Toomas Kivimägi
Riigikogu põhiseaduskomisjon Meie 11.01.2022 nr 1.1-11/8824-3
[email protected]
Vabariigi Valitsuse seisukoht
kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse muutmise seaduse eelnõule
(498 SE)
Austatud põhiseaduskomisjoni esimees
Vabariigi Valitsus arutas k. a 6. jaanuari istungil Riigikogu Isamaa fraktsiooni 9. detsembril
2021. aastal algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
(498 SE) ja otsustas eelnõu mitte toetada. Peamine eelnõu mittetoetamise põhjus on asjaolu,
et eelnõu riivab ülemääraselt kohalike omavalitsuste (KOV) enesekorraldusõigust.
Eelnõuga nähakse ette kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 täiendamine
lõigetega 11 ja 12, millega sätestataks, et KOV volikogu esimehe ja aseesimehe, samuti
linnapea, vallavanema ja palgaliste valitsuse liikmete (edaspidi tekstis ka KOV juhid) töötasu
ja hüvitist saab volikogu suurendada vaid järgmise volikogu koosseisu kohta. Eelnõu
seletuskirja järgi on eelnõu eesmärk välistada juhtumid, kus kohalikud volikogud hakkavad
esimese asjana pärast valimisi arutama ja otsustama oma esimeeste töötasude tõstmist ja ka
valitavate linnapeade ning vallavanemate palkade suurendamist samale koosseisule.
Eelnõu seletuskirjas puudub samas igasugune selgitus, kuidas on kavandatav muudatus
kooskõlas Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas (EKOH) ja Eesti Vabariigi põhiseaduses
(PS) sätestatud KOVide enesekorraldusõiguse põhimõttega, mis on üks KOVide toimimise
garantiisid. Seletuskirjas ei ole esitatud ka kaalutlusi, miks praegune KOKS sõnastus, mis
annab KOV juhtide tasude määramisel n-ö jooksvale volikogu koosseisule kaalutlusõiguse,
on sisuliselt ebakohane.
Järgnevalt on selgitatud täpsemalt eelnõu mittetoetamise põhjuseid Vabariigi Valitsuses:
1. KOVide enesekorraldusõiguse ülemäärane riive - EKOH preambula järgi tugineb
omavalitsuskorraldus demokraatlikult moodustatud otsuseid langetavatel organitel, millel on
oma kohustuste, nende kohustuste täitmiseks vajalike vahendite ja viiside ning rahaliste
vahendite suhtes ulatuslik autonoomia (enesekorraldusõigus). EKOH artiklites 6 ja 7
täpsustatakse KOVi õigust määrata oma ülesannete täitmiseks ise sobivad haldusstruktuurid
ja näha selleks ette vajalikud vahendid. KOVide töötajate töötingimused peavad võimaldama
palgata kõrge kvalifikatsiooniga personali isikuomaduste ja pädevuse alusel. Selleks tuleb
tagada piisavad väljaõppevõimalused, palk ja ametialase edutamise väljavaated (EKOH
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
artikkel 6 lõige 2). EKOH järgi peavad ka valitud kohalike esindajate töötingimused
võimaldama neil vabalt oma tööülesandeid täita. Kusjuures töötingimused peavad
võimaldama töökohustuste täitmisel tekkinud kulutuste õiglase rahalise hüvitamise ning
vajaduse korral kaotatud töötasu hüvitamise või tasumise tehtud töö eest ja asjakohase
sotsiaalkaitse (EKOH artikkel 7 lõiked 1 ja 2).
KOVile EKOHiga ja PS § 154 lõike 1 järgi garanteeritud enesekorraldusõigust sealhulgas
määrata nn jooksval volikogu koosseisul oma äranägemist mööda töötingimused ning oma
valitud, määratud või ametisse kinnitatud või nimetatud otsustusorganite ehk volikogu ja
valitsuse liikmete, samuti KOV ametnike ja töötajate töötasud või hüvitised, saab senise
kohtupraktika alusel seadusandja piirata vaid siis, kui sellel piirangul on legitiimne eesmärk.
Teisisõnu peab seadusandja järgima, et KOV sisemises korralduses tehtav muudatus oleks ka
materiaalses mõttes põhiseaduspärane, st teenima põhiseaduspärast eesmärki ning aitama seda
saavutada (olema selle saavutamiseks asjakohane1). Eelnõu seletuskiri sellele nõudele ei
vasta. See, et eelnõu algatajad ei pea õigeks, et uus valitud volikogu arutab ja otsustab enda
valitavate volikogu esimeeste, aseesimeeste, linnapeade ja vallavanemate ning valitsuse
liikmete palkade suurendamist, ei anna veel alust KOV juhtide tasude määramist eelnõus
esitatud kujul reguleerida. Vabariigi Valitsus ei näe ka ühtegi veenvat põhjendust, miks peaks
seadusandja KOVide puhul taolisi KOVide sisemise enesekorraldusõiguse piiranguid
kehtestama.
2. Seadusemuudatuse eesmärk - Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks nähakse volikogu
palgalisele esimehele või aseesimehele tasu või hüvituse määramist sama volikogu koosseisu
poolt probleemsena. Tegemist on volikogu kui kollegiaalse esindusorgani otsustusega.
Volikogu esimees ega aseesimees ei saa KOKS järgi nagunii määrata ainuisikuliselt enda
töötasu, mida saaks lugeda korruptsioonivastase seaduse (KVS) §-s 11 nimetatud
toimingupiirangu rikkumiseks.2 KOKS § 17 lõike 5 järgi ei tohi volikogu liige osa võtta
volikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle
laieneb toimingupiirang KVSis sätestatu kohaselt. Volikogu esimehe või aseesimehe tasud ja
volikogu liikmete hüvitised määratakse reeglina siiski volikogu määruse ehk üldaktiga. KVS
§ 11 lõike 3 punkti 1 järgi ei kohaldata toimingupiiranguid (mh otsustuse tegemisest
taandumine) õiguse üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises
osalemisel.
Kui volikogu otsustab tasu määramise vallavanemale või linnapeale või palgalisele valitsuse
liikmele, siis ei saa seda lugeda olukorraks, kus volikogu liige määrab endale tasu3. Seetõttu
on eelnõuga KOKS kavandatav § 22 täiendamine lõikega 11 täiesti arusaamatu. Praktikas
korraldatakse üsna sageli pärast KOV volikogu valimistulemuste selgumist volikogu algatusel
vallavanema ja linnapea valimiseks konkursse. Eelnõuga kavandatava muudatusega kaotaksid
konkursid oma mõtte. Volikogult võetakse eelnõuga kavandatava muudatusega ära
läbirääkimisvõimalus tugeva vallavanema või linnapea valimiseks, kellele saaks määrata
konkurentsivõimelise töötasu.
1
Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.12.2016 otsus kohtuasjas 3-4-1-3-16, p 88.
Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-3-16.
2
Ehk ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1)
otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või
temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on
teadlik korruptsiooniohust.
3
Välja arvatud KOKS § 17 lõikes 62 sätestatud erand.
2
Eelnõu seletuskirjas ei ole seadusemuudatuse kaalutlusena toodud välja seoseid KVSi ega
nimetatud KOKSi sätetega. Seletuskirjast ei selgu, mis on sellise muudatuse legitiimne
eesmärk ja milline on muudatuse tegelik mõju.
Olemasolev KOKSi vastav regulatsioon on Vabariigi Valitsuse hinnangul toimiv, asjakohane
ja paindlik, arvestab KOVide enesekorraldusõiguse põhimõttega ning ei vaja sisulist
muutmist.
3. KOV juhtide tasude ja hüvitiste või hüvituste määramine on kohaliku halduskultuuri ja
usalduse küsimus. Kui valla ja linna elanikud on volikogu liikmeid usaldanud kohaliku elu
korraldamiseks kooskõlas õigusaktidega kõiki olulisi otsuseid langetama, siis jääb
arusaamatuks, miks ei saaks neid usaldada KOV juhtide n-ö palgataseme üle otsustamisel.
Vaatamata KOV juhtide palkade teema kõlavusele avalikkuses ei moodusta nende (muutmise)
kulu kuigi olulist osa ühegi KOVi eelarvest. Kui pidada õigeks, et volikogudel on õigus teha
teisi palju suurema ulatusega valikuid oma käsutuses oleva eelarve piires, siis jääb
arusaamatuks, miks on vaja neilt võtta seadusega igasugune õigus muuta vajadusel ka
valimisperioodi kestel KOV juhtide tasusid. Tulevikus võiks see ehk olla valdav hea poliitiline
tava, et reeglina kinnitatakse volikogu esimehe ja aseesimehe töötasu ette ära eelmise
volikogu koosseisu poolt, aga samas võib alati olla olukordi, kus on vajalik varem otsustatut
korrigeerida.
