Sissetulev kiriAvalik
Seisukoht Suure väina püsihühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise ..
Rahandusministeerium · 11. jaanuar 2022
- Viit
- 15-4/8369-25
- Registreeritud
- 11. jaanuar 2022
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Maaeluministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
- Sari
- 15-5 Riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine
- Toimik
- 15-5/22-003
- Vastutaja
- Siim Orav (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)
Sisu (failidest)
Kaia Sarnet Teie: 26.11.2021 nr 15-4/8369-1
Rahandusministeerium
Meie: 10.01.2022 nr 6.2-15/2252-1
Seisukoht Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude
hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta
Pöördusite Maaeluministeeriumi poole planeerimisseaduse § 35 lõike 1 kohaselt ning küsisite
ettepanekuid Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu
ning mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise
kavatsuse eelnõu kohta.
Kavandatava Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu ala jääb
Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) alarajooni 29 ning Eesti territoriaalvee
väikesesse püügiruutu 172. Väikses püügiruudus 172 toimub aktiivne kutseline kalapüük kaluri
kalapüügiloa alusel ning Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“ lisas 1 on antud püügivõimalused sellesse püügiruutu
Lääne, Saare ja Pärnu maakonna kutselistele kaluritele. Aastate 2019-2021 keskmine aastasaak
väikeses püügiruudus 172 on 47 tonni. Peamiste liikidena püütakse piirkonnas ahvenat ning
räime, mis on majanduslikult olulised kalaliigid.
Peame oluliseks, et Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi
eriplaneeringu ning mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse eelnõu peatükis 2.2. „Trassikoridori asukohaalternatiivide valiku
kriteeriumid“ oleks sotsiaalmajanduslike kriteeriumite all välja toodud ka kutseline
rannakalandus. Püsiühendus peab olema kavandatud viisil, mis ei mõjuta negatiivselt
piirkondlikku kutselist rannakalandust.
Oleme seisukohal, et Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu kavandamisel tuleb vältida
pöördumatuid negatiivseid mõjusid kalavarudele ja kutselisele kalapüügile selles piirkonnas.
Seetõttu peame oluliseks Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja
mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõus kirjeldatud kalandusuuringu, kalastiku
uuringu, mürauuringu ja vibratsiooni uuringu läbiviimist, et hinnata kavandatava eriplaneeringu
mõju piirkonna kalavarudele ja kalandusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Tiidemann
kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Külli Aas
625 6248 [email protected]
2 (2)