Rahandusministeerium · 12. jaanuar 2022
Sisu (failidest)
Maaeluministri 11.01.2022 käskkiri nr 8 Lisa 1
KALANDUS 2022-2025
ÜHISPROGRAMM
Sisukord
1 Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3
2 Programmi juhtimiskorraldus................................................................................................ 3
3 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ............................................................................ 5
4 Olukorra lühianalüüs.............................................................................................................. 8
5 Meetmed, tegevused ja teenused ....................................................................................... 10
5.1 Kestlik kalandus ........................................................................................................... 10
5.1.1 Kutseline kalapüük ............................................................................................... 11
5.1.2 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine .................................................. 13
5.1.3 Vesiviljelus ........................................................................................................... 15
5.1.4 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine 17
5.1.5 Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine ...................................... 17
2
1 Sissejuhatus
Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus
Tulemusvaldkonna Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori
eesmärk ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.
Tulemusvaldkonna Maaeluministeerium
vastutaja
Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Valdkonna arengukava Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada.
visioon
Programmi nimi Kalandus
Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude
säästliku majandamise.
Programmi periood 2022–2025
Vastutaja Maaeluministeerium
(kaasvastutaja) Keskkonnaministeerium
Kaasvastutajad (MeM Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja
ministeeriumi Toiduamet (PTA)
valitsemisala asutused)
Kaasvastutajad (KeM Keskkonnaamet (KeA)
ministeeriumi
valitsemisala asutused)
Kalavarud on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Kalavarude kasutamist ja kaitset
tuleb korraldada viisil, mis tagab varude kestlikkuse, võimaldades samas saada nende
kasutamisest võimalikult suurt sotsiaalset ja majanduslikku tulu. Kalanduse majanduslike
eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele
vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu
tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Kalanduse programmiga aidatakse nende
eesmärkide saavutamisele kaasa.
2 Programmi juhtimiskorraldus
Kalanduse programm on Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühisprogramm, mis
hõlmab mõlema ministeeriumi kalandusvaldkonna vastutusala kirjeldusi, mõõdetavaid väärtusi
ning eelarvetabeleid. Ühisprogrammi kinnitavad maaeluminister ja keskkonnaminister käskkirjaga
vastavalt pädevusjaotusele.
Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“
seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument.
3
PõKa 2030 kaheksas tegevussuund on kestlik kalandus, mis sisaldab nelja eesmärki:
keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus;
keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv;
kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline;
kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure
ekspordipotentsiaaliga.
Tulemusvaldkond „Põllumajandus ja kalandus“ on seotud tulemusvaldkonnaga "Keskkond“.
Ühisprogrammi dokument koosneb ühest meetmest ja viiest tegevusest. Maaeluministeerium
vastutab kutselise kalapüügi, vee-elusressursside töötlemise, vesiviljeluse tegevuste ja teenuste
eest ning koostöös Keskkonnaministeeriumiga töötab välja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 rakenduskava ja selle keskkonnakaitsemeetmed.
Keskkonnaministeerium vastutab kalavarude haldamise ja kaitse, kutselise kalapüügi võimaluste
kehtestamise ning harrastuspüügi korraldamisega seotud tegevuse ja teenuste eest.
Ühisprogrammi ja meetme tasandi mõõdikute kogumise tagab vastutusalast olenevalt üks või teine
ministeerium.
MeM on kaardistanud kutselise kalapüügi ning vee-elusressursside töötlemise ja turustamise
teenuste protsesse ning 2022. aasta I kvartalis on kavas koostada vesiviljeluse teenuste
protsesside kaardistus.
Kalanduse programmi 2022. aasta MeM eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute
maht on 28 339 329€ (Tabel 2). KeM eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute maht
on 5 938 724€ (Tabel 3). Ministeeriumid avalikustavad dokumendi oma kodulehel 15 tööpäeva
jooksul pärast seda, kui Riigikogu on riigieelarve vastu võtnud. Ühisprogrammi uuendatakse igal
4
aastal RES protsessi käigus või vastavalt vajadusele. Ühisprogrammi eelarvet seiratakse kord
kvartalis ning tegevusi kord poolaastas.
Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle
rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kulu (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava
esitatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Struktuurivahenditega seotud muudatusi
kajastatakse EMKF 2014–2020 perioodil ja EMKVF 2021-2027 perioodil toetuse andmise
tingimuste käskkirjades. Mõlemad ministeeriumid koostavad igal aastal ühisprogrammi
rakendamise kohta eraldi tulemusaruande, mis esitatakse Rahandusministeeriumile riigi
eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt 1. juuniks.
3 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning
kalavarude jätkusuutliku majandamise. Programmi eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste
mõõdikute abil.
Tabel 1. Programmi mõõdikud koos algtasemete ja sihttasemetega aastate kaupa
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik, sh allikas
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Heas seisus varud, %/Keskkonnaministeerium 39 53 60 61 61
Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis
tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, 28 751
vesiviljelus ja kala töötlemine), 29 000 29 000 29 000 29 500
(2019)
€/Statistikaamet
Töökohtade arv ettevõtetes, mis tegelevad
kalandusega (kutseline kalapüük, vesiviljelus 1991
1857 1850 1855 1875
ja kala töötlemine), Statistikaamet (2019)
Ühisprogrammi eelarve koosneb Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi viie tegevuse
eelarvest.
Tabel 2. Maaeluministeeriumi eelarve (tegevused 1–4)
Eelarve jaotus 2021 2022 Muutus € Muutus 2023 2024 eelarve 2025 eelarve
kinnitatud eelarve % eelarve
eelarve
Kulud, € -27 721 -27 877 569 -155 705 0,06% -16 968 468 -10 833 736 -16 436 349
864
… sh välistoetused -25 609 -25 599 617 10 039 0,04% -14 636 598 -8 500 000 -14 100 000
ja kaasrahastus, € 656
5
Investeeringud, € -43 708 -47 985 -4 277 10% -47 985 -47 985 -47 985
… sh välistoetused 0 0 0 0% 0 0 0
ja kaasrahastus
Mitterahalised -687 328 -413 775 273 553 40% -441 745 -441 745 -441 745
kulud, €
Tabel 3. Keskkonnaministeeriumi eelarve (tegevus 5)
2021 2022 Muutus € Muutus % 2023 2024 2025
Eelarve jaotus kinnitatud eelarve eelarve eelarve eelarve
eelarve*
Kulud, € -5 668 391 -5 616 373 52 018 -1% -5 416 571 -4 292 997 -4 274 374
… sh välistoetused ja
-1 483 052 -1 083 399 399 653 -27% -1 123 073 -12 390 0
kaasrahastus, €
Investeeringud, € -110 381 -188 299 -77 918 71% -151 196 -151 196 -77 608
… sh välistoetused ja
0 0 0 0% 0 0 0
kaasrahastus
Mitterahalised
-134 814 -134 052 762 -1% -101 413 -94 351 -94 090
kulud, €
*2021.aasta kinnitatud eelarve pilti on kaastatud stsenaariumid (kinnitatud eelarve, lisaeelarve, Vabariigi Valituse liigendus).
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele
suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava
asutuse personali- ja majanduskulud). Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi
välja toodud see osa teenuse otsekulust, mida rahastatakse struktuurivahenditest. Investeeringute
eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide teenuste hinnas
sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda
investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse
programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes.
Olulised tegevused Maaeluministeeriumi valitsemisalas 2022-2025 eesmärkide täitmiseks:
Luuakse tingimused merevesiviljeluse arenguks. Selleks, et merevesiviljeluse areng ei
tooks kaasa olulist negatiivset mõju merekeskkonnale, on vajalik välja töötada ja rakendada
merevesiviljeluse arengut võimaldavad keskkonna leevendus- ja
kompensatsioonimeetmed.
Kutselise kalapüügi lubade taotlemise ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamise
lihtsustamiseks ettevõtjatele juurutatakse andmete esitamiseks elektroonilised
lahendused. Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste ja elektroonilise andmevahetuse
parendamise toel väheneb ettevõtjate ja kalandus-administratsiooni halduskoormus,
paraneb andmete kvaliteet ja ühtlasi muutub tõhusamaks ka järelevalve ebaseadusliku
tegevuse üle.
Vee-elusressursside väärindamisel väärtusahelas soodustatakse kõrgema
lisandväärtusega toodete tootmist. Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema
kalandussektori arenguks on jätkuvalt vajalik pöörata tähelepanu lisandväärtuse kasvule
tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamise kaudu, mis tagab kohalike ja seni
6
kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise.
Veeelusressursside väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste
väljatöötamisel jätkatakse ettevõtete koostöö toetamist teadus- ja arendusasutustega, ka
rahvusvaheliselt.
Kalandusega seotud rannakogukondade arengut soodustatakse kalanduse
tegevusrühmade tegevuse kaudu. Kogukonna juhitud kohaliku arengu põhimõtet
rakendatakse kalanduspiirkondade tegevusstrateegiate koostamisel ja elluviimisel ning
edendatakse kalanduspiirkondade koostööd nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Ranna- ja siseveekogude püügisektori konkurentsivõime tõstmiseks edendatakse
ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel.
Kalanduspiirkondades kalasadamate arendamine loob tingimused kala maaletoomise
võimaluste parendamiseks ja pakutavate teenuste laiendamine sadamakulude katmiseks.
Toetatakse investeeringuid kalanduspiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja
rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmiseks, et laiendada ranna- ja siseveekogude
kalurite majandustegevuste mitmekesisust ning suurendada vastupidavust võimalikele
majandus- ja keskkonnakriisidele. Kalanduspiirkondades edendatakse kalandus- ja
merendustraditsioone ning kultuuripärandit rannakogukondade identiteedi tugevdamiseks
ja suurendatakse kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi.
● Toetatakse investeeringuid taastuvenergeetika kasutuselevõtmiseks kõikides kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete tootmise ja vee-elusressursside väärindamise etappides.
Soodustatakse keskkonnahoidlikku tootmist bioloogiliste ressursside säästlikuks
kasutamiseks, toetades tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist.
Viiakse ellu vesiviljeluse tauditõrjeprogramm kalahaiguste tõrjumiseks ja seireks.
Tauditõrjeprogrammiga saavutatav taudivaba staatus loob ettevõtjatele paremad
tingimused kauplemiseks.
Kala tarbimise suurendamiseks Eesti leibkondades jätkatakse üleriigilise kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete tutvustamise ja teavitamise kampaaniaga “Kala kõlab hästi“, mis pöörab
tähelepanu kõikidesse vanusegruppidesse kuuluvate elanike kalatoodete tarbimise
olulisusele ning aitab kaasa Eesti kala väärindamisele ja turustamisele.
Olulised tegevused Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas 2022-2025 eesmärkide täitmiseks:
Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks kavandatakse liigse
püügikoormusega piirkondades vähendada kasutada lubatud püügivahendite arvu ning
ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised
piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist
lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja
teadussoovitustele.
Kalavarude taastamisemeetmete rakendamine - rändeteede avamine (paisude ja
ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele); elupaikade ja koelmute
taastamine; ohustatud kalaliikide asustamine.
Elektrooniliste infosüsteemide täiendamine. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks
täiendatakse järelevalve elektroonilisi kontrollimise võimalusi ning kaasatakse
vabatahtlikke kudealade kaitsmisel. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse
infosüsteemi (TEHA), et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam.
7
Harrastuspüügi taristute toetamine, mis tõstab teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning
vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele.
Harrastuskalastajate keskkonnateadlikkuse tõstmine.
4 Olukorra lühianalüüs
Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori arengus pööratakse tähelepanu
lisandväärtuse kasvule nii kutselise kalapüügi, vee-elusressursside töötlemise, säästva
sinimajanduse arendamise kui ka vesiviljeluse sektoris. Selleks toetatakse nii püütud kala kui ka
vesiviljeluse toodangu väärindamist ja seni kasutamata vee-elusressursside efektiivsemat
kasutamist. Nende eesmärkide saavutamiseks toetatakse tootearendust ja uuenduslike
tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste koostöö ning
Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu.
Majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole. Kalavarude hea seisundi
saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust nende kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas
seisundis (eelkõige ahven ja koha). Samuti on vaja ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid.
Kalavarude looduslikuks taastumiseks taastatakse kalade elupaiku ja kudealasid ning avatakse
kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõe suudmetes kaladele
läbipääsud kudealadele. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse
kalade noorjärke. Lisaks on kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise tagamiseks vaja
parandada järelevalvesüsteeme ning ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendada
elektroonilise järelevalve võimalusi.
Ranna ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis
muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel ning on
tingitud ka kalapüügi hooajalisusest, mistõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveekogude
kalurite ühistegevusele ja tegevuste mitmekesistamisele.
Säästva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee-
elusressursside väärindamise kõrval ka jõukate rannikukogukondade areng.
Kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ranna- ja
sisevetepüüki nii, et püügitegevusest sõltuvad kalurid jõuavad rahuldava elatustasemeni ja nende
investeerimissuutlikkus kasvab. Vee-elusressursside väärindamie ja otseturustamise jätkuv
toetamine loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning soodustab väikeste kuid
kvaliteetsete koguste turustamist otse tarbijale. Vee-eluressursside väärindamisel on olulisel kohal
kestlikkus, kus muuhulgas keskendutakse ressurssidele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe
kasutatud ja mille väärindamine ei suurenda survet keskkonnale (sh kaassaadused, jäätmed,
jäägid, väheväärtuslik või madalakvaliteediline biomass), millega tagatakse vastavus elurikkuse,
kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega.
Kalanduspiirkondade ja kestliku sinimajanduse arengu soodustamiseks on vajalik koostöö
jätkumine sektorite esindajate ja teadlaste vahel ning algatusrühmade töö riigisisene ja
rahvusvaheline koordineerimine.
8
Ranna- ja siseveekogude kalanduse arendamisel on sektori toetamine kogukonna juhitud kohaliku
arengu põhise lähenemise kaudu andnud häid tulemusi, mis samuti edendab kalurite omavahelist
koostööd ja ühistegevust (joonis 1).
Joonis 1. Kalanduspiirkonnad
Kalandussektori ettevõtete investeeringute soodustamiseks toetatakse keskkonnasõbralike ja
energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat kasutust.
Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on olnud
madal omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE), kellel
on olnud raske saada pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu
laenurahale.
Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ning kalandussektori vähene
atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektori
atraktiivsuse tõstmiseks on vaja jätkata valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhustada
koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ning administratsiooni vahel.
Nii kalavarude hea seisundi saavutamiseks kui ka kalandussektori konkurentsivõime tõstmiseks
vajalikke tegevusi rahastatakse peamiselt Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020
vahenditest ning tulevikus ka Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-
2027 vahenditest. Mitmesuguseid harrastuskalapüügi tugevdamise meetmeid ja kalanduse
teadlikkuse tõstmise tegevusi rahastatakse ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.
Lõhelistele rändeteede avamist kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel on seni
rahastatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Seetõttu võib Euroopa Liidu
tõukefondide vahendite oluline vähenemine seada ohtu sektori arendamiseks vajalike tegevuste
jätkumise.
2020. aastal COVID-19 levikust tingitud müügikäibe vähenemise tõttu fokusseeriti EMKF
toetusmeetmeid müügikäibe vähenemise hüvitamisele kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise
ning töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele. Erakorralistest olukordadest tingitud sektori
9
tarneraskuste leevendamiseks pööratakse EMKVF toetusmeetmete kavandamisel tähelepanu ka
riskijuhtimismeetmetele. 2022. aastal keskendutakse EMKVF 2021-2027 rakenduskava
väljatöötamise raames uue finantsperioodi toetusmeetmete kavandamisele. Seoses Euroopa Liidu
(EL) 2021-2027 finantsperioodi rakendamise aluseks oleva EL struktuurabifondide üldsätete
määruse jõustumisega juunis 2021 ja EMKVF 2021-2027 alusmääruse jõustumisega juulis 2021,
kavandame EMKVF 2021-2027 rakenduskava Vabariigi Valitsusele ja seejärel Euroopa Komisjonile
heaks kiitmiseks esitamist 2022. aasta I kvartalis. Rakenduskava saab esitada Euroopa Komisjonile
heakskiitmiseks pärast seda, kui Euroopa Komisjonile on esitatud kooskõlastamiseks
partnerluslepe ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027, mille esitamine Euroopa Komisjonile on
kavandatud märtsis 2022.
EMKVF 2021-2027 rakenduskava elluviimise aluseks oleva kalandusturu korraldamise seaduse
eelnõu Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks esitamist kavandame 2022. aasta I kvartalis.
Arvestades rakenduskava läbirääkimisteks Euroopa Komisjoniga 2022. aasta esimesel poolaastal
ja EMKVF rakendamiseks vajalike siseriiklike õigusaktide jõustamiseks kuluvat aega, kavandame
esimeste EMKVF 2021-2027 toetusmeetmete avanemist 2023. aasta alguses. EMKF 2014-2020
rakenduskava elluviimine jätkub kuni 2023. aastani arvestusega, et kõik toetatavad tegevused
peavad olema lõpetatud ja kuludokumendid esitatud 30. juuniks 2023. aastal.
Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse § 1 osas 6 nähti Vabariigi
Valitsuse reservidest Maaeluministeeriumile ette 1 821 000 eurot, millega anti riigiabi Eesti
kalamajandussektori toetamiseks kala turustamisega tekkinud raskustest tingitud kahjude
hüvitamiseks seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga. Meetme kaudu said
toetust neli kalapüügitoodete töötlemisega tegelevat ettevõtet ca 300 000 euro ulatuses, mis
võimaldas Toidupanga kaudu pakkuda toiduabi ja vältida toiduraiskamist.
5 Meetmed, tegevused ja teenused
5.1 Kestlik kalandus
Meetme eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning
kalavarude säästliku majandamise.
Tabel 4. Meetme mõõdikud
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdiku nimi
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Kutselise kalapüügi
lisandväärtus sektori 48 689 56 500 57 000 57 500 58 000
töötaja kohta, €
Vesiviljeluse lisandväärtus
27 486 24 400 24 600 24 800 25 000
sektori töötaja kohta, €
Tulemiga „vastab nõuetele“
tase ei ole tase ei ole tase ei ole tase ei ole
kontrollide osakaal 68 (2020)
langenud langenud langenud langenud
kalakaitses, %
10
Majanduslik mõju
210
(sotsiaalmajanduslik mõju) 278 278 320 320
(2020)
harrastaja kohta aastas, €
5.1.1 Kutseline kalapüük
Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline kutseline
kalapüügisektor.
Poliitika kujundamise ja elluviimise kaudu loome tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise
kutselise kalapüügisektori arenguks, mis põhineb piiratud loodusliku kalavaru kasutamisel. Sektori
sellise arengu eelduseks on heas seisus kalavarud.
Eesti kutselise kalanduse kogusaagist saadakse püügil rannavetest ja siseveekogudest alla 20%.
Statistikaameti andmetel on 140 kutselise kalapüügiga tegelevas ettevõttes töötajaid kokku 607.
Ranna- ja siseveekogude kutselisel kalapüügil, kus peamiselt tegutsevad füüsilisest isikust
ettevõtjad, on kutselise kalapüügi loa välja võtnud 1388 ettevõtjat, kelle lubadele on kantud kokku
2336 kalurit. Läänemere traalpüügi- ja kaugpüügisektoris, kus saadakse enam kui 80% kogu Eesti
väljapüügist, tegutseb 23 ettevõtet ja kokku ligikaudu paarsada kalurit. Kuna ranna- ja
siseveekogude kalanduses on kasutada oleva kalavaru kohta püügiga tegelevate isikute arv suur,
siis püügist saadav keskmine tulu ühe isiku kohta on madal ning kalapüük ei ole enamikule ranna-
ja siseveekogude kaluritele ainsaks sissetulekuallikaks (ligikaudu kolmandik loa omanikest püüab
alla 200 kg kala aastas). Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise,
konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel
püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem. Ranna- ja siseveekogude kalapüügis
otsime jätkuvalt võimalusi, kuidas tasakaalustada püügikoormust ja kutselise kalapüügiga
tegelejate arvu kasutada oleva kalavaruga. Ranna- ja siseveekogude kalurite püügist sõltuva
sissetuleku suurendamiseks toetame tegevuste mitmekesistamist ja lõimimist sinise
majanduskasvu (sinine majanduskasv on pikaajaline strateegia, mis toetab säästvat
majanduskasvu mere- ja merendussektoris tervikuna) teiste valdkondadega (nt rannikuturism,
merebiotehnoloogia). Keskmine palk kutselise kalapüügi ettevõtetes 2019. aastal moodustab
81,8% Eesti keskmisest.
Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtete majandusnäitajate parandamiseks toetame püütud
saagi väärindamist ja otseturustamist. Samuti jätkame uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste
väljatöötamist vee-elusressursi väärindamiseks ja paremaks kasutamiseks, soodustades selle
saavutamiseks ettevõtete koostööd teadus- ja arendusasutustega. Teadmistepõhisema poliitika
kujundamisele aitab kaasa osalemine rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes JPI Oceans ja
SCAR-Fish ning raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered,
ranniku- ja siseveed“ töörühmas.
Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund
BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu.
Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega loome eeldused selleks, et maale
toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt
osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks
toetame investeeringuid kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks.
11
Ranna- ja siseveekogude püügisektori konkurentsivõimet toetame sellega, et edendame
ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel. Läänemere
traalpüügisektoris toimib selline lähenemine juba praegu hästi selleks loodud
tootjaorganisatsioonide toel. Ranna- ja siseveekogude püügisektoris on praeguseks loodud üks
tootjaorganisatsioon ning sellises vormis ühistegevust tuleb selles sektoris edendada ja toetada ka
edaspidi. Samuti jätkame ranna- ja siseveekogude kalanduse arendamist kogukonna juhitud
kohalikul arengul põhineva lähenemise kaudu, mis edendab kalurite omavahelist koostööd ja
ühistegevust nii sektori sees kui ka laiemalt kalanduspoliitika kujundamisel. Kalapüügi
optimaalseks korraldamiseks on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel üheks võimaluseks majanduslikult
olulisemate kalaliikide püügivõimaluste jaotamisel püügivahendite piirarvu jaotamisele lisaks
aastase lubatud saagi jaotamine väljapüügimahuna püügivahendite kohta. Muudatus võimaldab
püügiõiguse omanikel stabiilsemat püügivõimaluste kasutust.
Tööjõu vananemine ja kutselise kalapüügi vähene atraktiivsus noorte jaoks vajab sektori kestma
jäämise tagamiseks sektorist positiivse kuvandi loomist ja tõhusamat koostööd teadus- ja
haridusasutuste, ettevõtete ning administratsiooni vahel. Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise
parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja
nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses.
Selleks, et muuta kutselise kalapüügi lubade taotlemist ja püügiga seonduvate andmete esitamist
ettevõtjatele lihtsamaks, on vaja jätkata elektrooniliste lahenduste parendamist ja juurutamist. Eriti
alakasutatud on tänapäevaste elektrooniliste lahenduste potentsiaal kutselise ranna- ja
siseveekogude kalapüügi aruandluses, kus e-lahenduste olemasolust hoolimata tehakse
elektrooniliselt alla 25% kõikidest toimingutest. Kavandame ranna- ja siseveekogude kalapüügil
üleminekut üksnes elektroonilisele andmeesitusele. Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste
ja elektroonilise andmevahetuse parendamise toel saame vähendada ettevõtjate ja
kalandus¬administratsiooni halduskoormust, suurendada andmete töötluskiirust, parandada
andmete kvaliteeti ja tõhustada operatiivset järelevalvet.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA ja
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PTA peamisteks teenusteks on kutselise
kalapüügi korraldus ja turukorralduse järelevalve, PRIA korraldab riiklike ning EMKF toetuste
andmist ja toetustega seotud järelevalvet.
Tabel 5. Programmi tegevuse mõõdikud
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdiku nimi
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Ranna- ja sisevete
kalapüügi sektoris 53,4 54 54 54 54
hõivatute keskmine vanus
Kutselise kalapüügi
607 535 530 525 520
ettevõtete töökohtade arv
Kutselise kalapüügi
ettevõtete keskmine palk
81,8 94 96 98 98,5
(suhe Eesti keskmisesse),
%
12
Kutselise kalapüügi
70 392 500 65 100 000 65 400 00 65 700 000 66 000 000
ettevõtete müügitulu, €
5.1.2 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine
Programmi tegevuse eesmärk on kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja
suure ekspordipotentsiaaliga toodang.
Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulisema ja
konkurentsivõimelisema kalatöötlemissektori arenguks, pöörates enim tähelepanu lisandväärtuse
kasvule tootearenduse kaudu ja kaasates selle saavutamiseks senisest enam teaduspotentsiaali.
Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku
töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni
kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes
seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks toetame
vee-elusressurside väärindamise uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete
koostöö kaudu teadus- ja arendusasutustega. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist
rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s
rakendusuuringute programmis.
Eestis on kalatarbimine viimase kolme aastaga langenud, jäädes elaniku kohta 15 kg-ni aastas.
Eesti kalatoodetega isevarustatuse tase oli 2020. aastal 377%, mida mõjutas oluliselt kutselise
kalapüügi sektori püügivõimaluste vähenemine Läänemerel. Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega
kala- ja vesiviljelustoodang, tarbijateadlikkuse kasv ja kalavarude kestlik majandamine loovad
eeldused toodete tarbimise suurendamiseks. Siseriikliku kalatarbimise suurendamiseks
algatasime 2021. aasta alguses teavituskampaania kalatoodete tarbimise propageerimiseks, mis
kestab 2023. aasta märtsini.
Kuna Eestis püütakse kala pea neli korda rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub kalapüügisektori
majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist, kus oluliste turgude äralangemine võib vähendada
sektori tulusust. Nii näiteks vähenes kilu- ja räimepüügisektori tulusus, kui Venemaa turule
kehtestati ekspordipiirangud (joonis 2). COVID-19 levikust tingituna on 2020. aastal vähenenud
Euroopa suunaline eksport, eeskätt magevee kalade (koha, ahven) töötlemisega tegelevatel
ettevõtjatel, kuna HoReCa nõudlus on marginaalne. Samuti on vähenenud ka kilu- ja räime ekspordi
kogused, mistõttu on sektor turu ülepakkumise ning hinnalanguse vältimiseks pidanud leidma
toodangule alternatiivseid turge.
13
140000.0 200000.0
188366.0
180000.0
120000.0
147810.0 161 545 160000.0
134860.0 141546.0
100000.0 140000.0
134 461
138679.0
112877.0 125646.0 120000.0
80000.0
124524.0 102 753
106345.0 120432.0 100000.0
93393.0 108481.0 65 261
60000.0
80000.0
57219.0
40000.0 60000.0
42599.0
36133.0 39157.0 40000.0
20000.0
20000.0
0.0 0.0
2016 2017 2018 2019 2020
eksport, t import, t eksport, tuh € import, tuh €
Joonis 2. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kogu ekspordi- ja impordidünaamika 2016-2020
Külmutatud kala osakaal Eesti päritolu kalatoodete ekspordis on üle 60%, mistõttu on vajadus
toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele (joonis 3).
1%
Eluskala
Värske või jahutatud
kala, v.a kalafileed
Külmutatud kala, v.a
11% kalafileed
Kalafileed ja muu
26%
kalaliha
Kuivatatud, soolatud,
21%
suitsukala
Vähid
Limused, veeselgrootud
19%
17%
5% Kalatooted ja -konservid;
kaaviar
Tooted ja konservid
vähkidest, limustest
14
Joonis 3. Eesti päritolu müüdud kalatoodete väärtuse osakaal kogu kalatoodete müügis 2020. aastal
Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ja kalatöötlemise valdkonna vähene
atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Soodustame
valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste,
ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel, täiendusõppe korraldamisel
ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel.
Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime, samuti
on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele. Selliste turutõrgete leevendamiseks
võimaldame ligipääsu laenurahale.
Jätkuva nõudluse rahuldamiseks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele maailmas ja Eesti
kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustame kvaliteetse ja kõrge
lisandväärtusega ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Ühe teenusena aitame
kaasa uute turgude leidmisele ja vähendame võimalikke riske peamistel sihtturgudel.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada PRIA ning PTA.
Tabel 6. Programmi tegevuse mõõdikud
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdiku nimi
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Eksporditavate
toodete 121 608 465 127 000 000 138 000 000 145 000 000 148 000 000
koguväärtus, €
Kalandustoodete
tarbimine Eestis, 15 (2019) 19,5 20 20 20,5
(kg inimese kohta)
Kalatöötlemise
lisandväärtus 21 289
18 000 18 030 18 360 18 500
sektoris töötaja (2019)
kohta, €
5.1.3 Vesiviljelus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline vesiviljelussektor.
Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulise ja
konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Tähelepanu tuleb enim pöörata tootlikkuse
tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu- ja lisandväärtuse kasvule. Selleks
soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Teadmispõhisema poliitika kujundamisele
aitab kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks
JPI Oceans, SCAR-Fish ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved
ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühm.
Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund
BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu.
15
Toodangu suurenev maht aitab rahuldada töötlejate senist toorainevajadust ja siseturu nõudlust
kasvatatavate liikide järele. Suurema toodangumahu saavutamine lubab ettevõtetel siseneda
kindlamini ka turgudele ja turusegmentidesse, kus oodatakse stabiilseid tarneid. Konkurentsivõime
tõstmiseks pöörame senisest enam tähelepanu toodangu väärindamisele ning
kasvatustehnoloogiatele. Vesiviljelussektori kvaliteetse toodangu suurendamisel tagame
valdkonnas tegutsejate konkurentsivõime Läänemere piirkonnas ning hea keskkonnaseisundi
säilimise tootmise intensiivistumisel. Toetame keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate
kasutuselevõttu, soosides ressursside efektiivsemat kasutust. Aitame kaasa tootmismahtude
kasvule ning muudame tootmise tõhusamaks või mitmekesisemaks.
Vesiviljeluse tasakaalustatud arengu soodustamiseks on senisest enam vaja teha koostööd
ministeeriumite ja nende valitsemisalade asutuste vahel, sh merevesiviljeluse arendamisel, sest
prognoositavat toodangu kasvu saame oodata merevesiviljeluse arvelt. Ühtlasi tuleb
merevesiviljeluse arendamisel arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga ning merealade
planeerimisest ja keskkonnahoiust lähtudes luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks.
Selleks, et tagada ettevõtjatele merevesiviljeluse arendamisel investeerimiskindlus, loome
süsteemi, kus merevesiviljeluseks sobivatel aladel lubade saamise korraldab riigiasutus, andes
seejärel need alad ettevõtjatele rendile. Sellega loome merevesiviljelusega alustavatele
ettevõtjatele võimaluse tootmistegevusega koheselt alustada ning vähendame ettevõtjatele
hoonestuslubade taotlemiseks kuluvat aega.
Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime
parandamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses.
Sektoris tegutsevatel ettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime. Samuti on olnud
finantsvahendid sihtgrupile raskesti kättesaadavad. Selliste turutõrgete leevendamiseks
võimaldame ligipääsu laenurahale. Samuti avasime 2020. aastal uue toetusmeetme tootlike
investeeringute toetamiseks vesiviljelussektoris.
Eesti vesiviljelussektori suur killustatus ja huvide lahknevus väikese toodangumahuga toodete ja
tootmisviiside vahel pärsib tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude kui ka tootjaorganisatsiooni
raames. Ühistegevuse soodustamine on üks peamisi tegureid sektori elujõu ja konkurentsivõime
tagamiseks.
Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku tootmist,
toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist. Kvaliteetne ja kõrge
lisandväärtusega vesiviljelustoodang ning tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused
vesiviljelustoodete tarbimise suurendamiseks.
Vesiviljelussektori ettevõtetele paremate tingimuste loomiseks oma toodanguga kauplemisel viime
ellu riikliku tauditõrjeprogrammi riigi tasemel taudivabaduse saavutamiseks.
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada PRIA ning PTA.
.
Tabel 7. Programmi tegevuse mõõdikud
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdiku nimi
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
16
Vesiviljelus ettevõtete
64 70 75 80 100
töökohtade arv
Vesiviljelus ettevõtete
keskmine palk (suhe Eesti 50,2 53,6 53,7 53,8 55
keskmisesse), %
Vesiviljelus ettevõtete
4 138 330 6 000 000 7 600 000 8 000 000 12 000 000
müügitulu, €
Vesiviljelussektori 1039
1400 1800 2000 3000
toodang, tonni (2020)
5.1.4 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tegevus sisaldab
Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavaid
toetusi.
Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus – saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks,
mis tagavad seire, kontrolli, õigus- ja haldusnormide täitmise, suurendades seejuures
avaliku halduse suutlikkust ja tulemuslikkust täiendavat halduskoormust tekitamata ning
lihtsustades kalapüügi andmete esitamist.
Kalandusandmete kogumise toetus – saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis on
vajalikud kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise toetamiseks ning ühise
kalanduspoliitika rakendamiseks.
Merekeskkonnateadmiste parendamise toetus – peamine eesmärk on panustada Eesti
merestrateegia meetmekava rakendamisesse.
Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise
toetus – toetatakse kalade kudemistingimuste parandamist.
5.1.5 Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk on saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja -võimalused
on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud, harrastuspüük on korraldatud ja
arendatud.
Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega
piirkondades vaja oluliselt vähendada kasutada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada
kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset
püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste
tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. Lõheliste rändeteede probleemi
lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud
jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et
tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse
veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline
mitmekesisus.
Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise tagamiseks parendatakse järelevalve süsteeme
ja planeerimist olulisemate kalaliikide keeluaegadel, -kohtades, püügialadel ja
17
maaletulekukohtades, koostatakse kontrollkavad ning korraldatakse rahvusvahelisi
ühisoperatsioone. Aastal 2022 alustatakse ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu tuulikute müra
mõju olulisusest räime rändele Eesti rannikumeres teostamiseks.
Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise
võimalusi ning arendatakse uusi, riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi süsteeme
ja rakendusi. Samuti parandatakse koostööd vabatahtlikega kudealade kaitsmisel. Selleks, et tõsta
kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja
ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse. Harrastuskalapüügi
edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks
ladusam. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti
ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Samuti on vajalik
kasvatada harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust.
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaamet. Lisaks on olulised
partnerid teenuste elluviimisel Riigimetsa Majandamise Keskus ning Keskkonnainvesteeringute
Keskus.
Tabel 8. Programmi tegevuse mõõdikud
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Madalas seisus varude arv 18 (2021) 18 15 15 15
Jõgedel avatud rändetakistuste arv 108 115 120 120 125
(tk)
18
Maaeluministri 11.01.2022 käskkiri nr 8
Lisa 2
Ühisprogrammi „Kalandus 2022–2025“ Maaeluministeeriumi rahastamiskava
2022 eelarve 2023 eelarve 2024 eelarve 2025 eelarve
Kalandus
Kulud 27 877 569 16 968 468 10 833 736 16 436 349
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 25 599 617 14 636 598 8 500 000 14 100 000
Investeeringud 47 985 47 985 47 985 47 985
Mitterahalised kulud 413 775 441 745 441 745 441 745
Kestlik kalandus
Kulud 27 877 569 16 968 468 10 833 736 16 436 349
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 25 599 617 14 636 598 8 500 000 14 100 000
Investeeringud 47 985 47 985 47 985 47 985
Mitterahalised kulud 413 775 441 745 441 745 441 745
Kutseline kalapüük
Kulud 13 076 408 9 096 262 10 146 987 15 748 412
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 11 614 972 7 630 746 8 500 000 14 100 000
Investeeringud 29 373 29 373 47 985 47 985
Mitterahalised kulud 275 558 292 701 411 791 411 791
Vee-elusressursside töötlemine
Kulud 6 146 912 2 927 671 308 059 308 534
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 5 730 023 2 463 637 0 0
Investeeringud 8 281 8 281 0 0
Mitterahalised kulud 60 152 64 969 11 981 11 981
Vesiviljelus
Kulud 5 657 656 2 676 291 208 188 208 544
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 5 430 308 2 450 789 0 0
Investeeringud 9 637 9 637 0 0
Mitterahalised kulud 65 041 70 646 8 986 8 986
EMKF keskkonnameetmete rakendamine
Kulud 2 996 592 2 668 244 170 502 170 858
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 2 824 314 2 091 426 0 0
Investeeringud 694 694 0 0
Mitterahalised kulud 13 025 13 429 8 986 8 986
Kalavarude haldamine ja kaitse ning
harrastuspüügi korraldamine
Kulud
sh välistoetused ja kaasrahastus, €
Investeeringud
Mitterahalised kulud
KÄSKKIRI
11.01.2022 nr 8
Ühisprogrammi „Kalandus 2022–2025“ kinnitamine
Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel.
1. Kinnitan programmi „Kalandus 2022–2025” (lisatud) ja programmi „Kalandus 2022–2025”
rahastamiskava (lisatud).
2. Avaldada programm „Kalandus 2022–2025” ja programmi „Kalandus 2022–2025”
rahastamiskava Maaeluministeeriumi veebilehel.
Saata: Maaeluministeeriumi osakonnad; Rahandusministeerium (elektrooniliselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
Lisa 1 programm „Kalandus 2022–2025“
Lisa 2 programmi „Kalandus 2022–2025“ rahastamiskava