Saatja: Dan-Erik Roosve | LEXTAL <
[email protected]>
Saadetud: 10.01.2022 21:20
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; Kristen Leppik
<
[email protected]>; Thomas Auväärt <
[email protected]>;
Kristiina Kubja <
[email protected]>
Koopia: Rauno Kinkar | LEXTAL <
[email protected]>; Henri Ratnik |
LEXTAL <
[email protected]>
Teema: Arvamus ÜVIMS eelnõu kohta
Lugupeetud Kristen Leppik, Thomas Auväärt, Kristiina Kubja ja
rahandusministeerium
Edastan vandeadvokaat Rauno Kinkari ja advokaat Henri Ratniku eest ja
nimel arvamuse ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning
virtuaalvääringute seaduse eelnõu kohta.
Lugupidamisega
LEXTAL | Tallinn Riga VilniusDAN-ERIK ROOSVEjurist lawyer
Advokaadibüroo LEXTAL Law Firm LEXTALRävala pst 4 Tallinn 10145
Estoniatel +372 640 0250 mob +372 5911 6405 CONFIDENTIALITY
NOTE. The information transmitted by this e-mail is confidential and can
be used only by its intended recipient.
10. jaanuar 2022
Edastatud e-posti teel digitaalselt allkirjastatult järgnevatele aadressidele:
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected].
ARVAMUS ÜHISRAHASTUSE JA MUUDE
INVESTEERIMISINSTRUMENTIDE NING
VIRTUAALVÄÄRINGUTE SEADUSE EELNÕU KOHTA
Lugupeetud rahandusministeerium ja eelnõu autorid
Detsembris avaldati rahandusministeeriumi koostatud eelnõu (edaspidi: eelnõu)
ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seadusele.
Eelnõu on muuhulgas suunatud virtuaalvääringu sektori regulatsiooni kardinaalsele
muutmisele.
Eelnõus planeeritavad muudatused virtuaalvääringu sektori regulatsiooni osas kattuvad
suures osas 2021. aasta septembris avaldatud rahandusministeeriumi koostatud eelnõus
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise
kohta planeeritud muudatusega, mille kohta avaldasime ka möödunud aastal oma
arvamuse.
Advokaadibüroo LEXTAL klientideks on mitmed virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kes
on aastaid Eestis tegutsenud, loonud siin töökohti, maksnud Eestis makse ning kelle
palvel ning murel tuleviku pärast teie poole pöördume.
Alljärgnevalt esitame: i) kokkuvõtliku seisukoha eelnõule (I peatükk); ii) õigusanalüüsi
eelnõu peamistest probleemkohtadest (II peatükk).
Käesoleva arvamuse autorid on advokaadibüroo LEXTAL partner ja vandeadvokaat
Rauno Kinkar ning advokaat Henri Ratnik (
[email protected] ja
[email protected]). Autorid on suurima hea meelega valmis analüüsi sisu arutama
ja eelnõus sisalduvate muudatuste osas dialoogi alustama.
I. KOKKUVÕTE ARVAMUSEST
1. Eelnõu kõige problemaatilisem planeeritav muudatus on piiriülesele teenuse
osutamisele eraldi loakohustuse sätestamine.
2. Planeeritava muudatuse tagajärg on Eestile strateegiliselt olulise virtuaalvääringu
sektori sisuline likvideerimine, kuna muudatus piirab ettevõtete tegevust
ebaproportsionaalsel määral. Lisaks on muudatus meie hinnangul õigusvastane.
II. PEAMISTE PROBLEEMKOHTADE ANALÜÜS
3. Eelnõu § 15 lg 1 kohaselt, kui Eestis asutatud ja tegevusluba omav teenuseosutaja
soovib asutada välisriigis filiaali või osutada välisriigis piiriüleselt teenust, esitab ta
Finantsinspektsioonile vastava loa saamiseks taotluse. Finantsinspektsioon võib
omakorda keelduda loa andmisest sama sätte lõikes 5 toodud alustel – sh seetõttu,
et teenuseosutaja ei ole võimeline täitma sihtriigis teenuse osutamisele sätestatud
nõudeid.
4. Seega sedastab eelnõu virtuaalvääringu teenuse pakkujale keelu osutada välisriigis
teenuseid ilma Finantsinspektsiooni loata, mida tuleb taotleda iga välisriigi kohta
eraldi.
LEXTAL
5. Antud nõue ei ole õiguspärane ning tuleb eelnõust eemaldada. Tegemist on
vaieldamatult kõige piiravama ning ettevõtluskeskkonda kahjustavama nõudega
kogu eelnõus.
6. Alljärgnevalt põhjendame, et: (i) piirang on vastuolus põhiseaduse §-s 11
sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega; (ii) piirang ei ole kooskõlas Euroopa
Liidus kehtestatud teenuste vaba liikumisega põhimõttega; (iii) piirang eksib
Euroopa Liidus kehtestatud kapitali vaba liikumise põhimõtte vastu; (iv)
Finantsinspektsioon ei saa anda lubasid või keelata teenuse osutamist välisriigis;
(v) piirang on vastuolus põhiseaduse §-s 10 ja §-s 13 sätestatud õigusselguse
põhimõttega; ning (iv) piirang eksib põhiseaduse §-s 12 sätestatud
võrdsuspõhimõtte vastu.
7. Esiteks – piiranguga rikutakse põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse
põhimõtet.
8. Põhiseaduse § 31 sätestab põhiõigusena ettevõtlusvabaduse – isikutel on õigus
tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt annab ettevõtlusvabadus isikule
õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse
tegevusse. Seejuures on Riigikohus pidanud ettevõtlusvabaduse tuumaks riigi
kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. 1
9. Põhiseaduse § 11 sätestab proportsionaalsuse põhimõtte ehk reeglistiku, mille järgi
võib teatud olukordades põhiõigusi piirata – „Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult
kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus
ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste
olemust.“
10. Samuti sätestab HÕNTE § 5, et seaduseelnõusse kavandatavad isiku õiguste ja
vabaduste piirangud peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed eesmärgiga,
mida seaduseelnõu avalikes huvides taotleb.
11. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt tuleb proportsionaalsuse
põhimõtte vastavuseks kontrollida kolme elementi:
a. sobivust – ehk kas piirang saavutab soovitud eesmärgi;
b. vajalikkust – ehk kas eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise vähem
koormava piiranguga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene; ning
c. mõõdukust – ehk kaaluda tuleb ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust. Taotletav eesmärk peab
üles kaaluma põhiõiguste riive.2
12. Eelnõus sätestatud piirang ei läbi proportsionaalsuse põhimõtte testi ja on seeläbi
põhiseadusevastane.
13. Eelnõu seletuskirjas pole märgitud piirangu soovitud eesmärki. Eeldatavasti on
vastavaks eesmärgiks mitte anda tegevusluba teenuseosutajatele, kelle üle ei saa
või on keeruline Eestis järelevalvet teostada. Seega on muudatuse laiem eesmärk
parandada virtuaalvääringu teenuse pakkumise üle teostatavat järelevalvet.
Teisisõnu on muudatuse eesmärk teha järelevalvet efektiivsemaks.
1
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 31 p 6-7. RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 112;
RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41.
2
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 11, p 31. RKÜKo 21.01.2014, 3-4-1-17-13, p-d
32– 35; RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15.
2
LEXTAL
14. Järelevalve teostamist teeks eelnõu jõustumisel kergemaks asjaolu, et piirangu
tõttu ei ole ükski ühing enam huvitatud Eestis tegevusloa omamisest. Sellisel juhul
on kerge (ja efektiivne) järelevalvet osutada. Kuid siiski – isegi, et piirang oleks
eesmärgi täitmiseks teoreetiliselt sobiv, ei läbi piirang vajalikkuse ja mõõdukuse
testi.
15. Nimelt – piirang ei ole proportsionaalne, sest eesmärki on võimalik saavutada
oluliselt vähem piiravate abinõudega. Kehtiva seaduse järgi on Rahapesu
Andmebürool juba võimalik efektiivselt järelevalvet teostada, sest 2020. a
jõustunud muudatustega tehti kohustuslikuks ühingu juhatuse, kontori ja
kontaktisiku asumine Eestis. Seega on regulatiivsel tasemel juba maksimaalne
võimalik tehtud. Nüüd tuleb eesmärgi saavutamiseks tõhustada järelevalvet – nt
suurendada järelevalvet teostavate ametnikke arvu, neid põhjalikumalt koolitada,
suunata sinna rohkem raha ning teha laialdast koostööd välisriigi asutustega.
Kusjuures, kõik loetletud alternatiivid kas ei piiragi ettevõtlusvabadust või teevad
seda oluliselt vähem kui rahvusvahelise müügi oluline piiramine.
16. Lisaks ei ole piirang mõõdukas. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et
virtuaalvääringute kohalik turg on väga väike, võrreldes välisriikide turuga, ning
virtuaalvääringu teenus ongi oma olemuselt rahvusvaheline ja piiriülene. See
tähendab, et tegevuslubade planeeritav välistamine võtaks pea kõigilt
virtuaalvääringu teenuse osutajalt reaalse võimaluse ja soovi osutada oma
teenust. Sellisel juhul pole tegu lihtsalt ettevõtlusvabaduse piiramisega vaid selle
põhiõiguse sisulise välistamisega.
17. Kokkuvõtlikult jääb paratamatult mulje, et seaduseelnõu eesmärk ei ole mitte
järelevalve tõhustamine vaid järelevalve teostamise vajaduse kaotamine sektori
likvideerimise teel.
18. Sealjuures tuleb mõista, et virtuaalvääringu teenusepakkujad osutavad oma
teenuseid veebipõhiste platvormide kaudu, millele pääsevad ligi kliendid üle kogu
maailma. Teenuseosutaja võib võtta meetmeid, et vältida teenuse osutamist
välisriikide kodanikele – nt ei tehta aktiivselt reklaami välisriikides. Kuid
paratamatult eksisteerib risk, et mõni välisriigi isik leiab internetist platvormi üles
ning asub teenust kasutama. Seega ei ole eelnõus sätestatud piirangu täitmine
realistlik.
19. Kokkuvõtlikult - kuna planeeritav muudatus ei ole proportsionaalne, on sellega
rikutud HÕNTE §-i 5 ja ühes sellega põhiseaduse §-i 11.
20. Teiseks – piirang ei ole kooskõlas Euroopa Liidus kehtestatud teenuste vaba
liikumise põhimõttega.
21. Euroopa Liidu aluspõhimõtteks on piiriülene teenuste vaba liikumine. Vastavalt
sätestab Euroopa Liidu lepingu artikkel 26 lg 2, et „Siseturg hõlmab sisepiirideta
ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine
vastavalt aluslepingute sätetele“. Sealjuures on Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklis 56 ning järgnevates sätestatud, et liidu piires on keelatud teenuste
osutamise vabaduse piirangud, mille järgi ei tohi ühe liikmesriigi teenusepakkuja
osutada teenuseid teises liikmesriigis asuvatele isikutele.
22. Euroopa Liidu Kohus on praktikas selgitanud, et teenuste vaba liikumise põhimõte
kehtib ka juhul, kus ühes liikmesriigis asuv teenusepakkuja osutab teenuseid teises
3
LEXTAL
liikmesriigis olevale kliendile piiriüleselt – näiteks telefoni või interneti teel.3
Kusjuures – mistahes siseriiklik piirang, mis võib tekitada ainuüksi võimaluse, et
piiriülese teenuse osutamine või saamine muutub raskendatuks, riivab teenuste
vaba liikumise põhimõtet.4
23. Lisaks on Euroopa Liidu Kohus selgitanud, et teenuste vaba liikumise põhimõttega
on vastuolus see, kui mõlemad liikmesriigid (nii see riik, kus teenuse osutaja on
asutatud kui ka see riik, kus asub piiriülese teenuse saaja) seavad sarnaseid
piiranguid teenuse osutamisele.5
24. Säte, millega nähakse ette lubade taotlemine välisriikides teenuse osutamiseks, on
selges vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 sedastatud teenuste
vaba liikumise põhimõttega. Seda juba ainuüksi seetõttu, et Eesti
teenuseosutajatele luuakse barjäär siseneda muudele turgudele. Lisaks tuleb
arvesse võtta, et mitmes välisriigis on virtuaalvääringu teenuse osutamine
reguleeritud ning selleks on vajalik kohalik tegevusluba või registreering (meile
teadaolevalt nt Saksamaal, Hollandis, Ühendkuningriigis). Ülaltoodud Euroopa
Liidu kohtu praktika, mille järgi on topeltpiirangute ja -nõuete seadmine keelatud,
kinnitab üheselt eelnõu õigusvastasust.
25. Kolmandaks – piirang ei ole kooskõlas Euroopa Liidus kehtestatud kapitali vaba
liikumise põhimõttega.
26. Sarnaselt teenuste vaba liikumise printsiibile on ka kapitali vaba liikumine Euroopa
Liidu lepingu artikkel 26 lg 2 järgi üks Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtteid.
27. Kapitali vaba liikumine tähendab kokkuvõtlikult, et Euroopa finantsturud on
integreeritud ning on piiriüleselt erinevate liikmesriikide kodanikele kättesaadavad
– näiteks annab see õiguse osta välisriigi ettevõtete aktsiaid, osta välisriigis
kinnisvara, avada maksekonto välisriigi makseasutuses, jne.6 Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikkel 63 lg 1 järgi keelatakse kõik kapitali liikumise piirangud
liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.
28. Eelmainitud piirang rikub kapitali vaba liikumise põhimõtet, sest teises liikmesriigis
asuvatel kodanikel pole võimalik kasutada enda kapitali Eestis asutatud
virtuaalvääringu teenusepakkuja teenuse tarbimiseks – näiteks osta eurode eest
bitcoine. Veelgi enam – bitcoin on maksevahend (st kapital) iseenesest ning eelnõu
piirab otseselt vastava maksevahendi likviidsust ja kasutatavust EL üleselt.
29. Neljandaks – Finantsinspektsioon ei saa anda lubasid või keelata teenuse
osutamist välisriigis.
30. Erinevalt näiteks makse-, e-raha või krediidiasutuse regulatsioonist ei ole Euroopa
Liidus virtuaalvääringu teenuse nn passportimise režiimi. Antud režiimi sisu seisneb
selles, et ühes liikmesriigis tegevusluba omav isik ei pea teises liikmesriigis sama
teenuse osutamiseks tegevusluba taotlema – piisab nõutud andmete ja
dokumentide esitamisest päritoluriigi järelevalveasutuse kaudu ning välisriigi
järelevalveasutuse heakskiidust.
3
Alpine Investments BV v Minister van Financiën. Otsuse p 22. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A61993CJ0384 (10.01.2022).
4
Manfred Säger v Dennemeyer & Co. Ltd. Otsuse p 12. Arvutivõrgus:
https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&jur=C,T,F&num=76/90&td=ALL (10.01.2022).
5
Criminal proceedings against Michel Guiot and Climatec SA, as employer liable at civil law. Arvutivõrgus:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A61994CJ0272 (10.01.2022).
6
Euroopa Liidu Kohtu praktika järgi on kapitali vaba liikumise sisu toodud Euroopa Liidu direktiivi 88/361 lisas
1 (Euroopa Kohtu otsus, 16. märts 1999. Manfred Trummer ja Peter Mayer. Kohtuasi C-222/97.).
4
LEXTAL
31. Näiteks – selle, kas Eestis asutatud makseasutus võib teises EL-i riigis teenust
osutada, otsustab konkreetse välisriigi pädev finantsjärelevalve asutus
(makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 29 lg 6). Antud otsust ei langeta
Eesti Finantsinspektsioon, sest Eesti Finantsinspektsioon ei saagi teada välisriigi
õiguse spetsiifilisi nüansse (kuigi antud sektor on suures ulatuses liiduüleselt
samasuguselt reguleeritud). Eesti Finantsinspektsioonil on üksnes õigus keelduda
asjakohase dokumentatsiooni edastamisest välisriigi järelevalveasutusele.
Sealjuures ei ole dokumentide edastamisest keeldumise aluseks asjaolu, et
Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole teenuseosutaja võimeline täitma sihtriigis
teenuse osutamisele sätestatud nõudeid. Vastava hinnangu saab anda vaid
välisriigi järelevalveasutus.
32. Eelnõuga on proovitud luua mõneti sarnane, aga samas ka erisugune lahendus,
kus Eesti Finantsinspektsioon võib omal äranägemisel anda Eestis tegutsevale
ettevõttele loa osutada teenuseid mõnes välisriigis. Seejuures oleks üheks
keeldumise aluseks asjaolu, et teenuseosutaja ei ole võimeline täitma sihtriigis
teenuse osutamisele sätestatud nõudeid.
33. Eelnõus väljapakutud lahendus on kontseptuaalselt väär – Finantsinspektsioonil
pole õiguslikku alust otsustada, kas Eesti ühing võib teise suveräänse riigi piires
teenust osutada või mitte. Seda eriti olukorras, kus virtuaalvääringu teenuse
osutamine ei ole liiduüleselt reguleeritud. Kui mõni välisriik soovib aktsepteerida ja
tunnustada teises riigis (nt Eestis) väljastatud tegevusluba ning lubada sellist
tegevust enda territooriumil, siis ei saa seda Eestis kehtiv seadus keelata.
34. Viiendaks – piirang on põhiseaduse §-s 10 ja §-s 13 sätestatud õigusselguse
põhimõttega vastuolus.
35. Põhiseaduse § 10 sätestab õigusriigi põhimõtte. See annab õiguse piirata isikutele
antavaid õigusi ning sätestab, et „Käesolevas peatükis loetletud õigused,
vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis
tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse
ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.“.
36. Põhiseaduse § 13 lg 2 sätestab, et „Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli
eest.“.
37. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on rõhutatud, et õigusi piiravad
kohustused peavad olema kooskõlas õigusriigi põhimõttega, st sätestatud seaduse
või selle alusel antud õigustloova aktiga ning vastama õigusselguse ja
õiguskindluse nõuetele. See tähendab, et õigusnormid peavad olema nende
adressaatidele arusaadavad.7 Nagu ka Riigikohus on rõhutanud: seaduseelnõu keel
peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne.8
38. Eelnimetatud kohustus küsida Finantsinspektsioonilt luba välisriigis tegutsemiseks
eksib põhiseaduse §-des 10 ja 13 sätestatud õigusselguse põhimõtte vastu.
Seetõttu on piirang põhiseadusega vastuolus.
39. Nimelt jääb nii eelnõu tekstist kui ka seletuskirjast arusaamatuks, kuidas hindab
Finantsinspektsioon seda, millal loetakse teenuse osutamine piiriüleseks – mis võib
kaasa tuua kohustuse Finantsinspektsioonilt paluda erandkorras nõusolek.
7
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 10, p 11. RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12;
RKPJKo 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; RKPJKo 31.01.2007, 3-41-
14-06, p 23.
8
RKPJKo 20.12.2016, 3-4-1-3-16, p 113.
5
LEXTAL
Seletuskirjas on märgitud, et piiriülest teenuse osutamise tuleb mõista kui
igasugust aktiivset toote pakkumist või teenuse osutamist igas riigis, mis ei ole
Eesti ning aktiivne teenuse osutamine võib seisneda näiteks teenuse osutamises
välisriigis asuva kontori või personali kaudu, muukeelse teabe pideva
avalikustamist, millega turundatakse teenust aktiivselt välisriigi kodanikele, jne.
Sellest sisustusest ei selgu aktiivse teenuse osutamise piirid.
40. Kas piiriüleseks teenuse osutamiseks tuleb lugeda seda, kui teenusepakkuja
veebileht on inglise keeles? Kas piiriüleseks teenuse osutamiseks tuleb lugeda
näiteks seda, kui pool teenusepakkuja käivet laekub välisriigis resideeruvatelt
klientidelt, kuid aktiivset turundustööd ega teenuse pakkumist pärast eelnõu
jõustumist pole neile tehtud? Nendele küsimustele pole võimalik vastata eelnõu
ega seletuskirja pinnalt.
41. Arvestades, et virtuaalvääringu teenus on oma olemuselt piiriülene teenus ja
praktiliselt enamus teenuse osutajaid osutavad oma teenuseid ka muukeelselt (nt
inglise keeles), siis ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, kas ka seda tuleb mõista
muukeelse teabe pideva avalikustamisena, millega turundatakse teenust aktiivselt
välisriigi kodanikele ning mis on seega välisriigis aktiivne teenuse osutamine.
42. Seletuskirjas toodud minimaalne sisustus välisriigis teenuse osutamise kohta,
annab Finantsinspektsioonile väga laia kaalutlusõiguse hindamaks, kas konkreetsel
juhul on tegu välisriigis aktiivse teenuse osutamisega ning seeläbi eraldi
loakohustusega.
43. Õigusselguse põhimõttega pole kooskõlas seletuskirjas toodud lähenemine, et
piiriülese teenuse osutamist hindab Finantsinspektsioon igakordselt vastavalt
situatsioonile. Teenuse osutajatel pole võimalik enda äritegevust planeerida
olukorras, kus konkreetsed reeglid puuduvad – ent reeglite rikkumise eest on
nähtud karistuseks tegevusloa kehtetuks tunnistamine ehk äritegevuse
likvideerimine (tulenevalt eelnõu § 13 lg 2 p-st 15).
44. Lisaks ei selgu, kuidas hakkab välisriigis teenuse osutamise loa taotlemine ja
Finantsinspektsiooni vastav kontroll praktikas välja nägema. Kas teenuse osutajad
peaksid n-ö igaks juhuks taotlema loa teenuse osutamiseks igas riigis, kust neile
võib teoorias regulaarselt kliente laekuda? Seejuures ei selgu, kas loa taotlemise
kohustuse eesmärk on tagada juba praegu välismaale suunatud tegevuse
nõuetega kooskõlla viimine või sellise tegevuse keelamine ja sisuline välistamine
kõrge riskitasemega riikides või tegevuse suunamine üksnes Eestisse ja vaid
erandkordadel piiriülese teenuse osutamise võimaldamine? Kas teenuse osutajad
peaksid igaks juhuks lõpetama igasuguse tegevuse, mida võib erinevate
tõlgenduste kohaselt pidada piiriüleseks teenuse osutamiseks ning läbima
Finantsinspektsioonis täiendava menetluse lootuses, et enda olemasolevatele
välismaa klientidele ka edaspidi teenust osutada? Kõigile eeltoodud küsimustele ei
saa eelnõu ning seletuskirja pinnalt vastata.
45. Samuti on ebaselge, millistel kaalutlustel ning milliste tõendite alusel
Finantsinspektsioon lahendaks tegevusloaomanike taotluseid lubada konkreetses
välisriigis teenuse osutamist. Kas loa taotlemisel selgitab Finantsinspektsioon
iseseisvalt välja millist tegevust sihtriigi õiguse järgi alustatakse, kas ning milline
tegevusluba on sihtriigis vajalik ning millised täiendavad vastavusnõuded teenuse
osutamisele kohalduvad? Või peab vastavaid asjaolusid selgitama näiteks esitatava
tegevuskava raames loa taotleja? Omakorda, kas taotluse lahendamisel
Finantsinspektsioon lähtub taotleja esitatud tõlgendusest või teostab iseseisva
õigusanalüüsi rakenduvast õigusest? Mistahes vastus ka ei oleks, ei saa see viia
6
LEXTAL
loogilise ja toimiva süsteemini - Finantsinspektsioon ei saa teostada iga
planeeritava ärimudeli kohta sihtriigispetsiifilist õigusanalüüsi.
46. Kuuendaks – piirang eksib põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsusepõhimõtte
vastu.
47. Piirang osutada teenuseid üksnes Eestis ning taotleda Finantsinspektsioonilt eriluba
välisriigis tegutsemiseks on võrdsuspõhimõttega vastuolus. Nimelt puudub
võrdväärse teenuse osutamiseks (valuutavahetusteenus) vastav piirang ning ka
oluliselt rangemalt reguleeritud asutuste puhul (makseasutus, e-raha asutus,
krediidiasutus, jne) on võimalik tegevust piiriüleselt osutada ilma Eesti
Finantsinspektsiooni eriloata. Seega rikub piirang võrdsuspõhimõtet. Sealjuures
pole seletuskirjas põhjendatud, miks on virtuaalvääringu sektoris teistega
võrreldes rangemad piirangud seatud.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Rauno Kinkar Henri Ratnik
partner, vandeadvokaat advokaat
7