Teie 21.12.2021 nr 8-4./17-10
Pühalepa Osavalla Valitsus Meie 14.01.2022 nr 14-11/9180-2
[email protected]
Arvamus Pühalepa küla Pühalepa
kõrtsi kinnistu detailplaneeringule
Hiiumaa Valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 21.12.2021 planeerimisseaduse (edaspidi ka
PlanS) § 133 lõike 1 kohaselt arvamuse andmiseks Pühalepa külas asuva Pühalepa kõrtsi
kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering).
Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavalitsuse 28.04.2021 korraldusega nr 227.
Nimetatud korraldusega jättis Hiiumaa Vallavalitsus algatamata keskkonnamõju strateegilise
hindamise, kuna algatamise otsuse kohaselt eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
puudub ja detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 124 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tegevusi.
Planeeringuala, suurusega 0,48 ha, on kaitsealuse maa sihtotstarbega Pühalepa kõrtsi kinnistu
(63902:001:0065), kõlvikuliselt koosseisult metsamaa ja muu maa. Planeeringualal asub
kinnismälestis Suuremõisa mõisa kõrtsi varemed (23643) (edaspidi ka varemed). Juurdepääs
on Kerema-Pühalepa (12167) riigiteelt.
Detailplaneeringu eesmärgiks on varemete rekonstrueerimine, krundi moodustamine,
ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine 9 m kõrguse elamu rajamiseks varemete vahele.
Samuti lahendatakse liiklus- ja parkimiskorraldus, määrataks tehnovõrkude väljaehitamiseks
vajaminevad koridorid, haljastuse ja heakorra põhimõtted.
27.04.2010 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering,)
kohaselt asub planeeringuala detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikul alal, kus
minimaalne ehitusõigust taotleva krundi suurus võib olla 1 ha. Üldplaneering ei keela üksikute
hoonete rajamist olemasoleva asustuse ümbruses ja väljaspool perspektiivseid elamualasid.
Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:
1. Planeeringualal asub kinnismälestis Suuremõisa mõisa kõrtsi varemed, samuti
kinnismälestiste Suuremõisa mõisa park ja alleed (23623) ning Pühalepa kirikuaed
(22293) kaitsevööndid. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd
Muinsuskaitseametiga, koostatud on muinsuskaitse eritingimused.
2. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt asub
planeeringuala maakondliku tähtsusega I klassi Kagu-Hiiumaa väärtuslikul maastikul.
Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek see rahvusmaastikuks määrata. Ala sobib
suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade
kultuurmaad. Tuleb järgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt
maastikku sobitada. Uute madalpingeliinide rajamisel tuleb kasutada maa-alust
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kaablit. Palume detailplaneeringus järgida väärtusliku maastiku kasutus- ja
hooldussoovitusi.
3. Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavalitsuse 28.04.2021 korraldusega nr 227.
Detailplaneeringus lk 2 on märgitud Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 19. juuni 2019.
a. nr. 368 „Detailplaneeringu koostamise algatamine“. Palume viga parandada.
4. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt
mõistetav. Juhime tähelepanu et, detailplaneeringust ei selgu üheselt mõistetavalt
krundi ehitusõigus.
Selgitame, et krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud
ehitusõigus. Krundi ehitusõigusega määratakse krundi kasutamise sihtotstarve või
sihtotstarbed. Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti
pärast detailplaneeringu kehtestamist kasutada. Hoonestusala on krundi piiritletud osa,
kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Ehitisealune pind on
hoone- või rajatise maapealse ja maa-aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.
Juhime tähelepanu, et muinsuskaitse eritingimuste kohaselt võib maksimaalne
ehitisealune pind olla 100 m2. Detailplaneeringus on märgitud suurim lubatud
ehitisealune pindala 550 m2, hoone alune pind 100 m2. Samuti juhime tähelepanu, et
lähteseisukohtades on määratud kavandatava krundi kasutamise sihtotstarbeks
elamumaa. Detailplaneeringu põhijoonisel on märgitud krundi kasutamise sihtotstarve
100 % EP (ilma lühendi selgituseta), seletuskirjas ei ole kavandatavat krundi
kasutamise sihtotstarvet määratud.
Palume ehitusõigus läbivalt ühetaoliselt ja arusaadavalt määrata. Samuti palume
detailplaneeringus kasutada õigusaktide kohaseid mõisteid.
5. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu kohaselt võib minimaalne ehitusõigust taotleva
krundi suurus olla 1 ha. Palume täiendavalt hinnata, kas Pühalepa kõrtsi kinnistu
detailplaneering on üldplaneeringu kohane või muudab seda.
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. PlanS § 142 lõige 7
sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut, peab kuuluma detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste
vastava osa muudatuste ettepanek. Samuti peab detailplaneeringus üldplaneeringu muutmise
vajadust igakülgselt põhjendama.
Juhul kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisega, siis
kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Juhime tähelepanu, et PlanS
§ 142 lõike 6 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6
kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
PlanS § 127 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos
olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega
detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad
lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse,
planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu
2
elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga
seotud ja säilitamist vajavat teavet.
PlanS § 135 lõike 3 kohaselt peavad avalikule väljapanekule esitatavast detailplaneeringust
selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused,
detailplaneeringu elluviimise tingimused ja muud detailplaneeringut selgitavad asjaolud.
Koos detailplaneeringuga avalikustatakse detailplaneeringu kohta PlanS § 133 lõike 1 alusel
antud kooskõlastused ja arvamused.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis
detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3