dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kalanduse programmi 2022-2025 kinnitamine

Rahandusministeerium · 12. jaanuar 2022
Viit
4-1/426-1
Registreeritud
12. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-1/2022
Vastutaja
Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond)

Failid

  • 📎Kaskkiri_Kalandus.asice843 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministri 11.01.2022 käskkiri nr 8 Lisa 1 KALANDUS 2022-2025 ÜHISPROGRAMM Sisukord 1 Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3 2 Programmi juhtimiskorraldus................................................................................................ 3 3 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ............................................................................ 5 4 Olukorra lühianalüüs.............................................................................................................. 8 5 Meetmed, tegevused ja teenused ....................................................................................... 10 5.1 Kestlik kalandus ........................................................................................................... 10 5.1.1 Kutseline kalapüük ............................................................................................... 11 5.1.2 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine .................................................. 13 5.1.3 Vesiviljelus ........................................................................................................... 15 5.1.4 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine 17 5.1.5 Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine ...................................... 17 2 1 Sissejuhatus Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori eesmärk ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Tulemusvaldkonna Maaeluministeerium vastutaja Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Valdkonna arengukava Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada. visioon Programmi nimi Kalandus Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Programmi periood 2022–2025 Vastutaja Maaeluministeerium (kaasvastutaja) Keskkonnaministeerium Kaasvastutajad (MeM Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja ministeeriumi Toiduamet (PTA) valitsemisala asutused) Kaasvastutajad (KeM Keskkonnaamet (KeA) ministeeriumi valitsemisala asutused) Kalavarud on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Kalavarude kasutamist ja kaitset tuleb korraldada viisil, mis tagab varude kestlikkuse, võimaldades samas saada nende kasutamisest võimalikult suurt sotsiaalset ja majanduslikku tulu. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Kalanduse programmiga aidatakse nende eesmärkide saavutamisele kaasa. 2 Programmi juhtimiskorraldus Kalanduse programm on Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühisprogramm, mis hõlmab mõlema ministeeriumi kalandusvaldkonna vastutusala kirjeldusi, mõõdetavaid väärtusi ning eelarvetabeleid. Ühisprogrammi kinnitavad maaeluminister ja keskkonnaminister käskkirjaga vastavalt pädevusjaotusele. Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. 3 PõKa 2030 kaheksas tegevussuund on kestlik kalandus, mis sisaldab nelja eesmärki:  keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus;  keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv;  kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline;  kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga. Tulemusvaldkond „Põllumajandus ja kalandus“ on seotud tulemusvaldkonnaga "Keskkond“. Ühisprogrammi dokument koosneb ühest meetmest ja viiest tegevusest. Maaeluministeerium vastutab kutselise kalapüügi, vee-elusressursside töötlemise, vesiviljeluse tegevuste ja teenuste eest ning koostöös Keskkonnaministeeriumiga töötab välja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 rakenduskava ja selle keskkonnakaitsemeetmed. Keskkonnaministeerium vastutab kalavarude haldamise ja kaitse, kutselise kalapüügi võimaluste kehtestamise ning harrastuspüügi korraldamisega seotud tegevuse ja teenuste eest. Ühisprogrammi ja meetme tasandi mõõdikute kogumise tagab vastutusalast olenevalt üks või teine ministeerium. MeM on kaardistanud kutselise kalapüügi ning vee-elusressursside töötlemise ja turustamise teenuste protsesse ning 2022. aasta I kvartalis on kavas koostada vesiviljeluse teenuste protsesside kaardistus. Kalanduse programmi 2022. aasta MeM eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute maht on 28 339 329€ (Tabel 2). KeM eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute maht on 5 938 724€ (Tabel 3). Ministeeriumid avalikustavad dokumendi oma kodulehel 15 tööpäeva jooksul pärast seda, kui Riigikogu on riigieelarve vastu võtnud. Ühisprogrammi uuendatakse igal 4 aastal RES protsessi käigus või vastavalt vajadusele. Ühisprogrammi eelarvet seiratakse kord kvartalis ning tegevusi kord poolaastas. Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kulu (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava esitatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse EMKF 2014–2020 perioodil ja EMKVF 2021-2027 perioodil toetuse andmise tingimuste käskkirjades. Mõlemad ministeeriumid koostavad igal aastal ühisprogrammi rakendamise kohta eraldi tulemusaruande, mis esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt 1. juuniks. 3 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise. Programmi eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikute abil. Tabel 1. Programmi mõõdikud koos algtasemete ja sihttasemetega aastate kaupa Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik, sh allikas (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Heas seisus varud, %/Keskkonnaministeerium 39 53 60 61 61 Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, 28 751 vesiviljelus ja kala töötlemine), 29 000 29 000 29 000 29 500 (2019) €/Statistikaamet Töökohtade arv ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, vesiviljelus 1991 1857 1850 1855 1875 ja kala töötlemine), Statistikaamet (2019) Ühisprogrammi eelarve koosneb Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi viie tegevuse eelarvest. Tabel 2. Maaeluministeeriumi eelarve (tegevused 1–4) Eelarve jaotus 2021 2022 Muutus € Muutus 2023 2024 eelarve 2025 eelarve kinnitatud eelarve % eelarve eelarve Kulud, € -27 721 -27 877 569 -155 705 0,06% -16 968 468 -10 833 736 -16 436 349 864 … sh välistoetused -25 609 -25 599 617 10 039 0,04% -14 636 598 -8 500 000 -14 100 000 ja kaasrahastus, € 656 5 Investeeringud, € -43 708 -47 985 -4 277 10% -47 985 -47 985 -47 985 … sh välistoetused 0 0 0 0% 0 0 0 ja kaasrahastus Mitterahalised -687 328 -413 775 273 553 40% -441 745 -441 745 -441 745 kulud, € Tabel 3. Keskkonnaministeeriumi eelarve (tegevus 5) 2021 2022 Muutus € Muutus % 2023 2024 2025 Eelarve jaotus kinnitatud eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve* Kulud, € -5 668 391 -5 616 373 52 018 -1% -5 416 571 -4 292 997 -4 274 374 … sh välistoetused ja -1 483 052 -1 083 399 399 653 -27% -1 123 073 -12 390 0 kaasrahastus, € Investeeringud, € -110 381 -188 299 -77 918 71% -151 196 -151 196 -77 608 … sh välistoetused ja 0 0 0 0% 0 0 0 kaasrahastus Mitterahalised -134 814 -134 052 762 -1% -101 413 -94 351 -94 090 kulud, € *2021.aasta kinnitatud eelarve pilti on kaastatud stsenaariumid (kinnitatud eelarve, lisaeelarve, Vabariigi Valituse liigendus). Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse otsekulust, mida rahastatakse struktuurivahenditest. Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. Olulised tegevused Maaeluministeeriumi valitsemisalas 2022-2025 eesmärkide täitmiseks:  Luuakse tingimused merevesiviljeluse arenguks. Selleks, et merevesiviljeluse areng ei tooks kaasa olulist negatiivset mõju merekeskkonnale, on vajalik välja töötada ja rakendada merevesiviljeluse arengut võimaldavad keskkonna leevendus- ja kompensatsioonimeetmed.  Kutselise kalapüügi lubade taotlemise ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamise lihtsustamiseks ettevõtjatele juurutatakse andmete esitamiseks elektroonilised lahendused. Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste ja elektroonilise andmevahetuse parendamise toel väheneb ettevõtjate ja kalandus-administratsiooni halduskoormus, paraneb andmete kvaliteet ja ühtlasi muutub tõhusamaks ka järelevalve ebaseadusliku tegevuse üle.  Vee-elusressursside väärindamisel väärtusahelas soodustatakse kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist. Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandussektori arenguks on jätkuvalt vajalik pöörata tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamise kaudu, mis tagab kohalike ja seni 6 kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise. Veeelusressursside väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel jätkatakse ettevõtete koostöö toetamist teadus- ja arendusasutustega, ka rahvusvaheliselt.  Kalandusega seotud rannakogukondade arengut soodustatakse kalanduse tegevusrühmade tegevuse kaudu. Kogukonna juhitud kohaliku arengu põhimõtet rakendatakse kalanduspiirkondade tegevusstrateegiate koostamisel ja elluviimisel ning edendatakse kalanduspiirkondade koostööd nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ranna- ja siseveekogude püügisektori konkurentsivõime tõstmiseks edendatakse ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel. Kalanduspiirkondades kalasadamate arendamine loob tingimused kala maaletoomise võimaluste parendamiseks ja pakutavate teenuste laiendamine sadamakulude katmiseks. Toetatakse investeeringuid kalanduspiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmiseks, et laiendada ranna- ja siseveekogude kalurite majandustegevuste mitmekesisust ning suurendada vastupidavust võimalikele majandus- ja keskkonnakriisidele. Kalanduspiirkondades edendatakse kalandus- ja merendustraditsioone ning kultuuripärandit rannakogukondade identiteedi tugevdamiseks ja suurendatakse kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi. ● Toetatakse investeeringuid taastuvenergeetika kasutuselevõtmiseks kõikides kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee-elusressursside väärindamise etappides.  Soodustatakse keskkonnahoidlikku tootmist bioloogiliste ressursside säästlikuks kasutamiseks, toetades tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist.  Viiakse ellu vesiviljeluse tauditõrjeprogramm kalahaiguste tõrjumiseks ja seireks. Tauditõrjeprogrammiga saavutatav taudivaba staatus loob ettevõtjatele paremad tingimused kauplemiseks.  Kala tarbimise suurendamiseks Eesti leibkondades jätkatakse üleriigilise kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ja teavitamise kampaaniaga “Kala kõlab hästi“, mis pöörab tähelepanu kõikidesse vanusegruppidesse kuuluvate elanike kalatoodete tarbimise olulisusele ning aitab kaasa Eesti kala väärindamisele ja turustamisele. Olulised tegevused Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas 2022-2025 eesmärkide täitmiseks:  Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks kavandatakse liigse püügikoormusega piirkondades vähendada kasutada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele.  Kalavarude taastamisemeetmete rakendamine - rändeteede avamine (paisude ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele); elupaikade ja koelmute taastamine; ohustatud kalaliikide asustamine.  Elektrooniliste infosüsteemide täiendamine. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilisi kontrollimise võimalusi ning kaasatakse vabatahtlikke kudealade kaitsmisel. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi (TEHA), et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. 7  Harrastuspüügi taristute toetamine, mis tõstab teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele.  Harrastuskalastajate keskkonnateadlikkuse tõstmine. 4 Olukorra lühianalüüs Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori arengus pööratakse tähelepanu lisandväärtuse kasvule nii kutselise kalapüügi, vee-elusressursside töötlemise, säästva sinimajanduse arendamise kui ka vesiviljeluse sektoris. Selleks toetatakse nii püütud kala kui ka vesiviljeluse toodangu väärindamist ja seni kasutamata vee-elusressursside efektiivsemat kasutamist. Nende eesmärkide saavutamiseks toetatakse tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu. Majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust nende kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis (eelkõige ahven ja koha). Samuti on vaja ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Kalavarude looduslikuks taastumiseks taastatakse kalade elupaiku ja kudealasid ning avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõe suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke. Lisaks on kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise tagamiseks vaja parandada järelevalvesüsteeme ning ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendada elektroonilise järelevalve võimalusi. Ranna ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel ning on tingitud ka kalapüügi hooajalisusest, mistõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveekogude kalurite ühistegevusele ja tegevuste mitmekesistamisele. Säästva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee- elusressursside väärindamise kõrval ka jõukate rannikukogukondade areng. Kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ranna- ja sisevetepüüki nii, et püügitegevusest sõltuvad kalurid jõuavad rahuldava elatustasemeni ja nende investeerimissuutlikkus kasvab. Vee-elusressursside väärindamie ja otseturustamise jätkuv toetamine loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning soodustab väikeste kuid kvaliteetsete koguste turustamist otse tarbijale. Vee-eluressursside väärindamisel on olulisel kohal kestlikkus, kus muuhulgas keskendutakse ressurssidele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille väärindamine ei suurenda survet keskkonnale (sh kaassaadused, jäätmed, jäägid, väheväärtuslik või madalakvaliteediline biomass), millega tagatakse vastavus elurikkuse, kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega. Kalanduspiirkondade ja kestliku sinimajanduse arengu soodustamiseks on vajalik koostöö jätkumine sektorite esindajate ja teadlaste vahel ning algatusrühmade töö riigisisene ja rahvusvaheline koordineerimine. 8 Ranna- ja siseveekogude kalanduse arendamisel on sektori toetamine kogukonna juhitud kohaliku arengu põhise lähenemise kaudu andnud häid tulemusi, mis samuti edendab kalurite omavahelist koostööd ja ühistegevust (joonis 1). Joonis 1. Kalanduspiirkonnad Kalandussektori ettevõtete investeeringute soodustamiseks toetatakse keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on olnud madal omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE), kellel on olnud raske saada pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ning kalandussektori vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektori atraktiivsuse tõstmiseks on vaja jätkata valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhustada koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ning administratsiooni vahel. Nii kalavarude hea seisundi saavutamiseks kui ka kalandussektori konkurentsivõime tõstmiseks vajalikke tegevusi rahastatakse peamiselt Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020 vahenditest ning tulevikus ka Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021- 2027 vahenditest. Mitmesuguseid harrastuskalapüügi tugevdamise meetmeid ja kalanduse teadlikkuse tõstmise tegevusi rahastatakse ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Lõhelistele rändeteede avamist kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel on seni rahastatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Seetõttu võib Euroopa Liidu tõukefondide vahendite oluline vähenemine seada ohtu sektori arendamiseks vajalike tegevuste jätkumise. 2020. aastal COVID-19 levikust tingitud müügikäibe vähenemise tõttu fokusseeriti EMKF toetusmeetmeid müügikäibe vähenemise hüvitamisele kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ning töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele. Erakorralistest olukordadest tingitud sektori 9 tarneraskuste leevendamiseks pööratakse EMKVF toetusmeetmete kavandamisel tähelepanu ka riskijuhtimismeetmetele. 2022. aastal keskendutakse EMKVF 2021-2027 rakenduskava väljatöötamise raames uue finantsperioodi toetusmeetmete kavandamisele. Seoses Euroopa Liidu (EL) 2021-2027 finantsperioodi rakendamise aluseks oleva EL struktuurabifondide üldsätete määruse jõustumisega juunis 2021 ja EMKVF 2021-2027 alusmääruse jõustumisega juulis 2021, kavandame EMKVF 2021-2027 rakenduskava Vabariigi Valitsusele ja seejärel Euroopa Komisjonile heaks kiitmiseks esitamist 2022. aasta I kvartalis. Rakenduskava saab esitada Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks pärast seda, kui Euroopa Komisjonile on esitatud kooskõlastamiseks partnerluslepe ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027, mille esitamine Euroopa Komisjonile on kavandatud märtsis 2022. EMKVF 2021-2027 rakenduskava elluviimise aluseks oleva kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks esitamist kavandame 2022. aasta I kvartalis. Arvestades rakenduskava läbirääkimisteks Euroopa Komisjoniga 2022. aasta esimesel poolaastal ja EMKVF rakendamiseks vajalike siseriiklike õigusaktide jõustamiseks kuluvat aega, kavandame esimeste EMKVF 2021-2027 toetusmeetmete avanemist 2023. aasta alguses. EMKF 2014-2020 rakenduskava elluviimine jätkub kuni 2023. aastani arvestusega, et kõik toetatavad tegevused peavad olema lõpetatud ja kuludokumendid esitatud 30. juuniks 2023. aastal. Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse § 1 osas 6 nähti Vabariigi Valitsuse reservidest Maaeluministeeriumile ette 1 821 000 eurot, millega anti riigiabi Eesti kalamajandussektori toetamiseks kala turustamisega tekkinud raskustest tingitud kahjude hüvitamiseks seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga. Meetme kaudu said toetust neli kalapüügitoodete töötlemisega tegelevat ettevõtet ca 300 000 euro ulatuses, mis võimaldas Toidupanga kaudu pakkuda toiduabi ja vältida toiduraiskamist. 5 Meetmed, tegevused ja teenused 5.1 Kestlik kalandus Meetme eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Tabel 4. Meetme mõõdikud Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdiku nimi (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Kutselise kalapüügi lisandväärtus sektori 48 689 56 500 57 000 57 500 58 000 töötaja kohta, € Vesiviljeluse lisandväärtus 27 486 24 400 24 600 24 800 25 000 sektori töötaja kohta, € Tulemiga „vastab nõuetele“ tase ei ole tase ei ole tase ei ole tase ei ole kontrollide osakaal 68 (2020) langenud langenud langenud langenud kalakaitses, % 10 Majanduslik mõju 210 (sotsiaalmajanduslik mõju) 278 278 320 320 (2020) harrastaja kohta aastas, € 5.1.1 Kutseline kalapüük Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline kutseline kalapüügisektor. Poliitika kujundamise ja elluviimise kaudu loome tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori arenguks, mis põhineb piiratud loodusliku kalavaru kasutamisel. Sektori sellise arengu eelduseks on heas seisus kalavarud. Eesti kutselise kalanduse kogusaagist saadakse püügil rannavetest ja siseveekogudest alla 20%. Statistikaameti andmetel on 140 kutselise kalapüügiga tegelevas ettevõttes töötajaid kokku 607. Ranna- ja siseveekogude kutselisel kalapüügil, kus peamiselt tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad, on kutselise kalapüügi loa välja võtnud 1388 ettevõtjat, kelle lubadele on kantud kokku 2336 kalurit. Läänemere traalpüügi- ja kaugpüügisektoris, kus saadakse enam kui 80% kogu Eesti väljapüügist, tegutseb 23 ettevõtet ja kokku ligikaudu paarsada kalurit. Kuna ranna- ja siseveekogude kalanduses on kasutada oleva kalavaru kohta püügiga tegelevate isikute arv suur, siis püügist saadav keskmine tulu ühe isiku kohta on madal ning kalapüük ei ole enamikule ranna- ja siseveekogude kaluritele ainsaks sissetulekuallikaks (ligikaudu kolmandik loa omanikest püüab alla 200 kg kala aastas). Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise, konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem. Ranna- ja siseveekogude kalapüügis otsime jätkuvalt võimalusi, kuidas tasakaalustada püügikoormust ja kutselise kalapüügiga tegelejate arvu kasutada oleva kalavaruga. Ranna- ja siseveekogude kalurite püügist sõltuva sissetuleku suurendamiseks toetame tegevuste mitmekesistamist ja lõimimist sinise majanduskasvu (sinine majanduskasv on pikaajaline strateegia, mis toetab säästvat majanduskasvu mere- ja merendussektoris tervikuna) teiste valdkondadega (nt rannikuturism, merebiotehnoloogia). Keskmine palk kutselise kalapüügi ettevõtetes 2019. aastal moodustab 81,8% Eesti keskmisest. Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtete majandusnäitajate parandamiseks toetame püütud saagi väärindamist ja otseturustamist. Samuti jätkame uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist vee-elusressursi väärindamiseks ja paremaks kasutamiseks, soodustades selle saavutamiseks ettevõtete koostööd teadus- ja arendusasutustega. Teadmistepõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes JPI Oceans ja SCAR-Fish ning raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühmas. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega loome eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetame investeeringuid kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks. 11 Ranna- ja siseveekogude püügisektori konkurentsivõimet toetame sellega, et edendame ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel. Läänemere traalpüügisektoris toimib selline lähenemine juba praegu hästi selleks loodud tootjaorganisatsioonide toel. Ranna- ja siseveekogude püügisektoris on praeguseks loodud üks tootjaorganisatsioon ning sellises vormis ühistegevust tuleb selles sektoris edendada ja toetada ka edaspidi. Samuti jätkame ranna- ja siseveekogude kalanduse arendamist kogukonna juhitud kohalikul arengul põhineva lähenemise kaudu, mis edendab kalurite omavahelist koostööd ja ühistegevust nii sektori sees kui ka laiemalt kalanduspoliitika kujundamisel. Kalapüügi optimaalseks korraldamiseks on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel üheks võimaluseks majanduslikult olulisemate kalaliikide püügivõimaluste jaotamisel püügivahendite piirarvu jaotamisele lisaks aastase lubatud saagi jaotamine väljapüügimahuna püügivahendite kohta. Muudatus võimaldab püügiõiguse omanikel stabiilsemat püügivõimaluste kasutust. Tööjõu vananemine ja kutselise kalapüügi vähene atraktiivsus noorte jaoks vajab sektori kestma jäämise tagamiseks sektorist positiivse kuvandi loomist ja tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ning administratsiooni vahel. Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses. Selleks, et muuta kutselise kalapüügi lubade taotlemist ja püügiga seonduvate andmete esitamist ettevõtjatele lihtsamaks, on vaja jätkata elektrooniliste lahenduste parendamist ja juurutamist. Eriti alakasutatud on tänapäevaste elektrooniliste lahenduste potentsiaal kutselise ranna- ja siseveekogude kalapüügi aruandluses, kus e-lahenduste olemasolust hoolimata tehakse elektrooniliselt alla 25% kõikidest toimingutest. Kavandame ranna- ja siseveekogude kalapüügil üleminekut üksnes elektroonilisele andmeesitusele. Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste ja elektroonilise andmevahetuse parendamise toel saame vähendada ettevõtjate ja kalandus¬administratsiooni halduskoormust, suurendada andmete töötluskiirust, parandada andmete kvaliteeti ja tõhustada operatiivset järelevalvet. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PTA peamisteks teenusteks on kutselise kalapüügi korraldus ja turukorralduse järelevalve, PRIA korraldab riiklike ning EMKF toetuste andmist ja toetustega seotud järelevalvet. Tabel 5. Programmi tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdiku nimi (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Ranna- ja sisevete kalapüügi sektoris 53,4 54 54 54 54 hõivatute keskmine vanus Kutselise kalapüügi 607 535 530 525 520 ettevõtete töökohtade arv Kutselise kalapüügi ettevõtete keskmine palk 81,8 94 96 98 98,5 (suhe Eesti keskmisesse), % 12 Kutselise kalapüügi 70 392 500 65 100 000 65 400 00 65 700 000 66 000 000 ettevõtete müügitulu, € 5.1.2 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine Programmi tegevuse eesmärk on kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang. Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalatöötlemissektori arenguks, pöörates enim tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja kaasates selle saavutamiseks senisest enam teaduspotentsiaali. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks toetame vee-elusressurside väärindamise uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete koostöö kaudu teadus- ja arendusasutustega. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmis. Eestis on kalatarbimine viimase kolme aastaga langenud, jäädes elaniku kohta 15 kg-ni aastas. Eesti kalatoodetega isevarustatuse tase oli 2020. aastal 377%, mida mõjutas oluliselt kutselise kalapüügi sektori püügivõimaluste vähenemine Läänemerel. Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodang, tarbijateadlikkuse kasv ja kalavarude kestlik majandamine loovad eeldused toodete tarbimise suurendamiseks. Siseriikliku kalatarbimise suurendamiseks algatasime 2021. aasta alguses teavituskampaania kalatoodete tarbimise propageerimiseks, mis kestab 2023. aasta märtsini. Kuna Eestis püütakse kala pea neli korda rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub kalapüügisektori majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist, kus oluliste turgude äralangemine võib vähendada sektori tulusust. Nii näiteks vähenes kilu- ja räimepüügisektori tulusus, kui Venemaa turule kehtestati ekspordipiirangud (joonis 2). COVID-19 levikust tingituna on 2020. aastal vähenenud Euroopa suunaline eksport, eeskätt magevee kalade (koha, ahven) töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel, kuna HoReCa nõudlus on marginaalne. Samuti on vähenenud ka kilu- ja räime ekspordi kogused, mistõttu on sektor turu ülepakkumise ning hinnalanguse vältimiseks pidanud leidma toodangule alternatiivseid turge. 13 140000.0 200000.0 188366.0 180000.0 120000.0 147810.0 161 545 160000.0 134860.0 141546.0 100000.0 140000.0 134 461 138679.0 112877.0 125646.0 120000.0 80000.0 124524.0 102 753 106345.0 120432.0 100000.0 93393.0 108481.0 65 261 60000.0 80000.0 57219.0 40000.0 60000.0 42599.0 36133.0 39157.0 40000.0 20000.0 20000.0 0.0 0.0 2016 2017 2018 2019 2020 eksport, t import, t eksport, tuh € import, tuh € Joonis 2. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kogu ekspordi- ja impordidünaamika 2016-2020 Külmutatud kala osakaal Eesti päritolu kalatoodete ekspordis on üle 60%, mistõttu on vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele (joonis 3). 1% Eluskala Värske või jahutatud kala, v.a kalafileed Külmutatud kala, v.a 11% kalafileed Kalafileed ja muu 26% kalaliha Kuivatatud, soolatud, 21% suitsukala Vähid Limused, veeselgrootud 19% 17% 5% Kalatooted ja -konservid; kaaviar Tooted ja konservid vähkidest, limustest 14 Joonis 3. Eesti päritolu müüdud kalatoodete väärtuse osakaal kogu kalatoodete müügis 2020. aastal Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ja kalatöötlemise valdkonna vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Soodustame valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel, täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel. Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime, samuti on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele. Selliste turutõrgete leevendamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale. Jätkuva nõudluse rahuldamiseks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele maailmas ja Eesti kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustame kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Ühe teenusena aitame kaasa uute turgude leidmisele ja vähendame võimalikke riske peamistel sihtturgudel. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada PRIA ning PTA. Tabel 6. Programmi tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdiku nimi (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Eksporditavate toodete 121 608 465 127 000 000 138 000 000 145 000 000 148 000 000 koguväärtus, € Kalandustoodete tarbimine Eestis, 15 (2019) 19,5 20 20 20,5 (kg inimese kohta) Kalatöötlemise lisandväärtus 21 289 18 000 18 030 18 360 18 500 sektoris töötaja (2019) kohta, € 5.1.3 Vesiviljelus Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline vesiviljelussektor. Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Tähelepanu tuleb enim pöörata tootlikkuse tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu- ja lisandväärtuse kasvule. Selleks soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Teadmispõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks JPI Oceans, SCAR-Fish ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühm. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. 15 Toodangu suurenev maht aitab rahuldada töötlejate senist toorainevajadust ja siseturu nõudlust kasvatatavate liikide järele. Suurema toodangumahu saavutamine lubab ettevõtetel siseneda kindlamini ka turgudele ja turusegmentidesse, kus oodatakse stabiilseid tarneid. Konkurentsivõime tõstmiseks pöörame senisest enam tähelepanu toodangu väärindamisele ning kasvatustehnoloogiatele. Vesiviljelussektori kvaliteetse toodangu suurendamisel tagame valdkonnas tegutsejate konkurentsivõime Läänemere piirkonnas ning hea keskkonnaseisundi säilimise tootmise intensiivistumisel. Toetame keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside efektiivsemat kasutust. Aitame kaasa tootmismahtude kasvule ning muudame tootmise tõhusamaks või mitmekesisemaks. Vesiviljeluse tasakaalustatud arengu soodustamiseks on senisest enam vaja teha koostööd ministeeriumite ja nende valitsemisalade asutuste vahel, sh merevesiviljeluse arendamisel, sest prognoositavat toodangu kasvu saame oodata merevesiviljeluse arvelt. Ühtlasi tuleb merevesiviljeluse arendamisel arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga ning merealade planeerimisest ja keskkonnahoiust lähtudes luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks. Selleks, et tagada ettevõtjatele merevesiviljeluse arendamisel investeerimiskindlus, loome süsteemi, kus merevesiviljeluseks sobivatel aladel lubade saamise korraldab riigiasutus, andes seejärel need alad ettevõtjatele rendile. Sellega loome merevesiviljelusega alustavatele ettevõtjatele võimaluse tootmistegevusega koheselt alustada ning vähendame ettevõtjatele hoonestuslubade taotlemiseks kuluvat aega. Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses. Sektoris tegutsevatel ettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime. Samuti on olnud finantsvahendid sihtgrupile raskesti kättesaadavad. Selliste turutõrgete leevendamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale. Samuti avasime 2020. aastal uue toetusmeetme tootlike investeeringute toetamiseks vesiviljelussektoris. Eesti vesiviljelussektori suur killustatus ja huvide lahknevus väikese toodangumahuga toodete ja tootmisviiside vahel pärsib tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude kui ka tootjaorganisatsiooni raames. Ühistegevuse soodustamine on üks peamisi tegureid sektori elujõu ja konkurentsivõime tagamiseks. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku tootmist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist. Kvaliteetne ja kõrge lisandväärtusega vesiviljelustoodang ning tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused vesiviljelustoodete tarbimise suurendamiseks. Vesiviljelussektori ettevõtetele paremate tingimuste loomiseks oma toodanguga kauplemisel viime ellu riikliku tauditõrjeprogrammi riigi tasemel taudivabaduse saavutamiseks. Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada PRIA ning PTA. . Tabel 7. Programmi tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdiku nimi (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) 16 Vesiviljelus ettevõtete 64 70 75 80 100 töökohtade arv Vesiviljelus ettevõtete keskmine palk (suhe Eesti 50,2 53,6 53,7 53,8 55 keskmisesse), % Vesiviljelus ettevõtete 4 138 330 6 000 000 7 600 000 8 000 000 12 000 000 müügitulu, € Vesiviljelussektori 1039 1400 1800 2000 3000 toodang, tonni (2020) 5.1.4 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tegevus sisaldab Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavaid toetusi.  Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus – saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis tagavad seire, kontrolli, õigus- ja haldusnormide täitmise, suurendades seejuures avaliku halduse suutlikkust ja tulemuslikkust täiendavat halduskoormust tekitamata ning lihtsustades kalapüügi andmete esitamist.  Kalandusandmete kogumise toetus – saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise toetamiseks ning ühise kalanduspoliitika rakendamiseks.  Merekeskkonnateadmiste parendamise toetus – peamine eesmärk on panustada Eesti merestrateegia meetmekava rakendamisesse.  Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus – toetatakse kalade kudemistingimuste parandamist. 5.1.5 Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk on saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja -võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud, harrastuspüük on korraldatud ja arendatud. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada kasutada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus. Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise tagamiseks parendatakse järelevalve süsteeme ja planeerimist olulisemate kalaliikide keeluaegadel, -kohtades, püügialadel ja 17 maaletulekukohtades, koostatakse kontrollkavad ning korraldatakse rahvusvahelisi ühisoperatsioone. Aastal 2022 alustatakse ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu tuulikute müra mõju olulisusest räime rändele Eesti rannikumeres teostamiseks. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi ning arendatakse uusi, riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi süsteeme ja rakendusi. Samuti parandatakse koostööd vabatahtlikega kudealade kaitsmisel. Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Samuti on vajalik kasvatada harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust. Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaamet. Lisaks on olulised partnerid teenuste elluviimisel Riigimetsa Majandamise Keskus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tabel 8. Programmi tegevuse mõõdikud Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Madalas seisus varude arv 18 (2021) 18 15 15 15 Jõgedel avatud rändetakistuste arv 108 115 120 120 125 (tk) 18 Maaeluministri 11.01.2022 käskkiri nr 8 Lisa 2 Ühisprogrammi „Kalandus 2022–2025“ Maaeluministeeriumi rahastamiskava 2022 eelarve 2023 eelarve 2024 eelarve 2025 eelarve Kalandus Kulud 27 877 569 16 968 468 10 833 736 16 436 349 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 25 599 617 14 636 598 8 500 000 14 100 000 Investeeringud 47 985 47 985 47 985 47 985 Mitterahalised kulud 413 775 441 745 441 745 441 745 Kestlik kalandus Kulud 27 877 569 16 968 468 10 833 736 16 436 349 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 25 599 617 14 636 598 8 500 000 14 100 000 Investeeringud 47 985 47 985 47 985 47 985 Mitterahalised kulud 413 775 441 745 441 745 441 745 Kutseline kalapüük Kulud 13 076 408 9 096 262 10 146 987 15 748 412 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 11 614 972 7 630 746 8 500 000 14 100 000 Investeeringud 29 373 29 373 47 985 47 985 Mitterahalised kulud 275 558 292 701 411 791 411 791 Vee-elusressursside töötlemine Kulud 6 146 912 2 927 671 308 059 308 534 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 5 730 023 2 463 637 0 0 Investeeringud 8 281 8 281 0 0 Mitterahalised kulud 60 152 64 969 11 981 11 981 Vesiviljelus Kulud 5 657 656 2 676 291 208 188 208 544 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 5 430 308 2 450 789 0 0 Investeeringud 9 637 9 637 0 0 Mitterahalised kulud 65 041 70 646 8 986 8 986 EMKF keskkonnameetmete rakendamine Kulud 2 996 592 2 668 244 170 502 170 858 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 2 824 314 2 091 426 0 0 Investeeringud 694 694 0 0 Mitterahalised kulud 13 025 13 429 8 986 8 986 Kalavarude haldamine ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamine Kulud sh välistoetused ja kaasrahastus, € Investeeringud Mitterahalised kulud KÄSKKIRI 11.01.2022 nr 8 Ühisprogrammi „Kalandus 2022–2025“ kinnitamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel. 1. Kinnitan programmi „Kalandus 2022–2025” (lisatud) ja programmi „Kalandus 2022–2025” rahastamiskava (lisatud). 2. Avaldada programm „Kalandus 2022–2025” ja programmi „Kalandus 2022–2025” rahastamiskava Maaeluministeeriumi veebilehel. Saata: Maaeluministeeriumi osakonnad; Rahandusministeerium (elektrooniliselt) (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: Lisa 1 programm „Kalandus 2022–2025“ Lisa 2 programmi „Kalandus 2022–2025“ rahastamiskava
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel