Hr Mihhail Kõlvart Teie 12.10.2021 nr 1-12/1688-1
Tallinna Linnakantselei Meie 14.01.2022 nr 14-11/7096-8
[email protected]
Kloostrimetsa tee 70b ja 70c
kinnistute detailplaneering
Tallinna Linnavalitsus esitas 12.10.2021 kirjaga nr 1.12/1688-1 Rahandusministeeriumile
Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistute detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering)
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel detailplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks.
Detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Tallinna
Linnavalitsuse 05.10.2016 korraldusega nr 1483-k. Planeeritav ala, pindalaga ca 2,78 ha, asub
Pirita linnaosas Laiaküla asumis Kloostrimetsa tee, Pärnamäe tee ja Piipheina tee vahelisel
alal. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala juhtotstarbeks 2/3 osas
määratud segafunktsiooniline ala ja 1/3 osas kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala.
Detailplaneeringu lahendus vastab kehtivale üldplaneeringule. Planeeringu eesmärk on
maatulundusmaa kinnistutest moodustada üks vähemalt 10% äri- ja kuni 90% elamumaa
sihtotstarbega krunt ning kaks transpordimaa krunti. Hoonestatavale krundile soovitakse
määrata ehitusõigus kokku kuni kuue kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega põhihoone
ning ühe abihoone ehitamiseks. Äripinnad on planeeritud Kloostrimetsa tee äärde kavandatud
kortermajade esimesele korrusele.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 otsusega nr 74.
Detailplaneeringu ja KSH avalik väljapanek toimus ajavahemikul 05.07. - 03.08.2021, mida
Avalikul väljapanekul esitati 5 arvamuste ja ettepanekute kirja, sh Aleksandra Kuld
(03.08.2021), Alesander Ivanov (23.08.2021), Lea Nilson (23.08.2021), Indrek Hein
(24.08.2021), Kristi Lõoke (24.08.2021), mida kohalik omavalitsus on käsitlenud kirjalike
arvamustena PlanS § 135 lõike 2 tähenduses. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi
TLPA) vastas arvamuskirjadele 11.08.2021 kirjaga nr 3-2/3168-20 (A. Kuld) ja 13.09.2021
kirjadega nr 3-2/3223-2 (A. Ivanov), 3-2/3224-2 (L. Nilson), 3-2/3225-2 (K. Lõoke) ja
3-2/3226-2 (I. Hein). Detailplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku tulemusi
tutvustav avalik arutelu toimus 24.08.2021.
Vastavalt PlanS § 90 lõike 3 punktile 2 korraldati Rahandusministeeriumi regionaalhalduse
osakonna Harju talituses 06.12.2021 detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi
esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks
nõupidamine, kus osalesid Rahandusministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse esindajad,
planeeringu koostaja, planeeringust huvitatud isik, KSH ekspert Olavi Hiiemäe, MTÜ Mähe
Seltsi esindaja Erik Vest ning arvamusi esitanud I. Hein, L. Nilson, K. Lõoke ja A. Kuld
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
esindaja Erik Lakernikov. Rahandusministeeriumis 06.12.2021 toimunud ärakuulamisel
selgus, et kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud
isikud arvamuste põhiosas kokkuleppele ei jõua. Kuna üks arvamusi esitanud isik
ärakuulamisel ei osalenud, käsitleb Rahandusministeerium ka neid avalikul väljapanekul
kirjalikult esitatud arvamusi arvamustena, millest ei ole loobutud. Parema ülevaate saamiseks
käsitletakse arvamusi teemade kaupa, sest mitmed seisukohakirjades kajastatud küsimused
kattuvad.
Avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, kohaliku omavalitsuse ja
heakskiidu andmise otsustaja seisukohad
1. Vastavus üldplaneeringule ja sobivus keskkonda
L. Nilsoni arvates ei toeta 90% korterite funktsioon keskuse loomist. Ärifunktsiooni tuleks
suurendada 30%-le. Üldplaneering näeb alale ette kõrghaljastuse säilimisega väikeelamute
ala, kuid rajatavad korterelamud ei ole väikeelamud.
Ka I. Hein märkis, et kortermajade rajamine Teletorni jalamile ei toeta keskuse funktsiooni
ja linnaosa harmoonilist arengut ning on vastuolus üldplaneeringuga.
K. Lõoke tundis muret, et planeeringulahenduses ei ole arvestatud kohalike elanike
arvamusega ega nendega koostööd tehtud. Üldplaneering korterelamute rajamist Lepiku ega
Laiaküla asumisse ette ei näe. Analüüsida tuleks detailsusega, mis võimaldab luua piirkonda
parimat sobivat linnalikku keskkonda. K. Lõoke tegi ettepaneku vähendada elamumaa
sihtotstarbega korterelamute mahtu selliselt, et need vastaksid üldplaneeringus väikeelamule
ettenähtud kriteeriumitele (2-korruselised, kuni 6 korterit). Äripindadega korterelamud tuleks
kavandada väikeelamutena, mille kogumaht võib olla äripindade osakaalu võrra suurem.
A. Kuld leidis, et kuna üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala segahoonestusalal, ei
saa selle põhifunktsioon olla seotud korterelamutega. Piirkonnast on puudu lasteaed, kaaluda
tuleks enam avalikkusele suunatud tegevuste kavandamist. Planeeringulahendus ei välista
võimalust, et äripindadele rajatakse külaliskorterid.
A. Ivanov soovis teada, kuidas lahendab linn lasteaiakohtade defitsiidi 200 uue elanikuga ala
arendades, kui juba praegu on lasteaiakohtadest puudus.
TLPA selgitas, et Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt küll ümbritseb planeeringuala
kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala nii põhja-, lõuna-, kui idakaarest, kuid
detailplaneeringu ala ise asub segafunktsioonilisel alal. Üldplaneering ei täpsusta, millist tüüpi
hooneid kavandada ei tohi, lubatud on kavandada kas ainuüksi või teiste ostarvetega koos
kaubandus- ja teenindusettevõtteid, vaba aja veetmise võimalusi pakkuvaid ettevõtteid ning
asutusi, ühiskondlikke hooneid või alakorrusel paiknevate kaubandus- ja teenindusruumidega
elamuid, tehnoehitisi, parklaid, parke, haljasalasid, mängu- või spordirajatisi jms. Seega
annab üldplaneering segahoonestusalal võimaluse kavandada ka elamuid, mille alakorrusel
paiknevad kaubandus- ja teenindusruumid, ega kohusta eelistama segafunktsionaalse ala
planeerimisel ainuüksi kaubandus- ja teenindusettevõtteid, vaba aja veetmise võimalusi
pakkuvaid ettevõtteid või asutusi ning ühiskondlike teenuste pakkujaid. Kloostrimetsa tee 70b
ja 70c kinnistute detailplaneeringuga on rajatavate korterelamute puhul antud kohustus
määrata ärifunktsioon vähemalt 10% ruumidest, millise nõudega luuakse eeldused piirkonna
ettevõtluse, sh lastehoiu, väikekaubanduse, kohvikumajanduse, erinevate teenindusasutuste
jms arendamiseks.
Planeeritavast oluliselt suurema ärimaa sihtotstarbe kavandamine selles asukohas ei ole
otstarbekas, kuna piirkonnas ei ole nii suurt tarbijaskonda. Tegemist on minimaalselt lubatava
ärifunktsiooni osakaaluga, mis tähendab, et võimalik on kavandada ka suurema osakaaluga
2
ärilisi tegevusi. Planeeringuga on tagatud piirkonna aktiivsemaks kasutamiseks ette nähtud
üldplaneeringu kohase Laiaküla keskuse kujundamise võimalused, jättes seejuures võimaluse
kavandada alale eluruume, kui ettevõtluse riskianalüüs Kloostrimetsa tee äärsele alale
täiendavat äritegevust ei toeta. Praeguse hinnangu alusel tuleb väga palju vaeva näha, et
piirkonda tarbijaid saada. Samuti on detailplaneeringu ala lähiümbrusesse kavandatud vaba
aja veetmist võimaldavaid asutusi ja ettevõtlusega alustamiseks vajalikke ärimaa
sihtotstarbeid – Tallinna Teletorn soovib oma tegevustega laieneda, Motoklubi asemele
Kloostrimetsa tee 56a kinnistul on kavandatud korterelamu, mille koosseisus peab olema
vähemalt 30% äriotstarvet. Naaberkinnistule Kloostrimetsa tee 58b ei ole alates 2013. aastast
suudetud realiseerida kavandatud 100% ärimaa ehitusõigust. Pirita Linnaosa üldplaneeringu
kohaselt toimib Laiaküla asumi keskusena Kloostrimetsa tee ääres paiknev teletorni ja
motoklubi piirkond. Kaubandus- ja teenindusettevõtteid on võimalik rajada Kloostrimetsa tee
äärde kavandatud teletorni ja motoklubi piirkonda keskuse arengualale.
Korruselamud on kõige keskkonnasäästlikum viis maa-alade hõivamiseks, lisaks on nii
võimalik säilitada enam kõrghaljastust, tekib pool-avalik ruum elanike jaoks hõivamata
metsaalal ning silmapaaride arvukuse tõttu hoiab see ära ka ühepereelamute alal toimuvad
puude tahtlikud kahjustamised ja sellele järgnevad raied. Alale väikeelamute kavandamine ei
ole kooskõlas üldplaneeringuga. Ühe- ja kahepereelamute rajamine on lubatud vaid
olemasolevate elamute kõrvale kitsale 10-32 meetri laiusele alale, kus jookseb põhimõtteline
segafunktsioonilise ala maakasutuse juhtotstarbe piir. See kitsas ala on üldplaneeringu järgi
kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala, kus kõrghaljastus kuulub maksimaalsele
säilitamisele ja elamualade kavandamine metsaga kaetud maadele on lubatud juhul, kui
puistualad säilitatakse ökoloogiliselt toimivate tervikaladena. Seda aga ei ole võimalik tagada,
kuna ala on tihedasti kõrghaljastusega kaetud ning likvideerimisele kuuluks kordades suurem
hulk haljastust. Sealsel alal ei ole ka haljastusest vaba territooriumi nagu planeeringuala
Kloostrimetsa tee poolsemates osades. Elamukrunte oleks võimalik luua vaid sügavale
Teletorni poolsesse tihedasti haljastatud ossa, kuna siis on võimalik tagada elamu ehituseks
nõutud piisava suuruse ja optimaalse kujuga krunte.
Pirita Linnaosa Valitsus ei ole planeeringu koostöö käigus teada andnud vajadusest kavandada
alale kooli- ja lasteaiakohti, huvihariduse ja üldkasutatavaid vaba aja veetmiseks mõeldud
ruume ega perearsti teenust pakkuvaid ruume. Tallinna Haridusameti hinnangul peaks
lasteaed asuma suurema elamupiirkonna keskel või lähedal, et tagada selle võimalikult mugav
kasutus.
Detailplaneering annab konkreetsed piirid lubatud ärifunktsiooni kasutusotstarbele, milleks
on jaekaubandus-, teenindus- ja toitlustusehitised, bürood ning haridus-, teadus- ja
tervishoiuasutused. TLPA kontrollib hiljem alale esitatavaid ehitusprojekte ning projekti
mittevastavuse korral ehitusluba ei väljastata.
Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk
eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
Üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimuste näol on tegemist ühiskondliku
kokkuleppega. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ning planeeringu
elluviimisel tuleb neist nõuetest kinni pidada. Konkreetsele kinnisasjale ehitusõiguse
määramise otsustab kaalutlusõiguse alusel kohalik omavalitsus, kes peab lisaks
naabrusõigustele arvestama ka valla kehtiva üldplaneeringuga ja teiste seadustest tulenevate
normidega. PlanS § 74 lõike 8 kohaselt korraldab üldplaneeringu koostamist kohalik
omavalitsus, kelle ülesanne on tagada, et neist kokkulepetest kinni peetaks. Antud juhul on
kohalik omavalitsus põhjendanud, et detailplaneeringu lahendus on Pirita üldplaneeringuga
3
kooskõlas ning kajastab hetkeolukorda planeeringualal objektiivselt. Sellest tulenevalt täidab
detailplaneering varem sõlmitud ühiskondliku kokkuleppe tingimusi. Iga kinnistu omanik
võib oma kinnistut üldplaneeringu kohasel otstarbel kasutada. Rahandusministeeriumi
hinnangul on kohalik omavalitsus täitnud talle seadusega antud selgitus- ning
kaalutluskohustust.
2. Planeeringu sisuline lahendus
A. Kuld tegi ettepaneku piirduda kahekorruseliste hoonetega ning vähendada nende kõrgust
8 meetrile. Planeeritavatel kinnistutel kasvab ilus väärtuslik kõrghaljastus, mis planeeringu
elluviimisel praktiliselt likvideeritakse. Ka maa-alused parkimiskorrused suurendavad mõju
looduslikule keskkonnale.
A. Ivanov leidis, et planeeringulahendusega ei ole tagatud piisavalt rohealasid.
L. Nilson taotles kõrghaljastuse säilimist suuremal määral. Asendusistutused tuleb teha Pirita
linnaosas.
I. Hein pidas õigeks viia detailplaneering vastavusse Pirita väärtustega, milleks on linnaosa
omapära ja loodusväärtuste säilimise tagamine.
K. Lõoke märkis, et ala hoonestustihedus on 2 korda suurem kui kontaktvööndis, korruselisust
ja korterite arvu tuleks vähendada.
A. Ivanovi hinnangul ei ole planeeringus tagatud korteritele piisavalt parkimiskohti. Ka
Teletornis peetavate suurürituste ajal ei piisa planeeritud 15 avalikust parkimiskohast
Kloostrimetsa tee ääres. Ühistransport ei suuda teenindada elanike kasvavat hulka.
Arusaamatuks jääb, kuidas tagatakse uuele arendusele veesurve, kui pumpla ehitust plaanis
ei ole. Linn peaks kaaluma, et ehituslubasid ei väljastata enne, kui vastavad taristud on
loodud.
TLPA vastas, et hoonete kõrguse vähendamine ei ole põhjendatud – olemasolevate
naaberelamute insolatsioonitingimusi ei halvendata ning üldplaneering lubab alale ehitada
kuni 11 m kõrguseid hooneid. Lisaks hoonete kolmnurksele kujule näivad planeeritavad
hooned vähem massiivsetena ning hoone kõrguse vähendamine ei anna erilist lisaväärtust.
Maa-aluste korruste rajamine on soovitav haljasalade kasuks jäävate pindade võimaliku
suurenemise tõttu ja sellest loobumine saab tulla kõne alla vaid juhul, kui ehitusprojekti
koostamisel või varasemalt läbiviidavad keskkonnauuringud, sh hüdrogeoloogilised uuringud
seda ette näevad. Selliselt on kaitstud nii põhjavesi, kui ka naaberkinnistud võimaliku
vajumise eest. KSH aruande kohaselt hoonetele maa-aluste korruste rajamisel oleks
prognoositav põhjavee juurdevool vähene ja põhjavee taseme aland ehitussüvendis
mõõdukas, seega puudub maa-aluste korruste mittelubamiseks vajadus, kuna
keskkonnatingimusi on võimalik tagada ka hilisemas, ehitusprojekti koostamise faasis.
Üldplaneering korterite arvu osas piiranguid ei sea ning hea linna ühendusega alale on
täiendavate elanike toomine sobiv ja vähem koormavam kui piirkonda, kus need teed ja
toimivad ühendused puuduvad.
Planeeringulahendus näeb ette Pirita metsamiljöö väärtuste ja piirkonna kõrghaljastuse
väärtustamise ja maksimaalse säilitamise. Hooned on töötatud välja spetsiaalselt käesoleva
ala jaoks ning kujundatud kolmnurksena selleks, et võimaldada hoonestuse kavandamist
olemasolevast haljastusest võimalikult vabale alale, näida vähem domineerivatena.
Üldplaneeringu järgi on võimalik minimaalse haljastuse protsendi 15% alusel rajada kaetud
pindasid 85% kogu alast, kuid seda ei ole antud planeeringu puhul lubatud realiseerida.
Haljastuse protsendiks on määratud minimaalselt 60%, st kaetud pindade osakaal alal saab
olla vaid kuni 40%. Hoonestustiheduse arvutamiseks on analüüsitud olemasolevat keskkonda,
4
piirkonnas jäävad hoonestustihedused vahemikku 0,1-0,73. Seega on alale kavandatud
hoonestustihedus 0,43 sobilik. Elamud on kavandatud 10-18-23-32 meetri kaugusele
Piipheina tee poolsetest kinnistutest, jättes alles olemasoleva tiheda metsa puhvri. Ka Laiaküla
tee äärde ja Teletorni poolsesse külge jääb mets alles. Hoonestusalad on kavandatud
olemasolevast haljastusest võimalikult vabale alale, säilitades maksimaalselt kõrghaljastust.
Piipheina tee poolse kahe korterelamu lõunapoolsele küljele ei ole täiendavat kõrghaljastust
planeeritud insolatsiooni tingimuste tagamise eesmärgil. Planeeringulahendusega
likvideeritavate puude hulka kuuluvad IV ja V klassi väheväärtuslikud puud.
Likvideeritavate puude asendusistutus kavandatakse võimalusel planeeringualale, kuid selle
võib ette näha ka avalikule alale, mis tehakse võimaluse korral puu kasvukoha linnaosas.
Tulevaste elanike ja nende külaliste nõuetekohased parkimiskohad on lahendatud
krundisiseselt, avalikud parkimiskohad tänavamaal on mõeldud vaid äripindade külastajatele.
Detailplaneeringu ülesanne on lahendada vaid planeeringuala parkimisküsimused.
Ehitusprojektide esitamisel peab parkimiskohtade arv olema tagatud vastavalt EVS
standardile 843:2016 „Linnatänavad“, vastasel juhul ei saa arendus ehitus- ega kasutusluba.
Planeeringuga ette antud maksimaalsest korterite arvust ja brutopinnast suuremaid hooneid ja
rohkem kortereid kavandada ei ole lubatud.
Detailplaneeringuga on kohustus tagada alale toimiva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi välja
ehitamine. Nõuetekohase surve tagamine lahendatakse vastavalt võrguvaldaja väljastatud
tehnilistele tingimustele. Esmar Vesi OÜ on planeeringulahenduse kooskõlastanud, mis
tähendab, et lahendus on piisav ja ala varustamine ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooni
teenuse ning drenaaživee ärajuhtimise teenustega on tagatud.
Heakskiidu andja selgitab, et Rahandusministeerium saab kontrollida detailplaneeringu
kooskõla üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega ning teiste
õigusaktide nõuetega, kuid ei saa anda hinnangut planeeringu sisulisele lahendusele, mille
otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle
kompetentsi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi kuuluvad kohaliku
elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja
õigusaktidega, on erinevate isikute huvide arvesse võtmisel ning planeeringuga konkreetsete
maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel otsustajaks kohalik omavalitsus.
Seega ehitise mahu, kõrguse, planeeritava ala parkimise, haljastuslahenduse jms tingimused
otsustab kohalik omavalitsus iseseisvalt kaalutlusõigusest lähtuvalt. Antud juhul on kohalik
omavalitsus esitanud põhjendused planeeringualale kuni kuue kuni 3 maapealse ja 1 maa-
aluse korrusega põhihoone ning ühe abihoone planeerimise osas. Detailplaneeringu lahendus
ei ole vastuolus Pirita linnaosa üldplaneeringuga.
Ehitusõiguse ulatuse väljaselgitamiseks on koostatud Ruumilise keskkonna analüüs.
Võrreldes eskiislahendusega on muudetud krundi pos 1 sihtotstarvete osakaale, varasema 5%
ärimaa ja 95% elamumaa asemele kavandatakse 10% ärimaa ja 90% elamumaa sihtotstarbeid.
Muudetud on ka krundisisest haljastuse lahendust. Tallinna Linnavalitsus on kaalutluse
tulemusena leidnud, et kavandatavad hooned sobivad olemasolevasse piirkonda ning on oma
seisukohti põhjendanud. Detailplaneeringu ja KSH aruande on kooskõlastanud
Keskkonnaamet 27.10.2021 kirjaga nr 6-5/21/13743-4. Samuti on planeeringu liiklus- ja
parkimislahendusega nõustunud Tallinna Transpordiamet. Rahandusministeeriumi hinnangul
on antud detailplaneeringu menetluses kavandatud lahenduse sobivust piisavalt motiveeritud.
5
3. Rahandusministeeriumi täiendav märkus
Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistute detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse
05.10.2016 korraldusega nr 1483-k. Sama korraldusega algatati ka keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 33 lõikest 2¹ ning PlanS § 124 lõikest 7 tuleb KSH-ga detailplaneeringu
menetlemisel lähtuda üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. Seega vaatamata
asjaolule, et detailplaneeringu lahendus vastab kehtivale Pirita linnaosa üldplaneeringule,
oleks antud detailplaneeringut pidanud menetlema üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
nõuetele vastavalt.
Detailplaneeringu algatamise ja vastuvõtmise otsustest ega ka muudest
planeeringumaterjalidest ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks Kloostrimetsa tee 70b ja 70c
kinnistute detailplaneeringut menetlenud üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.
Planeeringut ei ole esitatud Rahandusministeeriumile PlanS § 142 lõike 4 alusel täiendavate
asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha
koostööd või keda kaasata detailplaneeringu koostamisse. Seega on detailplaneeringu
koostamisel rikutud seadusega sätestatud menetlusnõudeid.
Menetlus- ja vormivigade rikkumisel võib põhimõtteliselt tulla kõne alla kolm erinevat
tagajärge: 1) haldusakt on tühine; 2) haldusakt on kehtetuks tunnistatav või kohtu poolt
tühistatav; 3) haldusakt jääb vaatamata rikkumisele kehtima. Haldusaktiks antud kontekstis
on detailplaneeringu kehtestamise otsus. Menetlus- ja vorminõuete eesmärk on eelkõige
tagada materiaalõiguse õige kohaldamine ehk sisuliselt õige haldusakti andmine. Juhul, kui
küsimus otsustati sisuliselt õigesti, kuid esineb formaalseid puudusi, tekib küsimus, kas
haldusakt tuleks ainuüksi selle pärast tunnistada kehtetuks.
Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist
nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta
vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kui
sisuliselt õige, kuid menetlus- või vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks
tunnistada, oleks see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid,
kus pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Kuna
haldusmenetlus tuleks uuel otsustamisel algusest peale läbi viia, siis tooks see kindlasti kaasa
olulisi viivitusi, kuigi lõpptulemus sellest ei muutuks. Haldusorganite enda kulud (tööaeg ja
rahalised kulud) menetluse uuel läbiviimisel suurenevad, kuid tulemus oleks sama.
Planeeringu dokumentatsioonist nähtuvalt on mõningatele puudustele vaatamata käesoleva
detailplaneeringu menetluses kõige enam kaalu omavad – üldplaneeringu kohase
detailplaneeringu menetlusest erinevad – etapid nõuetekohaselt läbitud. Olulisemad neist pean
siinkohal vajalikuks ära märkida:
- Detailplaneeringu on vastu võtnud kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega
(PlanS § 86 lg1).
- Detailplaneeringu eelnõule on korraldatud PlanS § 82 kohane (eskiislahenduse) avalik
väljapanek.
- Detailplaneeringu avalik väljapanek viidi läbi kooskõlas PlanS §-dega 87-89.
Eeltoodust tulenevalt leian, et heakskiidu andmise menetluse peatamine selleks, et kohustada
kohalikku omavalitsust esitama planeeringut Rahandusministeeriumile PlanS § 142 lõike 4
alusel täiendavate asutuste ja isikute määramiseks koostööks või kaasamiseks, ei ole HMS §
6
5 lõikest 2 tuleneva menetlusökonoomika seisukohast otstarbekas. Eelkõige seetõttu, et
kohalik omavalitsus on kõigi asjakohaste isikute ja asutustega juba koostööd teinud või neid
kaasanud, samuti ei ole detailplaneeringu koostamise lõppjärgus ning heakskiidu andmise
käigus tuvastatud muid olulisi menetlusvigu, mis takistaksid heakskiidu andmise üle
otsustamist. Sellegipoolest ei välista Rahandusministeerium võimalust, et tulevikus võiks
antud puudus heakskiidu mitteandmisel määravaks saada, ning palub kohalikul omavalitsusel
seadusest tulenevaid menetlusnõudeid edaspidi hoolikamalt järgida.
Kokkuvõte
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 32 on omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.
Seaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Omandiõigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute, sh naaberkinnisasja
omanike õigustega. Naaberkinnisasjade omanike vahel võib tekkida huvide konflikt, kui
mõlemad hakkavad teostama täielikku õiguslikku võimu oma kinnisasja üle. Sellest tingituna
ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt ning naabrusõiguste
näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel.
PlanS § 124 lõike 10 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna
haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama vastavalt seadusele
huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on omakorda planeeringu
kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse
üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Riigihalduse ministri
pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele ja teistele õigusaktidele vastavuse
kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja
normidega, on erinevate kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning
planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust
detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud PlanS-s ette nähtud korras ning
järgitud ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja
laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille
jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik
planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse
teavitamise kord on sätestatud PlanS-s. Heakskiidu andmise otsustamiseks esitatud
materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku
väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud.
Seega on arvamusi esitanud isikud planeeringulahendusest teadlik olnud ning saanud oma
seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab arvamuskirjade
esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isikute ettepanekute kohta on
kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See tähendab, et arvamusi esitanud isikud on
detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud seeläbi
planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi PlanS-st tulenevalt üks planeerimise eesmärk.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis
on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud
isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku
7
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu
kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle
kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu
kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele.
Kokkuvõtvalt asub Rahandusministeerium seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei
ole antud juhul rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid
heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu ja KSH koostamisel on arvestatud
PlanS-s sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126
detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud
asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega.
Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et detailplaneeringus on selline
planeeringulahendus piisavalt põhjendatud. Neid põhjendusi aktsepteerib ka
Rahandusministeerium, kelle hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu
andmise menetlust lõpule viia või tooksid kaasa menetluse uuendamise vajaduse ning
takistaksid detailplaneeringule heakskiidu andmise üle otsustamist vastavalt PlanS §-s 90
sätestatud pädevusele.
Lähtudes PlanS § 124 lõikest 7 ja § 90 lõike 2 alusel ning arvestades riigihalduse ministri
11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Kloostrimetsa
tee 70b ja 70c kinnistute detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule
omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Koopia: TLPA, Ruum ja Maastik OÜ, Skill Kapital OÜ, A. Kuld, A. Ivanov, L. Nilson,
I. Hein, K. Lõoke
Loona Kangur 715 5803
[email protected]
1 RKHKo 3-3-1-12-07
8