dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu

Rahandusministeerium · 10. jaanuar 2022
Viit
15-4/8369-23
Registreeritud
10. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Muinsuskaitseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-5 Riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-5/22-003
Vastutaja
Siim Orav (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Suure_vaina_pusiuhenduse_eriplaneering.asice111 KB

Sisu (failidest)

Lp Rahandusministeerium Teie 26.11.2021 nr 15-4/8369-1 [email protected] Meie 07.01.2022 nr 1.1-7/1957-3 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu Olete 26.11.2021 edastanud Muinsuskaitseametile kirja (WD nr 1.1-7/1957-2), milles palute esitada ettepanekud Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta. Muinsuskaitseamet, koostöös Kultuuriministeeriumiga, on Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõule edastanud omapoolsed ettepanekud 09.09.2021 kirjaga nr 3-12/1474-2. Ettepanekus juhitakse tähelepanu, et lisaks teada oleva kultuuripärandi ja muististe säilimise kõrval tuleb arvestada ka seni avastamata arheoloogiapärandiga, mistõttu tuleb kogu eriplaneeringu alal, seda nii vees kui maismaal, läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille tulemusena saab hinnata, kas ja millises ulatuses on planeeringu alal arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Soovime täpsustada, et allveearheoloogiline eeluuring tuleb läbi viia asukohavaliku teostamise käigus, samas kui maismaal tehtav arheoloogilise eeluuringu võib läbi viia peale asukohavaliku teostamist ehk vaid sobilikuks osutunud trassilõigul. Palume eelnõud täiendada järgnevalt:  Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu, et eelnõuga kaasas oleva Lisa 19 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu allveearheoloogilise uuringu lähteülesande koostajaks ei ole olnud MKA allveearheoloogia nõunik Maili Roio.  Allveearheoloogilise uuringu lähteülesannet (Lisa 19) tuleb täiendada järgnevaga: Allveearheoloogiline uuring koosneb kõrgresolutsioonilisest sonariuuringust (eelistatult uuring külgvaate sonariga) ja leitud inimtekkeliste anomaaliate 3D videodokumentatsioonist: Allveearheoloogilise uuringu I etapp koosneb sonariuuringust. Sonariuuring tuleb läbi viia käesoleva uuringu läbiviimise käigus või kasutada juba tehtud kõrgresolutsioonilise sonariuuringu andmeid, kui need on varem ala kohta kogutud ja vastavad esitatud nõuetele. Viimasel juhul tuleb allveearheoloogilise uuringu pädevustunnistust omaval isikul (edaspidi: pädev isik) andmeid analüüsida ning esitada Muinsuskaitseametile nõuetele vastav uuringu aruanne. Täiendava sonariuuringu läbiviimine on võimalik ühildada teiste Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu sonariuuringutega kui pädev isik osaleb uuringus ja sonariuuringud vastavad lähteülesandes esitatud nõuetele. Allveearheoloogilise uuringu II etapp. Inimtekkeliste anomaaliate, mis võivad omada kultuuriväärtust (nagu vee- või õhusõidukite jäänused või üksikesemed) täielik 3D videodokumentatsioon. Puidust vrakkide puhul lisandub dendrokronoloogilise uuringu vajalikkus. 3D videodokumentatsioon: kvaliteetne HD video (soovitavalt 4K), filmitud on süstemaatiliselt, ühtlaselt, vajaliku ülekattega ja kasutatud piisavalt lisavalgust, mis on valitud vastavalt keskkondlikele tingimustele leiukohas. Uuringu aruandes on esitatud 3D mudeli ortofotod vähemalt kolmes vaates vrakkide puhul (pealt- ja külgvaated) ja väiksemate objektide puhul kahes vaates. Lisaks tuleb üle anda 3D videodokumentatsiooni toormaterjalid. Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande vastavalt muinsuskaitseseaduse § 46-48 (edaspidi MuKS).  Eelnõule tuleb lisada eraldiseisva lisana Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu arheoloogilise eeluuringu lähteülesanne. Samuti tuleb lisada arheoloogilise eeluuringu tegemise vajadus punkti 2.3.2, kus on toodud detailsema lahenduse koostamise käigus läbiviidavad uuringud. Arheoloogilise eeluuringu lähteülesanne: Muinsuskaitseamet lähtub arheoloogiliste uuringute määramisel neil puhkudel, kus riikliku kaitse all olevaid mälestisi ega nende kaitsevööndeid planeeritaval alal ei ole MuKS § 31, samuti seaduses sätestatud üldistest muinsuskaitselistest põhimõtetest MuKS § 3. MuKS § 3 kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna üldine kohustus (lg 1). Ajaloolises keskkonnas muudatuste tegemisel lähtutakse kultuuri- ja elukeskkonna mitmekesisuse ning kvaliteedi hoidmise põhimõttest. Lisatav uus peab toetama ja aitama esile tuua varem loodud väärtusi (lg 3). MuKS § 31 lg 1-2 kohaselt tuleb juhul, kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, tööd peatada, säilitada koht muutmata kujul ning viivitamata teavitada sellest ametit, kellel on õigus peatada tööd kuni üheks nädalaks, et teha kindlaks uuringute vajalikkus või hinnata asja vastavust riikliku kaitse eeldusele. MuKS § 31 lg 3 sätestab uuringute tegemise keskkonnamõju hindamise käigus kohtades, kus Muinsuskaitseameti andmeil võib ajalooliste allikate põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline kultuurkiht. Muinsuskaitseseaduses toodud põhimõtted on selges kooskõlas keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 1. ja 2. peatükis kirjeldatud üldiste põhimõtetega, mille eesmärk on tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit. Seadustiku üldosas kirjeldatakse keskkonnakaitse üldisi põhimõtteid, mille seast toome esile vältimise ja ettevaatuse. Seaduses märgitakse, et keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muinsuskaitseseadusest ei tulene teisiti ( MuKS § 31 lg 3). Eelnevast tulenevalt tuleb asukohavaliku teostamise järgselt, välja valitaval trassikoridoril ning kuni 300 m kaugusel võimaliku trassikoridori servast, läbi viia arheoloogiline eeluuring. Arheoloogilise eeluuringu eesmärgiks on: 1. kaardistada olemasolevad mälestised, 2. kaardistada teada olevad muistised ja leiukohad ning selgitada välja võimalike seni teadmata muististe ja arheoloogiatundlike alade asukohad, 3. esitada tegevuskava maastikuleire (arheoloogilise uuringu II etapp) läbiviimiseks, mille eesmärk on välja selgitada arheoloogilise kultuurkihi olemasolu prognoositud paikades ning hinnata kavandatavate muudatuste mõju muististele. Arheoloogiline eeluuring maismaal peab jagunema kaheks etapiks: 1. Esimeses etapis tuleb läbi viia laiendatud arhiiviuuring:  olemasolevate materjalide ja arhiiviallikate (TÜ andmebaasi teated, otsinguteated, ajalooline info piirkonna kohta, teistes arheoloogia ja ajalooliste looduslike pühapaikade andmebaasides sisalduv teave) analüüs;  maastikuanalüüs kaugseire meetodeid kasutades (ajaloolised kaardid ja maakasutusplaanid, aerofotod, Maa-ameti kõrgusandmete põhjal tehtud reljeefimudelid, satelliidipildid, mullastikukaardid jm kaugseire aluseks olevad materjalid);  Kohapärimuse ja kohanimeandmebaasi info. 2. Teises etapis tuleb läbi siia maastikuseire (leire) - arheoloogiapärandi otsimine maastikul visuaalse vaatluse ning väikesemahuliste šurfide või muu pinnaseuuringu (sh metallidetektori) abil, samuti hõlmab see arheoloogiliste leidude kogumist:  kohtades, mille võimalik arheoloogiline väärtus tuvastati arhiiviallikate põhjal;  kohtades, kus esimeses etapis maastikuanalüüsi käigus tuvastati objekte, millel võiks olla arheoloogiline väärtus. Kui arheoloogilise uuringu teises etapis tuvastatakse arheoloogiamälestise või leiukoha tunnustele vastavaid objekte, mis jäävad ehitusalale, siis tuleb nendel aladel teha pinnasetööde eel või ajal arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS § 46–47, § 68 lg 2 p 3; § 69–70). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande vastavalt MuKS § 46- 48.  Palume lisada kultuuripärandit käsitleva peatükki 2.1.5 juurde projektalal asuvate mälestiste ja muististe nimekiri:  II maailmasõjas hukkunute ühishaud, reg-nr 4133;  Kuivastu kõrts, reg-nr 21006;  Võiküla munakivitee, reg-nr 27286;  Virtsu linnuse varemed, reg-nr 15449;  Virtsu mõisa hoonekompleks (Virtsu mõisa valitsejamaja, reg-nr 15448; ait, reg-nr 15447; talltõllakuur, reg-nr 15446; väravahoone, reg-nr 15445; pargi piirdemüür, reg-nr 15444, park, regnr 15443; kelder, reg-nr 15442);  Fr. Schilleri monument, reg-nr 16218; Puhtu laiul;  Mälestussammas C. Th. Hellvigile, reg-nr 16233 Puhtu laiul. Lisaks on teateid Tartu Ülikooli andmebaasist (TÜ AB), et projektalale jääb ka muistiseid, mis riikliku kaitse all ei ole, näiteks:  trass 2 alal ja vahetus läheduses asuvad Virtsu linnuse varemete (reg-nr 15449) kaitsevööndis võimalik(ud) kivikalme(d) (TÜ AB ID 1212);  trass 3 (tunnel) algusesse jäävad võimalikud kabeli/kirikuase (TÜ AB ID 921) ja maahaudkalmistu (ID 905). Kuigi projektalale jääb mitmeid mälestisi ja muistiseid, on käesoleva info põhjal otsene puutumus vaid mälestisena kaitse all oleva Võiküla munakiviteega ainult trassil 3 silla või tunneli kavandamisel, mille puhul tuleb eelistada lahendusi, mis tagavad mälestise säilimise. Konkreetsete kultuuripärandi objektidega arvestamine ja nende säilimine on oluline lähtekoht trassi valimiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Keidi Saks Saaremaa nõunik Muinsuskaitseamet [email protected] Saatja: Muinsuskaitseamet <[email protected]> Saadetud: 07.01.2022 17:36 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Muinsuskaitseameti seisukoht eelnõule Reg.nr: 1.1-7/1957-3Saatja nr: 15-4/8369-1Tere!Edastame Teile Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta ettepanekud.Lugupidamisega-- Keidi SaksSaaremaa nõ[email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel