dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Rahandusministeerium · 11. jaanuar 2022
Viit
13-1.1/274-1
Registreeritud
11. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo LEXTAL
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-1.1 Kirjavahetus finantsturgude ja panganduse küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-1.1/2022
Vastutaja
Kristen Leppik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎Arvamus ÜVIMS eelnõu kohta.asice163 KB
  • 📎E-kiri.pdf72 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Dan-Erik Roosve | LEXTAL <[email protected]> Saadetud: 10.01.2022 21:20 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; Kristen Leppik <[email protected]>; Thomas Auväärt <[email protected]>; Kristiina Kubja <[email protected]> Koopia: Rauno Kinkar | LEXTAL <[email protected]>; Henri Ratnik | LEXTAL <[email protected]> Teema: Arvamus ÜVIMS eelnõu kohta Lugupeetud Kristen Leppik, Thomas Auväärt, Kristiina Kubja ja rahandusministeerium Edastan vandeadvokaat Rauno Kinkari ja advokaat Henri Ratniku eest ja nimel arvamuse ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu kohta. Lugupidamisega LEXTAL | Tallinn Riga VilniusDAN-ERIK ROOSVEjurist lawyer Advokaadibüroo LEXTAL Law Firm LEXTALRävala pst 4 Tallinn 10145 Estoniatel &#43;372 640 0250 mob &#43;372 5911 6405 CONFIDENTIALITY NOTE. The information transmitted by this e-mail is confidential and can be used only by its intended recipient. 10. jaanuar 2022 Edastatud e-posti teel digitaalselt allkirjastatult järgnevatele aadressidele: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected]. ARVAMUS ÜHISRAHASTUSE JA MUUDE INVESTEERIMISINSTRUMENTIDE NING VIRTUAALVÄÄRINGUTE SEADUSE EELNÕU KOHTA Lugupeetud rahandusministeerium ja eelnõu autorid Detsembris avaldati rahandusministeeriumi koostatud eelnõu (edaspidi: eelnõu) ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seadusele. Eelnõu on muuhulgas suunatud virtuaalvääringu sektori regulatsiooni kardinaalsele muutmisele. Eelnõus planeeritavad muudatused virtuaalvääringu sektori regulatsiooni osas kattuvad suures osas 2021. aasta septembris avaldatud rahandusministeeriumi koostatud eelnõus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise kohta planeeritud muudatusega, mille kohta avaldasime ka möödunud aastal oma arvamuse. Advokaadibüroo LEXTAL klientideks on mitmed virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kes on aastaid Eestis tegutsenud, loonud siin töökohti, maksnud Eestis makse ning kelle palvel ning murel tuleviku pärast teie poole pöördume. Alljärgnevalt esitame: i) kokkuvõtliku seisukoha eelnõule (I peatükk); ii) õigusanalüüsi eelnõu peamistest probleemkohtadest (II peatükk). Käesoleva arvamuse autorid on advokaadibüroo LEXTAL partner ja vandeadvokaat Rauno Kinkar ning advokaat Henri Ratnik ([email protected] ja [email protected]). Autorid on suurima hea meelega valmis analüüsi sisu arutama ja eelnõus sisalduvate muudatuste osas dialoogi alustama. I. KOKKUVÕTE ARVAMUSEST 1. Eelnõu kõige problemaatilisem planeeritav muudatus on piiriülesele teenuse osutamisele eraldi loakohustuse sätestamine. 2. Planeeritava muudatuse tagajärg on Eestile strateegiliselt olulise virtuaalvääringu sektori sisuline likvideerimine, kuna muudatus piirab ettevõtete tegevust ebaproportsionaalsel määral. Lisaks on muudatus meie hinnangul õigusvastane. II. PEAMISTE PROBLEEMKOHTADE ANALÜÜS 3. Eelnõu § 15 lg 1 kohaselt, kui Eestis asutatud ja tegevusluba omav teenuseosutaja soovib asutada välisriigis filiaali või osutada välisriigis piiriüleselt teenust, esitab ta Finantsinspektsioonile vastava loa saamiseks taotluse. Finantsinspektsioon võib omakorda keelduda loa andmisest sama sätte lõikes 5 toodud alustel – sh seetõttu, et teenuseosutaja ei ole võimeline täitma sihtriigis teenuse osutamisele sätestatud nõudeid. 4. Seega sedastab eelnõu virtuaalvääringu teenuse pakkujale keelu osutada välisriigis teenuseid ilma Finantsinspektsiooni loata, mida tuleb taotleda iga välisriigi kohta eraldi. LEXTAL 5. Antud nõue ei ole õiguspärane ning tuleb eelnõust eemaldada. Tegemist on vaieldamatult kõige piiravama ning ettevõtluskeskkonda kahjustavama nõudega kogu eelnõus. 6. Alljärgnevalt põhjendame, et: (i) piirang on vastuolus põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega; (ii) piirang ei ole kooskõlas Euroopa Liidus kehtestatud teenuste vaba liikumisega põhimõttega; (iii) piirang eksib Euroopa Liidus kehtestatud kapitali vaba liikumise põhimõtte vastu; (iv) Finantsinspektsioon ei saa anda lubasid või keelata teenuse osutamist välisriigis; (v) piirang on vastuolus põhiseaduse §-s 10 ja §-s 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega; ning (iv) piirang eksib põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsuspõhimõtte vastu. 7. Esiteks – piiranguga rikutakse põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. 8. Põhiseaduse § 31 sätestab põhiõigusena ettevõtlusvabaduse – isikutel on õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt annab ettevõtlusvabadus isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse. Seejuures on Riigikohus pidanud ettevõtlusvabaduse tuumaks riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. 1 9. Põhiseaduse § 11 sätestab proportsionaalsuse põhimõtte ehk reeglistiku, mille järgi võib teatud olukordades põhiõigusi piirata – „Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.“ 10. Samuti sätestab HÕNTE § 5, et seaduseelnõusse kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida seaduseelnõu avalikes huvides taotleb. 11. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt tuleb proportsionaalsuse põhimõtte vastavuseks kontrollida kolme elementi: a. sobivust – ehk kas piirang saavutab soovitud eesmärgi; b. vajalikkust – ehk kas eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise vähem koormava piiranguga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene; ning c. mõõdukust – ehk kaaluda tuleb ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust. Taotletav eesmärk peab üles kaaluma põhiõiguste riive.2 12. Eelnõus sätestatud piirang ei läbi proportsionaalsuse põhimõtte testi ja on seeläbi põhiseadusevastane. 13. Eelnõu seletuskirjas pole märgitud piirangu soovitud eesmärki. Eeldatavasti on vastavaks eesmärgiks mitte anda tegevusluba teenuseosutajatele, kelle üle ei saa või on keeruline Eestis järelevalvet teostada. Seega on muudatuse laiem eesmärk parandada virtuaalvääringu teenuse pakkumise üle teostatavat järelevalvet. Teisisõnu on muudatuse eesmärk teha järelevalvet efektiivsemaks. 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 31 p 6-7. RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 112; RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41. 2 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 11, p 31. RKÜKo 21.01.2014, 3-4-1-17-13, p-d 32– 35; RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15. 2 LEXTAL 14. Järelevalve teostamist teeks eelnõu jõustumisel kergemaks asjaolu, et piirangu tõttu ei ole ükski ühing enam huvitatud Eestis tegevusloa omamisest. Sellisel juhul on kerge (ja efektiivne) järelevalvet osutada. Kuid siiski – isegi, et piirang oleks eesmärgi täitmiseks teoreetiliselt sobiv, ei läbi piirang vajalikkuse ja mõõdukuse testi. 15. Nimelt – piirang ei ole proportsionaalne, sest eesmärki on võimalik saavutada oluliselt vähem piiravate abinõudega. Kehtiva seaduse järgi on Rahapesu Andmebürool juba võimalik efektiivselt järelevalvet teostada, sest 2020. a jõustunud muudatustega tehti kohustuslikuks ühingu juhatuse, kontori ja kontaktisiku asumine Eestis. Seega on regulatiivsel tasemel juba maksimaalne võimalik tehtud. Nüüd tuleb eesmärgi saavutamiseks tõhustada järelevalvet – nt suurendada järelevalvet teostavate ametnikke arvu, neid põhjalikumalt koolitada, suunata sinna rohkem raha ning teha laialdast koostööd välisriigi asutustega. Kusjuures, kõik loetletud alternatiivid kas ei piiragi ettevõtlusvabadust või teevad seda oluliselt vähem kui rahvusvahelise müügi oluline piiramine. 16. Lisaks ei ole piirang mõõdukas. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et virtuaalvääringute kohalik turg on väga väike, võrreldes välisriikide turuga, ning virtuaalvääringu teenus ongi oma olemuselt rahvusvaheline ja piiriülene. See tähendab, et tegevuslubade planeeritav välistamine võtaks pea kõigilt virtuaalvääringu teenuse osutajalt reaalse võimaluse ja soovi osutada oma teenust. Sellisel juhul pole tegu lihtsalt ettevõtlusvabaduse piiramisega vaid selle põhiõiguse sisulise välistamisega. 17. Kokkuvõtlikult jääb paratamatult mulje, et seaduseelnõu eesmärk ei ole mitte järelevalve tõhustamine vaid järelevalve teostamise vajaduse kaotamine sektori likvideerimise teel. 18. Sealjuures tuleb mõista, et virtuaalvääringu teenusepakkujad osutavad oma teenuseid veebipõhiste platvormide kaudu, millele pääsevad ligi kliendid üle kogu maailma. Teenuseosutaja võib võtta meetmeid, et vältida teenuse osutamist välisriikide kodanikele – nt ei tehta aktiivselt reklaami välisriikides. Kuid paratamatult eksisteerib risk, et mõni välisriigi isik leiab internetist platvormi üles ning asub teenust kasutama. Seega ei ole eelnõus sätestatud piirangu täitmine realistlik. 19. Kokkuvõtlikult - kuna planeeritav muudatus ei ole proportsionaalne, on sellega rikutud HÕNTE §-i 5 ja ühes sellega põhiseaduse §-i 11. 20. Teiseks – piirang ei ole kooskõlas Euroopa Liidus kehtestatud teenuste vaba liikumise põhimõttega. 21. Euroopa Liidu aluspõhimõtteks on piiriülene teenuste vaba liikumine. Vastavalt sätestab Euroopa Liidu lepingu artikkel 26 lg 2, et „Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingute sätetele“. Sealjuures on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 ning järgnevates sätestatud, et liidu piires on keelatud teenuste osutamise vabaduse piirangud, mille järgi ei tohi ühe liikmesriigi teenusepakkuja osutada teenuseid teises liikmesriigis asuvatele isikutele. 22. Euroopa Liidu Kohus on praktikas selgitanud, et teenuste vaba liikumise põhimõte kehtib ka juhul, kus ühes liikmesriigis asuv teenusepakkuja osutab teenuseid teises 3 LEXTAL liikmesriigis olevale kliendile piiriüleselt – näiteks telefoni või interneti teel.3 Kusjuures – mistahes siseriiklik piirang, mis võib tekitada ainuüksi võimaluse, et piiriülese teenuse osutamine või saamine muutub raskendatuks, riivab teenuste vaba liikumise põhimõtet.4 23. Lisaks on Euroopa Liidu Kohus selgitanud, et teenuste vaba liikumise põhimõttega on vastuolus see, kui mõlemad liikmesriigid (nii see riik, kus teenuse osutaja on asutatud kui ka see riik, kus asub piiriülese teenuse saaja) seavad sarnaseid piiranguid teenuse osutamisele.5 24. Säte, millega nähakse ette lubade taotlemine välisriikides teenuse osutamiseks, on selges vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 sedastatud teenuste vaba liikumise põhimõttega. Seda juba ainuüksi seetõttu, et Eesti teenuseosutajatele luuakse barjäär siseneda muudele turgudele. Lisaks tuleb arvesse võtta, et mitmes välisriigis on virtuaalvääringu teenuse osutamine reguleeritud ning selleks on vajalik kohalik tegevusluba või registreering (meile teadaolevalt nt Saksamaal, Hollandis, Ühendkuningriigis). Ülaltoodud Euroopa Liidu kohtu praktika, mille järgi on topeltpiirangute ja -nõuete seadmine keelatud, kinnitab üheselt eelnõu õigusvastasust. 25. Kolmandaks – piirang ei ole kooskõlas Euroopa Liidus kehtestatud kapitali vaba liikumise põhimõttega. 26. Sarnaselt teenuste vaba liikumise printsiibile on ka kapitali vaba liikumine Euroopa Liidu lepingu artikkel 26 lg 2 järgi üks Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtteid. 27. Kapitali vaba liikumine tähendab kokkuvõtlikult, et Euroopa finantsturud on integreeritud ning on piiriüleselt erinevate liikmesriikide kodanikele kättesaadavad – näiteks annab see õiguse osta välisriigi ettevõtete aktsiaid, osta välisriigis kinnisvara, avada maksekonto välisriigi makseasutuses, jne.6 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 63 lg 1 järgi keelatakse kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. 28. Eelmainitud piirang rikub kapitali vaba liikumise põhimõtet, sest teises liikmesriigis asuvatel kodanikel pole võimalik kasutada enda kapitali Eestis asutatud virtuaalvääringu teenusepakkuja teenuse tarbimiseks – näiteks osta eurode eest bitcoine. Veelgi enam – bitcoin on maksevahend (st kapital) iseenesest ning eelnõu piirab otseselt vastava maksevahendi likviidsust ja kasutatavust EL üleselt. 29. Neljandaks – Finantsinspektsioon ei saa anda lubasid või keelata teenuse osutamist välisriigis. 30. Erinevalt näiteks makse-, e-raha või krediidiasutuse regulatsioonist ei ole Euroopa Liidus virtuaalvääringu teenuse nn passportimise režiimi. Antud režiimi sisu seisneb selles, et ühes liikmesriigis tegevusluba omav isik ei pea teises liikmesriigis sama teenuse osutamiseks tegevusluba taotlema – piisab nõutud andmete ja dokumentide esitamisest päritoluriigi järelevalveasutuse kaudu ning välisriigi järelevalveasutuse heakskiidust. 3 Alpine Investments BV v Minister van Financiën. Otsuse p 22. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A61993CJ0384 (10.01.2022). 4 Manfred Säger v Dennemeyer & Co. Ltd. Otsuse p 12. Arvutivõrgus: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&jur=C,T,F&num=76/90&td=ALL (10.01.2022). 5 Criminal proceedings against Michel Guiot and Climatec SA, as employer liable at civil law. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A61994CJ0272 (10.01.2022). 6 Euroopa Liidu Kohtu praktika järgi on kapitali vaba liikumise sisu toodud Euroopa Liidu direktiivi 88/361 lisas 1 (Euroopa Kohtu otsus, 16. märts 1999. Manfred Trummer ja Peter Mayer. Kohtuasi C-222/97.). 4 LEXTAL 31. Näiteks – selle, kas Eestis asutatud makseasutus võib teises EL-i riigis teenust osutada, otsustab konkreetse välisriigi pädev finantsjärelevalve asutus (makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 29 lg 6). Antud otsust ei langeta Eesti Finantsinspektsioon, sest Eesti Finantsinspektsioon ei saagi teada välisriigi õiguse spetsiifilisi nüansse (kuigi antud sektor on suures ulatuses liiduüleselt samasuguselt reguleeritud). Eesti Finantsinspektsioonil on üksnes õigus keelduda asjakohase dokumentatsiooni edastamisest välisriigi järelevalveasutusele. Sealjuures ei ole dokumentide edastamisest keeldumise aluseks asjaolu, et Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole teenuseosutaja võimeline täitma sihtriigis teenuse osutamisele sätestatud nõudeid. Vastava hinnangu saab anda vaid välisriigi järelevalveasutus. 32. Eelnõuga on proovitud luua mõneti sarnane, aga samas ka erisugune lahendus, kus Eesti Finantsinspektsioon võib omal äranägemisel anda Eestis tegutsevale ettevõttele loa osutada teenuseid mõnes välisriigis. Seejuures oleks üheks keeldumise aluseks asjaolu, et teenuseosutaja ei ole võimeline täitma sihtriigis teenuse osutamisele sätestatud nõudeid. 33. Eelnõus väljapakutud lahendus on kontseptuaalselt väär – Finantsinspektsioonil pole õiguslikku alust otsustada, kas Eesti ühing võib teise suveräänse riigi piires teenust osutada või mitte. Seda eriti olukorras, kus virtuaalvääringu teenuse osutamine ei ole liiduüleselt reguleeritud. Kui mõni välisriik soovib aktsepteerida ja tunnustada teises riigis (nt Eestis) väljastatud tegevusluba ning lubada sellist tegevust enda territooriumil, siis ei saa seda Eestis kehtiv seadus keelata. 34. Viiendaks – piirang on põhiseaduse §-s 10 ja §-s 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega vastuolus. 35. Põhiseaduse § 10 sätestab õigusriigi põhimõtte. See annab õiguse piirata isikutele antavaid õigusi ning sätestab, et „Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.“. 36. Põhiseaduse § 13 lg 2 sätestab, et „Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.“. 37. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on rõhutatud, et õigusi piiravad kohustused peavad olema kooskõlas õigusriigi põhimõttega, st sätestatud seaduse või selle alusel antud õigustloova aktiga ning vastama õigusselguse ja õiguskindluse nõuetele. See tähendab, et õigusnormid peavad olema nende adressaatidele arusaadavad.7 Nagu ka Riigikohus on rõhutanud: seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne.8 38. Eelnimetatud kohustus küsida Finantsinspektsioonilt luba välisriigis tegutsemiseks eksib põhiseaduse §-des 10 ja 13 sätestatud õigusselguse põhimõtte vastu. Seetõttu on piirang põhiseadusega vastuolus. 39. Nimelt jääb nii eelnõu tekstist kui ka seletuskirjast arusaamatuks, kuidas hindab Finantsinspektsioon seda, millal loetakse teenuse osutamine piiriüleseks – mis võib kaasa tuua kohustuse Finantsinspektsioonilt paluda erandkorras nõusolek. 7 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 10, p 11. RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12; RKPJKo 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; RKPJKo 31.01.2007, 3-41- 14-06, p 23. 8 RKPJKo 20.12.2016, 3-4-1-3-16, p 113. 5 LEXTAL Seletuskirjas on märgitud, et piiriülest teenuse osutamise tuleb mõista kui igasugust aktiivset toote pakkumist või teenuse osutamist igas riigis, mis ei ole Eesti ning aktiivne teenuse osutamine võib seisneda näiteks teenuse osutamises välisriigis asuva kontori või personali kaudu, muukeelse teabe pideva avalikustamist, millega turundatakse teenust aktiivselt välisriigi kodanikele, jne. Sellest sisustusest ei selgu aktiivse teenuse osutamise piirid. 40. Kas piiriüleseks teenuse osutamiseks tuleb lugeda seda, kui teenusepakkuja veebileht on inglise keeles? Kas piiriüleseks teenuse osutamiseks tuleb lugeda näiteks seda, kui pool teenusepakkuja käivet laekub välisriigis resideeruvatelt klientidelt, kuid aktiivset turundustööd ega teenuse pakkumist pärast eelnõu jõustumist pole neile tehtud? Nendele küsimustele pole võimalik vastata eelnõu ega seletuskirja pinnalt. 41. Arvestades, et virtuaalvääringu teenus on oma olemuselt piiriülene teenus ja praktiliselt enamus teenuse osutajaid osutavad oma teenuseid ka muukeelselt (nt inglise keeles), siis ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, kas ka seda tuleb mõista muukeelse teabe pideva avalikustamisena, millega turundatakse teenust aktiivselt välisriigi kodanikele ning mis on seega välisriigis aktiivne teenuse osutamine. 42. Seletuskirjas toodud minimaalne sisustus välisriigis teenuse osutamise kohta, annab Finantsinspektsioonile väga laia kaalutlusõiguse hindamaks, kas konkreetsel juhul on tegu välisriigis aktiivse teenuse osutamisega ning seeläbi eraldi loakohustusega. 43. Õigusselguse põhimõttega pole kooskõlas seletuskirjas toodud lähenemine, et piiriülese teenuse osutamist hindab Finantsinspektsioon igakordselt vastavalt situatsioonile. Teenuse osutajatel pole võimalik enda äritegevust planeerida olukorras, kus konkreetsed reeglid puuduvad – ent reeglite rikkumise eest on nähtud karistuseks tegevusloa kehtetuks tunnistamine ehk äritegevuse likvideerimine (tulenevalt eelnõu § 13 lg 2 p-st 15). 44. Lisaks ei selgu, kuidas hakkab välisriigis teenuse osutamise loa taotlemine ja Finantsinspektsiooni vastav kontroll praktikas välja nägema. Kas teenuse osutajad peaksid n-ö igaks juhuks taotlema loa teenuse osutamiseks igas riigis, kust neile võib teoorias regulaarselt kliente laekuda? Seejuures ei selgu, kas loa taotlemise kohustuse eesmärk on tagada juba praegu välismaale suunatud tegevuse nõuetega kooskõlla viimine või sellise tegevuse keelamine ja sisuline välistamine kõrge riskitasemega riikides või tegevuse suunamine üksnes Eestisse ja vaid erandkordadel piiriülese teenuse osutamise võimaldamine? Kas teenuse osutajad peaksid igaks juhuks lõpetama igasuguse tegevuse, mida võib erinevate tõlgenduste kohaselt pidada piiriüleseks teenuse osutamiseks ning läbima Finantsinspektsioonis täiendava menetluse lootuses, et enda olemasolevatele välismaa klientidele ka edaspidi teenust osutada? Kõigile eeltoodud küsimustele ei saa eelnõu ning seletuskirja pinnalt vastata. 45. Samuti on ebaselge, millistel kaalutlustel ning milliste tõendite alusel Finantsinspektsioon lahendaks tegevusloaomanike taotluseid lubada konkreetses välisriigis teenuse osutamist. Kas loa taotlemisel selgitab Finantsinspektsioon iseseisvalt välja millist tegevust sihtriigi õiguse järgi alustatakse, kas ning milline tegevusluba on sihtriigis vajalik ning millised täiendavad vastavusnõuded teenuse osutamisele kohalduvad? Või peab vastavaid asjaolusid selgitama näiteks esitatava tegevuskava raames loa taotleja? Omakorda, kas taotluse lahendamisel Finantsinspektsioon lähtub taotleja esitatud tõlgendusest või teostab iseseisva õigusanalüüsi rakenduvast õigusest? Mistahes vastus ka ei oleks, ei saa see viia 6 LEXTAL loogilise ja toimiva süsteemini - Finantsinspektsioon ei saa teostada iga planeeritava ärimudeli kohta sihtriigispetsiifilist õigusanalüüsi. 46. Kuuendaks – piirang eksib põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsusepõhimõtte vastu. 47. Piirang osutada teenuseid üksnes Eestis ning taotleda Finantsinspektsioonilt eriluba välisriigis tegutsemiseks on võrdsuspõhimõttega vastuolus. Nimelt puudub võrdväärse teenuse osutamiseks (valuutavahetusteenus) vastav piirang ning ka oluliselt rangemalt reguleeritud asutuste puhul (makseasutus, e-raha asutus, krediidiasutus, jne) on võimalik tegevust piiriüleselt osutada ilma Eesti Finantsinspektsiooni eriloata. Seega rikub piirang võrdsuspõhimõtet. Sealjuures pole seletuskirjas põhjendatud, miks on virtuaalvääringu sektoris teistega võrreldes rangemad piirangud seatud. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Rauno Kinkar Henri Ratnik partner, vandeadvokaat advokaat 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel