Andrus Umboja Teie: 14.08.2015 nr 7-7/2388
Jõelähtme vallavalitsus
[email protected] Meie: kuupäev digitaalallkirjas
nr 15-4 /12153-1
Vastus selgitustaotlusele
Austatud härra Umboja
Olete pöördunud Justiitsministeeriumi poole küsimustega, mis puudutavad 1.07.2015
jõustunud planeerimisseadust (PlanS) ja ehitusseadustikku (EhS). Kuna küsimused
puudutasid peamiselt ruumilise planeerimise valdkonda, edastas Justiitsministeerium
pöördumise vastamiseks Rahandusministeeriumile. Alljärgnevalt edastame
Rahandusministeeriumi seisukoha esitatud küsimuste suhtes.
Küsimus 1: Kas juhul, kui kehtiv detailplaneering (kehtestatud enne 01.07.2015) ei ole
ehitistele, mille ehitamiseks detailplaneeringu koostamine pole nõutav, tingimusi seadnud,
võib detailplaneeringuga kehtestatud hoonestusalale püstitada lisas 1 märgitud
teavitamiskohustust mitte omavaid, ehitusaluse pinnaga 0-20 m² ja kuni 5 m kõrgeid elamu ja
selle teenindamiseks vajalikke hooneid?
Vastus – Märgime, et arvestades ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse
(EhSRS) §-s 2 sätestatut, jäävad enne 1.07.2015 kehtestatud planeeringud kehtima ka pärast
1.07.2015, mistõttu tuleb ennekõike arvestada kehtivas detailplaneeringus (DP) toodud
piirangute ja tingimustega, sh määratud hoonestusala ja ehitusõigusega. Eeltoodu on oluline,
kuna DP koostamine toimus avalikkuse kaasamisel ja osalemisel, mistõttu on avalikkusel, sh
planeeritava ala ja selle naabruse elanikel ootus, et DP jääb kehtestatud kujul kehtima ja selles
toodud nõudeid arvestatakse ka tulevikus.
Kuna enne 1.07.2015 kehtestatud DP-d on koostatud enne 1.07.2015 kehtinud PlanS (vana
PlanS) nõudeid arvestades, tuleb lähtuda ka vana PlanS eesmärgist ja mõttest. Vana PlanS § 3
lg 2 kohaselt oli detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja
külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega
territooriumi osadel uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone,
aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja
oli selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks. Krundi hoonestusala
määramine oli vana PlanS § 9 lg 2 p 3 kohaselt DP üheks ülesandeks. Krundi hoonestusala
piiritles krundi osa, kuhu võis rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid. Kuna
üldreeglina ei olnud eelnimetatud sättes loetletud hoonete (sh alla 20 m2 ehitusaluse pindalaga
hoonete) ehitamiseks DP koostamine nõutav, ei pidanud andmed nende ehitamise kohta DP-s
sisalduma.
Arvestades eeltoodut, saab järeldada, et juhul kui DP ei ole hoonetele, mille ehitamiseks ei
olnud DP koostamine nõutav, tingimusi seadnud, võib selliseid hooneid hoonestusalale
püstitada ka juhul, kui DP-s selleks ehitusõigust ei kajastatud. Kindlasti tuleb aga ehitamisel
arvestada üldplaneeringust, 1.07.2015 jõustunud EhS-st ja muudest õigusaktidest tulenevaid
Endla 13 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee /
registrikood 70000272
üldiseid nõudeid, eelkõige nõudeid ehitisele ja ehitamisele, sh tuleohutuse nõudeid, teiste
isikute õiguseid jms. Oluline on rõhutada, et ehitamisel tuleb kindlasti arvestada EhS üldise
põhimõttena sätestatud ehitamise head tava ning ehitise sobivust keskkonda.
Samas nägi vana PlanS § 9 lg 11 ette, et lisaks § 3 lg-s 2 sätestatule võib kohaliku
omavalitsuse volikogu põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise
aladel ja juhtudel, millele seaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise
kohustust. Seega juhul, kui DP on algatatud eelnimetatud sätte alusel, puudub eeldus, et DP-s
ei peaks sisalduma andmed ka alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga hoonete kohta. Eeltoodust
lähtuvalt tohib nimetatud juhul hoonestusalale ehitada alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga hooneid
vaid juhul, kui nende ehitamine on DP-s ette nähtud.
Küsimused 2 ja 3: Kas juhul, kui kehtiv detailplaneering (kehtestatud enne 01.07.2015) ei ole
ehitistele, mille ehitamiseks detailplaneeringu koostamine pole nõutav, tingimusi seadnud,
võib detailplaneeringuga kehtestatud hoonestusalale püstitada lisas 1 märgitud
ehitusloakohustust mitte omavaid (ehitusteatise alusel ehitatavad) ehitisi? Kas selliseid ehitisi
võib ehitada ka hoonestusalast väljas poole?
Vastus – Rõhutame, et eelkõige tuleb ehitamisel lähtuda alal kehtivas DP-s sätestatud
nõuetest. Üldjuhul kui kehtiv DP ei näe ette nõudeid ega piirangud ehitusteatise alusel
ehitatavate ehitiste ehitamisele, tuleb nende ehitamisel lähtuda üldplaneeringus toodud
tingimustest ning järgida EhS-s sätestatud üldiseid ehitisele ja ehitamisele esitatavaid nõudeid,
sh tuleohutuse nõudeid, teiste isikute õiguseid jms. Oluline on silmas pidada EhS sätestatud
üldiseid põhimõtteid, ehitamise head tava ning ehitise sobivust keskkonda.
Arvestades vana PlanSi nõudeid ja eesmärki, ei kajastatud DP-s detailplaneeringu koostamise
kohustust mitteomavate kõrvalhoonete pindalasid. Samas tuleneb vana PlanSi § 3 lg 2
sõnastusest, et silmas peeti vaid abihooneid ning üle 20 m2 pindalaga elamiseks mõeldud
hoone ehitamiseks tuli üldjuhul koostada DP. Seega oluline on hinnata, kas ehitisteatise alusel
ehitatava ehitise ehitamiseks oleks vana PlanS kohaselt tulnud koostada DP või mitte. Juhul,
kui soovitakse ehitada üle 20 m2 pindalaga elamiseks mõeldud hoonet ehk elamut, mille
ehitamist DP-s käsitletud ei ole, ei ole sellise elamu ehitamine hoonestusalale ega väljapoole
seda lubatud. Vana PlanS hoonestusalas rajatiste ehitamise nõuete määramist ette ei näinud ja
seega ei saa sellest tuleneda piiranguid rajatiste rajamisele.
Samas nägi vana PlanS § 9 lg 11 ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu võib põhjendatud
vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele seaduse § 3
lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Seega juhul, kui DP on
algatatud eelnimetatud sätte alusel, puudub eeldus, et DP-s saab määrata nõudeid vaid DP
kohustuslike ehitiste ehitamisele. Eeltoodust tuleneb, et kui DP ei näe ette ehitusteatise alusel
ehitatavate ehitiste ehitamist, ei tohiks neid rajada hoonestusalale ega ka sellest väljapoole
ning nende ehitamine eeldaks DP osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist või muutmist. Vt
ka vastust küsimusele 1.
Küsimus 4: Kas lisas 1 märgitud ehitusloakohustust mitte omavate ehitiste ehitusalune pind
arvestatakse detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõiguse osaks oleva ehitusaluse pinna
hulka või mitte?
Küsimusest ei selgu, kas silmas on peetud enne või pärast 1.07.2015 kehtestatud
detailplaneeringut, mistõttu esitame seisukoha mõlema osas.
1. Vana PlanS kasutas mõistet „hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala“, mille sisu
PlanS-s defineeritud ei olnud. Hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala määrati
DP-s ehitusõiguse osana. Mõiste sisu osas märgime, et EhSRS § 7 lg 4 näeb ette, et
kui ehitusmääruses on enne 1.07.2015 defineeritud hoonete suurima lubatud
ehitusaluse pindala mõiste, siis lähtutakse enne 1.07.2015 jõustumist kehtestatud
detailplaneeringute elluviimisel ehitusmääruses sätestatud terminist.
Arvestades, et ehitusalune pindala määrati ehitusõiguse osana, saab eeldada, et enne
2 (3)
1.07.2015 kehtestatud DP-s peeti selle all silmas vaid DP kohustuslike hoonete ehitusalust
pindala ja seega tuleks hinnata kas konkreetse ehitusloa kohustust mitteomava hoone
ehitamiseks oleks tulnud koostada DP või mitte. Eeltoodust sõltub, kas hoone pindala tuleb
arvestada DP-s määratud hoonete lubatud suurima ehitusaluse pindala hulka või mitte.
Rajatiste pindala määramist ehitusõiguse osana enne 1.07.2015 kehtinud PlanS üldreeglina
ette ei näinud ja nende pindala DP-st tuleneva ehitusaluse pindala hulka arvestama ei pea.
2. 1.07.2015 jõustunud PlanS kasutab mõistet „ehitisealune pind“, mida PlanS-s
defineeritud ei ole. Küll on mõiste defineeritud 1.07.2015 jõustunud EhS-s alusel
kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused“, mille § 19 lg 1 kohaselt on ehitisealune pind
hoonealune pind või rajatisealune pind. 1.07.2015 jõustunud PlanS kohaselt
määratakse ehitusloa kohustuslike hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim
lubatud ehitisealune pind DP-s ehitusõiguse ühe osana. Kuna DP koostamine on
üldreeglina nõutav vaid ehitusloa kohustuslike ehitiste rajamiseks, saab eeldada, et
ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste pinda pärast 1.07.2015 kehtestatud DP-s
määratud ehitisealuse pinna hulka arvestama ei pea. Kui planeeringu koostaja soovib
keelata krundile ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitamist, tuleb seda DP-s
konkreetselt sätestada.
Küsimus 5: Kas ehitised, mis ei oma ehitusloakohustust loetakse kehtiva detailplaneeringuga
krundile lubatud maksimaalse hoonete arvu hulka või ehitisi, mis ei oma ehitusloakohustust
võib ehitada sõltumata detailplaneeringuga kehtestatud ehitiste maksimaalsest arvust?
Sarnaselt eelmise küsimusega ei ilmne, kas küsimuses on silmas on peetud enne või pärast
1.07.2015 kehtestatud DP-d, mistõttu anname seisukoha mõlema osas.
1. Vana PlanS § 9 lg 4 nägi ette, et krundi ehitusõigusega määrati mh hoonete suurim
lubatud arv või hoonete puudumine krundil. Nagu eespool märgitud, määratakse
krundi ehitusõigus DP-ga ja seega tuleb hinnata, kas soovitud hoone ehitamiseks oleks
pidanud koostama DP või mitte. Hoonete arvu, mille ehitamiseks ei oleks olnud DP
koostamine nõutav, hoonete maksimaalse arvu hulka lugema ei pea. Rajatiste arvu
vana PlanS kohaselt DP-s ehitusõigusega ei määratud, mistõttu nende arvu arvestama
ei pea.
2. 1.07.2015 jõustunud PlanS § 126 lg 4 p 2 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega
mh hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende
puudumine maa-alal. Seega on ehitise DP-s määratud ehitiste maksimaalse arvu hulka
lugemise eelduseks, et vastava ehitise ehitamine eeldab DP koostamist. Kuna
üldreeglina on DP koostamise kohustus seotud ehitusloa kohustuslikkusega, siis
valdavalt ehitusloa kohustust mitteomavaid ehitisi DP-s määratud maksimaalse
ehitiste arvu hulka lugema ei pea, välja arvatud juhul, kui selliste ehitiste ehitamine ei
ole DP-ga selgelt välistatud. Juhul, kui aga DP on algatatud näiteks PlanS § 125 lg 3
alusel avalikust huvist lähtuvalt või selle koostamise kohustus tulenes
üldplaneeringust, tuleks ka sellised ehitised lugeda DP-ga lubatud maksimaalse
lubatud ehitiste arvu hulka.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
Regionaalvaldkonna asekantsler
Külli Siim 611 3129,
[email protected]
3 (3)
Vytautas Martinonis Teie 06.12.2021 nr 12-3/7912
Harku Vallavalitsus Meie 12.01.2022 nr 14-13/8721-2
[email protected]
Vastus seisukoha päringule
Austatud abivallavanem
Olete Rahandusministeeriumi poole pöördunud küsimusega, kas leheküljel planeerimine.ee
esitatud seisukohad on ministeeriumi ametlikud seisukohad. Konkreetsemalt viitate
alajaotuses „Küsimused ja selgitused“ https://planeerimine.ee/kysimused/korduvad-
kysimused/#plans-rakendamine esitatud küsimusele ja vastusele „Kas alla 20 m2 suuruste
hoonete ehitamist sai enne 30.06.2015 kehtestatud detailplaneeringuga reguleerida?“.
Portaal planeerimine.ee loodi 2015. aastal Rahandusministeeriumi poolt selleks, et selgitada
ruumilise planeerimisega seonduvat ja anda seisukohti planeerimisseadusest arusaamiseks.
Sellelt veebilehelt leiab ka ruumilise planeerimisega seonduvad juhendid ja selgitavad
materjalid. Lehekülg vahendab Rahandusministeeriumi ja teiste riigiametite ametlikke
seisukohti planeerimisega seotud teemadel ning seda haldab Rahandusministeerium.
Teie poolt viidatud KKK on genereeritud 2015. aastal Jõelähtme valla esitatud küsimuse
vastusest. Lisame 1.10.2015 Jõelähtme Vallavalitsusele saadetud kirja nr 15-4/12153-1 antud
kirjale, et saaksite tutvuda algmaterjaliga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Väino Tõemets
regionaalhalduse osakonna juhataja
Lisa: 15-4/12153-1 Kiri 1.10.2015 Vastus Jõelähtme
Merje Muiso 611 3126
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272