Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 11.01.2022 13:46
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 7-1.2/6 Narva-Jõesuu Linnavalitsus teatab, et Narva-Jõesuu
Linnavolikogu 29.12.2021 otsusega nr 17 algatati Soldina külas asuva
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering ja selle
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
TereEdastame Narva-Jõesuu linnavalitsuse kirjaLugupidamisegaAime
LogatšovasekretärNarva-Jõesuu Linnavalitsus+372 359 9599info@narva-
joesuu.ee
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja
kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Tallinn 2021
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
Nimetus: Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus
Keskväljak 4, 41531 Jõhvi
Tel +372 5114 685
E-post
[email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 5059914
E-post
[email protected]
KSH ekspert: Piret Toonpere (litsents KMH 0153)
Töö versioon: 27.09.2021
2
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus ................................................................................................................................................ 5
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ......................................................................................................... 6
2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .................................................................... 7
2.1 Arengudokumendid .......................................................................................................... 7
2.2 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................... 7
2.3 Üldplaneering ................................................................................................................... 7
2.4 Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi teemaplaneering.............................................. 8
2.5 Detailplaneering ............................................................................................................... 9
3 Mõjutatav keskkond ......................................................................................................................... 11
3.1 Üldandmed ..................................................................................................................... 11
3.2 Kaitsealused objektid ja -alad ......................................................................................... 12
3.3 Geoloogia ja hüdrogeoloogia ......................................................................................... 13
3.4 Rohevõrgustik ................................................................................................................. 13
4 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................................... 16
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................. 16
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ...................... 16
4.3 Mõju rohevõrgustiku toimimisele .................................................................................. 17
4.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ............................................... 17
4.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ....... 18
4.5.1 Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus ........................................................ 18
4.5.2 Õhu saastatus .......................................................................................................... 19
4.5.3 Lõhn ......................................................................................................................... 19
4.5.4 Müra......................................................................................................................... 19
4.5.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ....................................................................... 21
4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 21
4.7 Mõju kultuuriväärtustele................................................................................................ 21
4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ....................................................................... 22
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine . 23
4.10 Muud aspektid ................................................................................................................ 23
3
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
Järeldused ................................................................................................................................................. 24
Kasutatud materjalid ................................................................................................................................ 27
4
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ
(reg nr 11453673) 2021 aasta augustis. Narva-Jõesuu linnavalitsuse ettepanekute alusel
täiendati eelhinnangut septembris 2021.
Tööd viis läbi keskkonnaekspert Piret Toonpere, kes omab keskkonnamõju hindamise
litsentsi KMH 0153. Töös osales keskkonnaspetsialist Astrid Koplimäe.
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.
08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja erinevatest
asjakohastest juhendmaterjalidest.
Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva
Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne
otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal)
seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul
üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kui strateegilise
planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib kaasa tuua
olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist kaaluda ja vajadusel KSH algatada
viivitamata.
Vastavalt KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 224
"Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 punktile 7, tuleb eelhinnang koostada vähemalt 1200
meetri pikkuse tehiskattega lennurajaga lennuvälja rajamise, laiendamise või
rekonstrueerimise puhul, välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul (üle
2100 m pikkune rada). Antud juhul on detailplaneeringu algatamise taotluses on lennuraja
pikkuseks kavandatud 1600 m. Eelnevat arvesse võttes on antud planeeringu koostamisel
vajalik KSH eelhindamise läbiviimine.
5
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks on Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja
kinnistu detailplaneering. Lennuvälja kinnistule soovitakse kavandada lennuväli koos seda
teenindavate hoonete ja rajatistega.
Kavandatav lennuväli planeeritakse 125,99 ha suurusele Lennuvälja kinnistule
(katastritunnus 85101:003:1275, sihtotstarve 100% transpordimaa), millest
detailplaneeringu ala ulatus oleks ligikaudu 16,87 ha. Moodustavate kruntide
sihtotstarveteks kujuneksid transpordimaa, kombineeritud äri-/tootmismaa ja üldkasutatav
maa.
Detailplaneeringu alale on eskiisi kohaselt planeeritud järgmised ehitised ja rajatised:
1. 1600 m pikkune lennurada (lennuriba pikkus 2000 m)
2. Ühendustee
3. Parkimisrada
4. 11 krunti äri- ja tootmismaad teenindushoonete ja seonduvate tegevuste jaoks
5. Õppesõiduplats
6. Parkla
7. Helikopteri maandumisplats
Maaüksusele juurdepääs kavandatakse Lennuvälja kinnistust idas kulgevalt Narva-Arumäe
kõrvalmaanteelt.
Joonis 1. Kavandatud tegevus. Väljavõte detailplaneeringu eskiisist.
6
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Arengudokumendid
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+ sätestab lennuliiklusvõimaluste avamise
kui olulise perspektiivi. Aastaks 2030 on arengustrateegia kohaselt Ida-Viru maakonnas
kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale
looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele
energialahendustele. Selleks on vaja luua eeldused maakonda rahvusvahelise lennujaama
rajamiseks. Võimalus saabuda tšarterlennuga avardab oluliselt maakonna turismisektori
potentsiaali ning loob eeldused ööbimiste arvu kiireks kasvuks ja turismisektori
investeeringute kasvuks.
Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025 märgib lühidalt, et erinevate fondide toel peaks
lennuvälja arendama. Konkreetsem arenguplaan arengukavas lennuvälja osas puudub.
2.2 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016
korraldusega nr 1-1/2016/278 (mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-
1/2017/25).
Maakonnaplaneering näeb ette Ida-Virumaal, Olgina lähedal asuva Narva lennuvälja
säilimise ja edasiarendamise. Planeeringulahendus näeb ette vajadusel Narva lennuvälja
lennuraja pikendamise 2000 meetrini. Edasisel planeerimisel tuleb arvestada Narva ja Jõhvi
lennuväljade lähiümbruse piirangupindadega. Lennuväljade rekonstrueerimisel ja
laiendamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel
leevendusmeetmete väljatöötamisele. Ka pikemas perspektiivis nähakse lennuvälju eelkõige
maakondlikke vajadusi teenindavate hobilennuväljadena, mis võimaldavad elavdada
piirkonna majandust.
Maakonnaplaneeringus välja toodud tingimused lennuväljade arendamiseks:
1. Lennuohutuse tagamiseks tuleb kõik planeeritavad ja projekteeritavad üle 45 m
kõrgused ehitised (sh tuulegeneraatorid, mobiilsidemastid) kooskõlastada
Lennuametiga. Täpsemad piirangud ja kitsendused sätestatakse õigusaktiga.
2. Narva ja Jõhvi lennuvälja rekonstrueerimine tuleb kooskõlastada Lennuametiga.
Maakonnaplaneering näeb ette Narva lennuvälja säilimise ja edasiarendamise. Seega
vastab kavandatav tegevus maakonnaplaneeringus sätestatule.
2.3 Üldplaneering
Detailplaneeringu ala jääb alates 1. jaanuarist 2018 Narva-Jõesuu ja Vaivara valla liitumise
tulemusel tekkinud Narva-Jõesuu linna territooriumile, kuid värskema üldplaneeringu
kehtestamiseni kehtib alal Vaivara valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vaivara
Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11.
7
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
Kehtivas üldplaneeringus on detailplaneeringu ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud
lennuvälja maa ja reserveeritud lennuvälja maa (Joonis 2). Seega vastab kavandatav
tegevus üldplaneeringus sätestatule. Detailplaneeringu koostamine lennuvälja rajamiseks
on üldplaneeringuga kooskõlas.
Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71 on algatatud Narva-Jõesuu linna
üldplaneeringu koostamise ja Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise. Käesoleva eelhinnangu koostamise perioodil oli üldplaneering
koostamisel.
Joonis 2. Väljavõte Vaivara valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetest.
2.4 Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi teemaplaneering
Detailplaneeringu ala kattub osaliselt Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi puhveralaga
(Joonis 3). Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva
teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ on
heaks kiidetud regionaalministri 06.03.2013 kirjaga nr 13-2/22-10. Pärast Ida-Viru
maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamist on nimetatud teemaplaneering uue Ida-Viru
maakonnaplaneeringu 2030+ lisa 2.
Teemaplaneeringu kaardil joonistub lennuvälja juhtotstarbega maa-ala välja sarnaselt
üldplaneeringu kaardile. I klassi maantee väljaehitamisega seotud rajatisi (kergliiklusteid,
bussipeatusi, eritasandil ristmikke jne) antud detailplaneeringu alale teemaplaneeringuga
ette ei ole nähtud. Trassi puhverala sisse jääb peamiselt planeeritav lennurada. Muud
planeeritavad ehitised jäävad puhveralast lõuna suunas. Teemaplaneeringu seletuskiri
ütleb, et trassi koridori puhveralas tuleb arendustegevuse kavandamisel arvestada
maanteeliiklusest tulenevate mõjudega, nagu võimalik müra ja õhusaaste. Seetõttu ei ole
puhveralas soovitav müra ja saastetundlike objektide rajamine. Lennuvälja rajamine ei ole
müra ja õhusaaste tundlik objekt. Seoses perspektiivse I klassi maantee väljaehitamisega on
8
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
teemaplaneeringus ette nähtud mitmeid müratõkke rajatisi maanteest põhja suunas, mis
vähendaks tulevikus koos maanteemüraga ka lennuväljalt leviva müra mõjuulatust.
Juhul, kui põhimaantee trassi koridorist kaugemale jäävad arendusalad vajavad juurdepääsu
põhimaanteele, tuleb arendustegevuse kavandamisel arvestada Tallinn-Narva maantee
teemaplaneeringus väljatöötatud lahendusega. Detailplaneeringu eskiisjoonisel kujutatud
juurdepääsutee asukoht ei lähe konflikti Tallinn-Narva maantee teemaplaneeringuga.
Teemaplaneeringu KSH aruande peatükk 4.1.5 puudutab antud detailplaneeringu ala
järgmiselt- reserveeritud on endised lennuväljad lennuklubi, eralennukite ja helikopterite
tarbeks. Vana-Olgina lennuvälja maadele on riik esitanud taotluse maa riigiomandisse
seadmiseks, et edaspidi kasutada lennuvälja ka lähiriikide tšarterreiside, kaubaveo jms
tarbeks.
Joonis 3. Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi koridori paiknemine detailplaneeringu
alal. Allikas: Transpordiamet.
Detailplaneering ei ole vastuolus teemaplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel tuleb
teha koostööd Transpordiametiga.
2.5 Detailplaneering
Taotletaval planeeringualal on algatatud Olgina lennuvälja maa-ala detailplaneering Vaivara
Vallavalitsuse 19.10.2010 a korraldusega nr 253. Sama korraldusega algatati planeeringule
ka KSH. Detailplaneeringu toonase eskiisi alusel kavandati alale:
− peastardirada
− ruleerimisrada
− perroon
− autode parkla koos juurdesõiduteega
− helikopteri stardiala koos juurdepääsuteega
− statsionaarne konteinertankla mahutavusega kuni 2 tonni
9
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
− konteinertankla juurdepääsutee
− lennujuhtimishoone
− angaarid õhusõidukite hoidmiseks ja hooldamiseks.
KSH algatamist puudutavast dokumentatsioonist on arusaadav, et kavandati pikemat kui
2100 m lennurada, mille puhul on KSH läbiviimine kohustuslik.
Planeeringu edasist menetlust teadaolevalt toimunud ei ole.
Samale alale uue detailplaneeringu algatamisel tuleb omavalitsusel eelmine menetlus
lõpetada.
10
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
3 Mõjutatav keskkond
3.1 Üldandmed
Detailplaneeringu ala moodustab Narva-Jõesuu linnas, Soldina külas asuvast Lennuvälja
katastriüksusest (katastritunnus 85101:003:1275, pindala 125,99 ha, sihtotstarve 100%
transpordimaa) ligikaudu 16,87 ha. Kõlvikulise koosseisu osas asub planeeringuala peamiselt
haritaval maal ja vähesel määral looduslikul rohumaal ja metsamaal. Maaüksusel paikneb
ehitisregistri andmetel üks ehitis- maakaabelliini alajaam ja üks rajatis- puurkaev
(PRK0013578) (Joonis 5). Nimetatud objektid asuvad planeeritud lennurajast põhja suunas
ja ei kattu kavandatavate rajatistega.
Alal paikneb käesoleval ajal Narva lennuväli (Joonis 4). Tegu on murukattega lennuväljaga,
mis töötab käesoleval ajal ainult 01.05-31.10. Lennuraja pikkus on 600 m (lennuriba pikkus
960 m), laius 50 m. Lennuvälja kandevõime on 7000 kg. Lennurada on valgustamata.
Joonis 4. Narva lennuvälja olemasolev lennurada. Joonise alus: Aerodrome chart - ICAO
Detailplaneeringuala piirneb järgmiste maaüksustega:
− põhja suunas Tallinn-Narva riigimaanteega, mis kulgeb järgmistel katastriüksustel: 1
Tallinn-Narva tee T9 (85101:003:0248) ja 1 Tallinn-Narva tee T10 (85101:003:0249);
Ilmajaama katastriüksusega (85101:003:1256), mis on 100% ühiskondlike ehitiste
maa ja katastriüksusega nr 85101:003:0130, mis on 100% ärimaa sihtotstarbega;
− ida suunas katastriüksusega 13148 Narva-Arumäe tee T1 (85101:003:0254);
− lääne suunas Oksa tee katastriüksusega (51401:001:0479);
− lõuna suunas piirneb planeeringuala maatulundusmaa katastriüksustega va.
Pikapõllu katastriüksus (85101:003:0444), mis on 100% elamumaa.
Lähim elamumaa kinnistu piir asub Lennuvälja katastriüksusest linnulennult u 48 m kaugusel
põhja suunas.
Lennuvälja kinnistust põhja suunas, Tallinn-Narva maanteest üle tee leidub mitmeid
arenevaid Olgina aleviku elamupiirkondi, kus lisaks olemasolevatele üksikelamutele on
kehtestatud detailplaneeringuid peamiselt eramute ja ridaelamute rajamiseks,
detailplaneeringu alast u 1,6 km ida poolt algab Narva linna tiheasustusala ja 650 m edela
suunas algab tiheasustusega ala, mis jääb haldusjaotuse kohaselt samuti Narva linna
territooriumile.
11
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
Maaüksusel puudub detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt elektriliitumine ning
vee-ja kanalisatsiooniga liitumine. Maaüksuse piiresse jääb D-kategooria gaasitorustik
(alates 200mm kuni 500mm (A25-D01/107+01)) ja puurkaev (katastri nr 13578, KKR kood
PRK0013578, sanitaarkaitsealaga 50m).
Detailplaneeringu ala paikneb trassidega varustatud piirkonnas ja seda on võimalik
tehnovõrkudega liita. Ala ei ole kaetud maaparandussüsteemidega.
3.2 Kaitsealused objektid ja -alad
Planeeringualale jääb üks kaitstav looduse üksikobjekt - Suur rändrahn; Olgino rändrahn
(KLO4000967) (Joonis 5). Nimetatud rändrahn on inventeeritud ka pärandkultuuriobjektina
nime all „Äksi kivi“ (851:KON:012).
Alal ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte.
Muid kaitsealuseid objekte, kaitse- ja hoiualasid, Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid,
kaitsealuste liikide leiukohti planeeringu alale, ega selle lähiümbrusesse ei jää.
Planeeringuala lõunaosas paikneb EELIS Natura elupaikade kaardikihi alusel 5,4 ha suurune
elupaigatüübi 6280* (loopealsed) eraldis. Eraldis jääb vähesel määral kattuvaks kavandatava
õppesõiduplatsi alaga. Kaardiandmed tuginevad 29.09.2000 a inventuurile. Tegu on
võsastuva niidualaga, mis ei ole hõlmatud Natura võrgustiku alade hulka. Tundub ka, et
koosluse määrang ei ole tervikuna korrektne. Vähemalt käesolevaks ajaks on eraldis osaliselt
võsastunud ja ei vasta enam elupaigatüübi tunnustele.
Lähimad kaitstavad alad asuvad planeeringualast u 3 km ida suunas, milleks on Narva jõe
alamjooksu hoiuala (KLO2000089) ja Struuga loodusala (RAH0000602).
Detailplaneeringu ala läbib idaosas Soldina peakraav (VEE1065800) (Joonis 5).
Joonis 5. Planeeringuala paiknemine piiranguid põhjustavate objektide suhtes. Alus: Maainfo
kaardirakendus.
12
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
3.3 Geoloogia ja hüdrogeoloogia
Mullastiku kaardi alusel paikneb planeeringuala peamiselt väga õhukeste ja õhukeste
paepealsete ning gleistunud paepealsete muldade piirkonnas. Üksikutes liigniisketes
kohtades esineb küllastunud ja küllastumata turvastunud muldasid. Planeeringuala
pinnakatte settetüübiks on põhjaosas õhukese pinnakattega ala (<1 m), ida pool levib
moreen, liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk ja lõunaosas soosetted ning turvas.
Planeeringuala aluspõhi koosneb põhjaosas ja idapoolses nurgas Kunda lademe liivakast,
glaukoniitsest, raudooididega lubjakivist ning kesk- ja lõunaosas Aseri lademe lubjakivist
(raudooididega).
Lähtuvalt geoloogilisest ehitusest alal põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt-
või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.
3.4 Rohevõrgustik
Rohevõrgustiku määratlemise esialgne alusdokument antud piirkonnas on Ida-Viru
maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused", mis on kehtestatud maavanema 11.07.2003 korraldusega nr 130.
Pärast Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamist on „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused” uue Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ lisa 5.
Eelpool nimetatud teemaplaneeringu eesmärk oli anda alus järgnevate maakonna-,
omavalitsuste üldplaneeringutele, samuti erinevatele arengukavadele jms inimtegevust
suunavatele dokumentide koostamisele.
2010. a. kehtestatud Vaivara valla (tolleaegse haldusjaotsue kohaselt) üldplaneering tugines
rohevõrgustiku määratlemisel eelpool nimetatud teemaplaneeringule. Valla üldplaneeringus
on rohelist võrgustikku kohandatud vastavalt valla üldplaneeringu mõõtkavale. Seetõttu on
võrgustiku alade ja koridoride piire muudetud või täpsustatud, et vältida konflikte
olemasoleva katastri järgse maakasutusega. Piiride täpsustamisel oli eesmärk tagada
võrgustiku reaalne toimimine ja sidusus. Rohevõrgustiku piiride täpsustamisel lähtuti sellest,
et võrgustik hõlmaks endas nii tuumala, koridore kui ka vajalikke puhveralasid.
Üldplaneeringu kaardil tuumala, koridore, ega puhveralasid omavahel ei eristatud.
2016. a. kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ täpsustab seletuskirja kohaselt
omakorda rohevõrgustiku piire, lähtudes nii maakonna arengu kui rohevõrgustiku sidususe
ja edaspidise toimimise vajadusest. Rohevõrgustiku kasutamistingimuste põhimõtteid
maakonnaplaneering oluliselt ei muuda.
Järgnevas tabelis on võrreldud kehtiva maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus
sõnastatud tingimusi rohevõrgustiku aladel ehituse- ja maakasutuse suunamiseks, mis
võivad antud arenduse puhul mingilgi määral arutuse alla tulla. Maakonnaplaneerig annab
siinkohal suunised, millega peab arvestama järgmise üldplaneeringu koostamisel.
Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ - Kehtiva üldplaneeringuga määratud rohelise
tingimused üldplaneeringute koostamiseks võrgustiku alad on kavandatud järgmiste
ehitus- ja maakasutustingimustega:
13
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
Rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi Säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus ja
looduslike alade osatähtsus tuumaladel langeda vältida terviklike loodusalade killustumist. Rohelise
alla 90%. võrgustiku aladel tuleb vältida kompaktsema
asustuse tekkimist ja ulatuslikumaid uusehitisi (va
talukohad ja üksikud elamud hajaasustusviisil).
Peamiseks nõudeks on see, et looduslike ja/või pool-
looduslike alade osatähtsus rohevõrgustikul ei tohi
langeda alla 80% maaüksuse pindalast;
Tuumalades ja koridorides võib vastavalt Väljapool kaitsealasid on rohelise võrgustiku metsad
metsakorralduskavadele arendada üldjuhul metsadeks, kus võib vastavalt
majandustegevust. metsakorralduskavadele arendada
majandustegevust. Sealjuures on soovitatav
Metsaressursse kasutatakse säästlikult. Metsade võimaluse korral rohelise võrgustiku koridorides
majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, vältida lageraiet;
kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on tagada
metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev
majandamine. Metsa majandamine on säästev,
kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa
tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning
ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja
kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse
metsakasutuse võimaluse.
Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse
põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud
alad, sest mets omab olulist tähtsust
ökoloogilistes protsessides ning inimese
kultuurilises taustas ja elulaadis.
Uusi kompaktse asustuse alasid ei kavandata Rohevõrgustiku koridori aladele ehitades peab
tuumaladele, asustusalad ei tohi läbi lõigata koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune
rohelise võrgustiku koridore. koridori riba jääma katkematuks. Lisaks peab koridori
alale rajatud hoonete õuealade või maaüksustele
Rohelise võrgustiku alal ei tohi aiaga piiratav rajatud aedade vahekaugused olema vähemalt 200
õueala suurus ületada 0,4 ha, et tagada m;
hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite
vaba liikumine.
Tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa Olulist rohelise võrgustiku muutmist ettenägeva
sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb tegevuse kavandamisel tuleb koostada
tähelepanu pöörata rohevõrgustiku keskkonnamõjude hindamine;
funktsioneerimisele.
Kavandatavate tegevustega ei tohi kaasneda Rohevõrgustiku aladele jäävate veekogude ja nende
põhjavee ja pinnavee reostusohtu. kaldaalade looduslikkus tuleb säilitada. Rohelise
võrgustiku aladel ei vähendata looduskaitseseadusest
tulenevat ranna või kalda ulatust ja
ehituskeeluvööndit;
Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab
olema selline, et see muudaks võimalikult vähe
veekogude looduslikku seisundit. Selle tagamiseks
tuleb ojade, jõgede ja järvede kaldad säilitada
võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud
bioloogiliselt mitmekesise ökotoni (kahe järsult
erineva ökosüsteemi siirdevöönd, mis sisaldab
mõlema elemente ja seepärast keskkonnalt
14
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist)
olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus
ökoloogiliste koridoridena;
Rohelise võrgustiku alal (v.a kaevanduste alad) tuleb
säilitada looduslikud pinnavormid;
Kehtiva maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu rohevõrgustikku kajastava kaardimaterjali
kohaselt on mõlemas planeeringus lennuvälja olemasolu ja laiendamisega arvestatud.
Rohevõrgustik järgib suuresti kinnistu lõunaosast ja piiride lähedalt algava rohumaa,
võsastunud ja metsase ala kontuure ning Soldina peakraavi lähiümbrust (Joonis 6).
Joonis 6. Detailplaneeringu ala paiknemine rohevõrgustiku suhtes. Allikas: Ida-Viru
maakonnaplaneering 2030+ kaardikiht „Asustuse suunamine“.
15
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
4 Võimalikud keskkonnamõjud
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
Lennuvälja katastriüksusele ega selle vahetus lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku
kuuluvaid alasid. Lähim Natura 2000 ala, Struuga loodusala (RAH0000602), jääb
planeeringualast u 3 km kaugusele ja kattub Narva jõega. Narva jõgi on selles piirkonnas
inventeeritud Natura elupaigatüübina 3260 (jõed ja ojad).
Struuga loodusala kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ja lamminiidud (6450),
liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp
(Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia),
harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio),
harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (väikelennuvälja rajamine ja käitamine koos
seda teenindavate hoonete ja rajatistega) ja paiknemist (jääb Natura alast 3 km kaugusele),
siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks
Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit,
negatiivselt. Tegevusega ei kaasne mõjusid Narva jõele ja seal elutsevatele liikidele.
Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele.
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele
Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti ega kõrge väärtusega
taimekooslusi. Sellest lähtuvalt ei ole oodata olulist mõju kaitsealustele liikidele.
Planeeringualal paikneb üks kaitstav looduse üksikobjekt (sh ka Ürglooduse raamatu objekt)
- Suur rändrahn; Olgino rändrahn (KLO4000967) (Joonised 5 ja 7) ja seda ümbritsev
piiranguvöönd (50 m). Rändrahnu mõõtmed: 7,5x3,0x4,5 m, ümbermõõt 21 m.
Vastavalt Keskkonnaministri 02.04.2003 määrusele nr 27 “Kaitstavate looduse
üksikobjektide kaitse-eeskirja” § 1 lõikele 2 on üksikobjekti kahjustamine keelatud. Vastavalt
eelpool mainitud määruse § 6 kohaselt on üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul
üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud teatud tegevused, aga selleks peab § 7
kohaselt loa, projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama valitsejale kirjaliku taotluse.
Nimetatud kaitstava looduse üksikobjekti valitsejaks on Keskkonnaamet.
Detailplaneeringu eskiisjoonise kohaselt paikneb rändrahn lennuvälja juurdepääsutee
läheduses, sellest lõunas. Kui kavandatav juurdepääsutee jääb rändrahnu ümbritsevasse
piiranguvööndisse, on plaanitud tegevusteks vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Samas on
võimalik planeeringu koostamisel objektiga arvestada ning selle säilimine tagada.
16
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
Joonis 7. Olgino rändrahn. Allikas: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem).
Planeeringualale ja selle kontaktvööndisse ei jää looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid
alasid. Käsitletaval alal puuduvad ka kaitsealuste liikide teadaolevad leiukohad.
Eelnevast lähtuvalt olulist negatiivset mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele ei avaldata.
4.3 Mõju rohevõrgustiku toimimisele
Detailplaneeringu algatamise taotlusega hõlmatud kinnistule jääb osaliselt kehtiva
üldplaneeringu kohane rohekoridor. Rohekoridori peamine ülesanne on tagada
rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada
elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Rohekoridorid on vajalikud tagamaks
ulukite vaba liikumist rohevõrgustiku tuumalade vahel.
Detailplaneeringu eskiisjoonise kohaselt jääb kavandatav lennuvälja taristu rohevõrgustiku
alast valdavalt väljaspoole. Kattuvus esineb vähesel määral kavandatava õppesõiduplatsi
alaga. Arvestades planeeringuala suurust ning kavandada soovitavaid ehitisi, siis on võimalik
paigutada nii lennuväli kui ka õppesõiduplats väljaspoole rohevõrgustiku ala.
Rohekoridorina on piirkonnas olulised Soldina peakraavi kaldaalad, mis tuleb planeeringus
säilitada hoonestuse vabana (kraavi ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole antud ala puhul
põhjendatud) ning rohekoridori alale ei tohi rajada ulukite liikumist halvendavaid piirdeid
ega muid rajatisi. Tingimuste jälgimisel ei ole oodata olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku
toimimisele.
4.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende
varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Vähesel määral avaldatakse mõju metsale, kuna
kavandatav ala on väikesel pinnal kaetud metsaga, mis tuleb raadata enne ehitustegevuse
algust. Raadatava ala suuruseks on maksimaalselt 5800 m2. Tegu ei ole metsa vääriselupaiga
tunnustele vastava alaga ega muul viisil väärtusliku (nt aktiivses puhkemajanduslikus
kasutuses oleva) kooslusega. Seega võib mõju pidada mõõdukalt negatiivseks.
17
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata
jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete
taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse
jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest.
Jäätmeteke kaasneb ka lennuvälja kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda
jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja
omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist
keskkonnamõju.
Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistu varasemat
maakasutust ei saa välistada, et lennuraja pinnas võib kohati olla reostunud kütusega.
Sellest lähtuvalt tuleb ehitustegevuse käigus jälgida praeguselt lennuraja osalt eemaldatava
pinnase seisundit ning selle reostuse kahtluse korral teostada reostusanalüüsid. Reostuse
esinemisel tuleb pinnas anda üle edasiseks käitlemiseks jäätmekäitlejale.
4.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus,
soojus, kiirgus ja lõhn
4.5.1 Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus
Detailplaneeringuala läbib idaosas Soldina peakraav. Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja
kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50
meetrit veekogust. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. Planeeringuala läbiva Soldina peakraavi osas
tuleb järgida kehtivaid veekaitselisi kitsendusi. Ehituskeeluvööndi laius Soldina peakraavil on
antud lõigus 25 meetrit. Ehituskeeluvööndi vähendamine on ebasoovitav.
Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktide 8 ja 9 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud
detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -
rajatisele ja sillale.
Lennuvälja veevajadus ja heitvee ärajuhtimine planeeritakse detailplaneeringu algatamise
taotluse kohaselt lahendada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumisega. Planeeringualal
paikneb ka puurkaev. Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse
põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Kuna kinnistul lokaalset
veevõttu ei kavandata, siis eeltoodust lähtuvalt pole vaja taotleda ka keskkonnaluba vee
erikasutuseks.
Arvestades reovee kavandatavat käitluslahendust (ühiskanalisatsioon), ei ole oodata olulist
negatiivset mõju veekeskkonnale. Juhul kui detailplaneeringu koostamisel osutub
vajaduseks lokaalse reoveekäitluslahenduse kasutamiseks, siis tuleb tagada selle vastavus
keskkonnakaitsenõuetele.
Detailplaneeringu algatamise taotlus ei esita sademevee käitluslahendust. Arvestades ala
suurt territooriumit, siis on võimalik sademevesi immutada ja/või juhtida kraavidesse. Kuna
18
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
kavandatavad kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste ja
õlidega, siis kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist või
suublasse juhtimist õlipüüduriga.
Reostuse vältimise meetmete rakendamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega
kaasnevalt mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.
Tegevus avaldab vähesel määral mõju pinnase veerežiimile. Mullakaardi alusel leidub alal
ajuti liigniiskeid alasid ja turvastunud muldasid. Liigniiskele alale ehitamine eeldab lokaalset
kuivendust. Samuti ei ole sellisesse pinnasesse võimalik sademevett immutada.
Ehitustegevusega kaasneva kuivenduse mõju on üldjuhul lokaalne (ulatus piirneb u
paarikümne meetriga ehitusala servast). Seega on tegu lokaalse mõjuga, mis ei põhjusta
ulatuslikke muutusi veerežiimis laiemalt. Alalt pinnase- ja sademevee juhtimisel
olemasolevasse kraavitusse tuleb lahendada vastava projektiga ning tagada, et ärajuhitava
vee vastuvõtuvõime on piisav (vajadusel näha ette kraavide puhastamine vms).
4.5.2 Õhu saastatus
Planeeringu elluviimiseaegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning
lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms). Kavandatava
tegevuse olulised käitamisaegsed mõjud välisõhus seisundile puuduvad.
4.5.3 Lõhn
Kavandatud tegevusega ei kaasne ei ehitus- ega kasutusaegset lõhnahäiringu teket.
4.5.4 Müra
Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist müra, mis võiks põhjustada häiringuid
väljaspool planeeringuala. Küll aga tekitavad müra lennuvälja kasutusperioodi jooksul seal
maanduvad ja õhku tõusvad lennukid ja helikopterid. Lennuvälja kasutusaegse müra
võimalikku mõju võib pidada käsitletava detailplaneeringu puhul kõige olulisemaks
aspektiks.
Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra
normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a
määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” (30.05.2020 redaktsioon) (edaspidi määrus nr 71).
Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest
põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või
liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra normtasemed on:
− müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise
abinõusid;
− müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Uus
planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või
kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik
ala.
19
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad
määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Vastavalt üldplaneeringu
maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:
− I kategooria - virgestusrajatise maa-alad;
− II kategooria - haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu
maa-alad, rohealad;
− III kategooria - keskuse maa-alad;
− IV kategooria - ühiskondlike hoone maa-alad;
− V kategooria - tootmise maa-alad;
− VI kategooria - liikluse maa-alad.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et
planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset.
Liiklusmüra määruse 71 tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee-
ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise
liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel.
Lennuvälja kinnistu piirneb Vaivara valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt põhja, lääne ja ida
suunast vahetult transpordimaaga, millele ei rakendu müra normtasemed.
Transpordimaadest edasi teisel pool teed põhja suunas ja ka kõikides teistes suundades
leidub läheduses mitmeid väikeelamumaid ja reserveeritud väikeelamumaid (II kategooria
ala). Lähim elamumaa algab u 48 m kauguselt põhja suunas. Lähim sotsiaalmaa on kirde
suunas asuv Vaivara lasteaed (II kategooria ala), mille kaugus on u 500 m planeeringuala
piirist. Väikeelamumaade ja ärimaade vahele on üldplaneeringuga ette nähtud ka mitmeid
tootmismaa (laohoone või keskkonnaohutu tootmise maa) juhtotstarbeks reserveeritud
alasid.
Liiklusmüra sihtväärtused II kategooria aladel (elamualadel) on 55 dB päeval ja 50 dB öösel
ja piirväärtused II kategooria aladel on 60 dB ja 55 dB (teepoolsel küljel 65 dB ja 60 dB).
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonete aladel ei tohi ületada päeval
85 dB ja öösel 75 dB.
Detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva lennuvälja arendamist – lennuraja
pikendamist ja kõvakatteliseks muutmist. Samuti kavandatakse helikopteri
maandumisplatsi. Lennuvälja arendustegevus võimaldab selle kasutust praegusest
suuremate lennukite poolt. Samuti võimaldab taristu väljaarendamine intensiivsemat
kasutust (praegu lennuväljal puudub vajalik teenindav taristu ja seetõttu on kasutus
vähene). Selge on, et seoses lennuvälja arendustegevusega on oodata lennuväljal
toimuvatest tegevustest tulenevalt müratasemete suurenemist. KSH eelhinnangu ülesanne
ei ole koostada mürahinnangut ja seda siinkohal ei tehta. Eeldada võib, et lennuvälja
kasutusintensiivsus kujuneb võrdlemisi madalaks ja seega hakkavad mürasündmused aset
leidma harva. Samas tuleb arvestada, et elamualad paiknevad lennuväljale lähedal ning
tõusu- ja maandumistrajektoorid võivad hakata otseselt ületama elamualasid. Selgitamaks
elamualadel tekkida võivaid müratasemeid ja vajadusel leevendavate meetmete
soovitamiseks tuleks detailplaneeringu koostamise raames koostada mürahinnang.
20
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
4.5.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne
olulisel määral soojuse, kiirguse või vibratsiooni teket.
Tõenäoliselt nähakse planeeringus ette lennuraja perspektiivne valgustamine, kuid
arvestades lennuraja paiknemist elamualade suhtes, siis ei ole oodata valgustusest tekkivaid
häiringuid elamualadele.
4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks
tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud
nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning
ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol.
Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu
keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha otsest mõju varale.
Kaudselt on lennujaama arendamisel Ida-Virumaale laiemalt positiivne mõju. Lennujaama
soovitakse arendada võimaldamaks sinna rahvusvaheliste tšarterlendude maandumist.
Rahvusvahelise lennujaama vajadust majanduse edendamiseks nähakse ette Ida-Virumaa
arengustrateegias. Tšarterlendudel Narva vahetusse lähedusse võib olla nii
turismipotentsiaal kui võivad need olla vajalikud ettevõtluse edendamiseks.
Lisaks lennuväljale näeb planeering ette ka õppesõiduplatsi ja helikopteri maandumisplatsi
rajamist. Tegu on objektidega, mis piirkonnas puuduvad ja seega rikastab nende rajamine
piirkonna teenuste valikut.
Lennuvälja planeeringu elluviimisel on seega potentsiaalselt oluline positiivne mõju Ida-
Virumaa sotsiaal-majanduslikule olukorrale.
4.7 Mõju kultuuriväärtustele
Planeeringualale jääv Olgino rändrahn on inventeeritud ka pärandkultuuriobjektina nime all
„Äksi kivi“ (851:KON:012, objekti tüüp- vanad kohanimed).
Pärandkultuuri all mõistetakse Maa-ameti elektroonilise andmebaasi tähenduses eelmiste
põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit
pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale.
Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike
endi kätes. Antud juhul on sama rahn kaitse all ka kui kaitstav looduse üksikobjekt
(KLO4000967), mille kahjustamine vastavalt Keskkonnaministri 02.04.2003 määruse nr 27
“Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja” § 1 lõikele 2 on keelatud (planeeringu
mõju antud objektile on täpsemalt kirjeldatud peatükis 4.2).
Eelnevast lähtuvalt olulist negatiivset mõju kultuuriväärtustele ei avaldata.
21
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Kavandatud tegevusega võib mõningal määral kaasneda lennuõnnetuse oht maandumisel
või õhkutõusmisel. See võib lisaks inimohvritele kaasa tuua tulekahju või plahvatusohu
ja/või võimaluse, et kütust lekib pinnasesse. Sellest tulenevalt tuleb planeerimisel,
projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal tegutsemisel järgida kehtivas õiguses esinevaid
nõudeid lennuohutusele. Lahendada tuleb tuletõrje veevarustus. Planeeringu koostamisel
tuleb teha koostööd Päästeametiga ja Transpordiametiga.
Detailplaneeringu algatamise taotlus ei näe alale otseselt ette kütusemahutite ja tankuri
rajamist, kuid lennuvälja arendustegevuse puhul on tegu väga tõenäolise tegevusega.
Kütusemahutite planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda
asjakohastest keskkonnanõuetest. Arvestada tuleb, et tegu on kaitsmata põhjaveega alaga.
Mahutite liigitumine ohtlikuks ettevõtteks sõltub kavandatavast üheaegselt hoiustatavast
kütuse mahust. Ohtlikuks loetakse käitisi, milles hoiustatav reaktiivkütuse kogus on
üheaegselt üle 1000 tonni1. Tõenäoliselt jääb planeeringualale kavandatavate
kütusemahutite maht väiksemaks kui ohtlikku ettevõtte künniskogus.
Kütuse hoiustamisel võivad esineda järgmised inimtegevusest või tehnogeensetest
protsessidest tulenevad ohud:
1. Kütuse väljavoolamine. Lekkeid võib põhjustada hooletus mahuti kütusega täitmisel;
transpordimahuti torustike või voolikute mehhaanilised vigastused; mahuti
mehhaanilisel vigastused.
2. Tulekahju. Ohutuskaardi andmetel on lennukikütus ise ja kütuseaurud tuleohtlikud
ained. Süttimist võib põhjustada säde, leek või piisava soojusmahtuvusega ning
küllalt kõrge temperatuuriga ese või keskkond. Kütuste süttimise ja põlemise korral
vabanev rohke soojusenergia võib süüdata ümbritsevaid alasid.
Tulekahju teket võivad põhjustada lahtise tule kasutamine (tuleohutusnõuete
rikkumine); mehhaanilise või elektrilise sädeme teke; tahtlik süütamine.
3. Plahvatus. Lennukikütus ei ole plahvatusohtlikuks klassifitseeritud aine. Teatud
juhtudel võivad kütuseaurud plahvatuslikult süttida. Kütuste aurude plahvatus tekib
juhul, kui need segunevad õhuga sobivas vahekorras ning samaaegselt on olemas
süüteallikas (lahtine tuli, säde vms). Kui lennukikütust sisaldavad mahutid puutuvad
kokku tulega, siis suurenenud siserõhu tõttu anumates on olemas plahvatusoht.
Toote mahavalgumise korral tekkiv süsivesinike aurude ja õhu segu võib plahvatada
või süttida sädemete või kuumade pindadega kokkupuute tagajärjel.
Kütuse hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud mahutit.
Mahuti peab olema varustatud kas lekkevanniga või topeltkestaga, mis mahutab 110%
mahuti kogumahust.
1
Majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku
kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” Lisa (ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 28.05.2021 määruse nr 27 sõnastuses).
22
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik
mõjude kumuleerumine
Lähipiirkonnas pole teada teisi samalaadseid arendusi, mis võiksid põhjustada koosmõju.
Elamualade ja lennuvälja ala vahele jääb Tallinn-Narva maantee. Nii lennuliikluse kui
maanteeliikluse müra on käsitletavad liiklusmüraga nii, et müratasemete hindamisel tuleb
arvestada lennuliikluse ja autoliikluse koosmõjuga.
4.10 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu lennuvälja kavandava detailplaneeringuga,
olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Tegu on
üldplaneeringuga kooskõlas oleva tegevusega.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel. Antud juhul on tegu lennuvälja laiendamist kavandatava detailplaneeringuga.
Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega
kaasnevana ei ole oodata. Lennuvälja laienduse kavandamisel tuleb teha koostööd
Transpordiametiga ning tagatud peab olema lennukite tõusu- ja maandumistrajektooride
paiknemine Eesti õhuruumis.
23
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
Järeldused
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata
detailplaneeringu elluviimisel ja lennuraja, hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega
seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise
hindamise läbiviimist.
KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist
vajalikuks järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu alal paikneb ka käesoleval ajal väikelennukite poolt kasutatav
lennuväli. Lennuvälja laiendamist nähakse ette kehtivas üldplaneeringus ning
rahvusvahelise lennujaama vajadust majanduse edendamiseks nähakse ette Ida-
Virumaa arengustrateegias;
2) kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade
taastumisvõime ületamist;
3) detailplaneeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju
hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
4) detailplaneeringu hõlmatud alal ja lähipiirkonnas ei paikne looduskaitseseaduse
alusel kaitstavaid alasid, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke
alasid. Alal paiknevale kaitstavale looduse üksikobjektile (Suur rändrahn
KLO4000967) tegevus olulist mõju ei avalda;
5) detailplaneeringuga ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega
terviklikkusele ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;
6) kavandatav tegevus ei sea takistusi rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele antud
piirkonnas;
7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
Tegevusega ei kaasne õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete
saastetasemete esinemist;
8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
9) tegevusega kaasneb eeldatavalt teataval määral müratasemete tõus, kuid
mürahinnang on võimalik koostada eraldiseisva uuringuna detailplaneeringu
koostamise raames. KSH läbiviimine mürahinnangu koostamiseks ei ole vajalik;
10) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole
eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
majandustegevusele;
11) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse olulist
kasvu, sest tegevuse iseloom ei muutu (tegu on ka käesoleval ajal lennuvälja
24
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
alaga). Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd Päästeametiga ning
kavandada sobilikud tuleohutuse lahendused;
12) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole
ette näha esialgse eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist
negatiivset keskkonnamõju. Puuduvad muud olulised kriteeriumid, mis
detailplaneeringu puhul tingiks KSH algatamise vajaduse.
Eelnevast lähtuvalt teeb eelhinnang ettepaneku jätta Lennuvälja kinnistu
detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata. Planeeringu
keskkonnakaitselisi küsimusi on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise ja
menetlemise käigus.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning
enne otsuse tegemist tuleb küsida (KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH
eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33
lõikele 6.
Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid. Siiski
tuleks edaspidi järgida järgmisi soovitusi:
− Planeeringualal paikneva kaitstava looduse üksikobjekti Olgino rändrahnu
(KLO4000967) kahjustamine on keelatud. Rahnu ümbritsevas piiranguvööndis
kavandatavateks tegevusteks on vajalik Keskonnaameti nõusolek.
− Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate
parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust. Ehitustööd
peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna-
ja põhjavette. Soldina peakraavi puhul järgida kehtivaid veekaitselisi kitsendusi.
− Planeeringus tuleb ette näha kõvakattega alade sademevee puhastamine
õlipüüduriga.
− Planeeringu koostamisel kütusemahutite kavandamisel tuleb sätestada, et kütuse
hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud
mahuteid. Mahutid peavad olema varustatud kas lekkevanniga või topeltkestaga,
mis mahutab 110% mahuti kogumahust.
− Planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal tegutsemisel järgida kehtivas
õiguses esinevaid nõudeid lennuohutusele. Planeeringus tuleb lahendada tuletõrje
veevarustus. Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Päästeametiga.
− Planeerides ehitisi ja rajatisi kinnistu rohevõrgustikuga hõlmatud aladele tuleb
tagada rohevõrgustiku toimimine ja sidusus.
− Ehitustegevuse käigus jälgida praeguselt lennuraja osalt eemaldatava pinnase
seisundit ning selle reostuse kahtluse korral teostada reostusanalüüsid. Reostuse
esinemisel tuleb pinnas anda üle edasiseks käitlemiseks jäätmekäitlejale.
− Seoses lennuvälja arendustegevusega on oodata lennuväljal toimuvatest tegevustest
tulenevalt müratasemete suurenemist. Selgitamaks elamualadel tekkida võivaid
25
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
müratasemeid ja vajadusel leevendavate meetmete soovitamiseks tuleks
detailplaneeringu koostamise raames koostada liiklusmüra hinnang.
− Lennuvälja rekonstrueerimine tuleb kooskõlastada Lennuametiga.
26
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 27.09.2021
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ Kättesaadav:
https://ivol.kovtp.ee/maakonna-arengustrateegia
Projekt363 OÜ. Narva lennuvälja detailplaneering. Eskiisjoonis. 09.06.2021
Vaivara valla üldplaneering. Kättesaadav:
http://vaivaravald.ee/dp/yp2/yp2_pdf/dp_pass.htm
Seadused, määrused:
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/867983?leiaKehtiv
Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003
Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee
Keskkonnaregister: https://keskkonnaportaal.ee/register
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
VEKA (veevaldkonnaga seotud info):
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803
27