ASUTUS ESIS ES EKS KASUTAMIS EKS
Märge tehtud: 31.12.2021
Kehtib kuni: 31.12.2026
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1
Teabevaldaja: Siseministeerium
Teie: 15.12.2021 nr RAM/21-1583/-1K
Rahandusministeerium
Meie: 09.01.2022 nr 1-7/333-2
Vastus Rahandusministri määruse eelnõule
„Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse
tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised
nõuded ja kord“
Täname võimaluse eest kujundada seisukoht Rahandusministeeriumi algatatud
kaugtuvastamise määruse muutmise eelnõu kohta.
Siseministeerium jätab eelnõu kooskõlastamata alltoodud põhjustel.
Kõigepealt märgime, et Siseministeerium peab tõsikindlat isiku tuvastamist ja isikusama s use
kontrollimist oluliseks kõigi riigi poolt reguleeritavate valdkondade puhul. See hõlmab ka
finants- ja krediidiasutuste poolt osutatavaid teenuseid. Eriti kahetsusväärne oleks olukord, kus
riik ise teeb järeleandmisi isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise nõuetes sõltumata
sellest, kas need on kehtestatud seaduse või selle alusel antud aktidega, sh rahandusministr i
määrusega. Kuna Eesti on e-ühiskond, kus nii avalik-õiguslikud kui eraõiguslikud teenused on
seotud usaldusväärse isikusamasuse tõendamisega digitaalsel viisil, siis on riigi kohustus
kehtestada sellisele meetodile ka nõuded ja tingimused. Toetame igati sihti leida
isikutuvastamise lahendusi, mis on paindlikud ja suunatud uuendustele, kuid paindlikkus ei
saa tulla isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise usaldusväärsuse arvelt.
Kavandatavate muudatustega jäetakse isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise
usaldusväärsus kohustatud isikute kanda. Kohustatud isikutele võimalikult laia tegevusula tus e
andmine olulise tähtsusega valdkondades toob kaasa ühelt poolt võimaluse regulatsiooni
ulatuslikuks väärkasutuseks ja teisalt suurendab oluliselt vajadust panustada ressurssi
riigipoolseks järelevalveks. Näitena saab tuua siin varasema krüptovaluuta tegevuslubade
süsteemi. Seega ei ole eelnõus pakutud regulatsioon oma olemuselt jätkusuutlik.
Kokkuvõttes nõrgestab Rahandusministeeriumi ettepanek praegusel kujul kaugtuvasta mise
usaldusväärsust olukorras, kus Eesti digitaalsete teenuste ökosüsteemi usaldusväärsus
põhineb kõrgetel standarditel, mille me oleme oma e-riigi tehnoloogiate kasutamise le
seadnud.
Eelnõu §-ga 7 taotletakse esmajoones paindlikkust. Arusaadav on, et teenuseosutajatel on
kasutusel erinevad tehnoloogilised lahendused ning paindlikkus on vajalik. Seejuures puudub
tänases eelnõu sõnastuses igasugune miinimumstandard edastatava pildi ja heli sisulise
kvaliteedi osas. Tuleks kaaluda miinimumnõuete sätestamist, mille puhul võib kvalitee ti
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
pidada piisavaks. Seda saab heli puhul teha näiteks läbi salvestava heli kbps-i kaudu ja pildi
puhul näiteks läbi minimaalse pikslite arvu.
Eelnõu § 9 määratleb, millised infotehnoloogilised vahendid on isikusamasuse tuvastamiseks
kõrge usaldusväärsuse tasemega. Märgime, et nimetatud nimekirjas võivad kõrge
usaldusväärsuse tasemega olla ainult lõige 1 punktis 1 toodud lahendused (eIDAS avaldatud
nimekirjas olevad lahendused, tasemel kõrge). Seejuures tuleb selgelt eristada nimekir jas
olevatele teenustele omistatud usaldusväärsuse taset. eIDAS eristab sisemiselt vahendite
usaldusväärsuse taset: madal, märkimisväärne ja kõrge. Ainult nimekirjas olevad lahendused
usaldusväärsuse tasemega „kõrge“ on ka kõrge usaldusväärsuse tasandiga. Palume
Rahandusministeeriumil selgitada, miks on usaldusväärsuse taset langetatud ning kuidas
tagatakse sellisel juhul kõrge usaldusväärsuse tase. Eelnõus esitatud kujul ei taga muudatus
kõrget usaldusväärsust. Täiendavalt märgime, et juurde on toodud ka EUTS alusel
samaväärsuse hindamise kriteerium. Ka samaväärsuse hindamisel saame siseriiklikult omistada
lahendustele erinevad usaldusväärsuse tasemed. EUTS § 211 lõike 2 kohaselt võime e-
identimise süsteemile omistada taseme märkimisväärne või kõrge. Siseriiklikult me madalat
taset ei määra, sest sellel puudub igasugune eesmärk. Jällegi, kõrge usaldusväärsusega
süsteem saab olla ainult siis, kui sellele on omistatud usaldusväärsuse tase kõrge (mitte
märkimisväärne).
Eelnõu § 9 lõige 1 punkt 2 käsitleb täiendavalt kõrge usaldusväärse tasemega sellist lahendust,
mis on kasutatav juurdepääsuks vähemalt ühele teenusele, mida osutab Eesti või Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigi valitsusasutus või muu avalikke ülesandeid täitev asutus.
Selliseid süsteemi ei saa pidada kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise lahendusteks.
Selliseid süsteeme on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid loonud meile teadmata arvus.
Kindlasti ei oska me ka hinnata nende süsteemide usaldusväärsust ega nende
usaldusväärsust ka tagada. Näiteks võib selleks olla mõne liikmesriigi kasutajanimel ja ise
moodustatud paroolil põhinev logimise süsteem, kus liikmesriik loeb seeläbi isikusama s use
tuvastatuks. Sama rakendub ka Eesti valitsusasutuste ja muude avalikke ülesandeid täitvate
asutuste suhtes.
Eelnõu § 9 lõike 1 punktiga 3 on edasi arendatud täna kehtiva määruse alusel võimald atud
biomeetrilistel andmetel põhinevat isikusamasuse tuvastamist. Täiendavalt tänasele
määratlusele on juurde lisatud nõue, et biomeetriliste andmete kogumisele ja võrdlemise le
peavad olema kehtestatud tunnustatud standardid. Kindlasti on selline lähenemine positiivne
tagamaks isikusamasuse tuvastamisel laiem usaldusväärsuse tase. Seejuures on standardina
esile toodud Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standard ISO/IEC 39794-1:2019.
Tänase seisuga ei ole võimalik anda hinnangut, kas vastav standard võib olla piisavaks
tagada lahenduse kõrge usaldusväärsus. Rahandusministeerium ei ole oma seletuskirjas
andnud hinnangut, miks vastav standard tagab lahenduse kõrge usaldusväärsuse taseme .
Eelnõu § 9 lõikega 2 lubatakse juurdepääs ka sellistele süsteemidele, mille usaldusväärsust ei
ole sellisel kujul võimalik hinnata. Lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetamata e-identimise
süsteemi võib kasutada ainult juhul, kui: 1) teenusepakkuja on kindlaks teinud süsteemi kõrge
usaldusväärsuse taseme ja tervikluse ning on vastava informatsiooni esitanud
järelevalveasutusele, kes on selle süsteemi kasutamisega nõustunud, või 2) teenusepakkuja le
on kättesaadav audit või sertifikaat, mis kinnitab, et süsteemi on hinnanud sõltumatud eksperdid
ja leidnud selle olevat kõrge usaldusväärsuse tasemega ning on vastava informatsiooni esitanud
järelevalveasutusele, kes on selle süsteemi kasutamisega nõustunud. Esimesel juhul ei ole
järelevalveasutuse pädevust määruses avatud ning on öeldud, et järelevalveasutusel on „täielik
vaba valik otsustada, kas nad selliseid taotlusi rahuldavad.“. Kindlasti ei saa olla
diskretsiooniotsust ilma igasuguste piirideta. Seejuures palume ka selgitada, mis võimaluse d
2 (3)
ja võimekused on järelevalveasutusel üldse olemas, et süsteemi usaldusväärsust hinnata.
Märgime ka, et audit ega sertifikaat ei pruugi süsteemi usaldusväärsust tagada. Tänases
sõnastuses võib see sertifikaat või audit pärineda riigist, mille puhul ei saa kõrges
usaldusväärsuses veenduda.
Palume eelnõu algatajatel isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise õiguslikud ja
praktilised lahendused eeltoodu valguses uuesti läbi analüüsida ja oleme igati valmis koostööks,
et leida koos sobivad lahendused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
Koostaja:
[email protected]
3 (3)