Vallavanema ja linnapea ning palgaliste valitsuse liikmete puhul oleks aga taoline praktika
enam kui kaheldav. Volikogu saab näiteks muuta palgaliste valitsuse liikmete arvu, andes
neile teatud valdkondade juhtimise pädevusi, määrates täitmiseks täiendavaid ülesandeid.
Eelnõuga pakutav jäik regulatsioon tasude osas võiks tuua kaasa ka olukorra, kus eelmise
volikogu koosseisu poolt pandaks niimoodi ette lukku uue valitsuse struktuur ehk ei
võimaldata uue valitsuse sees ülesandeid ümber kujundada ning vastavalt kohustuste mahule
tasusid kohendada.
4. Võimekate KOV juhtide värbamine ja motiveerimine - Eelnõu sõnastuse järgi saab KOV
juhtide tasu/palka suurendada vaid kord nelja aasta jooksul. Üldreeglina tehaksegi praktikas
palgaalased KOV juhtide otsused neljaks aastaks. Haldusreformi käigus tegevust alustanud
uute KOVide puhul võis vastupidi olla probleemiks see, et 2017. aastal KOV juhtide tasude
kehtestamisel ei suudetud adekvaatselt hinnata KOV juhtide kohustuste mahtu nn
territooriumilt olulisemalt suuremates KOVides ehk senised tasud võisid olla KOV juhtide
ülesannete kvaliteetseks täitmiseks vähemotiveerivad ja ebapiisavad.
Praktikas võib eelnõuga kavandatava muudatuse rakendamisel juhtuda ka nii, et lahkuv
volikogu ei otsusta järgmise koosseisu KOV juhtide tasude osas midagi ja siis ei saa neid
järgneva nelja aasta jooksul üldse muuta (tasud püsiks muutumatud kaheksa aastat). Selline
jäik regulatsioon tähendaks, et KOV juhtide palk hakkaks oluliselt maha jääma tööturu
arengutele. See tähendab, et hea kvalifikatsiooniga ja tugevaid juhte on veelgi raskem
KOVides leida. Mida nõrgem on KOV strateegiline juhtimine, seda kehvem on ka üldine
tulemus ehk eelnõuga kavandatava muudatuse tulemusena võib hakata KOV teenuste tase
halvenema. Väga keeruline on nelja-aastases perspektiivis ette näha, millised on tippjuhtide
palgatase ja tööturu arengud nelja aasta pärast. KOV juhte tuleb samuti hoida
konkurentsivõimelisena. KOVide konkurents erasektoriga on heade juhtide värbamisel kõrge.
Sisulises plaanis on ka vaieldav, kas KOV juhtide tasude tõus, mida 2021. a sügisel on näha
mitmetes kohtades toimuvat, on õigustamatu „laristamine“ või haldusreformi järgselt
keskmiselt senisest hoopis suuremate KOVide juhtide kui tippjuhtide palkade ammu vajalik
korrigeerimine seatavatele kõrgetele ootustele ja vastutusele vastavaks. Vaevalt rahva poolt
värskelt volikogudesse valitud saadikud teevad selliseid otsuseid kergekäeliselt. Nemad ise
3
peavad esimestena oma valijatele aru andma, miks nii otsustati. See ei tähenda, et kõik KOV
juhtide tasude tõusud on kindlasti KOVides õigustatud, aga kui midagi kohapeal otsustades
kellegi meelest valesti läheb, peaks ka lahendus tulema eelkõige läbi kohaliku poliitilise
kultuuri. Volikogu tegevusele saavad anda hinnangu hääleõiguslikud valijad järgmistel KOV
volikogu valimistel.
5. Eelmise volikogu koosseisu soov järgmisele koosseisule õiglane palk määrata võib olla
mõjutatud järgnevate valimiste tulemustest ja välistatud pole ka populistlikud otsused, mis
KOV arengut pärssima hakkavad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Teadmiseks:
Riigikantselei
Olivia Taluste 6113092
[email protected]
4