dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistute detailplaneering

Rahandusministeerium · 14. jaanuar 2022
Viit
14-11/7096-12
Registreeritud
14. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnakantselei, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Ruum ja Maastik OÜ, Skill Kapital OÜ, A. K., A. I., L. N., I. H., K. L., Õ. U.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎14-117096-8 14.01.2022 Väljaminev kiri.asice476 KB

Sisu (failidest)

Hr Mihhail Kõlvart Teie 12.10.2021 nr 1-12/1688-1 Tallinna Linnakantselei Meie 14.01.2022 nr 14-11/7096-8 [email protected] Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistute detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 12.10.2021 kirjaga nr 1.12/1688-1 Rahandusministeeriumile Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistute detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. Detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Tallinna Linnavalitsuse 05.10.2016 korraldusega nr 1483-k. Planeeritav ala, pindalaga ca 2,78 ha, asub Pirita linnaosas Laiaküla asumis Kloostrimetsa tee, Pärnamäe tee ja Piipheina tee vahelisel alal. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala juhtotstarbeks 2/3 osas määratud segafunktsiooniline ala ja 1/3 osas kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala. Detailplaneeringu lahendus vastab kehtivale üldplaneeringule. Planeeringu eesmärk on maatulundusmaa kinnistutest moodustada üks vähemalt 10% äri- ja kuni 90% elamumaa sihtotstarbega krunt ning kaks transpordimaa krunti. Hoonestatavale krundile soovitakse määrata ehitusõigus kokku kuni kuue kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega põhihoone ning ühe abihoone ehitamiseks. Äripinnad on planeeritud Kloostrimetsa tee äärde kavandatud kortermajade esimesele korrusele. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 otsusega nr 74. Detailplaneeringu ja KSH avalik väljapanek toimus ajavahemikul 05.07. - 03.08.2021, mida Avalikul väljapanekul esitati 5 arvamuste ja ettepanekute kirja, sh Aleksandra Kuld (03.08.2021), Alesander Ivanov (23.08.2021), Lea Nilson (23.08.2021), Indrek Hein (24.08.2021), Kristi Lõoke (24.08.2021), mida kohalik omavalitsus on käsitlenud kirjalike arvamustena PlanS § 135 lõike 2 tähenduses. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) vastas arvamuskirjadele 11.08.2021 kirjaga nr 3-2/3168-20 (A. Kuld) ja 13.09.2021 kirjadega nr 3-2/3223-2 (A. Ivanov), 3-2/3224-2 (L. Nilson), 3-2/3225-2 (K. Lõoke) ja 3-2/3226-2 (I. Hein). Detailplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimus 24.08.2021. Vastavalt PlanS § 90 lõike 3 punktile 2 korraldati Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talituses 06.12.2021 detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid Rahandusministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse esindajad, planeeringu koostaja, planeeringust huvitatud isik, KSH ekspert Olavi Hiiemäe, MTÜ Mähe Seltsi esindaja Erik Vest ning arvamusi esitanud I. Hein, L. Nilson, K. Lõoke ja A. Kuld Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 esindaja Erik Lakernikov. Rahandusministeeriumis 06.12.2021 toimunud ärakuulamisel selgus, et kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikud arvamuste põhiosas kokkuleppele ei jõua. Kuna üks arvamusi esitanud isik ärakuulamisel ei osalenud, käsitleb Rahandusministeerium ka neid avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamusi arvamustena, millest ei ole loobutud. Parema ülevaate saamiseks käsitletakse arvamusi teemade kaupa, sest mitmed seisukohakirjades kajastatud küsimused kattuvad. Avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, kohaliku omavalitsuse ja heakskiidu andmise otsustaja seisukohad 1. Vastavus üldplaneeringule ja sobivus keskkonda L. Nilsoni arvates ei toeta 90% korterite funktsioon keskuse loomist. Ärifunktsiooni tuleks suurendada 30%-le. Üldplaneering näeb alale ette kõrghaljastuse säilimisega väikeelamute ala, kuid rajatavad korterelamud ei ole väikeelamud. Ka I. Hein märkis, et kortermajade rajamine Teletorni jalamile ei toeta keskuse funktsiooni ja linnaosa harmoonilist arengut ning on vastuolus üldplaneeringuga. K. Lõoke tundis muret, et planeeringulahenduses ei ole arvestatud kohalike elanike arvamusega ega nendega koostööd tehtud. Üldplaneering korterelamute rajamist Lepiku ega Laiaküla asumisse ette ei näe. Analüüsida tuleks detailsusega, mis võimaldab luua piirkonda parimat sobivat linnalikku keskkonda. K. Lõoke tegi ettepaneku vähendada elamumaa sihtotstarbega korterelamute mahtu selliselt, et need vastaksid üldplaneeringus väikeelamule ettenähtud kriteeriumitele (2-korruselised, kuni 6 korterit). Äripindadega korterelamud tuleks kavandada väikeelamutena, mille kogumaht võib olla äripindade osakaalu võrra suurem. A. Kuld leidis, et kuna üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala segahoonestusalal, ei saa selle põhifunktsioon olla seotud korterelamutega. Piirkonnast on puudu lasteaed, kaaluda tuleks enam avalikkusele suunatud tegevuste kavandamist. Planeeringulahendus ei välista võimalust, et äripindadele rajatakse külaliskorterid. A. Ivanov soovis teada, kuidas lahendab linn lasteaiakohtade defitsiidi 200 uue elanikuga ala arendades, kui juba praegu on lasteaiakohtadest puudus. TLPA selgitas, et Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt küll ümbritseb planeeringuala kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala nii põhja-, lõuna-, kui idakaarest, kuid detailplaneeringu ala ise asub segafunktsioonilisel alal. Üldplaneering ei täpsusta, millist tüüpi hooneid kavandada ei tohi, lubatud on kavandada kas ainuüksi või teiste ostarvetega koos kaubandus- ja teenindusettevõtteid, vaba aja veetmise võimalusi pakkuvaid ettevõtteid ning asutusi, ühiskondlikke hooneid või alakorrusel paiknevate kaubandus- ja teenindusruumidega elamuid, tehnoehitisi, parklaid, parke, haljasalasid, mängu- või spordirajatisi jms. Seega annab üldplaneering segahoonestusalal võimaluse kavandada ka elamuid, mille alakorrusel paiknevad kaubandus- ja teenindusruumid, ega kohusta eelistama segafunktsionaalse ala planeerimisel ainuüksi kaubandus- ja teenindusettevõtteid, vaba aja veetmise võimalusi pakkuvaid ettevõtteid või asutusi ning ühiskondlike teenuste pakkujaid. Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistute detailplaneeringuga on rajatavate korterelamute puhul antud kohustus määrata ärifunktsioon vähemalt 10% ruumidest, millise nõudega luuakse eeldused piirkonna ettevõtluse, sh lastehoiu, väikekaubanduse, kohvikumajanduse, erinevate teenindusasutuste jms arendamiseks. Planeeritavast oluliselt suurema ärimaa sihtotstarbe kavandamine selles asukohas ei ole otstarbekas, kuna piirkonnas ei ole nii suurt tarbijaskonda. Tegemist on minimaalselt lubatava ärifunktsiooni osakaaluga, mis tähendab, et võimalik on kavandada ka suurema osakaaluga 2 ärilisi tegevusi. Planeeringuga on tagatud piirkonna aktiivsemaks kasutamiseks ette nähtud üldplaneeringu kohase Laiaküla keskuse kujundamise võimalused, jättes seejuures võimaluse kavandada alale eluruume, kui ettevõtluse riskianalüüs Kloostrimetsa tee äärsele alale täiendavat äritegevust ei toeta. Praeguse hinnangu alusel tuleb väga palju vaeva näha, et piirkonda tarbijaid saada. Samuti on detailplaneeringu ala lähiümbrusesse kavandatud vaba aja veetmist võimaldavaid asutusi ja ettevõtlusega alustamiseks vajalikke ärimaa sihtotstarbeid – Tallinna Teletorn soovib oma tegevustega laieneda, Motoklubi asemele Kloostrimetsa tee 56a kinnistul on kavandatud korterelamu, mille koosseisus peab olema vähemalt 30% äriotstarvet. Naaberkinnistule Kloostrimetsa tee 58b ei ole alates 2013. aastast suudetud realiseerida kavandatud 100% ärimaa ehitusõigust. Pirita Linnaosa üldplaneeringu kohaselt toimib Laiaküla asumi keskusena Kloostrimetsa tee ääres paiknev teletorni ja motoklubi piirkond. Kaubandus- ja teenindusettevõtteid on võimalik rajada Kloostrimetsa tee äärde kavandatud teletorni ja motoklubi piirkonda keskuse arengualale. Korruselamud on kõige keskkonnasäästlikum viis maa-alade hõivamiseks, lisaks on nii võimalik säilitada enam kõrghaljastust, tekib pool-avalik ruum elanike jaoks hõivamata metsaalal ning silmapaaride arvukuse tõttu hoiab see ära ka ühepereelamute alal toimuvad puude tahtlikud kahjustamised ja sellele järgnevad raied. Alale väikeelamute kavandamine ei ole kooskõlas üldplaneeringuga. Ühe- ja kahepereelamute rajamine on lubatud vaid olemasolevate elamute kõrvale kitsale 10-32 meetri laiusele alale, kus jookseb põhimõtteline segafunktsioonilise ala maakasutuse juhtotstarbe piir. See kitsas ala on üldplaneeringu järgi kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala, kus kõrghaljastus kuulub maksimaalsele säilitamisele ja elamualade kavandamine metsaga kaetud maadele on lubatud juhul, kui puistualad säilitatakse ökoloogiliselt toimivate tervikaladena. Seda aga ei ole võimalik tagada, kuna ala on tihedasti kõrghaljastusega kaetud ning likvideerimisele kuuluks kordades suurem hulk haljastust. Sealsel alal ei ole ka haljastusest vaba territooriumi nagu planeeringuala Kloostrimetsa tee poolsemates osades. Elamukrunte oleks võimalik luua vaid sügavale Teletorni poolsesse tihedasti haljastatud ossa, kuna siis on võimalik tagada elamu ehituseks nõutud piisava suuruse ja optimaalse kujuga krunte. Pirita Linnaosa Valitsus ei ole planeeringu koostöö käigus teada andnud vajadusest kavandada alale kooli- ja lasteaiakohti, huvihariduse ja üldkasutatavaid vaba aja veetmiseks mõeldud ruume ega perearsti teenust pakkuvaid ruume. Tallinna Haridusameti hinnangul peaks lasteaed asuma suurema elamupiirkonna keskel või lähedal, et tagada selle võimalikult mugav kasutus. Detailplaneering annab konkreetsed piirid lubatud ärifunktsiooni kasutusotstarbele, milleks on jaekaubandus-, teenindus- ja toitlustusehitised, bürood ning haridus-, teadus- ja tervishoiuasutused. TLPA kontrollib hiljem alale esitatavaid ehitusprojekte ning projekti mittevastavuse korral ehitusluba ei väljastata. Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimuste näol on tegemist ühiskondliku kokkuleppega. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ning planeeringu elluviimisel tuleb neist nõuetest kinni pidada. Konkreetsele kinnisasjale ehitusõiguse määramise otsustab kaalutlusõiguse alusel kohalik omavalitsus, kes peab lisaks naabrusõigustele arvestama ka valla kehtiva üldplaneeringuga ja teiste seadustest tulenevate normidega. PlanS § 74 lõike 8 kohaselt korraldab üldplaneeringu koostamist kohalik omavalitsus, kelle ülesanne on tagada, et neist kokkulepetest kinni peetaks. Antud juhul on kohalik omavalitsus põhjendanud, et detailplaneeringu lahendus on Pirita üldplaneeringuga 3 kooskõlas ning kajastab hetkeolukorda planeeringualal objektiivselt. Sellest tulenevalt täidab detailplaneering varem sõlmitud ühiskondliku kokkuleppe tingimusi. Iga kinnistu omanik võib oma kinnistut üldplaneeringu kohasel otstarbel kasutada. Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus täitnud talle seadusega antud selgitus- ning kaalutluskohustust. 2. Planeeringu sisuline lahendus A. Kuld tegi ettepaneku piirduda kahekorruseliste hoonetega ning vähendada nende kõrgust 8 meetrile. Planeeritavatel kinnistutel kasvab ilus väärtuslik kõrghaljastus, mis planeeringu elluviimisel praktiliselt likvideeritakse. Ka maa-alused parkimiskorrused suurendavad mõju looduslikule keskkonnale. A. Ivanov leidis, et planeeringulahendusega ei ole tagatud piisavalt rohealasid. L. Nilson taotles kõrghaljastuse säilimist suuremal määral. Asendusistutused tuleb teha Pirita linnaosas. I. Hein pidas õigeks viia detailplaneering vastavusse Pirita väärtustega, milleks on linnaosa omapära ja loodusväärtuste säilimise tagamine. K. Lõoke märkis, et ala hoonestustihedus on 2 korda suurem kui kontaktvööndis, korruselisust ja korterite arvu tuleks vähendada. A. Ivanovi hinnangul ei ole planeeringus tagatud korteritele piisavalt parkimiskohti. Ka Teletornis peetavate suurürituste ajal ei piisa planeeritud 15 avalikust parkimiskohast Kloostrimetsa tee ääres. Ühistransport ei suuda teenindada elanike kasvavat hulka. Arusaamatuks jääb, kuidas tagatakse uuele arendusele veesurve, kui pumpla ehitust plaanis ei ole. Linn peaks kaaluma, et ehituslubasid ei väljastata enne, kui vastavad taristud on loodud. TLPA vastas, et hoonete kõrguse vähendamine ei ole põhjendatud – olemasolevate naaberelamute insolatsioonitingimusi ei halvendata ning üldplaneering lubab alale ehitada kuni 11 m kõrguseid hooneid. Lisaks hoonete kolmnurksele kujule näivad planeeritavad hooned vähem massiivsetena ning hoone kõrguse vähendamine ei anna erilist lisaväärtust. Maa-aluste korruste rajamine on soovitav haljasalade kasuks jäävate pindade võimaliku suurenemise tõttu ja sellest loobumine saab tulla kõne alla vaid juhul, kui ehitusprojekti koostamisel või varasemalt läbiviidavad keskkonnauuringud, sh hüdrogeoloogilised uuringud seda ette näevad. Selliselt on kaitstud nii põhjavesi, kui ka naaberkinnistud võimaliku vajumise eest. KSH aruande kohaselt hoonetele maa-aluste korruste rajamisel oleks prognoositav põhjavee juurdevool vähene ja põhjavee taseme aland ehitussüvendis mõõdukas, seega puudub maa-aluste korruste mittelubamiseks vajadus, kuna keskkonnatingimusi on võimalik tagada ka hilisemas, ehitusprojekti koostamise faasis. Üldplaneering korterite arvu osas piiranguid ei sea ning hea linna ühendusega alale on täiendavate elanike toomine sobiv ja vähem koormavam kui piirkonda, kus need teed ja toimivad ühendused puuduvad. Planeeringulahendus näeb ette Pirita metsamiljöö väärtuste ja piirkonna kõrghaljastuse väärtustamise ja maksimaalse säilitamise. Hooned on töötatud välja spetsiaalselt käesoleva ala jaoks ning kujundatud kolmnurksena selleks, et võimaldada hoonestuse kavandamist olemasolevast haljastusest võimalikult vabale alale, näida vähem domineerivatena. Üldplaneeringu järgi on võimalik minimaalse haljastuse protsendi 15% alusel rajada kaetud pindasid 85% kogu alast, kuid seda ei ole antud planeeringu puhul lubatud realiseerida. Haljastuse protsendiks on määratud minimaalselt 60%, st kaetud pindade osakaal alal saab olla vaid kuni 40%. Hoonestustiheduse arvutamiseks on analüüsitud olemasolevat keskkonda, 4 piirkonnas jäävad hoonestustihedused vahemikku 0,1-0,73. Seega on alale kavandatud hoonestustihedus 0,43 sobilik. Elamud on kavandatud 10-18-23-32 meetri kaugusele Piipheina tee poolsetest kinnistutest, jättes alles olemasoleva tiheda metsa puhvri. Ka Laiaküla tee äärde ja Teletorni poolsesse külge jääb mets alles. Hoonestusalad on kavandatud olemasolevast haljastusest võimalikult vabale alale, säilitades maksimaalselt kõrghaljastust. Piipheina tee poolse kahe korterelamu lõunapoolsele küljele ei ole täiendavat kõrghaljastust planeeritud insolatsiooni tingimuste tagamise eesmärgil. Planeeringulahendusega likvideeritavate puude hulka kuuluvad IV ja V klassi väheväärtuslikud puud. Likvideeritavate puude asendusistutus kavandatakse võimalusel planeeringualale, kuid selle võib ette näha ka avalikule alale, mis tehakse võimaluse korral puu kasvukoha linnaosas. Tulevaste elanike ja nende külaliste nõuetekohased parkimiskohad on lahendatud krundisiseselt, avalikud parkimiskohad tänavamaal on mõeldud vaid äripindade külastajatele. Detailplaneeringu ülesanne on lahendada vaid planeeringuala parkimisküsimused. Ehitusprojektide esitamisel peab parkimiskohtade arv olema tagatud vastavalt EVS standardile 843:2016 „Linnatänavad“, vastasel juhul ei saa arendus ehitus- ega kasutusluba. Planeeringuga ette antud maksimaalsest korterite arvust ja brutopinnast suuremaid hooneid ja rohkem kortereid kavandada ei ole lubatud. Detailplaneeringuga on kohustus tagada alale toimiva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi välja ehitamine. Nõuetekohase surve tagamine lahendatakse vastavalt võrguvaldaja väljastatud tehnilistele tingimustele. Esmar Vesi OÜ on planeeringulahenduse kooskõlastanud, mis tähendab, et lahendus on piisav ja ala varustamine ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooni teenuse ning drenaaživee ärajuhtimise teenustega on tagatud. Heakskiidu andja selgitab, et Rahandusministeerium saab kontrollida detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega ning teiste õigusaktide nõuetega, kuid ei saa anda hinnangut planeeringu sisulisele lahendusele, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle kompetentsi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi kuuluvad kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja õigusaktidega, on erinevate isikute huvide arvesse võtmisel ning planeeringuga konkreetsete maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel otsustajaks kohalik omavalitsus. Seega ehitise mahu, kõrguse, planeeritava ala parkimise, haljastuslahenduse jms tingimused otsustab kohalik omavalitsus iseseisvalt kaalutlusõigusest lähtuvalt. Antud juhul on kohalik omavalitsus esitanud põhjendused planeeringualale kuni kuue kuni 3 maapealse ja 1 maa- aluse korrusega põhihoone ning ühe abihoone planeerimise osas. Detailplaneeringu lahendus ei ole vastuolus Pirita linnaosa üldplaneeringuga. Ehitusõiguse ulatuse väljaselgitamiseks on koostatud Ruumilise keskkonna analüüs. Võrreldes eskiislahendusega on muudetud krundi pos 1 sihtotstarvete osakaale, varasema 5% ärimaa ja 95% elamumaa asemele kavandatakse 10% ärimaa ja 90% elamumaa sihtotstarbeid. Muudetud on ka krundisisest haljastuse lahendust. Tallinna Linnavalitsus on kaalutluse tulemusena leidnud, et kavandatavad hooned sobivad olemasolevasse piirkonda ning on oma seisukohti põhjendanud. Detailplaneeringu ja KSH aruande on kooskõlastanud Keskkonnaamet 27.10.2021 kirjaga nr 6-5/21/13743-4. Samuti on planeeringu liiklus- ja parkimislahendusega nõustunud Tallinna Transpordiamet. Rahandusministeeriumi hinnangul on antud detailplaneeringu menetluses kavandatud lahenduse sobivust piisavalt motiveeritud. 5 3. Rahandusministeeriumi täiendav märkus Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistute detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 05.10.2016 korraldusega nr 1483-k. Sama korraldusega algatati ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 2¹ ning PlanS § 124 lõikest 7 tuleb KSH-ga detailplaneeringu menetlemisel lähtuda üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. Seega vaatamata asjaolule, et detailplaneeringu lahendus vastab kehtivale Pirita linnaosa üldplaneeringule, oleks antud detailplaneeringut pidanud menetlema üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetele vastavalt. Detailplaneeringu algatamise ja vastuvõtmise otsustest ega ka muudest planeeringumaterjalidest ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistute detailplaneeringut menetlenud üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Planeeringut ei ole esitatud Rahandusministeeriumile PlanS § 142 lõike 4 alusel täiendavate asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha koostööd või keda kaasata detailplaneeringu koostamisse. Seega on detailplaneeringu koostamisel rikutud seadusega sätestatud menetlusnõudeid. Menetlus- ja vormivigade rikkumisel võib põhimõtteliselt tulla kõne alla kolm erinevat tagajärge: 1) haldusakt on tühine; 2) haldusakt on kehtetuks tunnistatav või kohtu poolt tühistatav; 3) haldusakt jääb vaatamata rikkumisele kehtima. Haldusaktiks antud kontekstis on detailplaneeringu kehtestamise otsus. Menetlus- ja vorminõuete eesmärk on eelkõige tagada materiaalõiguse õige kohaldamine ehk sisuliselt õige haldusakti andmine. Juhul, kui küsimus otsustati sisuliselt õigesti, kuid esineb formaalseid puudusi, tekib küsimus, kas haldusakt tuleks ainuüksi selle pärast tunnistada kehtetuks. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kui sisuliselt õige, kuid menetlus- või vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, oleks see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid, kus pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Kuna haldusmenetlus tuleks uuel otsustamisel algusest peale läbi viia, siis tooks see kindlasti kaasa olulisi viivitusi, kuigi lõpptulemus sellest ei muutuks. Haldusorganite enda kulud (tööaeg ja rahalised kulud) menetluse uuel läbiviimisel suurenevad, kuid tulemus oleks sama. Planeeringu dokumentatsioonist nähtuvalt on mõningatele puudustele vaatamata käesoleva detailplaneeringu menetluses kõige enam kaalu omavad – üldplaneeringu kohase detailplaneeringu menetlusest erinevad – etapid nõuetekohaselt läbitud. Olulisemad neist pean siinkohal vajalikuks ära märkida: - Detailplaneeringu on vastu võtnud kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega (PlanS § 86 lg1). - Detailplaneeringu eelnõule on korraldatud PlanS § 82 kohane (eskiislahenduse) avalik väljapanek. - Detailplaneeringu avalik väljapanek viidi läbi kooskõlas PlanS §-dega 87-89. Eeltoodust tulenevalt leian, et heakskiidu andmise menetluse peatamine selleks, et kohustada kohalikku omavalitsust esitama planeeringut Rahandusministeeriumile PlanS § 142 lõike 4 alusel täiendavate asutuste ja isikute määramiseks koostööks või kaasamiseks, ei ole HMS § 6 5 lõikest 2 tuleneva menetlusökonoomika seisukohast otstarbekas. Eelkõige seetõttu, et kohalik omavalitsus on kõigi asjakohaste isikute ja asutustega juba koostööd teinud või neid kaasanud, samuti ei ole detailplaneeringu koostamise lõppjärgus ning heakskiidu andmise käigus tuvastatud muid olulisi menetlusvigu, mis takistaksid heakskiidu andmise üle otsustamist. Sellegipoolest ei välista Rahandusministeerium võimalust, et tulevikus võiks antud puudus heakskiidu mitteandmisel määravaks saada, ning palub kohalikul omavalitsusel seadusest tulenevaid menetlusnõudeid edaspidi hoolikamalt järgida. Kokkuvõte Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 32 on omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Seaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandiõigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute, sh naaberkinnisasja omanike õigustega. Naaberkinnisasjade omanike vahel võib tekkida huvide konflikt, kui mõlemad hakkavad teostama täielikku õiguslikku võimu oma kinnisasja üle. Sellest tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt ning naabrusõiguste näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. PlanS § 124 lõike 10 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on omakorda planeeringu kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Riigihalduse ministri pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele ja teistele õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud PlanS-s ette nähtud korras ning järgitud ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud PlanS-s. Heakskiidu andmise otsustamiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Seega on arvamusi esitanud isikud planeeringulahendusest teadlik olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab arvamuskirjade esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See tähendab, et arvamusi esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi PlanS-st tulenevalt üks planeerimise eesmärk. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku 7 väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele. Kokkuvõtvalt asub Rahandusministeerium seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu ja KSH koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega. Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et detailplaneeringus on selline planeeringulahendus piisavalt põhjendatud. Neid põhjendusi aktsepteerib ka Rahandusministeerium, kelle hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu andmise menetlust lõpule viia või tooksid kaasa menetluse uuendamise vajaduse ning takistaksid detailplaneeringule heakskiidu andmise üle otsustamist vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele. Lähtudes PlanS § 124 lõikest 7 ja § 90 lõike 2 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistute detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Koopia: TLPA, Ruum ja Maastik OÜ, Skill Kapital OÜ, A. Kuld, A. Ivanov, L. Nilson, I. Hein, K. Lõoke Loona Kangur 715 5803 [email protected] 1 RKHKo 3-3-1-12-07 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel