dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle .........

Rahandusministeerium · 10. jaanuar 2022
Viit
15-1/206-1
Registreeritud
10. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Saarte Liinid
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-1 Üleriigilise planeeringu dokumendid (sh kohtudokumendid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1
Vastutaja
Siim Orav (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)
Lahendamise tähtaeg
30. jaanuar 2022

Failid

  • 📎AS Saarte Liinid kommentaarid ja ettepanekud Suure väina püsiühenduse analüüsile 07.01.2021.asice37 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Villu Vatsfeld <[email protected]> Saadetud: 07.01.2022 23:23 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; Siim Orav <[email protected]> Teema: AS Saarte Liinid kommentaarid ja ettepanekud Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamisele Tere, Edastan manuses AS Saarte Liinid juhatuse nimel kommetaarid ja ettepanekud Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamisele. Vajadusel oleme valmis täiendavalt selgitama oma kirjas toodud seisukohti. Lugupidamisega Villu Vatsfeld juhatuse esimees AS Saarte Liinid e-post: telefon: &#43;3725014994 AS Saarte Liinid tähelepanekud ja e ttepanekud d okumendis „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine“ (edaspidi Dokument) toodud ülesandepüstitusele . Üldist AS Saarte Liinid on regionaalse ühenduse tagamisega seotud taristuobjektide haldamisega seotud 27 aastat. Suure väina püsiühenduse mõjude hindamise Dokument on oma ülesehituselt väga loogiline ja selgelt sõnastatud . Püüame oma ettepanekutes tähelepanu juhtida eelkõige neile lõikudele, kus kriitilise lähenemise vajadus on kõige ilmsem. O leme oma s enise tegevuse jooksul kogutud andmete põhjal seisukohal, et Dokumendi ülesehitus ja rõhuasetused ei ole täiel määral vastavuses põhieesmärkidega, mis on sõnastatud Dokumendi punktis 1.1 tagada turvaline, usaldusväärne, pidev ja tõhus ühendus, mis aitab ühtlasi saavutada piirkonna majandusliku ja demograafilise tasakaalu – ligipääsetavus usaldusväärsuse, tõhususe, ohutuse, liikuvuse, majanduskasvu ja tasuvuse seisukohast. säilitada ja tugevdada piirkonna unikaalsust ning loodus-, sotsiaal- ja kultuurilist eripära – jätkusuutlikkus looduskeskkonna ja sotsiaalmajandusliku keskkonna seisukohast Dokumendis kirjeldatud ühendusvõimalus ed ei ole pidev ad ühendus e d , kuna iga valiku puhul tagatakse riigi poolt ainult ühe ühend võimaluse toimimine ja iga ühendusliik võib erinevatel põhjustel (ilm, õnnetused) katkeda . Rajatistega seotud ühenduste (sild või tunnel) katkemisel puuduvad tulevikus samaväärsed operatiivsed alternatiivid ühenduse pidamiseks Muhu ja Saaremaa ga . Laevaühenduse katkemisel on võimalik operatiivne teiste samaväärsete sadamate ja aluste kasutamine. Kõige suurema liikluse katkemisriskiga on Suure Väina ilmastikutingimustes sillaühendus ja seda ei ole Dokumendis üldse arvestatud. Näiteks oluliselt soodsamates klimaatilistes tingimustes asuva Öresundi silla puhul loetakse normaalseks kasutusajaks 99%. Ehk siis igal aastal on sild eeldatavalt suletud kokku 3-4 päeval. Võrdlusena Kuivastu-Virtsu liinil ei ole lähiajaloos ühtegi päeva, kus laevaliiklus oleks katkenud ja kõik soovijad on sama päeva jooksul üle veetud. Eelduslikult on olemasolevate ilma andmete alusel sillal põhinev Suur e Väina püsiühendus suletud kokku vähemalt 6-8 päeval aastas tulenevalt t ugevast tuulest ja jäätumisest. Rajatiste kasutusvõimaluste katkemisriske ei ole planeeringus kava kohaselt üldse käsitletud. U uringute põhiraskus on suunatud looduskeskkonna lokaalsetele mõjudele ja sotsiaal-majanduslik aspekt on väga tag asihoidlikult esindatud. Mõlemad püstitatud peaeesmärgid eeldavad just põhjalikku sotsiaal-majanduslikku analüüsi . Dokumendis on palju viidatud varasematele sama teemat käsit l evatele uuringutele ja tulem dokumentidele 1,2, milles toodud järeldused on kohati meelevaldsed ja ei põhine vajalikele uuringutele : vaikimisi on eeldatud, et teenuste ja töökohtade parme kättesaadavus (mandrilt) on parem, seda vaatamata sellele, et selline muutus käivitab suurem a tõenäosusega ahelreaktsiooni, kus töökohtade arv väheneb veelgi . Näiteks Dokumendi punktis 2.2.1. toodud kriteerium „ töökohtade paiknemine ja tööl käimise hõlbustamine “ toob ääremaadel kaasa tööturu olulise halvenemise kuna kvalifitseeritud mobiilsem tööjõud valib alati suuremad tõmbekeskused. Sama arengutrend toim ib kõigis tagatud ühendustega ääremaadel nii Eestis kui teistes riikides. Pendelränne kasvab ja kohalik ettevõtluskeskkond kannatab/kahaneb. Vastav kogemus ja teave on olemas sarnaste arengutega Rootsi ja Saksamaa saartelt. ; V aikimisi on eeldatud, et elanike arve kasv on positiivne , mis täielikus vastuolus nii Eesti kui kogu regiooni naaberriikide/Euroopa üldise demograafiliste trendidega Eesti edukaimat omavalitsust, Viimsi valda, siis seal on tõepoolest saavutatud keskmisest jõukamate inimeste koondumine omavalitsuse territooriumile koos massiivse igapäevase pendelrändega. Viimsi eripära oma kalurikülade ja loodusega on kahtlemata täielikult muutunud. Selline areng ei oleks kindlasti koosõlas ühega ühenduse parendamisega seotud eesmärkidest. Teine oluline trend, mis jä etakse tähelepanuta on see, et võimalik püsiühendusest ja pendelrändest sõltuv rahvaarvu kasv või toimuda koos oluliste demograafiliste muutustega , mis toob kaasa olulise muudatuse tööealiste osakaalus, võimalikus tööhõives, maksulaekumistes, avalike teenuste vajaduses jms. Heaks näiteks saarelise sotsiaalmajandusliku keskkonna võimalikest erinevustest erinevate transpordiühend ustega sarnases õiguslikus, sotsiaalse s ja geograafilises ruumis on Gotland ja Öland. Dokumendis on puudulikult hinnatud võimaliku püsiühendusega seoses lisanduva liiklusvoo keskkonnamõju sid – kui laevaühendusega seotud süsiniku jalajälg väheneb, siis kogu püsiühendusega seotud sõidukite liiklusmahtude prognoositud kasvu st kaasnevat suuremat jalajälge nii saartel kui mandril ei arvestata. Samuti ei pöörata piisavat tähelepanu lisanduva liiklusvoo teenindamise ks vajalik ele investeeringu te le muudesse taristuobjektidesse ja eriti mõjule, mida lisanduv liiklusvoog toob kaasa piirkonna asulate liiklustiheduses ja liikluskorralduses üldiselt ( oluliselt suurema koormusega liiklussõlmed, parkimiskorraldus ja liiklustihedus kõrvalteedel, eriti tipphooaegadel) . Hindamata on kohalike vaatamisväärsuste külastusväärtuse langust ja mõju loodus-, sotsiaal- ja kultuurilisele eripärale , millega lõpuks kaasneb ka külastatavuse reaalne langus või siis kohalikud administratiivsed meetmed külastatavuse piiramiseks (Dubrovnik, Veneetsia, erinevad rahvuspargid) Liiklusühenduse tehnilised , majanduslikud ja keskkonnaalased aspektid Dokumendis ja lisana vormistatud lähteü lesannetes ei ole piisavalt käsitletud vajadust tagada esimese põhieesmärgi kohane turvaline, usaldusväärne ja pidev ühendus, rohkem on küll tähelepanu pööratud tõhususele. Eskiisprojekti koostamise lähteülesandes on põgusalt ( Dokumendi Lisa 1; punkt 3.5.4) mainitud vajadust uurida liikuvuse sõltuvust ilmastikust, samas ei ole sõnastatud nõudeid antud analüüsile. Ettepanek : Koostada eri ühendusviiside tehniliste ja keskkonnariskide riskianalüüs, mis peab selgitama välja erinevate riskifaktorite (ilmastik, liiklusõnnetused, muud faktorid) mõju püsi ühenduse tegelikule kättesaadavusele ( availability ) ja võrdlema seda parvlaevaühenduse kättesaadavusega nii käesoleval ajal kui ka parvlaevaühendusega, eeldades, et parandatud ühenduse puhul on kättesaadav reservparvlaev põhilaeva rikke puhuks. Riskianalüüsi koostamises peavad osalema nii vastavate valdkondade ekspluatatsiooni (sillad, tunnelid, laevad) kui ka klimatoloogia ja atmosfäärifüüsika eksperdid. Riskianalüüsi läbiviimise vajaduse võiks vormistada eraldi lähteülesandena või siis eskiisprojektide lähteülesande osana . Riskianalüüs koostada vastavuses ISO asjakohastele standarditele (või samaväärsetele). Riskianalüüsis tuua välja ka andmed sarnastes klimaatilistes tingimustes (temperatuur, õhuniiskus, tuule tugevus) asuvate rajatiste tegelikust kasutatavusest. Suure väina püsiühenduse liiklusuuringu lähteülesan des ei püstitata ülesannet selgitada välja kogu liiklusvoo muutuse mõju kõigile seonduvatele struktuuridele, ennekõike põhimaanteedele , olulistele liiklussõlmedele ja asulatele aga ka Saaremaal asuvatele regionaalsetele sadamatele . Ettepanek : liiklusuuringu raames koostada analüüs lisanduva liiklusvoo hulgast põhimaanteedel ja analüüsida põhimaanteede , liiklussõlmede, ristmike ja asulate läbilaskevõimet ja vajalikke investeeringuid sellest lähtuvalt; Ettepanek : liiklusuuringu raames selgitada välja ühenduse kasutajate põhilised sõidumarsruudid ja analüüsida läbitud kogukilomeetrite arvu lähtuvalt sõidukite hulgast ja sõidueesmärgist. Dokument ei püstita ülesannet hinnata erinevate variantide mõju CO2 emissioonile. Ettepanek : koostada lähteülesanne CO 2 emissiooni analüüsiks, mis arvestab eri ühendusvariantide kogumõju sealhulgas ehitusaegseid ja eriti võimaliku lisanduva liiklusvoo kogumõju (lisanduv autode hulk x läbitud kilomeetrite koguhulk lähtepunkti ja sihtpunkti vahel) . Parvlaevaühenduse CO2 emissiooni arvestamisel võtta arvesse parvlaevade üleminekut elektritoitele. Ettepanekud Suure väina püsiühenduse majandusvaldkonna uuringu lähteülesan dele Antud ülesanne soovitab tugineda varem teostatud analüüsidele 1 ,3 . Paraku on varasemates analüüsides jäetud arvestamata mitmeid olulisi aspekte, millele käesolevaga osundame: Andmeliik Allika nr Ettepanekud Liiklusprognoos 1 . Prognoos ei anna ülevaadet kogu