust ja metsandust ohtlike
olulist kahju põhjustavate taimekahjustajate leviku eest.
Teenuste pakkumiseks peab olema kindlustatud õigusruum ja süsteem, mis tagab PTA ning PMK
reageerimisvõimekuse. Taimetervise valdkonna olukorra ja arengusuundade analüüsimisel ning
õigusaktide, standardite ja eeskirjade kehtestamisel ja jõustamisel rakendatakse otsekohalduvat
Euroopa Liidu taimetervise määrust8.
ELi taimetervise määruse rakendamisel on oluline:
taimede tervisega seotud riskide hindamine ja haldamine;
järelevalve tootmise, turustamise ja impordi taimetervise nõuete järgimise üle;
kontroll sihtriigi taimetervise nõuete järgimise üle (ekspordi kontroll);
taimekahjustajate seiresüsteemi ja kriisivalmiduse tugevdamine;
taimekahjustajate laboratoorne määramine;
ettevalmistumine hädaolukordadeks, sh meetmete rakendamine soovimatu mõju
minimeerimiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks hädaolukordade tekkimisel;
tootjate ja kauplejate teadlikkuse tõstmine: tuleb tõsta ettevõtjate teadlikkust ELi
taimetervise määruse nõuetest, kuna määruse rakendamine seondub ka ettevõtjatele
suurema vastutuse võtmise kohustusega;
laboratoorse/diagnostilise võimekuse tugevdamine taimekahjustajate määramiseks;
väärtegude põhjuste ja nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjususe analüüs;
analüüside tulemusena saab koordineerida arendusi, teha strateegilisi plaane ning
kujundada õigusnorme.
Hea riigisisene ja rahvusvaheline koostöö taimetervise valdkonnas tagab MeM taimetervise
poliitika kujundamise teenuse kaudu. PMK ja PTA osutavad taimetervise ja
puidutöötlemisettevõtete järelevalve, taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli,
taimekahjustajate riski haldamise ning taimekahjustajate laboratoorse määramise teenuseid.
6
Taimetervise nõuetele mittevastavusest tingitud rahvusvaheliste teatiste (notifikatsioonid) arv“ võimaldab numbriliselt mõõta eksporditavate
kaupade vastavust sihtriigi taimetervise nõuetele.
7 Taimetervise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvus“ võimaldab numbriliselt mõõta ettevõtjate teadlikkust
taimetervise nõuetest ja nõuete täitmist – mida suurem on taimetervise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuse osakaal, seda teadlikum ja
seadusekuulekam on ettevõtja.
8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2031/2016, taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta, rakendus 14.12.2019.a.
23
Tegevus—loomatervis
Programmi tegevuse eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Riigile omistatud (OIE + EL) 11 15 15 15 16
loomataudivabade staatuste arv9
ELi teavituskohustuslike 77 200 150 100 100
loomataudijuhtude arv10
Antibiootikumide kasutamise tase 49,25 40,0 39,5 39 39
(mg/PCU)11
Loomade hea tervis mõjutab ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise
kaudu ning toetab elujõulist ja kasumlikku põllumajandustootmist. Kõrgete standardite järgimine
tagab põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumise Euroopa Liidu siseturul ja võimaldab
ligipääsu välisturgudele. Samuti edendatakse loomatervise poliitikaga häid põllumajandustavasid,
mis ennetavad loomahaiguste levikut ning on vastavuses loomakaitse ja säästva arengu
põhimõtetega.
Eriti ohtlike loomataudide, inimesele ohtlike loomataudide ja Eestis pikema aja jooksul või seni
üldse mitte esinenud loomataudide varajase tuvastamise tagamiseks on tehtud kohustuslikuks
PTA teavitamine nende diagnoosimisest. Loomahaiguste laboratoorse diagnoosimise teenust
pakub VTL. Euroopa Liidu teavituskohustuslike loomataudide puhangud registreeritakse
loomataudide teavitussüsteemi (ADIS) kaudu.
2020. aastal seirati riiklikult 32 loomataudi.
Eesti on Rahvusvahelise Loomaterviseameti (OIE) loomataudistaatuse reeglite kohaselt vaba viiest
loomataudist (veiste spongioformne entsefalopaatia ehk BSE osas väheolulise riskiga riigi staatus,
suu- ja sõrataud, veiste katk, väikemäletsejaliste katk, hobuste Aafrika katk) ja Euroopa Liidu
reeglitele vastavalt vaba üheksast loomataudist (veiste enzootiline leukoos, Mycobacterium
tuberculosis ’e kompleksi (M. bovis, M. caprae ja M. tuberculosis) põhjustatud nakkus,12, Brucella
abortus ’e , B. melitensis ’e ja B. suis ’i põhjustatud nakkus veise ning lammaste ja kitsede
populatsioonis , lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkus, marutaudiviiruse nakkus, Aujeszky
haiguse viiruse nakkus, lõhede nakkava kehvveresuse viiruse ülipolümorfse piirkonna deletsiooniga
tüve põhjustatud nakkus, Bonamia exitiosa põhjustatud nakkus, Bonamia ostreae põhjustatud
nakkus).12
9 Mõõdik „Riigile omistatud (OIE + EL) loomataudivaba staatuste arv“ võimaldab numbriliselt mõõta rahvusvahelises ja ELi siseturu kaubanduses
aktsepteeritavaid taudivabu staatusi. Eesmärk on hoida saavutatut ning pikemaajalises vaates suurendada arvu uute programmide rakendamise
tulemusel. Taudivabu staatus lihtsustab uute turgude avamist läbi positiivse kuvandi ning vähendab administratiivset koormust loomade ja loomsete
saaduste nõuetekohasuse tõendamisel.
10 Mõõdik „ELi teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv “ võimaldab numbriliselt mõõta ja võrrelda olukorda teiste liikmesriikidega. Peamiselt
mõjutab hetkel numbrit sigade Aafrika katku juhtude arv metssigadel.
11 Mõõdik „Antibiootikumide kasutamise tase (mg/PCU)“ võimaldab numbriliselt mõõta ja võrrelda olukorda teiste liikmesriikidega. Tulemuste
paranemine on seotud veterinaarravimite vastutustundliku kasutamise järelevalve tõhustamise ja üldise teadlikkuse tõusuga. Täiendavat muutust
saab prognoosida pikemas perspektiivis seoses uute reeglite rakendumisega 2022. aasta jaanuarist.
12 Komisjoni määrus (EL) 2021/620
24
2018-2020 vahemikus kodusigadel Eestis sigade Aafrika katku (SAK) viirust ei diagnoositud. 2019.
aastal deklareeris Eesti end SAK vabaks kodusigadel ja 2020. aastal andis Maailma Loomatervise
organisatsioon (OIE) Eestile kodusigade SAKi vaba maa staatuse. 2021. aasta juulis oli taas üks
juhtum kodusigade farmis piirkonnas, kus vahetult eelnevalt tuvastati uuringute käigus SAK viirus
surnud metsseal. Seetõttu kaotasime OIE SAKi vaba maa staatuse, mida saame uuesti taotleda.
SAK kollete arvu tõus metsas sunnib ohtu taas tõsiselt võtma, lisaks on 2021. aastal tuvastatud EL
teavituskohustusliku loomataudi lindude gripi juhtumeid mets- ja kodulindude seas. Seetõttu oleme
tõstnud EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arvu sihttaset.
Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks on kehtestatud asjakohased nõuded
ning peetakse jooksvat arvestust taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning
liikumiste kohta. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2021. aasta novembri lõpu seisuga
Eestis 252 161 veist, 65 434 lammast ja 4320 kitse. 2021. aasta 1. novembri seisuga oli sigade arv
317 125 ning mesilate arv 4686. PTA kasutab loomatervise järelevalveandmete haldamiseks
järelevalveinfosüsteemi (JVIS).
Hukkunud loomad kuuluvad nõuetekohasele kõrvaldamisele. Transmissiivsete spongiformsete
entsefalopaatiate (TSE) ohu tõttu kõrgema riskiga I kategooria loomsete kõrvalsaaduste (hukkunud
veis, lammas, kits) 2020. aasta jooksul käideldud kogus oli 4665 tonni. Riik toetab I kategooria
kõrvaldamist lubatud riigiabi piires. II ja III kategooria loomsete kõrvalsaaduste (hukkunud sead,
hobused), mis olid kokku puutunud I kategooriaga, kogus aastas oli orienteeruvalt 5216 tonni.
Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik
teadmussiirde pikaajaliste programmide kaudu. Loomapidajate koolitamise ja tarbijate teavitamise
kaudu motiveeritakse neid tegema otsuseid, mis panustaks nii loomade tervise kui ka heaolu tõusu,
parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid.
Eriti ohtliku loomataudi esinemise tõttu metssigadel rakendatakse meie seakasvatussektorile
rahvusvahelisi kaubanduspiiranguid. Pikemaajaliseks eesmärgiks on sigade Aafrika katku vaba
staatuse ametlik taastamine ja turgude avamine.
Loomataudide seire maht ei anna piisavat ülevaadet ekspordiks oluliste või peamiselt
majanduslikult oluliste karjapõhiste loomataudide levikust riigis ning ei võimalda algatada uusi
tõrjeprogramme taudivabade staatuste taotlemiseks. Praegu on käimas kalataudide viirusliku
hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomeelundite nekroosi (IHN) EK poolt
heakskiidetud likvideerimisprogramm, mida kaasrahastatakse EL kalandusfondist. ÜPP
sekkumismeetmete kaudu on välja töötamisel loomataudide kotrolliprogrammi alase koostöö
toetus veiste haiguste infektsioosse rinotrahheiidi (IRT) ja veiste viirusdiarröa (VVDV)
tõrjeprogrammide rakendamise toetamiseks. Sekkumine annab võimaluse põllumajandustootjal
vähendada ravimite kasutust, piirata suure majandusliku mõjuga loomataudide levikut ning
pikemaajalises perspektiivis suurendada tänu karjatervise näitajate paranemisele tootmise
konkurentsivõimet ning ekspordi vabadust.
Põllumajandusloomade karjatervist mõjutavad lisaks taudidele erinevad pidamiskeskkonnast,
hügieenitingimustest ja söötmisest tingitud haiguslikud seisundid. Puudulik karjatervis põhjustab
loomapidajale lisaks saamata jäänud tulule ka otseseid ravikulusid. Eestis müüdi antibiootikumide
toimeainet 2018. aastal 6,9 tonni, 2019. aastal 7,2 tonni ja 2020. aastal 5,9 tonni. Antimikroobsete
ravimite vastutustundetu kasutamine suurendab mikroobide resistentsuse (AMR) kujunemist.
25
Loomatervise järelevalve teenust pakub PTA. Järelevalve kehtivate nõuete üle ei taga hetkel ühtlast
nõuetest kinnipidamist. Järelevalve tõhustamist kriitilistes punktides piirab inimeste ja
kompetentside puudus, mis ei võimalda kõikide riskide järjepidevat ja süsteemset hindamist ega
juhtimist. Veterinaararsti haridusega järelevalveametnike palgad ei ole turul endiselt
konkurentsivõimelised. Ekspordivõimekuse suurendamist ning kriisivalmiduse paranemist uute
turgude avamise kaudu piirab samuti ressursi vähesus. Seoses ELi uute otsekohalduvate
määruste13 jõustumisega vaadatakse üle ja viiakse vastavusse riiklikud õigusaktid.
Riiklikud registrid ja infosüsteemid ning laborid vajavad arendamist vastavalt ajas muutuvatele
vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule. Teavituskohustuslike majandustegevuste arv laieneb
tulenevalt uuest ELi õigusest. Olemasolevate andmete tegelikkusele vastavus andmekogudes
vajab pidevat kontrolli ja korrigeerimist. Praegu ei koguta riiklikult andmeid veterinaarravimite
kasutamise kohta põllumajandusloomade ravis, mis on aga oluliseks aluseks mikroobide
resistentsuse väljakujunemise vähendamiseks vajalikele tegevustele. Olemasolevad tehnilised
lahendused ei toeta erinevates riiklikes ja eraandmekogudes olevate andmete kasutamist ja
analüüsimist (nt terviseandmed). 2023. aastaks valmib veterinaararstide registri juurde e-
andmekogu, kuhu veterinaararstid hakkavad esitama andmeid kasutatud antimikroobsete ainete
kohta loomaliigiti ja ettevõttepõhiselt. Selleks viiakse aastatel 2021-2022 läbi e- andmekogu IT-
lahenduse hange ning ajakohastatakse seadusandlus.
Tulenevalt loomade koguarvu muutumise dünaamikast võib ette näha I ja II kategooria loomsete
kõrvalsaaduste mahu suurenemist. Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise ja kahjutustamise
toetamise suhtarvu vähenemine kahandab loomapidajate motivatsiooni teha õigeid valikuid nende
nõuetekohaseks käitlemiseks. Kuna II kategooria kõrvalsaaduste käitlemist ei toetata ja
seakasvatussektoris on väiksemaid ettevõtteid rohkem, siis on oht, et kõrgema tonnihinna tõttu
võivad loomapidajad otsida hukkunud loomade kõrvaldamiseks ebaseaduslikke lahendusi.
Puudub mõõdikute süsteem loomade tervise ja heaolu eesmärkide täitmise hindamiseks. Sobivaks
lahenduseks on koostöös teadlastega töötada välja loomade tervise ja heaolu baromeeter, mille
kaudu saaks hinnata olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (näiteks loomade
karjaspüsivuse aeg, vasikate surevus, somaatiliste rakkude arv piimas, nõuetekohasuse kontrolli
tulemused jne). Selleks kuulutati 2021. aastal välja hange rakendusuuringu projekti „Loomatervise
ja –heaolu baromeetri väljatöötamine“ läbi viimiseks. Leping sõlmiti Eesti Maaülikooliga. Projekt
lõpeb 2022.aasta detsembris.
Olemasolev nõuandesüsteem ei kata loomakasvatuse kõiki aspekte. Puudu on karjatervise,
mesinduse ja vesiviljeluse valdkonna terviseeksperte. Loomakasvatajate teadlikkus loomatervise
riskidest ja kehtivatest nõuetest vajab tõstmist.
Olulised riskid, mis mõjutavad loomataudide jõudmist Eestisse, on seotud kliimamuutuste, lindude
ja loomade rände ning globaliseeruva kaubandusega. Karjatervise tasandil mõjutavad kriisid
põllumajanduses loomapidajate suutlikkust panustada loomatervise taseme tõusu.
Olulisemad teenused loomatervise tegevuse elluviimisel on MeM loomatervise poliitika
kujundamine ning PTA loomatervise järelevalve ja VTL loomahaiguste laboratoorne diagnoosimine.
13
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta (rakendub 21.04.2020);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid (rakendub 28.01.2022)
26
Tegevus—söödaohutus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada Eestis toodetud ja turustatava sööda ohutus.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Nõuetele vastavate söödapartiide osakaal 93,9 97 97 97 97
kontrollitud söödapartiide arvus, %14
Nõuetele vastavate söödakäitlejate osakaal 97 94 94 94 95
kontrollitud söödakäitlejate arvus, %15
Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab
kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning
keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu.
Eestis ei ole esinenud suuri söödaohutuse probleeme. Selle olukorra säilitamiseks on jätkuvalt
vajalik kõigi poolte tõhus koostöö ja pidev panustamine söödaohutuse tagamisse. 2021. aasta
novembri seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 3896 söödakäitlejat,
neist 19 tegevusloaga. Võrreldes 2018. aastaga on söödakäitlejate arv kasvanud 15%.
Söödakäitlejal peab olema tegevusluba, kui sööda, sh erisööda tootmiseks kasutatakse kõrgema
riskiga söödalisandeid või ta tegeleb ravimsööda tootmisega. Muu sööda tootmise puhul tuleb
enne tootmise alustamist esitada majandustegevusteade PTAle. Söödaohutuse tagamiseks on
kehtestatud nõuded söödaseaduses ja ELi otsekohalduvates õigusaktides (söödahügieen,
soovimatute ainete sisaldus söödas, keelatud ained söödas). Sööda laboratoorsete analüüside
teenust pakuvad VTL ja PMK.
Eesti loomakasvatust toetab hea kohalik söödabaas. Suurema osa Eestis toodetavast söödast
kasutavad ära Eesti loomapidajad. Vahepealsele langusele vaatamata on loomakasvatus taas
tõusvas trendis, millega kaasneb ka söödasektori mahu kasv. Lisaks tööstuslikult toodetavale
söödale toodetakse arvestatav osa loomade söötmiseks kasutatavast söödast
põllumajandusettevõttes kohapeal, sh kasvatatakse teravilja ja heina, valmistatakse silo või
segasööta.
Importsööda Eestisse toomise koguste kohta arvestust ei peeta. Eestisse imporditakse peamiselt
proteiinirikkaid söödamaterjale (nt mais, rapsikook, sojasrott) ja söödalisandeid, millest toodetakse
loomaliigile vajalik segasööt.
Tähelepanu vajab söödakäitlejate süsteemne teavitamine kehtivatest ja uutest nõuetest ning
käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmine söödaohutusest. Loomapidajate teadmised
karjatervisest ja oskused tõhusa enesekontrollisüsteemi rakendamise kaudu söödaga seotud riske
maandada vajavad parandamist. Olemasolev nõuandesüsteem kõiki aspekte ei kata.
14 Mõõdik „Nõuetele vastavate söödapartiide osakaal kontrollitud söödapartiide arvus“ võimaldab numbriliselt mõõta söödale kehtestatud nõuetest
kinnipidamist – mida suurem on kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuse osakaal, seda ohutum on sööt.
15 Mõõdik „Nõuetele vastavate söödakäitlejate osakaal kontrollitud söödakäitlejate arvus“ võimaldab numbriliselt mõõta ettevõtjate teadlikkust sööda
käitlemise nõuetest ja nende täitmist – mida suurem on kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuse osakaal, seda teadlikum ja seadusekuulekam on
ettevõtja.
27
Mäletsejaliste põhisööda kvaliteet on eelkõige keeruliste ilmastikutingimuste tõttu kõikuv ning
olemasolevate tehnoloogiliste võimaluste ärakasutamine ebaühtlane.
Segasööt toodetakse nii söödatööstuses kui ka põllumajandusettevõttes kohapeal. Kui
tööstuslikult toodetud sööt on enamasti kuumutatud, st hävitatud on paljud bakteriaalsed
haigusetekitajad, siis põllumajandusettevõttes kohapeal segatakse sööda koostisosad kokku
vahetult enne söötmist ning mikrobioloogiline saastumine on üks riskidest. Olenemata sellest, kus
sööt toodetakse, tuleb jälgida, et ei toimuks sööda ohtlikku ristsaastumist (nt koktsidiostaatikumid,
loomsed proteiinid, geneetiliselt muundatud organismid). Ettevõttes kohapeal toodetud või
segatud ja imporditavate söötade iseloomust (srott) tulenevalt on riskikohtadeks nii
mikrobioloogiline saaste (nt Salmonella spp) kui ka soovimatute ainete lubatust suurem sisaldus.
PTA järelevalve kehtivate nõuete üle ei taga hetkel ühtlast nõuetest kinnipidamist. Järelevalve
tõhustamist kriitilistes punktides piirab inimeste ja ressursside puudus, mis ei võimalda kõikide
riskide järjepidevat ja süsteemset hindamist ega juhtimist. Söödaohutuse tagamiseks tuleb
kontrollida kogu söödaahelat ning suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate
analüüside mahtu, arvestades olemasolevaid ja uusi riske (Euroopa Komisjoni soovitused16). Vajalik
on luua täiendav kompetents olemasolevate ja uute riskide (söödapettused, kolmandatest riikidest
pärit sööt, e-kaubandus) ohjamiseks. Laboratooriumide aparatuur on keskmiselt üle 11 aasta vana.
Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas,
suurendades teadlaste arvu ja teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu.
Häid tulemusi on andnud ka PMK iga-aastane siloseire. Samas tuleks arvestada, et söödaohutust
võib mõjutada kliimamuutus, uued tehnoloogiad ja uued söödamaterjalid ning e-kaubandus.
Järelevalve puhul on suurimaks riskiks pädevate asutuste konkurentsivõime tööjõuturul. Samuti on
olulised kaasaegsete IT-lahenduste olemasolu ja rakendatavuse kiirus, tasakaal järelevalve mahu
ja ressursi vahel, probleemide lahendamise suutlikkus.
Nõuetele vastavate söödapartiide ja söödakäitlejate osakaal järelevalve valimis võib ajutiselt
väheneda tõhusama ja paremini sihitud järelevalve tulemusel.
Olulisemad teenused söödaohutuse tegevuse elluviimisel on MeM söödaohutuse poliitika
kujundamine ning PTA sööda käitlemise järelevalve ja PMK taimekaitsevahendite, mükotoksiinide
laboratoorsete analüüside, teravilja ja sööda laboratoorsete analüüside teostamine ning
söödavaldkonna referentvolituste täitmine .
Tegevus—loomade heaolu
Programmi tegevuse eesmärk on parandada loomade heaolu taset.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
16 2016/1110/EL; 2012/154/EL; 2013/1319/EL
28
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Tuvastatud loomaheaolu 116 150 150 150 150
rikkumiste arv (vihjepõhine ja
plaaniline kontroll) 17
Loomade heaolu kõrge tase on eelduseks eetilisele, ühiskonna ootustele vastavale loomapidamis-
ja toidutootmiskultuurile ning tõstab põllumajandustootjate konkurentsivõimet loomade heaolu
väärtustavatel turgudel.
Loomakaitseseadusega reguleeritakse loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse
eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loomade pidamisel, veol ja toiduks
tapmisel või muul lubatud hukkamisel tuleb järgida õigusaktides kehtestatud loomaliigile kohaseid
heaolunõudeid. Loomkatsetel esitatavate nõuete eesmärk on loomkatsete asendamine,
vähendamine ja täiustamine.
Heaolu tase põllumajanduslikus loomakasvatuses on tõusnud tänu laiemale teadlikkusele,
tootmistehnoloogiate arengule ning tootmise nõuetekohasuse järelevalvele. Kõrgemate
standardite kasutamist loomapidamisel toetatakse maaelu arengukava loomaheaolu meetme abil.
Loomapidajate teavitamine ja koolitus käib loomakasvatuse pikaajalise teadmussiirde programmi
kaudu. Riskideks on jätkuvalt tootmise intensiivistumine, kontsentreerumine ja globaliseerumisest
tulenev surve omahinnale. Endiselt esineb teadmatust ja loomaheaolunõuete eiramist.
Lisaks plaanilistele loomapidamise nõuetekohasuse tagamiseks tehtavatele kontrollidele on
loomade heaolu nõuete tagamisel oluline vihjepõhine reageerimine (keskmiselt 300 juhtu aastas).
Loomapidajalt seadusega sätestatud nõuete korduva olulise rikkumise tõttu ära võetud loomade
üleandmisel kohalikule omavalitsusele (KOV) on praktikas ilmnenud probleemid nende loomade
nõuetekohase pidamise ja selle korraldamise rahastamisega. Seetõttu muudeti
loomakaitseseadust ning alates 10. jaanuarist 2021 võtab halvasti peetud looma nõuetekohase
pidamise kohustuse vajadusel üle PTA, kellel on teatud juhtudel õigus loom omanikult ära võtta, kui
looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või elu. PTA rakendab looma ülalpidamiseks
asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras lühima mõistliku aja
jooksul. Pärast seda loom võõrandatakse või hukatakse, sõltuvalt tema tervislikust seisukorrast ja
võimalikust väärtusest.
PTA järelevalve kehtivate nõuete üle ei taga hetkel ühtlast nõuetest kinnipidamist. Järelevalve
tõhustamist kriitilistes punktides piirab inimeste ja kompetentside puudus, mis ei võimalda kõikide
riskide järjepidevat ja süsteemset hindamist ega juhtimist. Tõhustamist vajab näiteks järelevalve
põllumajandusloomade kodus omaks tarbe tapmise ja loomkatsete läbiviimise üle.
Maaeluministeeriumi juures tegutsev loomkatseprojekti loakomisjon osutab loomkatseprojektide
hindamise ja neile loa väljastamise teenust. Aastatel 2013–2021 on komisjon andnud 190 luba ja
lisaks teinud keelduvaid otsuseid. Igal aastal väljastab komisjon keskmiselt 20 luba. Komisjoni
tööga seotud kulu on 4000 eurot aastas ning see on ette nähtud selleks, et tasuda komisjoni
mitteriigiametnikest liikmetele (spetsialistidele) nendega sõlmitud käsunduslepingus kirjeldatud
17 Mõõdik „Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste arv (vihjepõhine ja plaaniline kontroll)“ võimaldab numbriliselt mõõta nõuetest kinnipidamist – mida
väiksem on plaanilistel või vihjepõhistel kontrollidel tuvastatud rikkumiste arv, seda kõrgem on heaolu tase. Tuvastatud loomaheaolu nõuete
rikkumiste arv võib siiski ajaperioodis ka suureneda tõhusama ja paremini sihitud järelevalve tulemusel.
29
ülesannete täitmise eest. Maaeluministeeriumi juures töötab ka järelevalveasutusele ja
loomkatseprojekti loakomisjonile nõu andev katseloomade kaitse komitee. Selles osalemine on
spetsialistidele vabatahtlik ja tasu komitee töös osalemise eest ei maksta. Loomkatseprojekti
lubade andmine tuleks sarnaselt teiste loakohustuste ja nende üle tehtava järelevalvega viia
Maaeluministeeriumi teenusest PTA teenuseks, et tagada lubade andmine töökorralduslike
takistusteta ja parimal viisil.
Tõusvas trendis on lemmikloomade (ka eksootiliste loomade) piiriülene kaubandus, sh illegaalne
kaubandus, mis lisaks loomade heaolu probleemidele seab ohtu ka Eesti marutaudivaba staatuse.
Eesti kennelites ja kassitõugude aretusühingutes kasvatatud loomad turustatakse suures osas
teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Eestisse tuuakse lemmikloomi kolmandatest riikidest
(peaasjalikult Venemaalt, aga ka mujalt) ning teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Olukorra paremaks kontrollimiseks tuleb 1. detsembril 2021. aastal jõustunud veterinaarseaduse
kohaselt eristada, kas koeri, kasse ja valgetuhkruid peetakse lemmikloomana või muul eesmärgil.
Loomapidaja, kes tegeleb loomade ajutise pidamisega, näiteks loomapood, hoiukodu ja varjupaik,
või kes tegeleb loomade teise riiki viimise või toomisega tulu saamise või omandiõiguse
üleandmise eesmärgil, on ettevõtja. Varjupaikadel ja kogumiskeskustel, kust koerad, kassid või
valgetuhkrud teistesse riikidesse viiakse, kehtib tegevusloakohustus, eraisikutest loomapidajad
peavad esitama loomapidamisega tegelemise teate ja juriidilised isikud majandustegevusteate.
Lemmikloomade pidamine on järjest populaarsem, kuid puudub üleriigiline kohustus lemmikloomi
mikrokiibiga märgistada. Lemmikloomade üle arvestuse pidamise kohustus on KOVidel, kelle
kiibipõhistes elektroonsetes registrites on registreeritud 2021. aasta detsembri alguse seisuga 149
250 koera ja 87 590 kassi. KOV andmebaasides võib aga registreerida lemmikloomi lisaks kiibile
ka muude tunnuste (tätoveering, kaelarihma number jms) alusel. Jätkuv suundumus on ka
mitmesuguste eksootiliste loomaliikide pidamine lemmikloomadena. Riskihinnangu alusel on
tegemist tähelepanu vääriva valdkonnaga eelkõige zoonooside leviku, illegaalse kaubanduse ja
dokumentide võltsimise tõttu ning seetõttu, et loomadega kauplejatel ja loomapidajatel napib
teadmisi loomaliigile vajalikest pidamistingimustest. 21. aprillil 2021. aastal jõustus Euroopa Liidus
loomatervise määrus, mille kohaselt ei kuulu muud kaslased ja koerlased, sh nende ristandid
(servalid, savannah kassid, bengali kassid jm) lemmikloomade hulka ja nende pidamisega kaasneb
samuti teavituskohustus.
Pidevalt suureneb avalikkuse hindav huvi loomakasvatuse eetilisuse küsimustes. Olulist rolli
ühiskonna ootuste peegeldamisel avalikkusele kannavad loomade eestkosteorganisatsioonid, kes
on enda peale võtnud „valvekoera“ ülesanded ja suure osa lemmikloomade heaolu puudutavate
üksikküsimuste lahendamise. 1. juulil 2021. aastal jõustus loomakaitseseaduse muudatus, mille
kohaselt keelustati viieaastase üleminekuajaga peamiselt karusnaha saamiseks peetavate
loomade pidamine. Loomaõiguslased tervitasid seda Riigikogu otsust. Sektorile investeeringuid ei
kompenseeritud. Rahvusvaheliste loomakaitseorganisatsioonide kaudu on tõstatatud küsimus,
kuidas tagada kehtivate loomaheaolu nõuete järgimine loomade pikaajalisel veol. Tavapäraselt
ekspordib Eesti aastas umbes 2000 veist Türki, mille käigus on maismaatranspordiks kuluva aja ja
klimaatiliste tingimuste tõttu suur tõenäosus, et teekonnal rikutakse veonõudeid. Kuid aastal 2020
eksport vähenes seoses Covid-19 puhanguga. Samuti on rohkem hakatud kasutama
meretransporti, mis välistab loomaveokite seisakud piiripunktides ekstreemsetes
ilmastikutingimustes.
30
Olulisemad teenused loomade heaolu tegevuse elluviimisel on MeM loomade heaolu poliitika
kujundamine, PTA loomade heaolu järelevalve ning PRIA loomade heaolu toetus.
Meede—toiduohutus
Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbijad on
toiduohutusest teadlikud.
Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Toiduohutuse baromeeter 99,28 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100
Tarbija teadlikkuse baromeeter 69,4%18 (2019) - 72,4% - -
Tegevus—toiduohutus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning
tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Toiduohutuse baromeeter19 99,28 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100
Tarbija teadlikkuse baromeeter20 69,4%21 (2019) - 72,4% - -
Toiduohutusel on ühiskonnas oluline roll inimeste tervise tagamisel. Inimeste hea tervisliku
seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu toit kui ka võimalus teha tervist toetavaid
toiduvalikuid. Lisaks mõjutab toiduohutus otseselt nii kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu turul
kui ka kauplemist kolmandate riikidega.
Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt uued tehnoloogiad,
keskkonnariskid) toimetulekuks on vajalik kõigi poolte pidev panustamine toiduohutuse tagamisse.
Olulisematest riskidest, mis mõjutavad toiduohutust ning seeläbi ka toidukäitlejate
konkurentsivõimet nii siseturul kui ka ekspordil, võib välja tuua nt kliimamuutused, globaliseeruva
kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse arengu ja uued toiduohutuse riskid.
Toiduohutuse tagamisega seotud nõuded on enamasti reguleeritud Euroopa Liidu üleselt, hõlmates
selliseid meetmeid nagu käitleja vastutus ja enesekontrolli kohustus, jälgitavuse nõue, keemiliste
ja bioloogiliste riskide ohjamiseks kehtestatud nõuded. Samuti on oluline osa toiduohutuse
nõuetest seotud toidualase teabe esitamisega.
18 2019.a mõõdetud algtase
19 Toiduohutuse baromeetri algtase on alati 100. Mõõdetavat perioodi iseloomustab taseme langus alla või tõus üle 100. Eelneva perioodi
lõpptulemus muutub järgmisel perioodi algtasemeks väljendatuna uues algtasemes 100.
20 Tarbija teadlikkuse baromeeter hõlmab 8 alanäitajat, mida mõõdetakse sotsioloogilise küsitlusega. Baromeeter näitab positiivseks loetavate
vastuste %. Mõõtmine toimub iga 4. aasta tagant
21 2019.a mõõdetud algtase
31
Tulenevalt Euroopa Komisjoni Rohelisest kokkuleppest ja selle raames esitatavatest
tegevuskavadest tuleb tähelepanu pöörata toidusüsteemi kestlikuks muutmisele. Välja võib tuua
sellistest tegevuskavadest, nagu „Talust taldrikule“, „Euroopa Vähitõrjeplaan“,
„Kemikaalistrateegia“, „Ringmajanduse tegevuskava“ jne tulenevad algatused, mis tulevad alates
2022. aastast eelnõudena arutlusele. Olulised muudatused ootavad ees toiduga kokkupuutuvate
materjalide ja esemete valdkonnas ning toidualase teabe temaatikas, kus peamine rõhk on tervist
toetava märgisüsteemi loomisel, tervise- ja toitumisalaste väidete ning toidu päritolu nõuete
ülevaatamisel. Lisaks on toiduohutuse kõrval lähiaastatel keskne teema kestliku toidusüsteemi
õigusliku raamistiku kujundamine.
Toidualaste õigusnormide koostamisel on üldpõhimõtteks nende tuginemine teaduspõhisele
riskide hindamisele. Sõltumatute teadushinnangute koostamise ja toiduohutuse riskidest
teavitamise paremaks korraldamiseks loodi 2021. aastal Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi
koosseisu riskihindamise osakond. Sellega kaasnenud suurem eelarve teadushinnangute
koostamiseks ja tellimiseks võimaldab õigusloome protsessis ja selle rakendamisel paremini ja
teadusandmetele tuginedes arvesse võtta ja maandada uusi toiduohutusega seotud riske.
Jätkuvalt tuleb tegeleda toiduohutuse valdkonna teadlaste järelkasvu tagamisega. Samuti on
vajalik teadlaste ja valdkonna ekspertide riskihindamisalase kompetentsi tõstmine vastavate
koolituste ja rahvusvahelise koostöö võimaluste tagamisega.
Toidukäitlejate arvu kasv on olnud kiire. 2021. aasta jaanuari seisuga on Eestis 17 028 toidu
käitlemisettevõtet. Ettevõtetele tehti 2020. aastal 668 ettekirjutust ning 1216 haldusmenetlemise
lõpetamise teadet (ehk ettekirjutusest loobuti, näiteks kuna käitleja asus puudust kõrvaldama).
Ettekirjutuste arv võrreldes 2019. aastaga on langenud. Tehti umbes 10 000 kontrolli, mille käigus
hinnati kokku umbes 100 000 korda nõuetele vastavust, millest vastas 90% ja ei vastanud 10%.
Hindamiste raames on juhitud tähelepanu toidualasele teabele, toidu käitlemisele ning töötajate
teadlikkusele toiduohutuse tagamisel. Kontrollide käigus on täheldatud töötajate vähest teadlikkust
toiduohutuse nõuetest ning hügieenireeglitest. Selle põhjus on vähene koolitus või puudulik
koolituskava. Toidu valmistamise tegevuse juures on täheldatud puuduseid toidu ettevalmistamisel
ja säilitamisel. Lisaks on juhitud tähelepanu ka ruumide nõuetele, mis on olulised ohutu toidu
tootmiseks. Jätkuvalt vajavad täiendamist ohuanalüüsid, mis on oluline osa enesekontrolliplaanide
koostamisel.
Tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati suvel 201922. Toidu märgistuste lugejate osakaal ja
pakendil esitatud teabe usaldamine on võrreldes 2014. aastaga kasvanud. Võrreldes eestikeelse
elanikkonnaga on muukeelne elanikkond oluliselt vähem teadlik „parim enne“ mõiste tähendusest.
Kätepesu harjumus on 64% vastanutest hästi sisse juurdunud. Naiste seas on rohkem neid, kes
vastasid, et pesevad alati käsi enne toidu valmistamist (70%) võrreldes meestega (56%). Eestlased
pesevad käsi kehvemini kui muust rahvusest vastanud. Säilimisaega kontrollivad pea pooled
vastajad alati ning pisut vähem ütleb, et see kas säilimisaega kontrollitakse oleneb suuresti toidust
endast.
Keemilistest riskidest teadsid tarbijad kõige rohkem lisaainetest. Looduslikult toidus esinevatest,
toidu töötlemisel tekkivatest, pakenditest ja toidunõudest erituvatest keemilistest ühenditest ja
22 Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuring, RAIT Faktum & Ariko, 2019
32
toidu tootmise protsessides kasutatavate keemiliste ühendite jääkide osas oli mitteteadlikke
inimesi umbes 70%.
Tarbija teadlikkust ja oskust teha tervist toetavaid valikuid mõjutavad järjest rohkem alternatiivsed
infoallikad (nt sotsiaalmeedia), kus avaldatav teave ei tugine teaduslikele andmetele. Riigi
infokanalid ei pääse mõjule.
Jätkata tuleb toidukäitlejate süsteemse teavitamisega toiduohutuse teemadest ning tarbijate ja
sidusrühmade (nt arstid, õed, toitumisnõustajad jne) toiduohutuse alase teadlikkuse tõstmisega.
Tarbija teadlikkuse tõstmiseks on vaja süstemaatilist toiduohutuse teemalist teavitusprogrammi.
Arendada tuleb ka toidukäitejate nõuandesüsteemi, kuna see ei kata praegusi vajadusi.
Toiduohutuse tagamiseks on vajalik tõhus järelevalvesüsteem koos piisava ressursiga selle
tagamiseks. Valdkonna olukorda iseloomustab praegu siiski võimalustest lähtuvalt korraldatud
järelevalvesüsteem ja seda toetav laborite võrgustik. Valdkonnas on saavutatud mõningane
järjepidevus toiduohutuse seireprogrammide puhul, mida korraldatakse zoonooside, üksikute
saasteainegruppide (sh jääkained ja taimekaitsevahendite jäägid) ning väga vähesel määral ka
lisaainete seiramiseks. Toiduohutuse keemiliste riskide osale on siiski tähelepanu pööratud liiga
vähe; osa näitajaid ei seirata üldse23 või seiratakse väga väikeses mahus. Samuti ei ole olnud
suutlikkust viia läbi seiret valdkondades, kus piirnorme pole kehtestatud, kuid teaduslike andmete
põhjal võib eeldada ohtu inimese tervisele. Seetõttu ei paku seireprogrammid alati vajalikku alust
riigisisestele otsustele ja õigusaktidele ega võimalda seista Eesti tarbijate ja käitlejate huvide eest
Euroopa Liidu õigusloomeprotsessis. Läbiviidavad seired ei kata uute turgude avamisega seotud
vajadusi. Puuduvad piisavad ressursid tegeleda järelevalvega lisandunud valdkondades nagu e-
kaubandus, toidulisandid, toidupettused jne.
Järelevalveasutuste haldussuutlikkust tuleb muuta ühiskonna ootustele paremini vastavaks
infosüsteemide ajakohastamisega, järelevalveprotsesside tõhustamisega ja läbipaistvuse
suurendamisega. Keemilistest riskidest tulenevate ohtude maandamiseks tuleb oluliselt
suurendada seirete mahtu. PTAs tuleb luua täiendav kompetents suutmaks paremini analüüsida
järelevalveks kasutatavaid andmeid ning ohjata toiduohutuse uusi riske. Toidutekkeliste
nakkushaiguste puhangute põhjuste väljaselgitamiseks tuleb parandada koostööd Terviseametiga.
Järelevalve puhul on oluline risk pädevate asutuste konkurentsivõime tööjõuturul. Samuti on
selleks kaasaegsete IT-lahenduste puudumine ja rakendatavuse kiirus, tasakaal riskide
maandamiseks vajaliku järelevalve mahu kasvu ja selleks eraldatava ressursi vahel. Lisaks võib
järelevalvele osutuda probleemiks spetsiifilise kompetentsi kättesaadavus Eestis.
Järelevalve analüüse tegevate laborite seadmepark on keskmiselt üle 10 aasta vana. Järelevalveks
oluliste analüüside tegemiseks tuleb pidevalt kaasajastada riigiasutuste laborite seadmeparki, et
see vastaks ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule. Haldusala riiklike
referentlaborite võimekus tuleb tagada PMK ja VTLi toiduvaldkonna referentvolituste andmise ja
valmisoleku teenuse kaudu.
Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu MeM toiduohutuse poliitika
kujundamisega ning PTA, VTL ja PMK toiduohutuse järelevalve, toidu ja alkoholi laboratoorse
kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamisega.
23
Viiimati seiras PTA dioksiinisisaldust toidus aastal 2010.
33
Meede—kvaliteetsed sisendid põllumajanduses
Meetme eesmärk on võimaldada mitmekesist põllumajandustootmist.
Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Toimivate riigi poolt korras hoitavate 138 151 500 153 500 155 157
üheesvooludega seotud põllumajandusmaa pind, ha 374 500 500
Eestis aretatud sortide arv sordilehes 281 265 265 265 265
Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus, t 33 797 35 000 40 000 45 000 50 000
Sordilehte võetud sortide arv 733 820 830 840 840
Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud 98757 99 000 100 000 100 100550
loomade arv 500
Tegevus—maakasutus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine
ja põllumajandusmaa säilimine.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala 65 66 000 66 000 66 000 68 000
aastas, ha 871
Eestis on põllumajandusmaad ligi miljon hektarit ja on olemas potentsiaal põllumajandusliku
maakasutuse mõõdukaks suurenemiseks. Samas läheb aastas umbes 1000 hektarit
põllumajandusmaid hoonete ehitamise või teede rajamise tõttu põllumajanduslikust kasutusest
välja. Eesti põllumuldade peamised probleemid on orgaanilise aine vähenemine, tihenemine,
kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud põllumajandusmaa kasutusvõimaluste
vähenemine, muldade kurnamine ja muldade hapestumine. Samuti on Eestis viljaka mullastikuga
põllumajandusmaa kaitse ebapiisav ning muldade (sh orgaanilise süsiniku varu säilimist
soodustavate) põllumajanduspraktikate rakendamine ja levik ebapiisav.
Eesti on ka üks Euroopa metsasemaid riike. Eestis on metsamaad üle poole Eesti pindala (u 2,3
miljonit hektarit), kuid metsasektori (metsamajandus, puidutööstus, paberi- ja tselluloositootmine
ja mööblitootmine) ettevõtete osakaal lisandväärtusest (jooksevhindade järgi) oli 6,2% aastal 2018
(Aastaraamat Mets 2018). Metsauuendustööde mahud on erametsamaades aasta-aastalt
suurenenud. Samas on liiga vähe teadvustatud säästliku metsanduse, sh metsamajandamise hea
tava järgimise põhimõtteid, metsakahjude ennetamise ja kahjustatud metsa taastamise olulisust.
Natura 2000 alade pindala on Eestis 1 485 931 ha ja ligikaudu 6% sellest paikneb erametsamaal.
Kuna erametsadel on maapiirkonna majandustegevuses tähtis osa, on siiani kompenseeritud
34
erametsaomanikele saamata jäänud tulu, et kaitsta Natura 2000 aladel esinevate linnu- ja
loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide soodsat seisundit.
Programmi olulisemad maakasutuse ülesanded on järgmised:
Kehtestada nõuded, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse24 ja töötada välja
asjakohane infosüsteem;
tõsta põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust
mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada
põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid;
rakendada Euroopa Liidu metsandustoetusi metsade majandusliku väärtuse
parandamiseks ning metsade liigilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks (mh Natura
2000 aladel);
seirata ja hinnata põllumajandusmaad ja põllumuldi.
Nende tegevuste tulemusena:
väärtuslikku põllumajandusmaad ja selle kaitset ning sellega seotud infosüsteemi
käsitlevad õiguslikud alused on loodud;
Euroopa Liidu metsandustoetused on rakendatud, suurenenud on metsade säästlik ja
tulemuslik kasutamine. Natura 2000 erametsamaal esinevate linnu- ja loodusdirektiivi
elupaigatüüpide ja liikide soodne seisund on tagatud ja omanikele on seadustest
tulenevatest nõutest saamata jäänud tulu hüvitatud;
põllumajandusmaa ja põllumuldade kohta on olemas kvaliteetsed andmed, mis on vajalikud
maakasutusega seotud otsuste tegemiseks.
Olulisemad teenused maakasutuse tegevuse elluviimisel on MeM maakasutuse poliitika
kujundamine, PRIA poolt metsandustoetuste rakendamisega seotud tegevused ning PMK poolt
riikliku mullaseire teostamine, väetistarbekaartide koostamine, mullaproovide võtmine,
mullaproovivõtjate koolitamine ja laboratoorsete analüüside teostamine.
Tegevus—maaparandus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline
kasutamine.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Kuivendatud maatulundusmaa pind, ha 1 380 837 1 393 300 1 395 300 1 396 3 00 1 397 300
Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa (01.01.2021
seisuga 639 255 ha) ja 741 582 ha (01.01.2021. a seisuga) metsamaa sihtotstarbelisele
kasutamisele olukorras, kus kliimamuutuste tõttu, aasta keskmine sademete hulk suureneb ning
ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ja tugevnevad. Kuigi 16 aastat toetatud
maaparandusinvesteeringud on aidanud põllumajandusmaa kuivendusseisundi halvenemist
pidurdada, ei ole see küllaldane, et suurendada nende vastupidavust ilmastiku riskidele.
24
Põllumuldade seisukorra parandamisele suunatud keskkonnategevused on ka täiendava keskkonnahoiu tegevuses
35
Erametsade kuivendussüsteemide kehv seisukord vähendab puistute tootlikkust väiksema
juurdekasvu ja halvema uuenemise tõttu. Suur osa maaparandussüsteemidest on tänaseks
amortiseerunud. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ebapiisav maaparandushoid ei
maanda piisavalt ilmastikuriske põllumajandustootjale ja metsakasvatajale.
Maaparandussüsteemid vajavad hea kuivendusseisundi ja veekaitseliste eesmärkide
saavutamiseks investeeringuid. Probleemiks on endiselt ebapiisav maaparandusseire, mis ei anna
piisavat ülevaadet maaparandussüsteemide tehnilise seisundi ega kuivendusseisundi muutusest.
Samuti mõjutab maaparandussüsteemide seisukorda see, et maaomanikud ei ole teadlikud
maaparandussüsteemide paiknemisest ega korrashoiu vajadusest ning maaparandussüsteemid
on suured ja mitme maaomaniku omandis. Üha rohkem hakkab valdkonna arengut sh
projekteerimise, ehitamise ja järelevalve tegemise kvaliteeti negatiivselt mõjutama erialase
kompetentsi ja järelkasvu vähesus. Riiklikud maaparandusregistrid (sh kaardikihid) vajavad
järjepidevat arendamist ja täiendamist, et vastata paremini teenusetarbijate ootustele ja
vajadustele ning tehnoloogilisele arengule. Selleks, et tagada programmi eesmärkide täitmine, on
vaja:
rakendada maaparanduse investeeringutoetusi, sh riigi poolt korras hoitavate
ühiseesvoolude korrashoiuks;
senisest enam arvestada maaparandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ja
abimeetmete rakendamisel kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ning ühiskonna ootustega;
lihtsustada maaparandusega seotud lubade menetlust ja kooskõlastusprotsessi, tagades
kliendisõbralikkuse ning kvaliteetse avaliku teenuse; parandada teavitustegevusi
maaparanduse valdkonnas;
täpsustada maaparandussüsteemide teostusjooniste digitaalset andmebaasi ja PTA
arhiivides oleva teabe digiteerimist, mis aitab suurendada maaparandusalast teadlikkust ja
lihtsustab PTAst maaparandussüsteemide tehniliste andmete ja kooskõlastuste saamist;
täpsustada maaparandusseire metoodikat, mis tagab kvaliteetsemad andmed kuivendatud
põllumajandusmaade mullaviljakuse ja maakasutuse muutuse kohta.
Tulemuste saavutamist võib mõjutada maaparandustoetuse rakendamata jätmine Euroopa Liidu
uuel programmiperioodil (2021–2027) ja tegevusteks vajalike ressursside nappus.
Olulisemad teenused maaparanduse tegevuse elluviimisel on MeM maaparanduse poliitika
kujundamine, PRIA poolt toetuste rakendamisega seotud tegevused ja PTA poolt
maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide taotlemise, maaparanduse
kooskõlastuste ja tõendusdokumentide taotlemise ning maaparandussüsteemi toimimise
tagamisega seotud tegevused, samuti maaparanduse nõuetele vastavuse kontrollid ja järelevalve.
Tegevus—sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal
Programmi tegevuse eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad
põllu- ja aiakultuuride sordid.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
36
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv, % 93 95 95 95 95
Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 86 86 90 90 90
kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvus, %
Tuulekaeraga saastunud pind, ha 156 173 153 000 151 000 150 000 149 000
Paljundusmaterjali tootmisega tegelevate 330 300 300 300 300
ettevõtete arv
Uute Eestis aretatud sordilehte võetud sortide arv 0 3 3 3 3
aastas
Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 86 95 95 95 95
kontrollitud tegevusloaga põldtunnustajate poolt
tunnustatud põldudest
Taimekasvatussaaduste kvaliteedi tagamiseks on oluline kasutada Eesti keskkonnatingimustesse
sobivaid taimesorte ja kvaliteetset seemet ning kahjustajatest vaba ja nõuetekohast taimset
paljundusmaterjali. Eesti oludesse sobivate sortide olemasolu eeldab põllumajanduskultuuride ja
sortide geneetilise ressursi säilitamist, sordiaretust ning sortide katsetamist. Eesti sordilehes oli
2021. aasta 7. detsembri seisuga 747 sorti, neist Eestis aretatud põllukultuuride sorte 58,
köögiviljakultuuride sorte 24. Lisaks on sordilehes 7 Eesti säilitussorti. Puuviljasorte oli sordilehel
338, neist tuntud puuvilja-marjakultuuri sorte 251 ning Eestis aretatud ja registreeritud
puuviljakultuuride sorte 87. 2021. aastal võeti sordilehte ja sordikaitse alla 2 Eestis aretatud uut
sorti – suvinisu ´Mireete´ ja hübriidlutsern ´Heiti´.
Sordilehte võetavate põllu- ja köögiviljakultuuride liikide puhul tohib turustada vaid sordilehte
võetud sordi seemet või paljundusmaterjali. Selleks toimub sortide katsetamine, nõuetele
vastavate sortide sordilehte võtmine ja sertifitseerimine ning järelevalve turustamise üle.
Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid sorte katsetatakse PMK-s, 2021. aastal oli katsetuses 234
sorti 17 liigist, neist 46 standardsorti. Kuigi sortide katsetamine on oluline kliimatingimustesse
sobivate sortide arvu suurendamiseks, on teiseks mõjutavaks teguriks õige standardsortide valik
ning laiem teave põllumajandustootmises kasutatavate sortide kasutamise kohta.
2021. aastal esitas 114 seemnetootjat taotluse 1341 seemnepõllu põldtunnustamiseks
kogupinnaga 13 527 ha. 2020. aastal tegutses Eestis 106 seemnekasvatajat, kes esitasid taotluse
põldtunnustamiseks 1298 seemnepõllule kogupinnaga 12971,84 ha. 2019. aasta seemnesaagi
sertifitseerimise perioodil (01.07.2019- 30.06.2020) oli sertifitseeritud seemnepartii tootjaid
(seemne pakendajaid) kokku 82. Põllukultuuride sertifitseeritud seemne tootmise kogused on
toodud joonisel 3.
37
60000
50000 51426
47001
40000 38707 38952
38097
32558 33575
30000 29853 30483 29604
27751
23623
20000
13442 13147 14150
10000 11266 10897 11685
0
2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 2019/2020
Sertifitseerimisse tulnud kogus (tonni) Sertifitseeritud seemnekogus (tonni)
Põldtunnustatud pind (ha)
Joonis 3. Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus ja põldtunnustatud pind aastatel 2014–
2019.
2021. aastal oli tunnustatud seemnekartuli kasvupind 219,4 ha. Põldtunnustamiseks esitatud
pinnast läks praakimisele 5,45 ha 2020. aastal oli aga tunnustatud seemnekartuli kasvupind 216,8
ha, millest läks praakimisele 2 ha. 2020. aasta saagist sertifitseeriti 2323 tonni seemnekartulit 160
partiist.
Kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks makstakse viie põllukultuuri sordi ning 55
puuvilja- ja marjasordi kasvatamise eest kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust.
2020. aasta eest maksti toetust 23 taotlejale kokku 4868 viljapuu ja marjapõõsa kasvatamise eest
(2019. a 4704 taime kasvatamise eest). Põllukultuuride kasvatamise eest sai toetust 24 tootjat 353
hektari eest (2019. a 40 tootjat 456 ha eest). 2020. aastal maksti toetust kokku 62 882 eurot.
Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi suurim eesmärk suurendada sertifitseeritud
seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase. Kvaliteetse seemne üheks sambaks
on põldtunnustamine. Kui 2020. aastal praagiti 58% ehk 352 ha, siis 2021. aastal on praagitud
põldtunnustamise ajal tuulekaera tõttu 242 ha põlde ehk 16%. Tuulekaera tõrjeabinõude
rakendamise küsimus on oluline probleem, mis tuleb lahendada nii seemnetootmises kui ka
tavatootmises. Lisaks tuleb jätkuvalt tõsta tootjate ja kauplejate teadlikkust ELi taimetervise
määrusest tulenevatest nõuetest.
Sordiaretus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse võimalikult
kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele (väiksema
keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnoloogiate kasutuselevõtt (ja selle lubamine
konventsionaalses aretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete
lahendamiseks tuleb panustada inim- ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisse ning luua võimalus
38
kasvatatavate sortide info kogumiseks. Uute aretustehnoloogiate arengutega kaasas käimiseks
tuleb aktiivselt osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Järjest olulisem on tootjate
keskkonnahoidliku tootmise alane nõustamine.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali
poliitika kujundamine ning PRIA, PMK, PTA ja ETKI seemnete sertifitseerimine ja turustamise
nõuetele vastavuse kontrollid, sordi registreerimine ja -kaitse, tuulekaera tõrjemeetmete
kohaldamine, põllumajanduskultuuride sordiaretus, kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus,
seemnete kvaliteedi määramine ning seemnepartiide järelkontrolli katsete läbiviimine ja geneetilise
ressursi kogumine ja säilitamine.
Tegevus—põllumajandusloomade aretus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline
mitmekesisus.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Kohalike ohustatud tõugu loomade arv
tõuti:
… Eesti hobune 2408 2 610 2 620 2630 2640
… Eesti raskeveohobune 329 360 370 380 390
… Tori TA 25+ 581 615 615 615 615
… Vana-Tori 36 47 48 49 50
… Eesti maatõug 838 830 840 860 880
… Kihnu maalammas 394 450 500 550 600
… Eesti vutt 12587 9600 9700 9800 9900
2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis kokku 14 tegevusluba omavat põllumajandusloomade
aretusega tegelevat juriidilist isikut, neist kaks veiste, kolm lammaste, üks sigade ja kuus hobuste
aretusega tegelevat aretusühingut. Lisaks neile on kaks tegevusluba väljastatud vuttide aretusega
tegelevatele aretusühingutele, kelleks on Eesti Linnukasvatajate Selts ja MTÜ Eesti Vutt.
Aretusühingutele makstakse 2021. aastal aretustoetust 3 748 500 eurot tõuraamatu pidamise ja
jõudluskontrolli läbiviimise eest.
Selleks, et tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike
ohustatud tõugude (eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune, kihnu
maalammas ja eesti vutt) säilimine, makstakse ohustatud tõugu loomade pidajatele alates 2004.
aastast Eesti maaelu arengukavast toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata
tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. Joonisel 4 on toodud ohustatud
tõugu loomade arvud viimasel kümnel aastal.
25
Tori universaalsuund
39
3 000
2 500
2 000
1 500
1 000
500
0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Eesti hobune Tori hobune Eesti raskeveohobune Eesti maatõugu veis* Eesti vutt
Joonis 4. Ohustatud tõugu loomade arv
* Vaid tõuraamatu A ja B osa lehmad ja tõuraamatu pullid
Aretustoetuse praegune tase ja jaotus loomaliigiti on ebaühtlane ega taga kulude hüvitamist riigiabi
reeglitega lubatud mahus. Aretustoetuse üldsumma vajab tõstmist ligikaudu 20%.
Kuigi põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt on järelevalveasutusel kahtluse korral
kohustus teostada põlvnemise tuvastamise ekspertiise laboratoorselt, siis praeguse ajani
ekspertiiside tarbeks raha eelarvesse ei ole planeeritud ning neid tellitud ei ole. PTA-le tuleb
planeerida ressursid põlvnemise tuvastamise laboratoorsete ekspertiiside tellimiseks.
Tõuloomade sisseost ei kata tõuaretuse vajadusi, mis seab kahtluse alla eesmärgipärase aretuse
suutlikkuse. Riigi antav toetus aretusloomade ostmiseks parandaks loomsete saaduste tootmise
potentsiaali. Tõuloomade importi ei ole võimalik toetada aretustoetusest, kuna seda toetust on
aretusühingutel lubatud kasutada vaid tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning
põllumajandusloomade jõudluskontrolli tegemiseks ja geneetilise väärtuse hindamiseks ning sama
teenuse pakkumiseks põllumajandusloomade aretajatele. Riigiabi reeglite kohaselt on riigil
võimalik kompenseerida tõuloomade sisseostmist 30% ulatuses, aga seda võimalust pole Eestis
peetud vajalikuks rakendada.
Aastaid on põllumajandusloomade aretusel lähtutud ühekülgselt vaid toodangu näitajate
suurendamisest. Selle tõttu on vähenenud oluliselt veiste karjas püsivuse aeg. Tootmisele ja
kaubandusele orienteeritud aretustöö tulemusel on hakatud laialdaselt kasvatama
intensiivpidamiseks sobilikke tõuge. Seetõttu on ohtu sattunud kohalikud väärtuslikud geneetilised
ressursid.
Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise tegevuskava väljatöötamist on
alustatud ning see peaks valmis saama 2022. aastaks. Tegevuskavas ettenähtavate tegevuste
elluviimiseks on vajalik kindlustada piisavad vahendid järjepidevaks loomageneetiliste
ressurssidega tegelemiseks.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM põllumajandusloomade aretuse poliitika
kujundamine ning PRIA ja PTA aretuse järelevalve, ohustatud tõugu looma pidamise toetus,
40
põllumajandusloomade aretustoetus, uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate
arendamise toetus ning teadmussiirde ja teavituse toetus.
Meede—põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine
Meetme eesmärk on tagada Eesti põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõime.
Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Põllumajandussektori tootmisteguritulu tööjõu 9026 92 93 94 95
aastaühiku kohta võrreldes ELi keskmisega (3 a
liikuv keskmine), %
Mahetootjate lisandväärtus aasta tööjõuühiku 19 993 22 000 22 500 23 000 23 500
kohta, €
Tegevus—põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime
Programmi tegevuse eesmärk on tagada Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Põllumajandussektori netolisandväärtus 26 259 26 921 27 594 28 284 28 991
tööjõu aastaühiku kohta (kolme aasta liikuv
keskmine, FADN27), €
Toiduainetööstuste lisandväärtus töötaja 29 735 29700 30300 30600 30950
kohta, €
Põllumajanduse kui majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates
kahekordistunud. Samas aga jääb toodangu väärtus hektari kohta oluliselt madalamaks ELi
keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Ka lisandväärtus
faktorhinnas hõivatu kohta, mis on oluliselt suurenenud, jääb alla ELi keskmise taseme (Joonis 5).
26
Eurostat seisuga 29.11.2021, Eesti võrdluses EL27 keskmine
27
Farm Accountancy Data Network- põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas
41
Joonis 5. Põllumajandussektori lisandväärtus faktorhinnas 3 aasta keskmisena võrdluses Euroopa
Liidu keskmisega
Andmed: Eurostat, seisuga 29.11.2021
Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne ehk põllumajandusmaa on koondunud
suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb nende kõrval ka palju väikeseid
põllumajandusettevõtteid. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige suured, tehnoloogiliselt
tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. Samas jäävad
brutoinvesteeringud kasutuses oleva maa hektari kohta alla ELi keskmist taset.
Eestis tegutseb suur hulk toiduainetööstuse ettevõtteid, kes toodavad kõrge kvaliteediga ja
mitmekesist toodangut. Eesti toiduainetööstuse (sh joogitootmise) ettevõtete arv hakkas alates
2011. aastast taas kasvama, ületades nüüd juba majanduskriisi eelset taset (2019. aastal 761
ettevõtet). Kasvanud nõudlus mahetoodete järgi on iga aastaga suurendanud ka mahetöötlejate
arvu (2019. aastal 178). Samas on toiduainetööstuse ettevõtetes hõivatute arv aastate jooksul
vähenenud (2019. aastal umbes 14 000 hõivatut), mis näitab, et tänu investeeringutele on
ettevõtted muutunud efektiivsemaks. Viimastel aastatel on Eestis aina teravamaks muutunud
tööjõupuudus. Kuna toiduainetööstuses on tööstusharusid, nt pagaritööstus, lihatööstus, kus
kasutatakse siiski veel palju inimtööjõudu, on tööjõupuudus suureks probleemiks ka
toiduainetööstusele. Seda probleemi aitaks leevendada investeeringud uutesse tehnoloogiatesse.
Toiduainetööstuses tegutsevad ettevõtted on 70% ulatuses väikesed, 1–9 hõivatuga
mikroettevõtted, üle 50 hõivatuga ettevõtteid on 10%.
Eesti toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused maailmaturul
kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor. Toidutööstuse probleemiks on mastaabiefekti
võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väikesed tootmismahud ning madal
konkurentsivõime. Samuti kaasneb sellega madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja
innovatsioonitegevuseks. Ka Eesti suurimad toiduainetööstused on ELi keskmisest väiksemad.
Järk-järgult on paranenud toiduainetööstuse ettevõtete loodav lisandväärtus hõivatu kohta, kuid
see püsib endiselt üle kahe korra madalamana ELi keskmisest. Seni pole toiduainetööstuste
investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks. Investeeringud töötaja kohta jäävad Eesti
42
toiduainetööstuse ettevõtetes võrreldes ELi keskmisega tagasihoidlikuks (Eestis 70% ELi
keskmisest).
Kuna põllumajandustootmise ja ka toiduainetööstuse investeeringud on turuolukorra muutustele
reageerimiseks liiga jäigad, ei suuda nad kuigi kiiresti tootmissuunda turul toimuvatele muutustele
reageerimiseks ümber kujundada.
Aitamaks kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja
lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema ja
stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele, on võimalik taotleda põllumajandustoodete
töötlemise ja turustamise investeeringutoetusi. Selleks, et aidata kaasa mikro- ja väikeettevõtjate
elujõulisusele ning keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate arengule, on
põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetused suunatud eraldi mõlemale
sihtgrupile. Omatoodetud kõrgema lisandväärtusega põllumajandustoodetega on võimalik
saavutada kasumi teenimiseks vajalik mastaabiefekt, tagada pidev kaubapakkumine ning arendada
välja äritehingute sõlmimise kompetents nii koduturul kui ka välisturgudel. Uute tehnoloogiate
kasutusele võtmisega suureneb konkurentsivõime lisaks siseturule ka välisturgudel. Töötlejate ja
tootjate omavahelise koostöö suurendamiseks, struktuursete muutuste toimumisele kaasa
aitamiseks ning investeeringute laiema mõju tagamiseks sai 2017. aastal taotleda
põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetust suurprojektide elluviimiseks.
Põllumajandussektori erinevate harude konkurentsivõime tagamiseks ja eelkõige raskustes olevate
sektorite toetamiseks on Eestis rakendatud ELi eelarvest makstavaid tootmiskohustusega seotud
toetusi loomakasvatus- ning puu- ja köögiviljasektoris, kus on nii tootjate kui ka kasvatatavate
loomade ja viljeletavate hektarite arv olnud stabiilne või kerges languses.
Ka koolikava toetus, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeede,
panustab muu hulgas põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamisse, kuna on
põllumajandustootjatele üheks turustuskanaliks. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on
MeM põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime poliitika kujundamine, mida
rakendatakse PRIA, ETKI, PTA ja PMK teenuste kaudu. Tegevuse alla kuuluvad erinevad
otsetoetused ja üleminekutoetused, mesindusprogramm, põllumajandustoodete tootmise,
töötlemise ja turustamise investeeringutoetused, koolikava toetus, mesilaspere toetus, puu- ja
köögivilja turustusstandardite vastavuse järelevalve, põllumajanduse suurandmete teadmussiirde
programm, teadus- ja innovatsiooni meetmed jm.
Tegevus—põlvkondade vahetus
Programmi tegevuse eesmärk on tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu
põllumajandussektoris.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
43
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Noorte (kuni 40-aastaste) 17 17 17 17 17
juhtide osakaal (2020. aasta
põllumajanduslikes põllumajandusloendus28)
majapidamistes, %
Põllumajanduse tööhõivet iseloomustab alates Eesti taasiseseisvumisest pidev vähenemine.
Analoogselt teiste arenenud riikidega on probleemiks kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu puudus,
spetsialistide, sealhulgas ettevõtete tegevjuhtide keskmise vanuse kriitiline kasv, noorte vähene
huvi põllumajandusliku ja toidukäitlemise erihariduse omandamiseks ning põllumajanduse ja
toidutööstuse töökohtade madal atraktiivsus noorte silmis.
Peamine probleem on noorte vähene huvi põllumajanduse vastu. Ettevõtete juhtide vanuselises
struktuuris ületab 65-aastaste juhtide osakaal (26%) noorte juhtide osakaalu (17%), mis viitab
otseselt probleemidele põlvkondade vahetuses (Joonis 6). Seega on vajalik põlvkondade vahetuse
soodustamisega tuua noori põllumajandussektorisse. Üks võimalus on soodustada põlvkondade
vahetust meetmetega, mis aitavad noortel sellesse valdkonda suunduda, tagada nende hoidmise
sektoris ning edendada nende kestlikku arengut.
Arvestades väljakujunenud põllumajandustootmise struktuuri, on uute ettevõtete loomine
sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku
suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu.
Joonis 6. Alla 40-aastate ja üle 65-aastaste juhtide osakaal põllumajanduslikes majapidamistest
Allikas: Eurostat (2016 Farm Structure Survey), SA (2020 põllumajandusloendus)
Programmiperioodil 2014–2020 ja üleminekuaastatel saab põlvkondade vahetumist soodustada
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika I samba noore põllumajandustootja toetusega.
28
Statistikaamet, avaldatud 21.01.2021
44
Alates 2015. aastast, mil toetuse rakendamisega alustati, on suurenenud nii noore
põllumajandustootja toetuse taotlejate arv kui ka nende poolt taotletud põllumajandusmaa
hektarite arv.
Eesti maaelu arengukavast (ühise põllumajanduspoliitika II sammas) on antud põllumajandusliku
tegevusega alustava noore ettevõtja toetust eesmärgiga hõlbustada põllumajandustootjatel
tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada
kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Sellest meetmest saavad
noored põllumajandustootjad toetust taotleda äriplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM põlvkondade vahetuse poliitika kujundamine,
mille alla kuuluvad noore põllumajandustootja otsetoetus, noore alustava põllumajandustootja
toetus ja teadmussiirde ja teavituse toetus, mida rakendab PRIA.
Tegevus—riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal
Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjate stabiilsed sissetulekud ja riskide
maandamine.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Netolisandväärtus faktorhinnas aasta tööjõuühiku 16 881 16 900 17 100 17425 18000
kohta (3 aasta liikuv keskmine EAA 29alusel), €
Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride ha arv 0,2 3 4 4 4
põllukultuuride pinnast, %
Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud koos põllumajandustootmise
suurema turule orienteeritusega. Ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades
ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate tootmisotsustele ja tootlikkust suurendavate
investeeringute tegemisele. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on
vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis
võivad olla nii ettevõttesised kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu
muutumisi, hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust.
Põllumajandustootjate sissetulekutele avaldavad olulist mõju hinna-, tootmis-, ilmastiku-,
makromajanduslikud ja poliitikariskid. Järjest suuremat mõju avaldavad kliimamuutused ühes neist
tingitud ebasoodsate ilmastikutingimuste ning taime- ja loomahaiguste levikuga, mis põhjustavad
ka tootmispotentsiaali hävimist. Eriti ohtlike loomataudide loetelus on kokku 16 haigust, sealhulgas
Eestis mets- ja kodusigadel tuvastatud sigade Aafrika katk.
Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on vajalik rakendada erinevaid
toetusmeetmeid (sh maksuerisusi), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja
tootmisriskide puhul. Alates 2015. aastast oleks põllumajandussektori ettevõtjatulu ilma
29
Economic Accouns for Agriculture – põllumajanduse majandusarvestus, aruandeaasta lõplikud andmed
(29.11.2021)
45
sissetulekutoetusteta negatiivne (Joonis 7). Normaalsete riskidega, millel ei ole ulatuslikku mõju,
tuleb tegeleda põllumajandusettevõtete igapäevases juhtimises, seejuures on oluline
põllumajandustootjate nõustamine ja koolitus. Kindlustatavate riskide maandamisse panustavad
ühise põllumajanduspoliitika otsetoetused ja turukorraldusmeetmed ning ka saagi, loomade ja
taimede kindlustamine.
Joonis 7. Põllumajandussektori ettevõtjatulu koos ja ilma toetusteta 2005–2020, mln eurot
Allikas: Statistikaamet, seisuga 29.11.2021
Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendatakse ELis pindalapõhiseid
otsetoetusi. Põllumajandusega tegelevatele isikutele makstakse Eestis ühtset pindalatoetust
kasutatava põllumajandusmaa kohta. Ühtse pindalatoetuse taotlejate arv aasta-aastalt väheneb
(2021. aastal 14 007 taotlejat), ent taotletava põllumajandusmaa hektarite arv pidevalt suureneb
ning oli aastaks 2021 jõudnud 970 290. Ühtne pindalatoetus hektari kohta on aasta-aastalt pidevalt
suurenenud, olles jõudnud 2021. aastal 129,76 euroni hektari kohta.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmetest aitavad sekkumiskokkuost,
eraladustamine ja erakorralised meetmed stabiliseerida turgu ja tagada põllumajandustootjatele
turuväljundi ja sissetuleku olukorras, kus nõudlus on järsult ja oluliselt vähenenud või
põllumajandustoodang on saanud olulisel määral kahjustada või on hävinenud.
Saagi, loomade ja taimede kindlustamise toetamise raames hüvitatakse 70% ulatuses
põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Lisaks on põllumajandustootjal
võimalik taotleda ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud
põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetust, mille eesmärk on taastada
põllumajanduse tootmispotentsiaal, mis on kahjustunud loodusõnnetuses, ebasoodsates
ilmastikutingimustes või katastroofides.
Riskijuhtimismeetmete võtmise soodustamiseks on väga oluline tõsta teadlikkust riskijuhtimise
vajalikkusest ja arendada selle rakendamise oskusi.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM riskijuhtimise ja põllumajandusturgude
tasakaalu poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA ja PTA teenuste kaudu. Siia alla kuuluvad
järgmised teenused: ühtne pindalatoetus, turukorraldusmeetmed (sekkumiskokkuost,
46
eraladustamine, erakorralised meetmed, impordi ja ekspordi litsentsid, tariifikvoodid),
põllumajanduskindlustustoetus, põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamise toetus,
alkoholiregistri pidamine, turukorraldusmeetmete järelevalve.
Tegevus—ühistegevus ja koostöö
Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjate tugev positsioon tarneahelas.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 102 106 107 108 109
Põllumajandusühistutesse koondunud
20
põllumajandustootjate osakaal FADNi 22 22 22 22
(2019)
põllumajandustootjate üldkogumis, %
Eesti toidusektor tegutseb Euroopa Liidu siseturu osana, seega mõjutavad põllumajandussaaduste
hindu otseselt ELi siseturuhinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika. Samas on turutõrgete korral
Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ehk raskused võimenduvad kiiremini.
Selle põhjuseks on toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene koostöö ahela lülide vahel.
Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju
jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Jaekaubandus on kontsentreerunud ning omab võrreldes
põllumajandustootjate ja töötlejatega oluliselt tugevamat turupositsiooni ning riskid kantakse üle
nõrgema positsiooniga lülile.
Kaubavoogude kaupa vaadates iseloomustab Eesti toidusektorit suhteliselt vähene sidusus. See
tähendab, et ka suurematele sektoritele (teravili, liha ja piim) on iseloomulik tooraine eksport, ehkki
samas kasutab valdkonna töötlev tööstus sisseveetavat toorainet. Vähe on arenenud ka lühikesed
tarneahelad, näiteks otseturundus ning avaliku sektoriga seotud toitlustuses toimiva tarneahela
sidusus (koolid ja koolieelsed lasteasutused, vanglad, kaitsevägi jne).
Kui Euroopa Liidus on põllumajandusühistute keskmine turuosa 40%, siis Eestis on ühistegevus eri
sektorites väga erineval arengutasemel. Eestis on kõige tugevam koostöö piimasektoris. Üle poole
toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele kuuluvad piimatööstused.
Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem
madal (erandina paar suuremat ühistut). Ülejäänud sektorites on ühistegevus nõrk: tegutsevad vaid
üksikud ühistud, esineb usaldamatust koostööpartnerite vahel ning puudub valmisolek
investeerida ühistu arendamisse. Ühistegevuse edasisel arendamisel on takistuseks
põllumajandustootjate vähene usaldus ühistegevuse vastu, ühistegevuskompetentsi puudumine,
ühistute võimetus kaasata kapitali ning puudujäägid ühistute juhtimisstruktuuris. Samuti on
endiselt probleemiks ettevõtjate reeglina vähene kogemus ühistegevusest ja seotud traditsioonide
puudumine.
Põllumajandussektoris on alates 2013. aastast registreeritud üle 50 uue tulundusühistu ning
tunnustatud 38 tootjarühma. Tootjarühmad koondavad üle 150 põllumajandustootja ning
tunnustatud riikliku kvaliteedikavaga on 2020. aasta seisuga liitunud üle 100 põllumajandustootja.
47
Lühikese tarneahela edendamisele suunatud toetusest on kasu saanud 14 tootjaid koondavat liitu
ja ühistut.
Alates 2013. aastast on põllumajandustootjate koostöö toetamiseks rakendatud mitut Eesti
maaelu arengukava toetust: tootjarühma loomise ja arendamise toetus, tunnustatud tootjarühma
põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus, toidukvaliteedikava raames
toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetus ning lühikeste tarneahelate või
kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus.
Need toetused on aidanud kaasa põllumajandustootjate koostöö edendamisele.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM ühistegevuse ja koostöö poliitika kujundamine.
Olulisemad teenused on kvaliteedikavades osalemise toetus, lühikeste tarneahelate toetus,
tootjarühmade loomise, arendamise ja tunnustamise toetused, tootjaorganisatsioonide
tunnustamine, mida rakendavad PRIA ja PTA.
Tegevus—ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand
Programmi tegevuse eesmärk ja oodatav tulemus: Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on
välisturgudel konkurentsivõimeline ning Eesti toidu kuvand on positiivne.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Põllumajandussaaduste ja
toidukaupade kaubandusbilansi
49 22 25 20 22
defitsiidi langus võrdluses
algtasemega (2018)30, %
Kodumaise toidukauba
74 75 75 75 75
eelistamine toiduostudes, %
Eesti päritolu
põllumajandussaaduste ja
toidukaupade ekspordi väärtuse 25 13 15 14 16
kasv võrdluses algtasemega
(2018)31, %
Nõudlus toidu järele maailmas üha kasvab ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile on üha kõrgemad.
Eestil on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude
tootmissisendite ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund
kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava
kuvandi loomisele, mis aitaks suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riik on panustanud
eksportööridele kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamisse. Kolmandate
riikide turgude avamisel on väga tähtis osa Eesti taime- ja loomatervise ning toidujärelevalve
toimival korraldusel, samuti tihedatel diplomaatilistel suhetel, mis saavutatakse läbi
kõrgetasemeliste kohtumiste.
30
2018. a algtase 396 400 000 eurot.
31
2018. a algtase 867 500 000 eurot.
48
Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab aastaid 200-300 miljoni euro suurune negatiivne
kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja
tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis viitab
toiduainetööstuste suhtelisele mahajäämusele ja töötleva tööstuse mahu nappusele teatud
kaubagruppides.
Eesti impordib võrreldes ELi keskmisega suhteliselt palju valmistooteid ja vähem vahetooteid
edasiseks töötlemiseks, samas aga ekspordib suhteliselt palju vahetooteid edasiseks töötlemiseks
teistesse riikidesse (Joonis 8).
2 000
1 500
1 631
1 625
1 546
1 542
1 507
1 490
1 443
1 422
1 402
1 366
1 246
1 207
1 182
1 000
1 154
1 134
1 083
1 082
1 038
868
867
847
845
831
778
500
0
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
-261
-283
-268
-361
-359
-265
-202
-392
-500
Eksport Eesti päritolu kaupade eksport Import Defitsiit
Joonis 8. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus Eestis 2013–202032
Allikas: Statistikaamet
Madal töötlemisvõimekus avaldub selgelt tegevusalade kaupa – Eesti on teraviljade netoeksportija,
aga töödeldud teraviljatoodete netoimportija; elusloomade netoeksportija, aga liha netoimportija.
Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete käibe osakaal
ligi 2/3. Seega eksporditakse üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest ilma neile täiendavat
lisandväärtust andmata.
Ekspordi sihtriikide arv on ettevõtjate aktiivse uute turgude otsingu ja riigi poolt avatud sihtturgude
abil ajas järjepidevalt kasvanud, samas pool ekspordimahtudest suundub kolme lähiriiki – Soome,
Lätti ja Leetu.
Tooraine suurem kohapealne väärindamine annab ka stabiilsema eksporditulu ettevõtjatele.
Tooraine hinnad on maailmaturul volatiilsed ja eksportööride sissetulek seetõttu kõikuv. Riigi jaoks
tähendab omamaiste põllumajandussaaduste kohapealne väärindamine ühtlasi suuremat panust
tööhõivesse ja maksutulude laekumisse. Mida laiem on seejuures ligipääsetavate sihtturgude ring,
seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe turu
äralangemisest tulenev äriline risk.
32
Väliskaubanduse andmed 02.12.2021 seisuga
49
Kaubamärgiga tarbijatoodete ekspordi eripära on see, et erinevalt toorainest ja vahetoodetest on
valmistoodete turundusse vaja üldjuhul rohkem investeerida. Lõpptarbijatele mõeldud kaubad
nõuavad keerukamaid turule sisenemise strateegiaid, erinevalt toorainest, mis müüakse
börsikaubana. Tugeva konkurentsi tingimustes ja geograafiliselt ning kultuuriliselt kaugetel
sihtturgudel valmistoodetega läbilöömise eelduseks on seetõttu toidusektori eksportööride tugev
müügivõimekus. Eesti ettevõtete tagasihoidlik müügi- ja turunduskompetents on uutele turgudele
sisenemist pärssiva tegurina välja toodud ka erinevates analüüsides.
Tarbijate kasvav tähelepanu toidu ohutusele, loomade heaolule, tooraine kasvukeskkonna
puhtusele ja tootmisega kaasnevatele keskkonnamõjudele muudab üha olulisemaks faktidele
tugineva kuvandiloome. Tarbijatele oluliste parameetrite muutmine nähtavaks annab nii
ettevõtetele kui ka Eesti toidule laiemalt täiendava kvaliteedimärgi. Seda peab toetama tõhus
järelevalvesüsteem, mis on usaldatav ka kõige nõudlikumatel tarbijaturgudel. Samuti ei saa
globaalses majandustegelikkuses eksport areneda liberaalse kauplemiskeskkonnata, mille
kindlustamine nõuab Eestilt rahvusvahelist ja ELi tasemel tehtavat koostööd ja kohalolekut.
Eesti toit on hinnatud, kui selle järele valitseb kodu- ja välisturgudel kõrge nõudlus, mis põhineb
teadlikult kujundatud tugeval mainel, ning kogu tarneahelas saadakse toidu ja teiste saaduste eest
õiglast hinda, mis tagab piisava sissetuleku ahela kõigile lülidele.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM müügivõimekuse ja Eesti toidu kuvandi poliitika
kujundamine, mida rakendatakse mh PRIA, PTA ja PMK teenuste kaudu. Olulisemad teenused on
turuarendustoetus, EL teavitus- ja müügiedendustoetus, toidukvaliteedikava raames toodetud
toodete müügi edendamise toetus, innovatsiooniklastri toetus ja kolmandate riikide turgude
avamine.
Tegevus—mahepõllumajandus
Programmi tegevuse eesmärk on tõsta mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ja tagada
mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Tunnustatud ettevõtete arv 2 487 2 400 2 400 2 400 2400
Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu
13 10 11 12 12
regulaarselt (vähemalt kord nädalas), %
Mahepõllumajandussektor on Eestis viimastel aastatel järjepidevalt arenenud. 2020. aasta lõpuks
oli mahepõllumajanduse registrisse kantud 2050 mahetootmisega tegelevat ettevõtet ja 223
813 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab ligikaudu 23% Eesti põllumajandusmaast.
Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade suur osatähtsus. 2020. aastal
oli 65% mahepõllumajandusmaast rohumaa. Viimastel aastatel on rohumaade osakaal hakanud
vähenema ning külvipinna osakaal kasvama. Kõige enam kasvatatakse teravilja, kaunvilja ja
tehnilisi kultuure. Teraviljadest kasvatati kõige enam kaera ja nisu, kaunviljadest põlduba ja
põldhernest ning tehnilistest kultuuridest rapsi ja rüpsi ning kanepit.
50
Maheloomakasvatusega tegeles 2020. aastal 1104 mahetootjat. Kõige enam peeti lihaveiseid ja
lambaid. Mahepiimalehmade arv on viimastel aastatel pigem vähenenud ja jääb alla 2000, mis
moodustab Eesti piimalehmadest ligikaudu 2%. Mahepiima järele on küll nõudlust, aga praegu on
suurematel piimatootjatel karjatamise nõude tõttu keeruline mahetootmisele üle minna.
Iga aastaga kasvab ka mahetoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtete arv, keda
oli 2020. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 424. Viimastel aastatel on kiiresti
suurenenud Eesti mahetoodete eksport. Kokku eksporditi Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI)
hinnangul 2019. aastal mahetooteid ligikaudu 32 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem, ligi 16
miljoni euro väärtuses eksporditi teravilja.
Mahetoidukaupade ja -jookide müügikäive koos otsemüügiga oli 2019. aastal EKI arvutuste
kohaselt vähemalt 61,8 miljonit eurot. Sellest 30% ehk 18,5 miljonit eurot moodustas kodumaine
mahetoidukaupade ja -jookide müügikäive ning ülejäänu (70%) importmahetoodete müügist
saadud tulu. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal toiduainete jaemüük spetsialiseerimata
kauplustes alkohoolseid jooke ja tubakatooteid arvestamata 1,7 miljardit eurot. Sellest
mahetoodete osa oli EKI andmetel 3,7%.
Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja
turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleb edaspidi keskenduda rohkem töötlemis- ja
turustusskeemide arendamisele.
Mahetoitu pakkuvate ja toidu valmistamiseks mahepõllumajanduslikke tooteid kasutavate
toitlustusettevõtete arv on hakanud suurenema. Järjest enam kasutatakse mahetooteid
lasteasutuste toitlustamisel. Järgnevatel aastatel tuleb toitlustamise valdkonnale jätkuvalt
tähelepanu pöörata.
Mahepõllumajandussektori kiire areng toob kaasa järelevalve kasvu PTAle. Siiani on suudetud
tagada Eesti mahetoodete usaldusväärsus nii kohalikul turul kui ka välismaal. Eesti mahetoodete
usaldusväärsuse ka tulevikus aitab tagada senisest tõhusam järelevalve.
Isikud (füüsilised või juriidilised), kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega,
peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse.
PTA tunnustab ja kontrollib tootjaid mahepõllumajanduses järgmistes valdkondades:
taimekasvatus, sh katmikkultuuri- ja seenekasvatus ning taimede või seente korjamine
mitteharitavalt alalt;
loomakasvatus;
mesindus;
sööda esmatootmine ja üksnes oma ettevõtte tarbeks sööda segamine;
oma ettevõttes toodetud töötlemata põllumajandustoote pakendamine ja turuleviimine;
seemne ja paljundusmaterjali tootmine, ettevalmistamine ja turuleviimine;
merevetikate tootmine;
vesiviljelusloomade tootmine;
toote ettevalmistamine, sealhulgas toitlustusettevõttes;
töödeldud sööda ettevalmistamine ja turuleviimine;
toote turuleviimine;
toote importimine;
51
pakendamata toote turustamine lõpptarbijale.
Taimekasvatuse ja mesinduse valdkonnas saab tunnustamist taotleda igal aastal 10. märtsist 10.
aprillini ja mahepõllumajandusega jätkamiseks saab andmeid esitada kui 15. juunini. Kontrolli
tulemused on üheks aluseks mahepõllumajandusliku tootmise loa saamisel.
Kontrolle tehakse vähemalt kord aastas. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5%
tootjate ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku
mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM mahepõllumajanduse poliitika kujundamine
ning PRIA, PMK ja PTA poolt mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele vastavuse kontrollid ja
mahekäitlejate järelevalve, mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega
jätkamise toetus, ning taimekaitsevahendite jääkide laboratoorne analüüsimine.
Meede — maa- ja rannapiirkonna areng
Meetme eesmärk on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond.
Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Maapiirkonnas elavate 21–40-aastaste noorte
osatähtsus sama vanusegrupi noorte 27,68 27,76 27,76 27,76 27,76
üldarvus, % (Statistikaamet, RV0240)
Maapiirkonnas töötavate inimeste arv
põhitöökoha asukoha alusel (Statistikaamet, 179 800 179 800 179 900 180 000 180 000
TT210)
Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus
koguhõives osalejates põhitöökoha asukoha 27,4 27,4 27,4 27,4 27,4
alusel, % (Statistikaamet, TT210)
Tegevus—maaelu ja kohalik kogukond
Programmi tegevuse eesmärk on luua maapiirkonda uusi, kestlikke töökohti ja kaasata maapiirkonna
elanikkonda kohaliku arengu strateegiaga.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Toetatud projektide abil loodud töökohad 1436,75 1600 1600 1600 1840
Sellise maaelanikkonna osakaal, keda hõlmavad
63,84 63,84 63,84 60,42 60,42*
kohaliku arengu strateegiad, %
* Eesti maaelu arengukavas (MAK) 2014–2020 määratletud sihttase
Tegevus “Maaelu ja kohalik kogukond“ sisaldab programmiperioodil 2014–2020 kolme
alamtegevust, mis on järgmised.
52
Maapiirkonnas ettevõtluse arendamisse suunatud investeeringud ettevõtete
konkurentsivõime tugevdamiseks ja selle kaudu uute kestlike töökohtade loomiseks, sh
majandustegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.
Leader-tüüpi kohalikul algatusel põhineva lähenemisviisi rakendamine.
Maaeluvõrgustiku tegevused, näiteks kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD/Leader)
meetme võrgustikutöö korraldamine, maaelu arendamise näidete kogumine ja levitamine
ning koostöö piiriüleste organisatsioonidega, sh osalemine Euroopa maaelu arengu
võrgustiku (ENRD) töös.
Aktiivseid inimesi motiveerib maal elama ja tegutsema eneseteostamist võimaldav elu- ja
ettevõtluskeskkond, elukohalähedaste ja kõrgemat lisandväärtust pakkuvate töökohtade saadavus,
sotsiaalselt aktiivne ja tugev kogukond, elu- ja ettevõtluskeskkonna hea ja ligitõmbav kuvand,
vajaduspõhiste teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning turvaline elukeskkond. Maa- ja
rannapiirkonna arengu puhul on olulisteks näitajateks maapiirkonnas töötavate inimeste arv ja
tööhõive määr (Joonis 9).
200 27% 30%
180 24%
22% 22% 22% 25%
160 21%
20% 20%
140
20%
Hõivatud, tuhat
120
100 15%
179.6
162.2
150.6
80
147.6
147.6
144.7
134.3
132.2
130.8
126.3
10%
114.8
60
99.4
99.1
93.1
91.3
90.7
40
5%
48.5
47.4
46.8
45.3
45.3
39.1
35.6
20
33.2
0 0%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Maapiirkonnas töötavate inimeste arv sh maapiirkonna elanikud
sh linnapiirkonna elanikud Osakaal kogu hõivatute arvust
Joonis 9. Maapiirkonnas töötavate inimeste arv ja osakaal kogu hõivatute arvust põhitöökoha
asukoha alusel. (2020)
Allikas: Statistikaamet, TT234
Maapiirkonnas varasemalt domineerinud põllumajanduslike ettevõtete panus tööhõivesse on
viimastel kümnenditel prognoositavalt vähenenud. Maamajandus on kohanenud ning muutunud
oluliselt mitmekesisemaks tänu erinevates valdkondades tegutsevate tootmis- ja
teenindusettevõtete osakaalu kasvule ja aktiivsete kohalike kogukondade kiirele arengule (Joonis
10). Samas inimeste sissetulekud maapiirkonnas on keskmiselt madalamad ning hea palgaga
53
töökohti napib. Üldise rahvastiku vananemise tõttu on tekkinud olukord, kus tööturult vanuse tõttu
välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui
linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis
maapiirkonnas see kahaneb.
Töötlev tööstus
Hulgi- ja jaekaubandus
28.2
37.6
Haridus
7.2
Ehitus
7.4
Põllumajandus, metsandus
12.7 26.5 Avalik haldus ja riigikaitse
12.9 Veondus ja laondus
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
14.4 21.0
Teadus- ja tehnikaalane tegevus
17.2 20.3 Majutus ja toitlustus
Muud tegevusalad
Joonis 10. Hõivatute arv maa-asulates tegevusalade kaupa (2018)
Allikas: Statistikaamet, TT0203
Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute hästi tasustatud
eripalgeliste töökohtade tekkeks ja kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea elu- ja
ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks rakendatakse
maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meedet. Maaelu arendatakse ka Leader
meetme abil. Senised tulemused nende programmide ja meetmete rakendamisel on olnud head.
Ettevõtjate ja kogukondade huvi programmides pakutavate võimaluste vastu on suur, mida näitab
esitatud taotluste suur hulk ning taotlustes prognoositud loodavate töökohtade ja kohalike
kogukondade omaalgatuslike tegevuste märkimisväärne arv.
Riskid, mille maandamisega tuleb tegeleda maaelu ja kohaliku kogukonna tegevuste puhul, on
peamiselt seotud prognoositud tulemuste saavutamise tagamisega, toetatavate projektide sisulise
hindamisega ja tegevuste suunamisega olulist mõju loovale sihtrühmale.
Leader-lähenemise eelisteks võrreldes sekkumistega, kus eesmärgid ning suunad määratakse
ühiselt kogu rakenduspiirkonnale, on otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale toomine ning
piirkondlike eripärade (piirkonna potentsiaal, ressursid, võimalused) parem arvestamine. Maaelu ja
-ettevõtluse edendamisega tegeleb 26 kohalikku Leader-tegevusgruppi (Joonis 11), mille
tegevuspiirkonnad katavad kogu Eesti maapiirkonna.
54
Joonis 11. LEADER tegevusgrupid
Maamajanduse jõukuse tõstmiseks arendatakse kohalikku ettevõtlust. Kestliku ja mitmekesise
elukeskkonna loomiseks ja tagamiseks panustatakse kohaliku piirkonna spordi- ja vabaaja-
tegevustesse, kultuuri- ja looduspärandi säilitamisse, töökohtade loomise ning internetiühenduse
ja muude teenuste kättesaadavuse parandamisse. Leader-lähenemise puhul on oluliseks
läbipaistvus nii taotlemisel kui ka hindamisel. Tänu pikaajalisele rakendamisele (läbi mitme
programmiperioodi) on kohalikel tegevusgruppidel olemas kompetents piirkonna eripärade
rakendamisel, strateegiate koostamisel, ettevõtjate ja organisatsioonide nõustamisel ning
abistamisel piirkonna arendamisel.
Tänu eeltoodule on Leader meede rakendunud edukalt. 2020. aasta jaanuari seisuga on kasutatud
89% planeeritud eelarvest. Seejuures on välja makstud umbes 64% programmiperioodi jooksul
määratud toetusest. Leader lähenemise kaudu arendatakse tegevuspiirkonnas erinevaid sektoreid
(48% toetuse saajatest tuleb kolmandast sektorist). Piirkonna arendamisel on tähtsal kohal
inimeste kaasamine ning koostöö – ligi 70% Leader toetuse saajatest on esmakordsed toetuse
saajad. Lähtudes kohaliku arengu strateegiast on täiendavalt võimalik suunata rahalisi vahendeid
tegevuspiirkonnas valukohaks olevatesse valdkondadesse ning samuti ka piirkonna mootoriks
olevatesse tegevustesse. Seda näitab ka olukord, kus 56% heaks kiidetud projektidest on
defineeritud kui piirkondliku eripära projektid. Kohaliku elu viivad edasi just piirkonnas tegutsevad
väikesed ettevõtted. Tänu Leaderile on paljud neist saanud tuge, et edendada ja laiendada enda
tegevust. Ligi 70% toetust saanud ettevõtjatest on mikroettevõtjad, kes loovad maapiirkonnas
töökohti.
55
Maaeluvõrgustiku tegevuse peamine eesmärk on parandada Eesti maaelu arengukava (MAK)
2014–2020 rakendamise kvaliteeti, suurendada sidusrühmade kaasatust, teavitada laiemat üldsust
ja võimalikke kasusaajaid maaelu arengu poliitikast ning aidata kaasa uuendusmeelsuse
edendamisele põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja maapiirkonnas.
Maaeluvõrgustiku eesmärkide elluviimiseks mh kogutakse, koondatakse ja levitatakse häid tavasid,
võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näiteid, aidatakse otsida koostööpartnereid ning osaletakse
innovatsioonialases võrgustikutöös. Lisaks sellele on oluline roll ka avalikkuse teavitamisel ja
informeerimisel.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on maaelu ja kohaliku kogukonna poliitika kujundamine
ning toetus investeeringuteks majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mitte-
põllumajandusliku tegevuse suunas, LEADER toetus.
Tegevus—finantsinstrumendid
Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlemise
ja turustamisega tegelevatele ning maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele parem juurdepääs
kapitalile.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Finantstootega toetatud lõppsaajate arv 235 265 265 280 295
Saavutatud võimendav mõju tootegruppide 1,23 1,17 1,19 1,19 1,19
kaupa, mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen
Saavutatud võimendav mõju tootegruppide 2,48 2,87 2,13 2,13 2,13*
kaupa, pikaajaline laen
* Eesti maaelu arengukavas (MAK) 2014–2020 määratletud sihttase.
Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna
laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või
maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu või
tagatisvara. Investeeringute turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb aina rohkem rakendada
uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja maapiirkonna eripära arvestavaid
rahastamisvahendeid. Erakapitali kaasamist soodustavad rahastamisvahendid aitavad korvata
ajutist rahavoogude puudujääki ning parandada ettevõtjate likviidsust. Finantsinstrumentide kaudu
saab toetada erinevate arengueesmärkide saavutamist ning tagasi laekuvat raha saab uuesti
kasutada investeeringute tegemiseks. Tootlike investeeringute rahastamisel tuleks eelistada
finantsinstrumente, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu
ning inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse põllumajandus- ja toiduainesektoris ning
maamajanduses.
Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel piisavat
ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele. Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on raskesti
kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed. Kapitalile
ligipääsu piiratus tuleneb eelkõige krediidiasutuste tegevuse maksimaalsest optimeeritusest, st
56
võimalusel tegelevad nad võimekate klientidega, kes tegutsevad majanduse mõttes olulise mahuga
ja stabiilses ettevõtlusvaldkonnas. Pankadel on suuremates majandusvaldkondades paremad
teadmised turutrendidest, seega suudavad nad riske paremini hinnata, mis omakorda väljendub
madalama riskisuse tõttu intressi suuruses. Tulenevalt laenutoote madalatest intressimääradest
ei ole krediidiasutused väga altid võtma lisariske, mistõttu on neil selged nõuded (kasumlik
tegevusajalugu, tugev rahavoog, piisavad tagatised), mille täitmata jätmisel kliendile laenu ei
väljastata. Tavaliselt on pikaajalise ärilise ajalooga ja väärtuse poolest paremate tagatistega
suurettevõtted. Negatiivses võtmes mõjutab eeltoodu eelkõige alustavaid ettevõtteid, millel on
lühike tegutsemisajalugu ja puuduvad piisavad tagatised pangalaenu saamiseks, ning kasvavaid
ettevõtteid, millel on keeruline saada laenu, kuna pangad annavad seda pigem ulatuses, mida
ettevõtte olemasolevad rahavood võimaldavad. Need ettevõtted võivad vajada vastavalt
ettevõtluse iseloomule, kas riskikapitali investeeringuid, laene või tagatisi. Kapitalile ligipääsu
piiratus võimendub eriti maapiirkondades uusi töökohti loovate alustavate ettevõtete puhul.
Finantsinstrumentide rakendamine on läinud plaanipäraselt. Kuid turutõrge vastavates sektorites
on tunduvalt suurem kui finantsinstrumentide rakendamiseks kavandatud eelarvelised vahendid.
Ettevõtjate huvi ja vajadus on finantstoodete (mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen ning pikaajaline
investeerimislaen) vastu suur. Piiratud rahaliste ressursside raames on laenu olnud võimalik anda
235 ettevõtjale. Finantsinstrumentide rakendamisel on riskiteguriks välja laenatud raha
tagasilaekumine.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM finantsinstrumendi poliitika kujundamine ning
PRIA finantsinstrumendi toetuse andmise korraldamine.
57
Maaeluministri 11.01.2022 käskkiri nr 7
Lisa 2
Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025“ rahastamiskava
2022 2023 2023 2024
eelarve eelarve eelarve eelarve
Põllumajandus, toit, maaelu
Kulud 415 052 213 477 089 681 447 933 491 414 186 114
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 353 119 417 415 852 487 388 343 061 355 135 900
Investeeringud 2 591 942 2 357 849 994 182 994 182
Mitterahalised kulud 5 340 238 5 671 766 5 671 766 5 671 766
Põllumajanduskeskkond
Kulud 100 532 080 44 916 939 9 282 638 5 863 830
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 96 601 212 40 408 395 6 040 000 3 159 529
Investeeringud 317 003 317 003 157 608 157 608
Mitterahalised kulud 993 834 1 079 447 1 079 447 1 079 447
Taimekaitse
Kulud 1 075 967 1 074 964 1 075 107 1 075 344
sh välistoetused ja kaasrahastus, €
Investeeringud 54 476 54 476 1 344 1 344
Mitterahalised kulud 52 115 49 014 49 014 49 014
Väetised
Kulud 302 704 306 191 306 338 306 457
sh välistoetused ja kaasrahastus, €
Investeeringud 54 476 54 476 1 344 1 344
Mitterahalised kulud 15 039 14 420 14 420 14 420
Täiendav keskkonnahoid
Kulud 99 153 409 43 535 784 7 901 194 4 482 029
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 96 601 212 40 408 395 6 040 000 3 169 529
Investeeringud 208 051 208 051 154 919 154 919
Mitterahalised kulud 926 680 1 016 013 1 016 013 1 016 013
Taimetervis, loomade tervis ja heaolu
Kulud 19 765 636 19 447 701 11 992 027 11 993 571
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 10 451 502 10 393 946 3 056 000 3 056 000
Investeeringud 337 140 337 140 124 614 124 614
Mitterahalised kulud 613 139 652 402 652 402 652 402
Taimetervis
Kulud 2 142 818 2 095 427 2 095 642 2 095 880
sh välistoetused ja kaasrahastus, €
Investeeringud 70 839 70 839 17 708 17 708
Mitterahalised kulud 69 323 75 956 75 956 75 956
Loomatervis
Kulud 8 083 423 7 844 262 7 730 577 7 731 171
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 3 088 983 3 061 150 3 056 000 3 056 000
Investeeringud 98 046 98 046 44 914 44 914
Mitterahalised kulud 328 897 344 859 344 859 344 859
Söödaohutus
Kulud 1 346 816 1 375 647 1 375 867 1 376 104
sh välistoetused ja kaasrahastus, €
Investeeringud 95 385 95 385 42 253 42 253
Mitterahalised kulud 94 914 100 880 100 880 100 880
Loomade heaolu
Kulud 8 192 578 8 132 365 789 941 790 416
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 7 362 519 7 332 796
Investeeringud 72 870 72 870 19 739 19 739
Mitterahalised kulud 120 004 130 706 130 706 130 706
Toiduohutus
Kulud 8 766 697 8 840 543 8 859 586 8 861 249
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 126 740 97 270 97 270 97 270
Investeeringud 110 476 110 476 57 344 57 344
Mitterahalised kulud 287 783 282 147 282 147 282 147
Toiduohutus
Kulud 8 766 697 8 840 543 8 859 586 8 861 249
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 126 740 97 270 97 270 97 270
Investeeringud 110 476 110 476 57 344 57 344
Mitterahalised kulud 287 783 282 147 282 147 282 147
Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses
Kulud 33 473 907 34 690 019 24 241 542 19 203 509
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 15 854 390 17 772 019 7 478 477 2 441 600
Investeeringud 584 973 756 640 189 947 189 947
Mitterahalised kulud 586 608 543 089 543 089 543 089
Maakasutus
Kulud 7 514 238 7 456 253 2 113 745 1 455 701
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 6 464 915 6 442 357 1 100 000 441 600
Investeeringud 71 448 71 448 18 316 18 316
Mitterahalised kulud 30 033 30 387 30 387 30 387
Maaparandus
Kulud 11 276 007 13 268 410 9 642 154 5 264 033
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 8 046 659 10 000 000 6 378 477 2 000 000
Investeeringud 62 141 62 141 9 010 9 010
Mitterahalised kulud 118 574 117 034 118 034 118 034
Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal
Kulud 8 454 722 7 386 717 7 051 383 7 049 276
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 185 779 188 524
Investeeringud 389 940 561 607 154 309 154 309
Mitterahalised kulud 390 457 343 068 343 068 343 068
Põllumajandusloomade aretus
Kulud 6 228 941 6 578 638 5 434 261 5 434 498
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 1 157 036 1 141 138
Investeeringud 61 443 61 443 8 312 8 312
Mitterahalised kulud 47 544 51 601 51 601 51 601
Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja
turustamine
Kulud 224 968 599 338 183 226 365 252 281 356 302 668
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 206 704 485 320 354 821 347 471 314 338 516 937
Investeeringud 1 062 789 657 029 338 239 338 239
Mitterahalised kulud 2 098 049 2 281 096 2 281 096 2 281 096
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste
konkurentsivõime
Kulud 52 814 183 101 416 281 153 349 447 143 345 658
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 43 959 168 93 033 850 144 944 378 134 938 199
Investeeringud 630 791 225 031 171 900 171 900
Mitterahalised kulud 1 063 197 1 154 411 1 154 411 1 154 411
Põlvkondade vahetus
Kulud 8 378 517 1 688 862 831 866 332 223
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 8 021 043 1 340 993 500 000
Investeeringud 89 118 89 118 35 986 35 986
Mitterahalised kulud 210 493 230 644 230 644 230 644
Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal
Kulud 1 648 587 2 330 056 1 573 174 1 294 970
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 634 603 1 303 177 546 588 267 552
Investeeringud 58 486 58 486 5 355 5 355
Mitterahalised kulud 57 716 60 049 60 049 60 049
Ühistegevus ja koostöö
Kulud 3 006 841 3 233 086 2 158 544 1 128 772
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 2 122 837 2 417 134 1 348 054 318 164
Investeeringud 63 548 63 548 10 416 10 416
Mitterahalised kulud 68 313 73 284 73 284 73 284
Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand
Kulud 130 800 095 203 153 253 204 977 119 207 838 796
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 126 024 000 198 269 667 200 132 294 202 993 021
Investeeringud 148 639 148 639 95 508 95 508
Mitterahalised kulud 576 485 631 259 631 259 631 259
Mahepõllumajandus
Kulud 28 320 375 26 361 688 2 362 131 2 362 250
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 25 942 473 23 990 000
Investeeringud 72 207 72 207 19 095 19 075
Mitterahalised kulud 121 844 131 448 131 448 131 448
Maa- ja rannapiirkonna areng
Kulud 27 545 294 31 011 254 28 305 416 11 961 286
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 23 381 087 26 826 036 24 200 000 7 854 564
Investeeringud 179 562 179 562 126 430 126 430
Mitterahalised kulud 760 825 833 586 833 586 833 586
Maaelu ja kohalik kogukond
Kulud 26 017 299 30 954 126 28 248 227 11 903 979
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 21 908 496 26 826 036 24 200 000 7 854 564
Investeeringud 179 543 179 543 126 412 126 412
Mitterahalised kulud 757 722 730 472 830 472 830 472
Finantsinstrumendid
Kulud 1 527 955 57 129 57 188 57 307
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 1 472 591
Investeeringud 19 19 19 19
Mitterahalised kulud 3 103 3 114 3 114 3 114
KÄSKKIRI
11.01.2022 nr 7
Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025”
kinnitamine
Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel.
1. Kinnitan programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025” (lisatud) ja programmi
„Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025” rahastamiskava (lisatud).
2. Avaldada programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025” ja programmi
„Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025” rahastamiskava Maaeluministeeriumi veebilehel.
Saata: Maaeluministeeriumi osakonnad, Rahandusministeerium (elektrooniliselt).
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
Lisa 1 programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025”
Lisa 2 programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025” rahastamiskava