Lp Rahandusministeerium Teie 26.11.2021 nr 15-4/8369-1
[email protected] Meie 07.01.2022 nr 1.1-7/1957-3
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise
väljatöötamise kavatsuse eelnõu
Olete 26.11.2021 edastanud Muinsuskaitseametile kirja (WD nr 1.1-7/1957-2), milles palute
esitada ettepanekud Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi
eriplaneeringu ning mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta.
Muinsuskaitseamet, koostöös Kultuuriministeeriumiga, on Suure väina püsiühenduse
eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõule
edastanud omapoolsed ettepanekud 09.09.2021 kirjaga nr 3-12/1474-2. Ettepanekus juhitakse
tähelepanu, et lisaks teada oleva kultuuripärandi ja muististe säilimise kõrval tuleb arvestada
ka seni avastamata arheoloogiapärandiga, mistõttu tuleb kogu eriplaneeringu alal, seda nii vees
kui maismaal, läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille tulemusena saab hinnata, kas ja millises
ulatuses on planeeringu alal arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Soovime täpsustada, et
allveearheoloogiline eeluuring tuleb läbi viia asukohavaliku teostamise käigus, samas kui
maismaal tehtav arheoloogilise eeluuringu võib läbi viia peale asukohavaliku teostamist ehk
vaid sobilikuks osutunud trassilõigul.
Palume eelnõud täiendada järgnevalt:
Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu, et eelnõuga kaasas oleva Lisa 19 Suure väina
püsiühenduse riigi eriplaneeringu allveearheoloogilise uuringu lähteülesande koostajaks ei
ole olnud MKA allveearheoloogia nõunik Maili Roio.
Allveearheoloogilise uuringu lähteülesannet (Lisa 19) tuleb täiendada järgnevaga:
Allveearheoloogiline uuring koosneb kõrgresolutsioonilisest sonariuuringust
(eelistatult uuring külgvaate sonariga) ja leitud inimtekkeliste anomaaliate 3D
videodokumentatsioonist:
Allveearheoloogilise uuringu I etapp koosneb sonariuuringust. Sonariuuring tuleb läbi
viia käesoleva uuringu läbiviimise käigus või kasutada juba tehtud
kõrgresolutsioonilise sonariuuringu andmeid, kui need on varem ala kohta kogutud ja
vastavad esitatud nõuetele. Viimasel juhul tuleb allveearheoloogilise uuringu
pädevustunnistust omaval isikul (edaspidi: pädev isik) andmeid analüüsida ning esitada
Muinsuskaitseametile nõuetele vastav uuringu aruanne. Täiendava sonariuuringu
läbiviimine on võimalik ühildada teiste Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu
sonariuuringutega kui pädev isik osaleb uuringus ja sonariuuringud vastavad
lähteülesandes esitatud nõuetele.
Allveearheoloogilise uuringu II etapp. Inimtekkeliste anomaaliate, mis võivad omada
kultuuriväärtust (nagu vee- või õhusõidukite jäänused või üksikesemed) täielik 3D
videodokumentatsioon. Puidust vrakkide puhul lisandub dendrokronoloogilise uuringu
vajalikkus. 3D videodokumentatsioon: kvaliteetne HD video (soovitavalt 4K), filmitud
on süstemaatiliselt, ühtlaselt, vajaliku ülekattega ja kasutatud piisavalt lisavalgust, mis
on valitud vastavalt keskkondlikele tingimustele leiukohas.
Uuringu aruandes on esitatud 3D mudeli ortofotod vähemalt kolmes vaates vrakkide
puhul (pealt- ja külgvaated) ja väiksemate objektide puhul kahes vaates. Lisaks tuleb
üle anda 3D videodokumentatsiooni toormaterjalid.
Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja
uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande vastavalt
muinsuskaitseseaduse § 46-48 (edaspidi MuKS).
Eelnõule tuleb lisada eraldiseisva lisana Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu
arheoloogilise eeluuringu lähteülesanne. Samuti tuleb lisada arheoloogilise eeluuringu
tegemise vajadus punkti 2.3.2, kus on toodud detailsema lahenduse koostamise käigus
läbiviidavad uuringud.
Arheoloogilise eeluuringu lähteülesanne:
Muinsuskaitseamet lähtub arheoloogiliste uuringute määramisel neil puhkudel, kus
riikliku kaitse all olevaid mälestisi ega nende kaitsevööndeid planeeritaval alal ei ole
MuKS § 31, samuti seaduses sätestatud üldistest muinsuskaitselistest põhimõtetest
MuKS § 3.
MuKS § 3 kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna üldine
kohustus (lg 1). Ajaloolises keskkonnas muudatuste tegemisel lähtutakse kultuuri- ja
elukeskkonna mitmekesisuse ning kvaliteedi hoidmise põhimõttest. Lisatav uus peab
toetama ja aitama esile tuua varem loodud väärtusi (lg 3).
MuKS § 31 lg 1-2 kohaselt tuleb juhul, kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel,
teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel
arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud
ajaloolised ehituskonstruktsioonid, tööd peatada, säilitada koht muutmata kujul ning
viivitamata teavitada sellest ametit, kellel on õigus peatada tööd kuni üheks nädalaks,
et teha kindlaks uuringute vajalikkus või hinnata asja vastavust riikliku kaitse eeldusele.
MuKS § 31 lg 3 sätestab uuringute tegemise keskkonnamõju hindamise käigus
kohtades, kus Muinsuskaitseameti andmeil võib ajalooliste allikate põhjal leiduda
arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline kultuurkiht.
Muinsuskaitseseaduses toodud põhimõtted on selges kooskõlas keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse 1. ja 2. peatükis kirjeldatud üldiste põhimõtetega, mille eesmärk on
tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta
keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit. Seadustiku üldosas
kirjeldatakse keskkonnakaitse üldisi põhimõtteid, mille seast toome esile vältimise ja
ettevaatuse. Seaduses märgitakse, et keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju
hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende
põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muinsuskaitseseadusest ei tulene teisiti (
MuKS § 31 lg 3).
Eelnevast tulenevalt tuleb asukohavaliku teostamise järgselt, välja valitaval
trassikoridoril ning kuni 300 m kaugusel võimaliku trassikoridori servast, läbi viia
arheoloogiline eeluuring.
Arheoloogilise eeluuringu eesmärgiks on:
1. kaardistada olemasolevad mälestised,
2. kaardistada teada olevad muistised ja leiukohad ning selgitada välja võimalike
seni teadmata muististe ja arheoloogiatundlike alade asukohad,
3. esitada tegevuskava maastikuleire (arheoloogilise uuringu II etapp)
läbiviimiseks, mille eesmärk on välja selgitada arheoloogilise kultuurkihi
olemasolu prognoositud paikades ning hinnata kavandatavate muudatuste mõju
muististele.
Arheoloogiline eeluuring maismaal peab jagunema kaheks etapiks:
1. Esimeses etapis tuleb läbi viia laiendatud arhiiviuuring:
olemasolevate materjalide ja arhiiviallikate (TÜ andmebaasi teated,
otsinguteated, ajalooline info piirkonna kohta, teistes arheoloogia ja ajalooliste
looduslike pühapaikade andmebaasides sisalduv teave) analüüs;
maastikuanalüüs kaugseire meetodeid kasutades (ajaloolised kaardid ja
maakasutusplaanid, aerofotod, Maa-ameti kõrgusandmete põhjal tehtud
reljeefimudelid, satelliidipildid, mullastikukaardid jm kaugseire aluseks olevad
materjalid);
Kohapärimuse ja kohanimeandmebaasi info.
2. Teises etapis tuleb läbi siia maastikuseire (leire) - arheoloogiapärandi otsimine
maastikul visuaalse vaatluse ning väikesemahuliste šurfide või muu pinnaseuuringu
(sh metallidetektori) abil, samuti hõlmab see arheoloogiliste leidude kogumist:
kohtades, mille võimalik arheoloogiline väärtus tuvastati arhiiviallikate põhjal;
kohtades, kus esimeses etapis maastikuanalüüsi käigus tuvastati objekte, millel
võiks olla arheoloogiline väärtus.
Kui arheoloogilise uuringu teises etapis tuvastatakse arheoloogiamälestise või
leiukoha tunnustele vastavaid objekte, mis jäävad ehitusalale, siis tuleb nendel aladel
teha pinnasetööde eel või ajal arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline
jälgimine, in situ arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel kaevamised).
Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS
§ 46–47, § 68 lg 2 p 3; § 69–70).
Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava
ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande vastavalt MuKS § 46-
48.
Palume lisada kultuuripärandit käsitleva peatükki 2.1.5 juurde projektalal asuvate
mälestiste ja muististe nimekiri:
II maailmasõjas hukkunute ühishaud, reg-nr 4133;
Kuivastu kõrts, reg-nr 21006;
Võiküla munakivitee, reg-nr 27286;
Virtsu linnuse varemed, reg-nr 15449;
Virtsu mõisa hoonekompleks (Virtsu mõisa valitsejamaja, reg-nr 15448; ait,
reg-nr 15447; talltõllakuur, reg-nr 15446; väravahoone, reg-nr 15445; pargi
piirdemüür, reg-nr 15444, park, regnr 15443; kelder, reg-nr 15442);
Fr. Schilleri monument, reg-nr 16218; Puhtu laiul;
Mälestussammas C. Th. Hellvigile, reg-nr 16233 Puhtu laiul.
Lisaks on teateid Tartu Ülikooli andmebaasist (TÜ AB), et projektalale jääb ka
muistiseid, mis riikliku kaitse all ei ole, näiteks:
trass 2 alal ja vahetus läheduses asuvad Virtsu linnuse varemete (reg-nr
15449) kaitsevööndis võimalik(ud) kivikalme(d) (TÜ AB ID 1212);
trass 3 (tunnel) algusesse jäävad võimalikud kabeli/kirikuase (TÜ AB ID
921) ja maahaudkalmistu (ID 905).
Kuigi projektalale jääb mitmeid mälestisi ja muistiseid, on käesoleva info põhjal otsene
puutumus vaid mälestisena kaitse all oleva Võiküla munakiviteega ainult trassil 3 silla
või tunneli kavandamisel, mille puhul tuleb eelistada lahendusi, mis tagavad mälestise
säilimise.
Konkreetsete kultuuripärandi objektidega arvestamine ja nende säilimine on
oluline lähtekoht trassi valimiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Keidi Saks
Saaremaa nõunik
Muinsuskaitseamet
[email protected]
Saatja: Muinsuskaitseamet <
[email protected]>
Saadetud: 07.01.2022 17:36
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Muinsuskaitseameti
seisukoht eelnõule
Reg.nr: 1.1-7/1957-3Saatja nr: 15-4/8369-1Tere!Edastame Teile Suure väina
püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise
väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta ettepanekud.Lugupidamisega-- Keidi
SaksSaaremaa
nõ
[email protected]