KORRALDUS
10.01.2022 nr 19
Pärnu linnas Kanali tänava pikenduse ja
Ranna puiestee pikenduse äärse rannaala
detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Pärnu Linnavalitsuse 03.06.2019 korraldusega nr 398 on algatatud Pärnu linnas Kanali tänava
pikenduse ja Ranna puiestee pikenduse äärse rannaala detailplaneeringu koostamine.
Planeeritav ala asub Pärnu rannarajoonis A. H. Tammsaare puiestee ja mereäärsete maatükkide
vahel. Detailplaneeringu ala on planeeringu koostamise ajal vähendatud, käesoleval ajal hõlmab
planeering Kanali tänav T1 ja osaliselt Papli tn 36 kinnistut, planeeringuala suurus on 6,54 ha.
Kanali tänav T1 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on 100% transpordimaa, Papli tn 36
kinnistul vastavalt 65% elamumaa, 25% üldkasutatav maa ja 10% ärimaa. Pärnu linna
üldplaneeringu (2001 – 2025) kohaselt on planeeringuala kruntide maakasutuse juhtotstarbed
ärimaa (Ä) ja üldmaa (Üm). Detailplaneeringut koostatakse üldplaneeringu kohasena.
Alal kehtivad Side tn, A. H. Tammsaare pst, Mai tn elamurajooni ja merekalda vahelise ala
detailplaneering ja Pärnu rannaniidul asuva Ranna pst 11 ja 13 kinnistute ja lähiala
detailplaneering.
Planeeringualast läänes asub Tervise Paradiis spaa-hotell & veekeskus ning ida pool Strand Spa
& Conference Hotel. Põhja pool A. H. Tammsaare puiesteed piirnevad planeeringuala 2- kuni
5-korruslised korterelamud ning 1- kuni 2-korruselised ühepereelamud. Piirkonna hoonestus
pärineb eri ajastutest ja on erisuguse arhitektuurse lahendusega. Lõuna pool asub mererand,
rannapromenaad supelrannaga jääb edela suunda. Pärnu lahe veepiir on u 180 m kaugusel
planeeringualast. Planeeringualast ida- ja lõunasuunas asub Pärnu Rannaniidu looduskaitseala,
mis kuulub Natura 2000 looduskaitsealade võrgustikku. Planeeringualal hooneid ei ole.
Planeeringuala asub üleujutusohuga alal. Planeeringuala ümbritsevad tänavad on kahesuunalise
autoliiklusega. Ala läbib Papli tänava pikendusena loodekagu suunaliselt jalgratta- ja jalgtee.
Pärnu linna arengukava seab eesmärgiks ranna ala laiendamise, kasutusvõimaluste suurendamise
ja hooajalisuse vähendamise. Kanali tänava pikenduse äärsele ranna-alale kavandatav hoonestus
koos hea avaliku ruumiga võiks kujuneda Pärnu uueks piirkonna eripära rõhutavaks ning
keskkonnasäästlikke lahendusi propageerivaks tõmbekeskuseks. Samuti soovitakse
detailplaneeringuga parandada ala liiklus- ja juurdepääsutingimusi, sh rannapromenaadi
pikendamist.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt asub detailplaneeringuala A2 Mai
ranna arengualal ning osaliselt puhketeeninduse maa-alal.
Mai ranna arenguala A2 eesmärgiks on piirkonna kujundamine aktiivses kasutuses oleva
rannaala lõpetusena ja üleminekuna Rannaniidu looduskaitsealale. Alale on lubatud üsna
erinevaid maakasutuse juhtotstarbeid – väikeelamute maa, korruselamute maa, üldkasutatavate
ehitiste maa, puhketeeninduse maa, puhke- ja haljasala maa, supelranna maa ning tee- ja
tänavamaa. Puhketeeninduse maa-ala on piirkond, kus paiknevad linna puhkemajandust toetavad
äri- ja teenindusettevõtted, haljasalad ning puhke- ja spordirajatised. Puhketeeninduse maa-alade
arendamise eesmärgid on Pärnu ajaloolise kuurordiilme säilitamine ja Pärnu kuurordi ning
puhkeettevõtluse arengu soodustamine. Valdavaks otstarbeks on majutus-, toitlustus-, teenindus-,
tervishoiu-, meelelahutus-, kaubandus-, kultuuri- ja spordiasutused, puhke- ja spordirajatised
ning rannateenindusega seotud hooned.
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on piirkonnale tervikliku planeeringulahenduse
koostamine, sh ala krundistruktuuri, hoonestusprintsiipide ja ehitusõiguse välja selgitamine,
arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste, haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse ning
maakasutuse põhimõtete määramine, kommunikatsioonide kavandamine. Lähtuvalt planeeringu
koostamise eesmärgist ja ülesannetest võib planeeringuala tsoneerida üksteisest eristuvateks
piirkondadeks vastavalt kavandatavatele tegevustele. Planeeringulahendusega nähakse ette sujuv
üleminekut aktiivse kasutusega ranna-alalt looduskeskkonnale, olemasolevat rannaäärset
looduslikku kooslust säilitades ja vajadusel eksponeerides.
Planeeringulahendus
Planeeringulahendusega nähakse ette Papli tn 36 maaüksusest viie krundi eraldamine.
Kavandatavate kruntide piirid, suurused ja ehitusõigus on esitatud planeeringu joonisel nr 4
„Põhijoonis“.
Hoone ehitamine on lubatud hoonestusala piires vastavalt ehitusõigusele. Hoonestusala piires on
lubatud ka teede, parkla ja haljasala ehitamine. Kõik hooned, sh ajutised hooned ning kuni 60 m²
suurused hooned (millele ei ole vaja ehitusluba) peavad paiknema määratud hoonestusala
piirides ning arvestatakse lubatud hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse. Hoonestuse kõrguse ja
mahu planeerimisel on arvestatud ümbritseva hoonestusega. A. H. Tammsaare puiestee pool on
lähtutud idapoolsel naaberkrundil A. H. Tammsaare pst 35 asuva hotelli (Strand Spa &
Conference Hotel) 15,8 m kõrgusest. Pos 1 krundi täisehitus on planeeritud kuni 40%, mis
võimaldab ka piisava parkimis- ja haljasala rajamist krundile. Pos 2 ehitisealuse pinna
kavandamisel on lähtutud selle paiknemisest kahe suure hoone – Strand Spa & Conference Hotel
ja Tervise Paradiis spaa-hotell & veekeskus – vahelisel alal. Nimetatud hoonete ehitisealune pind
on vastavalt 4396 m² ja 6484 m², planeeringuga kavandataval hoonel kuni 6000 m².
Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne (tänapäevane),
sobituma keskkonda, väärtustama ümbritsevat linnaruumi ning olema orienteeritud
keskkonnasäästlikele lahendustele. Hoonestusele parima arhitektuurse lahenduse saamiseks tuleb
peale detailplaneeringu kehtestamist korraldada hea tava kohane avalik arhitektuurivõistlus, mis
peab andma lahenduse ka hooneid ümbritsevale välialale.
Arvestades planeeringuala asumist üleujutusohuga alal tuleb kavandatavad hooned ja rajatised
(sh teed, parklad, tehnovõrgud jms) planeerida ja projekteerida üleujutustele vastupidavalt.
Hoonete ±0.00 ning sissepääsude kõrgus peab olema minimaalselt absoluutkõrgusel 3.00.
Krundile POS 1 planeeritud hoonestuse kõrgus peab langema mere suunas, kus hoone suurim
lubatud suhteline kõrgus on 12 m, seevastu A. H. Tammsaare puiestee pool osas võib hoonestuse
kõrgus olla kuni 16 m. Hoonesse on kavandatud pere-vabaajakeskuse (elamuskeskus,
populaarteaduslik keskus vms) rajamine, mille lisafunktsiooniks võib olla kaubandus, toitlustus
2
ja teenindus. Krundile POS 2 on lubatud erinevate funktsioonidega ärihoonestuse rajamine, kuid
lubatud ei ole ärikorterite kavandamine. Hoonestusala piires on lubatud ka parkla rajamine.
Arvestada tuleb, et vähemalt 20% krundi pinnast peab olema haljastatud. Krundile POS 3 on
nähakse ette randa teenindava hoone ehitamine, kus on võimalikud toitlustuse, kaubanduse ja
teeninduse funktsioonid. Planeeringuga ei seata täiendavaid arhitektuurinõudeid, täpsemad
arhitektuursed nõuded määratakse arhitektuurivõistluse tulemusel.
Kanali tänava krunt säilib olemasolevana. Kanali tänava mere poolsesse ossa nähakse ette parkla
ning jalgratta- ja jalgteed. Planeeringuala kirdeossa kavandatakse üldplaneeringu kohane tee ja
tänavamaa krunt (POS 5), mis ühendatakse põhja suunas A. H. Tammsaare puiesteega. POS 5
tänavaalalt luuakse juurdepääsud kruntidele POS 1 ja POS 2; tänaval on kahepoolsed jalgratta- ja
jalgteed, puuderead ning parkimiskohad, samuti kahesuunaline autoliiklus.
Parkimiskohtade arv tuleb tagada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“.
Planeeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ on esitaud näitlikud 84 parkimiskohta krundil POS 1 ja
60 parkimiskohta krundil POS 2. Krundi POS 3 parkimiskohad on kavandatud Kanali tänava
koridori sõidutee pikendusele, vajadusel võib parkimiskohti rajada ka krundi siseselt planeeritud
hoonestusala tingmärgiga tähistatud ala ulatuses. Projekteerimisel tuleb kruntidele POS 1, POS 2
ja POS 3 ette näha normikohased lukustamisvõimalusega jalgrataste parkimiskohad hoonete
peamiste sissepääsude lähedusse ja hoone sisestes panipaikades. Jalgrataste parkimiskohtade arv
tagada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Planeeringu joonistel esitatud
parkimislahendust ning teede piirjooni (sh jalgratta- ja jalgteed) on lubatud projekteerimisel
muuta vastavalt planeeringus nimetatud põhimõtetele. Krundi POS 3 haljasalad teede lahenduses
tuleb täpsustada projekteerimisel, projekteeritava teega külgnevalt on lubatud ka sellega
kaasnevate rajatiste (pingid, prügikastid, valgustid) ehitamine.
Planeeringualal ei leidu oluliselt väärtuslikku kõrghaljastust, kuid olemasolevat haljastust on
soovitav säilitada suurimal võimalikul määral. Eeskätt tuleb säilitada heas tervislikus seisukorras
olevad puud ja põõsad, millel on tagatud kasvuruum. Uushaljastuse rajamine on lubatud kogu
planeeringuala ulatuses vastava projekti alusel. POS 1 krundil peab vähemalt 50% krundi pinnast
olema haljastatud, POS 2 krundil peab vähemalt 20% krundi pinnast olema haljastatud ning
POS 3 krundil peab vähemalt 85% krundi pinnast olema haljastatud. Haljasalade
kujunduslahendused tuleb lahendada maastikuarhitektuurse projektiga. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang soovitab läbi krundi POS 4 kulgeva olemasoleva jalg- ja
jalgrattatee äärde kavandada kõrghaljastuse, mis toimiks puhvrina mõlemale poole teed
kavandatava hoonestuse ja jalgsi või jalgrattaga liiklejate vahel. Piirete rajamine planeeritud
kruntidele ei ole lubatud, vajadusel on lubatud piirata sõidukite juurdepääsu kruntidele.
Planeeringuala keskkonnatingimused, eelhinnang
Planeeringualast enamik on kaetud puude, võsa ja pillirooga kus aktiivne maakasutus puudub.
Planeeringuala läbib kagu-loodesuunaliselt asfalteeritud ja valgustatud jalg- ja jalgrattatee (Mai
kergliiklustee), mis ühendab Kanali tänavat ja Papli tänavat Papiniidu tänavaga. Jalg- ja
jalgrattateelt lähtuvad mitmes kohas (väljaspool planeeringuala) ühenduskoridorid (isetekkelised
teed) rannaalaga. Isetekkeline, sissekäidud jalgrada kulgeb ka planeeringuala lääne- ja
lõunapoolsel alal, mis saab alguse Kanali ja Papli tänava ristmikult ja suundub mere äärde. Pärnu
lahe veepiir asub planeeringualast ca 200 m lõunas. Planeeringuala asub üleujutusohuga alal.
Planeeringualale ulatuvad ranna piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd, mille ulatust arvestatakse
üldplaneeringuga määratletud korduvalt üleujutatava ala piirist (1 m kõrgusest
samakõrgusjoonest). Planeeringualast lõunas ja kagus asub Rannaniidu looduskaitseala, mille
piir ühtib Natura 2000 võrgustikku kuuluva Rannaniidu loodusala piiriga.
3
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 kohaselt
tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle
kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 2
nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruse „Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 15 p 8 nimetatud tegevust (selline
tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid
mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala
või kaitstavat loodusobjekti).
Detailplaneeringu KSH eelhinnangu on koostanud Kobras AS (töö nr 2020-301).
Eelhinnangus kirjeldatakse KSH eelhinnangu eesmärki, vajalikkust ja ülesehitust; tutvustatakse
lühidalt detailplaneeringuga kavandatavat tegevust; analüüsitakse vastavust kehtivatele
õigusaktidele ja seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumetidega arvestades nende
kehtestamise tasandit; kirjeldatakse mõjutavat keskkonda (asustus ja maakasutus, maastik, sh
väärtuslik maastik, geoloogilised ja hüdroloogilised tingimused, radoonirisk, üleujutusoht,
kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 ala, kultuuripärand); käsitletakse detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevat võimaliku mõju suurust ja ruumilist ulatust, mõju õhukvaliteedile,
rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule, pinnasele ning pinna- ja põhjaveele, võimalikku
ohtu inimese tervisele ja heaolule, kumulatiivset ja piiriülest mõju, müra- ja vibratsioonitasemete
muutusega kaasnevat mõju; läbi on viidud Natura eelhindamine; esitatud on mõningad
ettepanekud, mida tuleb/tuleks silmas pidada detailplaneeringu koostamisel ja selle alusel
järgnevalt läbi viidava projekteerimise käigus.
Detailplaneeringuga on ette nähtud parklatest sademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee
puhastamine liivapüüduri ja I-klassi õlipüüduriga ning kavandatud on ka sademevee viibetiigid,
kus toimub sademevee täiendav puhastumine. Planeeringus on juhitud tähelepanu, et eesvoolu
juhitav vesi peab vastama asjakohases määruses kehtestatud nõuetele. Lisandub veel katustel
pärinev puhas sademevesi, mis parklatest ja teedel kokkukogutava ning õli- ja liivapüüdurit
läbivat vett veelgi lahjendab. Sellega on võimalik vältida eesvoolu veekvaliteedi halvendamist.
Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse eest
suhteliselt kaitstud, mistõttu põhjavee reostamise oht on pigem väike. Reostamise oht
minimeeritakse veelgi kõikidest veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest
kinnipidamise korral ehitustööde käigus.
Detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringus käsitletud üleujutusohuga, tuues esile, et
planeeringuala jääb korduva üleujutusohuga alale, kus üleujutuse tõenäosus on 1 kord 10 aasta
jooksul. Planeeringuga on ette nähtud, et hoonete ja rajatiste (sh teed, parklad, tehnovõrgud jms)
projekteerimisel tuleb üleujutusohuga arvestada, võttes kasutusele abi- ja/või vastumeetmed.
Detailplaneeringuga on ette nähtud, et kavandatavad hooned, teed, parklad, tehnovõrgud jms
tuleb planeerida ja projekteerida üleujutustele vastupidavalt. Nn ehitusnull (±0.00) ning
sissepääsude (tõenäoliselt on mõeldud uste) kõrgus peab olema minimaalselt absoluutkõrgusel
3.00, mis vastab ligikaudselt merevee tasemel esinemistõenäosusele üks kord 100 aasta jooksul
(3,07 m). Ehitatavate teede ja parkimisalade kõrgus peab olema vähemalt 1 kuni 1,5 m üle
merepinna – täpne kõrgus määratakse projekteerimisel, kaaludes üleujutusriski ja teepinna
tõstmise vajadusest tulenevaid kulusid.
Kanali tn pikendusele parkla ning jalg- ja jalgrattatee rajamine ei ole vastuolus üldplaneeringuga
ette nähtud trajektooril tagada rohekoridori toimimine. Detailplaneeringuga on ette nähtud parkla
ja jalg- ja jalgrattatee äärde kõrghaljastuse rajamine, mis pakub inimestele haljastatud
liikumisvõimalusi erinevate sihtkohtade vahel liikumiseks, muu hulgas saab luua jätkuna eelduse
4
ühenduse loomiseks ranna-alaga (eraldiseisva planeeringu/projekti raames). Planeeringu
elluviimisega säilib üldplaneeringuga määratud puhkeala/rohevõrgustiku alal olemasolevad
kaitseväärtused ja looduseilmelisus. Detailplaneeringu lahendus arvestab vajadusega säilitada
rannaniitude alal olevad poolveelised ökosüsteemid, leevendamaks üleujutusest tulenevaid ohte
(see on üks Pärnu ranna, rannaniidu ja Rannapargi puhkeala arendamise põhimõtteid).
Detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju Pärnu ranna ja vanalinna
väärtuslikule maastikule, kuna detailplaneeringuala ei jää Pärnu vanalinna ja kuurorti
muinsuskaitsealale ja Rannaniidu looduskaitsealale, kus asuvad väärtuslikule maastikule omased
tunnuselemendid ja piirkonnad. Detailplaneeringu elluviimine võib isegi toetada väärtusliku
maastiku omapära, kuna alale tervikliku kontseptsiooni loomisega arhitektuurivõistluse
korraldamise ja maastikuarhitektuurse projekti koostamise kaudu on võimalik luua alale
ümbritseva linnaruumiga harmoneeruv ja keskkonda sobituv lahendus, soodustades piirkonna
(eelkõige ilusa ranna-ala, sh rannaniitude) eksponeerimist inimestele.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi ega objekte Rannaniidu looduskaitsealal ega sellega
vahetult piirneval alal, seega otsese ehitustegevuse puudumise tõttu mõju looduskaitseala kaitse-
eesmärkidele puudub. Detailplaneeringulahenduse elluviimisel on võimalik säilitada
ümbritsevate alade veerežiim, mistõttu puudub ka kaudselt avalduda võiv mõju kaitse-
eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Rannaniidu looduskaitsealal kasvavate kaitsealuste
taimeliikide kasvutingimusi seega detailplaneeringu elluviimine ei mõjuta. Muud tekitavad
(müra, õhusaaste) mõjutused kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja taimeliikide seisundit
ei mõjuta. Inimeste vaba juurdepääsu väljaspoole selleks ettenähtud kohti on võimalik
reguleerida projekteerimise käigus (st on võimalik vältida tallamist rannaniitudel).
Arvestades detailplaneeringuga kavandatud tegevuse iseloomu, ei kaasne selle elluviimisega
ohtu inimese tervisele. Ehitustöödega võib kaasneda teataval määral mõningane õhukvaliteedi
halvenemine ja mürataseme tõus ehitustööde tsoonis ja lähipiirkonnas, kuid mõju on ajutine ja
möödub peale tööde teostamist. Enim on mõjutatud Papli tänava ja A. H. Tammsaare elurajoon.
Koguperekülastuskeskuse ja rannateenindushoone rajamine suurendab ja mitmekesistab nii
kohalike elanike kui turistide puhkamis- ja vabaaja veetmise võimalusi ning seega omab
positiivset mõju inimese heaolule ja kaudselt ka tervisele. Lisaks loob detailplaneeringu
elluviimine juurde uusi töökohti.
Kumulatiivne mõju kaasneb lähipiirkonna teiste arendustega, mis seotakse otseselt või kaudselt
kavandatavate ärihoone, pere- ja vabaajakeskuse ja randa teenindava hoone intensiivse
kasutamisega. Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu realiseerimine piirnevate alade
arendustegevust ei sega, pigem mitmekesistab piirkonnas puhkamise ja vabaaja veetmise
võimalusi kompleksselt ning ranna-alal pakutavate teenuste valikut, muutes piirkonna nii
kohalike elanike kui turistide seas veelgi atraktiivsemaks.
Detailplaneeringuga ei kaasne piiriülest mõju.
Natura eelhindamise ja KSH eelhinnangust järeldub, et detailplaneeringu elluviimisel on
ebasoodsa mõju esinemine Rannaniidu loodusala kaitse-eesmärgiks olevale rannaniitude
elupaigatüübile (*1630), rannikulõugaste elupaigatüübile (*1150), hallide luidete elupaigatüübile
(*2130) ning liivaste ja mudaste pagurandade (1140) elupaigatüübile ning emaputkele (Angelica
palustris) välistatud.
KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise
ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus
5
lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust
ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.
Eelhinnangu koostaja on seisukohal, et Pärnu linna Kanali tänava pikenduse ja Ranna pst
pikenduse äärsele alale kavandatava detailplaneeringule ei kaasne detailplaneeringu
koostamisega KeHJS mõistes eeldatavalt olulist keskkonnamõju, ei ületata mõjuala
keskkonnataluvust ega põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi või seata ohtu inimese
tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara ning puudub vajadus detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks.
Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise
ettepanekuga Päästeamet (22.04.2021 kiri nr 7.2-3.4/1430-4), Keskkonnaamet (16.12.2021 kiri
nr 6-5/21/6639-4), Terviseamet (31.03.2021 kiri nr 9.3-1/21/4262-2) ja Rahandusministeerium
(29.04.2021 kiri nr 14-11/2427-2).
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 34 lg 2 ja planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse
nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 alusel
1. Jätta algatamata Pärnu linnas Kanali tänava pikenduse ja Ranna puiestee pikenduse äärse
rannaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringuga
kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
mõistes olulist keskkonnamõju; arvestada Kanali tänava pikenduse ja Ranna puiestee pikenduse
äärse rannaala detailplaneeringu koostamisel aasjaomaste asutuste arvamustega ning
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus esitatud tingimuste ja
ettepanekutega.
2. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes
Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva
jooksul käesoleva korralduse jõustumisest arvates.
3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide
Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt)
linnapea Tiina Roht
linnasekretär
6
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 12.01.2022 13:50
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: K/19 Pärnu linnas Kanali tänava pikenduse ja Ranna puiestee
pikenduse äärse rannaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu
dokument.Pärnu linnas Kanali tänava pikenduse ja Ranna puiestee pikenduse
äärse rannaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine K/19.Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja
ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis: Elektrooniliselt edastatud
dokument loetakse kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse
dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi avamise või
vastuvõtmise.Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu
linn444 8200 |