liiklusvoo muutustest – lisanduvad läbitud kilomeetrid algpunkist sihtpunkti vastavalt sõidukite mahu kasvule Ületusaja vähenemine 3 . Hinn ang põhineb oletuslikel andmetel. Parvlaevaühenduse ajakulu (50 minutit) on ülehinnatud ja püsiühenduse oma alahinnatud. Parvlaevaühenduse ks vajalik aeg on kokku 35 minutit (laadimine, ülesõit lossimine) + vajadus saabuda varem, 3-5, maksimaalselt 10 minutit. Täpne ajakulu info on kättesaadav TS Laevad OÜ-st, püsiühenduse ajakulu tuleb eskiisprojektiga lahendada , arvestades muuhulgas ka kassade järjekorraga ja muude ettevalmistavate toimingutega enne püsiühendusse pääsemist. Lisaks eelnevale tuleb tingimata arvestada ka püsiühenduse tõttu kasvavat liiklusvoogu põhimaanteedel ja sellest tulenevat keskmise kiiruse langust, mis omakorda pikendab sõiduaega lähtepunkti ja sihtpunkti vahel kõigil liiklejatel (mitte ainult lisanduval liiklusvool) Saastefaktorid 3 . Kuna varasemad liiklusuuringud näitavad, et liikluskoormus püsiühenduse puhul on oluliselt su u rem, kui parvlaevaühenduse puhul, siis on Suure väina ületamisest märksa suurema mõjuga püsiühenduse poolt täiendavalt genereeritud üldise liiklusvoo saaste teekonnal lähtepunktist sihtpunkti Liiklusõnnetused 3 . Liiklusõnnetuste hulga ja sellest põhjustatud kahjude määramisel tuleb arvestada püsiühenduse poolt täiendavalt genereeritud üldise liiklusvoo tulemusena lisanduvat sõidukilometraaži ja sellest tulenevate õnnetuste arvu . , Maakasutus, sh kinnisvara ja maa hind 1 . Vajalik on kvalifitseeritud kinnisvarahindajate hinnangud ja samuti võrdlus Saaremaa ja Läänemaa ning Pärnumaa maakondadest enne püsiühenduse rajamist. . Kommentaarid Suure väina püsiühenduse mõjudest ärikeskkonnale, sh tööareaalid, elanikkonna tööhõive, konkurentsivõime, tootmine, teenused, turism . Elanike arvu muutused. Allikas 1 võrdleb Suure väina püsiühendust kahe ühendusega, kus tõmbekeskuste lähedal olevad saared ühendatakse tõmbekeskustega ( Raippaluoto ja Öland). Kuna nendel saartel elanike arv kasvas peale silla rajamist, siis tehakse sellest meelevaldne järeldus, et sama juhtub ka Saare- ja Muhumaal. Selline järeldus pole millegagi tõestatud. Rahvastiku vähenemise trend on omane kõigile Eesti maakondadele peale Harju- ja Tartumaa. Samas on see trend viimastel aastatel pigem aeglustunud ja on Saare maakonnas väga väike ja ei kujuta endast probleemi (0,6% ajavahemikul 2018-2021, allikas Statistikaamet). Ei ole tõenäoline, et peatuks elanike koo nd umine suurte tõmbekeskuste (Tallinn, Tartu ja vähesel määral Pärnu) ümbrusse, mistõttu Saare maakonna elanike arvu oluline suurenemine saaks toimuda vaid teiste maakondade veelgi kiirema kahanemise korral . Sellest tulenevalt võib väita, et kui elanike arv püsiühenduse tulemusel S aare maakonnas oluliselt kasvab, siis on tegemist regionaalpoliitiliselt ebavõrdsust suurendava projektiga. Muutused ettevõtluses ja tööjõuturul Allikas 2 toob välja järgmise informatsiooni (lk. 136) Äritegevus, seda väikeettevõtluse ja FIE tähenduses, on Saaremaal suhteliselt aktiivne, sest 1000 elaniku kohta on 52 ettevõtet. Ettevõtete arvu suhe elanike arvu on üks Eesti kõrgemaid, jäädes maha vaid Harjumaast (65 ettevõtet/1000 elaniku kohta) ja Hiiumaast (58 ettevõtet/1000 elaniku kohta). Ettepanek : analüüs peaks kindlasti käsitlema loodava püsiühenduse mõju väikeettevõtlusele; Allikas 2 toob välja järgmise informatsiooni ( lk 148) „ Mõjud teenuste võrgustikule on kahepoolsed. Püsiühendus pidurdab hinnangute kohaselt rahvastiku vähenemist, mis on positiivne. Teisest küljest väheneb parema ligipääsetavuse tingimustes sõltuvus kohalikest teenustest, sest kohalikud teenuse kasutajad hakkavad tegutsema enam mandril. Avalike teenuste jaoks ei ole mõju nii suur, seega on üldine mõju avalikele teenustele eeldatavalt positiivne. “ Ettepanek : analüüsida loodava püsiühenduse mõju teenuste pakkumisele kohapeal, kui rahvaarvu trendid püsivad endistena. Ettepanek: a nalüüsida püsiühenduse mõju avalike teenuste, eriti meditsiini- ja haridusteenuste, pakkumisele paralleelselt toimuva haigla- ja koolivõrgu optimeerimise taustal. Ettepanek: analüüsida tööjõuturul toimuvate muutuste vastavust püstitatud eesmärgile - säilitada ja tugevdada piirkonna unikaalsust ning loodus-, sotsiaal- ja kultuurilist eripära Vastavalt Statistikaameti andmetele olid näitajad E esti kahes, planeeritava püsiühendusega vahetult seotud omavalitsuses järgnevad: Ettepanek : – analüüsida kahe sarnases loodusgeograafilises olukorras oleva omavalitsuse toimetulekut nii enne kui pärast püsiühenduse rajamist. Majanduslikke mõjusid analüüsides tuleb lisaks otseste kulude võrdlusele pöörata tähelepanu ka parvlaevaliikluse teenindamisega seotud tööhõivele ning sellest omakorda laekuvatele maksutuludele: TS Laevad OÜ (Tallinna Sadama tütarettevõte, Eesti riigi omandis 67% ulatuses, tulud vähenevad hinnanguliselt 18 miljonit eurot, AS Saarte Liinid tulud 2 miljonit eurot; AS- s Saarte L iin i d kaob 10 regionaalset töökohta, lisaks sadamahoonetes toitlustusega, käsitöökauplustega jne tegelevate väikeettevõtjate töökohad veel vähemalt 10; TS Laevad OÜ töötajatest on märkimisväärne osa, täpne määr on meile teadmata, Saare- ja Muhumaa elanikud, kellel tuleb töökohta otsida mujalt. Mõju tööhõivele on oluliselt suurem, kui AS Saarte Liinid puhul. Neile lisandub veel laeva teenindav personal – koristajad, toitlustajad jne. Ettepanek: analüüsida ka seni parvlaevaühenduses olevate töökohtade kadumise majanduslikku mõju Hinnang sobivaima alternatiivi kohta AS Saarte Liinid hinnangul on reisijate ja veoste veo korraldamisel üle Suure Väina parimaks alternatiiviks Dokumendis nimetatud variantide hulgas par a ndatud parvlaevaühendus. KSH käigus tuleb analüüsida võimalusi ööpäevaringse p arvlaevaühenduse tagamiseks ja reiside arvu suurendamiseks täiendava nõudluse rahuldamise eesmärgil. Nimetatud hinnang on antud olemasoleva informatsiooni baasil . Uue informatsiooni lisandumisel ja vastuste leidmisel eespool tõstatatud küsimustele on põhjendatud uuendatud hinnangu andmine. Varasemalt koostatud dokumendid, millele käesolevas k okkuvõttes on viidatud: Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Saaremaa püsiühenduse finants-ja sotsiaalmajandusliku mõjuhinnangu ajakohastamine; Tallinn 2018; AS PricewaterhouseCoopers Advisors Uku-Madis Savisto Juhatuse liige AS Saarte Liinid Villu Vatsfeld Juhatuse esimees AS Saarte Liinid
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel