Riigikantselei
[email protected] Meie 11.01.2022 nr 1.1-10.1/8839-4
Vabariigi Valitsuse määruse
"Väikesaarte nimistu
kehtestamine" esitamine VV
istungile
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks Vabariigi Valitsuse määruse
"Väikesaarte nimistu kehtestamine" eelnõu koos seletuskirjaga. Vabariigi Valitsuse
määrusega kehtestatakse uus väikesaarte nimistu vastavalt püsiasustusega väikesaarte
seadusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisad:
Lisa 1. määruse "Väikesaarte nimistu kehtestamine" eelnõu
Lisa 2. määruse seletuskiri
Kaie Küngas 6113080
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
30.11.21
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Väikesaarte nimistu
Määrus kehtestatakse püsiasustusega väikesaarte seaduse § 21 lõike 3 alusel.
§ 1. Väikesaarte nimistu
Väikesaarte nimistusse arvatakse Abruka saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar,
Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija saar), Naissaar, Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu
saar, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar.
§ 2. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2019. a määrus nr 5 „Väikesaarte nimistu“ tunnistatakse
kehtetuks.
Kaja Kallas
peaminister
Jaak Aab
riigihalduse minister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse „Väikesaarte nimistu kehtestamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
6. detsembril 2017. a Riigikogus vastu võetud ja 1. jaanuaril 2018. a jõustunud püsiasustusega
väikesaarte seaduse (edaspidi VSaarS) muudatuste kohaselt kaotati seadusest nimeline
püsiasustusega väikesaarte loetelu ning kehtestati nimistusse arvamise kriteeriumiks püsivalt
igakuiselt viie elaniku olemasolu väikesaarel eelneva kalendriaasta jooksul. Samuti kehtestati,
et nimistusse kuuluv väikesaar arvatakse nimistust välja, kui saarel elab alla viie inimese
vähemalt kuus kuud kalendriaastast. Väikesaare vastavust kriteeriumile kontrollitakse iga
kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga. Vabariigi Valitsus kehtestab nimistu muudatused
hiljemalt järgneva aasta 1. veebruaril.
Viimane kehtiv väikesaarte nimistu kinnitati 24. jaanuari 2019. a Vabariigi valitsuse määrusega
nr 5 ja sinna kuulub 16 saart1. Eelnõuga kinnitatakse uuendatud väikesaarte nimistu alates 2022.
aastast. Uuendatud nimistust arvatakse välja Osmussaar, kuna saarel elab alla viie elaniku. Uusi
saari nimistusse ei lisandu ja teiste väikesaarte osas muudatusi ei ole.
1.2. Määruse ettevalmistajad
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi
regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Kaie Küngas (tel 611 3080, e-post
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 611
3097, e-post
[email protected]) ja õigusosakonna jurist osakonna juhataja
ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549, e-post
[email protected]). Eelnõu on
keeleliselt toimetanud keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638; e-post
[email protected]).
2. Määruse eesmärk ja sisu
1. jaanuaril 2018. a jõustunud VSaarS muudatusega kehtestati seaduses objektiivne kriteerium,
millele vastavad väikesaared arvatakse püsiasustusega väikesaarte nimistusse või nimistust
välja. Muudatuse eesmärk oli väikesaarte võrdse kohtlemise tagamiseks muuta nimistu
kinnitamine paindlikumaks (varem oli loetelu kehtestatud seaduses), andes ettenähtud
kriteeriumile vastava nimistu kinnitamine ülesandeks Vabariigi Valitsusele. Väikesaar kuulub
nimistusse kui selle pindala on alla 100 km2 ja seal elas rahvastikuregistri andmetel eelmise
kalendriaasta jooksul püsivalt igakuiselt vähemalt viis inimest (VSaarS § 21 lg 1). Seaduse
kohaselt arvatakse nimistusse kuuluv väikesaar välja, kui kalendriaasta jooksul ei ole enam kui
kuus kuud väikesaarel täidetud seaduses sätestatud viie elaniku kriteerium (§ 21 lg 2) ehk kui
saarel elab alla viie inimese vähemalt kuus kuud kalendriaastast.
1
Abruka saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija
saar), Osmussaar, Naissaar, Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu saar, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar.
1
Esimese väikesaarte nimistu kehtestas Vabariigi Valitsus määrusega 29. jaanuaril 2018. a ning
uuendas 1.veebruaril 2019. a. Kokku on kehtivas nimistus 16 väikesaart: Abruka saar, Aegna
saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija saar),
Osmussaar, Naissaar, Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu saar, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-
Pakri saar. Rahvastikuregistri andmetel on kõigi Eesti väikesaarte elanike arv 1. jaanuari 2022
seisuga kokku 18742.
Kriteeriumi täitmist kontrollib Rahandusministeerium rahvastikuregistri andmetel, pärides
rahvastikuregistrilt eelneva aasta osas iga kalendrikuu esimese kuupäeva seisu elanike arvu
väljavõtte kuude lõikes ehk kriteeriumi täitmist vaadatakse kalendrikuu põhiselt.
Rahandusministeerium kontrollis elanike arvu vastavust 2021. aasta jooksul ning nimistusse
arvatud väikesaartest ei täitnud Osmussaar kaheksa kuu jooksul elanike arvu kriteeriumi, sest
saarel elab alla viie elaniku. Seetõttu arvatakse Osmussaar väikesaarte nimistust välja. Teiste
väikesaarte osas muudatusi ei ole.
Vabariigi Valitsus peab VSaarS kohaselt nimistu muudatused kinnitama hiljemalt järgneva
aasta 1. veebruaril.
Eelnõu §-s 1 loetletakse kõik VSaarS § 21 kohaselt nimistusse kuuluvad väikesaared: Abruka
saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar
(Manija saar), Naissaar, Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu saar, Vilsandi saar, Vormsi saar ja
Väike-Pakri saar.
Võrreldes kehtiva nimistuga on loetelust välja jäetud Osmussaar. Samuti on muudetud Manõja
saare (Manija saare) nimi kuna ametlik kohanimi on Manõja saar mitte Manija saar.
Kohanimeseadus § 14 lõike 1 kohaselt on registrisse kantud ametliku kohanime kasutamine
kohustuslik avaliku teabe seaduse mõttes teabevaldajate (sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutus) andmekogude pidamisel ja dokumentides; postiteenuste osutamisel, teabelevis, avalikul
sildil, viidal ja kuulutuses; teatme- ja õppekirjanduses, maakaardil ning aadressiandmetes
ruumiandmete seaduse tähenduses. Käibel on nii kirjakeelne nimi Manija saar kui ka
kihnukeelne Manõja saar. Kuigi enam on levinud Manõja saare kirjakeelne vorm Manija saar
(seda eelkõige seetõttu, et kihnu keelt kõneletakse vaid Kihnu saarel ja Manõja saarel), siis
tuleb kohanimeseaduse kohaselt kasutada kohanimeregistrisse kantud ametlikku kohanime.
Eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks varasem 2019. aastal kinnitatud nimistu määrus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Osmussaare väljaarvamisel väikesaarte nimistust kaotavad kehtivuse VSaarS-ga kehtestatud
erisused väikesaarele. Lääne-Nigula vald ei ole nimistu muudatuse jõustumise järgselt
kohustatud enam kokku kutsuma väikesaare üldkogu, mille pädevuses on kooskõlastuse
2
Sh nimistusse mittekuuluvad väikesaared.
2
andmine väikesaare arengukavale, üldplaneeringule, maakasutuse üldistele põhimõtetele,
transpordiühenduse arendamisele mandri või lähima suursaarega, üldkogu reglemendile ja
saarevanema valimise korrale ning teistele kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruses
sätestatud küsimustele (VSaarS § 5). Samuti ei ole kohustust enam valida saarevanemat
(VSaarS § 5 lg 6) ega kavandada väikesaare või saarterühma arengut omavalitsuse arengukavas
(VSaarS § 7). Lääne-Nigula valla arengukavas 2018-2026 on seatud eesmärke ja planeeritud
tegevusi Osmussaare arendamiseks. Kuigi VSaarS enam ei kohusta eraldi väikesaare arengut
käsitlema, siis omavalitsuse arengukava lähtub omavalitsuse territooriumi tervikvaatest.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõike 2 kohaselt esitatakse omavalitsuse
arengukavas majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja
rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused; probleemide ja võimaluste
hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes; tegevusvaldkondade strateegilised
eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni ning strateegiliste eesmärkide
täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni. Kui Lääne-Nigula vald kavandab
ka tulevikus tegevusi Osmussaare arenguks, siis leiavad need kajastust ka omavalitsuse
arengukavas olenemata saare nimistust välja arvamisest.
VSaarS § 111 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu moodustada saarevahi
ametikoha väikesaarel looduskaitseseaduse, muinsuskaitseseaduse, jäätmeseaduse ja teiste
seaduste ning kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide täitmise tagamiseks ja nimetatud
õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamiseks. Lääne-Nigula vallavalitsuse
struktuuris on vastav ametikoht moodustatud Noarootsi osavalla valitsuses. Jääb omavalitsuse
otsustada, kas antud ametikoht säilitatakse ka edaspidi. Ka seaduse alusel ei olnud kohustust
antud ametikoha moodustamiseks, vaid see oli seatud võimalusena.
VSaarS § 12 lõike 1 kohaselt eraldatakse nimistu saarte osas omavalitsustele saareelanikele
teenuste tagamiseks täiendavaid vahendeid. Vahendid eraldatakse tasandusfondi osana. Sama
paragrahvi lõike 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate vahendite eraldamine väikesaare nimistust
väljaarvamisele järgnevast eelarveaastast ehk siis antud juhul 2023. aastast. 2021. aastal oli
Lääne-Nigula vallale eraldatav summa 19 852 eurot.
Samuti kaotab Lääne-Nigula vald VSaarS § 141 kohase väikesaarel asuva kinnisasja
ostueesõiguse.
Osmussaare (või Lääne-Nigula valla) esindajat ei arvata enam väikesaarte arenguga seonduvate
küsimuste arutamiseks ja Vabariigi Valitsuse nõustamiseks väikesaartele suunatud
regionaalpoliitika küsimustes moodustatud väikesaarte komisjon koosseisu (VSaarS § 4).
Komisjoni jäävad lisaks valdkonna ministrile, ministeeriumite (5 liiget) ja Riigikogu
esindajatele (2) endiselt esindajast kõikidest teistest väikesaarte nimekirja kantud saartelt (15)
ja üks saarte elanike huve esindavate ühingute esindaja. Seega on Osmussaare esindaja välja
jäämise mõju väikesaarte esindajate ja huvigrupi esindatusele komisjonis minimaalne.
VSaarS § 8 lõike 2 kohaselt korraldatakse transporditeenust ühistranspordiseaduses sätestatud
korras, lähtudes väikesaare püsielanike liikumisvajadusest. Ühistranspordiseaduse § 5 lõike 1
punkti 5 kohaselt korraldab valla- või linnasisesel liinil sõitjateveo (sh laeva-, väikelaeva- ja
parvlaevaliikluses) valla- või linnavalitsus. Ühistranspordiseaduse § 25 lõike 1 kohaselt võib
riigieelarvest toetada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu või rahastada
3
seaduse alusel muud sõitjatevedu mandri ning saarte ja väikesaarte vahelisel laeva-, väikelaeva-
ja parvlaevaliinil. Sama seaduse § 27 kohaselt võib riigieelarvest toetust anda mandri ning
väikesaarte vaheliseks ühenduseks vajalike laevade, väikelaevade ja parvlaevade soetamiseks.
Osmussaare vahel ei ole avaliku liinivedu korraldatud ning sisulist muudatust selles osas ei ole.
VSaarS § 10 kohaselt peab väikesaarel ööpäevaringselt olema elanike avalikus kasutuses
avariiside, et telefoniühenduse katkemise korral edastada elutähtsaid teateid. Sama paragrahvi
lõike 2 kohaselt peab riik tagama väikesaare varustamise elektrienergiaga. Elektrienergiaga
varustatust reguleerib täpsemalt elektrituruseadus ning seda olenemata, millised ja kui mitu
väikesaart kuulub nimistusse. Elektrituruseaduse § 110 kohaselt peab kogu Eesti olema kaetud
võrguettevõtjate teeninduspiirkondadega. Osmussaar on varustatud elektrienergiaga ning saare
nimistust välja langemine ei mõjuta olemasolevat olukorda.
VSaarS § 14 kohaselt toetab riik väikesaarte looduskeskkonna ja maastikuilme taastamisele,
säilitamisele ja parandamisele suunatud tegevust riigieelarvest selleks ettenähtud programmide
kaudu. Kuigi VSaarS kohustus nimistu muutmise järgselt enam ei laiene, ei oma see sisulist
mõju. Looduskaitse seadus nõuab mistahes looduskeskkonna hoidmist. Erinevad programmid,
tegevuskavad ja strateegiad koostatakse valdkonnaseaduste alusel ning ei sõltu väikesaarte
nimistust. Kogu Osmussaare territoorium on kaetud looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel
kehtestatud Osmussaare maastikukaitsealaga, mida reguleerib Vabariigi Valitsuse 5. augusti
2010. a määrus nr 107 „Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri“3. Kaitse-eeskirjas on
seatud täpsemalt kaitseala välispiir ja vööndite piirid ning vastavad kaitse-eesmärgid koos
lubatud, keelatud ja vajalike tegevustega.
Maapõueseaduse § 100 seab püsiasustusega väikesaare kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse
maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit ja setendit sellel püsiasustusega väikesaarel
asuvalt kinnisasjalt võtta kaevandamisloata kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmiseks
selle püsiasustusega väikesaare piires, kui seadus ei sätesta teisiti maapõue kasutamiseks
(eeldab, et kinnisasi on KOV omandis või on kinnisasja omaniku kirjalik luba). Maavara ning
maavarana arvele võtmata kivimit ja seteni võtmiseks on vajalik Keskkonnaameti luba
(maapõueseadus § 101 lg 1). Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on kogu
saar kaetud kahe sihtkaitsevööndi, milles on keelatud majandustegevus ja loodusvarade
kasutamine ning kolme piiranguvööndiga, milles on keelatud maavara kaevandamine. Seega ei
muuda maapõueseaduse erisuse kaotamine sisuliselt kehtivat olukorda.
Kalapüügiseaduses nähakse erisused püsiasustusega väikesaartele, mille elanikel on
harrastuskalapüügiks lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat õngejada
(kalapüügiseaduse § 23 lõige 2). Sama seaduse § 29 lõike 6 kohaselt tohib väikesaare püsielanik
ühe kalastuskaardi alusel kasutada merel kuni kolme nakkevõrku sügavusest sõltumata ning
kuni kolme kadiskat ja ühte kuni 300 konksust koosnevat õngejada kuni 20 meetri
samasügavusjooneni. Osmussaare elanikud kaotavad võimalused vastavatele erisustele
tulevikus, kuid saavad kalastuslube edaspidi taotleda üldises korras.
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/13348382
4
Väikesaartel elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi
parandamisele on välja töötatud väikesaarte programm4. Programmi raames toetatakse
tegevusi, mis parandavad mandri ja saarte vahelist transpordiühendust, hoolekande- ja
tervishoiuteenuseid, esmatähtsatele teenustele ligipääsetavuse loomist erivajadustega
inimestele, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja mootorsõiduki
kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu alus- ja põhiharidusele, päästevõimekuse
tõstmist, avaliku korra tagamist, sideteenuseid ning eluruumide ehitamist või nende kvaliteedi
parandamist. Programmist toetatud projektide kogumaht 2021.a oli 546,5 tuh eurot.
Maksimaalne toetus on 130 000 eurot projekti kohta. Oma- või kaasfinantseeringu määr on
15% projekti kogumaksumusest. Osmussaare välja arvamisega väikesaarte nimistust kaob
Lääne-Nigula vallal või MTÜdel ja SAdel, riigiasutustel ning äriühingutel õigus taotleda toetust
Osmussaarega seotud projektidele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
VSaarS § 12 lõike 1 kohaselt eraldatakse nimistu saarte osas omavalitsustele tasandusfondi
osana saareelanikele teenuste tagamiseks täiendavaid vahendeid. Kuluvajaduse arvestamisel
arvestatakse lisaks baassummale täiendavad vahendid lähtuvalt elanike arvust 1. jaanuari
seisuga ning veeteede pikkusest suursaare või mandrini. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt
lõpetatakse täiendavate vahendite eraldamine KOVile väikesaare nimistust väljaarvamisele
järgnevast eelarveaastast ehk antud juhul 2023. aastast. 2021. aastal oli Lääne-Nigula vallale
eraldatav summa 19 852 eurot. Muudatus ei mõjuta tasandusfondi üldmahtu, samad vahendid
jaotuvad ringi tasandusfondi sees vastava valemi alusel. Püsiasustusega väikesaarte nimistusse
kuuluvate saarte kohta on 2021. aastal seotud kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatud
vahendeid tasandusfondi osana kokku 705 143 eurot. Summa täpsustub iga-aastaselt vastavalt
elanike arvule ja tasandusfondi valemi järgsele vahendite jaotusele.
Riigieelarve seaduse § 47 lg 2 kohaselt on tasandusfondi eesmärk ühtlustada KOVide
ülesannete täitmise võimalusi. Seega tasandusfondi väikesaarte lisaeraldis on mõeldud KOVi
eelarve toetamiseks ning KOVil ei ole kohustust igal aastal väikesaarele kulutada täpselt sama
summa, mis tasandusfondis arvestati. Tasandusfondi toetusega ei toeta riik otse väikesaart, vaid
omavalitsust VSaarS § 3 eesmärkide täitmiseks. Püsiasustusega väikesaar kuulub KOVi
territooriumi hulka ja selle arendamise põhivastutus on KOVil nagu iga muu mandril oleva
territooriumi puhul. KOV otsustab, kui suure summa eelarvest ta püsiasustusega väikesaare
vajadustele ja arengule kulutab, kas teeb väikesaarel ise korda avalikku taristut, annab kellelegi
toetust või midagi muud.
6. Määruse kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Maaeluministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Eesti Linnade
ja Valdade Liidule. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks seotud omavalitsustele: Hiiumaa
Vallavalitsus, Kihnu Vallavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus,
4
https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika/siseriiklikud-
toetused#V%C3%A4ikesaarte%20programm. Programmi määrus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018056?leiaKehtiv
5
Muhu Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Tallinna
Linnavalitsus, Tartu Vallavalitsus, Viimsi Vallavalitsus ja Vormsi Vallavalitsus. Samuti saarte
esindusorganisatsioonidele MTÜ Eesti Saarte Kogu ja MTÜ Väikesaarte Liit.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Saaremaa
Vallavalitsus ja Vormsi Vallavalitsus kooskõlastasid eelnõu samuti märkusteta. Teised
asutused arvamust ei avaldanud.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
6