dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Pühalepa küla Pühalepa kõrtsi kinnistu detailplaneeringule

Rahandusministeerium · 14. jaanuar 2022
Viit
14-11/9180-2
Registreeritud
14. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pühalepa Osavalla Valitsus, Hiiumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))

Failid

  • 📎14-119180-2 14.01.2022 Väljaminev kiri.asice426 KB

Sisu (failidest)

Teie 21.12.2021 nr 8-4./17-10 Pühalepa Osavalla Valitsus Meie 14.01.2022 nr 14-11/9180-2 [email protected] Arvamus Pühalepa küla Pühalepa kõrtsi kinnistu detailplaneeringule Hiiumaa Valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 21.12.2021 planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 133 lõike 1 kohaselt arvamuse andmiseks Pühalepa külas asuva Pühalepa kõrtsi kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering). Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavalitsuse 28.04.2021 korraldusega nr 227. Nimetatud korraldusega jättis Hiiumaa Vallavalitsus algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna algatamise otsuse kohaselt eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub ja detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 124 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tegevusi. Planeeringuala, suurusega 0,48 ha, on kaitsealuse maa sihtotstarbega Pühalepa kõrtsi kinnistu (63902:001:0065), kõlvikuliselt koosseisult metsamaa ja muu maa. Planeeringualal asub kinnismälestis Suuremõisa mõisa kõrtsi varemed (23643) (edaspidi ka varemed). Juurdepääs on Kerema-Pühalepa (12167) riigiteelt. Detailplaneeringu eesmärgiks on varemete rekonstrueerimine, krundi moodustamine, ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine 9 m kõrguse elamu rajamiseks varemete vahele. Samuti lahendatakse liiklus- ja parkimiskorraldus, määrataks tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevad koridorid, haljastuse ja heakorra põhimõtted. 27.04.2010 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering,) kohaselt asub planeeringuala detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikul alal, kus minimaalne ehitusõigust taotleva krundi suurus võib olla 1 ha. Üldplaneering ei keela üksikute hoonete rajamist olemasoleva asustuse ümbruses ja väljaspool perspektiivseid elamualasid. Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist: 1. Planeeringualal asub kinnismälestis Suuremõisa mõisa kõrtsi varemed, samuti kinnismälestiste Suuremõisa mõisa park ja alleed (23623) ning Pühalepa kirikuaed (22293) kaitsevööndid. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga, koostatud on muinsuskaitse eritingimused. 2. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt asub planeeringuala maakondliku tähtsusega I klassi Kagu-Hiiumaa väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek see rahvusmaastikuks määrata. Ala sobib suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad. Tuleb järgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Uute madalpingeliinide rajamisel tuleb kasutada maa-alust Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kaablit. Palume detailplaneeringus järgida väärtusliku maastiku kasutus- ja hooldussoovitusi. 3. Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavalitsuse 28.04.2021 korraldusega nr 227. Detailplaneeringus lk 2 on märgitud Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 19. juuni 2019. a. nr. 368 „Detailplaneeringu koostamise algatamine“. Palume viga parandada. 4. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Juhime tähelepanu et, detailplaneeringust ei selgu üheselt mõistetavalt krundi ehitusõigus. Selgitame, et krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Krundi ehitusõigusega määratakse krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist kasutada. Hoonestusala on krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Ehitisealune pind on hoone- või rajatise maapealse ja maa-aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Juhime tähelepanu, et muinsuskaitse eritingimuste kohaselt võib maksimaalne ehitisealune pind olla 100 m2. Detailplaneeringus on märgitud suurim lubatud ehitisealune pindala 550 m2, hoone alune pind 100 m2. Samuti juhime tähelepanu, et lähteseisukohtades on määratud kavandatava krundi kasutamise sihtotstarbeks elamumaa. Detailplaneeringu põhijoonisel on märgitud krundi kasutamise sihtotstarve 100 % EP (ilma lühendi selgituseta), seletuskirjas ei ole kavandatavat krundi kasutamise sihtotstarvet määratud. Palume ehitusõigus läbivalt ühetaoliselt ja arusaadavalt määrata. Samuti palume detailplaneeringus kasutada õigusaktide kohaseid mõisteid. 5. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu kohaselt võib minimaalne ehitusõigust taotleva krundi suurus olla 1 ha. Palume täiendavalt hinnata, kas Pühalepa kõrtsi kinnistu detailplaneering on üldplaneeringu kohane või muudab seda. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, peab kuuluma detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Samuti peab detailplaneeringus üldplaneeringu muutmise vajadust igakülgselt põhjendama. Juhul kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisega, siis kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Juhime tähelepanu, et PlanS § 142 lõike 6 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu 2 elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. PlanS § 135 lõike 3 kohaselt peavad avalikule väljapanekule esitatavast detailplaneeringust selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, detailplaneeringu elluviimise tingimused ja muud detailplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos detailplaneeringuga avalikustatakse detailplaneeringu kohta PlanS § 133 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →